Esiajalugu (0)

Esiajalugu
Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene -kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene -oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane ,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene-arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon . Hakkasid kujunema inimrassid: negriidid , europiidid ja mongoliidid .
Kiviaeg :2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr –Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr- Pronksiaeg , umb 1300 eKr- Rauaaeg .
Kütid, kalastajad ja korilased :Kütid olid mehed ja korilased olid naised, lapsed . Kuna iga päev polnud saagiõnne, siis näljast aitasid välja marjad , seened, pähklid, linnumunad jms. Uskumusteks peeti- et hinng on eluasukoht, st., et magamise ajal võib see üldse kehast lahkuda. Surm tähendas aga und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Mõistatuslikud olid veel uni ja unenäod. Kardeti surma, äikest ja tormi. Usuti ,et igal taimel ja loomal on hing.
Tekkis ka kunst -esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. nt. naisekujuke- Willendorfi Venus; koopamaalid -Altamiras ja Lascaux -s-maalitud on peamiselt jahiloomi,piisoneid ja põhjapõtru. Maaharijad ja karjakasvatajad: nooremal kiviajal algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele e. rändavalt eluviisilt(kõik saadi loodusest) ise kasvatamisele. Näljahädad jäid harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Maaharijad rajasid endale põldude naabrusse asulad ja jäid sinna paigale. Oluliselt arenes käsitöö-õpiti lihvima kiviesemeid ja kivi puurima , nooremal kiviajal võeti kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Metallide kasutuselevõtt: Kõigepealt õpiti tundma vaske, esialgu tagumise teel, pärast leiutati sulatamine , kuna vask oli pehme, siis tööriistad nürinesid kiiresti. Hiljem õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi pronks-siis olid tööriistad palju teravamad ja vastupidavamad. umb. 1300 e. Kr hakkasid hetiidid Väike-Aafrikas rauda tootma . Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning leidub maailmas ka rohkem. Arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kaubavahetuse suurenemise. Tekkis eraomand , sugukonnasidemed nõrgeneisd, hakkas kujunema varanduslik ebavõrdsus, mis lõid eeldused klassiühiskonna sünniks.
Tsivilisatsiooni tekkimine: Tsivilisatsioon on hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. al III a.tuh eKr hakkas mõnes maailma piirk. kujunema tsivilisatsioon. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: Tsivilisatsioonid olid põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad; Ühiskonnas selge varanduslik kihistumine ; Neis kõigis kujunes riiklus, oli rikkam ülemkiht, mis juhtis ja kontrollis enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil; Peaaegu kõigis tsivilisatsioonides oli tarvitusel kiri; Vaimne tegevus- kirjaga tähendati üles pärimusi, uskumusi ja ajaloosündmusi. Arenesid usulised tõekspidamised, kirjandus ja teadus. Esimesed tsivilisatsioonid e. primaarsed tsivilisatsioonid: umb. 3000 eKr Mesopotaamia -Eufrati ja Tigrise alamjooksul ning Egiptuse tsiv. Niiluse kallastel; 2400 ekr India-Induse jõe ääres; 2000eKr Kreeta saarel, 1700 Hiina Huanghe jõe orus. Hiljem jõudsid tsiv. tasemele ka Kesk-Ameerika ja Peruu rahvad . Ülejäänud kõrgkultuurid olid sekundaarsed tsiv. Tsivilisatsiooni tekke probl- kuna esimeste tsivi. ajal kiri veel puudus, siis saab uurida ainult arheoloogiliste leidude põhjal. Arengu üldsuund-varanduslikult kihistunud ühiskond, elati rahvarohkemates ja jõukamates asulates kitsa ülemkihi juhtimise all. Ülemkihi moodustasid rikkamad perek .,ja pealik , kes korraldasid ühiskonna elu. Nad koondasid rahvast ühisteks ettevõtmisteks, ehitustöödeks, pidustusteks, sõjakäikudeks, mõistsid kohut , juhtusid usulisi kombetalitlusi, korjasid rahvalt andamit. Tsivilisatsiooni tekkimise eeldused: Viljelusmajandus ja metallitööstus võib pidada ühtedeks peamisteks eeldusteks; olid ka sotsiaalsed tegurid- varanduslik kihistumine ja eraomandi teke. Tekkimise põhjused:Tsivilisatsioon kui kokkulepe- kokkulepe selleks, et korraldada ühiskondlikku elu paremini. Ülemkiht tegelt ühiskonna elu korraldajana ja ülejäänud elanikkond allus vabal tahtel. Teadlased arvavad , et tsivilisatsioon kui sunnivahend selleks, et rikkad saaksid vaeseid enda jaoks tööle panna. Kasutati vallutusssõda, vägivalda ja sundi. Tsiv. tunnused: viljelusmaj,ühiskondlik tööjaotus,varanduslik kihistumine, kultuuri areng, kirja kasutuselevõtt. Usu osa tsiv. tekkimisel-tegemist oli usuliste tõekspidamistega;ülemkihti peeti jumalate kaitse all seisvaks; kasvas välja valitseja enda jumalustamise komme. Vanaaeg -algas Egiptuse ja Mesopotaamia tsiv. tekkimisega. Muistne Kreeka, Rooma -antiiktsivilisatsioon (8saj eKr kuni 5 saj pKr) –tuntud antiikaja nime all.Antiikaja lõpp- 476 p .Kr-Lääne-Rooma keisri kukutamine ning sellele järgnes keskaeg .
