Funktsionalism Funktsionalism on 1920. aastail arhitektuuris, tööstus- ja tarbekunstis tekkinud suund. Funktsionalismi rajajaks oli Sveitsist pärit arhitekt Le Corbusier, saksa arhitekt Walter Gropius ja hollandi arhitekt Jacobus Oud. Tähtsaks keskuseks oli Walter Gropiuse poolt rajatud kunstikool Bauhaus. Funktsionalismi printsiibi kohaselt peab ehitise või eseme kujundus kajastama eelkõige tema otstarvet ehk funktsiooni (sellest tuleb suuna nimigi). Seni peamisteks peetud esteetiliste iluprintsiipide kõrval said võrdselt tähtsaks tehnilised, sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Pärast Teist maailmasõda on funktsio...
Beowulf Kangelaslaulud 11-13saj Värss,proosa,sega Tehti miimikat jne. Esitasid rändlaulikud, Laulu süzee pidi veiderdajad,zõngloor(h olema tuttav is-huglaar,saks- spiilman. Kangelaseeposed 11-12saj Lauldi ette esitajal oli Rohkem säilinud Rolandi laul Rolandi eepos-räägib mingi pill harf viiul. prantslastel lauldi prantsuse rahva frankide vahelistst Teós oli liigendatud frankide kuningast eepos11saj lahingust.Karl suure Karl suurest ja tema kättemaks langenud rüütlitest- rüütite eest
haavata(BEowulf,veealune koletis Grendel emaga,lohe). 3)Rolandi laul-prantsuse rahvaeepos,11saj.kirjeldab roolandi kangelassurma mauride ja frankide vahelises lahingus,süzee alus-Karl Suure Hispaania sõjakäik mis lõppes mauride võiduga.(roland,maurid,prantslased);isel:lakoonilisus sündmuste esitamisel,karm stiil,heroiline,ülev tõsidus,armastusteem puudub,vähe muinasjutupärasusi,lahingutseenid paisutatud. 4)Laul minu Cidist-Hispaania kangelaseepos,12saj;kajastab maa omapärast saatust varajasel keskajal;(Ridriga de Vivar;Kastiila,Cidi).algas sajandi keskel maa tagasi vallutamisega,seloom:relistlik toon, ülevuse puudumine,kijeldused konkreetsed,asjalikud,tähtsal kohal perekonnatemaatika. 5)Nibelungide laul-saksa kirjanduse tähtik mälestus märk,13saj..eepose alusex arvatavasti 2eepilist laulumis arenesid süzee hargnemise teel. (siegfried,gunther,kremhild,brüuhild).esiplaanil tege
AUGUSTINUS 3-4saj pKr Ristiusk ei ole filosoofia Jumal li maailma, Jeesus on eksisteerinud Kik mis on oluline, rgib Jeesus, filo targutamine on mttetu Kik mis lheb kristlusega vastuollu, on ketserlus Prgu ja paradiis AQUINO THOMAS 13saj. Mistus ja usk on erinevad asjad Kas maailm on loodud: jah vi ei Usuga: jah Meie teadmised prinevad meelelisest teadmisest Tabula rasa Jumala olemasolu testamine Kas ldse vimalik tajuda? I ontoloogiline testus ontoloogia- petus olemisest Autor: pha anselm (11-12saj) Kes on jumal?- tiuslikum olend Teleoloogiline testus- jumala olemasolu testuseks on see, et universumis on selge kord ja sihiprasus Kik teenivad mingit eesmrki Teleoloogia- petus, mis selgitab asju nende eesmrkide kaudu Kas kik on ikka korraprane? Kosmoloogiline testus Universum on olemas See ei saa tekkida iseendast Lihtne jreldus: loojaks jumal Moraaliargument: moraal ei saa eskisteerida ilma Jumalata ldise nusoleku argument: kui kik on uskunud, siis on olemas PASCALI KIHLVEDU
ilmalik laul levis enamasti suulisel teel, kirjalikke ülestähendusi tegid vagandid kes olid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Seoses õukonnakultuuriga tekkis 11 saj Provence’i Lõuna-Prantsusmaal rüütlilaul. Lõuna Pr. trubaduurid, Saksamaal minnersinger. Rüütlilaulude temaatitaks olid vapruse ja armastuse laulud, sisult valdavalt ilmalikud. esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 11-12saj. Organumiks nimetatakse teise hääle kaasalaulmist Gregoriuse koraalile. Esimene heliloojate koolkond läänemuusika ajaloos on Notre Dame koolkond, kust on teada esimesed nimepidi tuntud heliloojad- Loohinus ja Perotinus Millise teaduse nelikusse kuulus muusika keskaegses koolisüsteemis? Loodusteaduste hulka kuhu kuulusid veel aritmeetika, geomeetria ja astronoomia Kirjuta keskaja žanrist motett 13 saj mitmehääsle muusika kõige olulisem vorm. Algselt kujutas see endast kirikumuusika
