Egiptlaste ja mesopotaamlaste ettekujutus surmast ja hauatagusest elust Paartuhat aastat eKr oli inimestel ettekujutus surmast erinev. Üldiselt jagunesid inimesed oma arusaamadega kaheks ühed, kes arvasid, et surm on kurb ja kartsid seda ning teised, kes ei näinud surmas midagi kurba, vaid elasid selleks, et surra. Ka tänapäeval mõnes religioonis on surm pigem rõõmus sündmus näiteks budismis. Egiptlaste ja mesopotaamlaste arusaamad ja kujutused surmast ja sellele järgnevast olid täiesti erinevad. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Nad uskusid, et peale inimese surma lendab hing ära. Inimesel oli aga ka teisik, kes sündis siia ilma koos temaga, avaldades täielikult ennast alles pärast inimese surma. Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega. Egiptlased uskusid, et teisik peab elada saama hästi nagu inimene elas oma
Kreeta ja Mükeene erinevused ja sarnasused Alateemad: 1. Aeg 2. Asukoht 3. päritolu 4. riiklus 5. kultuur KREETA sarnasused MÜKEENE 1. a) u. 2000 a eKr a) Pronksiaeg a) u. 1500-1100 a. eKr 2. a) Kreeta saar a) Kreeka riik ja Egeuse mere a) Mandri Kreeka piikond 3. a) Egeuse mere piirkonna a) kreeklased ja Väke-Aasia põliselanikud 4. a) sõjategevus peaaegu a) valitses kuningas a) pidev sõjategevus puudus b)kuninga kõrval oli b) kuninga kõrval oli preester sõjapealik c) sõjaväe puudumine c) eliitkaardiväga, hobused 5. a) ühiskonna- ja a) lineaarkiri a) kultuuri tase oli madal kultuuritase oli kõ...
Võib ju arvata, et kauges minevikus olid kõik inimesed ühesugused ning iga rahvas ja rahvus uskus samu asju, et neil olid samad ettekujutused ja traditsioonid. Nii see siiski ei olnud. Igas piirkonnas olid (ja on tegelikult siiani) välja kujunenud omad kombed, uskumused ja traditsioonid. Võtkem näiteks egiptlased ja mesopotaamlased ning nende ettekujutused surmast ja hauatagusest elust. Egiptlaste uskumustest hauatagusest elust ja surmast saab lugeda "Sinuhe jutustusest". See räägib mehest nimega Sinuhe, kes oli Egiptuse kuningahaaremi teener, kuid pidi kodumaalt põgenema, kuna kuulis kogemata pealt uue vaarao tapmisplaanidest ja lõi kartma. Aastaid hiljem soovis Sinuhe väga, et ta kombekohaselt maetud saaks, sest ta oli ju ikkagi egiptlane ja tahtis, et temalgi elu jätkuks pärast surma. Selleks pidi ta naasma kodumaale ja laskma oma keha mumifitseerida
Egiptuse kuningad ja jumalad, igavikulisuse taotlus Vana-Egiptuse kunstis. Läbi inimkonna ajaloo on religiloon ja millessegi uskumine olnud alati tähtsal kohal. Nii oli ka vanade egiptlaste jaoks oli kõige tähtsamal kohal nende elus religioon ja usk surmajärgsesse ellu. Läbi religiliooni ja usu on inimesel kergem kohaneda ja toime tulla igapäevaste väljakutsetega elus, see on nagu tugisammas, mis toetab inimest maisel eluteel. Religioon aitab lahti seletada ja mõtestada tervet elukaart või miks ka mitte eluringi, kui uskuda reinkarnatsiooni. Tollel ajal kujunesid nö surnute linnad, mis koosnesid mitmetest hauaehitistest ehk
ning hakkas siis kartma oma elu pärast. 2. Kas Sinuhe elu oli õnnelik? Põhjenda oma arvamust. Sinuhe uus valitseja andis talle naiseks oma vanima tütre, samuti hea maatüki, kus kasvasid maitsvad viljad ning teravilja ja mee saak oli suur. Samuti pani Kaanani maa kuningas ta oma valitud maal ühe hõimu valitsejaks. Ma arvan, et Sinuhe elu oli õnnelik, kuid siiski soovis ta tagasi minna oma kodumaale Egiptusesse, et seal surra. 3. Millised seosed on "Sinuhe jutustusel" ja egiptlaste ettekujutusel surmajärgsest elust? Sinuhe soovis väga, et ta kombekohaselt maetud saaks, sest ta oli ju ikkagi egiptlane ja tahtis, et temalgi oleks "elu pärast surma". Selleks pidi ta naasma kodumaale ja laskma oma keha mumifitseerida. Tema matusepäeval ohverdatakse mitmeid loomi, tema mimifitseeritud keha asetatakse sarkofaagi, kus ta saab häirimatut elu surmariigis nautida. Tema hauakambri seintele maalitakse stseene tema elust, et surmajärgne elu samasugune oleks
Vladislav Virtonen, 10. kl NVRK 2017 Muistse Egiptuse panus maailma ajalukku Muistne Egiptus oli väga omapärane tsivilisatsiion, mis asetses Niiluse jõe ääres. Niilus mängis suurt rolli egiptlaste elus ja nende tsivilisatsiooni arenemises. Muistse Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr. Egiptlaste ühiskonnas oli tööjaotus, valitsemissüsteem, viljelusmajandus ja kiri - hieroglüüfid. Egiptuses tänapäeval asuvad väga tuntud püramiidid, nad olid ehitatud muiste Egiptuse ajal ja see näitab, et Egiptuses oli eriti hästi arenenud ehitusteadus. Egiptuse kiri oli üks esimesi kirju terves maailmas
1. Vaarao Menes ja Egiptuse ühendamine. 2. Hüksoslased, nende osa Egiptuse ajaloos. 3. Egiptuse riigikorraldus. 4. Usk, preestrid, jumalad. 5. Surmajärgsus, selle väljendumine egiptlaste mõttemaailmas. 6. Hieroglüüfkiri. 7. Kuningavõim, selle vaimne põhjendatus ja materiaalne kehastus. 8. Ehnaton, tema osa Egiptuse religioonis. 9. Ramses II , tema tegevus nii sõja kui ka rahu ajal. 10.Perekonnaelu. 1. Umbes 3000 aastat eKr tekkis teineteisest sõltumatutest Alam- ja Ülem- Egiptusest ühtne Egiptuse riik. Pärimuse järgi olid need liidetud vaarao Menese poolt, kes oli Ülem-Egiptuse valitseja. Siiski vaieldakse teemal, kas Menes oli ikkagi ajalooline isik.
