tekkisid prospektid või magistralid. Nendes linnades toodi esile üksikuid esindushooneid, mis asusid linna keskel. Assüüria linnades oli oluline linnade kaitsmine seepärast linna ümber ehitati müüre. Olulisemad linnad olid kaitstud väga paksu müüri ja kanalite/jõede/kraavidega. Babüloni linn tekkis juba Vana-Babüloonia aegadel, kuid mitmeid kordi oli vallutatud assüürlaste poolt. Babüloonlased üritasid end kaitsta ja seetõttu Babülon oli kaitstud paksu müüriga ja linna plaanisruktuur oli korrapärane. Babülon on Mesopotaamia kõige tuntuim linn. Hammurabi valitsemise ajal tõusis Babüloonia suurriigiks ning Babülon muutus väikesest asundusest Ees-Aasia suurimaks majanduslikuks, poliitiliseks ja kultuuriliseks tsentrumiks. Uus-Babülon paistis silma keerukate kaitseehitiste poolest. Kreeklased pidasid uus-babüloonlaste rippaedu üheks seitsmest maailma imest.
14 saj eKr esimesed tõendid foiniikia tähestiku kohta. 1250 1200 eKr iisraellaste väljarändamine egiptusest Moosese juhtimisel. 12- 11 saj eKr iisraellased vallutasid Kaanaini. Iisraellaste riik (11-10 saj eKr.) 1000-926 eKr Taavet vallutas Jeruusalemma. 962-922 valitses Saalomon ja ta rajas Jahve templi Jeruusalemma. Peale tema surma jagunes riik kaheks Iisraeliks (Samaaria) ja Juuda (Jeruusalemm). Pärsia pealinnad Susa, Persepolis, Ekbatana ja Babülon. Maagid pärilik preesterkond kes viisid läbi rituaale. Monoteism ainujumalakultus. Messias Taaveti soost salvitud kuningas. Indoeurooplased: germaanlased, keldid, itaalikud, traaklased, kreeklased, hetiidid, meedlased, pärslased, aarjalased. 1700-1200 eKr Hetiidi riik Väike-Aasias (keskus Hattusa). 1595 Mursil vallutas ja rüüstas Babüloonia. 15saj eKr - Mitanni riik. 1380-1330 eKr Suppilulima valitsusaeg hetiidi riigis
umber suuremate ja väiksemate siseõuede. Paleekompleksi kuulus ka tsikuraat. 3) Ninive - Plaanilt meenutas see väljavenitatud kolmnurka, mille pindalaks mõõdeti 728 ha ning kus olevat elanud 170 000 inimest. Linn oli ümbritsetud 10 m paksuse 15 väravaga kaitsemüüriga, mille kogupikkuseks mõõdeti 12 km. Linnamüürid olevat olnud väga laiad. Müüri ümbritses veel 40 m laiune vallikraav. Babüloonia linnad Babülon asetses strateegiliselt väga heas kohas seal, kus Tigris ja Eufrat teineteisele kõige lähemale jooksevad. Elanikkond jagunes vabadeks kodanikeks ja orjadeks. 1) Vana Babülon - Arvatavasti oli ümbritsetud ringmüüri ja vallikraaviga. Linna keskel oli ilmselt suure siseõuega kindlustatud loss ning tsikuraat peatempliga. Ajalookroonikais on teateid mitmekorruselistest elamutest, mis olid ehitatud maapinnast kõrgemale asetatud platvormile. 2) Uus-Babülon e
olendeid- tiivulisi viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemega mehe pea. Figuurid olid üldistatud, kuid neil olid mõned täpsed üksikasjad. Täpne vorm. Kujutav kunst Peateemaks on kuninga ülistamine Reljeefidel on kujutatud lõvijahi tseene, kindluste piiramisi ja vangi võtmisi. Uus-Babüloonia kunst 612 539 eKr. UusBabüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi. Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Babülon oli 6.saj eKr maa- ilma suurim linn u. 300 000 elanikuga Babülon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga. Keraamika Savinõud -ja kujud loojatel kindel vormitaju, kasutati ka meistrilike materjale. Ehituskunst Peamised saavutused: templid, lossid, linnade kindlused. Ehitatud peamiselt savist. Oluliseks muutub
BABÜLONI IMED BABÜLON Oli linn Eufrati jõe jääres Vana-Babüloonia ja Uus- Babüloonia muistne linn. Babülon asus tänapäeva Iraagis. Tähtis kultuuri- ja majanduskeskus SEMIRAMISE RIPPAIAD EhitatiNebukadnetsar II käsul 600 eKr. Kuninganna Amytis Ei olnud tõenäoliselt rippuvad. 1200 ruutmeetrit. Kuningapalee kirdeosas. Põletatud tellistest võlvkaared. Massiivsed kiviplaadid. Roosast / valgest lihvitud kivist trepid. 22 meetri kõrgused sambad. TSIKURAAT Astmiktempel Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Bituumeni ja põletatud tellistega Tippu viisid trepid. Alus 91x91
Kunda Ühisgümnaasium BABÜLONI RIPPAIAD Referaat Koostas: Klass: 10 Kunda 2009 Üks ime teise otsa. Babülon avaldas kreeklastele suur muljet. Nende jaoks olid imetabased 3 rajatist Babüloonia kuninga Nebukadnetsar II (605-562 eKr) linnas: esiteks linnamüürd, mille kõrgendikel võisid kaks nelja sõjavankrit teineteisest mööda sõita, siis mitmekorruseline taevasse kõrguv torn tsikuraat ja lõpuks RIPPUVAD AIAD. Kreeklased asutasid need aiad lausa 2. kohale tuntud maailmaimede loetelus, milles oli üldse kokku vaid seitse imet.