materjalimahukas, tööjõult ei nõuta kvalifikatsiooni paigutust mõjutab tooraine ja tööjõukulud. Masinatööstus (MT) MT uued harud on : autotööstus ,kodumasinate tootmine Tänapäeval põhiline koopereerumine ja spetsialiseerumine Toodangu alusel jagatakse (aparaadi-/ elektroonika jm tööstus) või eristatakse transpordivahendite tootmist (nt laevaehitus) Maailma suurim tööstusharu Keemiatööstus (KT) Eelkäijaks nt.seebi valmistamine 12saj. KT vanad harud on: kaalisoola , fosforiidi kaevandmine, mineraalväetiste valmistamine jm. KT uued harud: lahustite, kummi, kunstkiu valmistamine KT uusimad harud: geeni -tehnoloogia,biokeemia, ravimi-ja kosmeetikatööstus Laevaehitus Tööstusharuks kujunes XIX sajlaevadel metallkorpus, aurumootor (SB, USA, Saksamaa, hiljem Skandinaavia maades) Paikneb sadamates oluline tooraine lähedus ja odav tööjõud Hiilgeaeg oli 1970a. (naftatankerid) Laevaehitus
RUKKILEIB MEIE TOIDULAUAL KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas tekkis leib? Kujunes aastasadade jooksul 2. Jahu saamise viisid. Rukkiterade jahvatamise käigus( terve koorimata tera jahvtamisel; kliid on osaliselt eemaldatud) Käsikiviga, tänapäeval Tartu veskis( Tartu Mill) Viljaterasid peenestati uhmri või jahvekivide vahel, tambiküna ja tabilabidat. 3. Meie vanim leivavili. Oder ( rukis 11saj.-12saj.) 4. Hapendatud rukkileiva tulek. Põhja Euroopas Viikingite ajal, Eestis 11. sajandil 5. Leivaahju roll leiva arenguloos. Kerisahi( saunades ja rehielamutes)-koldega ja pealt kinni; suitsuahjud; lõõridega ahjud, ühendatud korstnaga. Leib oli pehmem ja säilis kauem. 6. Miks on rukkileib maitsvam kui odraleib? Odraleib muutub kõvaks ja rabedaks, aga rukkileib mitte( see on pehme) 7. Millised rahvad söövad rukkileiba? Eestlased, lätlased, leedukad, ida-
Liivimaa ristisõda 12saj hakkas jõudude tasakaal Läänemere piirkonnas muutuma. 1140 hoogustasid saksid ja taanlased sõjategevust Läänemere lõunakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal jutlustati kõikjal ristisõda, st kutsuti kristlikke sõjamehiandma oma relvad kiriku teenistusse, lubas paavst Põhja-euroopa kristlastel suunduda Püha Maa asemel sõjaretkele kohalike paganate vastu. Ligi 4aastakümmet kestnud ulatusliku vallutussõjaga, mida peeti ristiusu levitamise lipu all, liideti Läänemere lõunakallas Elbe jõest Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Uued vallutused avasid kaupmeestele uusi teid Vene turu poole. 1196 aastal suri piiskop Meinhard ning tema järeltulijaks sai Berthold, tänu kellele algasid ristisõjad. 1198 saabuski Liivimaale 1000meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing kus Berthold hukkus. Vaatamata sellele olid Saksimaa ja Vestfaali rüütlid väga ristisõdade poolt. Liivimaal olid n...
käituma. Ning pärast tunnevad kahetsust. Inimene hakkab oma elu eest alateadlikult võitlema. Ristiusu alus on usk ainujumalasse ja tema ilmutusse. Kristlus on lunastuse religioon. Kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab Piibel. Piibel on kristlaste pühakiri alustekstide kogumik. Piibli kohta öeldakse tavaliselt Raamat, teda peetakse kõige tähtsamaks sellepärast nimetataksegi teda nii. Kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr ja uuemad osad 2saj pKr. Kogu keskaeg põhineb Piiblile. Piibli lugude aluseks on müüdid, just vana-idamaa loomismüüdid. Peamiselt räägib juutide ajaloos. Tegevuspaigaks on Palestiina oma erinevate linnadega, Jeruusalemma, Egiptus, Rooma, Ateena jne. Kannab kristlikus kuluuris elu juhtivat tähendust. piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. Tähendab kord, seaduskogu. Piiblis on 66 köidet, 39 vanemad, 26 uuemad. Vana testament on kirja pandud eegria ja aramea keeles
