Õppimata jäävad ka traditsionaalsed käitumismallid, mille järgi hiljem sotsiaalsfääris õigesti orienteeruda. Samas on orbude hoolekanne hädavajalik teenus ja olemasolevaid vahendeid kasutatakse ära maksimaalselt. Lapsi ei pea aga tüüpilisest peremudelist välja kiskuma, et näha ühiskonna osalust nende elus. Riik tagab lastele põhihariduse ja nupukamatele ka võimaluse edasi õppida. See ei tähenda, et kodus võiks lapse harimise unarusse jätta. Kodust saadakse kooliminekuks vajalik teadmiste ja oskuste baas, mida hiljem on juba raske üles ehitada. Muidugi on ka kõrvalekaldeid normist. Leidub peresid, kus on taasavastatud koduõpe, kas siis pika koolitee tõttu või isiklikel kaalutlustel. Leidub ka teist äärmust, kus lapsevanemad jätavad oma võsukeste kasvatamise täielikult kooli hoolde. Selline suhtumine viib tihtilugu õpilase ja õpetaja vahelise konfliktini. Õpetaja
tähendust. Kõik, mida inimene vähegi ette ei võtaks, arendab ta ajutööd, sellega harides. Kui ta vanaema luges piiblit, elas ta samal ajal oma kultuuris, sest raamat haris teda. Kuigi aja jooksul on mõiste definitsioon ise muutunud, on praegusajal levinud üldistamine vahest liialdatud. Kultuuri ja kunstide seos tekkis alles 19. sajandil, nagu kirjutab Ilmar Raag. Siis toimus esimene suurem üldistamine ja mõiste laienes, hõlmates peale harimise enda alla ka kõike muud, mida ,,inimene võib omandada ühiskonna liikmena". Sealt sai alguse ka arusaam, et kultuursed inimesed on head, mittekultuursed aga väljakannatamatud. Arvestades seda, et igaüks elab teatud kultuuris, on eelnimetatus vasturääkivus. ,,Inimesed käituvad harva vastupidiselt nende loomusele" väitis Ilmar Raag, kuid tegelikult on kultuurne inimene sama ettearvamatu kui metslane, sest näiteks sõltuvalt tujust võib talle ühel päeval klassikaline
tulevase kaasa isa vahel sageli ärilise kokkuleppena. Näiteks lasi Julius Caesar oma tütrel Julial abielluda Pompeiusega, et mehe poliitilist toetust pälvida. Meestel võis olla abieluväliseid suhted, kuid naiselt nõuti monogaamsust. Abielu oli vaid poliitiliste sidemete sõlmimine ning lähedaseks kaasad üldjuhul ei saanud. Roomas sai enamik naisi vähemalt alghariduse. 7-aastaselt saadeti koos poistega kooli ka tüdrukud. Kreeka linnriigis Spartas pandi laste harimise peale suuremat rõhku ning tüdrukud tegelesid kehaliste harjutustega, mujal toimus tüdrukute kasvatus enamasti perekonna oma äranägemise järgi ja ei ulatunud kaugemale majapidamis- ja käsitööalastelt õpetustest. Rohkem vaeva nähti poiste harimise ja õpetamisega, sest naistel ei läinud haridust kuigi palju vaja. Tavalistest kreeklannadest kõrgemast klassist olid hetäärid - kõrgelt haritud seltsidaamid, mitte prostituudid, nagu tihti arvatakse. Roomas hetääre ei olnud
söödataimi. Eesti rahvas on üle 2000 aasta olnud meie toitja, paljud vanasõnad, laulud, kombed ning need kirjeldavadki põlde ja talumehi. Põlluharimine sai alguse korilusest. Üks esimesi põlde oli alepõld sellege oli nii, et alguses oli kas mets või metsatukk sealt võeti puud maha, põletati ära ja tuhk oli väetiseks ja kui enam hea saak polnud lasti põllul võssa kasvada. Põlispõllud on niisugused põllud, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on jätkuvalt viljakad.Põldudel on ka oluline viljakas muld selleks hakati mulda kobestama. Pideva põlluharimisega peaks vahepeal ka põld puhkama Mullal on kihid: Metsakõdu. See koosneb maapinnale kuhjunud orgaanilistest ainetest Huumushorisont. See on mulla viljakas osa. Väljauhtehorisont. Kus vihmavesi uhub toitained välja mulla sügavamasse ossa Sisseuhtehorisont Lähtekivim
