ZEUS(JUPITER) ARTEMIS(DIANA) Piksejumal(valitseb kogu ilma) Jahi-, kuu- ja nõidusjumalanna Kaks venda Loomade valitsejanna Palju armuseiku Kuujumalanna Sümbol:Piksenool ja kotkas Sümbol:Nool, oda, hirv POSEIDON(NEPTUNUS) HERPHAISTOS(VULCANOS) Zeusi vend tule-ja sepatööjumal Merejumal(maapõue isand) inetu sellepärast ka vanemad pelgasid teda Üks 12 olümposlasest rahva poolt armastatud Kui ta vihastas tekkisid maavärinad ja tormid valmistas ehteid, relvi Sümbol:Kolmhark HADES(PLUUTO) Allmaailmajumal
Hermes kaupmeeste ja vaeste jumal, ettevõtlike inimeste kaitsja, jumalate käskjalg, kujutati tiivuliste sandaalide ja kübaraga. 14. Dionysos veini- ja viljakusjumal, kujutati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. 15. Nike võidujumalanna, kärbitud tiibadega, kujutati sageli koos Athenaga, peas võidupärg ning käes pasun. 16. Helios päiksejumal, ilus, kuldsete lokkidega mees, kujutati neljahobusevankril, ümber kuldsed kiired. 17. Selene - kuujumalanna, Heliose õde, kahvatu, kujutati kahehobusevankriga ning kuusirbiga juustes. 18. Eos koidujumalanna, kujutati vähe, kuid siis roosa taevana, sümboliks olid kollased nelgid, puistas veeanumast kastepiisku. 19. Paan maarahva ja karjuste jumal, elas metsades ja soodes, ilmus unenägudes, kujutati sokujalgade ning teravatipuliste kõrvadega.
Antiikmütoloogias kujutatakse mind peamiselt roosa koidutaevana ja seda põhjusega. Nimelt on minu sõrmeotsad roosad. Minu vanemad on titaanid Hyperion ja Theia, kes on tegelikkuses õde ja vend. Isa Hyperion on valguse jumal ja minu ema Theia on jumaliku valguse titaan. Mul on ka õde ja vend, kellega koos on mind nimetatud teise põlvkonna titaanide jumalate sekka. Minu õde on Selena, ladina keeles Luna ja tema on tuntud kui kuujumalanna. Minu vend Helios, ladina keeles Sole, on päikesejumal. Mina kui koidujumalanna täidan maailmas tähtsat ülesannet. Igal hommikul tõusen ma Okeanose jõest kõrgele taevasse, lükkan minema tähed ja pimeduse ning tood valguse kiirtena maale. Mina olen jumalanna, kes avab igal hommikul taevase paradiisi väravad, et päike saaks tõusta. Vahel võib mind näha sõitmas nelja tiibadega hobuse poolt juhitud kuldses kaarikus. Kuid mul on ka endal tiivad, mis on kaetud valgete sulgedega.
on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav".Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad (tuvi, jänes, varblane, ka luik) ja ilusad lilled (roos, mürt, õunapuuõis, ülane), mis viitavad tema võimule looduse üle. Rahvaetümoloogia järgi tulenes Aphrodite nimi sõnast aphros ("merevaht"). Seepärast oli tal võim ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma. Artenis- Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast. Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemis sündis Deelose saarel.
on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav".Tema sümbolid on eriti viljakad või ilusad loomad (tuvi, jänes, varblane, ka luik) ja ilusad lilled (roos, mürt, õunapuuõis, ülane), mis viitavad tema võimule looduse üle. Rahvaetümoloogia järgi tulenes Aphrodite nimi sõnast aphros ("merevaht"). Seepärast oli tal võim ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma. Artenis- Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast. Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemis sündis Deelose saarel.