kaitstud nn. uus linn. Linnamüüris oli mitu väravat ja tänavad olid samuti kitsad ka kõverad, hooned olid umbseintega ning kogu elutegevus toimus siseõutes. Suured pidustused, laadad ja rahvakogunemised olid linnast väljas. Samuti oli Assuri linn Lõuna-Mesopotaamia ja Väike-Aasia vaheliseks kauba sõlmpunktiks ning 614 eKr Assuri linn purustati meedlaste poolt. Babüloonia linnad: Babülon, Babüloni linna ajalugu sai alguse Vana-Babüloonia ajast. Babülon asetses strateegiliselt väga heas kohas – seal, kus Tigris ja Eufrat teineteisele kõige lähemale jõuavad. Teisel aastatuhendel eKr, sai Babüloonia suurrigiks ning Babüloonia muutus väikelinnast, Ees-Aasia suurimasks majanduslikuks, poliitiliseks ja kultuuriliseks tsentrumiks. Arvatavasti oli vana Babülon ümbritsetud ringmüüri ning vallikraaviga. Vallikraav oli nii lai, et seda nimetati Hammurabi jõeks. Linna keskel oli arvatavasti suure siseõuega kindlustatud loss nind
Akkadikeelne tekst kiilkirjas. Mesopotaamia arhitektuur. Eanna tsikuraat Uris. Eanna tsikuraat Uris. Sumer, u. 2100-2050 Sumer, u. 2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon e.m.a. Silindervõlv. Kuningas Assurnasirpal II Ishtari värav. Babülon, u. palee troonisaal Ninives, Etemenanki, jumal 525 e.m.a. Assüürias. u. 7. saj Marduki templitsikuraat Babülonis. u. 6. saj. e.m.a. Rekonstruktsioon. e.m.a. Rekonstruktsioon. Semiramise aiad Ishtari värava reljeefid. Babülonis, üks vanade Babülon, u. 525 e.m.a. kreeklaste
210 erineva suurusega ruumi 30 siseõue, asetsesid 14 meetri kõrgusel platvormil Eriti meisterlikud ja ilmekad on Assüüria valitsejate jahistseenid Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti näidata metsikut jõudu ja ohtlikkust Väga veenvad on võitluse ägeduse ja lõvide surmaheitluse kujutamised Assurbanipal II lõvijahil UUS-BABÜLOONIA Asusid Tigrise ja Eufrati alamjooksul 612. a. e.Kr. taastas Babülon oma iseseisvuse, purustas teiste rahvaste abiga Ninive ja hävitas Assüüria suurriigi Sellele järgnes Uus-Babüloonia hiilgav, kuid lühike õitseng Babülonil ja Assüürial olid tihedad kultuurisuhted ja nad olid kordamööda sõjaliselt edukad MÜÜRID Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olevat väga paksud Müüris oli mitu väravat ja iga 50 m järel vahitorn Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile
Babülon Alar Voomets 11B Babüloni linn Piiblis ,,Paabel" Nimrod Muistne pealinn Vanas- ja Uus Babüloonias Nelinurkne linn, umbes 92 km ümbermõõt Eufrati ääres 80 km nüüdsest Bagdadist lõunas Elamud Põletamatta tellistest lameda katuselised majad.
Semiidi päritolu. Jätkus Sumerite kultuur ja religioon. Pärast Akadi riigi lagunemist tugevnes eri linnade valitsejate võim. Vana- Babüloonia suurriik. Hammurapi vallutas terve Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Loos kõiki valdkondi puudutava seadustekogu, mis oli kõikides tähtsamates linnades kivisse raiutud. Assüüria impeerium: Keskus Mesopotaamia põhjaosas. Erakordne sõjakus. Iga aasta laastavad retked uute maade alistamiseks. Hävitati ka Babülon, mis hiljem taastati. Uus- Babüloonia riik: Kui Assüüria nõrgenes, lõi Babülooni Assüüriast lahku ning purustas liitlaste abiga. Valitses Nebukadnetsar 2. Korraldas Babülonis ehitustöid ja muutis selle suurimaks ja silmapaistvamaks linnaks. Linna rajati kuninga loss, rippuvad aiad, templid ja nn Paabeli torn. Riik ja ühiskond. Sumereid võib nimetada Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajaks. Lõid kiilkirja, panid aluse linnaelule.(Ratta leiutajad)
temagi sõjaks.... ... ning armastas kirglikult jahti. Reljeef tema paleest Niineves http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mesopotaamia/skulptuur/pildileht/pilt11.html Assüüria kuningas Assurbanipal võitleb lõviga. Reljeef tema paleest Niineves Verd sülitav lõvi. Reljeef. Assurbanipali paleest Niineves Surev emalõvi. Reljeef. Assurbanipali paleest Niineves Fragment mustast obeliskist nn kuninga arveraamatust UUS-BABÜLOONIA Veel kord kerkib Babülon maailma tähtsaimaks linnaks 625 539 eKr Uus Babüloonia päevil. Selle riigi kuulsaim ja mõjukaim valitseja oli Nebukadnetsar II Nebukadnetsar II · Valitses 605 562 a eKr · Asevalitseja poeg · Vallutas, Süüria, Foiniikia ja Palestiina
sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnadevahelised tülid. Sumeritest läänepool elasid Semiidid, kelle keskuseks Mari linn. 2. 2334-2193 eKr rajasid Semiidid Akadi riigi. Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi. 3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana- Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium. Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša. 5. 900-612 eKr põhjaosas Assüüria semiidid Võimsam Assüüria kuningas Sargon II (721-705) vallutas heebrealaste põhjapoolse Iisraeli riigi, mille rahvas küüditati. Vallutati ka Urartu riik. Pealinnadeks Assus ja Ninive.
Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud
Babülo n Ajalugu Kadi Raudvassar II kursus 2010 Tartu Kunstikool Babülon asus Mesopotaamias, mida tänapäeval tuntakse Iraagina. Babülonis oli ka üks seitsmest maailmaimedest ehk siis rippaiad. Need ehitas kuningas Nebukadnetsar II kuuendal sajandil e.Kr oma naisele Amytisele. Babüloni linn oli väga suur ja kaunis. Linna kaitsesid igast küljest paksud müürid, mis olid kaunistatud valvetornidega. Keset linna oli suur ja kaunis tsikuraat. Linna külje all voolas otse Eufrati jõgi, mis andis linnale hea asukoha kauplemiseks.
Babülon Piiblis nimetatakse Babüloni linna kui Paabelit. Babüloni linna asutas ,,vägev kütt" Nimrod. Babüloni linn oli muistne Vana ja Uue Babüloonia pealinn. Linn on nelinurkse kujuga ja umbes 96km ümbermõõduga. Linna ümbritseb suur veega täidetud kraav ja linnast voolab läbi Eufrati jõgi. Ümber linna on 23 ja 92 m kõrgune müür. Müüris on 100 väravat. Asub Eufrati ääres, praeguset Bagdadist umbes 80 km lõunas. Elati tihedalt üksteise kõrval põletamatta tellistest lamedakatustega majades. Enamasti oli neil sisehoov, kust pääses edasi elu ja oleruumidesse. Suuremad majad olid mitmekorruselised, alumistel korrustel tööruumid ja poed ning ülemistel korrustel olid eluruumid. Babüloni linn ehitati kuningas Nebukadnetsari ajal üles läbimõeldud plaani järgi ristuvate tänavate ja ristkülikukujuliste kvartalitega. Linnast välja poole jäid aedade rohelusse uppuvad eeslinnad.
ja jõukuse,aga see ei meeldinud tema vennale ning vanem vend alustas mässu. Peale vendade vahelist võitlust tuli veel teisigi. Assur vallutai 614. a ja Ninive 612.a eKr. Mesopotaamia iseseisvuse lõpp Assüüria asemel loodi hiljem Uus-Babüloonia riik, mille asutas Nabopolassar(625-605 eKr), ning tema oli üks osaline Assüüria hävitamisel. Hiljem olid nad pärslaste pärast tagasi sunnitud Babüloni. Ning Babüloni elanikud reetsid oma kuninga Kyrose ning Babülon vallutati. Sellega lõppes Mesopotaamia ajalugu. Mesopotaamia kultuuripärand Järgnevad 200 a kuulus Mesopotaamia Pärsia Ahhemeniidide koosseisu. Kui sinna sekkus Aleksander Suur sai ka Mesopotaamia osaks hellenistlikust tsivilisatsioonist ja selle linnad muutusuid(kreekastusid). Ning hiljem vallutasid jälle selle pärsalased ,mil sellest sai islami maailmavõimu tuuumikala. Mesopotaamia jõudis oma looga muuta lääne ja ida kultuuri.
Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Arhitektuur Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari. Mesopotaamia suurim linn Babülon oli ümbritsetud paksu müüriga, mis oli nii lai, et sellel võis vabalt kaks hobukaarikut teineteiset mööduda. Iga viiekümne meetri järel asus vahitorn ja mitu väravat, millede juurest algasid sirged avarad tänavad. Tarbekunst Mesopotaamlased oskasid töödelda väärismetalli ja valmistada kullast ning hõbedast ehteid ja muid esemeid. Enim meeldis mulle Istari värav. See oli ilus ja hästi valminud.
Seitse maailmaimet illustreerituna Maailmaimede nimekirju on olnud erinevaid. Esimese seitsme maailmaime nimekirja koostas vanakreeka õpetlane Kallimachos Aleksandria Museionis. Kahjuks ei ole see säilinud ja ei ole teada, kas see on samasugune, nagu meie seda tunneme. Vanim säilinud seitsme maailmaime nimekiri on säilinud ühes raidkirjas, mis pärineb 2. sajandist eKr ja mille on üles tähendanud kreeklane Antipatros Sidonist: "Nägin su müüre, suur Babülon, laiu, et vankriga sõida, näinud olen ka Zeusi Olümpia külas, vaadanud Babüloni rippuvaid aedu ja Heliose tohutut kolossi, ja püramiidi, mille loonud kestev raske vaev, tunnen Mausolose hiigelhauakambrit. (...) Ent kui ma nägin Artemisele pühendatud pühakoda, mille katus pilvi riivab, siis kahvatas ta kõrval kõik, sest väljaspool Olümpost ei kohta päike kuskil sellist ilu." Sellest lähtudes on kõige sagedamini vanaaja seitsme maailmaime hulka arvatud
Kiviaeg jaguneb: 1. Vanem kiviaeg e paleoliitikum(esimeste tööriistade valmistamine) 2. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum(algas pärast jääaega) 3. Noorem kiviaeg e neoliitikum(algas savinõude ja lõppes metallide kastusele võtuga) Euroopa kuulsamad koopamaalingud on Lascaux' koopamaalingud Prantsusmaal. Megaliitilised ehitised on usulised monumendid. Nende liigid: 1. Kromlehh- ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, mille peale on kolmas plokk tõstetud.(Stonehenge's Inglismaal) 2. Menhir- kõrge püstine kivirahn(Carnacis Prantsusmaal) 3. Dolmen- kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid, linakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa olid põletatud, kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud. Ehitised ei pidanud ilmastiku mõjudele vastu ja nüüd on enamikest alles savikuhilad. Istari värav...
