Päritolu: Kambodza Ankuoc't kasutati kosimisel Olemas bambusest kui ka metallist versioon Tänapäeval tehakse turistide tarbeks Ata Päritolu: LõunaHiina, Lahu rahvas. Mängitakse paarikaupa, nööriga küljes pillihoidja. Ata't kasutati kosimisel ja kurameerimisel Bungkao Päritolu: Malaisia, Kadazan ja Dusun'i rahvad Nikerdatud "Polo" palmi tüvest. Saab häälestada Mängitakse kohalikel festivalidel Dan Moi Päritolu: Vietnam, Hmung'i rahvas Dan Moi on tõlgitult "huulepill" Väga õhukene vaskne pill Turistide seas väga populaarne Kubing Päritolu: Filipiinid, Mindanao rahvas Saanud tuntuks puutetundliku kui ka rikkalike ilustustega pillina Kubing't saab teha väga erinevatest puuliikidest Rangguin Päritolu: KeskMalaisia, poolrändleva eluviisiga
kaubelda. Nüüdseks muud juttu ei kuulegi, kui ainult euronõuded jms. Poleks euronõudeid, oleks ehk põllumajandusega ka pisut teised lood kui praegu. Juba põllumajandus poole pealt kaovad paljud töökohad ära, sest suur farme ega farmereid pole vaja. Sest milleks kasutada Eesti kallist toormaterjali, kui saab välismaalt palju odavamalt ja tööjõud on ka palju odavam. Seega, kui suur osa riigi majanduses on impordil ja riigist välja eksporditakse kaupa vähesel määral, siis kohalikel ettevõtetel pole majanduselus eriti midagi kaasa rääkida. Lugedes maalehe artiklit "Tuhkatriinu kingades", saab seda seostada töötute arvu kasvuga. (http://www.maaleht.ee/news/uudised/arvamus/tuhkatriinu-kingades.d?id=26126709) Valupisarad silmis ja varbad konksus, üritame jalga eurokingadesse toppida, selle asemel et tervet mõistust järgides suuremad kingad osta. ( Aive Sarjas) Vägisi pressitakse peale euromeelsust. Selle asemel, et lubada kohalikel turgudel, kohalikus
valitsuskoalitsiooni Keskerakonnaga. 2002. aasta märtsis kirjutasid Reformierakonna ja Vene Balti erakonna juhid alla kokkuleppele kahe erakonna liitumise kohta. Esmakordselt taasiseseisvunud Eestis pandi nii alus rahvuspiire ületavale erakonnale, mille liikmed ja toetajad peavad rahvusest olulisemaks maailmavaadet ja programmi. 2002.aasta oktoobris osales Reformierakond 55 omavalitsuses üle Eesti oma valimisnimekirjaga. Et veel viimast korda olid kohalikel valimistel lubatud valimisliidud, siis osalesid paljud Reformierakonna liikmed valimistel valimisliitude nimekirjades. Reformierakond sai kohalike volikogude valimiste järel võimule 54 omavalitsuses, nende hulgas näiteks Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Paides, Rakveres aga ka paljud väikelinnad ja vallad 2002. aasta novembris ja detsembris sai Eesti kutse liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. 2004-2005 Alates 1
d Hüdraulilise takistusteguri võib leida ka allpool toodud graafikult. Joonis 1. määramise graafik torudele absoluutse pinnasiledusega =0,1 mm /1/ Torustiku elemendid nagu põlved, üleminekud, õhukogurid jt tekitavad õhuvoolu liikumisele täiendavat takistust, neid nimetatakse kohalikeks takistusteks. Rõhukadusid kohalikel takistustel nimetatakse kohalikeks kadudeks (õhuvool muudab neis kiirust ja liikumissuunda). Rõhukadu kohalikel takistustel on võrdeline õhuvoolu dünaamilise rõhuga: v2 p k.t = 2 kus - kohaliku takistuse tegur. 2 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS
Ptk 5 Kommunismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida- Euroopas 1. Miks varisesid Kesk-ja Ida-Euroopa kommunistlikud režiimid kokku? Sisuliselt sellepärast, et Nõukogude Liit st Venemaa hakkas vaikselt koost lagunema. Nõukogude majandus käis üha enam alla ning see viis ka idabloki inimeste elujärje languseni, mis tähendas rahulolematust inimestes. Sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahetus ei toimunud, tunti puudust erinevatest toodetest ja kaupadest. Nõukogude Liit ei suutnud aidata enam kohalikel kommunistidel võimul püsida ega ka oma riigis olukorda kontrolli all hoida. Kõik kokku kasvatas elanikes trotsi ja nad soovisid muutusi, seda näidati välja rohkete massiliikumistega. Kuna jäik ideoloogiline surve hakkas kaduma, tekkisid poliitilised opositsioonid, kus tõusid esile juhid, kes rahvale meeldisid. Samuti tekkisid erimeelsused kommunistlikes parteides ning tekkisid reformimeelsed jõud. 2. Võrrelge sotsialismi kokkuvarisemist Kesk-ja Ida-Euroopa riikides. Millest
Teades erinevate rahvaste suhtlusviise, saame maailmas sõita ükskõik kuhu, asuda oma lemmikpaigas õppima, tööle ning kas või lihtsalt pikemaks ajaks elama. Meil on võimalus ennast veel rohkem arendada, tutvuda selle maa kultuuri, traditsioonide ning inimestega. Kui on selgeks õpitud ka kõige raskemad keeled, saame suhelda isegi jaapanlase või eskimoga. Keelte tähtsusest saadakse aru siis, kui satutakse välismaale ning ei olda kursis selle riigi suhtlusviisidega. Kohalikel inimestel on võimalus sealseid turiste rahaga alt tõmmata ning lihtsalt lollitada. Näiteks mõni suunab välismaalase, kes on teed küsinud, hoopis teise kohta, et lihtsalt nalja saaks. Samuti võivad poemüüjad ning kauplejad ostude eest rohkem raha küsida. Tihti ei saa turist sellest arugi ning isegi, kui saab, ei oska end õigustada ja müüjale arusaadavaks teha. Minul juhtus selline situatsioon aastaid tagasi Itaalias olles. Ostsin ühest putkast endale
MAJANDUSE ALUSED Kersti Ojassalu Viimsi Keskkool GEOGRAAFIA MAJANDUS ( ühiskonna vajaduste tootmine ja tarbimise korraldamine) MAJANDUSGEOGRAAFIA (tegeleb majanduse ruumilise korraldusega- ehk. territoriaalsete küsimustega) MAJANDUSE ARENGU MÕJUTAJAD LOODUSLIKUD TINGIMUSED JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aher...