siis ehitati ka palju templeid ja ka püramiide. Nendest mõned on säilinud tänapäevani. Egiptlased on saavutanud väga palju ka kirjas. Nad võtsid kasutusele hieroglüüfkirja, mis on välja arenenud piltkirjast. Kirjaoskuse levik Egiptuses oli tagasihoidlikum kui Mesopotaamias kuna keeruliste hireglüüfide õppimine oli aega nõudev. Arvatakse, et algelise ja pea iga tänapäeva tähestiku, kaasaarvatud Rooma tähestiku kaudseks eelkäijaks on just egiptlaste hieroglüüfkiri. Kirjanduses andsid egiptlased väga palju tänapäeva kirjandusse. Egiptlaste kuulsamad zanrid olid ülistuslaulud jumalatele, püramiidideraamatud ja surnuteraamatud. Neid peetakse ühtlaselt ka novellivormi leiutajateks. Kirjandus ja usk oli Egiptuses tihedalt põimunud. Hümnid ja ülistuslaulud jumalatele on ühtaegu vaadeldavad ka kirjandusteosena ja annavad ka teavet egiptlaste uskumustest. Egiptlased andsid edasi maailma kultuuri ajalukku ka väga palju teaduses
astmikpüramiidi, mis meenutab oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Giza püramiidid on kõige monumentaalsemad püramiidid, mis ehitati 26. sajandil eKr. Egiptuses oli väga väljaarenenud ehituskunst, mis tagas püramiidide ja templite ehitust. Püramiididel on tänapäeval suur osatähtsus turisminduses. Kõige silmapaistvamad olid egiptlaste teadmised arstiteaduse vallas, see aitas kaasa inimkeha tundma õppimise ja säilitamise osas. Tänu muistsete egiptlaste inimkeha tundma õppimisele on nende panus arstiteadusesse suur. Egiptuse kirjandusest suur osa on seotud religiooniga. Hümnid, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid järgivad eeskätt usulisi tõekspidamisi. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus". Sinuhe on vaaraode õukondlane, kes kirjutas oma raamatu enda ettekujutuse järgi, ning selle järgi, kuidas tema seda elu seal nägi.
esmatähtsad mitte palved ega maagia, vaid õige diagnoos ja ravi. Arstid oskasid valmistada paljusid ravimeid, nii joogina kui ka salvina. Minu arust on see väga tähtis, et nad pidasid haiguse tõrjeks tähtsaks diagnoosi ja ravi, sest ka praegu ravivad arstid patsiente selle arusaama järgi. Ka on oluline, et nad oskasid valmistada ravimeid, sest ka praeguseid ravimeid tehakse nii joogina kui ka salvina ning me kasutame neid. Tänapäevane meditiin on nii arenenud suuresti tänu egiptlaste panusele meditsiini. Egiptuse religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja detailideni väljaarenenud uskumus, et inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka peale surma. See oli võimalik vaid siis, kui surnule said osaks disguised matuserituaalid, mis pidid tagama ta keha säilimise. Minu arust oli hea, et egiptlastel oli selline uskumus, sest kõik peale vaarao pidid käima Osirise kohtu eest läbi. Seal mõõdeti, kas surnu süda on kergem või raskem kui Maat
kuuks ja viieks lisapäevaks, arvestamata liigaastaid. Geomeetria - Kuna egiptlased ehitasid palju templeid ja püramiide, oli neil vaja kolmnurga, ringi ja silindri ning püramiidi ruumala. 3. Kuidas on omavahel seotud vaarao ja jumalad Ra, Horos, Osiris ja Seth? Egiptlaste arust oli vaarao jumal Amon-Ra poeg, Horos kehastas vaaraod ennast, Osiris tähistas vaarao valitsemisaega peale tema surma ja Seth võitu vaenlaste üle. 4. Milline oli egiptlaste kujutlus surmajärgsusest? Kuidas oli Sinuhe jutustus sellega seotud? Egiptlaste arust jätkus elu ka peale surma täpselt samamoodi nagu oli olnud eluajal. Vaaraod valitsesid ka peale surma, seekord allmaailmas, töölised tegid tööd jne. Aga surmajärgsesse ellu sai ainult siis kui tehti matuserituaal. Tähtis oli säilitada keha see palsameerides ja sarkofaagi pannes. Peale seda pandi sarkofaag hauakambrisse. Ohverdati loomi ja pandi kaasa kujusid,
9 H I E R O G L Ü Ü F 10 A M E E R I K A 1. Taanist, Rootsist ja Norrast pärit hulljulged sõdijad ja maadeavastajad. 2. Muistsete mesopotaamlaste kirjastiil 3. Esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja 4. ,,Rahvas" kreeka keeles 5. Aasiast pärit julmad rändhõimud 6. Eriliselt töödeldud vasika- või tallenahk, millele Euroopas kirjutati 7. Egiptlaste valitseja 8. Kiviaja meeste põhitegevus oli kalapüük ja ... 9. Egiptuse ja Hiina kirja joonismärk 10. 1492. a avastas Christoph Kolumbus ... 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1. Taanist, Rootsist ja Norrast pärit hulljulged sõdijad ja maadeavastajad. 2. Muistsete mesopotaamlaste kirjastiil 3. Esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja 4. ,,Rahvas" kreeka keeles 5