Muistne Egiptus : Paikneb Niiluse kesk-ja alamjooksul ning jaguneb Alam-ja Ülem-Egiptuseks. Alam- Egiptus (Memphis) hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab delta. Ülem-Egiptus( Teeba ) asub Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus. Egiptuse tsiv. sõltus täielikult Niilusest-põlluharimine ja Niilus kui ühendustee. Kõrbetest ümbritsetuna oli Egiptus kogu vanaaja vältel muust maailmast suhteliselt eraldatud. Talvel, kevadel vili küpses, märts-juuni olid põud, suve alguses koristati saak. Ajaloo põhietapid: 3000 eKr oli ühtne riik, kuningas Menes ;umb. siis tekkis egiptuse hieroglüüfkiri. Muistse Egiptuse ajal. jaguneb 3-ks per: Vana riik umb. 2650 -2130 eKr-sisemine ühtsus, tugev vaaraovõim, isoleeritus , riik lõppes sisesegaduste tõttu, Mephise lähedal Giza püramiidid; Keskmine riik u. 1950-1650 eKr-kuninga võim ulatus nüüd aga oma maa piiridest kaugemalegi, Egiptuse võimu alla kuulus ka Nuubia , tähtis osa oli noomidel e. piirkondade asevalitsejad, Riigi lammutasid Hüksoslased, kes olid tulnud Süüriast; Uus riik u 1550-1075eKr-Egiptusest sai tõeline suurriik , välise võimu hiigelaeg. Võõrsilt olid orjad , välismaised palgasõdurid, Aasia päritoluga printsessid, kombed, tõekspidamised.Valitseja kõrvale tekkis preesterkond, kuna see tugevnes , siis lõpuks kujunes kuningatest sõltumatu preestrite riik. 1279 -1213 eKr valitses Ramses II. Võõramaalaste rünnaku tõttu varises kokku; Hilis -Egiptus 1075 -525 eKr-sageli valitsesid võõramaalased, hiilgus oli läbi. 525 eKr vallutasid pärslased Egiptuse. 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla. Kuningavõim: Egiptuse kuningas oli vaarao-piiramatu võimuga valitseja, vaarao isik ja võim olid jumalikud st. teda peeti jumalaks . Maat e. maailmakord, see toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Vaaraod samastati mitme jumalaga , nt taevajumal Horos , pärast vaarao surma sai temast surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris ;peale selle oli ta Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumala Ra poeg. Püramiidid-vaarao hauakamber, tema igavikuline eluase . riigi ja ühisk. korraldus-Egiptus oli rangelt hierarhiline ühiskond. Nomarhid kogusid makse, korraldasid ehitustöid ja vajadusel kogusid sõjaväge; Kõrgemad ametnikud- preestrid ,nomarhid,kõrged väepealikud, ametnikud- kirjutajad , maksukogujad, talupojad, käsitöölised, sõjavägi(suurem osa talupojad). Orjuse osa ühisk. oli väike. eluolu:maaühiskond, linnu oli vähe.Riietus oli vastavalt kliimale napp , söök ja jook- viinamarjad , leib, õlu, vein. elamud -ülikud elasid luksuslikes maamajades, talupojad savionnides.perek-paarperek-mees,naine,lapsed;naise ja mehe seisund oli peaaegu võrdne;vaaraodel oli kümneid naisi. Peanaiseks oli vaarao õde, kes oli ka tema naine. Usk: Egiptuse ühisk. kõige harituma osa olid preestrid. Egiptuse jumalad: päikesejumal Ra-maailma looja ja esmane valitseja=Àmon-Ra-Uue riigi ajal sai peajumalaks, Teebas ; Osiris-looduse ja viljakusejumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija, õpetas rahvale põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd jne; Isis -viljakuse ja emadusejumalanna; Seth -põuajumal e. viljatu läänetuul; Horos-taevajumal, maapealne valitseja; Hathor-armastuse, viljakuse tantsujumalanna, lehmakujuline(sarvedega);Anubis-šaakalipeaga, matuse- ja muumiajumal; Thot - kuujumal , hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja. Templid olid jumalate kodud , hiiglaslikud mõõtmed, nelinurkne ehitis, ümbritses kõrge müür. Templi õues toimus loomade ohverdamine ;pidustused. Surmajärgsus-inimene jätkab oma elu ka pärast surma, surnukeha mumifitseeriti, toimus matusetseremoonia, palsameerimine - muumia valmistamine, toimus rongkäik hauakambrisse, muumia asetati sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Kiri, haridus , teadus ja kunst : Kirjamärgid-hieroglüüfid, meenutavad väliselt piltkirja ongi tõeonäoliselt sellest arenenud, determinatiivid e. seletavad märgid. Igapäevaelus