Võimestada haavatavaid gruppe ning arendada nende sotsiaalset sidusust ja sotsiaalset kapitali; Saavutada muutusi majanduspoliitikas; Parandada sotsiaalset haavatavate gruppide juurdepääsu terviseteenustele; Saavutada omavalitsuste ja paikkondade tasandil haavatavate gruppide kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse Omavalitsuste roll Sotsiaalse ebavõrduse vähendamisel ja heaolu tagamisel on suur roll kohalikel omavalitsustel. Ainult omavalitsus on suuteline mõjutama keskkonda nii, et see muutuks tervisttoetavamaks ja kohalikele inimestele heaolu allikaks. Nii majandusareng, haridus, kohalike inimeste elamistingimused, toitumine kui tervisekaitse ja paljud muud valdkonnad on kohaliku omavalitsuse igapäevatöö. Omavalitsus hoolitseb tööhõive, sotsiaalteenuste, jäätmemajanduse, vabaaja veetmis võimaluste ja ka inimeste kaasatuse eest oma kodukandi arengusse
Sotsiaal-majanduslikust kohutavast elupaigast on lastel ülekaalulisus ja rasvumise ebaproportsionaalsus süvenenud. (J Sch Health. 2014; 84: 247-255). Austraalias on üks veerandik (27%) lapsi, kes elavad ebaõnnelikus elupaigas ja on vähem ülekaalus ja ei ole rasvumist kui võrrelda lastega, kes on sotsiaal-majanduslikultheal järjel - üks viiendik (19%). Sarnaseid struktuure on näha Ameerikas, Prantsusmaal, Suurbritannias ja Kanadas. Kohalikel lastel ja mitte kohalikel lastel on ülekaalulisus ja rasvumine võrdne. Austraalias tehtud uurimistöö näitas, et rohkem kui üks kolmandik (36,9) 2-aastaseid lapsi on ülekaalus või on rasvumine. Kuna riiklikul tasandil selle väärtust on ligikaudu 20%.(Russell jt 2016: 2). 8 3.ARUTELU Võib tunduda üllatusena, et ülekaalulisus on kõige levinum kõrvalekalle lapse toitumises, seetõttu on see tähtis uurimisvaldkond kõigile lastega töötavatele
Valimiste funktsioonid: Tagada võimu vahetumine Regulaarsus(4.a tagant) Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Hariv funktsioon Vanusepiirangud: 16- 1kohas elav inimene valib kohalikel valimistel. 18-võib hääletada, kandideerida kohalikku omavalitsusse. 21-kandideerida riigikokku ja parlamenti./40-presidendi kohale. Valimissüsteemid: Majoritaalne Proportsion valimissü aalne vali Igast Mitmemand ringkonnast aadilised pääseb valimisringk parlamenti 1 onnad. saadik.tähtis Jagab tulla esimeseks, saadikukoha 2,3 koht pole d parteide midagi.lihthäält vahel eenamuse võrdeliselt põhim
liikmed 5 aastaks. 2. Esindus dem: rahvas valib esindajad riigikokku ja kohalikesse volikogusse. Dem valimised (vabad): 1) kanditaate on ühele kohale mitu, 2)kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida, 3)kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses, 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Hääleõigus on teovõimelisel 18 aastasel kodanikul. Kohalikel on ka mitte kodanikel, kes elavad püsivalt selle omavalitsuse territooriumil. Kandideerimis õigus on ainult Eesti kodanikel riigikokku saab kanditeerida +21 ja valda +18. 3.majoritaarne- valituks osutub kanditaat, kes saab oma valimis ringkonnas kõige rohkem hääli (inglismaal) 4.proportsionaalne- iga partei saab parlamendis kohti võrdeliselt, kogu riigis kogutud häälte arvele. Valimis võitlus käib parteide, mitte üksik kanditaatide vahel.
Pluralism ja kodanikualgatus Eesti ühiskonnas Mis see pluralism ja kodanikualgatus üleüldse on? Pluralism ehk teisesõnaga mitmekesisus on erinevate ideede, arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Pluralism on kindlasti Eesti ühiskonnas võimalik ja ka vajalik, kuid selle jaoks peab kindlasti palju tööd tegema. Kodanikualgatus on inimese isiklik algatamine mingiks aruteluks või probleemi lahendamiseks. Need kaks teemat on väga olulised heas ühiskonnas. Eesti Vabariigis on meil nii sõna-, usu- kui ka ideedevabadus. Kõigel peaks olema siiski ka piir, kuigi Eesti Vabariigi põhiseaduse § 45 lõige 1 ütleb, et "igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil", mis jätab mulje, et kindlaid piire ei olegi. Ka mina isiklikult ei ole kokku puutunud piirangutega oma arvamuse avaldamisega, kuid olen ühtlasi lugenud midagi meedias selle kohta. Tänu sõn...
