Ei maksa arvata, et assüürlastel ja babüloonlastel juute väga kerge alistada oli. Juudid osutasid suurt vastupanu. Nii kestis põhjapoolse juutide kuningriigi pealinna Samaaria piiramine tervelt kolm aastat. Vana Testamendi apokriiva raamatute hulgas on kirjas imetore jutt juudi noorest ja kaunist naisest Juuditist, kes sooritas järgneva kangelasteo. Caravaggio. Juudit ja Olovernes. Õli lõuendil. Palazzo Barberini, Rooma. Nebukadnetsar II väepealik Olovernes (õigemini Holofernes) piiras juba mitu kuud juutidega asustatud Betuulia linna. Toit ja joogivesi olid lõpukorral, linna kaitsjad näljast jõuetud. Veel mõni päev ja kodulinn ongi võõrvägede päralt. Ees ootas surm ja vägivald. Botticelli. Juuditi tagasi pöördumas Betuuliasse. Tempera puutahvlil. Uffizi Galerii, Firenze. Betuulia imekaunis noor lesk Juudit oli nii oma vanematelt kui ka abikaasalt pärinud hiigelvaranduse
Idapiirkond arenes märksa kiiremini kui lääne. Rooma linn kaotas poliitilise ja kultuurilise tähtuse Constantinus Suur Lõplik jagunemine Lääne- Rooma ja Ida-Rooma riigiks Võimule tuli Theodosius Suur- suri 395.aastal, valitses lühikest aega. Peale tema surma jagunes Rooma lõplikult kaheks iseseisvaks riigiks. Theodosius Suur Suur rahvasterändamine Germaanlased tulid hunnidest aetuna lääneprovintsidesse elama. 410.aastal vallutas germaani väepealik Rooma linna Lääne-Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle 476.aastal kuulutas germaani soost väepealik Lääne-Rooma keisri võimu kõrvaldatuks Vanaaja lõpp Rooma impeeriumi lääneosades kuulus võim germaani rahvaste kuningatele Impeeriumi idaosas püsis aga Konstantinoopolis asuva keisri valitsuse all Täname kuulamast !
läbi Rooma. Triumfikäik oli suurejooneline vaatemäng. Rongkäigu eesotsas tulid sõjamehed, loorberipärjad peas. Nad kandsid suuri tahvleid, kuhu oli kirjutatud võidukate lahingute või vallutatud linnade nimed, samuti võiduteated või hüüd laused. Järgnes ohvriloomade kolonn, enamasti 120 rikkalikult ehitud härga, mõnikord isegi rohkem. Edasi tulid orjad sõjasaagiga. Nende järel sõitis kullatud neljahobuserakendiga kaarikus triumfeeriv väepealik. Ta kandis kullaga tikitud purpurpunast toogat, ta nägu oli värvitud menninguga Kapitooliumi peajumala Jupiteri näo sarnaseks, käes oli tal valitsuskepp ja loorberioks. Väepealiku pea kohal hoidis ori kuldselt pärga. Kaariku taga sammusid võidetud vaenlase pealikud vastu oma hukkamisele. Alles nende järel marssisid ohvitserid, vaenlase orjusest vabastatud Rooma kodanikud ja täies rivikorras leegionid, kes laulsid oma võidukale
tõrjuma Sõjad samniitidega (3) Samniidid ja Etruskid alistati Rooma võimule, Gallid tõrjuti tagasi Vallutati kreeklaste linnriigid lõuna Itaalias 2. 265-133 eKr – Sõjad Kartagoga, ehk Puunia sõjad 1. Võitlus käis peamiselt merel ja Sitsiilias. Kartagol tuli osa oma valdusi Roomale loovutada 2. Kartaagolased püüdsid oma positsioone taastada. Nende väepealik Hannibal Tungis sõjaväega Hispaaniast läbi Gallia(Prantsusmaa) üle alpide Itaaliasse, mille peale Roomlased viisid oma väed Põhja-Aafrikasse ja sundisid nii Hannibali kodumaale tagasi pöörduma. Põhja-Aafrikas toimus otsustav lahing, kus kartaagolased said hävitavalt lüüa. Nad kaotasid kogu laevastiku, kõik valdused väljaspool Aafrikat ja ka sõjalise tähtsuse. 3
sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Rooma suurim vaenlane oli Kartaago, nende vahel toimus kolm sõda, kuna roomlased nimetasid kartaagolasi puunlasteks, siis on need sõjad ajaloos tuntud Puunia sõdade nime all. Kui Puunia sõjad lõppesid, siis hakkas Rooma laiendama oma võimu ka ida poole. Mida suuremaks riik kasvas, seda vähem olid vabariiklikud tingimused täidetud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform. Marius hakkas värbama proletaare palgalisteks sõduriteks, kui sõjamehed pärast aastatepikkust teenistust erru läksid, andis riik neile maatüki, kus nad võisid oma elulõpu veeta põlluharijana. Mehed olid seotud tihedalt väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolt kandis, seetõttu võis väepealik nüüd soovi korral senati otsuseid ignoreerida ja koguni oma vägedega Rooma vastu astuda.