kasutatav lihtsam kiri oli hieraatiline kiri. Levinum kirjutusmaterjal oli papüürus. Koolis käisid ainult poisid ja nendest võisid saada kirjutajad või koguni preestrid. Teadused -geomeetria(vajalik ehitusteg), aritmeetika, meditsiin, astronoomia , astroloogia , arstiteadus (surnute palsameerimine,osavad kirurgid , oskasid valmist. häid ravimeid); päikesekalender. Kirjandus-religioosne, ülistuslaulud jumalatele, elutarkust edastavad õpetussõnad, novell „ Sinuhe jutustus“. Kunstis olid skulptuurid , säilinud on kujud ja sambad. nt Tutanhamoni kuldmask. Egiptuse ehitistel katsid kõikvõimalikke kohti värvilised reljeefid , maalid.
Mesopotaamia:jõgede vaheline maa, tsiv. tekkis 3000a.eKr.Mesopotaamia on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksuala. Polnud looduslikku eraldatust, jõgede üleujutused pole regulaarsed, soiseid alasid tuli kuivendada, mullad sooldusid st. põlluharimiseks kõlbmatu;polnud puid ega kive, oli savi. Vanim sumerite tsiv. 4 a.t. eKr, 4000 a. eKr-isel. tunnused on savitahvlitele kohane kiilkiri ja suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid -igal linnriigil oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristkülikukujuline astmiktempel e. tsikuraat . Olid templid ja preesterkond, neile kuulusid maavaldused, kus tööd tegid templiteenrid ja orjad. Aja jooksul läks võim kuninga kätte;kuningas oli eelkõige sõjapealik. Templite ja kuninga sõltlaste ning rentnike kõrval olid linnriigis ka vabad kodanikud-sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Sumerid sulasid ühte semiidihõimuga; semiidi keel tõrjus sumeri keele välja. Sumerite panus:rahvas, kes alustas ajalugu, nad panid aluse niisutuskanalite, kuivendusüssteemidele, linnade ehitus ja kindlustus , esimesed kirjapandud seadused, vanimad kirjapandud luuletused, Gilgamež-vanim eepos ;vanim raamatukogu.Riigid Mesopotaamia alal pärast sumereid: Akadi riik, mille rajas 24 saj. eKr semiidi soost kuningas Sargon, tema riik lagunes varsti;Uue impeeriumi nn. Vana-Babüloonia riigi rajas 18 saj eKr Hammurapi , ta allutas taas ühtsele võimule kogu Mesopotaamia ja tegi sõjaretki kaugemalegi, ta laskis koostada seadustekogu ; Assüüria riik-oli esialgu võimsaim riik, 9-7 saj eKr oli hirmuvalitsus ; Uus-Babüloonia 7-6 saj. eKr-sinna läks enamik assüüria valdusi, selle kuulsaim valitseja, kuningas Nebukadnetsar II on tuntud suure ehitajana-kerkisid Paabeli torn, rajati rippaiad, Babüloni kindlused, Ištari värav, laiad müürid, astmiktempel Marduk . Marduki pühamu, kuhu võisid tulla ainult preestrid. kuningavõim, riigikorraldus, sõjavägi:kuningas oli oma riigis sõjaväe ülemjuhataja ja kõrgeim seadusandja ning kohtumõistja, tema võim piiramatu. Mesopotaamias kuningat jumalaks ei peetud, nagu see oli kombeks Egiptuses. Sõjavägi kutsuti kokku konkreetse vajaduse järgi-ülikud sõitsid kaarikutel, vabad talupojad ja linnael. moodust. jalaväe. Mesopotaamia linnad-linnatsiv-poliitilised, majanduslikud ja religioossed keskused. Enamus rahvast elas maal. Vähem riiklikult reguleeritud, oli vabam ühiskond. Hammurapo seadus-282 paragrahvi, mustal kivil kiilkirjas:Kui keegi lööb välja vaba mehe silma, peab ka tema lööja silma välja lööma. Kehtis „silm silma vastu“ põhimõte, nt. surma puhul surmanuhtlus. Perekonnas oli mehel peaaegu piiramtu võim oma kodakondsete üle. Abielurikkujat ootas surmanuhtlus. Linnades tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed , maal harisid põldu vabad talupojad. Piirduti maksude sissenõudmisega ja needki polnud nii koormavad kui Egiptuses. Usk:Jumalad on inimeste sarnased, neid on palju, elavad taevas, nendega ühendustepidajaks on preestrid, erinevad templid. Inimestest eristas neid peamiselt nende surematus ja vägevus. Mesopotaamia panteon tipnes 3 suure meesjumalaga: Anu-taevajumal oli jumalate isa, tema poeg Enil-tuule-,tormi-,vihma- ja piksejumal - temast peeti palju lugu; isand Ea-maa-aluste ete ja sügavuste isand oli tark ja kaval jumal, kes vedas oma vastaseid osavalt ninapidi; jagas inimestele