Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid (0)

Mait  Kõiv
Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
10.11
Lähis-Ida muinaskultuurid
(„ Tsivilisatsioon  ja riikluse teke“ M.Kõivu ekursus TÜs, „Vanaaeg“ M.Kõivu ja S.Stadnikovi 
ekursus TLÜs“)
Harri  Hiiemaa – Aafrika
Egiptus  – Sergei  Stadnikov
Mesopotaamia  – Amar  Annus
Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt,  suhtlemine  toimus enne, kui seal 
tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid 
tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile 
kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud 
hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole 
Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud.
Viljaka  poolkuu  alalt hakkas tsivilisatsioon levima – Euroopasse ( Egeuse  tsivilisatsioon), ka 
Nuubiasse, Etioopiasse (Egiptuse tsivilisatsiooni kaudu). 
Tsivilisatsioon levis ka India ookeani kaubandussidemete kaudu,  araabia   kaupmehed  rajasid nn 
Suahiili  linnu, mis hankisid toorained Ida-Aafrika tagamaadelt ( elevandiluu , kuld ,  orjad ), seda 
müüdi ranniku kaubalinnades kuni Hiinani. See stimuleeris  Zimbabwe  riigi esilekerkimist 
(kuningad hankisid kraami, mida araablastele müüdi).
Teine kaubandussuund kujunes peale Põhja-Aafrika langemist  araablaste  kätte 7. saj. Kaubateed  
liikusid läbi Sahaara ja mööda rannikut. Seal kujunesid Ghana  ja  Mali  riigid. 
Nigeri  jõe  suudmealal  olid Joruba (Yoruba) riigid, milles oli omapärane neegrikultuur. Alates 11. 
sajandist kujuneb seal nö ehe Aafika tsivilisatsioon. Nad olid küll  kontaktis  isami  kultuuriga , kuid 
ise ei olnud islamiusulised ja säilitasid omanäolisuse.
Teine enam-vähem iseseisev tsivilisatsioon oli  Kongo . Algusaega pole teada, kuid seal oli juba riik 
15. sajandil, kui portugallased sinna jõudsid. Portugallaste suhted Kongo riigiga olid erinevad, kui 
17. sajandil Kongo riik allutati portugallastele.
Hiina kujunes eraldi ja iseseisvalt (Tiibet ja  Himaalaja  on seal vahel).  Tsivilisatsioonide vahelised 
kontaktid on seal kohaliku tsivilisatsiooni kujunemise ajal praktiliselt väljaspoole olematud.
Ameerika – tsivilisatsioonid kujunesid II aastatuhandel eKr, Andides võib-olla ka III aastatuhande 
lõpp eKr. Need on omavahel erinevad tsivilisatsioonid, on kujunenud omaette , üksteisest 
sõltumatult.
Varased  põlluharijad
U 10 000 eKr. Jeeriko  (9. aastatuhandel eKr), seal  kandis  kujunes kogu viljaka poolkuu ulatuses 
omavahel lähedaselt seotud põlluharimiskogukondade võrgustik (seal oli neid palju). Tähtis on nt ka 
Abu Hureyra (Süürias, Eufrati läheduses), kus oli linn. Juba 11. aastatuhandel oli seal suhteliselt 
suur asula (kus hooned olid ümmargused onnid), kus ilmselt tunti ka teravilja kuid pole kindlalt 
teada, kas see kultiveeriti või kasutati looduslikult kasvavat. 10 aastatuhandel kliima külmenes ja 9. 
aastatuhandel juba kultiveeriti. 
Türgi territooriumil on teadaolevalt vanim megaliitiline ehitis – Göbekli  Tepe  (küngas, milles on 
mitu sõõri, mis on piiratud steeridega, mis kandsid ilmselt katust.  Steelid kujutasid loomi). Ilmselt 
oli tegemist kultusobjektina. Pärit on see 10 aastatuhandel. Selle kultuskeskuse lähedusest ei ole 
leitud asulat, ilmselt oli mitmete lähimate asulate kultuskeskus. Ei ole aga teada, kas nende 
elanikkond tegeles põlluviljelusega või mitte. Kui ei  tegelenud , siis on tegemist ainulaadse sellise 
kultuskeskusega, sest kõik teised megaliitehitised on seotud põlluharijate asulatega. 
Samast  piirkonnas on juba 7 aastatuhandel eKr leitud protokirjamärke, millega märgistati ilmselt 
kogutud andamit. Seal on ka suhteliselt suured hooned, milles ei ole märke majanduslikust 
ebavõrdsuset ega sotsiaalsest kihistusest – spekuleeritakse, et võis olla mingi kogukondlikult 
korraldatav kogumis ja jaotamis  mehhanism ).
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni põlluharimine oli erinev viljaka poolkuu  omadest  (viljaka 
poolkuu piirkonnas sajab vihma, E ja M ei saja). Põlluharimisühiskond sai tekkida tänu 
irrigatsioonisüsteemidele, m oli enne hõredalt asustatud. 6 aastatuhandel eKr hakkasid kujunema 
suuremad asulad, kus esialgu ei ole näha sotsiaalseid hierarhiat (lossivaremeid). On palju sarnase 
põhiplaaniga suurmaju, mida peetakse suurperede residentsideks).  Selgelt on eristatavad aga 
templid (templiplatvormid, millest hiljem kujunesid tsikuraadid). Seega on nähtav mudel, kus 
kogukonda  integreeriv asutus on tempel. Selliseid templikeskseid asulaid tekkis nii Põhja- kui 
Lõuna-Mesopotaamias. 4. aastatuhandel keskel kerkis esile Uruki linn. 4. aastatuhandel teist poolt 
nimetatakse Lõuna-Mesopotaamias Uruki  perioodiks . Uruk ei olnud aga kaugeltki ainuke linn, kogu 
Mesopotaamia oli kvaasilinnriiklike põlluharimisasulatega asustatud.