Seetõttu on oluline teada ja pidevalt analüüsida, kuidas toimib laste ja noorte kaasamine pere tasandil, kuidas suhtutakse noorte kaasamisse koolides ning ka kogukonna tasandil. Peamised põhjused, millega sotsiaalpedagoogi poole pöördutakse, on õpilase koolikohustuse eiramine või käitumine koolis ja väljaspool kooli. Vahest õpilased ja lapsevanemad pöörduvad sotsiaalpedagoogi poole isiklike muredega. Sotsiaalpedagoog peab olema piisavalt pädev ja vastutab kooli õpilaste harimise eest sellistes valdkondades nagu seksuaalkasvatus, kuritegevus, narkomaania, suitsetamine jne. Kasutatud kirjandus 1. Hämäläinen J. 2000. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. 2. Sotsiaalpedagoogi kutsestandard. http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10499791/pdf/sotsiaalpedag oog-tase-6.1.et.pdf 3. Noored ja sotsiaalne kaasatus. Noorteseire aastaraamat 2012. http://noorteseire.ee/system/resources/BAhbBlsHOgZmIjAyMDEzLzA1LzE3LzEyXz
Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliseltsoojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad. Teisisõnu võib ka öelda, et energeetika on erinevate energialiikide muundamiste protsess, mille lõpptulemusena saadakse elektrienergia, mis antakse tarbijale üle. Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb maa harimise ning toidu, loomasöögi ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiiltööstusele, naha- ja jalatsitööstusele,farmaatsiatö östusele jt. tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel. Põllumajandusharude rühmad on taimekasvatus ja loomakasvatus. Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused,
esimestel puudub eesmärk midagi teha ning teistel tahe. 4. Kui inimene läheb üles valguse kätte, siis ei tohi tal lubada sinna jääda hea elu peale vaid tuleb kehtestada seadused, mis ühtlustaksid ühiskonda. Seaduseid tehes tuleb silmas pidada, et oleks kõigi heaolu, mitte üksiku indiviidi peale mõeldud. 5. Filosoofidele antakse õigused ja vastutus kodanike ees. Kui rahvas on näinud vaeva oma harimise ja riigi püsimajäämisega, oskavad nad seda hoida ja saavad võrreldest teiste riikide valitsejatega oma riigi valitsemisega paremini hakkama.
Vastus on lihtne: nad võtavad need oma peast, sest kunagi on ka nemad pidanud kõvasti vaeva nägema nende omandamisega. Kellelegi ei kuku tarkus niisama pähe. Kõik peavad selleks ise vaeva nägema. Õpetajad ei ole ainult tarkuseallikad. Õpetajale saab alati ka oma muret kurta, kui selleks on vajadust. Ta on alati valmis sind aitama, kui sul tekib küsimus. Küll on hea, et on olemas sellised targad ja head inimesed nagu õpetajad. Lugupeetud õpetajad, suured tänud Teile meie harimise ja aitamise eest. Jõudu ja jaksu edaspidiseks. Aitäh!
EESTI VABARIIK-PILALUGU Seda kuuldakse alati, kui tähtsad täiskasvanud kõnelevad sellest, et tänapäeva noored ei oska midagi hinnata ei haridust, esivanemate pärandit ega kultuuri. Käitumisest ei tasu rääkidagi! Oleks kui enesestmõistetav, et noorsoopõld peaks vilja kandma iseenesest külvamata ja väetamata! Ja mis kõige kummalisem - mõnikord kannabki! On paljusid häid õpetajaid, kes mingite «külvamisdirektiivideta» vaikselt töö- ja loovuseseemet laotavad vaatamata sellele, et igasuguste paberite (mis justkui laste harimise-kasvatamise eesmärgil leiutatud) täitmine tahab teinekord silmanägemise ära võtta. Eesti klassikaga on lood üsna hullud: ei prohvet Maltsvetist, Mahtra-meestest ega väikesest Illimarist ole tehtud ühtki koomiksit ega multikat... Raamatud ise on aga parajad tellised nii, et kes see neid jõuab läbi lugeda! Mõni vanem võib öelda, et mis me ikka pingutame: lapsed ei hooli kirjandus...