Riik, see olen mina! Eesti on demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Demokraatlikus riigis on kõigil võimalik oma arvamus vabalt ja avalikult välja öelda ning samuti on antud rahvale võim valida riigi juhtkond. Valimisõiguse saab iga vähemalt 18 aastane riigi kodanik ning seda ei mõjuta rahvuslikud, soolised, varanduslikud või usulised tunnused. Kohalikel valimistel on õigus hääletada ka selles kohas elavatel välismaalastel, kuid saadikuks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus kandideerida valla või linna volikogusse alates 18. eluaastast. Riigikokku kandideerimiseks peab olema vähemalt 21 aastat vana. Kodanikule on oluline, et riik ei jätaks teda hätta viletsuses, kaitseks välisvaenlaste, loodusjõudude ning vajadusel isegi kaaskodanike eest. Turvalisus,
Erakonna 2001. aasta üldkogul valiti erakonna etteotsa populaarne välisminister Toomas Hendrik Ilves. Võeti vastu ka erakonna uus nn kolmanda tee programm, milles sätestati: partei esindab sotsiaaldemokraatlikku maailmavaadet. Kolmikliidu valitsuse lagunemisel 2002. aasta jaanuaris siirdus Riigikogu Mõõdukate 17-liikmeline saadikurühm opositsiooni. Ennekõike vastuoluliste erastamisotsuste tagajärjel oli erakonna maine sügavas madalseisus ning 2002. aasta oktoobri kohalikel valimistel tuli vastu võtta kaotus Tallinnas. Ilves astus erakonna juhi kohalt tagasi, partei juhiks valiti Ivari Padar. Suure jõupingutuse tagajärjel õnnestus mõni kuu hiljem toimunud parlamendivalimistel sotsiaaldemokraatidel ületada viieprotsendiline valimiskünnis ning saada Riigikogus kuuekohaline fraktsioon. 2005. aastal liitusid fraktsiooni tööga neli Keskerakonnast eraldunud sotsiaalliberaali. Nimevahetus ja valimisvõidud
1. võrrelda proportsionaalset ja majoritaarset valimissüsteemi Majoritaarne ehk enamushälletus süsteem; kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha. On ühemandaadilised valimisringkonnad. Ringkondade arv vastab saadikukohtade arvule. Igast piirkonnast kandideerib 4-6 inimest. Lihthäälte ja absoluutne enamus. Süsteem on lihtne. Toimub häälte kaotsiminek. Ei arvestata kõikide valijate huvidega (pr. Soome) Proportsionaalne e saadikukohad võrdeliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Vrk on 1-20. Kasutatakse valimisnimekirju. Kas avatud ja suletud nimekirju. Toimub häälte ülekandumine. Võimalus parlamenti saada on väikeerakondadel. Keerukus, tekitab arusaamatust ja rahulolematust. 2. kui vanalt võib kandideerida & hääletada? Hääleõigus saadakse 18-aastaselt. Valla/linna volikogusse alates 18 a, riigikogusse 21 aastaselt kandideerida. 3. millised piirangud on valimistel? Kohalikel valimistel on õgis hääletada sell...
Maaturism Mis on maaturism: On maapiirkonnas toimuv, kohalikel ressurssidel ja nende taluvusel baseeruv väikesemahuline turismialane majandustegevus. On mitmekesine, selle alla paigutavad erinevad turismiliigid ja terminid; Kodu-, talu-, loodus-, säästev-, matk ja kultuuriturism. Maaturism toimub maapiirkonnas: funktsionaalselt omane väikeettevõtlus, selle mõõdukas kasv. Iseloomult traditsiooniline, seotud kohalike elanike igapäevase elu ja tegevusega. Vahetu kontakt looduskeskkonna ja kultuuripärandiga.
2)Nimeta suuremaid Germaanlaste riike keskaja alguse Euroopas? V:Frangi riik, läänegootide riik, idagootide riik. 3)Miks jäeti osa linnu keskaja alguses maha? V:Jõukad linnad olid barbarite rüüsteretkede peamisteks sihtmärkiteks,seepärast asusid paljud inimesed maale elama.Hakkasid tegelema põlluharimisega,et ennast ise ära toita.Sõjalised kokkupõrked muutsid kaubanduse halvemaks,seetõttu asendus kauplemine linnades üha enam vahetuskaubandusega kohalikel laatudel. 4)Miks suurenes keskaja alguses kiriku tähtsus? V:Kiriku mõjuvõim riigis suurenes, seal said inimesed varju ja abi ning ka teadmisi. 5) a.piiskop-katoliku kiriku kõrgem vaimulik. c.misjon-kristliku usu levitamine paganate hulgas. b.kloostritest kujunesid oma piirkonna vaimulikud keskused, kus oli kool ja haigla.Seal oolitseti vaeste eest ja anti rändureile varju. d.roomakatoliku kirik-Rooma riigi lääneosas kujunenud kirik,mis allub paavstile.