tarkust. Kuujumal Sin-hoolitses kalendri eest, valdas taevalikku tarkust ja oskas tähtede järgi ennustada. Päikesejumal Šamaš oli jumalate kohtumõistja ja kaitses inimlikke seadusi; Ištar-taeva valistejanna, ilu/armastuse/sõja jumalanna. Maailma alguse müüt- mage vesi ja merevesi , nende abielust sündisid esimesed jumalad.surmajärgsus-Mesopotaamia rahvad ei pööranud tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. pärast surma ootaas kõiki rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas. Sarnane Egipt -ga:ohverdati jumalatele loomi, templites jumalakujud, preestrid hoolitsesid nende eest, toimus ennustamine ohvrilooma sisikonna järgi, tähistaeva järgi-astroloogia. kiri ja haridus-kiilkiri savitahvlitel-oli mõiste-ja silpkirjade kombinatsioon. Kirjaoskus oli kõrgem kui Egiptuses. Koolid asusid templite juures, enamik õpilasi pärines jõukamatest perek. esimene raamatukogu Ninive . Mesopotaamia ilukirj. olulisim žanr on kangelaseeposed , kõige vanim Gilgameš. teaduses oli kõrgel tasemel matem .(juured), astronoomia, meditsiin, astroloogia, kuukalender. Astoloogia on sündinud Mesopotaamias, eriti täht. peeti kuu- ja päikesevarjutusi. kunst-juhtival kohal ehituskunst , tähtsamate ehitiste rajamine kõrgetele savist platvormidele. tsikuraat- massiivne , astangutena ülespoole ahenev torn, glasuurtelliste helesin. värvus rõhutas veelgi tsikuraadi seost taevaste jõududega. Paabeli torn-7 astet, igaüks eri värvi. Mesopotaamia reljeef oli madal. Vabaplastika oli reljeefist veelgi kohmakam. Olid reljeefid, seinamaalid, skulptuurid.
Indo-Euroopa rahvad:Hetiidid ja Pärsia suurriik-Indoeurooplased on kõik rahvad Indiast Euroopani, kes kõnelevad sugulaskeeli. Ka baltlased , kuid mitte eestlased. Nende algkodu oli kuskil Idaeuroopas või Kasahstanis. 3000 eKr lõpp-2000 a algus eKr. rändasid välja. Umb. 2000a eKr rändasid Balkani ps kreeklaste esivanemad , aarialased Indiasse , pärslased Iraani , hetiidid Väike- Aasiasse . Euroopasse germaani rahvad, keldid , itaalikud. hetiidid:1700 eKr Väike-Aasias, kultuuri vahendajad Euroopa ja Lähis-Ida vahel.Võtsid kasutusele hobukaariku, sõjakaarikud tõid edu vallutustel, kohandasid kiilkirja oma keelele. 1300 eKr hakkasid kasutama rauda, 1200 eKr varises riik kokku tundmatu katastroofi tõttu(pealinn Hattuša purustati). Hetiidi impeerium -kõik allusid hetiidi kuninga ülevõimule. Pärsia suurriik: Suurriigi eesotsas seisis suurkuningas , kes sõitis mööda maad ringi, peatudes riigi neljas pealinnas-Susas, Persepolises, Ekbatanas ja Babülonis. Kogu riik oli jagatud asehaldurkondadeks e. satraapiateks, mida juhtisid kuninga määratud asevalitsejad e. satraabid . Riigi tuumikala oli Pärsia lahe ääres. Riik oli hästi korrasatud- side-ja postiteenus, postijaamade võrk. VI saj eKr kuningas Kyros, V saj eKr Dareios I. 3300 eKr vallutas Kreeka- Makedoonia kuningas Aleksander Suur Pärsia. Usust-tähtsal kohal oli tulekummardamine , rituaale viisid läbi maagid. Kaananimaa ja Iisrael-Monoteismi teke: Kaananimaa idarannik: tänap- Süüria, Liibanon , Palestiina . Kaanan täh. akadi keeles purpurimaad, sellep . et seal kasutati toorainena purpurvärvi valmistamisel. Oli vanim põllumajanduspiirk., arenenud meresõidumaa, põhikaubaks-purpurriie ja seedripuu. Kaanan oli territoriaalselt killustatud. Peale suuremate sisemaariikide mängisid erilist rolli rannikul asuvad väikesed, kuid rikkad ja mõjukad Foiniikia linnriigid- Byblos , Siidon, Tüüros jt. Foiniikia- kitsas riba mere ja Liibanoni mägede vahel. Foiniiklased elasid Kaananimaa põhjapool. umb. 2000 a eKr leiutasid nad 22-st tähest koosneva tähestiku, mis sai slaavi , kreeka, ladina tähestiku aluseks. Samuti olid nad nii meresõitjad kui ka kultuuri vahendajad Euroopa vahel. Rajasid kolooniad Vahemeres, P-Aafrikas. Heebrlased - Kaananimaa lõunaosas –tänap. juutide esivanemad, semiidi sost rändkarjakasvatajad, kes tulid Mesopotaamiast 2000 a eKr Aabrahami juhtimisel Kaananisse Mesopotaamiast. Osa heebrealasi-iisraellased- liikusid Egiptusse umb 1700 eKr ja sattus seal orjusesse. 