märtsil 1685 Saksamaal Eisenahcis ja suri 28. juulil 1750 Leipzigis. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Ohrdruf (alates 1695/1696) Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. Lüneburg (17001702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Weimar (jaanuar juuni 1703) 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08) Bach töötas organistina. Bach läks Lübeckisse, aga lahkus sealt kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema
Raamatud on selleks, et edastada oma mõtteid ja sõnumeid maailmale. Lugemine on üks levinuimaid ajaveetmis viise/harrastusi maailmas. Raamatuid leiab igale maitsele. Miks on raamatud nii levinud? Miks mina raamatuid loen? Raamatud on väga levinud ajaveetmis vahendid. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on neid kirjutatud väga palju ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Kui raamatuid lugeda areneb su fantaasia ja kujutlusvõime. Kõik lapsed kes käivad koolis või käisid on kindlasti mõne raamatu läbi lugenud. Raamatuid kasutatakse koolides, kuna see arendab ka sõnavara ja kirjutamisoskust (lausete ülesehitust jpm). Paljud arvavad ka, et raamatud on halvad ja tervisele kahjulikud. Eks nad ikka ole kui lugeda vales kohas, vale valgusega ja asendis. Tänu sellele võib su silmanägemine halveneda
Väidetavalt ehitas ta Tartusse oma kindluse, millele ta pani nimeks Jurjev, Püha Georgi järgi, peale võidukat sõjakäiku tšuudide vastu. Poola kuningriik vallutas Kiievi, Jaroslav vallutas tagasi. Jaroslav käskis Vene piiskoppide kogu mungal Illarioni Kiievi ja Venemaa metropoliidiks valida. Jaroslav tegi avaliku vene ja kreeka raamatute raamatukogu, see viidi Püha Sophia katedraali. Jaroslav tahtis, et inimesed oleksid haritud, seega ta tegi vaimulike peamiseks ülesandeks laste harimise. Samuti rajas Jaroslav Novgorodi kooli. Jarolsav oli üks väheseid valitsejaid, kes sai aru et riik saab õitseda stabiilsuse ja rahu kaudu, mitte erapooletute kodusõdade kaudu. Ta ehitas Tartusse mitte ainult kindluse, vaid Tartu enda, selle nimi oli Jurjev. Kasutatud allikad http://entsyklopeedia.ee/artikkel/jaroslav_tark1 https://et.wikipedia.org/wiki/Jaroslav_Vsevolodovit%C5%A1 https://est.culturell.com/yaroslav-mudrij-v-chem-bila-ego-mudrost-page-
Mida on andnud mulle lugemine ja raamatud Lugemine on üks levinuimaid ajaveetmise viise/harrastusi maailmas. Neid loevad miljonid kui mitte sadu miljoneid inimesi. Samuti on väga palju huvitavaid teoseid ja nende seast peaks leidma igaüks omale sobiva, mida lugeda, kuna lugemist leiab igale maitsele. Raamatuid on kasutatud sadu aastaid harimise mõttes. Enim areneb raamatuid lugedes fantaasia ja kujutlusvõime. Samuti arendab lugemine ka teadmisi eelnevate sündmuste ja ajaloo kohta. Kooliskäivad õpilased on kindlasti elu jooksul mõne raamatu läbi lugenud. Õppeasutused tahavad, et omandaksid vajaliku sõnavara ja kirjutamisoskuse edasiseks eluks. Sellepärast valitaksegi lugemistikku klassika, algustuseks harjumatud teosed, et õpiksid teadmisi eelmiste sajandite eluolu kohta
midagi head ja toredat. Tegelikult see seda ei olnud. Kuna Eesti valdused olid võõra võimu all, olid kõik eestlased pärisorjad. Talupoegadel oli tohutult kohustusi, nad pidid tegema teotööd, maksma koormisi, riigimakse ning andma osa oma põldude saagist veel lisaks oma mõisnikule, õigusi aga oli neil minimaalselt. Nende õiguseks oli vaid mõisniku peale kaebamine kui viimane seadust rikkus. Kõige selle tõttu ei olnud neil oma maa harimise jaoks üldse eriti aega. Ka nende järeltulijad olid automaatselt juba sündides orjad . Valitses täielik ebaõiglus. Ka kaubanduslik olukord langes, valitseid suured näljahädad ja inimesi suri palju. Öeldakse, et igas halvas leidub midagi head, nii on ka rootsi aja puhul. Üheks väga suureks plussiks saab lugeda seda, et sellel ajal, täpsemalt 1630. aastal, asutati Tartusse gümnaasium, mis hiljem Johan Skytte palvel nimetati ümber ülikooliks. Sellest sai Eesti esimene
Kas vaevata ennast oma rahandusliku IQ arendamisega? Sissejuhatus Raha on meil kõigil igapäevaselt vaja. Me saame seda ning me anname seda ka ära. Rahanduslik IQ tähistab raha kasutuse oskust, seda mis eesmärkidel me enda raha kulutame ja kuidas me seda teenime. Kas raha kasutust tuleb eraldi ka läbi raamatute lugemise õppida või on see elementaarne ja raamatud toovad näiteid vaid teatud isikutest, selles ei ole kõik inimesed alati ühel nõul. Poolt Rahandusliku harimise läbi õpivad inimesed enam enda kulutusi kriitiliselt kaaluma ning sissetulekuid võimendama. Nii võivad rahanduslikult haritud, kuid kehvema sissetulekuga inimesed elada paremini, kui kõrgepalgalised, kuid ,,kehvema rahandusliku IQ-ga" inimesed. Vahe tulenebki sellest, et üks suudab enda tulusid-kulusid kontrollida, kui teine ei tea isegi, kuhu ta raha läheb. Teiseks, palju raha saab teenida, vaid väga hea strateegiaga, mille loomiseks ja mõistmiseks peab olema väga kindel ka oma
kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt; 7) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes; 8) usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; 9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; 10) juhindub oma valikutes ja tegudes eetika alusväärtustest: inimelu pühadus, vägivallast hoidumine, vabadus, õiglus, ausus, vastutus; 3. Kas kooli tegeleb nii harimise kui ka kasvatamisega? Kuidas see korraldatud on? Õppe- ja kasvatustegevus koolis võib toimuda Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni (International Baccalaureate Organization) õppekava ning Euroopa koolide põhikirja konventsiooni alusel väljatöötatud õppekava (edaspidi koos rahvusvaheline õppekava) kohaselt. Ehk siis tegeletakse nii harimise kui ka kasvatamisega. See on korraldatud
hakkama ka sellega, mis neil juba on, jäädes seejuures ilma rõõmudest, mida nad veel ei tunne. Targana sureb inimene, kes tunnistab oma harimatust ning püüab seda parandada. Haridus on keeruline sõna ning selle tähenduse peab iga inimene ise enesele selgeks tegema. Kindel on ainult üks – õppimise protsess ei lõppe enne surma. Selle kulgu ei tohiks takistada, sest nii võib jääda ilma mitmetest hüvedest, mis maailmal sulle pakkuda on. On inimesi, kes vannuvad alla enese harimise raskustele ning neid, kellel on omaseks saanud õppimise kunst ja, kes minu arvates surevad tarkadena. Siinkohal peaksime võtma aega, et mõtiskleda, millisena tahaksime ise maise tee lõpetada.
