• Lugeja- murrujoone üleval olev arv • Nimetaja- murrujoone all olev arv • Jagatav- arv, mida jagatakse • Jagaja- arv, millega jagatakse
Matemaatika ülesanne 9 lk 5 vastused 4*15+20=80 240:4*5=300 15*(8:2)=60 50-123:3=9 125*2:10=25 160:(12-8)=40 40-12+20=48 520-(34+16)=470 (17+15)-19=13 5*8+4*7=68 (39-18)*30=630 38+(42-9)=71
4. Millise parameetri a väärtuse korral võrrandisüsteemil lahend puudub? 4x - 5y = 5 5. Lahenda võrrandisüsteem xy + y 2 = 5 x 2 - y 2 = 24 1) ; 2) . 2 x + 3 y = 7 x+ y=6 6. Kui arv x jagada arvuga y, siis jagatis on 4 ja jääk 30. Kui nüüd liita jagatav, jagaja, jagatis ja jääk, siis see summa on 574. Leia jagatav x ja jagaja y. 7. Kolme paaki mahub kokku 1440 l vett. Kaks nendest paakidest on veega täidetud, kolmas on tühi. Et täita kolmandat paaki, tuleb sellesse kallata kogu esimeses paagis olev vesi ja 1 1 veel teises paagis olevast veest või kogu teises paagis olev vesi ja esimeses paagis
Suhtlemispsühholoogia Läbirääkimised · On protsess ,milles osalevad kaks või rohkem osapoolt , kellel on ühine probleem, kuid vasturääkivad huvid. · On järjestikune tegevus 1)sisaldab tavaliselt oma nõudmiste ja ettepanekute esitamist ühe osapool poolt. 2) Nende hindamist teise poolt 3) Millele järgnevad mööndused ja vastuettepanekud. Vabatahtlikkus · Et läbirääkimised saaksid toimuda peavad pooled uskuma vabatahtlikku, mitte sundosalusse. Läbirääkimiste liigid · Jaotavad läbirääkimised pooled tajuvad eelkõige oma huvide vastuolulisust,jagatav ressursi lõplikkust käituvad võistlevalt. · Liitvad läbirääkimised pooled tajuvad oma huvide kooskõlalisust, teevad koostööd lahenduse leidmiseks. Strateegiliste valikud ja põhjendused · Võitlus · Kohandumine · Kompromiss · Vältimine · Koostöö
4 Protsent Paremale 4. Osa jagatud tervikuga on 5. Osamäär korrutatud tervikuga on 7. 75% tervest on 8. Tervik jagatud osamääraga on Alla 1. Tuhandik osa tervikust on 2. 25% tervest on 3. Protsentides antud osamäär on 6. 50% tervest on 5 Tehted ratsionaalarvudega Paremale 2. Kaks erimärgilist arvu 5. Kui jagatis on positiivne ja jagatav negatiivne, siis jagaja on Alla 1. Kui jagatis on negatiivne ja jagatav positiivne, siis jagaja on 3. Vastandarvude summa on võrdne 4. Kaks ühemärgilist arvu 5. Kui mitme arvu korrutis on negatiivne, siis negatiivseid tegureid on 6 Lineaarvõrrand Leia 13 sõna. Sõnad, mis ei sobi loetelusse, lisa lünkadesse L S R ON E L I RÜ T E
TAHTEAVALDUSE PUUDUSED TÜHINE TEHING Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi (TsÜS § 84 lg 1). Tehing on tühine, kui see: on vastuolus heade kommete või avaliku korraga (TsÜS § 86); on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (TsÜS § 87); rikub kohtu või ametiasutuse poolt antud käsutus- keeldu (TsÜS § 88 lg 1); on tehtud vorminõuet eirates (TsÜS § 83). Kui tehing on osadeks jagatav, ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa kogu tehingu tühisust, kui võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata (TsÜS § 85). HEADE KOMMETEGA VASTUOLUS OLEV TEHING A, kes on kogenud ärimees, võttis B-lt laenu intressi- määraga 35 % aastas. Ta vajas krediiti ainult lühiajaliselt, jooksva kohustuse täitmiseks C-Pangale, kes on tema peamine krediteerija. A loodab kitsikusest kiiresti välja tulla ja ei soovi, et C-Pank tema rahalisest raskusest teada saaks.