Hajakülad-Lõ.Linnustes ülikute suguvõsad.Üks või mitu küla-linnusepiirkond.Suuremad haldusüksused kihelkonnad.13.saj algul u 45 kihelkonda.Algas kihelnkondade ühendamine-maakond.Esiaja lõpuks 8 suuremat maakond.Toonased ehitised puust.Kivist müürid-linnuste kindlustusrajatised.Väiksed elamud,elamu juurde kuulusid kõrvalhooned(laudad,aidad). Kaubandus.Eestlased omavahel,lähemate naabritega.Lülituti rahvusvahelisse kaubandusse 11 saj.Kaubateed mis ühendasid vene linnadega.12saj 2poolel eesti teedel saksa kaupmehed.Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega.Eestisse hõbe,pronks,sool jne,vastu karusnahk,vaha.Kaubavahetus oli tõhus.Tõestavad hõbemündid ja ehted,aarded.Kaubitsemiskohad-suuremad linnused,külad.Rohkem käsitöölisi. Inimene ja ühiskond.Hilisrauaajal-pikad inimesed.Keskmine 172-3.Naised 158.Luude uuring-head elutingimused,siiski lühike eluiga.Enamik suri enne 50a.Suur laste suremus.Inimesed mitmesugused haigused- skorbuut,hambakaaries,luumurrud
Euroopa Kõrg- ja hiliskeskajal 11.-15. Sajand Iseloomulikud tunnused : Põllumajanduse areng Sordiaretus,kolmeväljasüsteem Rahamajanduse areng,naturaalmajanduse taandumine Katoliku kiriku ja paavsti autoriteedi langus Paavstide ja ilmalike valitsejate vastuolud Kirikulõhe,ristisõjad Rüütliordude teke Ketserid ja inkvisitsioon kloostrikultuuri tugevnemine kerjusmungakloostrite teke ristiusu levik Skandinaavias,Läänemere ümbruses Linnade teke (11-12saj), Kaubanduse areng Hansa Liit Tsentraliseeritud riikdie teke(tugeva keskvõimuga) Feodaalie võimu langus(kodusõjade lõpp) Esinduskogude kokkukutsumine -1265 Inglismaa parlament -1302 Prantsusmaa generaalstaadid Kultuuri areng: Ülikoolide teke kirjanduse,teatri ja teaduse areng Sõjanduse areng 1337-1454 100-aastane sõda tulirelvad(püssirohi hiinast) üütliarmee ja linnuste tähtsuse langus Renesanssi ja humanismi ajastu: -Itaaliast sai alguse 13.saj 13.-14. Saj
Teosele on omased daamikultus, au, truudus. Turniirid, pidustused. Pakub ideaalse pildi rüütli kultuurist. Sellesse eeposesse tuleb sisse ka ristiusk ja tekitab kontraste. Koosneb 39episoodist minda nim avatüüriks e seiklus ja jaguneb kahte ossa. Lugu põhineb kahe peategelase vastandamisele. Üheks aluseks on muinasjutud, mütoloogilised motiivid, ühes peategelases on näidatud ideaali milline peaks olema sakslane. Lugu Igori sõjaretkest, vene eepos, tundmatu autor, 12saj, nim ülemineku aja teoseks, seal segunes ristiusk. Peategelane on religioosne, vapper, muutliku meelega. Sõnamehe au, patriartism. Autor teeb eeposes kõrvalepõiked ja räägiv vürstisugudest, annab eepostele hinnangu mis teistest pole, annab venemaale saatuse. Loodus on hingestatud eeposes (vana vene jumalaid), looduse hingestamine aitas igori tegusi võimendada ja üles võtta. Sarnasus: Need eeposed on kirjutatud värsi vormis, keskajal, räägivad sangarite seiklustest, maa
PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad.
granuleeritud ehted Assüüria Narmastega rüü, ülevise, (1132-609 a e Kr) varrukateta särk, vaipseelik, foiniikia müts vilt, villane kangas saapad, sandaalid Euroopa alad cuccullus Gallialased, keldid, pallium, varrukatega tuunika, britid pikad püksid Muinasaeg nahk, villane, linane (...12saj) Rooma N: tuunika, stoola,palla, Kuningate ajajärk paenula, sapparum, olicula (8-6. saj. e Kr) M: niudevöö, tuunika, keep, Vabariigi periood tooga (510-31 a e Kr) puuvill, siid, linane Keisririigi periood sandaalid, saapad (31 a e Kr 476 a) kuldehted pileus, flammeum soengud, parukad Büstsants N: tuunika, stoola, palla,
ROMAANI KUNST: alates 18.saj, 8-12saj.Romaaniaeg. Romaani e rahvuslik. Romaani stiili on mõjutanud antiikkunst ja varakristlus. Kogu kunst on seotud kirikuga. Kunst on anonüümne, autorid pole teada. In kui isik pole oluline. Kõige tähtsam kunstiliik arhitektuur. Eestis Romaani kirikuid peaaegu ei esine. Paksude seintega, ümarad ukse ja akna kaared. Kivivõlvide ehitamine. Kirikul laed kivist, nii on vähem tulekahjusid. Basiilika on tähtsaim kiriku tüüp. Krüpt e keldriruumid. Hoitakse pühasäilmeid, reliikviaid. Prantsusmaa: 1)Cluny katedraal 11.saj, 2)Notre-Dame-la-Grande'I kirik(eriti rikkaliku skulptuaarse kujundusega). Saksamaa: Raskepärasem romaani stiil, ehitised madalamad ja kestavad kauem. 1)Maria Laachi kirik, 2)Bambergi toomkirik, alustatud romaani ajal ja lõp gootiajal. Itaalia: kellatorn ehitatakse kirikust eraldi, 1)Pisa ehituskompleks: ristimiskirik e baptisteerium, katedraal e kirik, kellatorn e kampaniil, Hooned kaetud värv...
Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid. Materjal kivi, vahest vask ja pronks. Jutustavat laadi tegelasterohked stseenid, ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel, muinasjutu, legendi ja ajaloo segunemine. Rõhutati, et miski ei kao ega lõpe täiesti, vaid kõik kordub. 5. Angkor- Kõige kuulsam ehitis Indias Kambodzas (12saj.) Borobuduri tempel- Java saarel(8-9saj.) 6. Hiina arhitektuur on põhiliselt puuarhitektuur. Puitu kasutades saadi paindlikus, kohandatavus ja mitmekülgsus. Üheks iseloomulikumaks ehitiste elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värvidega maalitud palk. Kiviehitisi on suhteliselt vähem ja neiski on palju üle võetud puuehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Iseloomulik element kivist ehituskunstis on müür. Müüridega ümbritseti losse, templeid,
Suurimad saavutused : suurtükk, püss, prillid, mehhaanilised kellad, meresõit ja laevaehitus, maadeavastused (Columbus Ameerika, Vasco da Gama reis Indiasse), püssirohi, paber. 4. Keskaja eeposed, ühest lähemalt – Eeposte süžeed kujunesid välja aastasadade jooksul ja olid rahva mälus kaua-kaua aastaid, aga kirja pandi need sageli sajandeid hiljem. Vanimad on keldi eeposed : iiri saagad ja saksa kangelaslaulud. Kangelaseeposed. NT: „Lugu Igori sõjaretkedest“ – Vene eepos, 12saj. lõpp. Anonüümne eepiline lugulaul. Peategelane on Igor, kes on Novgorodi vürst.Ta läheb üksi polovetside vastu sõjaretkele. Ta tahab lõpetada vürstide vahelisi tülisid, et Venemaa saaks ühtseks. Veel : „Rolandi laul“ , „Nibelungide laul“ , „Beowulf“ 5. Rüütlikirjanduse tekkimise põhjused – 12sajandil muutus kõige mõjukamaks seisuseks süütelkond. Rüütlikultuuri keskmesse tõsteti naine, enam
1.saj, ta mainib oma reisikirjades ka Eestit(Aestii). Munk 8.saj kirjutas,,Beowulf''- germaanlaste vanim kangelaseepos,tegevus 512-520 ja räägib Beowulfist e göötalaste kuningast. Bremeni Adama kroonikas on skandinaavlaste kohta palju fantaasiat ja väljamõeldisi,väidab et skandinaavlased on amatsoonid ja gükloobid,et nad korraldavad verepidustusi(ohverdamised) ning iga mees pidi ohverdama 7 elu. Eepos,,Edda'' koosneb Vanemast ja Nooremast Eddast, ,,Vanem Edda'' (9-12saj) kirjeldab jumalaid, kangelasi, elutarkusi.Maailma vaadeldakse kolmest tsoonist koosnevana (kesktalu,välistalu,meri) [suuremast väiksemaks]. Saagades kirjeldatakse skandinaavlaste võitlusi,tegelikkus ja müüdid on omavahel segunenud. ,,Ynglingite saagas'' on ka Eesti ja eestlastega seotud lugusid. Ruunikirju leidub kõikjal-Vana- Uppsala: vanade skandinaavlaste keskus 5-6saj., hiljem Björköl Birkas.Siin on 3 kurgaani,mida peetakse kunagiste valitsejate-jumalate haudadeks.Kurgaanid on
Perikles Ateena kuulsaim strateeg Dareion I Pärsia valitseja kelle juhtimisel toimusid Kreeka-Pärsia sõjad Demosthenes kõnemees, ke spidas Philippos II vastaseid kõnesid Philippos II Makedoonia kuningas 3. Daatumid Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene kultuur 2000-1100ekr; Homerose e tume ajajärk u 1100- 800ekr; Arhailine ajajärk u 800-500ekr; Klassikaline ajajärk 500-338ekr Trooja sõda 12saj ekr Esimesed olümpiamängud 776ekr Kreeka-Pärsia sõjad: Maratoni lahing - 490ekr; Termopüülide lahing 480ekr; Salamise merelahing 480ekr Peloponnesose sõda 431-404ekr Chaironeia lahing 338ekr Kreeta Mükeene kultuuri võrdlus: Kreeta kultuur kujunes 2000 1400 e.Kr, olles vanem Mükeene kultuurist, mis kujunes alles 15.saj. e.Kr. Mõlemad kultuurid võtsid kasutusele kirja.
Suhted nendega: 1.Läänenaabrid- Rootsi ja Taani katsed Eestit alistada ja rahva ristida erilisi tulemusi neil siiski polnud. Sel ajal muutusid ise eestlased tunduvalt aktiivsemaks sõja- ja rüüsteretkede soooritamisesSuhted polnud kõige halvemad.. 2.Lõunanaabrid-Tugevamaid vastaseid lõunas oli Leedu, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüsteretki.Suhted ei olnud kõige paremad. 3.Idanaabrid- Ida poolt polnud 12saj oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud.vahel tegid nad eestisse rüüsteretki ,. Peamiselt Ida-Eestis.Suhted olid rahumeelsed. 4. Missugune oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1