kogu varasema saksa orelikunsti Fifth leve kokkuvõttena. Samuti on teda nimetatud ka klassikalise muusika isaks. Ta on üks enim mängitavaid heliloojaid. Lapsepõlv Tema isa ja onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle viiuli- ja klavikordimängu. 1694-95 surid tema ema ja isa. Peale seda kolis Bach oma vanema venna juurde, kes hoolitses tema muusikalise harimise eest. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaeli koolis. Veel õppis ta noorena religiooni, mis mõjutas tema loomingut. 1705 võttis Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Sellel ajal sündisid tema esimesed oreliteosed ja kirikukantaadid. 1720 suri tema esimene naine Maria Barbara. 1721 abiellus ta uue, noore naisega. Temaga sündis neil 13 last, kellest 6 jäid ellu. Üleüldse oli Bachil kokku 20 last, kellest pooled surid imikuna.
Paljudel tabloidpealkirjadel puudub konkreetne sündmus, piisab sellest, et esikaanel on mõne tõsielusarja staar, kelle puhul pole oluline mitte tema tegevus, vaid kuulsus. Laiemas plaanis ei ole aga tabloidmeedia peamised iseloomujooned omased mitte üksnes konkreetselt kollastele väljaannetele, vaid meediale laiemalt. Oleme jõudnud nii kaugele, et sündmus või probleem on oluline pelgalt selle pärast, et see leiab meedias kõlapinda. Demokraatlik ajakirjandus levitab kodanike harimise kõrval tihti ka rumalaid või vähetähtsaid ideid. Meedia muudab teatud probleemid või sündmused aktuaalseks, mistõttu need näivad olulised, kuid pildid ei pruugi alati viitada reaalsele maailmale vaid loovad sageli hoopis reaalsuse illusiooni. Ma arvan, et me ei peaks meediat pimesi uskuma. See ligitõmbav reaalsus, mida mulle teleekraanilt pakutakse, tundub ahvatlev, sest see ei nõua pingutamist. Seda on lihtne aktsepteerida
Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, lõuna lätist kuni põhja soomeni ja loode venemaa aladel, tunnused: välispinnad olid kaunistatud lohukestega ja kami meenutava hambulise tempiga tehtud täketega. Nöörkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, idas ulatus Volga ja läänes reini jõeni lõunas peaaegu alpideni, tunnused: savinõud ilustati nöörijätketega, paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Põlispõld- põld, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on pidevalt viljakad Alepõld-algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Tarandklalme- kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Kivikirstkalme- oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid.
Tööd tegid nende eest ära talupojad. Kuigi feodaalid ja aadlikud olid keskajal väga tähtsal kohal, moodustasid nad ühiskonnast siiski väga väikese osa. Suurema osa inimestest moodustasid maaharijad ja talupojad, kuid kogu maa kuulus siiski feodaalidele. Vastutasuks feodaali maa kasutamise eest pidid talupojad maksma koormisi, mis tähendas, et talupojad pidid täitma kohustusi, mis feodaalid neile määrasid. Talupoegade peamiseks tööks oli põllu harimine. Feodaali maa harimise eest maksid nad renti, mida tasuti põllult saadud saagis või loomadega, hiljem mindi üle raharendile. Suure osa talupoegadest moodustasid sunnismaised pärisorjad. Nende ülesandeks oli mõisategu, mille hulka kuulus põllu harimine ja ka muud majapidamistööd. Talupojad said feodaalilt maad, kus nad võisid kasvatada enda tarbeks vilja ja muid toiduained. Selle eest pidid nad aga tasuma teorendiga, käies mõisas tööl
Tundub, et IT on varsti, loodetavasti siiski kauges tulevikus, võtmas kontrolli üle meie elu. See võib mõnele meist tunduda ebameeldiva pealetungina, kuid teistele seevastu elumugandusena. Varasemal ajal, kui meie vanavanemad olid veel kooliealised, siis tehti koolitöid ikka suurte paksude raamatute abil. Veedeti tunde, otsides teatmeteostest näiteks ainult ühte ainsat tähtsat fakti. Selle üle tol ajal ei nurisetud, et aega kaob palju enda harimise peale ja vaba aeg sellega seoses väheneb, sest ei kujutatudki teist moodust lahendamaks koduseid ülesandeid. Ikka tuli, kas siis kodustest raamatutest abi otsida või minna raamatukokku. Tänaseks päevaks on inimeste elu niivõrd palju mugandatud, et ei pea isegi voodist üles tõusma, et kirjutada kirjandeid, esseid, uurimustöid või teada saada just see tähtis fakt, mis meil töödest puudu jääb.