võrguosa antavate aadresside max aadress - esimene aadress, levisaade nr aadress kümnendkujul viimane bittide arv arv tugijaama IP DHCPga jagatav (broadcast) DHCPga jagatav aadress aadress aadress 2 10.25.149.16 28 14 255.255.255.240 10.25.149
LIITMINE Ühenimeliste murdude liitmisel liidetakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Näited LAHUTAMINE Ühenimeliste murdude lahutamisel lahutatakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. Näited KORRUTAMINE Kahe hariliku murru korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nimetajaks nimetajate korrutis. Näited JAGAMINE Selleks, et jagada harilikku murdu hariliku murruga, tuleb jagatav korrutada jagaja pöördarvuga. Näited ERINIMELISED MURRUD LIITMINE Erinimeliste murdude liitmisel teisendatakse murrud ühenimelisteks (leitakse nimetajate vähim ühiskordne VÜK ja korrutakatse sellega mõlema murru lugejat ja nimetajat) ja seejärel liidetakse nende murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks Erinimeliste murdude lahutamisel teisendatakse murrud ühenimelisteks (leitakse
Kuidas matemaatikas Segaarvu teisendada liigmurruks ja vastupidi? 1. Kui on 7/3 (seitse kolmandikku) siis vaata mitu kolme mahub seitsmesse. (7:3=2 j 1) ehk kaks tervet ja üks murdosa. 2. Selle (7/3) vastuseks on 2 1/3 3 Kuidas ma sellise vastuse sain? Esiteks ma jagasin 7 kolmega siis sain 2 jääk oli 1. Teiseks kirjutasin täisosa ära ja siis kirjutasin murd osa. Kolmandaks sain ma murd osa nii ,et ma kirjutasin jäägi (mis jäi 7:3 alles) lugeja kohta siis kirjutasin nimetajasse selle millega ma jagasin(7 ehk jagatav). Tagasi teisendamine. Algne näide 6 2/6=38 1. vaata mis arv on nimetajas. Näiteks seal on 6. siis korruta kuus täis osaga(6*6) ning liida sellele lugeja(6*6+2). Siis saad vastuse. Ma toon 3 näidet 2 3/6=15=6*2+3 3 6/7=27=7*3+6 100 8/9=908=9*100+8
Liigmurrukujuline vastus tuleb teisendada segaarvus. Hariliku murru korrutamine segaarvuga Hariliku murru korrutamisel segaarvuga tuleb segaarv muuta liigmurruks. Edasi toimi eelmiste näidete järgi. Segaarvu korrutamine täisarvuga Segaarvu korrutamisel täisarvuga võime segaarvu lahti kirjutada täisosa ja murdosa summana ning paigutada selle sulgudesse. Avame sulud ja leiame korrutise summa. Harilike murdude jagamine Harilike murdude jagamisel tuleb jagatav korrutada jagaja pöördväärtusega. Lihtmurdude jagamine Lihtmurdude jagamisel tuleb jagatav korrutada jagaja pöördväärtusega. Lihtmurdude jagamine Võimaluse korral taanda juba pikal murrujoonel. Liigmurrukujuline vastus teisenda segaarvuks. Segaarvu jagamine lihtmurruga Segaarvu jagamisel tuleb segaartv teisendada liigmurruks. Järgnevalt toimi eespool toodud näidete kohaselt. Segaarvu jagamine täisarvuga Võid toimida ka nii
kõigist argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofilines spekulatsioon. L. monaadiõpetuse põhialuseks võib pidada lauset, et iga substants on kas monaad või monaadide kogum. Seda lauset tõestab ta järgmiselt. Lähtepunktiks on kaks postulaati:1) iga substants on kas lihtne või liitunud; 2) liitsubstants koosneb lihtsaist substantsidest. Hiljem lisas nendele veel kaks postulaati: 3) igal materiaalsel substantsil on jagatav ulatuvus(laenatud Descartes'ilt) ja 4) see, mil on jagatav ulatuvus, ei saa olla lihtne substants. Nendest järeldab ta, et: 1) iga substants on kas lihtne või koosneb lihtsaist substantsidest;2) lihtne substants ei ole materiaalne substants. Kasutades veel ühte postulaati 5) iga substants on kas materiaalne või vaimne (laenatud Descartes'ilt) - järeldub:3) iga lihtne substants on vaimne. Veel järeldub, et : 4)iga substants on kas lihtne vaimne substants või koosneb lihtsaist vaimseist substansidest
Hariliku murru korrutamine segaarvuga Hariliku murru korrutamisel segaarvuga tuleb segaarv muuta liigmurruks. Edasi toimi eelmiste näidete järgi. Segaarvu korrutamine täisarvuga Segaarvu korrutamisel täisarvuga võime segaarvu lahti kirjutada täisosa ja murdosa summana ning paigutada selle sulgudesse. Avame sulud ja leiame korrutise summa. Harilike murdude jagamine Harilike murdude jagamisel tuleb jagatav korrutada jagaja pöördväärtusega. Lihtmurdude jagamine Lihtmurdude jagamisel tuleb jagatav korrutada jagaja pöördväärtusega. Lihtmurdude jagamine Võimaluse korral taanda juba pikal murrujoonel. Liigmurrukujuline vastus teisenda segaarvuks. Segaarvu jagamine lihtmurruga Segaarvu jagamisel tuleb segaartv teisendada liigmurruks. Järgnevalt toimi eespool toodud näidete kohaselt. Segaarvu jagamine täisarvuga Võid toimida ka nii
3. akumulatsioonivahend: raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. Raha omadused Raha peab olema: 1. stabiilne - raha väärtus ei tohi kõikuda. 2. kaasaskantav - raha peab olema väike ja kerge, et seda saaks kaasas kanda. 3. kulumiskindel - füüsiline vastupidavus. 4. ühtlane - ühesugused rahad peavad olema sama ostujõuga. 5. jagatav - põhiühik jaguneb alamühikuteks. 6. äratuntav - raha peab olema lihtne ära tunda ja raskesti järgi teha. Selgita, mida need omadused tähendavad? Mõtle, kas mõnel ajaloolisel maksevahendil (näiteks soolal, teokarpidel või puhtast kullast müntidel) olid kõik need omadused? Need omadused on mõeldud inimeste jaoks, et neil oleks mugav kasutada ja ära tunda raha. Ajaloolistel maksuvahenditel oli kaalu süsteem, mida suurem kaal, seda suurem väärtus.