Lähen leti äärde ning uurin kas süüa ka saab. Valik on sellise väikse koha kohta üüratu. Valin midagi lihtsat ja maitsvat. Võtan kartulid ja seajala. Tänan trahteri omanikku ja astun uksest välja. Nüüd astun linna keskväljaku poole kuhu pidi mu kaup saabuma. Kohale jõudes märkangi, et saadetis on kohal. Klaarin tõllamehega arved, ja tänan teda. Kaubaks on karusnahad, mesi ja vaha. Proovin osa kaupa kohapeal maha müüa, kuigi see ei õnnestu, sest kohalikel pole selliste kalliste asjade vastu huvi. Pakin oma kauba tõlla ja lähen tagasi võõrastemajja. Teel sinna märkan palju vanu tuttavaid kaupmehi, kellega ajan juttu, kuna mul kuhugile kiiret pole. Jõudes tagasi võõrastemajja, ootab omanik mind juba. Teretan teda viisakalt. Tal on kuidagi väga kaval nägu peas. Ta teeb minuga juttu, küsides: ,,Mis kaupa see kaupmees siis müüb?" ,,Eks ikka karusnahku mett ja vaha, tahad osta?" küsisin ma. Tema vastas: "Jah!" Müüsingi
VALIMISED Demokraatlike valimiste tunnused: Kandidaate on ühele saadikukohale mitu Kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida Kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses Hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult Enamikus riikides, ka Eestis, antakse teovõimelisele kodanikule hääleõigus siis, kui ta on saanud 18-aastaseks. Kohalikel valimistel on õigus hääetada ka selles paikkonnas püsivalt elavail välismaalastel, kuid saadikuiks nad kandideerida ei saa. Eesti kodanikul on õigus saada valituks valla/linna volikogusse alates 18. eluaastast, Riigikogusse alates 21. eluaastast. Valla ja linna volikogudesse saavad kandideerida ka teiste Euroopa Liidu maade kodanikud, kelle püsiv elukoht asub vastava omavalitsuse territooriumil. Valimissüsteemid. Majoritaarne ehk enamusvalimise süsteem. On kasutusel näit.
Ülemineku aeg • Kolmas rahvahääletus toob võidu vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule • Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste volitustega riigivanem • Tal oli õigus anda seadusi, panna veto riigikogu seadustele, saata seda laiali ja nimetada ning tagandada valitsust • Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934 • Kaitseseisukord tühistati ning vabadussõjalased jätkasid oma tegevust • 1934 kohalikel omavalitsuste valimistel saavutati ülisuur edu, loodeti, et Larkast saab uus Riigivanem • Tihedas võimuvõitluses mustati kõiki oma vastaseid kõikide kandidaatite poolt, kuid loodeti, et uue riigijuhiga tülid lahenevad
kantsler- valitsusametnik,kes koordineerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond- iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis; tänapäeval riiklik haldusüksus,millel oma otsustusõigus puudub maavanem-kõrgeim riigiametnik maakonnad,kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus omavalitus-valdades ja linnades moodustatud organ,kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamisele ja korraldamisele õigus valla- või linnavolikogu- esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks Kohtuvõim-seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu. Avalik õigus-õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid. Eraõigus-õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid. Kaasus-kohtuasi. Advokaat-kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil.
Kasutatakse ka palju hapupiimatooteid 14.12.12 3 Kreeka köök Või on asendatud oliivõliga, mis annab vahemeremaade toitudele iseloomuliku aroomi; kreeklaste toidulaual on tähtsal kohal kala ja teised mereannid; Juurviljad on hõivanud kreeka köögis olulise koha; Kreeka kliima soodustab viljapuude kasvu ja kohalikel müügilettidel leidub uskumatult lai valik erinevaid puuvilju Kõige tähtsam kõikidest Kreekas kasvavatest kultuuridest on kahtlemata oliiv. 14.12.12 4 Lauakombed Ennem söömist seistakse ja istutakse alles siis, kui lubatakse; Söömise ajal on kahvel vasakus käes ja nuga paremas; Küünarnukke ei tohi laual hoida; Veini klaas tuleb hoida pool täis , kui enam ei soovi veini juurde;
-Baarid -Restoranid -Catering-ettevõtted 10.Äriturism on turismimajanduse haru, mis tegeleb ärireiside korraldamiseks vajalike turismitoodete ja - teenuste pakkumise ja äriklientide teenindamisega. Loomulik: majanduslik põhjus, limiteeritud töö aeg, aktiivsed majandusregioonid, linnad, transpordisõlmed 11.Konverentsisaali ruumi stiilid: -Teatristiil -Klassiruumistiil -Konverentsilaud -U-kujuline -Banketistiil 12.Maaturism on maapiirkonnas toimuv, kohalikel ressurssidel põhinev ja nende ressurssilde taluvusel baseerus väiksemahuline turismialane majandustegevus.
Haldusreformi eesmärgid ja takistused Kohalikel omavalitsustel on õigus, võime ning kohustus seaduse alusel juhtida nende vastutusalas olevate ühiskonnaelu valdkondi. Kohalikud omavalitsused tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt ning riik võib neile kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Kohalik omavalitsus on justkui riigi minimudel, juhtides kohalikku elu. Kohalike omavalitsuste tööd peaks idees väga tugevalt muutma haldusreform, mida iga hinna eest läbi suruda püütakse. Haldusreformi idee järgi vähendataks kohalike omavalitsusüksuste arvu ning määrataks kindlaks juhtivate isikute rollid. Reformi suurimaks pooldajaks on riik, kes soovib selle seadusemuudatusega säästa raha ning suurimaks vastaseks valdade esindajad, kes muretsevad oma töökoha pärast. Haldusreformi vastuvõtmine on veninud juba mitu aastat avaliku arutelu ning vaidluse tõttu. On arusaadav, et Eesti Vabariigi ressursid...