Kuivõrd Rootsi aega võib nimetada "vanaks heaks Rootsi ajaks"? Rootsi aeg sai alguse Põhja-Eestist 1561 aastal Liivi sõja päevil, mil aadelkond tunnustas hirmunult Venemaa ees Rootsi võimu. Peale Piusa vaherahu 1583 aastal jäi Lõuna-Eesti Poolale ning 1600-1629 aastani toimunud Rootsi-Poola sõda toimus Eesti pinnal tuues endaga kaasa suured laastamised kohalikule rahvale. Altmargi vaherahuga, mis lõpetas Rootsi-Poola sõja, liideti Lõuna-Eesti Rootsi võimu alla. Peale Brönsebro vaherahu hakkas eesti territoorium kuuluma rootsile. Rootsi võim kestis Eesti territooriumil kuni Põhja sõjani ning sellele järgnenud sündmusteni. Rahvas jäi seda mäletama kui head ning edukat perioodi Eesti ajaloos. Miks aga? Millest oli see tingitud? Kuidas saab võõra võimu all oldud aega nimetada "heaks"?. Karl XI ajal, paranes tunduvalt talurahva olukord. Mõisnikelt ja talupoegadelt võeti ära kõik läänistatud maad ning varem endale saadud val...
Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8- aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Pärast ema surma kolis ta Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. 14- aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis. 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Alates augustist 1703. töötas Bach linnaorganistina
MULDKATE; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim(sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud. Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige.Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest.Eestile o...
Lydia Koidula jutustuse "Ainuke" õnnelik peigmees on oma üldisele tublidusele lisaks ka lauluseltsi liige, Jakob Pärn kui eluaegne koolmeister nimetab oma pikas jutustuses "Must kuub" rahva arengu takistusena fakti, et rahvakoolid ei kuulu haridusministeeriumi alla ning liiga palju maksab neis kiriku ja mõisniku sõna. Lilli suburg (mh. esimese eesti naisteajalirja asutaja), kes oli lõpetanud saksa kooli, ühendas naiste harimise vajalikkuse teema haritud eesti noorte saksastumise vastase võitlusega (jutustus "Liina"). Oma rahvale võõraksjäämise ohust kirjutas ka Elisabeth Aspe (jutustus "Ennosaare Ain"). Rahvusliku jutukirjandust ja näiteloominugut iseloomustas sel perioodil muidugi tugev romantiline põhitoon: "Kõik raskused olid ületatavad, kõik tegelased selgepiirilised-hed või halvad, rahvuslikud või tagurlikud" Rahvusliku teatri algust arvestatakse 1870. aastast, kui "Vanemuise" selts lavastas
SAKSAMAA II MS EELHTUL: HITLERI SISEPOLIITIKA:(1933-1945:kolmas riik). hepartieline ssteem(NSDAP) ja ks juht ehk "Fhrer". Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia)...
Televisioon on näts silmadele Televisioon on muutunud lahutamatuks osaks meie elus. See ei ole ainult meelelahutus, vaid see on muutunud ka hobiks. Telekat vaadates saab erinevaid emotsioone, need võivad olla head, aga samas ka halvad. Sellepärast on ka filmidel ja saadetel erinev roll televisioonis komöödia naerutamiseks ja draamad tõsistele küsimustele ja tähelepanu juhtimiseks. Telerit võib pidada segavaks faktoriks, milleta paljud end päriselus lõbustada ei oska. Televisioon tekitavab sõltuvust. Telerivaatamine saab alguse varases lapsepõlves. Vanemad ei leia aega lastega mängimiseks, selle asemel pannakse nad televiisori või arvuti ette. Mida aeg edasi, seda rohkem sellesse kiindutakse. Televisioonil on ka häid külgi. Vaadates võõrkeelseid saateid, õpitakse mingil määral neid keeli. Kindlasti on sellest tulevikus kasu, sest võõrkeel on omakorda tuttav. Televisoon on meie elu mugavamaks ...
