vastava fraktsiooni protsentuaalne osajääk alumisel sõelal. Eeltoodud purustusastme alusel tuntakse jäme-, keskmist- ja peenpurustust ning jäme-, keskmist- ja peenjahvatust. 2. Purustusmeetodid, purustusprotsessi skeemid. Suvalise materjali purustamiseks on vaja rakendada sellele väliskoormus, mille tagajärjel materjalis tekivad tema tugevuspiiri ületavad sisepinged. Sisepingete tekitamise viisi järgi võib purustus- ja jahvatusseadmetes eristada kahte peamist meetodit lähtematerjali peenestamiseks: a) staatilise väliskoormuse rakendamisega, mida kasut peamiselt purustites b) dünaamilise, e lööktoimelise väliskoormuste rakendamisega, mida kasut peamiselt veskites ja kindlat tüüpi purustites. Teraliste kivimaterjalide tootmise tehnoloogiline protsess võib olla organiseeritud ühe- või mitmestaadiumilisena. Mõlemal juhul võib purustusprotsess toimuda avatud (skeem a)
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi
4) Kaevise laadimine ja vedu karjääris Kaevise laadimiseks kasutatakse ekskavaatorit ja kopp-laadurit, mis laevad kobestatud dolokivi massi kallurveokile, mis toimetab kaevise purustuskompleksi. 5) Killustiku tootmine, sorteerimine, ladustamine ja transport Valmistatavad killustiku fraktsioonid olenevad turu nõudlusest, peamisteks fraktsioonideks on 8 16 mm, 16 32 mm, 32 64 mm. Sorteeritud killustik ladustatakse selleks ettevalmistatud laoplatsidele. Kui purustus-sorteerimissõlm asub astangu peal, moodustatakse laoplatsid katendist vabastatud maavarakihile, hiljem paigutatakse need koos purustus-sorteerimissõlmega karjääri põhjale. Sorteerimisjäägid ja sõelmed kasutatakse kaevandamisega rikutud maa korrastamisel. Valmistoodangu laadimiseks kasutatakse kopp-laadurit. Valmistoodangu väljavedu toimub valdavalt tellija transpordiga. Karjääri teenindamiseks on vajalik tee, milleks on algperioodil majanduslikum kasutada olemasolevaid teid
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine.
Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Magma voolumine Maavärinad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. TSUNAMI MAAVÄRIN PURUSTUS MAALIHE ED Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Murenemine q Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel.Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine MURENEMINE KEEMILINE FÜÜSILINE Füüsiline ja Keemiline murenemine
3. Vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed hakkavad nõrgalt võnkuma. 4. Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad varisevad. 7.Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8. Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. Kaasnevad nähtused Tsunamihiidlaine Maalihked Ennustamine Maavärinaohtlikes piirkondades jälgitakse nõrkade värinate dünaamikat, kivimite füüsikaliste omaduste muutusi, maapinna kallakuse muutusi, loomade käitumist. Ootamatusi välistava prognoosini pole veel jõutud Internetiandmebaasid Nõlvaprotsessid Kivimmaterjali liikumine raskusjõu mõjul
maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuride abil. Moondele võivad alluda nii tardkivimid, nende moondel tekivad Enamus moondekivimeid tekib 10-30 km sügavusel, kus kõrged rõhud ja temperatuurid. Kontaktmetamorfism .. sarvkivid liivakivid..kvartsiidid, lubjakivid tekivad marmorid. Savidest tekivad savikildad. Eksogeensed protsessid mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kulutus, purustus. Akumulatsioon, settimine. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Diageneesi käigus kujunevad pehmetest pudedatest setest settekivimid. Toimub osakeste liikumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak, Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivid, lubimudadest lubjakvidid. Murenemiseks nim kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore Murenemist intensiivssust mõjutavad:
Plaadi kuju määrab transporditava materjali iseloomu: ilma ääristeta plaadid võimaldavad transportida ainult üksik ja suuretükilisi laste, ääristega plaadid aga peenemateralisi puistelaste. Lainelise pinnaga krabikujulised plaadid võimaldavad suurendada konveieri tõusunurka, tasapinnalised ääristeta plaadid on kasutusel peamiselt suuremõõtmeliste tükkidega tükkmaterjalide transportimiseks. Tasapinnaliste terasplaatidega plaatkonveierid on tavaseadmeteks kivimaterjalide purustus-sorteerimis-tehaste vastuvõtu sõlmedes just tänu nende tööpinna suurele kandevõimele 8. Tigukonveierite kasutusaala ja liigitus. Tigukonveiereid kasut kuivade pulbriliste, peeneteraliste ja granuleeritud materjalide ning märgade betooni-, mördi- ja savisegude transportimiseks 30m…40m kaugusele. Tigukonveier koosneb toru- või rennikujulisest korpusest, teoniidiga varustatud tiguvõllist, teovõlli tugedest, reduktorist ja sidurist,
Materjal puruneb surve-, hõõrde- ja paindejõudude toimel. Järsu koonusega purusti () koosneb üksikutest massiivsetest tugev-dusribidega profiilrõngastest, mille äärikud on poltidega ühendatud terviklikuks kereks 1. Seest kulumikindlate plaatidega vooderdatud töötsoon moodustab sisemise liikumatu koonuse 2. Liikuva purustus-koonuse 3 võll 6 paigaldub koonuse riputusliigendile 5, mida kannab koonuse peale kinnitatud täiteavadega traavers 4. Võlli alumine ots toetub ekstsentrikkannu 8, mis pöörleb vastavas tugitaldmikus. Kan-nu käitab ajamivõlli koonushammasratas. Ekstsentrikkannu pöörle-misel tiirleb purustuskoonuse võll 6 ringi ümber purusti telje. Seejuu-res
Materjal puruneb vasarate ja põrkeplaatide löökidest ning puruksmuljumisega vasarate ja purustusrestide vahel. Rootorpurustid- kivimi jämepurustamiseks. Üherootorilised ja kaherootorilised purustid. Kettkardinatega täitekolusse söödetud lähtematerjali tükid purunevad löökide all, mida nad saavad rootoriga jäigalt ühendatud vasaralt, põrkeplaadilt ja purustusrestidelt. teisaldatavad purustus-sorteermasinad- otstarbekas kasutada väikeste töömahtude korral. Seadmed on varustatud veermikuga ning neid on kerge transportida. Teisaldatav seade koosneb purustus-sorteerimisseadmest ning masin töötab ühe või kaheastmelise purustamisega ja sorteerib valmistoodangu fraktsioonideks. Kivid laaditakse punkrisse, kust rennsöötur suunab nad liitliikumisega lõugpurustisse. Linttranspotöör viib peenestatud materjali eemale. 4
tiikide ja puistangute lammutamine, tasandamine, täitmine, haljastamine ning nende kohandamine asupaiga keskkonnaga · pealmaakaevandamisega rikutud maa muutmine niisuguseks, et maaviljelus või metsakasvatus seal on võimalik või rikutud maa kujundamine veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud väärtusega maastikuks. Kaevandamisega rikutud maa korrastamine on kas tehniline või bioloogiline. Transeedest saabuv põlevkivi suunatakse läbi vahelao purustus- ja laadimissõlme. Siin põlevkivi purustatakse, eraldatakse sinna sisse sattunud risustatavad esemed ning laetakse vagunitesse. Vaheladu tagadab põlevkivi rütmilise laadimise tarbijale ka puhkepäevadel. Allmaakaevandamine Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud veo- ja tuulutusstrekkide läbindamise teel paneelideks, paneelid omakorda kamberplokkideks. Strekkide süsteem on orienteeritud nii, et maardlale iseloomulik tektooniliste lõhede
4,0 magnituudi... kõikumist tunneb enamik inimesi, aknaklaasid ja lauanõud klirisevad, hoonetel kahjustusi ei ole. 5,0 magnituudi... rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma, hoonete seintesse tekivad praod. 6,0 magnituudi... hoonete seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad. 7,0 magnituudi... enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8,0 magnituudi... täielik purustus, murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind täielikult. 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamidest Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Laine kiirus sõltub otseselt vee sügavusest. Avamerel võib tsunami kiirus olla isegi 700 km/h, kuid ta on ohutu, sest laine on üsna madal