SEEBID Lisa-Marie Nüüd 9a Seebid üldiselt Seebid on rasvhapete soolad Vanim pesemisvahend 2000 aastat tagasi Loomsetes ja taimsetest rasvadest Reageerimisel naatrium- või kaaliumhüroksiidi lahusega RASV + NaOH/CaOH SEEP + GLÜTSEROOL Seebi ajalugu Varaseim seebitaoline materjal 2800 eKr, Babülon Suuremates kogustes 18. saj lõpp Eesti seebikeetmise oskus sakslastelt Kasutati kõiki toiduks kõlbmatuid rasvu Seebi valmistamine e seebistamine Seep tekib õlide reageerimisel seebikiviga Seebistamisel kolm etappi: Seebistamine Väljasoolamine Puhtaks keetmine Seebimassile lisatakse täiendavalt aineid Nii hind kui ka kvaliteet sõltuvad peamiselt lisatud ainetest Glütseriinseep - läbipaistev Lisaained Click to edit Master text styles Second level
Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 a. eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninganna, kes oli Babüloonia Nebukadnetsarile naine, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka ajaloolased, sealhulgas Herodotos, Kle...
Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajastu linn) Tõelise linnastumise algus, langeb kokku industrialiseerimisega 18. Sajandil. Linnades tekib palju uusi töökohti, rahvas siirdub maalt linna, tekivad agulid, rahvaarv kasvab kiiresti, linnarahvastiku % alla 50%, tänapäeval kõrgelt arenenud riigid on selle järgu läbinud. Järgus aga arengumaad, osades arengumaades probleemiks üle ehk väärlinnastumine. Nt. Ladina-Ameerika
Kõrgkultuur-ühiskond kus on välja arenenud põlluharimine ning käsitöölised, ühiskonna välja kujunenud erinevad kihid, kirja tundmine ja kõrgtasemeliste kunsti ja ja kirjandusteoste loomine. Riik-suur maaala, mis on hästi organiseeritud, on oma valitseja ja kindel juhtumis kord Sumeri rahvas- mesopotaamia tasandike põliselanikud Linnriik- Riik mis koosneb linnas ning seda ümbritsevatest küladest koos nende põldudega Tsikuraat- Astmikpüramiid, mille tipus on pühamu Preester- usukombetalituste üle vastutav isik Kuningas-juhtis sõjaväge, mõistis kohut, oli jumala asemikuks Ülikud- rikkad inimesed, kellele kuulusid suured majad, suured põllud ning suured karjad Vabad talupojad- harisid põlde, maksid oma saagist templitele andamit, kuninga kutsel läksid sõjaväkke ning ehitasid kanaleid Käsitöölised ja kaupmehed- käsitöölised valmistasid omal käel asju, kaupmehed tõid mujalt maadest materjale ning vahetasid oma kaupu Sõltlased ja orjad- sõltla...
Vana-Assüüria Assüüria on nime saanud Assuri linna järgi, oli suurema osa Assüüria ajaloost riigi pealinnaks. Vana-Assüüria valitsejatest on kuulsaim Samsi-Adad I (1781-1813 eKr), kelle valitsemis ajal saavutas riik esimest korda suurriigi mõõtmed; Assurisse ehitati kuningapalee ja laiendati tsikuraati. Riik langes vaid paarkümmend aastat hiljem Babüloonia kuninga Hammurapi vägede ees. Vana-Babüloonia ja Hammurapi Riikide vahelises mõjuvõimu võistluses osales ka Babülon, mille troonile tõusis umbes 1810. eKr andekas valitseja ja väejuht Hammurapi, kes paarikümne aastaga saavutas kontrolli terve Mesopotaamia üle. Seadused on raiutud üle 2m kõrgusesse basaltsambasse, mille üleosas on kujutatud kuningat õiguse-ja päikesejumal Samsilt seadusi vastu võtmas. Kassiidid Kassiidid olid tõenäoliselt Zargose mägedest pärit hõim, kes haaras Babülonis võimu peale selle rüüstamist hetiidide poolt. Uus-Babüloonia
eKr. Semiramise rippaiad ehitati, sest kuninganna Amytis tundis end kõrbes õnnetult ja ta tundis end taimede keskel nagu oma kodumaal Meedias, lisaks tõi see Babüloni linnale kuulsust. Amytis oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. ASUKOHT, SELLE KIRJELDUS Semiramise rippaiad asusid Babüloni linnas. Babülon asus tänapäeva Iraagis. Ehitise kirjeldus ja võimalik väljanägemine Semiraamise rippaiad arvatavasti oli aedade pindala ligi 1200 ruutmeetrit. Seal oli palju korruseid ja igal korrusel palju taimi. Aiad asusid kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid kõrgetele kivisammastele
vaske ja valmistasid tööriistu. Semiidid võsid sumeritelt kõik üle, nemad kannavad peale sumerite välja suremist nende kultuuri edasi. 17. Millised suurriigid on Mesopotaamias olnud? 1. Akkadi riik rajajaks Sargon 2. Vana-Babüloonia riik Hamurapi, keda tunneme karmi seadustekogu järgi 3. Assüüri riik kaks pealinna Assur ja Ninive 4. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II, pealinn Babülon (linna keskel Marduki tsikuraat ja kuningaloss-> rippaiad) 18. Milline oli Mesopotaamia eluolu? Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma pere üle (võis abielluda ka mitme naisega), mehele lubati abieluväliseid armuvahekordi, naistelt nõuti monogaamiat, abielurikkujat ootas surmanuhtlus (mees võis armu anda). 19. Iseloomusta Hetiidi ja Pärsia riike. Hetiidi riik (1700-1200 eKr) Pealinn Hattusa, kiire ja võitlusvõimeline kaarikuvägi, riigipiirid Musta mere rannikult