13 saj. lahkusid nad Egiptusest oma juhi Moosese eestvõttel, teel olid 30 a. 10 saj. ühendab iisraelaste kuningas Taavet kogu Kaanani lõunaosa oma võimu alla, tekkis Iisraeli riik. Kuningas Saalomon, Taaveti poeg, rajas pealinna Jeruusalemma iisraellaste jumala Jahve templi. Peale Saalomoni surma lagunes Iisrael põhjapoolseks Iisraeliks ja lõunapoolseks Juuda riigiks. 586 a eKr purustas Nebukadnetser II Jeruusalemma, hävitas Jahve templi, enamus saadeti Paabeli vangipõlve. Juudid on Jahve kummardajad. Jahve e. Jehoova . Vana- Testament :iisraellaste ajaloo, religiooni, kommete ja seaduste põhiallikas. Juudid uskusid ja usuvad praegugi, et on vaid 1 tõeline jumal, kelle nimi on Jahve, kõik teised kuulutati ebajumalateks. Jumal olevat loonud inimese oma näo järgi. Iseendid pidasid juudid jumala valitud rahvaks, kelle esiisa Aabrahamiga sõlmis juba Jumalaga lepingu, mida hiljem uuendas Mooses . Seda tunneme 10 käsu all. On piibli vanim osa. Umb. I a.tuh keskpaigas eKr kujunes välja tõeline ainujumalakultus- monoteism . Prohvetid olid tulihingelised monoteismi kuulutajad.
Kreeka: geo. olud-võimsad mäed, soe, kuiv kliima, turvaline, idakallas liigendatud, palju saari . Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, mugandasid neid ja arendasid nende najal oma originaalse tsivilisatsiooni. Olid linnriigid e. polised . Põhja-Kreekas Olympose mägi, Kesk-Kreeka ühendab Peloponnesose maakitsust. Põldu vähe, kasvatati oliive, viinamarju. Kreeka asub Balkani ps, Egeuse mere saartel, mägine ala, kliima kuiv, kuum, vihma harva, jõed väiksed, veevaesed, suvel kuivavad, liigendatud mererannik , meri on peamine ühendustee. Kreeta-Mükeene ajajärk: umb. 2000-1100 eKr Omamoodi kõrgkultuur ning jagunes 2-ks-minoiliseks Kreeta kultuuriks ja mükeene Kreeka kultuuriks. Minoiline-2000- 1400 eKr, Kreeta saar, legendaarne kuningas Minos . Kreetalsed kasut. silpkirja, nn. lineaarkirja A, kuid seda ei osata tänap lugeda, seetõttu infot vähe. Põhilist rolli mängisid Kreetal lossid, mis oli peamine majanduskeskus. Neist täht. ja tuntuim oli Knossos . Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Losside sees olid nt. basseinid, vannitoad , viljasalved jne. Lossid olid kindlustamata, sest Kreetas valitses rahulolu, rõõmsus, seal puudusid sõjakad jooned. Kreekas aga olid just sõjakad jooned. Teiseks olid lossid usukeskused ja kultusepaigad, kolmandaks oli loss valitseja asupaik ja poliitilise võimu keskus. Losside seintele maalitud freskod kujut. loodut, pidustusi, sporti. Levis härja, kultuslooma kujutamine. Usuti veel, et Kreetas valit . naised, kuna neid on maalidel ja igalpool rohkem kujutatud. Kui Kreeka vallutas Kreeta(umb. 15 saj eKr), siis võtsid kreeklased arvatavasti Kreetalt palju asju üle. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. Mükeene kultuur- 1400-1100 eKr – teame, rohkem kuna seal oli kasutusel lineaarkiri B, mida oskavad teadlased lugeda. Kreeklased kasut. hobukaarikuid, mis tagasid neile sõjalise üleoleku Egeuse piirk-s. Majandus-ja kultuurikeskusteks lossid. Neist tuntuim, Mükeene, kuid losside ümbert puudusid linnad, kuid matkiti Kreetat luksuslike freskodega. Kõik oli kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid massiivsetest kiviplokkidest nn. kükloopilised müürid. Kunstis esines sõjatemaatikat. Lossi eesotsas seisid kaks kõrget võimukandjat- valitseja ja sõjapealik. Olid sõjalised kaaskondlased, kes arvatavasti relvajõud. Loss kujutas endast suurt majapidamise keskust. 1100 eKr hävis Kreeka doorlaste sissetungi tõttu. Mükeene per. pärineb lin.kirja B tahvlitel jumalannade ja jumalate nimesid , nt Zeus , Hera , Athena jne. Tume ajajärk u. 1100-800 eKr:Kreeta-Mükeene kultuuri häving, doorlaste sissetung, rahvaarv vähenes. Kreekas algas rauaaeg. Osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Egeuse meri muutus Kreema sisemereks. Kultuuritase langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele , kiri ununes. Tsivilisatsiooni uus tõus 8.