tsivilisatsioon, mis oli tuhandeid aastaid kõige võimsam tsivilisatsioon maailmas. Egiptus jäi aastatuhandeteks püsima just oma hea asendi ja jõe viljakate muldade tõttu. Põhjast piiras Egiptust Vahemeri, mis võimaldas kaupade vahetust teiste riikidega. Läänes ja idas laiusid aga suured kivikõrbed ning lõunas Niiluse kärestikud. Egiptuse tähtsaim isik oli vaarao, keda peeti maapealseks jumalaks ning kes oli maade, vete ja kõigi egiptlaste ülemaks. Arvati, et temast sõltub kogu elu. Egiptlaste suurim soov oli suudelda vaarao jalgu ning emmata tema põlvi. Isegi vaaraoga kõnelemine langes osaks vaid üksikutele. Vaaraod lasksid endale püstitada hiigelsuuri hauaehitisi, millest tuntuimad on püramiidid. Egiptlased uskusid, et surmale järgneb igavene elu ning seetõttu surnud palsameeriti ja neile pandi hauda kaasa kõik eluks vajalik. Muumiate ehk palsameeritud inimeste kirstule maaliti idealiseeritud inimese portree
eKr ning lõppu umbes 37a pkr, kui Egiptuse vallutas Rooma. Egiptus asub Aafrika mandril Niiluse jõe ääres. Niiluse oru Laius oli umbes 20 km. Muistsete egiptlaste jaoks oli Niilus eluliselt tähtis. Jõemuda muutis põllud viljakaks, jõest endast võis, aga püüda kala. 3100 aastat ekr liitsid Ülem Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Seda tegi kuningas Memes, kes ehitas ka linna Memphise. Vana egiplased määrasid aega kuningate valitsuse järgi. Egiptust valitsesid Vaaraod. Egiptlaste usund oli looma peaga inimene. Jumalad olid nende arust üleloomuliku väega olend, kes valitses maailma. Järgmisena räägime hoonetest. Esiteks templid, mis olid jumalate auks püstitatud hooned. Teiseks püramiid, mis oli jumalate ja lihtrahva haudehitis. Niilus Tänapäeval. EHITUS MEISTER IMHOTEP Ehitus meister Imhotep oli üle Egiptuse kuulus ehitusmeister. Imhotep elas Memphise linnas vaarao Dzoseri ajal umbes 2650. aasta paiku ekr. Ta oli ehitanud mitmeid püramiide ja
Karol Kogger 6.A kl Egiptlaste usund ja kultuur Egiptuse riiki valitses vaarao, kes valitses arvuka ametnikkonna abil. Sundkorras aeti templeid, püramiide ja kanaleid ehitama ka talupoegi, kuid orjatööd kasutati vähe. Vana riigi pealinnaks oli Memphis, uue riigi pealinnaks sai Teeba. Vana riigi vaaraod olid Hufu (kreekapärane nimetus Cheops) ja Hafra (Chephren), kelle hauamonumentideks ehitati hiiglaslikke püramiide. Hufu valitses aastatel 2551-2528eKr ning ta jälgis
Kõlab üsna tänapäevaselt ja naisteajakirjalikult? Ometi otsisid sellistele muredele lahendusi ka juba vanad egiptlased tuhandeid aastaid tagasi, ja leidsidki. Keha- ja iluhooldusele pühendumises ei leia neile võrdväärset. Varaseimad teated kosmeetikumidest pärinevad Egiptuse vaaraode I dünastia ajast (umbes 31002907 e.m.a). Egiptus parfüümide häll Tänu Egiptuse iidsete hauakambrite hieroglüüfidele teame, et parfüümid mängisid egiptlaste elus tähtsat rolli. Esimesed märkmed viirukitest pärinevad Egiptusest umbes 3000. aastast eKr. Enne Egiptuse kuldaja algust kasutati parfüüme ainult jumalate ja vaaraode auks korraldatud rituaalidel. Lõhnaaineteks olid taimedest ja lilledest saadud aroomiõlid, millele lisati muid õlisid ja rasvu. Egiptlased olid väga hästi kursis kuidas lõhnadega emotsioone mõjutada. Igal vaaraol oli erinevate eesmärkide saavutamiseks erinevad aroomid: üks -
Rahvastikutihedus 1900 inimest km2 kohta. Kogu ülejäänud territoorium on praktiliselt asustamata, eelkõige just üli kuiva kliima ja sademevaesuse tõttu. Sündimus võrreldes suremusega on väga suur. Palju noori, vanurite osatähtsus on väike. Tööealiste arv on samuti suhteliselt väike. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem Riigi valdav usund on isalm 94% egiplastest on moslemid ning 6% on koptid ehk kristlust tunnistavad egiptlased. Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra. Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis, Isise poeg Horos, Seth oli kõrvetav ja viljatu lääne tuul. Egiptlased sügavalt usuvad oma jumalat. Kedagi teist nende jaoks ei eksisteeri. Nad peavad kinni usureeglitest. Egiptus on iidse tsivilisatsiooni riik, mis on säilitanud oma aja tundemärgid nagu näiteks püramiidid, vaaraode hauakambrid, vaikivad sfinksid jne.