Suhted nendega: 1.Läänenaabrid- Rootsi ja Taani katsed Eestit alistada ja rahva ristida erilisi tulemusi neil siiski polnud. Sel ajal muutusid ise eestlased tunduvalt aktiivsemaks sõja- ja rüüsteretkede soooritamisesSuhted polnud kõige halvemad.. 2.Lõunanaabrid-Tugevamaid vastaseid lõunas oli Leedu, kes tegid Eestisse mitmeid laastavaid rüüsteretki.Suhted ei olnud kõige paremad. 3.Idanaabrid- Ida poolt polnud 12saj oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud.vahel tegid nad eestisse rüüsteretki ,. Peamiselt Ida-Eestis.Suhted olid rahumeelsed. 4. Missugune oli eestlaste sõjaline tase viikingiajal? Võib arvata et tase oli küllaltki hea, tehti palju rüüsteretki. 5. Mida võib viikingiaja leidaude põhjal väita kaubanduse kohta Eestis? Eestis oli kaubanduses väga heal tasemel võib öelda. 6. Selgita mõisted: ruunikivi. tsuudid, sosselid, Jurjev. 1
Lisaks kroonika eesmärk olla taanlaste vastu (õigus Liivimaale kas piiskopil või taani kunnil). Vanim käsikiri aastast 1300. Rekonstrueeritud teksti Arbusow ja Bauer tegid. Kroonika käsitleb 1190-1227, alates Meinhardi tulekust. Kuna Liivimaal mitu keelt, siis kohanimed erinevad. Liivimaa riimkroonika – 13saj viimane kümnend, värsis. Ülem-saksa keeles. 12017 värsirida. Titli von Altpeker (?). Keegi orduga seotud tegelane. Ajajärk 12saj-13. saj lõpuni. Põhiosa Läti ala vallutamise lugu. Tegu rohkem rüütlikirjandusega (vernakulaarne kroonika). Legitimeeriva aspektiga. Kellel keskne roll Liivimaa rajamises: ordu või vaimulikud. Mõeldud ordu tischbuchiks. Aga vb ka auditoorium väljaspool ordut, veenmaks väljaspool olijaid, et nad tuleks paganate vastu võitlema – värbamise aspekt. 1876 tegi L. Meyer publikatsiooni. 14. saj kronistika B. Hoeneke – alam-saksa keeles. Omal moel jätk vanale riimkroonikale
Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid. Gooti basiilikad ehitati enamus ladina risti põhiplaanina. Kõige toredam on lääne fassaad oma kaunistatud portaalidega. Tervate ehisviiludega portaalide kohal ning suure ümmarguse roos aknaga. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni, mis olid sissekäigu kohal. Kirikus sees oli võimas kõrguse tunne. Erilise ja salapärase meeleolu andsid värvilisest klaasist aknad. Prantsusmaa kõige tuntumad: kõige vanem 12saj. alustatud Jumalaema ema kirik Notre Dame 5lööviline. Pariisis: Chartres'i ; Reimsi ja Amiens'i. Keskaeg kinkis Prantsusmaale u.800 suurt katedraali ja sadu väikseid kirkuid ja kloostreid. Üks ilusamaid kllostreid: Mont Saint Michel ehk Ühtumaa ime. Inglismaal toredad lehviku, võrgu, tähe moodi kujutatud roided(võlvi). Oxfordi ja Cambridgeu ülikooli kabelid. Sakslased läksid lihtsustamise ja kokkuhoiu teed. Nemad andsid eeskuju baltimaade gooti stiilile.
polnud olulised ja tüdrukute käest nõusolekut abieluks tavaliselt ei küsitud. Mehed abiellusid umbes 30aastastelt, tüdrukud murdeeas. Sageli pandi tütred aga kloostrisse ning pühitseti nunnaks. rüütliromaanide eesmärk rõhtada daamikultust. Rüütel pidi olema truu oma väljavalitule.Põhiline- ülev kirg ja hingeline truudus.traditsiooniline agraarühiskond (suure osa rikkusest tootsid talupojad, kes olid feodaalisandatestsõltuvad )-elati maal ja tegeleti põllumaj .Alates 12saj. hoogustus linnade teke ja arenes kaubandus .Maaisandad olid rohkem huvitatud,et talupojad tasuksid oma koormised rahas. See vabastas isanda vajadust talupoegadele toodangut turustada. Pidid toodangu turul müüma. Rikkamad talupojad ostsid isanda käest vabaks talupoegade mõttemaailm kirjaoskamatud-pole eriti säilinud tekste. Nõudsid koormiste kirjalikku fikseerimist, nõuti isikuvabadust. Suhtusid ellu konservatiivselt Traditsiooniliste kohustuste ja ül
SKULPTUUR:Täitis tähtsat rolli-haris ja kasvatas rahvast usuliselt. Romaani skulptuurid kohmakad, gooti omas realismisuunaline areng. MAALIKUNST: miniatuurmaal- raamatuillustratsioonid. Tekkis uuesti tahvelmaal. Bayeux' vaip. VENEMAA KÕRG- KESKAJAL: 11saj polnud Vana-Vene riik ühtne. Suurvürsti pojad valitsesid tähtsamates keskustes(igaüks ajas oma poliitikat) ning peale suurvürsti surma algas võitlus vendade vahel, kes saab Kiievisse troonile. 12saj algul Vladimir Monomahh taastas riigi ühtsuse, aga peale tema surma see jälle lagunes. Esiplaanile jäid Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodimaa. 1237a tungisid Venemaale mongolite.tatarlaste väed, kes vallutasid enamik vürstiriike ning moodustasid oma riigi-Kuldhordi. Vürstid pidid minemakhaani juurde, et taotleda valitsemisõigust tõendavat jarlõkki. Novgorodis oli üsna demokraatlik valitsemiskord-elu juhtis rahvakoosolek ehk veetse