olla igavene Kolmainsus kristlik doktriin, mille järgi jumal kehastab end kolme isikuna Seitse vaba kunsti grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, geomeetira, astronoomia, muusika Pärispatt inimesele kaasasündinud rikutus Corpus juris civilis Rooma õiguse kogu, õigusteaduslik suurteos ISIKUD Romulus esimene Rooma kuningas, ühtlasi ka Rooma riigi rajaja Hannibal Kartaago väepealik Pompeius võimas riigimees ja väepealik, kuulus oma vallutuste poolest Väike-Aasias ja Süürias Caesar peale Pompeiuse tapmist sai tema Rooma riigi ainuvalitsejaks, kuid tapeti juba mõni aasta hiljem Antonius Caesari pooldaja, valitses idapoolsete osade üle, abiellus Kleopatraga Octavianus Caesari pooldaja, valitses läänepoolsete alade üle Traianus keiser, valitseja aastatel 98-117, Rooma impeerium jõudis oma haripunkti Cicero Rooma riigi tuntuim ja kuulsaim kõnemees, ühtlasi ka konsul ja riigimees
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi
suhtleb naistega hädasunnil; kitsad puusad ja võlvjas rinnakorv; paremas kõrvas kuldrõngas, kannab tihti nahkvööd ja mantlit õlal Taamar Maaka ja Taaveti tütar, sama ilus ja kütkestav kui Batseba; põsed kui granaatõunad; hambad nagu äsjaniidetud uttede summ; Amnon võtab tema neitsilikkuse Kokkuvõte Taavet, Iisraeli kuningas, silmab lossiaknast imeilusat Batsebat ja temas tärkab kirg. Et Batseba on väepealik Uurija naine, peab Taavet oma ustava sõdalase surma saatma. Säärane patt on Jumalale liig ja karistuseks sureb patu vili - Taaveti ja Batseba esmasündinud poeg. Aasta pärast sünnitab Batseba uue poja, Saalomoni, kellele ema hakkab iisraeli troonile teed rajama aidates kaasa tema vendade surma saatmisel. Mõtlemapanev ja intrigeeriv 1) Kuningas lasi tappa oma sõbra Saafani Batseba tõttu Saafan nägi neid armatsemas ,mis ei olnud ju tema süü
künkal, agoraa-koosoleku ja turuplats, lakooniline kõne-lühike selge kõne, parasitos-teste kulul sööja, kükloobid-ühesilmsed koletised, sireenid-ilusad naised meres, palestra-maadluskool, pankraation-maadlus ja rusikavõitlus mis võis lõppeda surmaga, hellenism-ajajärk(aleksander suur) Homeros-pimelaulik, Ilion-Trooja linn, Helena-Sparta kuninga abikaasa, Menelaos-Sparta kuningas, kelle abikaasa Helena põgenes Parisega, Agamemnon- väepealik, Achilleus-Trooja sõja kangelane, Odüsseus-väepealik kreeklastel kes tegi troojahobuse, Priamos-Trooja kuningas,Hektor-Priamose vaim poeg, Paris-Priamose noorim poeg, Oinone-Parise abikaasa, Penelope- Odüsseuse naine, Ithaka-saar odüsseuse päritoluga, Perikles-Atena valitseja, Herakles-kangelane, Aleksander Suur-Makedoonia kuningas, Heliotsentriline maailmapilt päikesekeskne maailmapilt (ptolemaios vist aretas selle vms) 6
Latium maakond Itaalia keskosas, kus asub Rooma linn; elanikud olid latiinid, kõnelesid ladina keelt Romulus ja Remus Romulus I kuningas Roomas, pärimuse järgi rajati Rooma 21.apr 753 eKr, tüli käigus tappis Romulus Remuse Caesar I Rooma riigi ainuvalitseja, tapeti senati istungi ajal. Võimas väepealik ja riigimees Augustus ld k"auväärne"; Octaviuse aunimetus; järjekindel,tasakaalukas valitseja 30 eKr- 14 pKr Nero keiser (54-68), kes on tuntud julma ja ebaõiglase valitsejana. Tappis oma ema, naise, senaatoreid; süüdistatakse hiigeltulekahju algatamises Traianus (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades Colosseum tuntuim ja suurim amfiteater Roomas,valmis aastal 80,mahutas 50 000 pealtvaatajat
5000 mehest. Rooma leegion rivistus malelaua ruutudena asetatud allüksustena. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. 6. Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel. 3 sõda, sajand, iseloomustus. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti peamiselt Sitsiilias ja merel. Roomlased rajasid tugeva laevastiku, sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218 201 eKr) Kartaago väepealik Hannibal tungis Itaaliasse ja purustas Rooma sõjaväe Cannae lahingus kuid nad seadsid valmis uued väed ja sundisid Hannibali Itaaliast lahkuma. Hiljem said kartaagolased hävitavalt lüüa ja kartaago kaotas välisvaldused, laevastiku ja ühes sellega oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda (149 146 eKr) lõppes Kartaago hävitamisega roomlaste poolt. 7. Tähtsamad Rooma kultuurisaavutused, arhidektuur.
"Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Mõte mõlkus peas juba ammu 1917. valmis esimene versioon viimistles 1921. lavastati Tallinna Draamateatris (4-vaatuseline). Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu.