Ortokivimid on tekkinud tardkivimite, parakivimid settekivimite moondel. Samas ei ole sageli tugeva moonde korral võimalik lähtekivimit määrata ning kindlas moondereziimis moodustuvad samasugusest lähtekivimist kindlale tekkereziimile vastavad, spetsiifiliste tunnustega uued kivimid. Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimeid: 25 · kontakt- e. termaalse metamorfismi, · purustus- e. dünamometamorfismi, · regionaal- e. dünamotermaalse metamorfismi ja · (vajumismetamorfismi kivimiteks) Kontakt- e. termaalse metamorfismi kivimid tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis. Purustus- e. dünanmometamorfismi kivimid kõrgel rõhul tektoonilistes murranguvööndeis Regionaal- e. dünamotermaal metamorfism areneb mäetekkelistes piirkondades (laamade pôrkevööndeis ja subduktsioonitsoonides)
hapnikku, siis moodustuvad sulamisse praod, väävel (isegi kümnendik %S) muudab aga metalli hapraks kõrgemal temperatuuril. Mangaani lisamisel sulameisse moodustuvad vastavalt MnO ja MnS, mis viivad kahjuliku lisandi (O ja S) räbusse. Ühe tonni terase saamisel kulub seepärast umbes 8 9 kg Mangaani. Eriteraste saamisel kasutatakse ferromangaani. Mn-terast iseloomustab suur löögi- ja kulumiskindlus, sellest valmistatakse kulumisele vastupidavaid detaile veskite, purustus- ja peenendusseadmete, kaevandusseadmete jm. Jaoks. Rööpmeteras sisaldab 0,9 1,6% Mangaani. Toodetakse ka Ni- vaba roostevaba terast, mis sisaldab kroomi ja mangaani ( 14% Cr, 15% Mn). Sulamil manganiin (12% Mn, 85% Cu, 3% Ni) on suur elektritakistus, mis I sõltu temperatuurist, seepärast tehakse sellset sulamist elektrimõõteriistadele takisteid. Kuna aga manganiini takistus sõltub rõhust (seejuures lineaarselt), kasutatakse manganiini elektrilistes manomeetrites
Sparta ülemvõim (404-371): Sparta sõlmis Pärsiaga liidu valitsemaks kogu Kreekat. Ateena vastuolu märgiks oli 371. aastal toimunud Sparta armee purustus Teeba vägede poolt, millega lõppes Sparta ülemvõim. Makedoonia tõus (359-338): Makedoonlased olid Kreeka põhjaosas elanud kreeklaste
võimsus on 1900 kW. Hulk karjäärimasinaid on diiselmootrajamiga. Siia kuulub kogu põlevkiviveo kallurautopark, traktorid, buldooserid, kobestid, greiderid, kraanad ja abiveokid. Suurima võimsusega diiselmootor on buldooser-kobestil Cat D11R - 609 kW. Perspektiivne on praegusest tunduvalt suuremate kallurautode ja kopplaadurite kasutuselevõtmine, millede võimsus on üle 600 kW. Tehnoloogiline kompleks Transeedest saabuv põlevkivi suunatakse läbi vahelao purustus- ja laadimissõlme. Siin põlevkivi purustatakse, eraldatakse sinna sisse sattunud risustatavad esemed ning laetakse vagunitesse. Vaheladu tagadab põlevkivi rütmilise laadimise tarbijale ka puhkepäevadel. Tehnoloogilise kopleksi juurde kuuluvad veel remonditöökojad ja garaazid ning administratiivkorpus. Allmaakaevandamine Kaevandusväli Allmaakaevandamine algab kaevanduse avamisest. Kaevandusväli on lõigustatud
materjali keemilisest koostisest ja õmbluse nõutavatest mehaanilistest omadustest,keevitus elektroode tähistatakse standardite järgi 1.ISO 2560 2.DIN- EN499.Elektroodid jagunevad oma omaduste,kattete,keevitusasendi ja keevisliidete kvaliteedi järgi 12-klassi.Elektroodide tähistuses on 1. en ja dn number 2.käsikeevituse elektroodi tähis e 3.õmblusmetalli voolavus piir,tõmbetugevus ja katkevenivus 4.temp tunnusarv või täht tähis mis vastab purustus tööle 5.elektroodivarda keemilise koostise lühendatud tähistus 6.elektroodi katte tüübi täht tähis 7.vooluliiki ja elektroodi materjali väljatulekut näitav tunnusarv 8.keevitusasendi tunnusarv millele võib lisanduda number 5(elektrood võimaldab keevitada all asendis horisontaal õmblusi ja vertikaal õmblusi ülalt alla) 9.õmblus metalli vesiniku sisaldus mida näitab täht H ja sellele järgnev number 5,10,15.