jumalate karistuse. Kreeka maagide ja illusionistide esiisaks peetakse kuningas Keserksese õuetarka Ostanit. Maagid ilmusid Kreekasse Kreeka- Pärsia sõdade ajal. Antiik-Kreeka suurteks oraakliteks (Delfi oraakel) olid arvatavasti illusionistid. Nad kas rääkisid ühe häälega ja vastasid teisega või olid nende templitesse peidetud akustilised torud. Põhiliselt oli illusionism siiski preestrite leivanumbriks. Nii näiteks võlusid nad templi seinale põleva kuujumalanna Hekate kujutise. Selle illusiooni sooritamiseks joonistati asfaldi või mõne muu põleva ainega pimeda ruumi seinale inimfiguur. Ja kui nüüd nõid publiku ees manas ja tõrvikuga vehkis, sellega justkui kogemata templi seina puudutades, lõi seal lõõmama jumalanna kujutis. See sisendas inimestesse hirmu ja tõstis nende kuulekust ja nii polegi midagi imestada, et suurte templite preestrid püüdsid illusionismi igati oma monopoliks muuta
Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. · Nike lad. Victoria - võidujumalanna. Kärbitud tiibade, võidupärja ja pasunaga jumalanna. Sageli koos Athenaga. · Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri. · Selene lad. Luna - kuujumalanna, eelmise õde. Oli kahvatu, kuusirbiga juustes, kahehobusevankriga. · Eos lad. Aurora - koidujumalanna. Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana. Tema lilledeks olid kollased nelgid. Kui teda kujutati inimesena, siis veeanumaga, millest puistas kastepiisku, käes. · Paan lad. Faun - maarahva ja karjuste jumal. Elas metsades ja soodes. alle meeldis oma tavatu välimusega inimesi ehmatada - sellest ka sõna paanika. Ilmus tihti unenägudes. Oli
allilma Hadesesse. Hermes sündis Arkaadias , nimelt tema ema Maia jäi salajases armusuhtes Zeusist rasedaks. Maia mähkis Hermese tekkide sisse , kui kui ema magas , siis ta põgenes. Ta põgenes Tessaaliasse , kus Apollon oma karja kasvatas. Hiljem varastas Hermes Apolloni karja, kuid seda nägi pealt lambakarjane Battos. Hermes sundis teda suud pidama kuid Battos ei teinud seda ning Hermes pidi ta kiviks muutma. Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse-, viljakus- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja. Ta on Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde. Artemis sündis Delose saarel. Tema sümbolid on vibu ja nool. Loomade valitsejannana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema puuks peeti küpressi. Artemise saatjaiks olid nümfid. Ta ühendas endas mitmete jumaluste jooni: nii samastati teda kuujumalanna Selenega ning sünnitusjumalanna Eileithyiaga. Roomlased samastasid teda oma Dianaga. Artemist peetakse sageli amatsoonide jumalannaks.
(kudumine, laeva ehitus), kangelaste kaitseja. Parthenon Ateenas. Phoibos Laskurite jumal, kes mängis kuldset lüürat. Õp. inimsed tohterdama, ta ei Apollon valetanud iialgi, teda kutsuti ka päiksese-, valguse- ja enneusatmisejumalaks ning ta oli muusika kaitsja. Artemis Diana Apolloni kaksikõde, metsloomade emand ja kõrgeim kütt. Samastati kuujumalanna Seleenega, teeristide jumalanna, seostati pimeduse tempudega. Aphrodite Venus Armastuse ja ilujumalanna. Hermes Mercurius Üks mitmekülgsemaid jumalatest, karjajumal, kaubandus ja teede, ta oli noor ja väle jumalate käskjalg. Teda peeti heeroldikeppikese tõttu ja une- ja unenägudejumalaks. Petturite ja varaste. Kuna ta oskas kõigest väljapääsu leida oli ta ka mõtlemise- ja kõnekunstijumal.