e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka vaesed kodanikud g) Peloponnesose Liit e Ahhaia Liit oli Peloponnesose linnriikide liit; poliitiline ja sõjaline vastasleer Makedooniale h) Peloponnesose soda Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline soda. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. i) Strateeg - väepealik j) Akropol polise keskele kaljukünkale ehitatud kindles. Tuntuim oon Ateena akropol. k) Agoraa Homerose ajal vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem ka kogunemiskoht ise l) Sümpoosion ritualiseeritud koosviibimine veinijoomisega ja intellektuaalsete vestlustega m) Alfabeet tähestik, tähtede standartne komplekt n) Ateena rahvakoosolek (kes osalesid, kuidas otsustati
Vesta neitsid riigi poolt määratud preestrinnas, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Kristlased jeesus kristuse õpetuse austajad. Kogudused kristlaste ühendused, mida juhtisid piiskopid ja presbüterid. Apostlid ristiusu levitajad, rändjutlustajad Märtrid usu eest hukkunud (kristlasted austasid) Kes olid, mida tegid? Hannibal võitles 3.puunia sõjas. võitis cannae lahingu. Pompeius rooma väepealik, võitles caesariga Caesar rooma väepealik, võitis pompeiusr ja kehtestas oma ainuvõimu. 44eKr tapeti. Antonius caesari pooldaja, tegi koos kleopatraga egiptuses enesetapu. Võitles octavianusega. Octavianus caesari pooldaja, 30eKr vallutas egiptuse, õhendas kõik vahemeremaad oma ainuvalitsuse alla, mis tähistas vabariigi lõppu. T. ja G. Gracchus reform, püüdsid taastada elujõulist talupoegkonda. Augustus senati antud aunimi octavianusele
Rooma vall. III-II a. tuh. I pool kujunes välja Põhja-Saksamaa, Taanis ja Lõuna Lõuna Skandinaavias germaanlaste hõim. II saj. lõpp e.Kr. Germaanlased ründavad Roomat. Roomlaste ja germaanlaste vaenutsemise algus. Keiser Thodosius Suur ühendas veelkord riigi, kuid pärast tema surma lagunes impeerium lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks riigiks- Lääne-Rooma ja Ida Rooma riigiks. 410. aastal vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis seda oma sõdalstel mitu päeva rüüstata. 476. aastal tapab germaanlasest väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma riigi keisri Romulus Augustuluse- Lääne-Rooma riigi lõpp. Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa 330. aastal pealinna üleviimine Konstantinoopolisse ja riigi jagunemine kaheks 395. aastal 481-751.a. Merovingide dünastia 486.a. Purustatakse roomlasest gallia kuberneri Syagriuse väed Soissonsi lähedal ja vallutatakse maa kuni Seinei jõeni
Neitsi Maarja osutab sõrmega Kristusele ainus zest pildil. Tuvi püha vaim. Skelett - surm · Kunstiline lahendus maal kui aken kabelisse. Koonduv kassettlagi. Sümmeetriline kompositsioon, Kristus keskel, hele figuur. Figuurid moodustavad kolmnurga. Koloriit freskolikult mahe, vähe kontrasti nii värvis kui valguses. PAOLO UCCELLO (1397-1475) "San Romano lahing" õp.lk.50 SAN ROMANO LAHING (1450) · praegu Londonis (tempera puutahvlil) · T - Firenzelane väepealik Tolentino võidukas lahingus sienalaste üle. · S- mundrid, lipp · K- perspektiiv sõjarelvade koondumine, surnukeha suund. Rakurss. Hele- tume jagatud. Esi- ja tagaplaan, keskplaani pole. Väepealik valgel hobusel. PIERO della FRANCESCA "Kristuse ristimine" Ristkülik (maa) ja ring (taevas) jumalik kompositsioon Ringi keskmes tuvi (püha vaim) Kristus keskel Ristija Johannes paremal Inglid vasakul
Ratsavägi oli nõrk, sest ei tuntud sadulat ega jaluseid. Kasutati arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Vaenlase territooriumitele rajati tugevaid sõjaväelaagreid. Leegioni sümboliks oli kuldne kotkas. Kotkaga lipu kaotamisel ootas sõjaväelisi ees detsimeerimine. 6. Puunia sõjad: Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr, Kartaago kaotus, roomlaste võit. Kartaagol tuli osa valdusi roomlastele loovutada. Teine Puunia sõda- 218-201 eKr, Kartaago kuulsaim väepealik Hannibal. Kartaago kaotas kogu oma laevastiku. Hannibal rüüstas Roomat. Lõppes Rooma võiduga. Kartaago kaotas kõik alad väljaspool Aafrikat ja ühtlasi ka oma sõjalise tähtsuse. Kolmas Puunia sõda- 149-146 eKr, Kartaago hävitamine. Roomalsed piirasid Kartaagot 3 aastat, kuid see ei alistunud. Senati otsusega hävitati linn. 149 eKr liideti Roomaga Kreeka ja Makedoonia. 7. Rooma kultuuri saavutused:
Vabariigi perioodi algul oli roo ma endiselt linnriik , esialgu tuli h õivata apenniini ps , tuli alistada etruskid, se e õnnestus umbes 3nda sajandi keskpaigal. Sel ajal muutus vahe m ere l õunakaldal tugevaks Kartaago linnriik. Roo ma ja Kartaago s õdisid o mavahel umbes 100 aastat, üle mv õi mu pärast vahe m eres. Seda tuntakse ni me all kol m Puunia s õda. Otsustava tähtsusega olid teine Puunia sõda, kus Kartaagolasi juhtis legendaarne väepealik Hannibal. Lõpuks võitsid roo mlased ja Kartaago hävitati. Sa mal ajal tungisid roo mlased juba Balkanile ja purustasid Makedoonia, ning h õivasid kogu Balkani. Teise sajandi teisel poolel haarasid roo mlased juba esi m esed valdused ka v äikeaasia poolsaarest. Nii oli Roo mast mitme sajandi jooksul linnriigist i mpe eriu m. 04.10 Vabariigiaegne ühiskondlik korraldus Roo ma ühiskonnas kujunesid läbivateks m õisteteks: patriitsid ja plebeid. 1
Riik Araabia Venemaa Viikingid Paiknemine Araabia ps. Mustast merest Rootsi-Taani-Norra alad, Mesopotaamia ja Läänemereni, Britannia, Island, Kesk- Egiptuse naabruses Euroopa, Põhjamere saared Riiklus Kaliif pealik Vürst valitseja Inimesed olid vabad Dzihaad püha sõda Jaroslav Tark tegi Bondid inimesi juhtivad islami eest seadustekogu ,,vene taluperemehed Empiir asevalitseja õigus" Trääl ori Sultan Druziina vürsti Ting koosolek väepealik/valitseja peamine sõjalise, Alltingid maakondlikud ...