Peamiselt on karjamaadel ja alleedena. Bretogne Cornac Prantsusmaal, menhiride allee. Menhire ja dolmeneid on leitud ka P-Hispaaniast, Skandinaaviast, kuid mitte Eestist. Keraamika (8-7 a.t eKr), Eestis nn ,,narva keraamika" ümmarguste pühajdega. Edasi arenes kammkeraamika. 1500 eKr jõudis Eesti aladele põllumajanduskeraamika ja karjakasvatus. Kangakudumine sai alguse linasest riidest. Mesopotaamia Ur, Uruk, Babülon, Lagas, Assur, Ninive I Sumeri-Akadi ajastu Linnriigid Hea arhitektuur- templid, valitsejate lossid ja linnamüürid tsikuraat templi osa, massivne torn, ahenes astangutena, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga (tsikuratt Ur'is) templid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus kaared, võlvid peam. väravate ja keldrite ehitamisel Akadi vallutus võtsid kultuuri üle Sargon I akadlaste tähtis valitseja kiilkiri ja savitahvlid silinderpitsatid
• 597 eKr allutas ta Jeruusalemma ja Juuda riigi ning püüdis seejärel valutada Egiptust. See ebaõnnestus, riigid hakkasid mässama. • 586 eKrhävitas ta Jeruusalemma ja viis mitukümmend tuhat juuti Babülooniasse vangi. • Nebukadnetsar pidi 587 eKr Jeruusalemma taas vallutama. Ta purustas templi ning viis suure osa juutidest Paabeli vangipõlve. Babüloonia majanduskorraldus • Peale Foiniikia ja Palestiina vallutamist muutus Babülon tähtsaimaks kaubanduskeskuseks ning suurimaks ja rikkaimaks linnaks. • Babüloni muutumisest suureks majanduslinnaks said alguse ka spekulatsioonilised kaubamajad. Spekulatsioonilised kaubamajad • Tegevus oli väga laialdane –laenasid raha kuningakojale, kõrgeile võimukandjaile ja ka väikekäsitöölistele ja maavaldajaile. • Olid samal ajal ka orjaomanikud. Orjus oli tunginud kogu Babüloonia majandusellu– orjapidajad hakkasid
Kuninga vägevuse rõhutamiseks taheti näidata metsikut jõudu ja ohtlikust Väga veenvad on võitluse ägeduse ja lõvide surmaheitluse kujutamised ASSURBANIPAL II LÕVIJAHIL Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level UUS-BABÜLOONIA Asusid Tigrise ja Eufardi alamjooksul 612a. eKr. Taastas Babülon oma iseseisvuse, purustas teiste rahvaste abiga Ninive ja hävitas Assüüria suurriigi Sellele järgnes Uus-Babüloonia hiilgav kuid lühike õitseaeg Babülonil ja Asüürial olid tihedad kultturisuhted ja nad olid kordamööda sõjaliselt edukad MÜÜRID Babüloonia riik ümbritses oma pealinna müüridega, mis olevat väga paksud Müüris oli mitu väravat ja iga 50m järel vahitorn Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile
Babüloonia ajalugu jagunes kaheks VanaBabüloonia periood (18301518 eKr) ja UusBabüloonia periood(625539eKr). Babüloonia on tänu talle eelnenud sumeri perioodile väga rikas oma ehituste ja ajalooliste väärtustega. Sumeriakadi kultuurist on pärit silindrikujuline pitsatkivi. Vanim pitsatkivi on Sargon I aegne pitsatsilinder. 1800 eKr ühendas valitseja Hammurabi kõik Babüloonia osad. Riigi pealinnaks sai Babülon. Babüloni kuulsaimad ehitised on Marduki tempel, Paabeli torn kuhu viis protsessioonitänav. See tänav on loodud 6. saj. eKr Nebukadnetsar II poolt. Tänav kulges kaheks paraadselt kujundatud Marduki alleeks ja pärast Istari väravat kuninga teeks. Marduki tänav vanas südalinnas oli 16m lai, 3 km pikkune puiestee, keskel oli kiviplaatidega sillutatud 7,5m laiune sõidutee. Hoonestus oli 35 korruseline. Tänavaseinad olid vooderdatud
Tulud ja kulud Tulud ja kulud on terminid, mida kasutatakse peamiselt ettevõtlustegevuse väljendamiseks. Tulude ja kulude vahe on tulem. Tavainimesel (eraisikul) on sissetulekud ja väljaminekud. Sissetulekute ja väljaminekute vahe nimetatakse jäägiks ehk kasutamata rahaks. Sissetulek Sissetulek koosneb: · töötasu ehk palk, preemia, puhkusetasu, kuluhüvitis, pension, toetus, kingitus, tagastamatu laen, intressitulu, dividendid jms. Sissetulekute hulka tuleb arvata ka · soodustused, mida tööandja teeb (telefoni, sõiduauto vm. kasutamine, spordisaal jne). Neid nimetatakse mitterahaliseks Väljaminekud Väljaminekud saab liigitada: Püsi ehk kohustuslikud väljaminekud Muutuvad ehk tingimuslikud väljaminekud Ootamatud väljaminekud, mille jaoks peab olema kogutud reserv I S ...