10.veeb. lahendamine. korrutis, peastarvutamine, ja reegleid ning oskab neid korrutamise paaristöö, iseseisev töö, rakendada 1.5. Järkarvuga jagamine. omadused nuputamisülesanded. õpik lk 2027 Tekstülesannete jagatav, tv lk 89 teab jagamise omadusi ja lahendamine. jagaja, reegleid ning oskab neid jagatis, Interaktiivsed rakendada ülesannete jagamise töölehed lahendamisel
1)Võrdsete alustega astmete korrutamine: Võrdsete alustega astmete korrutamisel astendajad liidetakse. 2)Võrdsete alustega astmete jagamine: Võrdsete alustega astmete jagamisel astendajad lahutatakse. 3)Astme astendamine: Astme astendamisel astendajad korrutatakse. 4)Korrutise astendamine: Korrutise astendamisel võib astendada eraldi iga tegur ja tulemused korrutada. 5)Jagatise astendamine: Jagatise astendamisel võib enne astendada jagatav ja jagaja ning seejärel jagada esimene tulemus teisega. 6)Hulkliikme korrutamine üksliikmega: Hulkliikme korrutamisel üksliikmega tuleb hulkliikme iga liige korrutada selle üksliikmega (võimalisel koondame) a(b+c)=ab+ac 7)Hulkliikme jagamine üksliikmega: Hulkliike jagamisel üksliikmega tuleb hulkliikme iga liige jagada selle üksliikmega. 8)Hulkliikme korrutamine hulkliikmega: Hulkliikme korrutamisel hulkliikmega tuleb ühe hulkliikme iga liige läbi korrutada teise
1)Võrdsete alustega astmete korrutamine: Võrdsete alustega astmete korrutamisel astendajad liidetakse. 2)Võrdsete alustega astmete jagamine: Võrdsete alustega astmete jagamisel astendajad lahutatakse. 3)Astme astendamine: Astme astendamisel astendajad korrutatakse. 4)Korrutise astendamine: Korrutise astendamisel võib astendada eraldi iga tegur ja tulemused korrutada. 5)Jagatise astendamine: Jagatise astendamisel võib enne astendada jagatav ja jagaja ning seejärel jagada esimene tulemus teisega. 6)Hulkliikme korrutamine üksliikmega: Hulkliikme korrutamisel üksliikmega tuleb hulkliikme iga liige korrutada selle üksliikmega (võimalisel koondame) a(b+c)=ab+ac 7)Hulkliikme jagamine üksliikmega: Hulkliike jagamisel üksliikmega tuleb hulkliikme iga liige jagada selle üksliikmega. 8)Hulkliikme korrutamine hulkliikmega: Hulkliikme korrutamisel hulkliikmega tuleb ühe hulkliikme iga liige läbi korrutada teise
Hallhüljes Sissejuhatus Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. Elupaik Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kelle peamised lesilad (1) asuvad inimeste poolt asustatud randadest kaugel
Mask seadmete võrgumask kasutatav aadress - aadress - mi viimane Varian Võrgu i le kümnendkuju aadress - esimene viimane aadress, t nr aadress bittid antavate l tugijaama DHCPga DHCPga levisaade e arv aadressid IP aadress jagatav jagatav (broadcast) e max arv aadress aadress 172.21.81. 255.255.255. 172.21.81. 172.21.81. 172.21.81.1 172.21.81. 3 27 30 96 224 97 98 26 127 2. Spektri mõõtmine Mõõta spektrianalüsaatoriga 2 WLAN tugijaamast kiiratavate signaalide spekter, kui mõlema tugijaama
* taandatakse arvulised tegurid * taandatakse muutujat sisaldavad võrdsed tegurid. Näide: 3. Korrutamine ja jagamine Korrutamine- algebraliste murdude korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nimetajaks murdude nimetajate korrutis. 1. Tegurdamine 2. Viime ühisele murrujoonele 3. Taandame lugejas ja nimetajas olevad ühesugused liikmed(taandada saab tervet sulgu) Jagamine algebraliste murdude jagamiseks korrutatakse jagatav murruga, mis on saadud jagajast selle lugeja ja nimetaja vahetamise teel. 1. Tegurdamine 2. Jagajas vahetame nimetaja ja lugeja pooled 3. Viime ühisele murrujoonele 4.Taandame lugejas ja nimetajas olevad ühesugused liikmed Näide: 4. Algebraliste murdude astendamine - Algebralise murru n-es aste (n N)võrdub murruga, mille lugejaks on antud murru lugeja n-es aste ja nimetajaks antud murru nimetaja n-es aste. Üldkuju: (an)m=anm (-1)0=(-1) 2=(-1) 4=...=1
*Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. Ioon on selline aatom, mis on juurde võtnud või ära andnud elektrone. Kehtib laengu jäävuse seadus : isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv. Kogulaeng süsteemi kõikide kehade laengu summa. MIS ON ELEKTRILAENG? Elektrilaeng on füüsikaline suurus omades mõõtühiku, on mõõdetav ja omades mingi arvväärtuse. Elektrilaeng võib kanduda laetud kehalt teisele kehale
liikumapanevaks jõuks on nende vajadused. Vajadusega seondub nii inimese rahulolu kui rahulolematus. Vajaduse rahuldamise nimel ollakse valmis muutma oma käitumist või õppima midagi uut. Vajadust seob tegevusega hoiak. Töötajatega seotud muudatustega hoiakuid mõjutavad ühelt poolt grupi omaks võetud normid ja uskumused, kuid vähem tähtsad ei ole ka organisatsioonisisesed suhted ja usalduse olemasolu ettevõtte juhtkonna suhtes. Tähtsal kohal hoiakute kujundajana on muudatuste kohta jagatav informatsioon. Vastuseta jäetud küsimused saavad aluseks kuulujuttude tekkele, mis sageli liialdavad negatiivsete aspektide väljatoomisel ja täidavad infotühimikke nn mustade stsenaariumitega. Tulemuseks on kahtluste ja hirmu kasv töötajate hulgas. Eesti organisatsioonides läbiviidud töötajate hoiakute uurimuste tulemusena on valminud küsimustik töötajate hoiakutele hinnangu andmiseks.