esitähest või esitähest ja mõnest järgnevast tähest. Kust on pärit keemiliste elementide nimetused? Mitmed elemendid on saanud oma nimetuse taevakehade järgi. Nii on heelium saanud nime Päikese järgi (kreeka keeles helios, sama nime kandis ka päikesejumal), sest avastati esmalt just Päikeselt tulevas valguses. Telluur, seevastu, on aga nime saanud Maa järgi (ladinakeelne Tellus: Maa ja roomlaste maa jumalanna). Oma element on ka maa kaaslasel Kuul – see kannab Kuu ja kuujumalanna järgi nime seleen. Planeetidega seotud nimesid kannavad keemilistest elementidest plutoonium, uraan, neptuunium. Populaarne on olnud nimetada planeete ka maailmajagude, riikide, pealinnade, külade ja teiste geograafiliste kohtade järgi. Nii on meile tuntud ameeritsium ja euroopium. Prantsusmaa järgi on nime saanud koguni kaks elementi: pealinnas Pariisis avastati frantsium ning prantsuse teadlane Boisbaudran nimetas enda saadud elemendi Prantsusmaa muistse nime eeskujul galliumiks
6. Apollon kunstide-ja muusade kaitsja 7. Artemis jahijumalanna 8. Athena tarkuse jumalanna 9. Aphrotite ilu-ja armastuse jumalanna 10. Eros armastuse jumal 11. Ares sõjajumal 12. Hephaistos seppade kaitsja 13. Hermes kaupmeeste-ja varaste jumal 14. Dionysos veini-ja viljakusjumal 15. Nike võidujumalanna 16. Helios päikesejumal 17. Selene kuujumalanna 18. Eos koidujumalanna 19. Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on kestnud üle 9 aasta · Apolloni preestri tütar on Agamemnoni valves. Preester palub tütart tagasi saada, kuid ei saa ning palub abi Apollonilt endalt
inseneritaipu, tööjõudu ja riiklikku reguleerimist. Inkade kõrgeim jumalus oli taevaolend, kes kandis algul nimetust hiracocha oli juba varasemate aegade jumal. Pachacamak inkade taevajumal. Kõige tähtsam taevakeha Päike. Kujunes päikesekultus. Päiksesjumal Inti (inkade k ,,päike"). Ta oli hõimukaitsejumal. Tähsaimal positsioonil. Jumalatest olid veel tähtsad äikesejumal Illapa. Lisaks tunti ka teisi nt kuujumalanna, vikerkaarejumal, viljakuskultuslik maajumalanna Pachamama. Mamacocha ookeanijumalanna. Maapealne päikesejumala asemik oli keiser (päikese poeg). Kultuse keskus oli pealinnas, kus oli päikesetempel. Töötavad inimesed: ilusamad said erilisema ettevalmistuse (nt liignaised:D). Templiteenistus. Need tütarlapsed pidid elu lõpuni süütuse säilitama. Päikese ja viljakuse kultusega olid seotud 12 püha aastas. Kõige tähtsam oli talvine pööripäev Inti Raymi, 21.juuni
. .................................................................................................................... .................................................................................................................... .................................... 5) Aphrodite- armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna.Roomas-Venus Apollon- peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend.Roomas-Apollo Ares- sõjajumal.Roomas-Mars Artemis- jahi-, looduse-, viljakus- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja.Roomas-Diana Athena- tarkusejumalanna.Roomas- Demeter- Kronose ja Rhea tütar, viljakus- ja põllutööjumalanna.Roomas- Ceres Eros- armastuse jumal, Aphrodite ja Arese poeg.Roomas- Hephaistos- tule, sepatöö ja vulkaanilise tegevuse jumal.Roomas- Vulcanus Hera- kõrgeim jumalanna.Roomas-Juno Hermes- rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning
Hermes Zeusi poeg, jumalate käskjalg, teekäijate, kelmide jumal, kaupmeeste ja rändurite kaitsja. Väidetavalt mõtles tema välja kreeka keele ning on seetõttu ka kirjutajate patroon. Tal olid võluvõimed ning ta oli suurepärane läbirääkija. Hermes oli uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Tema sümboliteks peetakse reisikaabut, tiivulisi sandaale ja heeroldikeppi. Artemis Jahi-, looduse ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitseja. Zeusi tütar, Apolloni kaksikõde. Sünnipaiga, Deelosel asuva Kynthoe mäe järgi nimetati teda ka Kynthiaks. Artemist kujutati jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitooni koos loodujumalannade nümfidega. Artemise kohta räägiti, et ta on kolme palgega: taevas on ta Selene (kuujumal), maa peal Artemis ning allilmas ja öösiti ka maa peal Hekate (nõidusejumalanna, ööpimedusest tulev hirm). Artemise sümboliteks on vibu ja nool
ANTIIKMÜTOLOOGIA Achilleuse kand- inimese ainus nõrk koht. Väljend pärineb müüdist, kus Achilleuse ema merenümf Thetis kastis poja Styxi jõkke, et poeg oleks haavamatu, kuid ema hoidis kinni poja kandadest ning vesi ei pääsenud sinna kohta, nii jäi see koht haavatavaks. Kentaurid- loomjumalused, pool-inimesed pool-hobused, metsikud, üks hea oli Cheiron. Kuldvillak- kullast jääranahk. Jäär, kelle Hermes andis Nephelele, et see päästaks ära Ino kasulapsed, et neid jumalatele ei ohverdataks Pandora laegas- tundmatu sisuga ja keelatud laegas. Pandorale andis iga jumal midagi head ja ka ühe laeka, mida keelati avada, sest seal sees oli midagi halba igalt jumalalt. Pandorale ei öeldud, mida laegas sisaldab, aga öeldi, et seda ei tohi avada. Kahjuks oli Pandora väga uudishimulik ja avas laeka ning sealt tuli välja kõik halb. Penelope truudus - Penelopel käis palju kosilasi, sest arvati, et Odysseus on surnud ja Penelope le...