· Ebastabiilne ühiskond · Sõltumatud elanikud · Märksa vähem reguleeritud · linnatsivilisatsioon Kihid : kuningad, ülikud, sõjavägi, vabad kodanikud, sõltlased, orjad 4) Meso : oli palju jumalaid, võrreldes egip. Olid jumalad inimesekujulised, inimlikud omadused jumalatel. Igal jumalal oli oma lemmiklinn, Elu enne surma oli tähtsam. Anu- taevas, Enlil- inimliku kuningavõim, Ea- maa-alune, vete, Istar- armastus, seks, taeva jumalanna, Marduk- babülon. Tempel Marduk Egipt : palju jumalaid, samastati kuningatega, väga religioone, olid loomapeadega. Ra- päike, Amon- teeba, Horos- taevas, Osiris-viljakus, surm, Seth- viljatu, kõrvetav Tempel Karnaki, Luxori 5) Meso perekond ja eluolu: mehel võis olla mitu naist, naise vara jäi naisele, olid lubatud abieluvälised seksuaalsuhted v.a naisel. Egipt : võis olla aind 1 naine, abieluvälised suhted keelatud, v.a vaaraol. Naise vara jäi naisele
Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi ka reljeeftahvleid ehk steele (nt Hammurapi seadused) ja vabafiguure. Austati jumalaid,
Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninga Kyaxarese tütar, kes oli Babüloonia kuninga Nabopolassari pojale Nebukadnetsarile naiseks antud, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Aiad ei olnud tõenäoliselt rippuvad. Artemise tempel Ephesoses Jumalanna Artemisele pühendatud tempel, mis asus Ephesoses (tänapäeva Türgis). Rajatud aastal 550 e.m.a. 365. aastal e.m.a. põletas selle maha Herostratos, et ajalukku pääseda ja kuulsaks saada, pärast taastamist hävitasid selle lõplikult gootid aastal 262
Pärast I astme preestriks pühitsemist ning pärast õpinguid alustas ta oma arstipraksisega, kuid alguses oli tal raskusi klientide leidmisega. Ta osis endale ka turult orja Kaptahi, kellest sai ta ustav sõber kogu tema seikluste ajal. Kaptahi soovitusel otsustas ta minna Teebast ära, ning mööda maailma ringi reisima ja uusi teadmisi omandama. Oma teekonnal läbis ta mitmeid Egiptuse naabruskonna maid (nt. Süüria, Babülon, Kreeta, heetlaste maa). Samal ajal kogudes sõjalist infot Horemhebile, oma heale sõbrale ja kuninglikule väepealikule. Võttes osa ühest sõjast egiptlaste ja heetlaste vahel, kutsuti teda oma julguse tõttu ka Sinuheks, Metseesli Pojaks. Oma reisil kogub ta rikkust ning kuulsus. Mõnikord on tema kuulsus enne tada juba testesse maadesse jõudnud. Tänu oma ametile kohtub ta paljude tähtsate riigimeestega. Kuid oma reisi lõpetab ta ikka Teebas
Tuntumad: Sargon II loss Horsabadis ja Assuranipali loss Ninives Assüüria ehitise peamisi võlusid oli suurepärane ornamentika Skulptuurid Kujutasid müütilisi olendeid- tiivulisi viiejalgsed lõvid ja härjad, kel oli habemega mehe pea. Figuurid olid üldistatud, kuid neil olid mõned täpsed üksikasjad. Täpne vorm. Uus-Babüloonia kunst 612 539 eKr. UusBabüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi. Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Babülon oli 6.saj eKr maa- ilma suurim linn u. 300 000 elanikuga Babülon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga. Paabeli torn Seitsme astankuga tsikuraat, mille tipus oli Babüloni linna jumala Marduki tempel. Tsikuraadid olid oma mõõtmetelt massiivsed, kuna kuivanud savi oli üsna õrn ja seesugused hooned olid vastupidavad ainult massiivsetena.
Kuulusid indoeuroopa rahvaste hulka, kes rändasid tänapäeva Väike-Aasiasse. Nende riik eksisteeris u 1700 – 1200 eKr. Läksid ajalukku sõjaka rahvana, kes õppisid esimestena töötlema rauda. Sõjaväe tugevuse aluseks oli sõjavanker. Rajasid oma riigi Iraani kiltmaale I aastatuhande keskel eKr. Impeeriumi loojaks oli Kyros II. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes resideerus neljas pealinnas (Persepolis, Babülon, Susa, Ekbatana). Kuningas määras riigi eri piirkondade (e satraapiate) etteotsa tavaliselt pärslastest asevalitsejad – satraabid, kes vastutasid maksude laekumise ja kaitseküsimuste eest. Kohalike allutatud rahvaste traditsioonilist eluolu ja religiooni ei üritanud pärslased muuta, vaid võtsid ise neilt üle kultuurisaavutusi (n kiilkirja). Mittepärslastelt eeldati korrapärast maksude tasumist ja lojaalsust Pärsia kuningatele ning
jooks, maadlus ). 16. isel kreeka kooliharidust Hariduse eest hoolitsesid linnriigid, poiste harimine 7.a, rikkamad õppisid kodus pedagoogi käe all, õpiti kirjutamist, lugemist, muusikat. Hariduse osaks oli gümnastika spartas said ka tüdrukud kehalisest treeningust osa. 17. AS. Makedoonia kuningas, philippose poeg, 20-aastaselt sai võimule, õpetajaks aristoteles, vallutas Väike-Aasia(pärsia), Aleksandria, India ei suutnud vallutada. Tekkis suur riik Babülon. Hiigelriigi pärisid järglased, väejuhid. Jagunes kolmeks Egiptus, Seleukiidide riik(süürias), Makedoonia(kreeka ka). 18. Kreeka kunst Templite ehituseks kasutati lubjakivi ja marmorit. Sambad! Dooria on vanim. Vaasid kaunistatud ornamentidega- mustafiguuriline maal, ja vastupidi taust must, punasega joonistatud. Amforat kahesangaline säilitusnõu.