laenuandjaid. Minu visioon Arvan, et antud ettevõte on läbiproovitud kontseptsiooni ning tuntud ja respekteeritud firmamärgiga. Eestis, Tallinnas puudub taoline võileibadel ja salatitel baseeruv toidukett, mis ühtlasi on kiire ning tervislik. Külastades Subway-d sarnase söögikultuuriga põhjamaades, on näha, et rahvale maitseb ning ilmselt on tekkinud ka lojaalne püsiklientuur. Tallinnas oleks ideaalne asukoht kesklinn (vanalinn), kuhu on ligipääs kohalikel ning ettevõttega juba kursis oleval turistil on seda lihtne üles leida. Kuna kapitali natuke justkui oleks, kuid puudub idee, olen huvitatud pigem frantsiisi võtmisest, kui iseseisva ettevõtte rajamisest. Reisides võrdlemisi palju Soomes ja Rootsis, olen külastanud Subway-d palju kordi ning isiklikust kogemusest usun, et Eestis, vähemalt Tallinna kesklinnas huvitatud turg oleks olemas. 2
kontroll, kasutamine, • sportlaste • forsseeritud treeningu spordimeditsiiniline rakendamine teenindus. noorsportlastel. Riiklik süsteem põhines kehakultuuri- ja spordikomiteedel, mis eksisteerisid rajoonidest ja suurematest linnadest alates kuni Eesti NSV Ministrite Nõukogu juures asuva Kehakultuuri- ja Spordikomiteeni. Ühiskondlik liin põhines kohalikel spordiühingutel, mille põhikiri nägi ette vabatahtlikkuse alusel kujunenud liikmeskonda. • Eesti linnade töötajatele spordiühing "Kalev". • Maal elavatele spordihuvilistele spordiühing "Jõud". • Üliõpilassport kuulus "Kalevi" alla. • Koolinoorsoo spordihuvilistele Haridusministeeriumi juures spordiühing "Noorus". • Tavakoolidest eraldus oskustöölisi ettevalmistav koolitus. Seal õppivatele noortele oli spordiühing "Tööjõureservid".
Nõustamistegevus Koostajad: Põllumajandusliku nõustamise perioodid Esimene periood (enne 1870 aastat) Aeg mil talupoeg õppis enda tegudest ja praktikast, jälgis ka naabri ja mõisa tegevust. Teine periood (1870 1900) Kolm esimest eesti põllumeeste seltsi (1870 1871) C. R. Jacobson Kõnede pidamine, põllumajanduslike näituste korraldamine Sajandivahtuseks tegutses 63 seltsi Talude päriseks ostmise periood Kolmas periood (1900 - 1918) Põllumeeste Keskseltsid seavad ametisse maakonna- agronoomid ja instruktorid, sama teevad ka mõned maakonna valitsused. Esimene eesti keelne 2-nädalane põllutöökursus 1900a. 1907 a. loodi esimesed põllumajanduslikud keskorganid - kesktoimkonnad 1910 loodi keskseltsid. Hakkasid ilmuma põllumajandusajakirjad. 1908 korraldati esimesed kolmenädalased põllutöö-, aianduse-, ja mesindusekursused. Neljas periood (alates 1919) 1920ndatel põlluminesteerium toetab esmakordselt erineva...
lisaeelarve, · MAKSUD: maksustamise eesmärgid, riigi maksusüsteem, maksude kehtestamine- Maksustamine on riigi peamine võimalus tulu saada, et täita oma ülesandeid. · Maksude maksmine on kohustuslik, maksudest kõrvalehoidmine on seadusega karistatav. · Kõik ühes riigis kehtivad maksud ja maksustamise põhimõtted moodustavad maksusüsteemi. · Maksude kehtestamise õigus on riigil ja kohalikel omavalitsustel. 4. Proportsionaalne ja progresseeruv maksusüsteem-süsteem, kus tulumaksu protsent on kõigile võrdne ja ja tulu suurenedes maksuprotsent ei muutu. Süsteem, kus tulu suurenedes maksu protsent tõuseb astmeliselt. 5. Otsesed ja kaudsed maksud, näited, maksja 6. Maksed, eesmärgid (töötuskindlustuse ja pensionikindlustuse maksed) Mõisted: SKP; inflatsioon, devalvatsioon- SKP = aasta jooksul riigis toodetud
Rahvuslik park Rahvuslik portree galerii Valge maja Veel ajaloost 1814 suur põleng New Yorgi sõja käigus : (Inglise rünnak) Ø Kapitoolium ja Valge maja põletati , tühjendati väärisesemetest 1862 vabanesid Washingtoni elanikud orjusest , mille jõustas president Abraham Lincoln (3100 elanikku vabanes orjusest) 1868 lubati aafrika-ameerika soost naistel valida linna kohalikel valimistel 1871 territoriaalsed ümberkorraldused , A.R Sheperd valiti nendeks ümberkorralduste juhiks Ø Sheperd andis volituse paljudele kohalikele projektidele Ø Linn kaasaegsemaks Ø Raha kulus 3 korda rohkem , kui oleks varasemateks pealinna muudatusteks kulunud Ø Linn pankrotistus ... 1874 uus kolmeliikmeline territoriaalset haldamist juhtiv komisjon 1895 liidetiGeorgetowni alad 1930 uued valitsuse majad , mälestusmärgid , muuseumid
Haldusjaotus. Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist. Haldusjaotus on enamasti hierarhiline.Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates maakond, kihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald, küla. Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku amet...