KAKSTEIST OLÜMPLAST TAEVALIK PEREKOND Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................3 2. Zeus(Jupiter).................................................................................4 3. Hera(Juno)...................................................................................5 4. Poseidon (Neptunus)......................................................................6 5. Hades(Pluto).................................................................................7 6. Athena (Minewa/Minerva) ...............................................................8 7. Apollon (Apollo).............................................................................9 8. Artemis (Diana)...........................................................................10 9. Aphrodite (Venus)..............................
TALLINNA TEENINDUSKOOL Airo Vainjärv HT12-KE KAKSTEIST OLÕPLAST TAEVALIK PEREKOND Referaat Juhendaja:Annely Raudsepp Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma, vaid maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, et nad elasid Olümposel. Olümpus oli jumalate eluase, kus nad veetsid aega, magasid, nautisid ambroosiat, nektarit ja kuulasid Apolloni lüürat. Zeus(Jupiter) Zeus oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja R...
Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist küllalt tähemepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka kõikjal neitsiliku nooruse kaitsja. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda hüüti Poibeks ja Selenaks (Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene kuujumalanna, kes polnud seotus Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti. Hilisemates poeemides identifitseeritakse Artemist Hekatega. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi. Temale olid pühendatud küpress ja kõik metsloomas, eriti aga põder. 8
Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et selgitada, missugune osa universumist kellelegi pidi kuuluma. Meri langes Poseidonile, allilm Hadesele. Zeusist sai ülemvalitseja. Tema oli taeva isand, vihmajumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata. ,,Iliases" veab Poseidon teda ninapidi ja sedasama teeb ka Hera. Mõnikord kõneldakse, et ka salapärane jõud on temast tugevam. Zeus o...
15. mail toimusid Mercuriuse auks merkuraalid (Mercuralia). Kaupmehed piserdasid tema pühast kaevust Porta Capena lähedal endale vett pähe. Rooma impeeriumi vallutatud rahvaste seas sai Mercurius väga populaarseks. Keldid austasid teda ning germaanlased samastasid teda Wodaniga. Teda nimetati ka Alipes ('tiivuliste jalgadega'). Teda on tihti kujutatud caduceus'ega käes. Artemis 1 ÜLESANDED Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast. Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Teda peeti ka vooruse-, taimekasvu- ja viljakusjumalannaks. Lisaks peeti teda abielu sõlmimise ja sünnitusjumalannaks. 2 TÄHTSAMAD TEOD Apollon ja Artemis hukkasid nooltega ka hiiglase Tityose, kes jälitas nende ema Letot. 3 ARTEMISE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Diana oli vanarooma mütoloogias jahijumalanna, kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste.
omane vasturääkivus: ta ei lase kreeklaste laevastikku Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdatakse neitsi. Ka mitmes teises loos esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, teda hüüti Phoiboseks ja Seleneks (Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene- kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi. Temale olid pühendunud küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder. Aphrodite (Venus) Armastuse-ja ilujumalanna, nii jumalate kui inimeste kaval võrgutaja; naeru armastav
kõikjal. Kuid on palju müüte kus Artemis kõlab metsiku kättemaksjana: ta ei lase kreeklaste laevastikku Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdatakse neitsi. Kui aga mõni naine suri valutult ja kiiresti, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Kui tema venda Phoibost hüüti päikeseks, siis tema oli kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna), kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene kuujumalanna. Hiljem võrreltakse Artemist Hekatega. Viimane on jumal kolme palgega Selene taevas. Artemis maa peal ja Hekatega allilmas ning maa peal, kui maa on mähitud pimedusse. Hekate oli noorkuu jumalanna, pimedate ööde perenaine. Kui kuu ei paistnud. 10 Aphrodite (Venus) Oli armastuse ja ilujumalanna. Oskas võrgutada nii jumalaid kui ka inimesi. Armastas
Ometi esineb temagi puhul mütoloogiale omane vasturääkivus: ta ei lase kreeklaste laevastikku Trooja alla sõita, enne kui talle ohverdatakse neitsi. Ka mitmes teises loos esineb Artemis metsiku kättemaksjana. Teisest küljest aga, kui mõni naine suri kiiresti ja valutult, siis peeti kadunut Artemise hõbenoole ohvriks. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda hüüti Phoibeks ja Seleneks (Luna). Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene kuujumalanna, kes polnud seotud Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumala õde, keda Apolloniga segi aeti. Hilisemates poeemides identifitseeritakse Artemist Hekatega. Viimane on jumal kolme palgega Selene taevas, Artemise maa peal ja Hekate allilmas ning maa peal, kui maa on mähitud pimedusse. Hekate oli noorkuu jumalanna, pimedate ööde perenaine, kui kuu ei paistnud. Teda seostati pimeduse tempudega, teda peeti teeristide jumalannaks; teeriste peeti kurja maagia vaimude paigaks.