● Iisraellased rändasid Egiptusest välja Moosese juhtimisel. ● Kujunesid välja tavaõigused-10 käsku ● „Jumal kutsub Moosest“ „10 käsku“ ● Michelangelo - Moosese skulptuur 6. 1200 aastat eKr ● nn. mererahvaste sissetung, mis tõi kaasa suuri purustusi Süüria linnades ● Iisraellased vallutasid Kaanani ehk Palestiina ● „Jõumees Simson“ ● Pildil „Simsoni surm“ 7. 1100 aastat eKr ● Väepealik Saul pani aluse Iisraeli riik ● Taaveti kuningaks võidmine ● „Taaveti võidmine kuningaks“ 8. 1000 aastat eKr ● Taavet vallutas Jeruusalemma ja viis Kaanani alistamise lõpule. ● „Kuningas Saalomon ja Seeba kuninganna“ ● Konrad Witzi maal „Kuningas Saalomon ja Seeba kuninganna“ 9. 962 – 922 aastat eKr ● Iisraellaste riigi õitseng kuningas Saalomoni võimu all. ● „Assüüria vallutab Iisraeli“
kantseleiülemaks. Töökohustuseks oli sisse seada haaremeid, ette lugeda efemeriide. Samuti neid kokku panna ja paljundada. Eumenese töö nõudis väga head füüsist, haigustetalumist, äärmist süvenemist, kalligraafilist meisterlikkust, oskust vältida enese ärakasutamist. Sekretär sai elus püsida vaid ülimalt lojaalse usaldusisikuna. Pärast Aleksander Suure surma asus Eumenes juhtima suurt hulka Kreeka sõdureid. Ta oli arvestatav väepealik. Teda on nimetatud sekretäride ,,esiisaks". Tänan kuulamast!
Nibelungide laul Eepose esimeses osas jutustatakse, kuidas Nibelungide soost kangelane Siegfried, kuulund burgundide kuninga Guntheri õe Kriemhildi ilust, sõidab teda kosima. Gunther nõuab, et Siegfried aitaks tal enne naituda Islandi kuninganna Brunhildiga, kes senion kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki. Ta teeb ennastvõlukuue abil nähtamatuks ning võitleb Guntheri asemel Brunhildiga. Kui mõlemate pulmadest on möödunud kümme aastat, lähevad Brunhild ja Kreimhild omavahel tülli ning viimane paljastab kosimise saladused. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab kuninga ustavaim vasall Hagel Tronjest. Kavalusega uurib taKrimhildilt väljam, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, kuhu lohe veres suplemise ajal oli kleepunud pärnaleht, ja laseb sinna märgi õmmelda. Siis meeitab ta kangelase jahile. Kui väsinud rüütlid relvadeta allikale joomalä...
Tal oli hea omadus keerukaid olukordi väga kiiresti lahendada, mis tõi talle edu pea igal ettevõetud sõjaretkel. Nii panigi mees pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud, aluse enneolematule Prantsuse ülemvõimule Euroopas Arvan, et 15. august 1769-5. mai 1821 elanud Napoleon Bonaparte tähtsus ajaloos on väga suur. Napoleon esimeseks kutsutud mees saavutas paljutki. Olles Prantsuse väepealik ja riigimees, haakis ta endale külge ka muid tiitleid, mis teda rikastasid. Bonapartet peetakse üheks maailmaajaloo suurimaks sõjageeniuseks. Autor: Keidi Kaldma Juhendaja: Piret Parve
saj. eKr etruskide aeg. Kesk- ja Põhja-Itaalia olid etruskide võimu all 1) 753-509 eKr kuningate aeg. Rooma linna tekkimine (Romuluse ja Remuse müüt). 7 kuningat 2) 509-265 eKr varane vabariik. Perioodi lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all 3) 264 -133 eKr Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel Puunia sõjad: roomlaste ja Kartaago vahel 3.-2. saj eKr · Teine Puunia sõda 216 eKr roomlaste võit Cannae lahingus. kartaagolaste väepealik Hannibal. 146 eKr liideti Makedoonia ja Kreeka 4) 133-30 eKr kodusõdade periood ja vabariigi langus kodusõjad väepealike vahel võimuvõitluses Caesari ja Pompeiuse vahel jäi peale Caesar, sai Rooma riigi ainuvalitsejaks Caesari surma järel jagasid riigi Antonius ja Octavianus. 0 eKr kogu võim Octavianuse käes = vabariigi lõpp 5) 30 eKr-235 pKr varane keisririik Octavianus võttis lisanime Augustus - esimene keiser
rikasisik, kes toetas Rooma kultuuri ja kunsti, oraator kõnemees, res publica Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas, hiljem tähistas vabariiklikku korda, triumviraat kolmemehevalitsus Roomas, kolmest triumvirist koosnev valitavat kolleegium, tuunika vanade roomlaste rõivas, Romulus pärimuse järgi Rooma linna rajaja ning esimene kuningas Roomas, Caesar Rooma riigimees ja väepealik, kes alistas Rooma võimule Gallia, Pompeius Rooma riigimees ja väepealik, kes kogus kuulsust vallutustega Väike Aasias ja Süürias, Augustus esimene Rooma keiser, tema valitsusajal oli riigis pikk rahu periood ja majanduslik õitseaeg, Nero Rooma keiser, keda kahtlustati,et tema käsul pandi linn põlema, Traianus Rooma keiser, kelle valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, Vergilius rooma poeet ja kirjanik, kelle peateos on
germaanlasi. moodustasid jala- Nimetas ametisse Leegionide suurust ja ratsaväe. Tekkis leegionide juhid. vähendati. palgasõjavägi. Palgasõjavägi. Kuulsaid riigi- Romulus, Caesar-kuulus Keiser Augustus Diocletanius- kultuuritegelasi. Remulus-Rooma väepealik. Tõusis Octavianus. Oli lõpetas linna rajajad. Rooma Caesari kasupoeg, aastakümneid Panus Rooma viimane ainuvalitsejaks. sai 27. eKr eluks kestnud kuningas Aristokraatidele ei ajaks absoluutse segadused, Tarquinius. meeldinud, tapeti võimu. kaasnesid senati istungil
Othello Giuseppe Verdi Üldiselt Esmakordselt esitati „Othello”'t 5. veebruaril 1887. aastal Milano ooperiteatris La Scala Ooper põhineb Shakespeare'i sama nimega näidendil Teose muusikaline materjal on väga ühtne, seega on seda raske jaotada kontsertnumbriteks Eestis on „Othello”'t lavastanud Eesti Draamateater „Othello” tegelased Othello (tenor)- mauride väepealik Desdemona (sopran)- Othello naine Jago (bariton)- algul Othello sõber, tahab Cassio'le kättemaksta Emilia (metsosopran)- Jago naine Cassio (tenor)- kapten, vihatud Jago poolt auastme pärast I vaatus Othello saavutas võidu Türgi laevastiku üle Othello määrab Cassio kapteniks. Jago vihastab, sest teda ei edutatud Jago võtab appi Roderigo, kes armastab Desdemonat. Jago ajab Cassio Roderigoga tülli.