Suurem auramine kui sademete hulk Relvakatsetused Väetiste sattumine vette Tööstuslik tootmine Tagajärjed Kliima on muutunud kontinentaalsemaks (suved soojemad, talved külmemad) Puuvill ei valmi ümberkaudsetel aladel (tuulega järve lähedalt ära lennanud viljatu muld muudab mulla ka mujal viljatuks) Tolmutormid Järve toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on hävinud Tagajärjed(2) Kohalikel elanikel on suurenud terviseprobleemide hulk (tekib suurem vajadus meditsiini järgi) Magevee puudus (põhjavesi on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega) Biorelva laboratoorium 1948 rajati Vozrozdenije (pool)saarele bioloogiliste relvade laboratoorium. Selle ajalugu ja funktsioon on siiani teadmata. 1992 jäeti see NL lagunemise järel maha. On tõestatud, et seal toodeti, katsetati ning ladestati prügina bioloogilisi relvi. Hetkel
· Heldelt makstakse toetusi · Kõrged maksud Välispoliitika: · Koloniaalpoliitika kadumine teistsugune kui Inglismaal, s.t ei lähe valutult, koloniaalvalduste iseseisvumisest üritatakse iga hinna eest loobuda · Suessi kriis- kanalit üritati oma valduses hoida · Prantsusmaa oli ka üks Euroopa Liidu algatajaid/alustajaid Saksamaa Valitsemine: · Puudub ühtne saksa riik (3 territooriumi ) · SLV riigikord parlamentaarne monarhia · Kohalikel omavaltsustel on suur otsustamisõigus · Palju-parteiline süsteem kristlikud demokraadid ja sotsiaaldemokraadid olulisel kohal (juhtivad parteid ka tänapäeval) Sisepoliitika · Sõjajärgsel (kuni 1969aastani) võimul kristlikud demokraadid · Sakslaste põhiline probleem: sõja kaotus, okupatsioon kestab ikka (kuni 1951 aastani) Majandus · ... · Sotsiaalne turumajandus (vabadus ettevõtteid rajada, tugev sotsiaalpoliitika
· Proovitakse hoida puhast loodust saastavad õhku · Prügi maha viskamine reostab keskkonda Sotsiaal-kultuuriline · Ummikud · Rohkem teatreid, kinosid jms · Liigne müra · Paraneb arstiabi kättesaadavus · Kohalikud võidakse · Aitab kohalikel tavadel, turismipiirkonnast välja tõrjuda käsitöövormidel ja kultuurisündmustel säilida 3. Nimeta keskkonnaprobleeme, mis võivad kaasneda massiturismiga mereäärsetes piirkondades. Õhu ja vee reostus, sest sõidetakse palju autodega ning loobitakse prügi maha. Teede ehitus kahjustab pinnast. 4. Kus paiknevad maailma suuremad ja tähtsamad börsid? New York, Pariis, Luxembourg, Brüssel 5
mahtu ehk tulukust. Konkurentsiamet hindas ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkust raamatupidamise andmete alusel. Kasutades üldlevinud hinnaregulatsiooni teooriat loetakse mõistlikuks investeeritud varade tootlikkuseks kaalutud keskmist kapitali hinda (WACC), mis Konkurentsiameti arvutuste kohaselt on 8,31%. ASi Tallinna Vesi investeeritud varade tootlikkuseks kujunes 18,1%, mis ületab WACC-i 9,79%. Siit ka negatiivsete välismõju probleem. Eesti riigil ja kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada inimestele puhas joogivesi ja nõuetekohane reoveekäitlus. Tegemist on olulise infrastruktuuri osaga ja peab olema kõigile inimestele kättesaadav, teisisõnu taskukohane. Negatiivse välismõju tekitajana on ASi Tallinna Vesi tulukus kujunenud monopoolse ettevõtja kohta märkimisväärselt kõrgeks ning tarbijate huvid, mida tuleb pidada hinnaregulatsiooni keskseks eesmärgiks, on jäänud vajaliku kaitseta. Ehk täiendava kulu kandjaks.
Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusüksus, millel oma otsustusõigus puudub Maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas, kelle määrab ametisse 5-a Vabariigi Valitsus Omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ, kellel on kohaliku elu küsimustes otsustamise ja korraldamise õigus. Annab aru volikogule. Valla- või linnavolikogu esinduskogu, valitakse kohalikel valimistel 3-ks aastaks rahva poolt, kandideerida saavad vaid EV kodanikud. Tähtsaim õigus ja kohustus : kohalik eelarve ja selle täitmise jälgimine. Eesti suurim omavalitsusüksus on Tallinn, omavalitsussüsteem on ühetasandiline. Maakondi on 15 ja valdasi seisuga 2002a 241. Eelarve koosneb: üksikisiku tulumaks,maamaks,riigi toetus,kohalik maks, laenud,trahvid, teenused,laekumised omavalitsustelt. Kohalikud maksud: müügi, paadi, reklaamiteede ja tänavate sulgemise, mootorsõidu,
juttu seoses liivarannaga. Pole öeldud kui suures ulatuses liivarand alles jääb, seetõttu saab seda tõlgendada mitmeti (Video ja galerii.. 2015). Arendaja seisukoht on, et nemad on tulnud rahvale vastu sellega, et konkursil oleval arhitektuuritöös on kindlalt ära toodud, et rannaala peab olema planeeringus. Kuna seal puudub kallasrada siis tegelikult ei peakski seal randa olema, kuid arendaja on siiski selle planeeringusse jätnud ning kohalikele inimestele vastu tulnud. Ka kohalikel elanikel on õigus seda nõuda, kuna rand on alati olemas olnud, inimesed on kohastunud seal käima ning see on ainuke rand, mis on kesklinnale nii lähedal. Kalasadama detailplaneeringus on kirjas, et hoonestuse ja praeguse merepiiri vahele jääb vähemalt 25 meetri laiune hoonestuseta ala. Tellisikivi Selts väidab, et nende arust ei olnud 25 meetrit piisav olnud. Selts rõhutas, et arvesse tuleb võtta ka üleujutusala ja kaldakindluse laiust
Sisepoliitiline areng 1920.-1930. aastatel Poliitilised erakonnad. Parempoolseks erakonnaks oli Põllumeeste Kogud- selle liikmeid ühendas ühine huvi- põllumajanduse edendamine suurtalude soodustamise teel. Vanimaks parteiks oli Eesti Rahvaerakond- mõõdukas-liberaarne erakond, mida sidus eeskätt rahvusluse rõhutamine. Rahvuserakonnast eraldus 1919.a Kristlik Rahvaerakond- see ühendas rahva klerikaalsemat osa, kes polnud rahul kiriku osatähtsuse vähenemise ja kristliku moraali nõrgenemisega. Eesti poliitikaelu tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond- eesmärgiks oli keskkihtide elujärje tõstmine sotsiaalsete uuenduste teel. 1923.a. eraldus Tööerakonnast Asunike Koondis, mis ühendas väikemaapidajaid, eeskätt asundustalude omanikke. Poliitilise spektri vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei (ESTP)- seadis oma ülesandeks sotsialisimi kehtestamise rahulikul teel. Sihiks...