privaatsus. Google Drive'i turvalisust tõstab ka andmekeskuste rohkus. See tähendab seda, et kui mõni Google'i andmekeskustest peaks sattuma rünnaku alla või mõnel muul moel ohtu, siis peaks Google olema võimeline suunama kasutajate andmeid oma teistesse andmekeskustesse. Google Drive'i kasutajana näen oma dokumentide ja muude failide kõrgemat turvalisust ka selles, et faile ja kaustasid jagades saan valida seadeid. Tänu sellele saan valida, kas jagatav fail on vaid nähtav või ka muudetav teiste isikute poolt. Samuti saab failide jagamisel valida ka jagamisviisi. Kasutajana loob mulle ka turvatunde see, et Drive's on lihtsasti jälgitav teostatud sündmuste ajalugu. Samuti on Google Drive's failid varundatavad ja vajadusel ka taastatavad. Kindlasti peaks ka iga kasutaja ise hoolitsema oma küberhügieeni eest, kasutades mistahes pilverakendust. Meeskonnatöid tehes tasuks kaaluda ka näiteks eraldi kasutajakonto loomist,
Hallhüljes Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A klass SISUKORD 3. Sissejuhatus 4. Kirjeldus 5. Levik, elupaik 6. Toitumine 7. Sigimine 8. Areng 9. Ohustus ja kaitse 10. Kokkuvõte 11. Kasutatud materjalid 2 ´ SISSEJUHATUS Hallhüljes (Halichoerus grypus) on Atlandi ookeani põhjaosa asustav liik, mis leviku alusel on jagatav kolmeks asurkonnaks. Eesti rannikuveed asuvad hallhülge pideva leviala kaguosas. Hallhüljes on valdavalt avamerelise eluviisiga hülgeliik, kes armastab oma lesilaid teha inimestest kaugele. Hallhüljestel on isasloomad suuremad kui emasloomad. Hallhüljes ei ole väga nõudlik toituja. Tema põhitoiduks on kala. Ta on pikaealine imetaja. 3 KIRJELDUS Hallhüljeste keha nagu nimigi ütleb on hallikas. Hallhüljeste tüvepikkus on 210330 cm
Valgus on samaaegselt osake ja laine, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguse dualistlik käsitlus - Valguse dualism seisneb valgusnähtuste kaheses seletamises Mõningaid nähtusi saab seletada ainult valguse laineteooriaga, teisi ainult valguse kvantteooriaga, kolmandaid aga nii üht- kui teistviisi. Atomistlik printsiip - et loodus ei ole lõputult ühel ja samal viisil osadeks jagatav. Dualistliku käsitlusega nii seotud, et kuna tänaseks kätte saadavad osakesed, millest on moodustunud aatomid, on prooton, neutron ja elektron. Kuid arvestades energia ja massi jäävuse seadust võib piisava koguse energia koondamisel väga väikesesse ruumi piirkonda tekitada uusi massiga osakesi - mesoneid, neutriinosid. Seega ei ole see lõputult osadeks jaotamine üheselt mõistetav. Elektrivälja ja magnetvälja muutumine valguslaine korral- muutuvad sinusoidselt
Oligatsiooni mõiste OBLIGATIO Obligatsiooni sisu Obligatsiooni objekt Obligatsiooni subjektid(pooled) Obligatsioonide liigitus objektide alusel Midagi anda(dare) Lihtobligatsioon Midagi tegema(facere) Alternatiivne obligatsioon Tegutsemisest hoiduda(non facere) Jagatav obligatsioon Tasuma tekitatud kahju(oraestare) Jagamatu obligatsioon Obligatsiooni subjektid Obligatsiooni pooled Isikute vahetumine obligatsioonis Võlausaldaja Võlgnik Nõude loovutamine Võla ülekandmine Obligatsiooni üleminek pärinemise teel Võlausaldaj ateeb uue lepingu võlgnikuga
„Minu ja sinu kadunud maailmad“ – Valdur Mikita 1. Kust on pärit eestlasi rahvusena ühendavad mälestused? (10 punkti) 2. Miks väärtuste ühtlustumine on löönud eestlasi kõige valusamalt? (10 punkti) 3. Milline roll on inimese elus varjudel ja piimapukkidel? (10 punkti) 4. Milline on sinu arvates maavanaemade põlvkonna tähtsus? (10 punkti) 1. Lapsepõlvest. Igaühel on meeles milline oli elu, kui kõik ei olnud veel interneti abil nii jagatav – kui kõik oli igaühele oma ja ainus. Sealt ajast on ka kõige ilusamad ja armsamad mälestused – võib-olla inimestega keda pole enam meie seas, kohtades mida enam ei eksisteeri või mis on tundmatuseni muutunud. Üldjuhul on ka nii, et inimestele jäävad eredamalt meelde kõik ilusad ja helged hetked, eriti armsad on alati just lapsepõlvemälestused. Praegusele põlvkonnale on omane, et pea igaühel on kusagil alles veel maavanaema. Sinna on alati hea minna ja põ...