Kreeka ja Egiptuse religiooni erinevused Egiptuses tuntakse religiooni ja maailmapilti eelkõige preesterkonna pilgu läbi. Preestrid olid ühiskonna kõige haritum osa. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegemis mõne pühaks peetud looma või linnu jumaldamisega. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimese moodi, neid kujutleti suure perekonnana. Kreeka jumalate peamiseks elupaigaks oli Olümpuse mägi. Kreeka tähtsaim jumal oli Zeuz taeva-, tormi- ja äikesejumal, Egiptusel aga päikesejumal Ra. Kui tekkis uus riik, sai tõeliseks peajumalaks Amon-Ra, kelle tähtsaim pühamu oli Kornaki tempel. Egiptlaste jumalatel puudus üldkehtiv süsteem, mitme jumala tunnused kattusid suurel määral. Egiptlaste meelest võisid jumalad olla kõikjal, olgu taevas või maa peal. Egiptuse religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja väljaarendatu...
Vana-Egiptuse kunst kunsti ajalugu 10 klass Tallinn 2008 Vana-Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk ellu pärast surma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Kogu arhidektuurialane loominguline eneriga oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Ka teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Arhitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused kõige muljetavaldavamad. Hauakambrid Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule , kelle jaoks
Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et mõjutas peaaegu igat kunsti liiki. Kunsti üks põhilisi eesmärke oli teispoolsuses inimese elu sisustamine. Ei peetud tähtsaks losse põhirõhk oli templitel ja hauakambritel. Egiptlaste elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule kelle pärast tehti mattidega kaetud hauakamber. Tähelepanu all olid valitsejate haudehitised, kuna usuti heale õnnele seeläbi
Kasutatud Kirjandus-------------------------------------------------------------------------------------- 5 Riko Visnapuu Kilingi-Nõmme Gümnaasium 2 Sissejuhatus Käesolev uurimustöö käsitleb vaaraode kujutamist skulptuurikunstis. Usu tähtsust selles, lühiülevaadet vaaraode kujutamisest ja vajadusest panna skulptuure hauakambrisse kaasa. Usu tähtsus Skulptuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist, et hingel oleks, kus asuda. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Egiptuse skulptuuri kui kunstiliigi laia leviku üheks põhjuseks oli ka usund, mille järgi hinge asupaigaks võis olla ka inimese portree. Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena Teosed, mis kujutavad vaaraosid on eriti ranged, suursugused ja stiliseeritud. Seda laadi kunstile
Naiste riie oli toruks õmmeldud kangasse, mida kutsuti kalasiriks. ( 1. , Muinas- ja vanaaeg lk.87) Orjad või teenijad, kes tulid võõrastest maadest, tõid kohalikule rahvale kaasa oma mustreid. Mehed kandsid niudevöid, tuunikalalaadseid särke ja seelikuid. Naised kandsid pahkluuni ulatuvaid tuppkleite koos salli või keebiaga jahedama ilma jaoks. Alasti liikusid ringi vaid lapsed, orjad ja lihtrahvas. ( 3. , Vana- Egiptus lk. 40) Egiptlaste jaoks oli äärmiselt tähtis, et kangas oleks lumivalge. Oli äärmiselt tähtis kanda värskelt pestud rõivaid. Lisaks pandi kangas pärast pesupesemist päikese kätte kuivama. Kanga värvimiseks kasutati ka taimedest saadavaid toone, sinist ja kollast. ( 1. ) Riietel oli tähtis roll ka jumalate austamises. Nende kujusid pesti, riietati ja korrastati nii, nagu oleksid need elus. Näiteks tõi ülempreester või vaarao kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki
Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Sumeri perioodil olid linnad sõltumatute linnriikide keskused. Egiptus oli maaühiskond. Suuremaid linnu oli vähe ning need mis ka olemas olid kujunesid losside ja templite lähedusse ega määranud eriti ühiskonna ja olustiku üldilmet. Suurem osa elanikkonnast elas maal. See näitab, et Mesopotaamias oli väline ilu ja väljapaistmine tähtsam. Usk jumalatesse oli Egiptuses väga tähtis. Egiptlaste ellusuhtumine oli üldse sügavalt religioosne. Nad mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religioonide kaudu. Jumalate hulk, keda egiptlased austasid oli tohutu. Neid oli rohkem kui 740. Tähtsaim jumal oli päikesejumal Amon-Ra. Vaaraod peeti tema lapseks maa peal. Enamik Mesopotaamia jumalaid on sumeri päritolu. Erinevalt Egiptusest olid pea kõik Mesopotaamia jumalad inimesekujulised ja neile omistati inimlikke omadusi
Tähendab teose elementide või kujundite asend teineteise suhtes etteantud ruumis. 4) Nimeta mõni kuulus ürgaja koopamaalide leiukoht Euroopas! Altamira koopamaalidPõhjaHispaania, LascauxPranstusmaa, Karjalas Venemaal, Willendorfi VeenusAustria 1908. 5) Mis on Stonehenge? On LõunaInglismaal tuntumaid megaliitilisi monumente. Ehitatud umbes 31001100 e.Kr. Koosnes kahest suurest kivide ringist. Rajatisi ümbritsesid eelmalt kraav ja muldvallid. 6) Kuidas mõjutas egiptlaste religioon nende kunsti? Egiptlaste religioon oli polüteislik. Kunsti seisukohalt oli egiptlastele tähtis usk, surmajärgsesse ellu. 7) Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis? Inimesi kujutati egiptuse pärases poosishoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 8) Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! On kõrge torn templite juures, mis astangutena ahaneb ülespoole. Selle külgi katsid terpid ja muud väljaehitised
Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Egiptuse ehituskunsti tuntumaiks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas vaarao Døoseri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad - Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose - püramiidid. Ehitatud 26. saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed: 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mykerinose püramiidil 66 m. Tähtsaiks ehitisiks olid templid. Templeis toimusid rituaalid jumalate auks. Neid toimetasid preestrid, kellel ainsana oli juurdepääs ruumi, kus asus templis austatava jumala kuju. Inimesed said teenistusest osa võtta ainult kõrvaltvaatajaina.Lihtrahva jaoks olid templi lahtises eesõue sammaskäigud, parem rahva...
Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina, Egiptuse suurim ulatus Thutmosis III ajal, S6jad egiptlaste ja hetiitide vahel. Neid peioode ühendab see, et usukeskus oli Teeba. 2. Egiptuse ühiskond oli r6hutatult traditsiooniline ning rangelt hierarhiline. Riigi tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas. Kuningavõim tugines väikesearvulisele ülikkonnale, ametnikele,preestritele. 2.1. Maaühiskond=linnu oli vähe; suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. 2.2 Ühiskond oli rangelt hierarhiline, st riigi tipus seisis absoluutse v6imuga jumal-kuningas,
Osa oma tekstidest raiusid egiptlased kivisse. Sellised raidkirjad jutustasid vaaraode kuulsatest tegudest. Vähem tähtsaid tekste kirjutati papüürusele. Egiptuse hieroglüüfid desifreeriti teadlase Champollioni poolt. Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra päikesejumal oina pea ja inimese kehaga (jumalaid ligikaudu 740). Algul oli ka päikesejumal, keda kujutati eaka mehena. Hiljem hakati teda samastama Amoniga ja Uue riigi ajal saigi Amon-Ra. Tema pühamu oli Karnaki tempel. Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis, Isise poeg Horos, Seth oli kõrvetav ja viljatu läänetuul. Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Seal ohverdati. Rahva ette ilmus jumal ainult usupidustuste käigus. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Egiptlased uskusid elusse pärast surma. Seepärast oli vaja säilitada keha, kuhu hing saaks tagasi pöörduda
ühise niisutussüsteemi loomisel, kujunesid läbi pika arengu üheks ühteseks Egiptuse riigiks. Niiluse org kaitses hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutununud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod kuningad Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki. Arhitektuur
EGIPTUSE KUNST Vana-Egiptuse riigi alguseks loetakse Põhja- ja Lõuna-Egiptuse ühendamist umbes 3000. aastal e.m.a., lõpuks aga riigi vallutamist roomlaste poolt aastal 30 e.m.a. Oli küll ajajärke, mil riik lagunes kas välisvallutajate hoopide all või siis sisemiste vastuolude tõttu. Vaatamata sellele oli vanade egiptlaste loodud kultuur väga püsiv ega muutunud märgatavalt ligi kolme tuhande aasta jooksul. Laias laastus võib Egiptuse ajaloo jagada kolme perioodi: 1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. 2. Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. 3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. Egiptus sarnaneb Mesopotaamiaga. Eluandva vee allikaks on maailma pikim jõgi Niilus, mille orus põhiline asustus paiknes. Niiluse iga-aastaste üleujutuste ajal mudaga väetatud põllud andsid piisava niisutamise korral rikkalikku saaki.
suursugustest aukandjatest. Vaarao määras ka noomide asevalitsejad - nomarhid. Nende ülesandeks oli viia ellu Vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid ja sõjaväge. Enamik egiptlasi olid talupojad, kes moodustasid ka sõjaväe. Käsitöölised töötasid ülikute juures. Orjad olid peamiselt endised talupojad. Egiptuse religioon Egiptlaste peajumal oli Amon-Ra (jumalaid oli kokku u 740).Thot oli egiptlaste usujumal, Hathor kehastas loomade ja inimeste viljakust, surnute jumal oli Amibis. Templid rajati selleks, et inimesed saaksid jumalate eest hoolitseda ja ka varjupaigaks. Egiptuse religiooni iseloomustas aristokraatlikkus. Pärast surma algas matusetseremoonia. Surnu sisikond eemaldati ja palsameeriti. Surnu mähiti sidemeisse ja asetati sarkofaagi. Sarkofaagid pandi püramiididesse, hiljem hauakambritesse. Hauda kaasa pandi ehteid, riideid jpm. Surnu sattus Osirise riiki.
kevadel koristati saak. Maa muutus taas viljatuks k�rbeks kuni uue �leujutuseni. Kunstlikud niisutuss�steemid. Egiptuse riik ja �hiskond oli r�hutatult traditsiooniline. See toimis �ksikasjadeni reguleeritud korra j�rgi, mida peeti jumalate poolt m��ratuks. �hiskond oli rangelt hierarhiline. Selle tipus seisis absoluutse v�imuga jumal- kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. Kriisid, mil kuningas ei suutnud oma v�imu kehtestada, t�hendasid egiptlaste silmis katastroofilist k�rvalekallet sellest korraldusest. Kuninga v�im tugines suhteliselt kitsale �hiskonnale, kelle seast p�rinesid k�rgemad riigiametnikud ja preestrid. Valitseja oli nendega sugulus- ja abielusidemetes ning ka uued valitsejad kerkisid esile just nende seast. �lej��nud osa �hiskonnast, peamiselt talupojad, olid allutatud riigi rangele kontrollile. 1.Vaarao. 2.Preestrid, s�durid. 3.K�sit��lised, kirjutajad. 4.Talupojad. 5.Orjad.