6. Rooma pidas vastastega alati läbirääkimisi ühekaupa ning sõlmis kokkuleppeid kõigiga eraldi. Peaaegu alati jätsid roomlased puutumata allutatud riikide elukorralduse, usu, kombed jms. Sekkuti ainult vastuhakkude korral. Itaalias rajati Rooma kodanike asulaid kolooniaid, väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid, mida valitses asehaldur. Kohalikesse asjadesse siiski roomlased ei sekkunud seni kuni olukord oli rahulik. 7. Roomas kerkis esile nii mõnigi väepealik ja riigimees, kes soovis haarata võimu Rooma üle. Sellised olid ka Crassus, Pompeius ja Caesar, kes esialgu moodustasid küll ühise liidu, kuid peale Crassuse hukkumist puhkes Pompeiuse ja Caesari vahel kodusõda. Caesarist sai sõja tulemusena Rooma ainuvalitseja, kuid senaatorid polnud rahul sellega ning tapsid ta. Uus kodusõda puhkes Caesari pooldajate Antoniuse ja Octavianuse vahel. Actonius sai lüüa ning Octavianus hõivas Egiptuse. Vabariigi
ta koos oma mehega vaid Jupiteriga. Jupiter pidi oma salakavalt plaani kasutama selleks, et ta teadis, et Alkmene on truu oma abikaasale ja poleks iial nõus isegi Jupiteri endaga magama. Sellest kõigest tekib palju hirmu ja segadust surelikele, sest nad ei saanud aru, mis toimub. Mütoloogia põhjal teame, et Alkmenel sünnib poeg Herakles, kes saab oma elu jooksul väga kuulsaks üle maailma. Moliere'i näidendis on peakohal kuulus ja austatud Teeba väepealik Amfitrüon, kes on just võidukalt Teebat kaitsnud. Tema kõrval on peakohtadel ka Jupiter, Mercurius, Alkmene ja Sosia. Jupiter on võimas peajumal, kellel oli kombeks aegajalt maale laskuda, et surelike naistega lõbutseda. Tema veedab ka aega Alkmenega Amfitrüoni kujul. Mercurius, kes oli Jupiteri käskjalg ilmub maale Sosia kujul ja paneb tõelise Sosia oma olemasolu kohta kahtlema. Alkmene on oma abikaasale truu ja hea naine, kes paha
a Milano edikt) ja viis pealinna üle Konstantinoopolisse. · Hunnide sissetung Musta mere põhjaranniku steppidesse (~370-375.a.) vallandas suure rahvasterände. · 395.a riigi jagunemine Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. · Germaani väepealik Odoaker kukutas 476.a viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse.
juhmide ja matsidena. Eestlased olid suhteliselt omas maailmas. Neil oli oma loogika, millest oli Urul ja ka filmi vaatajal raske aru saada. Tekkis segaduse tunne, mis sel ajal ka valitses, kuna ei olnud kindlat korda. Organiseerituse puudumist näitas ka film hästi välja kohaga, kus vanemad kokku said. Midagi asjalikku ei saadud räägitud ja iga kord, kui jut läks asjalikuks mindi tülli. Film ei säästnud ka sakslasi, kelle piiskop oli suhteliselt rumal ja väepealik oli julm ning hull. Läbi filmi oli siiski aru saada, et sakslased tegutsesid ja mõtlesid loogilisemalt ja korrapärasemalt. Nende jõuline ülekaal püsis läbi filmi ja ei seda ei suudetud kõigutada. Vaatamata ka sakslaste humoorikatest karakteritest olid nad siiski silmnähtavalt peenemad ja ,,euroopalikumad". Filmi põhiolemus oli vaadata juhtunud sündmusi humoorika nurga alt. Paljud tegid filmi päris karmilt maha, näiteks Olev Remsu
RAMSES II Egituse suur valitseja Horemhebi väepealik Ramses I rajas uue dünastia. Tema järglane Seti I (1279 1213) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsemisaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks. Ramses II (1290 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas.Seal oli palju manufaktuure kus tehti kilpe ,odasid ja muud sõjatehnikat.Näiteks ehitati tema käsul 250 sõjavankrit 2 nädalaga ja 1000 kilpi nädalas ,sest sõdimine oli vaarao jaoks põhitegevus
Rahvatribuun Vana-Rooma riigiametnik, kes kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Metropoliit suurema ja tähtsama diötseesi peapiiskop. Augur preester-ennustaja Vana-Roomas, eriti lindude lennu tõlgendaja. Diktaator piiramatu võimuga riigiametnik Vana-Roomas. Diocletianus - oli Vana-Rooma keiser 20. november 283 kuni 1. mai 305. Astus tagasi. Odoaker - umbes 435 493 oli germaani väepealik ja Itaalia kuningas alates 476. aastast kuni surmani. Mercurius - Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Ptolemaios - umbes 83161 oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Plautus - umbes 244 eKr Sarsina (Umbria maakond Itaalias) - 184 eKr Roomaoli Vana- Rooma komöödiakirjanik. Hieronymos - on Rooma Katoliku Kiriku poolt tunnustatud kanoniseeritud pühak. Neptunus - Zeusi vend, merejumal.