Templid andsid tööd väga paljudele inimestele ja hõlmasid suuri maaalasid.Preestritel olioli linnriiigi elus oluline koht , ülempreester oli enamasti ka linna kuningas.See oli Babüloonias pikka aega ainuke viis kuidas korraldada templielu. Anu järel tähtsustati tähmiselt järgmist õhuvalla ja ülijumalat Enlili.Tema kultus paik oli Nippur.Maa aluse mageveevalla valitseja oli Enki kelle pühamu asus Eridus.Päikesejumala Utu pühamu asus Larsas.Uuris asus kuujumalanna Nanna pühamu.Muinasaja usuteadlased olid paika pannud ka jumalate ja jumalannade vahelised suhted.Igal pajumalal oli pereja isegi teenijaskond.Vähem tähtsatel jumalatel oli altareid suurtes templites kuid neid austati ka väikestes, eraisikute elamute juures asuvates pühakodades. 3ndal aastatuhandel eKr, asus Babülooniasse üha rohkem semiidi rahvaid.nad segunesid sumeritega võttes omaks nende kultuuri ja kirja. Umbes 2300 ekr. Rajas Akadi valitseja Sargon esimese semiitide suurriigi
Planeetideks peeti siis Päikest, Kuud, Jupiteri, Saturni, Marssi, Veenust ja Merkuuri. Alkeemikud arvasid, et metallid sünnivad maasügavuses neile vastavate planeetide mõjul ning täiustuvad aegamööda. Kõige täiuslikumaks metalliks peeti kulda, mida seostati tema värvuse ja helgi tõttu Päiksega ja tähistati ringiga, mille keskel on täpp. Hõbeda sümboliks on tuhandeid aastaid olnud kuusirp (mitte täiskuu), sest hõbedat peeti kuujumalanna metalliks. Niisugust sümboolikat tunti juba muistses Assüürias ja Hiinas. Rauda kui relvametalli on alati seostatud roomlaste sõjajumala Marsiga. Laialivalguvad elavhõbedatilgad meenutavad väledat ja vilgast Zeusi käskjalga Mercuriust, seega planeeti Merkuur. Vaske seostati ilu- ja armastusjumalanna Venusega, seega planeediga Venus. Tuli märkis Suures Toimingus kahtlemata puhastustuld. Kurikuulus mitteväärismetallide kullaks muutumise protseduur aga sümboliseeris
Uruki valitsejad (sumerid) ühendasid territooriumi ning viisid oma pealinna üle Uri. Nende riik hõlmas sumeri linnriikide alasid. Nende riik oli väga tugevalt tsentraliseeritud, võib öelda, et see riik tähistab Mesopotaamia riikide tsentraliseerituse tippu. Kuningas oli ka templi saanud täielikult oma kontrolli alla, kuninga ja templi majapidamised olid ühte sulanud. Templi majapidamised aga kontrollisid praktiliselt kogu riigi majandust. Sel perioodil ehitati nt Uri kuujumalanna tsikuraat. Kuingate jumalikustamine saavutas oma haripunkti (nt kuningas oli ühel tasemel Enlili poegadega, kuningat ülistati hümnidega - ,,Jumalatest pärinev, ilus ja tark, õppinud kirja, tundis viit keelt, kõik tahavad tema nõu kuulda, ta on parim ennustuskunstis, tal on kaunis hääl, ta mängib kõiki pille ja teab kõiki hümne, ta on ehitaja" (kuningate tähtis kujutis oli templi ehitaja). Kuningas esines ka jumalana pühal abielutseremoonial
Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja. Tarkus, arukus, puhtus. Oliivipuu, öökull Apollon ehk Apollo laskurite jumal, muusik, tervendaja, valgusejumal, tõejumal, päikesejumal, huntide jumal, põldhiirte jumal. Loorberipuu, delfiin, ronk. Artemis ehk Diana metsloomade emand, kütt, neitsiliku nooruse kaitsja, kuujumalanna, pimedate ööde perenaine, teeristsete jumalanna. Küpress, metsloomad, põder, karu, hirv, vibu, nool Aprodithe ehk Venus armastuse- ja ilujumalanna, viljakusjumalanna. Mirt, tuvi, varblane, luik, roos, ülane, õunapuuõis. Hermes ehk Mercurius Zeusi käskijalg, kaubanduse- ja turujumal, kaupmeeste kaitsja, varaste jumal, spordijumal. Ares ehk Mars sõjajumal. Raisakull, koer, oda, kiirver, kilp Pilet 2 - Allmaailm, selle kirjeldus
Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal. Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga. Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid. Nike lad. Victoria - võidujumalanna. Kärbitud tiibade, võidupärja ja pasunaga jumalanna. Sageli koos Athenaga. Helios lad. Sole ehk Sol - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid kiiri. Selene lad. Luna - kuujumalanna, eelmise õde. Oli kahvatu, kuusirbiga juustes, kahehobusevankriga. Eos lad. Aurora - koidujumalanna. Kujutati tegelikult vähe, peamiselt roosa taevana. Tema lilledeks olid kollased nelgid. Kui teda kujutati inimesena, siis veeanumaga, millest puistas kastepiisku, käes. Paan lad. Faun - maarahva ja karjuste jumal. Elas metsades ja soodes. alle meeldis oma tavatu välimusega inimesi ehmatada - sellest ka sõna paanika. Ilmus tihti unenägudes
Taevajumalanna Nut (Rhea) oli Ra (Heliose) abikaasa. Kuid jumalannat armastas ka Geb (Kronos), kelle tunnetele too vastas. Saanud teada oma naise truudusetusest, läks Ra marru. Ta pani Nutile needuse, öeldes, et jumalanna laps ei saa sündida mitte ainsalgi kuul ega aastal. Võimsa Ra needust ei saanud tühistada, sest ta oli kõigi jumalate valitseja. Oma hädas pöördus Nut jumal Thoti (kreeka Hermes) poole, kes teda samuti armastas. Thot leidis tänu oma kavalusele pääsetee. Ta läks kuujumalanna Selene juurde (Egiptuses on kuu alati meessoost), kelle valgus võistles päikese enda kiirgusega, ja kutsus ta malet mängima (Frazer kirjutab, et kabet). Panused olid kõrged. Selene mängis oma valguse peale seitsmekümnenda osa peale igast oma valgusvihust ja kaotas. Seepärast kahaneb ja kuhtubki kuuvalgus teatud ajal, ja kuujumalanna polnudki enam päikesele rivaaliks. Selenelt võidetud valgusest tegi Thot
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
laskis templi taastada, kuid hiljem purustas selle maavärin ja tänaseni on templist säilinud vaid üksikud sambad. 4.Uuri välja, millist ülesannet täitsid Olümposel jumalad, kelle templitest on juttu käesolevas peatükis: Zeus, Hera, Athena, Poseidon, Artemis jaNike. Zeus taeva-, tormi-, ja äikesejumal (jumalate valitseja), kõik inimeste seadused kuulusid tema kaitse alla ja üleastujat ootas karm karistus Hera abielu kaitsja Artemis jahi-, looduse-, viljakus- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja Nike võidujumalanna Athena Sõjajumalanna, tarkusejumalanna Poseidon - merejumal 5.Kus püstitati klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised? Klassikalise asjastu kuulsamad ehitised asuvad Ateena Akropolis. 6.Kirjelda Ateena Akropoli, kasutades rekonstruktsiooni leheküljel 56. Mitut ehitist oskad nimetada? Probülee ( paraadlik väravaehitis), Pinakoteek (maalikunstikogu hoidla), joonia stiilis