4. aastatuhat on mitmete tehnoloogiliste muutuste aeg – purjelaev ( paat  tegelikult), künnipõllundus, 
ulatuslikud  irrigatsioonisüsteemid, ratas (leitud nii Mesopotaamiast, Põhja- Kaukaasiast , Poolast), 
kedrakeraamika (4. aastatuhande keskpaigas). 
Mesopotaamia 
4. aastatuhendel II poolel oli Uruki linna keskmeks kujunenud kaksiktemplikompleks – E-Anna e. 
Inanna  tempel ( taevajumalanna ) ja Ani ( taevajumal ) tsikuraat . Sellest kompleksist on  leitud 
esimesed nö tsivilisatsiooni märgid, protokiilkirjas aruanded.  Tekste  on kahte tüüpi – silinderpitsatid 
(majandustegevuste saaduste kogumise kontrolli vahendid, seega tempel oli nö koguv institutsioon  
ning majandus oli templimajandus. Kui suurt osa elanikest templimajandus hõlmas, seda kindlalt ei 
tea) ja  ametite  loendid (seega oli juba sel ajal teatud  hierarhiline  templiadministratsioon). Eanna 
pühamust on leitud nn Uruki  vaas  (kujutan reljeefina  andami   toomist ), mis näitab, et andami 
kogumine oli religioosselt sanktsioneeritud. Seega tempel mitte ainult ei korraldanud andami 
toomist vaid andami toomine oli käsitletav andami toomisena  jumalale .  See süsteem tekkis ilmselt 
3 aastatuhandel eKr.
Seega võib öelda, et tsivilisatsiooni ja riikluse  tekkekoht  Mesopotaamias on Uruki linn umbes 4. 
aastatuhandel eKr. Urukil olid tõenäoliselt laialdased välissuhted (Uruki silinderpitsatite jälgi on 
leitud Süüriani välja). Ilmselt osteti sisse tooraineid (puit ja kõik muu selline). Ilmselt tempel toimis 
ka  vahetuse  koordineerijana. 
Ei ole selge, kas sellised laialdased suhted tähistasid ka Uruki hegemooniat,  arvamusi  on nii poolt 
kui vastu.
3. aastatuhandet kuni 24. sajandini peetakse klassikaliseks linnriikide ajastuks. Uruk läbib teatud 
languse ning on vaid üks paljudest linnriikidest. Seda aega nim varadünastiliseks perioodiks. 
Kujuneb välja klassikaline kiilkiri sumeri keeles. Protokiilkirja järgi öeldakse, et alates selle 
tekkimisest 34-33 saj eKr on Lõuna-Mesopotaamias elanud sumerid  (sest klassikaline kiilkiri on 
üheselt välja kasvanud protokiilkirjast).
Sumerid on Lõuna-Mesopotaamias üsna isoleeritud rahvas. Põhja-Mesopotaamias on semiidid , kes 
võtsid  kiilkirja  üle 3. aastatuhande keskel eKr, põhjapool oli ka Eelam, mis võttis kiilkirja üle (kuid 
nende keel ei ole suguluses sumeri ega semiidikeeltega). Sumeri linnade toponüümid ja ka mitmed 
sõnad on pärit mingisugusest teisest keelest (ei  semiidi  ega eelami), selle järgi võib eeldada, et 
sumerid ei ole 7. aastatuhandel eKr sisse rännanud esmaasukad. Samas ei tuvasta arheoloogiline 
leiumaterjali mingisugust kultuurikatkestust. Sumeri mütoloogias ei ole ka ühtegi märki, mis viitaks 
sellele, et sumerite jaloolises mälus oleks midagi sisserännule viitavat (legendide järgi on sumerid 
loodud jumalate poolt kohapeal). 
 
On isikuid, kes seostavad sumeri keele soomeugri keeltega: sumeri keel on aglutinatiivne keel (st 
järelliiteline, erinevalt semiidi keeltest). Osa keeleteadlasi kinnitavad, et on ka sarnaseid sõnu.
Alates 3 at on olemas küllalt suurel määral kiilkirjadokumnte. Enamasti on need erinevate 
linnriikide templidokumentatsioon, mida on üpris raske tõlgendada ( tausta  teadmata).  On ka mõned 
kuningate nö eneseülistustekstid, aga vähe. Ühiskonna rekonstrueerimisel on seega oht 
ületähtsustada templi  osakaalu . 
Sumeri kuningate nimekirjadesse tuleb  suhtuda  kui mütoloogiasse. Need on koostatud umbes 2. 
aastatuhandel eKr, Uri III dünastia valitsejate ajal ( valitsejad vajasid eneselegitimatsiooni). 
Varasemad kuningad on nimekirjas ilmselt täiesti legendaarsed, uuemad on ilmselt osalt ajaloolised. 
Vaid 6 nimetatud kuninga olemasolu on teiste dokumentidega tõestatav.
Uri III dünastia ajal loodi ka kangelaspoeemid, mis jutustavad lood kuninganimekirjas olevatest 
kuningatest (nt Gilgameš).