Eestlased olid suhteliselt omas maailmas. Neil oli oma loogika, millest oli Urul ja ka filmi vaatajal raske aru saada. Tekkis segaduse tunne, mis sel ajal ka valitses, kuna ei olnud kindlat korda. Organiseerituse puudumist näitas ka film hästi välja kohaga, kus vanemad kokku said. Midagi asjalikku ei saadud räägitud ja iga kord, kui juut läks asjalikuks mindi tülli. Film ei säästnud ka sakslasi, kelle piiskop oli suhteliselt rumal ja väepealik oli julm ning hull. Läbi filmi oli siiski aru saada, et sakslased tegutsesid ja mõtlesid loogilisemalt ja korrapärasemalt. Nende jõuline ülekaal püsis läbi filmi ja ei seda ei suudetud kõigutada. Vaatamata ka sakslaste humoorikatest karakteritest olid nad siiski silmnähtavalt peenemad ja ,,euroopalikumad". Filmi põhiolemus oli vaadata juhtunud sündmusi humoorika nurga alt. Paljud tegid filmi päris karmilt maha, näiteks Olev Remsu. Pahameel filmi suunas pole
q Austerlitzi lahing, 1805 q Trafalgari merelahing, 1805 KEISRIKS KUULUTAMINE q Friedlandi lahing, 1807 q Sõjakäik Venemaale, 1812 q Borodino lahing, 1812 q Leipzigi lahing, 1813 q Prantsusmaa keiser, 1815 (100 päeva) q Waterloo lahing, 1815 VIIMASED ELUAASTAD q Leipzigi lahing q Pagendati Elba saarele q Valitses keisrina 100 päeva q Waterloo lahing q Troonist loobumine q Saadeti Saint Helena saarele TIITLID q Prantsusmaa keiser q Prantsusmaa väepealik q Prantsusmaa riigimees ja konsul q Itaalia Vabariigi president q Reini Konföderatsiooni protektor q Itaalia kuningas q Sveitsi Konföderatsiooni mediaator TSITAATE n "Tema, kes kardab vallutatud saada, on juba alistatud." n "Kui sa tahad, et midagi saaks hästi tehtud, pead seda ise tegema." n "Ajalugu on hulk valesid, millega ühiselt nõus ollakse. " n "Ainsad võidud, mida ei kahetseta, on võidud harimatuse üle. " HUVITAV TEADA
Müüdid toovad esile ka kõlbelisi väärtusi. ,,Nibelungide laul" Saksamaa, 13.sajand Siegfiedi huvitab Burgundide kuninga Guntheri õde Krinshild. Läbi kokkuleppe saab ta koos Guntheriga naise. Hiljem, kui Brünhild saab teada kosimissaladuse, laseb ta Siegfieldi Hageni poolt tappa. Krimhild korraldab vendadele õhtusöögi, kus nad tapetakse. Krimhild pakub Hagenile elu, kui ta ütleb röövitud Nibelungide aarde asukoha. Selgunud, et Krimhild on tapatalgudes süüdi, surmab vana väepealik Hildebrand ka tema. ,,Beowulf" Inglismaa, 7.-8.sajand Beowulf on noor sangar, kes astus võitlusesse veealuse koletise Grendeliga ning suudab ta ka ära tappa. Beowulf tappis ka Grendeli ema, kes tuli oma poja eest kätte maksma. Beowulf sai kuningaks. 50. aasta pärast asub rüüstaja rünnakule Beowulfi maa ja rahva vastu lohe ning kuningas võitleb ka temaga, kuni lohe hukkub ja vabaneb. Beowulf sai kätte lohe varanduse kuid suri haavadesse. ,,Rolandi laul" Prantsusmaa, 11.sajand
Kehtestati vabariik. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264 133 aastat eKr Konfliktid Kartaago riigiga (P-Aafrikas), omavahel 3 sõda Puunia sõjad. Esimene (264-241 eKr) Roomlased rajasid tugeva laevastiku; Kartaago palus rahu. Teine (218-201 eKr) väepealik Hannibal läbi Hispaania Kolmandas vallutasid ja hävitasid roomlased Kartaago 146. aastat eKr. 146. aastal eKr liitsid roomlased oma riigiga Makedoonia ja Kreeka, 133 aastal eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi (Väike Aasias) roomlastele. Rooma oli tõusnud tugevaimaks riigiks Vahemere maade seas. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133 30 aastat eKr Varane keisririik aastatel 30 eKr 235 pKr
......................................................... ............................................................................................................... Hiline Rooma keisririik 3.-4. sajandil 3. saj. puhkesid Rooma impeeriumis sisesegadused, mille põhjustajateks olid leegionärid. Sõdurid kuulutasid mõne oma pealiku keisriks. Vahel oli riigis korraga mitu nn sõdurkeisrit, kes kõik omavahel sõdisid. Sõdurkeiser madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealik, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks. 306. a sai võimule Constantinus (306.-337.), kes: 1) 313. a legaliseeris kristluse (Constantinus suri sõjakäigul pärslaste vastu I. kristliku keisrina). 2) rajas impeeriumile uue pealinna, mis 330.a sai nimeks Konstantinoopol (esialgu Büt- sants).Uue pealinna rajamise põhjus: Rooma riigi lääneosa, kus asus Rooma linn, oli vaesem ja vähemarenenud kui idapoolsed provintsid. Rooma oli kaotnud oma poliitilise ja kultuurilise