põldu hakati harima juba muistsel ajal. · Kui indoeurooplased hakkasid välja rändama oma algsetest elupaikadest, siis aastal 900 eKr said nad kogu Iraani kiltmaa valitsejateks. · Kyros II alistas suure osa Aasia riike ja aastal 550 eKr tekkiski Pärsia suurriik. · Aastal 539 eKr alistus Pärsiale isegi Babüloonia ja seegi liideti suurriigiga. · Pärsial oli neli pealinna: Persepolis Iraanis Susa Mesopotaamias Babülon Mesopotaamia aladel Ekbatana Meedias. · Suur Kuningatee oli Sardese ja Susa linna vahel olnud kaubatee, millel oli 111 postijaama. · Valitseja Dareios I seadis jalule korra, mis määras lisaks kuningale ametisse ka asevalitseja ehk satraabi. Satraabi ja kuninga amet pärandati isalt pojale. · Pärsia kuningad ei valitsenud alistatud rahvaid väga karmilt. Aastal 546 eKr, pärast Lüüdia alistamist võeti kasutusele vermitud raha.
võtsid kasutusele kiilkirja (märgid vajutati pehmesse savisse, enne seda oli kasutusel piltkiri ja mõistekiri) ning ehitasid esimesed templid. 3. at II poolel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid omaks sumeri kultuuri. 2350. a paiku ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimule ja sestpeale sai Mesopotaamia kunsti peateemaks ainuvalitseja ülistamine. Sedusteandja Hammurapi ajal muutus tähtsaimaks kultuurikeskuseks Babülon. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised, millest osad olid põletatud, osad päikese käes kuivatatud, mistõttu polnud ehitised väga vastupidavad ja enamikust on säilinud ainult suured savikuhilad. Arheoloogid on nende järgi siiski suutnud kindlaks teha ehitiste kunagised planeeringud. Mesopotaamias leiutati ka kaared ja võlvid, mida kasutati peamiselt
pidulikke rituaalseid rongkäike. Värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilise glasuuriga tellistest. Värvitoonidest eelistati sinist ja kollast Seal leidus ka reljeefe, millel kujutati loomi näiteks lõvisid või fantastilisi elukaid näiteks ükssarvi, samuti ornamentikat. Tähtsaim ehitis Babülonis oli Paabeli torn e jumal Maruki templi tsikuraat mille nelinurkse aluse külg oli üle 90 m pikk ja 90 m kõrgune. 539 a eKr pidi Babülon alistuma pärslastele, kes ühendasid oma suurriiki kogu Lähis-Ida.
laenud MUUTUVKULUD ö ELAMISKULUD e. toit, rõivad, telefon, ö transport, remont, reisimine, vaba aeg jms. a s u Mõisted – finantsteenused • Sajandeid on inimtegevuse valdkonnadeks olnud rahandus ja pangandus. Esimesed ajaloolised teated pankadest on pärit umbes 4,000 aastat tagasi. Juba sellised iidsed tsivilisatsioonid nagu Rooma, Kreeka, Babülon, Hiina ja Egiptus kasutasid ja said kasu pankade olemasolust. • Nendel kaugetel aegadel oli pankade Pere eelarve koostamine I Analüüsi, mis on sinu jaoks kõige tähtsam! • Mõtle läbi, mis on sinu ja sinust sõltuvate inimeste jaoks kõige tähtsam. • Esimesena tuleb mõista seda, et teenus ei ole asi iseeneses, vaid selle ostmine sõltub konkreetsest elulisest eesmärgist. See eesmärk määrab ka otseselt selle, millist teenust tuleks osta.