Iga kodanik peab alluma sellele üldisele tahtele. · 18.saj Voltaire'i sajand. Teosed, ideed Teosed: 1),,Zadig" Maailm on täis inimkurjust 2),,Mikromegas" Tähtsustab teadust kui kultuuri osa. 3),,Candide" Inimesed peavad ennast harima. Voltaire'i filosoofia - 1)kõik usud on võrdsed. 2)Jumal kui Maailma mõistus. 3)Ei olnud kristluse pooldaja, kristlus kui vaimupimedus. 4)Inimese olemus on tema meelte ja mõistuse harimise saadus. 5)dogmaatiliste seisukohtade vastu tuleb vaielda. 6)tunnetuse põhialuseks on kahtlemine. · Daniel Defoe Inglise valgustaja - ,,Robinson Crusoe" dokumentaal romaan, mehest, kes jäi 27.a üksikule saarele. Raamat on päeviku vormis, ei sisalda irooniat. Palju looduskirjeldusi ja detailirohkust. Valgustuslikud ideed teoses 1)Eeskuju inimese looduspärasele arendamisele. 2)õpetuslik lugu inimese ja looduse, samuti inimese ja Jumala vahekordadest.
B sisseuhtehorisont( allapoole liikuvate mineraalosakesed, punakat värvi) C lähtekivim( aine millele muld tekib, heledat värvi) D aluskivim( lähtekivimi alune kivim) E väljauhtehorisont( heleda värvusega) G - gleihorisont(sinakashall), iseloomulik gleistumine O kõduhorisont järjekord: O A E B C mulla tüübid; tundra glein mullad, leetunud mullad, mustmullad ( rohtla vööndis, kõige viljakamad), hallmullad Hävimise põhjused; Valed harimise meetodid, õhusaaste, reo-ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest metsa lageraie mehaaniline hävitamine
ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus kib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. ru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab.Viimane aga alla ei anna. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla, Andrese plussid:
Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. Elulugu: Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Johann Christoph tegutses Ohdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt ja Johann Jakob Frobergerilt. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis. 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. 1703
ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis.Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jakobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (16711721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muuhulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle Saksamaa heliloojate, sealhulgas Johann Pachelbeli, kelle juures ta ise õppinud oli, Johann Jakob Frobergeri ja Dietrich Buxtehude loomingut. Kui uskuda tema hilisema õpilase Lorenz Christoph Mizleri kirjutatud nekroloogi, siis kirjutas Johann Sebastian Bach öösiti salaja ümber moodsama muusika käsikirju, mille vend oli tema eest ära peitnud. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures
Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud maades ja arengumaades ANDRES ZIRK RÕNGU KESKKOOL 2018 Põllumajandus Põllumajandus tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel Taimekasvatus ja loomakasvatus Tootmist mõjutavad: Reljeef Kapital Kliima Tööjõud Mullad Valituse poliitika Põllumajanduse mõju keskkonnale Peamisteks probleemideks on: looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine metsa pindala vähenemine liigne niisutus
töötasid vähemalt mõnda aega õpetajana. Seminari ülesandeks oli talurahvaseisusele vajalike elementaarteadmiste andmine kristliku jumalakasvatuse vaimus. Õppetöö toimus eesti keeles ja oli valdavalt tasuta, kuid õpilastel tuli ülalpidamiskulude katteks teha koolitalus tööd. Seesugune süsteem võimaldas paljudel, ka eesti soost pärinevatel lastel saada korralik haridus ja amet Stackelberg andis suure panuse eestlaste haridustaseme tõstmisel. Eestlaste ja maarahva harimise huvist annab tunnistust ka tõsiasi, et Stackelbergi direktoriks olemise ajal võeti gümnaasiumisse õppima esimesed teadaolevad eestlased. Kooli võeti vastu igast seisusest poeglapsi, kes olid lõpetanud kreiskooli või omandanud sellega kaasas käivad teadmised mõnes teises õppeasutuses. Gümnaasiumi põhieesmärk oli valmistada õpilasi ette ülikooli astumiseks. Kooli asutamisest kuni 1835. aastani domineerisid koolis kaupmeeste ja käsitööliste pojad
vähendanud väikeettevõtjate arvukust ning nende maakasutust. Euroopa liidu toetused on olnud abiks kõigile põllumeestele. Majanduskriis eriti suurt mõju põllumajandusmaa kasutusele ei avaldanud, kui siis ainult rendi ja müügi tehingutele. Kokkuvõte Tänapäeva põllumajanduses on konkurentsivõimelisemad suurettevõtjad, kes omavad suuremat kapitali, mille eest investeerida põllumajandusmaa harimise tehnikasse. Väikeettevõtjatel on suuremad võimalused mahepõllumajanduses, mis on tänapäeval populaarsust kogumas. Euroopa liiduga ühinemine tõi kaasa palju võimalusi põllumeestele nii siin kui ka väljaspool piiri. Tänan kuulamast !
Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus käib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Raamatus toimub tegevustik niisiis kahe naabertalu elanike vahel. Esimeses, Mäe talus sureb perenaine Krõõt ning Sauna-Juss teeb enesetapu. Jussi naine Mari saab talu uueks perenaiseks ja kasvatab üles hulga lapsi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viimane aga alla ei anna. Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees - ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata.
noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jacobiga vanema venna Johann Christoph Bachi (16711721) juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Ohrdruf (alates 1695/1696) Johann Christoph tegutses Ohdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt (kelle juures ta ise õppinud oli), Johann Jakob Frobergerilt ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi
Mis mullatüübid on üleminekul mustmuldadelt hallmuldadele. Muldade degradeerumine on mullaviljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ja mõningate ainete eemaldumise tagajärjel, viljaka mulla kahjustumine inimtegevuse (ehitus, masinad, vale väetamine, mürkainete kasutamine). Mullaviljakus võib väheneda ka vee ja tuule erosiooni, kõrbestumise, sooldumise tagajärjel. Mulla tihenemine on kuiva mullamassi suurenemine ja poorsuse vähenemine raskete masinatega harimise, tallamise jm mehaanilise mõju tõttu. Mulla tihenemine toimub ka monokultuuride viljelemisel. Mulla tihenemine hävitab mullaelustiku ja mullastruktuuri. Mulla väsimus avaldub selles, et kultuurtaime saak väheneb, kui seda taime kasvatada pikka aega samas kohas (monokultuur). Põhjustab samade ainete väljaviimine taimede kaudu ja kahjulike ühendite kuhjumine. Vee-erosioon tekib vihma ja lumesulamise tagajärjel ning kannab ära mulla pindmise kihi
Kaubanduse kõrval tegelesid linnaelanikud siiani käsitööga, kuid käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks said manufaktuurid, mis tolle aja mõistes olid suurettevõtted. Manufaktuuritootmise põhikeskuseks sai Narva. Narva osatähtsus aina kasvas ning endiste hansalinnade olukord halvenes. Rootsi aeg arendas mitmeti Eesti kultuuri. Sel ajal pandi alus Eesti haridus süsteemile ning samuti eesti kirjakeele arendamisele. Talurahva harimise eesmärgil asutas Bengt Gottfried Forselius Piiskopimõisa seminari. Seal õpetas ta eesti soost koolmeistreid, kes edaspidi hakkasid talurahvast õpetama. 1632. aastal asutati Tartu ülikool, mille eestvedajaks oli Gustav II Adolf. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika reeglistiku. Rootsi aja Eesti linnade arhitektuuris võimutses Euroopas valdavaks saanud barokk, mis oma olemuselt oli väga uhke ning silmapaistev. Talupojakultuur
professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann Jacobiga vanema venna Christoph Bachi juurde lähedalasuvasse Ohrdrufi. Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt (kelle juures ta ise õppinud oli), Johann Jakob Frobergerilt ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos
A.H Tammsaare tegelased tõe ja õiguse otsingul Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesi ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viima Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab
majanduslike vahenditega, saavutas Eesti ajakirjandus (eriti trükisõna) kiiresti sõltumatu positsiooni ehk teiste sõnadega, muutus sõltuvaks turust ja reklaamist. Lühikese aja möödudes, muutus ka ajakirjanduse formaat Eestis kiiremini ja teistmoodi kui muudes postkommunistlikes maades. Oma märki tuli maha jätma kollane ajakirjandus ,,õhtulehe" ning ,,sõnumilehe" näol. Ja see on jätkunud tänapäevani. Meelelahutus ja uudis onpõimunud, tõrjudes tagaplaanile analüüsi ning harimise. Ümbritsevas elus toimunud ja toimuvate muutuste mõtestajana ei ole Eesti ajakirjandus suutnud oma sotsiaalset rolli piisavalt täita, ehkki ta ühiskonna valvekoerana on äge haukuja. Ajakirjandus on kultuurinähtusest muutunud professionaalseks uudiste ja meelelahutuse tootmiseks. Ajakirjandus tänases Eestis on meie iseloomu peegel. Need, kes panevad kirja, seda mida me loeme või näeme päevast päeva sõltuvad meie tahtest, sest kui meile ei meeldi mida
Jaan Eilart ("Inimene, ökosüsteem ja kultuur", 1976). ------ kate.kismus <12 ja 13:-e> RELIG lühike usuõpetuse käsiraamat Katekismus on lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ning vastuste kujul. Kieveli katekismus Kieveli katekismus on oletatav esimene eestikeelse trükiteos, mis võis valmida Saare-Lääne piiskopi Johann IV Kievel (piiskopina ametis 15151527) ettevõtmisel. [redigeeri]Taust Alates 1420. aastatest nõuti Liivimaa vaimulikelt kohalike rahvaste usulise harimise parandamist. Sellega seoses nõuti ka eestikeelsete lihtsate usuõpetuste ehk katekismuste koostamist. On võimalik, et mõnelpool see ka koostati, kuid kindlaid tõendeid selle kohta pole säilinud. ---- Wanradti ja Koelli katekismus Wanradti ja Koelli katekismus oli 1535 Wittenbergis välja antud eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus, kõige vanem (osaliselt) säilinud trükis, mis sisaldab eestikeelset teksti.