Kernu Põhikool Liis Sideljov Egiptuse jumalad Referaat Juhendaja: Pille Piho Kernu 2007 Vana-Egiptuse ajalugu uuritakse juba palju aastaid ja koguaeg saadakse teada midagi uut ja huvitavat.Samamooodi on teada saadud kes on egiptlaste jumalad olnud palju aastaid tagasi. Vana-Egiptuse tsivilisatsioon sai alguse umbes 5000 aastat tagasi, kui algas vaaraode valitsemine.Nad muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas.Nad käskisid rahval ehitada jumalate auks suured templid ja endale hauakambrid.Mõned vaaraod astusid troonile väga noorelt ja jäid sinna paljudeks aastateks nagu Pepi II.Tavapäraselt pärisid pojad isadelt võimu.Vaaraode naised olid
VANA-EGIPTUS.PÜRAMIIDID Koostasid : Marleen & Liisi MÕISTED Noom väikene riik Skarabeus egiptlaste püha mardikas , kelle kujukest kasutati amuletina Reljeef skulptuurteos , mille puhul kujutis on saadud mingi pinna süvendamise teel Dünastia rida samast suguvõsast üksteise järel põlvnenud valitsejaid Hieroglüüfkiri egiptlaste endi välja mõeldud kiri Vaarao egiptuse valitseja Egiptuse poos poos , kus kehajaladnägu on külgvaates ja silm otsevaates Polüteistlik usutakse ja austatakse paljusid jumalaid Antropomorfne inimesetaoline Palsameerima laiba lagunemise vältimiseks tehtud protsessid laibaga Muumia palsameeritud laip Mastabas muumiate säilitamiseks ehitatud hooned , mis koosnesid maaalustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kiviehitisest
mitu ja seksuaalsuhteid ka oma teenijatega. Usk oli tähtsal kohal nii Mesopotaamias kui ka Egiptuses. Mesopotaamia ja Egiptuse usut leiab palju sarnasusi näiteks oli usk seotud riigivõimuga. Egiptuses oli jumalaid väga palju ja egiptlaste jaoks ei olnud tähtis usut aru saada vaid karta ja kummardada kõikki jumalaid. Kui Egiptuses peeti jumalaid kuningateks siis Mesopotaamias olid nad inimliku ja jumaliku maailma vahetalitajad. Samuti oli egiptlaste jaoks küllaltki oluline surmajärgus, nad arvasid, et peale surma inimene jätkab oma elu juhul kui ta keha säilib. Seevastu mesopotaamlased ei pööranud surmajärgsusele suuremat tähelepanu. Nii Egiptuse kui ka Mesopotaamai kiri arenes välja piltkirjast. Mesopotaamias arenes kiilkiri, mis vajutati savitahvlitele. Võrreldes Egiptusega oli Mesopotaamias kirjaoskajaid rohkem, kuna Egiptuse hieroglüüfkirja oli küllaltki raske õppida, see võis võtta kuni 5 aastat.
sealhulgas nukud ja mänguloomad, mõningaid nukulaadseid kujukesi võidi kasutada nii usutalitustel ohvriandidena, kui ka mänguasjadena. Egiptlased tundsid mitmesuguseid pille, millel mängisid enamasti naised.muusikat küll üles ei kirjutanud, kuid siiski on tänini säilinud mõned laulud.Egiptlased tantsisid nii lõbu pärast kui tseremooniate ja rituaalide käigus, naised tantsisid sageli bankettidel, kuid seni pole leidnud ühtegi kujutist paaristantsust Kõik Egiptlaste elualad olid ühel või teisel viisil seotud religiooniga- olemas olid nii jõe- sünni ja surnute-perekonna ja õppimise kui ka kõigi teiste eluvaldkondade jumalad. Mõned neist olid kohalikud, teisi tunti ja austati kogu maal, jumalatel oli mitmeid erinevaid kujusid. Tähtsamad neist olid Ra(kullipeaga päikesejumal) Anubis saakalipäine surma ja balsameerimisie jumal. Osiris- surnute, allilma ja ülestõusmise jumal Horos pistrikupeaga jumal, keda kehastas vaarao
6. Mis liiki ehitised olid Mesopotaamia kunsti suurimad saavutused? Too näiteid. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Nt. Uri tsikuraat 7. Kirjelda Istari värava ehitust ja kaunistusi. Babüloni linna peavärav. Kõrgus 14.73m. Paremal loomi kujutavad reljeefid väravalt(Värviline glasuur saadi taimetuha ja mineraalvärvide segust, mis sulatati teise põletusega tellise külge). Istari väravani viis protsessioonitee, mille algne pikkus oli 240 m 8. Mida tead Vanade Egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Eriti tähtis vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu. Vanad egiptlased uskusid hingedede ränadamisse. Nad uskusid, et teatud aja jooksul ärkab surnu uuesti ellu. Selleks, et hingel oleks kuhugi tagaisi tulla, surnu keha balsmeeriti, muudeti muumiaks ja asetati haudehitisse 9. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kirjelda üht neist põhjalikult. Cheopsi püramiid e
erinevaid loomi, ka fantastilisi, näit tiivulisi lõvisid, nn greife. Egiptuse kunst Egiptuse riigi alguseks loetakse aastat 3000e.m.a., lõpuka aga aastat 30e.m.a.,mil riik vallutati roomlaste poolt. Egiptlaste poolt loodud kultuur oli väga püsiv ja ei muutunud märgatavalt ligi 3000 aasta jooksul. Egiptus sarnanes geograafiliselt Mesopotaamiaga, siin oli eluandvaks jõeks Niilus. Egiptuse kõrgkultuur saigi teoks Niiluse orus. Egiptlaste uskumistes oli kultuuri mõjutav tõik, et hing elab pärast surma kehas edasi ja tuleb hiljem tagasi. sellepärast säilitati hoolikalt surnukehasid ja eriti vaaraodele ehitati suuri haudehitisi ja pandi hauda kaasa kõikvõimalikke hauataguses elus vajaminevaid esemeid. Tänu nendele hauapanustele ja maalingutele hauakambrites teamegi tänapäeval Egiptuse kultuurist nii palju. Ehitistest on kahtlemata tuntuimad püramiidid. Tuntuimad neist