( helisev pillikeel, kiige võnkumine) Laine- võnkumiste levimine.(veelained) Kuju muutumine- FÜÜSIKA ÜLDPRINTSIIBID Füüsika printsiibid: Atomistlik printsiip, Energia miinimumi printsiip, Tõrjutuse printsiip, Superpositsiooniprintsiip, Absoluutkiiruse printsiip. Printsiipe kasutatakse füüsikas ja aksioome matemaatika. Sarnasus on see, et matemaatilisi valemeid kasutataksegi füüsikas. Atomistlik printsiip- aine kui ka väli ei ole lõputult osadeks jagatav. (juustutükki lõigates ühel hetkel enam väiksemaks ei saa lõigata) Energia miinimumi printsiip- kõik iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.(soojus kandub alati kuumemalt külmemale kehale, kivi kukkub allapoole jne) Tõrjutuse printsiip- ainelisi objekte ei saa üksteise sisse panna ( õuna ei saa pirni sisse panna) Absoluutkiirse printsiip- puhalt väljalised objektid nagu valgus liiguvad mistahes aineliste objektide suhtes alati absoluutkiirusega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" SEINARIIULI PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA MHE0061 ÜLESANNE NR. 1 Projekteerida seinariiul. Arvutada plaadi paksus ning valida pikkusega l = 1500 mm konsoolide ristlõige. Kontrollida ühendust ääriku ja seina vahel. Kandevõime m = 200 kg Talade vahe l1 = 3000 mm Töö välja antud: 28.10.2006 a. Esitamise tähtpäev: 21.12.2006 a. Töö väljaandja: I. Penkov Tähistus F jõud, N; FE poldi eelpingutusjõud, N; R reaktsioonijõud, N; q lauskoormuse joonintensiivsus, N/m; M paindemoment, Nm...
Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG *Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. *Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena. *Laeng ei ole lõpmatuseni jagatav. *Vähimat looduses vabalt eksisteerivat laengut nim. Elementaarlaenguks. q laeng (C-kulon) ; e elementaarlaeng ; e = 1,6*10-19C *Ioon on selline aatom, mis on juurde võtnud või ära andnud elektrone. *Kehtib laengu jäävuse seadus : isoleeritud süsteemi kogu laeng on jääv. *Kogulaeng süsteemi kõikide kehade laengu summa. ELEKTRIVOOL(Juhid, dielektrikud ja pooljuhid) *Juhid on sellised ained, mida mööda saab laeng kanduda ühelt kehalt teisele. *Juhtiv aine sisaldab palju vabasi
hakata ning ilusat emakeelt rääkida, siis ehk ei juhtu see, et eesti keelest saab murre või kaob üldse koos paljude teiste riigikeeltega ära ning maailma jääb vaid paarkümmend põhilist räägitavat keelt. Midagi ootamatut enese jaoks ma ei avastanud, kuna olen selles keskkonnas suurema osa oma elust ka mööda saatnud. Noorte käitumine ning suhtlemine nendes portaalides on hakanud mind häirima küll ning seetõttu veedan üha vähem seal oma aega. Jagatav informatsioon ning videod, mis seal suuremas osas liiguvad ei rikasta ei mind ega kedagi teist.
1. Kuidas liidetakse harilikke murdusid? Kõigepealt teisendatakse murrud ühenimelisteks. Harilike murdude liitmisel liidetakse murdude lugejad, nimetaja jääb endiseks. (Liigmurrud teisendame segaarvuks juhul, kui vastuseks on liigmurd.) 2. Kuidas korrutada harilikke murdusid? Harilike murdude korrutamisel korrutame lugeja lugejaga ning nimetaja nimetajaga. 3. Kuidas jagada harilikke murdusid? Selleks, et jagada harilikku murdu hariliku murruga tuleb jagatav korrutada jagaja pöördarvuga. 4. Kuidas teisendada segaarv kümnendmurruks? Selleks tuleb segaarv teisendada liigmurruks (nimetaja * täisosa + lugeja) ning seejärel teisendada liigmurd kümnendmurruks (lugeja / nimetaja) 5. Kuidas teisendada kümnendmurd segaarvuks? Täisosa jääb samaks, murdosast saab lugeja ning nimetaja valitakse vastavalt sellele, mitu numbrit on peale koma. 6. Kuidas liita negatiivseid arve? Selleks, et liita kaht negatiivset arvu on vaja:
Hoonestusõigus koormab kogu kinnisasja, mitte nt mõttelist osa kinnisasjast Hoonestusõigus ulatub konkreetsele hoonele või ehitisele (mille jaoks see hoonestusõigus seati), ehitisealusele maale ja kinnisasja osale, mis on vajalik ehitise kasutamiseks, st ehitise teenindusmaale. Hoonestusõigus ei või piirduda ehitise ühe osaga, nagu korrus (AÕS § 241 lõige 3) Siiski on võimalik hoonestusõiguse seadmine osale ehitisest, kui ehitis on jagatav ning ehitise reaalosad (nt iseseisvate kommunikatsioonidega ridaelamuboksid) on peale jagamist täiesti iseseisvalt majandatavad. Ehitis, mis on hoonestusõiguse alusel ehitatud või oli selle seadmisel olemas ja millele hoonestusõigus laieneb, on hoonestusõiguse oluline osa (AÕS § 241 lõige 4) Hoonestusõigust ei seata teise kinnisasja igakordse omaniku kasuks, vaid konkreetse isiku kasuks, kellel on õigus seda hoonestusõigust edasi anda.
9. Kahe hariliku murru korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nimetajaks nimetajate korrutis. NÄIDE: a/b c/d = a c / b d (korruta alumised ja ülemised omavahel, kui vaja, siis taanda) ; (a on nimetaja ja b on lugeja) 10. Murru jagamiseks naturaalarvuga korrutame murru naturaalarvu pöördarvuga või, kui võimalik, jagame murru lugeja naturaalarvuga. 11.Selleks, et jagada harilikku murdu hariliku murruga, tuleb jagatav korrutada jagaja pöördarvuga. NÄIDE: a/b c/d = a d / b c (kui aru ei saa, vaata 9 lauset) 12.Segaarvude jagamisel teisendame esmalt segaarvud liigmurdudeks ning seejärel jagame. 13.Terviku leidmiseks jagame osale vastava arvu osamääraga. Protsendid ja murrud Kui 1% = 1/10 (/=murrujoon) = 0,01, siis 2% = 2/100 = 0,02 ; 12% = 12/100 = 0,12 jne .. 1,25 = 125/100 = 125% 1. Selleks, et teada saada, mitu protsenti moodustab üks arv teisest,
webs.com/eestiajaluguii.htm 3. 4. Allikas: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.htm MÕISTED 6 Debüteerinud- esimest korda avalikult esinema. Farmatseut- farmaatsiaharidusega isik, rohuteadlane. Personaalpension- nõukogude ajal eriliste teenete eest määratud pension. Tööpunalipu orden- oli Nõukogude liidus töötajatele tubli ja eeskujuliku töö eest jagatav orden. Monument- mälestussammas, ausammas. Lühiromaanid- ülekantud tähenduses ,,armulugu" lühiversioon. Postuumselt- surmajärgne, pärast surma. Institutsioon- ühiskondlik korraldus, tava või asutus. 5. 6. KASUTATUD ALLIKAD - http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts - http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.htm 7 - http://www.luts.ee/lugemissoovitus/index.php?