Portreebüstid. Õitses ka reljeefikunst. Portree ja reljeefkunsti sünteesiks võib pidada rooma monumente. Rooma maalikunsti tunneme eelkõige seinamaalide põhjal. Maalide motiivid on enamasti võetud mütoloogiast või ajaloost. Portreemaal jälgis üldiselt samu põhimõtteid, mis portreeplastika ja püüdis esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst. Panteon, Colosseum, keiser Augustuse marmorkuju 8. varakristlus 12saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks on katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Seal leiduvad peamiselt seina ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud peaaegu üldse viljelemist. Varakristlikud kirikud olid lihtsad pikergused hooned
kaudu.Edda-luule on säilinud mitmes käsikirjas, millest tähtsaim on 13. sajandil kirjutatud Codex Regius (taasleiti1643) "Beowulf" on anglosaksi eepos I ATe viimasest veerandist, räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Keskaegsed kangelasE rahva kujunem, rüütlirom; autorid pole teada, ette kandsid laulikud. ,,Rolandi laul" (11 saj lõpp, 12 alg) vanim Prants eepos; kajastab ajalool sündmusi- Karl Suur. ,,Laul minu Cidist"- 12saj kesk-hisp; kirjut realistlikus laadis, teos sotsiaalne, rahvalähedane; Cidi elust ,,Nibelungide laul" 13saj- sks. Motiive hilj kasut; 39 ptk; Siegfried- e kangelane- õiglane,aus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 1185-87. ülistab kangelaslikkust, patriotismi. Barokk. alged juba 16.s II poole Itaalias (maalikunstis, arhitektuuris, kirjanduses). B on mitmemõtteline ja mänguline; kirjanduses maise elu tühisuse ja kaduvuse; vastandati
varemed. kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. S Gooti ajastut jagatakse tavaliselt T kolme perioodi: varagootika(12saj. O Teine pool), kõrggootika(13 ja 14saj.) I B ja hilisgootika(15 ja 16saj.) Gooti kirikute väliselt kõige
III- Norra kuningas) Hastingsi lahing. 14. oktoobril 1066.a. toimus Hastingsi lähedal lahing, mille William võitis. William vallutas Londoni ja ta kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja nime all. Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse keelt, ei õppinud rääkima Inglise keelt, Tema ajal koostati Viimsepäevaraamat- maksu- ja arveraamat. Tema välimusest: Tugevad käed Raevukas ilme Elu lõpus paksuke. U. 178 cm pikk William I abikaasa. 1053.a. abiellus Flandria Matildaga. Abielust sündis vähemalt 9-10 last, lisaks lapsed abieluvälistest suhetest. Tower of London. Riigi kindlustamiseks pustitati kindlustusi- Toweri rajamist alustati 1078.a. Asub Thames'i jõe kaldal. Henry VII
1070 on piiskoppiks määratud Hiltinus. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227, üks osa laiemast ristisõdade protsessist. Klassikalised ristisõjad toimusid Vahemere idarannikul, Araabia, moslemid. Teine piirkond, kus euroopas ristisõjad toimusid oli Ida-Euroopa. Ristisõjad tabasid ELBE jõe tagustele aladele, kus elasid slaavlased, kes ristiti. Teine osa ristisõdadest suundus Läänemere idarannikule(eestlased, liivlased, läti hõimud, leedu hõimud, soome hõimud kõik need rahvad olid 12saj veel paganad, nendest lääne pool oli levinud ristiusk katolikus kujus, ida pool õigeusu vormis). Õigeusu ja katoliku poole pealt avaldati paganatele survet. Paganaid ühendas ka see, et neil ei olnud ühtset riiki, mistõttu olid nad ümberkaudsetele lihtsam sihtmärk(v.a. Leedu). Soome ristiusustamisega tegeles Soomest läänepool tekkinud Rootsi riik. Eestlaste, lätlaste ja liivlaste ristiusustamine lähtus eeskätt Saksamaalt(saksa feodaalide tung itta drang nach osten)
arvestus. William Blake (18. ja 19. saj) püüdis edasi anda teose värvifantaasiat, selle "pürotehnikat". Gustave Dore -tema gravüürides omandas kujuteldamatu veenva ilmekuse ja kaalukuse. PIIBEL Kristlus on lunastusreligioon, kristluse järgi on iga inimese elu eesmärk lunastuse saavutamine. Kristliku õpetuse sõnastab piibel(kr bilion- raamat, kiri), mis on ristiusu alustekstide kogumik, kristlaste pühakiri. Piibli kõige vanemad osad pärinevad 12saj eKr, uusimad 2saj eKr. Ta esitab religioosses käsitluses Vana-Idamaade loomismüüte ning juutide ajalugu puudutavaid pärimusi. Piiblilood edastavad õpetust, kuidas peavad inimesed elama. Täielik piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast(algselt heebrea ja aramea keeles) ja Uuest Testamendist(kreeka keeles), mille moodustavad vastavalt 39 ja 27 raamatut. Vana Testamendi raamatud jagunevad kolme rühma: seaduseraamatud, prohvetiraamatud ja kirjad.