praeguseks selle nime all tuntud; ning see ei ole kuidagi antiikse Egiptuse pealkirja Reu nu pert em hru esitlusviis. 2 1 http://en.wikipedia.org/wiki/Book_of_the_Dead (allika refereering) 2 ,,The Book of the Dead" London 1960, lk 17 Egiptlaste ideed surmast ja hingest Surnuteraamat pidi aitama surnud inimesel läbida retke läbi Duat'is eksisteerivate hädaohtude või allmaailma, et jõuda hauatagusesse ellu. Egiptlaste arusaam surmast, hingest ja hauatagusest elust oli väga keeruline. Matuserituaalid pidid uuesti avama erinevad olemise vormid. Mumifitseerimine pidi säilitama ja muutma füüsilise keha sah'iks, ideaalseks jumalikuks vormiks. Surnuteraamat sisaldas mitmeid loitse, mis olid suunatud lahkunud keha säilitamiseks, mida võidi ette lugeda mumifitseerimise protsessi käigus. Süda, mida peeti olemise aluseks, mis kaasas ka intelligentsuse ja mälu,
Igapäevased ohvrid pidid tagama, et kujus oleks jumala heasoovlikus. Mõnede templite juures asusid ka ka järved või basseinid, kus kümblesid preestrid , et end rituaalideks puhastada. Preestrid olid sõna otseses mõttes jumala või jumalanna teenrid: nende igapäevased rituaalid tagasid universumi toimimise. Ehkki surelike ja jumaluste vahendajaks oli kuningas, usaldas ta oma kohustused templi ülempreestrile. Nad olid Egiprtuse ühiskonna kõige haritum kiht, kes kujundasid ühtlasi egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Egiptlased mõistsid maailma läbi religiooni ja müütide. Väga haruldane templitüüp on kaljutemplid. Need on massiivsed ehitised mis on rajutud kaljude sisse. Kuulsaim neist on Ramses ll kaljutempel Abu-Simbelis. Lisaks kohalikele templitele püstatas iga kuningas matusetempli, kus hakati tema hingele pärast surma ohvreid tooma. Vana ja Keskmise riigi ajal moodustasid templid osa kuninglikust hauakambrist kuid u
Saladusi, mis sellega kaasnesid teadsid vaid väga vähesed. Selle kohta, et nad tavalisi metalle kullaks tahtsid muuta on liikvel ka palju legende. Nende otsingute käigus saadi ainete ja nende omaduste kohta palju teadmisi ja õpiti kasutama erinevaid töövõtteid ja katsevahendeid. See kõik on praeguse keemia vundamendiks. Ka keemia nimetus on seotud egiptlastega: 2.-3. sajandist pärineb nimetus khemeia ning see tähendaski kreeka keeles egiptlaste kunsti. Keemia eraldi valdkonnaks kujunemine toimus samuti 2.-3. sajandil pKr Aleksandrias. Kasutatud allikad: 1. https://prezi.com/os0crtepjxl5/keemia-kujunemine-teaduseks/ 2. TAMM, L., Keemia alused, Tallinn: Maurus kirjastus OÜ, 2014 Triinu Fross, 10. klass
5. Eskiis- visand, kavand 6. Fassaad- hoone esinduslik külg, kus asub peasissekäik 7. Figuraalkompositsioon- inimkujutistega kompositsitsioon 8. Graafika- kunst, mida paljundatakse trükkimise teel 9. Katakomb- pikkadest käikudest koosnev maa-alune matmispaik 10. Keraamika- põletatud savist esemed 11. Kromlehh- megaliitiline ehitis, 12. Lineaarne- joonele ja joonistusele rajanev käsitluslaad kunstis 13. Linoollõige- graafikatehnika 14. Mastaba- egiptlaste algne haudehitis, lameda katusega kivikamber 15. Menhir- ,,pikk kivi" lihtsaim megaliitiline ehitis 16. Natüürmort- vaikelu, esemeid, puuvilju, lilli kujutav kunstiteos 17. Proportsionaalne- mõõdulises kooskõlas olev 18. Sarkofaag- kivist, metallist kirst, kaunistatud reljeefidega, maalidega(Egiptuses) 19. Sfinks- egiptuse kunstis inimese pea ja lõvi kehaga kuju 20. Skulpturaalne- vorme rõhutav käsitluslaad pinnalises kunstis 21
Egiptuses osaliselt tuntud juba enne tsivilisatsiooni. Egiptuse geograafilisel asendil ja loodusoludel oli suur mõju maa ajaloole ning rahva ellusuhtumisse. Geograafiline eraldatud hoidis Egiptust võõraste sissetungi eest. Samal ajal pidurdas see eraldatus pikka aega suhtlemist välismaailmaga. Nii sai Egiptuse tsivilisatsioon kujuneda iseseisvalt ja omandada kindlad tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Nagu loodus, nii oli ka ühiskond egiptlaste arvates allutatud igikestvatele seadustele ning iga muudatus tähendas neist loomulikest seadustest lahtiütlemist. Seega tingisid looduse rütm ja maa geograafiline eraldatus Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ja traditsoonitruuduse. Muistse Egiptuse ajalugu Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb 3 suureks perioodiks: Vana riik, Keskmine riik ja Uus riik. Vana riik (2650 2100.a.e. Kr.) Vana riik hõlmas 3.-8. dünastiat