· Konkurentsi olemasolu · Tööhõive 1. Innovaatilise organisatsiooni komponendid, struktuur ja võtmeisikud: Komponendid: 1) asjatundlikkus - teadmised, mis koosnevad tehnilistest, protseduurilistest ja intellektuaalsetest teadmistest. 2) loova mõtlemise võime - määrab, kui paindlikult ja fantaasiarikkalt inimesed probleemidele lähenevad. 3) motivatsioon - eriti sisene motivatsioon suunab loovust ja annab sellele energiat. Ühiselt jagatav visioon, eestvedamine ja tahe innoveerida. 2. Innovatsioonimudelid: · Musta kasti mudelid (1950-ndad) - oluline on sisend ja väljund, mitte innovatsiooniprotsess N: Click&Grow · Lineaarsed mudelid (1960-ndad ja 1970-ndad) - teaduse-tõuke (tehnoloogia- tõuke) mudelid ja kasutaja-initsieeritud (turu-initsieeritud) mudelid N: Barbie nukk, superliim, roolivõimendi · Interaktiivsed mudelid (1980-ndad) innovatsioon ei ole järjestikune protsess,
puutumata loodusaladele, kuid teiselt poolt tuleb jälgida, et koht ise ei muutuks ülekoormatuks ning selle külastajad ei põhjustaks ümbritsevates alades pöördumatuid kahjustusi. Samuti peab peale radade loomist neid ka järjepidevalt hooldama ja vajadusel kaasajastama ning täiendama. Matka- ja õpperadadele on seetõttu tarvilik selge valdaja ja vastutaja olemasolu, neid ei tohiks rajada juhuslikesse paikadesse vaid radade võrgustik peaks olemakoordineeritud. Radadel jagatav teave peab olema kvaliteetne ning rajad peaks olema loodushariduseandmisel aktiivses kasutuses. Radade potentsiaalsetele kasutajatele peab olema kergesti kättesaadav info olemasolevate radade ja nende (loodushariduslike) kasutusvõimaluste kohta. Kasutatud kirjandus: www.puhkaeestis.ee www.loodusajakiri.ee http://www.envir.ee
suuremad kui 400x300 ning piiranguteta kasutatava või jagatava kasutusõigusega. Esitage ühe pildi(faili) URL aadress. Hinnake päringule vastavust. Ühe pildi URL: https://www.flickr.com/photos/foxtwo/20274219980 Leidsin kuus pilti, mis vastavad päringule. Täpselt see sõnastus või fraas: Hera temple Pildi värvid: mustvalge Faili tüüp: JPG failid Pildi suurus: suurem kui 400x300 Kasutamisõigused: piiranguteta kasutatav või jagatav 3. Leidke videoid teadlaste öö festivali kohta 2013. aastal, mis on kvaliteetsed ja pikkusega 4-20 minutit. Palju ja mida leiate? Hinnake päringule vastavust. Vastuseks tuli palju videosid, neist 3 videot vastasid päringule kõige paremini. Teised videod ei olnud väga teemakohased. Kõik need sõnad: teadlaste öö 2013 Kestus: keskmine (4-20 min) Kvaliteet: ainult kvaliteetsed 4. Leidke veebilehele www.welcometoestonia.com sarnaseid lehekülgi
(molekulide ja aatomite mõisted võtsid 19. sajandil kasutusele keemikud). 1895. aastal avastas saksa füüsik Wilhelm Röntgen röntgenikiired, mis tekkisid kiirete elektronide pidurdumisel elektriväljas. Aasta hiljem, so 1896. aastal, avastas prantsuse füüsik Antoine Becquerel loodusliku radioaktiivsuse. Kiirguste avastamine (lisaks olid avastatud ka nt katood- ja kanalkiired) viis teadlased mõttele, et aatom võib olla jagatav veelgi väikemateks osadeks. 19. sajandi lõpus uuris inglise füüsik Joseph Thomson katoodkiiri, kasutades katoodkiiretoru - kiirendit, mis kiirendab negatiivselt laetud osakeste kimpu elektriliselt laetud elektroodide vahel ning tekitab positiivse elektroodi ümber fosforestseeriva rohelise hõõguse. Katoodkiirte uurimise käigus avastas ta 1897. aastal esimese elementaarosakese- elektroni. Nimetus elementaarosake võeti kasutusele 1930. aastatel, tähistamaks osakesi, millest sai
kõigist argielu tõsiasjadest on äärmuseni viidud filosoofilines spekulatsioon. L. monaadiõpetuse põhialuseks võib pidada lauset, et iga substants on kas monaad või monaadide kogum. Seda lauset tõestab ta järgmiselt. Lähtepunktiks on kaks postulaati:1) iga substants on kas lihtne või liitunud; 2) liitsubstants koosneb lihtsaist substantsidest. Hiljem lisas nendele veel kaks postulaati: 3) igal materiaalsel substantsil on jagatav ulatuvus(laenatud Descartes'ilt) ja 4) see, mil on jagatav ulatuvus, ei saa olla lihtne substants. Nendest järeldab ta, et: 1) iga substants on kas lihtne või koosneb lihtsaist substantsidest;2) lihtne substants ei ole materiaalne substants. Kasutades veel ühte postulaati 5) iga substants on kas materiaalne või vaimne (laenatud Descartes'ilt) - järeldub:3) iga lihtne substants on vaimne. Veel järeldub, et : 4)iga substants on kas lihtne vaimne substants või koosneb lihtsaist vaimseist