1) Harjumaal, Läänemaal ja Saaremaal. 12.2) 1343-1345a. 13) Millisel sajandil tekkisid Eesti esimesed linnad? 13.1) 13. sajandil. 14) Mis on luterlus? 14.1) Ristiusu protestantlik vorm, mille lõi Martin Luther. 15) Millal toimus Liivi sõda ja kelle vahel? (5 osapoolt) 15.1) Poola, Rootsi, Taani, Liivi ordu, Venemaa, Leedu. 15.2) 1558-1583a. 16) Kes olid: 16.1) hertsog Magnus - Taani kuninga vend, Liivimaa kuningas. 16.2) Ivo Schenkenberg - Eesti väepealik Tallinna teenistuses. 16.3) Ivan Julm - Sadistist vene valitseja. 16.4) Stefan Bathory - Poola kuningas, purustas vene väe. 17) Kuidas jaotus Eesti ala pärast Liivi sõda? (3 valdajat + kellele mis) 17.1) Taani Saaremaa 17.2) Rootsi - Põhja-Eesti 17.3) Poola - Lõuna-Eesti 18) Miks Rootsi ja Poola omavahel pärast Liivi sõda tülli läksid? (2 põhjust) 18.1) Rootsil ja Poolal oli ühine kuningas. 18
sajanditeks p. Kr sai neist suurim rändrahvas. Aastal 390 e. Kr. rüüstasid nad Rooma linna. Tänapäeval räägivad keldi keeli Iirlased ja Sotlased. Kultuuri kohta saab teavet haudadest. Nende omapäraks on paelornament (sama, mis filigraan, kuid paksem; katkematu väänleva joonega loomade ja inimeste skemaatilised kujud). Germaani hõimud hakkasid liikuma 2. saj. p. Kr. Läänemere äärest Lõuna-Venemaale. Aastal 476 kukutas Germaani väepealik viimase Lääne-Rooma keisri. Sellest algab keskaja arvestus. Kunstis levis paelornament ja loomastiil, tundsid ka metallitehnikaid. Viikingid olid Skandinaavia rahvad, kes jäid 11. sajandini paganateks, tuntud kui meresõitjad ja rüüstajad. Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu (1904, Oslo) ning just sealt saame teavet kultuuri ja kunsti kohta. Armastasid eredaid, kontrastseid värve. Ruunikivid on mälestuskivid, mis püstitati hukkunud meresõitjatele
Rooma vabaiiklik korraldus oli tekkinud siis, kui Rooma oli alles suhteliselt väike linnriik. Vabariiklik kordpõhines kahel olulisel eeldused. Esiteks pidi kodanikel olema võimalus isiklikult osa võtta riigiasjae otsustamisest rahvakoosolekute või senati tööst. Teiseks pidid kodanikud riikid juhtdes suutma ka riigi kaitse eest hoolitseda, misomakorda tähendas, et riigi sõjaväe tuumiku pidid moodustama väeteenistusse tulnud kodanikud. Vabariigi aluseid õõnestas ka väepealik Mariuse sõjaväereform 2. Ja 1. Sajandi vahetusel eKr. Et sõjaväe tavapärane komplekteerimine isikliku varustusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest ja Itaalia talupoegadest muutus üha raskemaks, hakkas Marius värbama proletaare palgalisteks sõduriteks. Kodusõjad ja vabariigi lõpp Mariuse refomile järgnenud aastakümnetel kerkis Roomas esile mitu ustavatest sõjameestest toetatud väejuhti, kes soovisid riigis võimupoitsiooni ja olid valmis selle nimel üksteise vastu
Eratosthenes oli vanakreeka matemaatik, poeet, atleet, geograaf ja astronoom. Pompeius-väepealik ja riigimees(Pompeiuse ja Caesari vahel oli kodusõda) Octavianus- Vana-Rooma keiser, esimene Rooma keiser. 30a. eKr hõivas O. Egiptuse, liitis selle Roomaga ning lopes vabariigi ajastu, hiljem Augustus.. Panteon- antiikajal ka kõigile jumalatele pühendatud templit, tipus zeus Venus-ilu ja armastuse jumalanna Mars-sõjajumal, talupoegade,karjuste kaitsja Vesta-kodukoldejumalanna Titus Livius-koostas "Linna asustamisest "alates 2.Klient-patrooni kaitse all olev inimene, vastutasuks teenid patrooni truult Patriitsid-isad, suursugustest suguvõsadest, nende esiisad arvati olevat Romuluse ajast Roomas. Rahvatribuunid-Vana-Rooma riigiametnikud, kes kaitsesid algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi. Konsulid-juhtisid sõjaväge, nende järgi nimetati aastat, krgemad ametnikud Tsensorid-korraldasid kodanike loendust ja kosotas...