-6. saj. eKr, 800-500 eKr:taas hakkasid ilmnema tsiv. põh. tunnused. Uuteks keskusteks said linnad. Nüüd kerkis esile aristokraatia -rikas ja mõjukas ülemkiht. Hakkasid kujunema linnriigid, võeti käsile seaduste üleskirjutamine. Tekkisid tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Kaubavahetuse areng, laialdane väljaränne Vahemere ja Musta mere äärde(kreeklaste kolooniad). Loodi Kreeka tähestik, kirjut. Homerose eeposed „ Ilias “ ja „Odüsseia“. 7 saj. eKr lõpul hakati hõberaha müntima. Täht. üksteisest sõltumatud linnriigid oli Sparta , Korintos ja Ateena Balkani ps., Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Nad olid omavahel sageli vaenujalal ja seesmiselt ebastabiilsed. Kreeklased e. hellenid -neid liitsid ühine keel, kombed ja usund , kõik mittehellenid olid barbarid . al. 776 eKr hakati Zeusi täht. kultuskohas Olümpias korraldama iga 4 a. tagant olümpiamänge. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr: Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsiv. hiilgeaeg . Linnriikidest kerkisid esile Sparta ja Ateena . Sparta, mida isel. range sõjaline sisekorraldus oli Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, mida kujundas silmapaistev riigimees Perikles . Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ning 431-404 eKr peeti maha Peloponnesoe sõda, see hukatas Ateena. Järgnes Sparta ülemvõimu ajajärk. Spartalasi toetas Pärsia. Kreeka tugevnes, Ateenal õnnestus oma kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. Liidrikohale asus aga Teeba riik, võitnud Spartat 371 a eKr, tegid teebalased tema ülevõimule lõpu. Philippos II (Makedoonia kunn ) ajal 359-336 eKr sai Makedoonia ohtlikuks konkurendiks kõigile Kreeka linnriikidele. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis ennast kuulutada kõigi hellenite juhiks. See täh. Kreeka linnriikide iseseisvuse ja ühtlasid klassikalise ajajärgu lõppu. Riik ja ühiskond: Kreeka linnriik - polis , suht. väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest, elanikkond umb. 30 000-40 000. linnriiki valitsesid kodanikud ja need olid ainult mehed. Naised, orjad ja võõramaalased ei saanud ametlikult kodanikud olla. Kõik kodanikud osalesid rahvakoosolekul, mis oli kõrgeim võimuorgan. Oli nõukogu, mis koosn. rikastest. Riigiametnikud valiti igapäevaelu korraldamiseks igal aastal. Sõja korral-rikkamad ratsaväes, keskmiselt jõukamad raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskuritena. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka linnaelanikkond. Ülekaalus olid käsitöölised. Kreeka ühisk. rikkama ja mõjukama osa moodust. aristokraadid-auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Aristokraadid püüdsid üksteist üle trumbata, tulemuseks oli riigi ebastabiilsus. Võimule oli tõusnud ainuvalitseja e. türann, ta tegi kõike tav. väevõimuga, meelitas rahvast enda juurde jne. mõnikord parandas ka vaeste elujärge. Sparta riik-keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas põhines vallutusel. Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda . Sparta kodanikkond - spartiaadid . Sparta riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat. Perioigid -olid küll vabad, kuid andami-ja sõjaväekohustuslikud;heloodid-spartiaatide maaorjad. Spartas kujunes range kodanike kasvatamise süsteem. Tööd tegid heloodid. Sõjakas ühiskond, suletud ühisk., tänap. totalitarismi eelkäija. Demokraatlik Ateena-5 saj. eKr sai Ateenast Kreeka tugevaima laevastikuga mereriik . Eesotsas Perikles-iga kujunes kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodust. kõik Atika täiskasv. meessoost põliselanikud. Kõigil kodanikel õigus osal. rahvakoosolekul. Riigi elu korral. 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas 10 täht. strateegi (väejuhti). Iga aasta ametis 6000 kohtunikku. Ateenas kehtis otsene, vahendamata demokraatia-rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Orje ja võõramaalasi oli Ateenas palju, pidid riigile regul. makse maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes.
Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond. Kujunes arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Neid käsutati kui omaniku vara, millega too võis oma suva järgi ümber käia. Orja tapmisele nt. karistust ei järgnenud. Eluolu ja perekond: Kreeka riikide ühisk. oli linnaline.Linn paiknes tav. kaljunukile rajatud kindluse-akropoli jalamil. Linnasüda oli aga koosoleku-ja turuplats e. agoraa. Tänavad olid üpris kitsad . Väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Linnamajad tav. ühe-kahekorruselised. Andreion e. maja kõige esinduslikum ruum-meeste ruum, paiknes õue tänavapoolses küljes. Linnamüüridest väljaspoole jäid külad, talupoegade viljapõllud, istandused, aristokraatide uhked maamajad. Riietus ja toit-kitoon-napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud, kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma korral tõmmati sellele peale paksem üleriie e. himation. Pükse kandsid barbarid. Jalatsid olid sandaalid. Toiduks olid puu-köögiviljad, sh kala, küüslauk, kasut. oliiviõli, joodi kitse -lehmapiima, valmis. juustu, peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis-ühised kodused pidusöögid-sümpoosionid, seal viibisid ainult mehed, lõbustajad olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport -sportisid alasti; gümnaasion- pesemis - ja riietusruum spordiväljaku juures;täht. kujunesid olümpiamängud. Ainult hellenid võisid osaleda, barbaritele keelatud; jooks , maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus jne. Ohverdati jumalatele ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadete kuulutajad. Kehtestati olümpiaraha, et miski seda sündmust ei häiriks. Võitjatele püstitati ausambaid, tasu. 5 saj. eKr koostati olümpiavõitjate nimekiri. Abielu ja perek-naised allusid oma abikaasale, abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu põhieesmärk-hankida seaduslikke järglasi. Naine oli kodus, kasvatas lapsi, korrald. majapidamist ;paljudel aristokr. olid hetäärid e. armukesed,kaaslannad. Usk, Kreeka jumalad:olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Peamine elupaik oli Olümpose mägi;jumalaid oli väga palju. Inimesest erinesid 3 asja poolest-kaunid, surematud, kõikvõimsad. Eesotsas seisis taeva-,tormi- ja äikesejumal Zeus , ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma . Hera oli Zeusi naine ja õde ning taevajumalanna. Zeusi 2 venda- mere- ja maavärinajumal Poseidon (kolmehargiga) ning allmaailma ja surnute valitseja Hades. Zeusi teine õde Demeter oli põlluvilja jumalanna. Ülejäänud jumalad Zeusi lapsed-sõjajumal Ares ja jumalate sepp , lonkur tulejumal Hephaistos , sõjajumalanna Athena, kes sündis Zeusi peast ; Apollon- valgusejumal ,luule, muusika eestseisja; jahijumalanna Artemis ; Hermes -jumalate käskjalg, tiivuliste sandaalide ja tiivuliste kübaraga; Aphrodite -ilu,-armastuse- ja viljakusejumalanna; Dionysos -viinamarjakasvatuse, veini- ja sigivusjumal. Pühamud, preestrid ja jumalateenistus-koosn. templist ja selle juures paiknevast altarist. Jumalatega võis suhelda, neile ohvreid tuua ja neilt vastutasuks soosingut paluda iga inimene. Jumalate teenimiseks ametis olid preestrid ja preestrinnad. Põh. jumalate austamise viis oli loomade ohverdamine. Usupidustused olid kõigile avatud. Oraakel -erilised pühamud, kus jumalatelt käidi tuleviku kohta nõu küsimas. Surmajärgsus-kõige hea lõpp, elu jätkub allmaailmas-Hadese riigis. Allilmas elasid surnud rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena. Kiri, haridus, kirjandus ja teater: Tähestik ja kooliharidus -kreeka tähestik, loodud foiniikia tähestiku põhjal. Kreeka linnriigid hoolitsesid enamasti oma kodanike koolihariduse eest. Rikkamates perek. toimus