Sellisele on iseloomulik ristkuppel. Bütsantsi kunstis ei viljeletud skulptuuri, sest need meenutasid liialt antiikjumalaid., seevastu tõusis kõrgele tasemele maalikunst. Põhilised maalikunsti näited on sakraalsed seinamaalid, ikoonid-puutahvlile maalitud pühapilt. Venemaa võttis 988a ristiusu vastu bütsantsis. Tuntuim vene ikoonimaalija oli rubljovi kolmainsus. Vene kirikute ehituses iseloomulik kuplite rohkus ja värvikirevus-sibulkuppel, sagedasti kullatud. Romaani stiil 10-12saj Stiil on saanud mõjutusi antiik ja varakristlikust kunstist, bütsantsi , vähesel määral ka islami kunstist. Pea kogu romaani kunst oli seotud ristiusu kirikuga. Arhitektuuri väliseks tunnuseks ümarkaar. Kirikud massiivsed, paksude seintre ja väikeste akendega. Suur osa kirikutest basiilikad, millel lai kesklööv ja kitsamad külglöövid.hakati ehitama ka torne, madalad. Tuntuimad ehitised saint sernini kirik, notre dame la grande kirik, toweri linnus inglismaal
-konflikte kuningavõimu ja feodaalide vahel, armastusdragöödiaid TEOSED: ,,Kuningas Henry IV" , ,,Kuningas Henry V" , ,,Julius Saecar", ,,Romeo ja Julia", Suveöö unenägu", ,,Tõrksa taltsutus" II PERIOOD -1601-1607 aasta viljakaim periood -,,Hamlet", ,,Kuningas Lear", ,,Antonius ja Gleopatra", ,,Othello", ,,Veneetsia kaupmees" III PERIOOD -1608-1612 aasta -kirjutamist ei toimunud -parandas ja täiustas vanu teoseid -,,Talve muinasjutt", ,,Torn" ,,Hamlet" -näidend põhineb 12saj Taani kroonikast -Kroonika jutustab kuninga mõrvamisest venna käe läbi -kuriteoga troonile pääsenud venna tapjale peab tasuma prints Amleth -prints toob laenatud süzee Inglismaa oludesse -ajajärk: 16-17saj Inglismaa TEGELASED: -Taani riigi valitseja: kuningas Hamlet (mõrvati), printsi isa -Gertrud- Taani kuninganna, printsi ema, mõlema kuninga naine -Claudius- uus kuningas, vana Hamleti vend -Ophelia-hamleti pruut
Eesti ala ja Vana-Vene Ida-Viikingite (varjaagide) retked ulatuvad ka itta (venemaa, Ida-Rooma), millest võtavad osa ka eestlased. Viikingite retked idas lõppesid Vana-Vene riigi tekkega 862a. Venelaste esimene katse vallutada Eestimaa 1030 Vene vürst Jaroslav Tark vallutas Ida-Eesti koos Tarbatu linnusega, nimetades selle Jurjeviks. 1061 a. ajasid eestlased vene maksukogujad Eestist välja. Rünnates kättemaksuks Pihkvat. EESTLASED MUINASAJA LÕPUS 11-12SAJ. Rahvaarv:1200a. ca 200´000 inimest. EESTLASED MUINASAJALÕPUS 11-12 Saj. Rahvaarv: 1200a ca 200´000 inimest 12. Saj eestlased kujunenud kõige põhjapoolsemaks põldu harivaks rahvaks. Rahvaarv suureneb tänu kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtuga kolmeks jaotatud põld (suvivili, talivili, kesa) 8-11 saj. läbis esimest korda Eestit suurem kaubatee idamaadesse. Eesti ala rikastus. 1154a. Araablane AL-IDRISI nimetas esimest korda Tallinnat (Kolõvan). Kandis Eesti-ala
(run-saladus) teada on ligi 4000 kirjutist peamised on olemas hauakividel. Runi tähestikku nim futhark. Kirjutatti paremalt vasakule või edasi tagasi. Tekstid on seotud salapäraga. Kasutatti neid ka ennustamisel ja ka ohverdamisel. Mõju oli tugevam kui olid verega punaseks värvitud. Igapäevased asjad ja kokkulepped tuli meelde jättad. Kuni 11saj võeti kasutusele ladina tähestik. Kirjandus teoseid nim saagadeks. Kuni 12saj anti neid edasi suuliselt. Tuntuim on islandi saaga(vanem edda ). Usund lk43-44 Laevad Kerged ja kiired.tormi ajal stabiilsuse hoidmiseks kasutatti kiilu. Edasi liiguti vastavalt vajadusele kas aerude või purje abil. Madal süvis võimaldas sõitta jõgedes ja kõikjal randuda. Orjenteeruti päikese tähtede ja algelise kompassi järgi. 3 laeva tüüpi 1. kalapaadid ranniku ääres liikumiseks. 2. suuremad madala põhjaga kaubalaevad knarrid. 3
Rooma kultuuri kõrval eksisteerib germaanlaste tavad. Kaost meenutav periood. 9-14saj dominant on Kristlus. Piiblisõna- see on tõde. Augustiniuse teoses ,,Jumalariik" kuulutatakse Rooma pühaks linnaks. Keskajast on tulnud erinevaid kultuure nn. rüütlikultuur- keskne motiiv daamikultus. Oluline hariduse laiapinnaline levik, mille eest hoolitses kirik. Kiriku juurde loodi koolid- õpetus religioosne. Tekivad esimesed Euroopa ülikoolid (Bologna 12saj) Ülikoolidega seondus skolastika teke- keskaja filosoofia- mõtlemise vorm. Tuntumad tööd käsitlevad Jumala olemasolu tõestust. Ilukäsitlus- esteetika- kõik sünnib Jumala kaudu, kunst seotud religioosse mõtteviisiga- taevane ilu. Toonitatakse valgust. 14. keskaja inimese mudel J.Le Goff`i käsitluses Keskaeg oli rikas erinevate inimtüüpide poolest. Kõige rohkem figureeris munk- inimene, kes eraldub massist, et kogeda suhet jumalaga. Munk on