(Underwood : 15) Kuumade kõrbalade inimesed reisivad sageli öösel, kui on jahe. Tähed näitavad neile õiget suunda ja kuu valgustab teed. Islami sümboliteks on poolkuu ja täht. (Gabriel : 12) 9 5. KÄITUMISTAVAD JA ETIKETT, MITTEVERBAALNE KÄITUMINE Rahva eripäraks on see, et kõik käib siin palju aeglasemalt kui läänemaailmas. Keegi ei kiirusta kuhugi, egiptlaste jaoks ei eksisteeri ajamõõdet, hilinemine on tavapärane asi. Kui lubatakse midagi teha, siis lisavad nad kindlasti “inshallah” (jumala abiga). Kui egiptlasel ei õnnestu lubadust täita, ütleb ta kindlasti “bukra” (homme), kui asi korda läheb, öeldakse “hamdulillah” (tänu jumalale). (Altrov : 12) Araablased suhtlevad väga intensiivselt ja ootavad ka teisi suhtlema.Turul ja kauplustes oodatakse hinna üle tingimist. Teeninduses oodatakse jootraha. Araabia ja Vahemeremaade
2. Millised uskumused mõjutasid enim egiptuse kunsti? Vanad egiptlased uskusid , et pärast surma elab hing edasi nin tuleb teatud aja möödudes kehasse tagasi. 3. Kellega võisid sarnanede Egiptuse jumalad? Too paar näidet. Vanemaid jumalaid kujutleti enamasti loomadena.Kunstis võidi neid samuti loomadena kujutada kuid enamasti kujutati neid inimeste keha ja looma peaga. 4. Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Skarabeus- egiptlaste püha mardikas. 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Peale surma anti neile hauda kaasa eluksvajalikud esemed(kaunilt kujutatud tarbe-ja luksusesemed,teenrite kujukesi) uskudes, et neil on siis igavene elu ehk elu pärast surma. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Kõige esimesed haudehitised olid väiksemat-mastabad. Neile järgnesid suuremad, astmetena tõusvad nn. Astmikpüramiidid, millest vanim asub Sakkaras.Egiptuse
aastatuhande lõpust 2. aastatuhande lõpuni. Kunstile on omapärane ta iseseisvus ja stabiilsus. Põhilaadilt jäi see samaks kogu perioodi vältel. Kunst jaguneb arhitektuuriks ning kujutavaks kunstiks. Vana Riik- 3.- 6. dünastia (u. 2778- 2263 ekr.) Keskmine Riik- 11.- 13. dünastia (u. 2040- 1730 ekr.) Uus Riik- 18.- 20. dünastia (u. 1562- 1085 ekr.) Tinglik Hiline Riik- 21.- 30. dünastia lõppeb 332. ekr. Makedoonia Aleksandri vallutusega. Egiptuse kunst oli täielikult allutatud egiptlaste usulistele vajadustele. Kunsti alla kuulusid ka muumiad, hieroglüüfkiri ja arhitektuurist püramiidid, mastabad ja templid. Kujutavaks kunstiks oli skulptuur, ning reljeefi- ja maalikunst. Mastaba on Vana Egiptuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. Tähtsaimate inimeste säilitamiskohaks oli Vana- Egiptuse algusaegadel eriline hauatüüp, mastaba.
Vana-Egiptuse hieroglüüfid Egiptuse esimene vanim kirjasüsteem on tuntud hieroglüüfide nime all (nimetus pärineb kreeklastelt ning tähendab püha raidkiri, pühad kaeverdused, mõistetamatud kirjamärgid). Õpetlased murdsid kaua aega pead salapäraste kirjade üle, mis leidusid vanade Egiptlaste templite müüridel, püramiidide ja hauakambrite seintel raidkirjana. Mõned joonised olid väga kergesti mõistetavad- need olid kujutised inimeste igapäevasest tööst ja tegemistest. Piltidel oli kaupmehi, kes müütasid pärleid, lõhnaõlisid, hirsitangu, kullasseppi painutamas kulda sõrmuseks, kirjutajaid papüüruserull käes ja pilliroost sulg kõrva taga, klaasipuhujaid. Neid vaadeldes saab igaüks kujutluse tolleaegsest ühiskonnast
Raud Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raud avastati 3500 aastat ekr, egiptlaste poolt meteoriidi seest Rauaühenditel on tähtis roll elusorganismide eluprotsessides. Veres sisalduv hapnikku transportiv hemoglobiin näiteks sisaldab rauda ja raud on vajalik ka vereloomeks. Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist on 26 ja täisarvuni ümardatud aatommassist 56 järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni
Suurriigi kunstile mõjus väga Mesopotaamia kultuur. Samuti andis Egiptus omaenda suursuguse ja erilise kunstiga palju mõjutusi teiste riikide kunsti arengule. Traditsioonide püsivuse näitajatena on parimad näited kaks reljeefi, mis 2 on valminud rohkem, kui kahe ja poole tuhande aastase vahega, kuid ometigi peaaegu muutumatud. Arhitektuur VanaEgiptuse hooned on säilinud tänaseni ainult tänu egiptlaste leidlikkusele nad kasutasid savi asemel kivi. Viimasest tehtud ehitisi said endale loomulikult lubada vaid ülikud, kelle palsameeritud surnukehade säilitamiseks hakati ehitama mastabasid. Mastaba koosnes maaalusest lubjakividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastikujulisest ehitisest. Tavaliselt oli selles üks, hiljem ka mitu rituaalideks kasutatavat ruumi. Maa aluses ruumis asus hauakamber sarkofaagiga, maapealses ruumis aga altar, kuhu toodi surnule
Lääts ajaloost • Pärit Kesk-Aasiast • Üks esimesi toiduks kasvatatavaid kultuurtaimi • Söömine oli populaarne egiptlaste, roomalaste ja kreeklaste seas • Levis edasi Europaase, Aasiasse, Indiasse • Eestis talupoegade menüüs tähtsal kohal (läätseleen) Iseloomustus • Üheaastane rohttaim (25-60 cm kõrge) • Liblikõieliste sugukonnast • Õied on tillukesed, helesinised • Vili lame kaun, milles 1-3 läätsjat seemet • Harilik lääts-ainus viljeldav liik • Peamiselt toiduteravili, enim Indias Toiteväärtus • Maitseomadustelt ja toiteväärtuselt esikohal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