Eesti vabariik 1.põhiseadus: 1920. aastatel hakati Eestis looma erakondi, tihtipeale olid nende dokumendid ebamäärased, lubamata teha kindlamaid järeldusi erakonna poliitiliste vaadete kohta. Kuna Eesti arenes kiiresti siis loodi esimene põhiseadus. Vastavalt sellele oli meil kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu teostas aga riigikogu, kuhu kuulus 100 liiget. Täidesaatva võimu teostas valitsus, mis vastutas riigikogu ees ja mida juhtis riigivanem. Kohalikel omavalitsustel oli nüüdsest otsustamisel suur iseseisvus ning kehtestati kodanikuõigused. Neist olulisemad olid kodanike võrdsus seaduse ees, hulgaliselt vabadusi ja õigus eraomandusele. Põhiseaduse halvaks küljeks oli aga see, et see ei kehtinud Tallinnas, piiriäärsetes rajoonides ja raudtee piirkonnas, seal kehtis kaitseseisukord. Välispoliitika: Eestit tunnustati kui iseseisvat riiki juba 1918.a Prantsusmaa ja Inglismaa p...
loodust ja kultuuripärandit. Karula rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku. Karula rahvuspargi omapärane kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahele jäävad pisikesed rabad, sood ja 40 järve. Karula rahvuspargi olulisemateks väärtusteks on iseloomulik looduse mitmekesisus ning pika ajaloo vältel kujunenud asustus, kultuuripärand ja taluarhitektuur. Kohalikel elanikel on säilinud väga tugev side maa ja loodusega.
omandanud õpetajakutse ning töötas Third level kodust kaugel õpetajana. 1962.a. sügisel Fourth level läks vabasurma Anne eelviimane poeg Fifth level Mihhail. Saatuselöökidest hoolimata säilitas Anne elujanu ja laululusti. Elu lõpuni oli ta valmis esinema kohalikel pidudel, kui tervis seda vähegi lubas. Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., vähe enne oma 87. sünnipäeva. Mälestuste jäädvustamine annest Hoolt on kantud lauliku mälestuse jäädvustamise eest. Tema haual on mälestusmärk setu suurele lauluemale Anne Vabarnale. Mälestuskividega on tähistatud ka Click to edit Master text styles ta sünnikodu Võporsova külas. Second level Värska vald annab välja Anne
võrdsed õigused. ¤ELi kodanikel on õigus elada, töötada ja õppida kõigis 27 ELi liikmseriigis. ¤Sind kaitseb Euroopa põhiõiguste harta. ¤Enamikus ELi riikides reisides vajad vaid eurosid ega pea otsima valuutavahetuspunkti, mis teeb ka hindade võrdlemise väga lihtsamaks. ¤Viibides teises ELi riigis, sul on õigus tasuta või soodsamale tervishoiuteenusele ¤Kui otsustad minna elama mõnda ELi riiki, on sul õigus osaleda kohalikel ja Euroopa valimistel. ¤Tarbijana kaitseb sind ELi tarbijakaitseõigus, mis tagab sulle ühtsed õigused ja õiguskaitse kõikides riikides. ¤Tänu ELi rangetele keskonnaseadustele ümbritseb sind puhtam õhk, vesi ja pinnas. ¤Kõikjal ELis kehtivad töötajaid kaitsvad seadused, mis tagavad sulle muuhulgas puhkuse ja inimväärsed töötingimused. 112 on Euroopa ühtne hädaabinumber Euroopa Parlamendi kodanike esindus - peamine ülesanne on ELi seaduste vastuvõtmine.
Demokraatia Tunnused: 1) vabad ja ausad valimised 2) kõrgeima võimu kandja ja allikas on rahvas 3) kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine 4) võimude lahusus: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim 5) õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees Eelised: 1) inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. 2) sõnavabadus 3) on omane võimude lahusus Puudused: 1) ebastabiilsus 2) despootia 3) enamuse türannia 4) masside mõjutatavus üksikute poliitikute ja huvigruppide poolt Hääletamise tunnused: 1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab ...
Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel.Värsse kogunes pea 9000. Lauliku vanaduspõlve ei saa kuidagi nimetada muretuks. Ta perekonda tabasid mitmed ootamatud sündmused.1950-ndate lõpus suri poeg Arvo kaelale tekkinud paisest.1926. aastal läks vabasurma Anne eelviimane poeg Mihhail.Hoolimata surmadest säilitas Anne laululusti ja elurõõmu.Ta oli alati valmis esinema kohalikel pidudel, ning igatses pääseda laulma kaugematesse paikadesse. Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., enne oma 87. sünnipäeva. Ta maeti sama kuu 12. päeval Värska surnuaiale. Laulikut oli viimsele teekonnale tulnud saatma arvukalt kohalikku rahvast, viimast austust avaldasid silmapaistvale rahvalaulikule ka eesti folkloristide esindajad Tallinnast ja Tartust. Hoolt on kantud lauliku mälestuse jäädvustamise eest. Tema haual on mälestusmärk setu suurele lauluemale Anne Vabarnale
Lisaeelarve- Selles näidatakse samuti tulud ja kulud mille arvelt rohkem raha laekus ja millele seda kulutatakse. 7. MAKSUD: maksustamise eesmärgid- maksude põhieesmärk on raha kogumine avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks. Tulenevad avaliku sektori (riigi)ülesannetest. Riigi maksusüsteem- moodustavad kehtivad riiklikud ja kohalikud maksud ning nendes tekkivad maksusuhted. Maksude kehtestamine- õigus on riigil ja kohalikel omavalitsustel. 8. Proportsionaalne- maksusüsteem milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast. (eesti) progresseeruv maksusüsteem- maksusüsteem sõltub maksustatavast summast.(soome). 9. Otsesed- Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, nt: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks kaudsed maksud- Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, nt: käibemaks, aktsiis. 10
Tänapäeva Eesti hea ja halb 1991. aasta augustikuul sai Eestist peale 50.aastat Nõukogude liidu osana olemist vabariik. Paljugi on muutunud, sellest hilissuve päevast. Eesti on kasvanud ja arenenud jõudsalt, kuid siiski on olemas ka mitmeid probleeme, mis rahvale muret teevad. Ühtedeks suurimateks probleemideks on poliitika ja majandus. Nimelt on päevakohaseks teemaks erakondade omavahelised ja sisesed suhted. Kohtu alla on sattunud mitmed poliitikud nii maksupettuste, altkäemaksu ja ka riigi reetmise ehk salastatud info lekitamise pärast. Tuntumaks skandaaliks on osutunud Reformierakonna rahastamisskandaal, kus poliitikud tegid salapäraselt suurte summade kaupa erakonnale annetusi. Eelnevalt nimetatud juhtumi pärast on Eesti rahvas küllaltki umbusklik ning ebakindel oma valikus varsti toimuval kohalikel valimistel. Veel tekitab probleeme ka majanduse aeglane kasv, mis panevad suure löögi inimeste r...
eestlastele raskelt. Sellele vaatamata suudeti hakkama saada ja riik arenes omaltpoolt jõudsalt edasi. Eestis toimus sellel ajal palju muutusi. Vabakaubanduse lepingu sõlmimine, panganduse areng, varandusliku diferentseerumise algus jpm. Sellest võib järeldada, et Eesti oli Taasiseseisvumise algusaastatel siirderiik. Võim on Eestis rahva käes, kuna kõik riigikokku ei saa, siis valitakse esindajad. Eestlastel on õigus valida ja hääletada riigikokku oma eestkostjaid. Ka kohalikel valimistel on õigus valida e. hääletada, aga ainult nendel, kes on valda sissekirjutatud. Valimisel tuleks otsustada just enda isikliku arvamuse põhjal, sest kõigil on sõnaõigus, vähemalt isikutel, kes täisealised. Inimene tohib demokraatlikus riigis elada nii, et teda ei oota ees karistuseks surmanuhtlus, kui ta on teinud midagi väärat ja seadusevastast. Igal Eesti kodanikul on olemas viisa ja pass.
kodanik ning seega omab ka Euroopa kodakondsust. EL kodakondsus täiendab liikmesriikide kodakondsust, aga ei asenda seda. Liidu kodanikel on neile asutamislepinguga antud õigused ja neile kehtivad selles pandud kohustused. Liidu kodakondsuse olulisus seisneb asjaolus, et liidu kodanikel on ühenduse õiguse kohased tegelikud õigused: õigus liikmesriikide territooriumil vabalt liikuda ja elada; õigus valida ja olla valitud Euroopa Parlamendi valimistel ja elukohajärgse liikmesriigi kohalikel valimistel; õigus diplomaatilisele ja konsulaarkaitsele; õigus pöörduda petitsiooniga Euroopa Parlamendi poole ja õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole. Olenemata elukohast on Euroopa Liidu kodakondsust omava töötajana õigus asuda palgatööle mis tahes liikmesriigis kõnealuse riigi kodanikega samadel tingimustel. Võrdne kohtlemine kehtib kõigi tööle asumise ja töötingimuste kohta (nt
kooli õpetajad. · Detsembris 1953 avati Jõhvi Muusikakool, kus alusats õpinguid 27 noort õpilast Jõhvi kultuuritegelased · Peeter Veevo- 1919. aastal alustas Jõhvis tööd koolmeistrina. 1928-44 aastail Jõhvi algkooli juhataja.1923-1943. aastail juhatas Jõhvi Haridusseltsi laulukoori. Juhatas Jõhvi Haridusseltsi tegevust ja osales näitetrupi töös, mängis sümfooniaorkestris.Oli mitu korda ka kohalikel laulupidudel kooride üldjuhiks. · Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud taidlustegevusega, rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste tegevustega mis talle huvi pakkusid. · Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust alustas ta Kohtla-
maakond iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis ; tänapäeval riiklik haldusüksus , millel oma otsustusõigus puudub maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas , kelle määrab viieks aastaks ametisse Vabariigi valitsus omavalitsus valdades ja linnades moodustatud organ , kellel on kohaliku elu küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus valla või linnakogu esinduskogu , valitakse kohalikel valimistel kolmeks aastaks kohtuvõim seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim , mille ülesandeks on õiguse mõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu avalik õigus õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid eraõigus õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid kaasus kohtuasi advokaat kohtualuse ametlik esindaja , kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil
peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada. Korvpallid Korvpalluri riietus koosneb varrukateta särgist , lühikestest pükstest ja spordijalanõudest. Aastast 2008 on keelatud kanda võistlusvormi all tsärki[2]. Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 2025, 3035, 4045 ja 5055. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust. Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega teisi potentsiaalselt vigastusi tekitavaid esemeid. Ortoosi kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Prillide kandmine on lubatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