Caesar ta oli suursugus päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks . Ta oli Rooma ülempreester . Ta kuulutas välja korralduse et vaestele tuleb jagada leibaja korraldada uhkeid vaatemänge . Octavianus üks Caesari poolehoidja . Octavinus oli väepealik ning 30 ekr vallutasid tema väed Egiptuse . Pärast kodusõda oli kogu Rooma riik temas võimu all . Traianus oli keiser kes valitses aastal 98-117 pkr Roomat . Hadrianus keiser , kelle korraldusel rajati tema nimeline kaitsevall . Spartacus oli gladiaator . 74 71 aastal toimusid Itaalias suurte orjade ülestõus ning seal oli ta nende juht . ta oli gladiaatorite koolis treener . Ta pärines Traakiast . Pompeios üks Rooma võimukamaid väepealikke
I osa 2013/2014. õppeaasta III ülekooliline test Seitse armastuslugu ajaloost Seitse armastuslugu ajaloost I Kleopatra ja Antonius Kleopatra VII Rooma marmorbüst Vana Muuseum, Berliin Ptolemaioste dünastia* Ptolemaios I Soter (tõlkes: päästja) oli Aleksander Suure** väepealik. Kui Aleksander 323. a eKr suri, jagasid tema väejuhid suure riigi omavahel. Väejuht Ptolemaiosest sai esmalt Egiptuse satraap ehk asehaldur. Ta liitis oma valdustega ka Küprose ja Väike-Aasia lõunaranniku. 305. a eKr kuulutas kreeklane Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale. ____________ * dünastia valitsejasugu, rida samast soost põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe
igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. "Juudit" (1921) A. H. Tammsaare kõrgperioodi esimene teos on piibliaineline draama "Juudit". Katse tungida maailmakirjanduse ühe lemmikteemani. Esmakordselt suuremad ja sügavamad filosoofilised probleemid. Piiblis on legend Juuditist, kes on tugev naine, kes läheb vaenlaste leeri usulistel ja patriootlistel kaalutlustel, plaaniga tappa Asüüria väepealik Olovernes (vapra ja jumalakartliku naisena päästab Juudit kodulinna Petuulia vaenlaste piiramisrõngast). Tammsaarel on veidi teistsugune tõlgendus tema näidendis on Juudit auahne, julge, tark, äärmiselt egoistlik ja võluv naine, kes ei taha surra hukkumisele määratud kodulinnas. Ta läheb vaenlase sõjaleeri väepealik Olovernese juurde, kuid seda tehes ei mõtlegi kodulinna päästmisele, vaid ahvatleb Olovernest mässu tõstma keisri vastu. Juudit näeks Olovernest
Keskaja ühiskonna liikmed olid peamiselt kirjaoskamatud. 1.2 Suur rahvaste rändamine. Lääne-Rooma langus ja Ida-Rooma püsima jäämine. Rooma impeeriumi langus 4. saj pKr algas barbarite sisseränne Rooma riiki: 5 saj alguses tungis Lääne -Gootide hõimu liit itaaliasse, kus rüüstati Rooma linna. 418 aastal rajati Itaaliasse I barbarite kuningriik. Vandaalid (rahvas) tungisid Lääne-Rooma riigi territooriumile, kus rajasid oma kuningriigi. Barbaritest väepealik Odoakes kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse. Miks Ida-Rooma jäi püsima? Ida-Rooma e. Butsants püsis kuni 15 sajandi keskpaigani. *soodsamad geograafilised tingimused *rikkalikud materiaalsed ja inimressursid *võimalus pidada sõda merel *tohuktu riigiaparaat Alalises regulaarväes oli u 150 000 meest, kellele maksti palka kullas. 1.5 Frangi riigi kujunemine Tänapäeva territooriumil elas 4 hõimu: belgid, gallid, akvitaanlased ja liguunid.
Üks peamine Rooma languse põhjusi oli ka sõjaväe barbariseerumine.Selle tulemusena oli sõjavägi küll võitlusvõimelline, kuid kaugenes üha enam Rooma ühiskonnas juurdunud väärtustest.Rooma sõjaväe ja sealt ka riigi etteotsa tõusnud germaania väepealikud mõistsid sealset tsivilisatsiooni enamasti üsna pealiskaudselt.Nad ei lähtunud mitte niivõrd Rooma riigi kuivõrd oma hõimu või enda isiklikest huvidest. 476. a. kõrvaldas üks germaani väepealik Odoaker võimult viimase Lääne-Rooma keisri. Tunnustanud vormiliselt Ida-Rooma keisrit kui riigipead, hakkas ta tema asemikuna Itaalia üle valitsema. See sündmus märgib Lääne-Rooma keisririigi ja ühes sellega kogu vanaaja lõppu. Tänapäeval näitab kogemus, et mitte ükski vallutustel põhinev riik ei püsi kaua see oligi Rooma suurim viga. Vallutatud alad muutsid kogu impeeriumi ebastabiilseks. Vallutatud
Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Loodusolud Väike-Aasia t asandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa Vihmaga niisutatavad stepid(karjakasvatus), Pärsia laheni, st vastandite maa. Araabia kõrbe vahel, lõunaosa=Palestiina alad maagirikkad mäed(raud, tina, Vaja nii niisutus-põllundust, Kaananimaa kesk ja Vahelduv maastik ja vask, kuld),Lõunas aiandus, karjandus, linnades põhjaosa..Meresõit, kliima:Viljakad orud, kuivad seedrimetsad kaubandus ja käsitöö see...
Vihmaga niisutatavate alade tsivilisatsioonid HETIIDID PÄRSIA FOINIIKIA JUUDID SARNASUS Väike-Aasia tasandikel Egeuse merest kuni Indiani ja Kitsas maariba Vahemere ja Kaananimaa lõunaosa ehk Stepid(karjakasvatus) Pärsia laheni, st vastandite maa Araabia kõrbe vahel Palestiina Vihmaga niisutatavad Maagirikkad mäed(raud, Vaja niisutuspõllundust Kaananimaa kesk ja põhjaosa Vahelduv maastik ja alad LOODUSOLUD tina, vask, kuld) Aiandus Meresõit kliima Lõunas seedrimetsad Karjandus ...
AIDA I: 1.pilt Vaarao lossis Memphises. Egiptlased on olnud võidukad sõjas etiooplaste vastu. Etioopia kuninga tütrest Aidast on saanud orjatar vaarao majas, kuid tema kuninglikku päritolu ei teata. Aidat on hakanud armastama Egiptuse noor väepealik Radames. Ka Aida armastab teda. Kuid Radamest armastab ta vaarao tütar, uhke ja võimukas Amneris. Memphissesse saabus ärev teade: etiooplased on koondanud oma väed ja alustanud sõjakäiku. Egiptuse vägede juhiks saab Radames, nii on jumalanna Isise tahe. Vaimustusega tervitab rahvas noort väejuhti. Ainult Aida ei rõõmusta. Ta ei suuda palvetada Radamase eest, sest soovides edu ja võimutu temale, tunneks ta end süüdi kodumaa ees. 2.pilt Templis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