võib teha vigu, aga need viivad õigele teele veelgi lähemale. Arvan, et Mefistifeles avaldas Faustile elu mõtte, kuid mees ei suutnud seda mõista, sest ta polnud seda kõike ise läbi elanud ning seega ei suutnud maailma saladusi hoomata. Selle tõttu oli Mefitofelese tegevus vähetulemuslik. 3. Fausti vaimne suurus avaldub selles, et ta oskas igast elukutsest midagi. Ta oli nii arst, teadur, kui ka teoloog. Kõik need oskused ja teadmised olid saavutatud enese harimise teel. Teda austati ühiskonnas ja pöörduti tema poole, kui oli tarvis abi. Kuigi Faust pühendas enamuse ajast õpingutele ja lootis leida elu mõtet ei suutnud ta seda ainult õpingute abil. Ta oli endalt elu võtmas, kui avanes võimalus minna rännakule, et leida elu mõte. Ta oli valmis sõlmima lepingut saatanaga, sest ta oli kindel, et ta ei leia seda mõtet sellest, mida soovis pakkuda Mefistofeles. Fausti moraalne suurus seisneb selles, et ta soovis
võivad mullad soolduda jne. 4. Muldade jaotus lõimise (1. Liivmullad 2. Saviliivmullad 3.liivsavimullad 4. Savimullad ) ja mulla veereziimi alusel (1. Läbiuheteline 2.tasakaalustatud 3.auramise ülekaalus) niiskust väheneb õhu hulka mullas väheneb soojenemiskiirust väheneb toitainete sisaldustsuureneb viljakust suureneb 5. Muldade reostumise ja hävimise põhjused, kaitse võimalused. valed mulla harimise võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väetamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine),mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Muld-maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke
Muuseumitöö alused; materjale võib vaadta ka nt siit http://www.muuseum.viljandimaa.ee/? op=body&id=85 Riina Reinvelt, Eesti Rahva Muuseum, peavarahoidja Museoloogia varasemalt ainult kitsas tähenduses, kuidas muuseumid tegutsevad; miks asjad museumites on nii nagu nad on; ajalooline ja filsoofiline teadus Museograafia kuidas muuseumites tööd korraldada Museograafia mõiste tekkis 1727, Caspar Neikeliuse teoses. Museoloogia mõiste tuli kasutusele 150 aastat hiljem, ajakiri ,,Zeitschrift Museologi und Antiquuietenkunde". Friedrich W..... · Metamuseoloogia museoloogia kui teadusharu aluste uurimine, uurib museoloogia uurimisala, eesmärke ja meettodeid; allikatesks filosoofia, psühholoogia, sotsioloogia · Ajalooline museoloogia- millal midagi oli, kuidas oli, miks oli; allikateks museaalid · Teoreetiline museoloogia-eelduste loomine kõikidele muuseumitele sarnaste praktiliste toimingute teo...
Elatusid ainult kerjamisest ning liikusid linnast linna. 4. Kes olid seegivaesed? Vaesed linnakodanikud, kes elasid hoolekandeasutuses. Andsid oma olemasoleva vara seegile vastutasuks. 5. Missugused seegid olid Tallinnas keskajal? Jaani/Püha Johannese Seek (pidalitõbiste varjupaik) ja Püha Vaimu seek (invaliidide ja mitte nakkavate haigustega inimesed/ vanadekodu) 6. Millega seegid veel tegelesid peale vaestele ja haigetele varjupaiga ja hoolekande pakkumise? Maa harimise ning sealsete tulude saamisega, et hoolekandeasutus suudaks „elada“. Muuks sissetulekuks olid renditulud annetatud kinnisvara pealt. Keskaja lõpuks sai nende peamiseks tuluallikaks laenu andmine. PÜHA VAIMU KIRIK 7. Mille poolest erineb Püha Vaimu kirik teistest Tallinna keskaegsetest kirikutest? Sellel on vaid kaks löövi. 8. Kellelt ja millal telliti Püha Vaimu kapp-altar? Bernt Notke (Lübecki meister) 15. saj teises pooles(u 1480) 9
13. saj Henriku Liivimaa kroonika ilmumine. 1525. a Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. 1535. a Wittenbergis trükiti Wandradti ja Koelli katekismus. 16.-17. saj Saksamaa reformatsiooniliikumise ajal ilmus palju eestikeelseid raamatuid. 17. saj hakati mõtlema talupoja harimise peale ning anti välja aabitsaid. 1632.-1638. a Heinrich Stahli ´´Käsi- ja koduraamat...``, mis sisaldas saksa- ja eestikeelset teksti Lut- heri väikee katekismuse osi. 1632. a Joachim Rossihnius andis välja oma katekismuse ja kirikukäsiraamatu. 1637. a ilmus Heinrich Stahli ´´Juhatus eesti keele juurde`` - esimene eesti keele õpik sõnastikuga. 1637. a ilmus Reiner Brockmanni esimene eestikeelne luuletus. 1708
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