Intressikeeld-kui laenad 5euri, siis 6euri tagasi ei tohi küsida. Ei tohi lisada intressi. Konsensuse kokkulepe. Kas ainult õigusteadlased peavad kokku leppima või see on ühiskonnas laiemalt, selle üle vaieldakse. Euroopa õiguse ajalugu 2 Sevilla piiskopp aastal 600 pani hariduskaanoni-reegli kirja. Õpiti seitset vabakunsti:grammatika, retoorika- rääkimine, dialektika, arhimeetima, muusika, geomeetria ja astronoomia. 12saj. nüüd oli igal uuel teadusel oma õpikeskus, mis tõmbas ligi Euroopat. Salernod-arstiteadus. Maailma keskpunkt oli juristide jaoks Polonja hk Põhja-Itaalia. Õigus muutus ratsionaalse käsitluse objektiks. Polonja ülikoolis sünnib õigusteadus, hakatakse õppima. Vana õigust loetakse uue vajaduse järgi. Juura proletariaat.Prantsuse revolutsioon sünnib juristide poolt.-liikumapanevaks jõuks olid vaesematest peredest pärit juristid. V LOENG
Kui vabamees saab surma, siis pere peab tasuma tema eest. Intressikeeld-kui laenad 5euri, siis 6euri tagasi ei tohi küsida. Ei tohi lisada intressi. Konsensuse kokkulepe. Kas ainult õigusteadlased peavad kokku leppima või see on ühiskonnas laiemalt, selle üle vaieldakse. Euroopa õiguse ajalugu 2 Sevilla piiskopp aastal 600 pani hariduskaanoni-reegli kirja. Õpiti seitset vabakunsti:grammatika, retoorika-rääkimine, dialektika, arhimeetima, muusika, geomeetria ja astronoomia. 12saj. nüüd oli igal uuel teadusel oma õpikeskus, mis tõmbas ligi Euroopat. Salernod-arstiteadus. Maailma keskpunkt oli juristide jaoks Polonja hk Põhja-Itaalia. Õigus muutus ratsionaalse käsitluse objektiks. Polonja ülikoolis sünnib õigusteadus, hakatakse õppima. Vana õigust loetakse uue vajaduse järgi. Juura proletariaat.Prantsuse revolutsioon sünnib juristide poolt.-liikumapanevaks jõuks olid vaesematest peredest pärit juristid. V LOENG
Pooldavad liitu idapoolsusega, Keskne autor Grumiljov. Enne mongolite tulekut tapeti ära mongolite saadikud. Pärast sõjakäiku kujunesid välja uued vastastikused kasusuhted. Linnad käivad alla, külad tühjaks, kiviehitisi pole- kuid see algab enne mongolite invasiooni!!! Laostumine oli tõepoolest ulatuslik. Aga 2 otsaga. 12 Uspenski kirik Vladimiris 12saj-st; Vladimiri-Dimitri kirik. Kuldvärav Vladimiris. Kiievi Kuldvärav. Pihkvas klooster kus 12.saj Bütsantsi freskod. - Novgorodis kaupmehed, kes käisid kaugetel maadel reisidel. 29.09 (5 loeng) Cmapa- s Rjuriku kuju. Kuldhord- 1230. a lõpul- 1240.a alguses mongoli sõjavägi vallutas Vanavene alad, v.a Novgorodi, Pihkva, Smolenski. (Batu Khaan) Pärast seda uute võimusuhete kehtestamine ning küsimus vahekorrast ida ja lääne vahel.
Austria vürst, vallutas alasid Ungarilt. Tema ajal oli Premysliidide õitsenguaeg. 1273 taotles Saksa-Rooma keisritrooni. 1273-1278 kestnud sõjas sai OttokarII keiser Rudolf I Habsburgi käest lüüa. Tsehhi kaotas kõik valdused v.a. Böömimaa (riigi tuumikala). Kuningas Vaclav II taastas Tsehhi võimsuse ja vallutas 1300 feodaalselt killustunud Poola. Viimane Premysliid Vaclav III suri 1306. Pärast tema surma Poola iseseisvus ja Tsehhis algasid trooniheitlused. 9-12saj-11saj:vasallriik-12saj:tugevadsaksamõjud-ebastabiilne-riigipöörded-13s aj:kuurvürstlus Luxemburgid Tsehhi troonil (1310-1437) Tsehhi trooniheitlusest tuli võidukalt välja Luksemburgi krahv Johann. Tsehhi troonile sai Luxemburgide dünastia, kelle ajal sai Tsehhi riik taas Saksa-Rooma osaks. 14. sajandi algul sõditi Poolaga. Kui Karel I 1347 Saksa-Rooma keisriks sai, siis sai Tsehhist Saksa-Rooma keskus. Samal ajal tekkis tsehhide, kes moodustasid peamiselt alamkihi, valitsevate sakslaste vastu vaen. 1387
Saj. II poolel Babüloonias kaevamised, ka. 2 perioodi: Vana-Babüloonia, Uus-Babüloonia 6.saj. Välja kaevati uuem. Kaevati ka 19 saj 3at pärit.Sumeri linnad.Tuli hulk kiilkirja tekste, pole Akkadi keelsed vaid Sumeri kiilkirja lugema. Sajandi lõpu kümnendeil õpiti ka Sumerite kiilkirja lugema. Kui saabus 20 saj. Algasid kaevamised Türgi keskel,kaevati välja II at eKr pärit hetiidi loss Hattuša. Kiilkirja tekstide kogum, põletati u.1200 eKr(hävitati) 1200(12saj) murrangu periood,pidev hävitamine. Mees,(h saksa päritolu), Bredrich Hrozny. I MS aastatel dešifeeris selle kirja.Hetiidi keele(indoeuroopa keel ) Assürioloogiast arenes välja veel: Sumeroloogia- Sumeri kiilkirja tõlkimine Hetidioloogia-Tegeleb Hetiidi kiilkirjade tõlkimisega. Arheoloogilised kaevaised toonud tekste juurde Süüriast, Mesopotaamiast. Tekstid pole terviklikult säilinud,tahvlid katki,tuleb kokku lappida. Ei saada konstektist aru.segane
annaabi.ee 