Aphrodite - Zeusi tütar, kes sündis merevahust; ilu ja armastuse jumalanna Hephaistos Hera poeg, Aphrodite abikaasa; sepatööjumal ja seppade kaitsja. Hermes Zeusi poeg, kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. ----- Demeter Zeusi õde, maa- ja viljakusjumalanna. Dionysos - veini- ja viljakusjumal. Eros Aprodite ja Arese poeg, armastuse jumal Nike võidujumalanna Helios päikesejumal Selene Heliose õde, kuujumalanna Eos - koidujumalanna Kreeka kultuur: 1)filosoofid: Sokrates, Platon, Aristoteles 2)skulptorid: Myron(pronksi-valumeister, Kettaheitja looja), Pheidias (Olympias asunud Zeusi kuju looja) 3)matemaatikud: Pythagoras, Eukleides, Archimedes 4)kirjanikud: Homeros (Ilias ja Odüsseia), Sophokles(tragöödiad), Aisopos (valmizanr) Laste õpetamine/ kasvatamine Ateenas ja Spartas: Sparta (al 7. saj. eKr) Ateena (al 5.saj eKr)
Müütides tegutses looma ja koletiste taltsutajana. Lõi ka maailmakorralduse, kui sai jagu ürgkoletisest, paiskas ta tükid laiali ja lõi mäed nimega Hursagi vööndi. Maa kinkis ta oma emale, kes on viljakusjumalanna Ninhursag. Lisaks viljakusele oli seotud ka metsiku loodusega. Nö toitis oma piimaga kuningaid. Päikese nimi oli Utu Samas. Öösel on allilmas. Näeb kõike, seega oskab ka õigust mõista ja on jumalik kohtunik. Võib olla ka allilma kohtunik, kui seal viibib. Nanna Sin- kuujumalanna ja Uri linna kaitsja. Taevase tarkuse valdaja, tarkuse isand. See oli astraalne tarkus, seotud kalendriga. Taevatähtede liikumine seostus jumalate tahtega ja seega seostus see tegelane ennustamisega. On veel üks viljakusjumalanna, Inanna ja Istar. Inannale kuulus vanim Uruki kompleks ja üldse varakult esineb. Ühelt poolt on ta taevakuninganna, seega seotud ka astraalse sfääriga, eriti planeet Veenusega. Ka väga erootiline jumalanna ja seostub tugevalt seksuaalsusega
totemistlikust kihistusest). Alates VI saj-st peeti iga olümpiaadi 2. ja 4. aastal Isthmosel (Korintose maakitsus) Poseidoni auks Isthmose mängud. Spordi- ja muusikavõistluste võitjad said auhinnaks kuusepärjad. Sinna ei lubatud eelislasi, kes korraldasid olümpiamänge vist kadeduse pärast. Poseidonit austati eriti rannikualadel ja paljudel saartel. Statistiliselt oli kõige populaarsem kreeka jumal neitsilik jahi- ja kuujumalanna Artemis. Tal oli kõige rohkem templeid nii mandri-Kreekas kui Väike-Aasias (~100, Zeusil nt. ainult 40). Efesoses oli kultuse keskus ja maailmaimeks peetav tempel (see, mille kuulsusejanus Herostratos maha põletas, et ajalukku pääseda). Suurt lugu peeti ka Apollonist kui valguse, puhtuse, mõõdukuse, tõe ja tervise jumalast. Peamine keskus Delfis, kus tal oli oraakel (ennustajapreestrinna püütia, kes istus kolmjalal
-nendes piirides oli valitses selgelt tsentraliseerinud kandisd lugali tuutlid ja 50 ensit kes oli asevalitsejad , kes oli kuninga kontrolli all , kuningad olid jumalikustatud.Teada ka mitmeid jumalalae pühendatud hümne, ülistavad, täiuslikud omadused, isikukultus. Suured templid olid jätkuvalt majandus kordineerivad keskused, ainult nüüd olid templid kindlalt kuninga kontrolli all. Kuningad ehitasid templeid suur kohustus.Pealinn oli Ur, sinna rajasid ka kuujumalanna templi. Uritšikuraadi. Olid ka seadusandja,sellest ajast pärineb ka esimesena säilinud terviklik seaduskogu šulgi kogu. Lugesid end varajaste sumeri kuningate järglasteks , päritolu jumaliku ja kangelaslikupäritolu rõhutamisel panna neid pärimuslikke kirja, omandasid kuju hilisemate eeposte kohta. Pandi kirja ka varasemad uruki kuningate nimekirjad.Ainutlt 100 aastat oli hiigelaeg ,21 saj lõpul iseseisvus Eelam. Ur sai lüüa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