olevate dokumentide juurde. (Internetiaabits 2000:7-10) 2.2 Idee kaardistamise meetodi kasutamine Kindla teema informatsiooni organiseerimise heaks viisiks on idee kaardistamine. Idee kaardistamine seab info weebi diagrammi vormi, see ongi idee kaart. Tüüpiline idee kaart koosneb ringiga piiratud ideedest, mis on omavahel ühendatud joonte või nooltega, näitamaks ideede vahelisi suhteid. Idee kaardil näidatud informatsioon on lihtsamini tajutav ning kiiresti mõistetav, jagatav. Alustades idee kaardi koostamist on vaja esmalt tuua välja paar tsentraalset ideed, kõige tähtsamad punktid selles kindlas probleemis, või situatsioonis. Need mõtted tuleks paigutada kaardi tippu. Teised ideed tuleks lisada hierarhilise süsteemi alusel, et tekiks olukord, kus kõige spetsiifilisemad ideed oleks kaardil lõpus. Pärsat seda, kui esialgne kaart on konstrueeritud, tuleb seda korduvalt redigeerida. Lõplik
10.1.1 Raha ajalugu, funktsioonid ja omadused Loe läbi lugu raha tekkimisest. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Millest tuleb inglisekeelne sõna salary? ....................................................................................... 2. Mis oli Ameerika dollari eelkäija? ....................................................................................... 3. Millest tuleneb Inglise naela nimetus? ....................................................................................... 4. Millele viitab raha nimetus "kroon"? ....................................................................................... 5. Mida kujutab endast sularaha tagatis? ....................................................................................... 6. Millised on elektroonilise raha erinevad vormid?......................................
Lõomatus tingib inimese olu ja tunnetuse rohkeid paradokse, olles imbunud nende kõikidesse struktuuridesse, ning võlub inimese mõistust ja "südant".Tema arvates on ainult südamele antud hoomata lõpmatust, mille ees mõistus satub hämmingusse, tunneb oma piiratust ja sageli satub ka eksitusse. Arvude ruumi, aja ja liikumise lõpmatu jagatavuse idees nägi Pascal geomeetria alust. Ta seletas, et jagamatu on struktuuritu tervik, millel ei ole osi ning seega ka ulatust, kõigel , mis on jagatav on nii struktuur, kui ka ulatus. Ent lõpmatult jagatav tervik koosneb jagamatutest osadest. Ja Pascal küsis, kuidas saab "jagamatu", ulatuselt olematu, muutuda ulatuselt olevaks? Kuidas "eimiski" saab tekitada "millegi"? Ilma jagamatuse ideest lahtiütlemise ja sellest loomulikult tuleneva kõikide geomeetriliste elementide lõpmatu jagatavuse tunnistamiseta pidas ta seda vasturääkivust lahendamatuks. Lõpmatult jagatavate elementide all mõistis Pascal peale geomeetriliste ka reaalselt
5 1 Näide: ja 1 5 Ülesandeid 9 3 3 · Leia pöördarvud: 1) 2) 10000 3) 2 4) 0,2 5) 4,6 11 4 12. Harilike murdude jagamine Selleks, et jagada harilikku murdu hariliku murruga, tuleb jagatav korrutada jagaja pöördarvuga. Seda võib kirja panna ka nii a c a d : = b d b c Arvutamisel kirjutatakse jagatav ja jagaja pöördarv tavaliselt kohe ühisele murrujoonele ja võimalusel taandatakse. Näide 1. Näide 2. Hariliku murru jagamisel naturaalarvuga, tuleb naturaalarv kirjutada murruna, mille nimetaja on 1. Näide 3.
11.2006 6 valimine 1.1.9 Realiseerimisfaas Tööülesanne Oodatav tulem Tähtaeg Füüsilise andmemudeli Realiseeritud füüsiline andmemudel 27.11.2006 väljatöötamine (aluseks alliksüsteemide analüüs) Andmelaadimiste (Extract Toimivad andmelaadimisprotsessid 27.12.2006 Transform Load) realisatsioon (eraldi jagatav nelja valdkonna lõikes) Andmekvaliteedi Andmekvaliteet vastab 19.01.2007 valideerimine intervjueerimisel paika pandud kriteeriumitele Aruandluskeskkonna Andmebaas aruandluskeskkonna 21.12.2006 sidumine andmemudeliga kaudu kasutatav 1.1.10 Juurutusfaas Tööülesanne Oodatav tulem Tähtaeg
1.ptk Üksliikmed 8.klass Õpitulemused Näited 1.Üksliige - korrutis, mis koosneb muutujatest ja on normaalkujulised; ja arvudest ei ole normaalkujulised 2.Üksliikme kordaja - esimesel kohal olev kordaja on 10 arvuline tegur normaalkujulises üksliikmes 3.Sarnased üksliikmed - üksliikmed, mis ja on sarnased, sest täheline osa on erinevad ainult kordaja poolest või ei erine üldse samasugune 4.Üksliikme teisendamine normaalkujule - kirjutame arvuliste tegurite korrutise esimesele kohale ning asendame samade muutujate korrutised astmetega astmealuste tähestikulises järjekorras 5.Üksliikmete koondamine - tuleb teha vastav Õ ül.161 tehe vaid üksliikmete kordajatega, täh...