see kodus pedagoogi käe all. Vaesamad saatsid oma pojad kooli, kus õpetati lugemist, kirjutamist, muusikat, kreeka luuleteoseid, gümnastikat. Jõukamad noored jätkasid enda täiendamist mõne tuntud sofisti (õpetlase) juures. Kirjanduses olid kangelaseeposed, lüürikas kanti ette keelpilli saatel, tuntumad lüürikud olid Solon ja Pindaros ;näitekirjanduses komöödiad, tragöödiad. Teater sai alguse Dionysosese pidustusest, näitlejateks koor, 1-3 näitlejat(m);teatri põhiplaan oli hobuseraua kujuline, orkestra oli koori jaoks, skeene -puust lavakonstrukt. nt Sophokles tragöödia „Kuningas Oidipus“. Filosoofia ja teadus: Kreeka on filosoofia kodumaa. Kreekas hakati juurdlema maailma probl. üle. Matem-Pythagoras, kelle arust põhines maailmakorraldus arvudel , matem. põhines loogilistel üldistustel;Arstiteadus-seotud vaatlusel põhinevate konkreetsete tähelepanukutega ja igapäevase elu vajadustega, Hippokratese teos sisald. haiguste sümptomeid, looduslik seletus, 4 ihumahla organis-vere, lima, musta ja valge sapi vahekord; Ajalooteadus - Herodotose „ Historia “-Kreeka-Pärsia sõjad ja ajalugu. Kreeka sofistid :kujunes 5 saj. eKr, kus hakati elufilosoofias trad . tõekspidamisi vaidlustama. Kõik on suhteline. Sokrates -leidis, et sofistid petavad oma õpilasi, tema arvatates oli filosoofia mõte vooruse mõistmine, mille juures tähtis oli teadmine, suhtus halvasti Kreeka demokraatiasse, 399 eKr anti kohtu alla ja mõisteti surma. Platon -Sokratese õpilane ja avas filosoofiakooli, pani oma teosed kirja dialoogidena, esitas oma versiooni ideaalsest riigist(Sparta ligilähedane. Aristoteles -laia silmaringiga, inimene on riiklik elusolend, st. et õnn väljaspool riiki olematu/võimatu; ideaalriigis kodanikuõigused keskmise jõukusega elanikkonnal. Hellenismiperiood 338-30 eKr: Aleksander Suure vallutusretk (Philippose poeg ja uus riigi valitseja,valitses 336-323 eKr). Pärast Al. Suure võimuvõitlus/surma lagunes riik 3ks-Makedoonia ja Kreeka, Egiptus, Aasia alad Süüriast Pärsiani. Idamaised mõjud Kreeka tsiv. tugevnsid veelgi. Täht. linnad-Aleksandria(Egiptuses), Antiookia(Süürias),Pergamon(Väike-Aasias);riigi ja ühiskonnakorraldus-polis kaotas tähtsuse;valitsesid kreeka-makedoonia päritoluga ainuvalitsejad e. monarhid, nende võim oli piiramatu, rajasid endale losse õukondadega, nad nõudsid alluvatelt jumalikku austust. Hellenismiper. linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduskeskused;orjapidamine käis täies hoos ; sõjavägi koosnes värvatud palgasõduritest. kultuurielu -Aleksandriasse rajati muusade tempel Museion, millest sai kultuuri-ja teaduskeskus, sinna rajati ka raamatukogu. kirjandus-teater kaotas tähenduse, sest linnriik ja kodakondsus oli oma tähtsuse kaotanud; luule oli tähtsal kohal, kõige täht. luulekeskus oli Aleksandria(Aleksandria luule);luulelt oodatud peent ja elegantset sisu, luule eesmärk oli pakkuda naudingut. filosoofia-arutati küsimust, kuidas inimene saaks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. Epikuros ja tema järgijad uskusid,et kõik koosnb. aatomitest ja surm täh. inimese hingeaatomite ahela lagunemist; stoitsism -maailm toimub jumaliku korra järgi, tark inimene lepib oma saatusega ja saab oma hirmudest võitu. teadus-Eratosthenes arvutas välja Maa ligikaudse ümbermõõdu, koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi;matem. Eukleides koostas teose „Elemendia“, Archimedes-kehade veeväljasurve seadus,astronoom Aristarchos ;hakati koostama horoskoope. religioon-vanad jumalad jäid püsima, kuid nende kõrvale tulid ka paljud ida jumalad, jumalate samastamine , Isis oli Vahemere kõige populaarsem jumalus , Isise pühamud rajati Kreekasse, It-sse, religioon oli seega Kreeka ja Idamaade sulam .