Babüloonia ajajärk on otseselt seotud Babüloni linna esiletõusuga ja suurrigiga, mille rajas selle linna kuningas Hammurapi (1792-1750). Hammurapi kuulus amoriitide amnanumi hõimu, kes 2 oli tulnud võimule ~1900 vähetähtsas Babüloni linnas, mille poliitiline ajalugu ulatub tagasi Akkadi (Agade) dünastia aega (XXIV-XXII eKr). Babüloni (Bab-Ili) nimi tähendab "Jumala värav" (me teame, et Babüloni kaitsjajumalks oli Marduk, st et Babülon tähendab "Marduki värav". Babüloni linn asetseb mitte kaugel Sumeri põhjapiirist (umbes saja km kaugusel Nippurist). Babüloni mainitakse esmakordselt Naram-Sini (Naramsini) ajal (XXIII s), kuid siis oli ta Akkadi võimu all. Hiljem, Uri III dünastia kuningate ajal, ei olnud suhted Babüloni ja Sumeri riigi vahel kaugeltki alati sõbralikud. Kui uskuda hilisemat traditsiooni, siis kohtles kuningas Sulgi (XXI) Babüloni väga julmalt: ta rüüstas linna ja viis kaasa rikkaliku saagi
siseõue, mis asetsesid 14 m kõrgusel platvormil. Losside väravas seisid fantastiliste loomade ja olendite kujud (tiivulised lõvid ja härjad inimpeaga). Ehitiste seinu kaunistasid peamiselt reljeefid, seinamaale oli vähe. Põhiteemadeks oli sõda, lahingud, jaht või kuninga rituaalne heitlus lõviga (kuningas pidi ennast tõestama) Figuurid on üldistatud, kuid mõnede täpsete üksikasjadega ja ühes stiilis. 612. a. e.Kr vallutasid Babüloonlased Ninive. 625. a. e.Kr taastas Babülon oma iseseisvuse. Järgnes Uus-Babüloonia hiilgav kuid lühike õitseaeg. Nn. kaupmeeste kuningriigis oli kaasaja suurim linn (Babüloonia), kus elas u 300 000 elanikku. Uus-Babülooni ümbritses oma pealinna tohutu paksude müüridega, milledes oli mitu väravat ja iga 50 m järel vahitorn. Peavärav oli pühendatud jumalanna Istarile (ilu ja armastuse jumalanna) ning sellest lähtus lai peatänav, millel peeti pidustusi ja rongkäike
34.Milline nägi välja Istari värav? Väraval oli müstiline lohe. Reljeefsed savitellised. 35.Mitu lõvi oli Protsessiooni tänaval? 1200 lõvi. 36.Mida kujutasid endast Semiramise rippaiad? Telliskivist laotud sammastele toetatud plaadid olid kaetud mullakihiga. Neile kunstlikult loodud terrassidele oli istutatud lopsakas taimestik. 37.Kui suur oli Paabeli torn? Kus see asus? Torni vundameni mõõdud olid 90X90 m. Kõrgus oli sammuti 90 m. Asus linna keskel. 38.Milline linn oli Babülon 6.saj.eKr? Oli korrapärase planeeringuga tihedalt asustatud linn.
uhkeim ja suurim linn kogu Mesopotaamias. U 1880 al ekr vallutas Hammurapi ülejäänud Mesopotaamia ja tekkis Babüloonia suurriik. Hammurapi valitses võimukalt ja karmilt. Babüloonia alistas aga Assüüria. Hiljem tekkis UusBabüloonia ja uus kuningas Nebukadnetsar II valitses ka väga hästi ja alistas Süüria, Palestiinia ja Mesopotaamia. Ta ehitas Babüloni linna uuesti üles ja Babülon oli kõige uhkem linn. Aastal 539 ekr alistus Babüloni linn pärslastele. Assüüria riik muutus teistest märksa tugevamaks 900 aastat ekr. Assüüria asus Mesopotaamia põhjaosas. Assüürlased olid kaua aega tegelenud juba põlluharidusega, mida sai teha ka kunstliku niisutamiseta. Assüüria kuningad olid erakordselt sõjakad. Peaaegu igal aastal rünnati kedagi. Assüürlased läksid sõtta rauast relvadega ja kaitserüüdega. Neil
burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon assüürlased, pealinn ninive, nebukadnetsar ii teised: pärslased, Aleksander Suure sõjavägi, roomlased kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles muusika kuningakodades, templites pillavad, keerukad lood pillid ja laul usutoimingute juures hümnidel ja pillidel samad terminid nt BALAG trumm, teatud liiki hümn nutulaulud, eepilised laulud, armastuslaulud, laulud sõjakäikude jaoks märkused laadi, rütmi ja vormi kohta templites eraldi kohad suurtele pillirühmadele
sõltumatuna. Aastal 386 langesid Anatoolia ranniku kreeka linnad Sparta eestvõttel sõlmitud üle-Kreekalise rahuleppega uuesti Pärsia võimu alla. Dareios III (336 330; tõusis võimule riigipöörde tagajärjel) langes aastast 334 alates Aleksander suure rünnaku alla. 330 põletas Aleksander Persepolise. Dareios III tapeti lähikondlaste poolt. -4- 3. Riigikorraldus Riigil oli neli pealinna: Susa, Ekbatana, Persepolis, Babülon Pärsia oli tsentraliseeritud hea sisekorraldusega riik. Oldi tolerantsed vähemusrahvuste ja usundite suhtes. Kuningas oli absoluutne valitseja, tema abilised koondusid õukonda. Sõjavägi oli koondunud piirkondade kaupa traditsioonilisel alusel, seetõttu oli sõjavägi väga heterogeenne. Sõjaväe eliitüksuseks olid pärslastest koosnevad 10000 surematut. Ohtralt kasutati ka palgasõdureid, enamasti kreeklasi. Laevastiku tuumiku moodustasid Foiniikia laevad.
tempel. Selle alus on üheksakümmend meetrit ja kõrgus olnud samasugune. Tsikuraat koosnes seitsmest üksteise peal asunud osast , iga osa alumisest osast väiksem ja iga osa oli eri värvi. Kõige alumine oli musta värvi. Sellest järgmine oli oranz. Järjekorras edasi minnes olid värvid punane , kuldne , kollane , sinine ja kõige ülemine astang , kus asus ka tempel , oli hõbedane. Astangutele olid arvatavasti rajatud aiad. Peale templite oli Babülon kuulus ka oma linnamüüride poolest. Linna ümbritses küllalt paks müür , nii et seal said vabalt kõrvuti sõita kaks neljahobuserakendit. Iga viiekümne meetri tagant oli müüris vahitorn ning samuti mitu väravat. Linna läbisid mitu sirget ja avarat peatänavat , mis algasid ja lõppesid väravate juures. Peaväravaks oli peajumalanna Itari värav. See oli müüri kuulsaim osa. Värav oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega ja seal oli kujutatud mitmesuguseid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