◦ abstraktne (mõttelise ja immateriaalse sisuga) ◦ funktsionaalne (tulemuslikult töötav) ◦ virtuaalne (soorituse puhul hoomatav) ◦ digitaalne (masinkoodis) ◦ elektrooniline (programmi sooritatakse elektro-magnetiliste signaalide kaudu ◦ programm on funktsionaalne töötav tervik ◦ autoriõigustega kaitstud Arvutiprogramm on intellektuaalne omand Teos – autorikaitse objekt Tööriist – kasutatakse millegi tegemiseks Toode - müüdav või jagatav vabavarana Teenus - on-line kasutus – garantii, tootetugi, tootearendus, koolitus jms Arvutiprogramm kui toode Eripärad: ◦ kergesti kopeeritav ◦ kallis, töömahukas ent ahvatlevalt tootlik ebaseaduslikuks tegevuseks ◦ keeruline, uudne – sisaldab vigu (väga suur vearisk) ◦ IT-lahendus on ammendamatu (väiksed paljundamis- ja levitamiskulud, lõputult taaskasutatav ja arendatav) Mida programmilt või andmebaasilt oodatakse?
) Albert Einsten 1879 1955 väitis juba (!) 1905 aastal ka energial (energia=võime teha tööd) on mass. Seetõttu kaldubki kiirgus (energia) massi suunas maailm ei ole seetõttu lineaarne, vaid deformeeritud. A.Einstein (1905): Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süsteemi energiale vastavast massist, on ajas muutumatu suurus. E = m×c2 kus c valguse kiirus vaakumis 2.9979× 108 m/s m massi muutus, kg E energia muutus, J Esimene, kes leidis, et aatom on jagatav, oli inglise füüsik Joseph Thompson. Tema ettekujutuse järgi kujutas aatom endast "positiivse elektri merd", millesse on korrapäraselt paigutatud elektronid. Antud mudel esitati 1904. aastal ning seda nimetati inglisepäraselt rosinapudingiks. Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist. Aatomituum koosneb nukleonidest positiivse laenguga prootonitest ja laenguta neutronitest. Tuuma läbimõõt on suurusjärgus 1015 m
Juba 19.-ndal sajandil leiti, et oleks vaja kirjeldada inimest mingi unikaalse parameetri järgi kurjategijate kindlaksmääramiseks. Aegamööda sai sõrmejälgede võtmine rahvusvaheliseks meetodiks politseitöös ja on siiani peamise meetodina kasutuses, nüüd küll juba automatiseerituna.Biomeetrial on perspektiivi aladel nagu piiri ületamisel isikute kontroll, aga samuti ka juurdepääsul töökohale või turvatud arvutivõrku 3.slaid. Biomeetriline süsteem on loogiliselt jagatav kaheks mooduliks: registreerimismoodul ja tuvastamismoodul. Registreerimismooduli ülesanne on treenida süsteem tundma teatud isikut. Selle käigus biomeetriline sensor loeb sisse isiku füsioloogilised omadused ja loob sellest digitaalse kujutise, millest töötlemise käigus tehakse kompaktne võrdlusetalon. Näo kujutise korral seisneb see näiteks andmetes silmade vahekauguse, nina asetuse, suu kuju vm. kohta.
ebaõiglus. Platon ei rahuldu selles pelgalt mingisuguse lahenduste andmisega, vaid kujundab oma poliitilisele õpetusele välja soliidse õigustusaluse. Selle õigustuse vundamendiks on tema õpetus olevast. Platoni õpetust olevast kutsutakse ka ideede- õpetuseks. Selle nimi tuleb arvatavasti sellest , et Platon käsitles mõtlemist nn vaimusilmas nägemisena. Tuleb eristada seda, mis avaneb ihulisele silmale, sellest, mis avaneb mõistuslikule vaatele. Esimesele ilmnev vaade on jagatav üha uuteks ja erinevateks aspektideks ning vaatenurkadeks, mõistuslikule vaatele on iseloomulik, et ta koondab kõik võimalikud vaated ühte olemuslikku perspektiivi kokku. Ideed, millest Platon kõneleb, ei ole mitte inimese peas, vaid olevas endas. 2.Valitsemiskordade tüpoloogia..................................................................................... Tüpoloogia on tähendab mingi tüübi järgi ritta pandud. Platoni tüpoloogia kirjeldab
Tehingu tegemisel on isikute tahe üldjuhul suunatud sellele, et tehing oleks kehtiv ning selle kaudu oleks võimalik saavutada soovitud õiguslikke tagajärgi. Kui on aga tegemist mingi sellise puudusega, mis on tehingu tühisust tingivaks asjaoluks, tuleb eeldada, et tühine on kogu tehing. Samas annab TsÜS §-st 85 võimaluse, et tehing jääb teatud osas kehtima. Tehingu osaliseks kehtima jäämiseks (ilma tühise osata) on kaks peamist eeldust: - tehing peab olema osadeks jagatav ja - saab eeldada, et tehing oleks tehtud ka ilma tühise osata. 3. Mille poolest erineb nõude aegumise peatumine nõude aegumise katkemisest? Nõude aegumise peatumist ja nõude aegumise katkemist on püütud seaduses avada õigusliku mõju kaudu . Sätetest, mille kohaselt aega , mille kestel aegumine oli peatunud ei arvestata aegumistähtaja hulka tuleneb see , et peatumise korral aegumise tähtaeg ei kulge edasi. Sama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