Palliskaala baseerub oma alumises otsas peamiselt tunnetusel (näiteks I pall: inimene ei tunneta; IV palli: tunnetatav peamiselt ehitistes, harva väljas; VII palli: inimesed väljuvad ehitistest, purustused on sõltuvalt ehitiste vastupidavusest tähtsusetud kuni märkimisväärsed), intensiivsemate sündmuste korral purustuste hulgal (X palli: enamik hooneid hävineb, maapinda tekivad lõhed; XII palli: totaalne purustus, seismilised lained on silmaga nähtavad, esemed paiskuvad õhku). Kohati kasutatakse selle skaala modifitseeritud varianti maavärinate kirjeldamiseks veel tänapäevalgi. RICHTERI SKAALA 1935. aastal lõi Charles Richter logaritmilise seismilise skaala, arvestades energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb, ehk maavärina magnituudi. Richteri magnituudiskaala, mis praeguseks on kasutatav kogu maailmas, baseerub seismojaamades
Maapinnal võib moone toimuda ainult vulkaaniliste laavavoolude kontaktil setenitega. (1) Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette- ja tardkivimitest mineraalide ümberkristalliseerumisel ja struktuuride-tekstuuride muutumisel moondekivimid . (1) 6.2. Moondekivimite struktuurid ja tekstuurid Moondekivimites jälgitavaid struktuure võib jagada kolme rühma: mineraalide ümberkristalliseerumis- ( kristalloblastilised), purustus- (kataklastilised) ja säilunud (reliktsed) struktuurid. (1) Enamikes moondekivimites saab mineraalide esinemisviisi iseloomustada mingi ümberkristalliseerumisstruktuurina: võrdteralise, eriteralise, teralise, lehelise või tulbalise struktuurina. Kildudest koosnevat kivimit iseloomustab bretsaline, peeneks jahvatatud massi aga tsementstruktuur. Kontaktmoonde kivimitele on väga iseloomulik sarvkivistruktuur. (1) Moondekivimites on väga iseloomulik mineraalide orienteeritud levik. Nii
4.0 Kõikumist tunneb enamik inimesi. Aknaklaasid ja lauanõud klirisevad. Hoonetel kahjustusi ei ole. 5.0 Rippuvad esemed hakkavad tugevasti võnkuma. Hoonete seintesse tekivad praod. 6.0 Hoonete seintesse tekivad laiad lõhed. Korstnad ja mälestussambad varisevad. 7.0 Enamik hooneid variseb, maapinda tekivad kuni meetripikkused lõhed, raudteerööpad kõverduvad. 8.0 ja Täielik purustus. Murrangute, varingute ja maalihete tõttu muutub maapind tundmatuseni. rohke m 17. Kuidas tekivad tsunamid? Too näiteid suuri purustusi kaasa toonud tsunamitest. Maavärinate tagajärjel, kui maavärin liigutab ookeanialuseid laamu. Aasia tsunami India ookeanis, Jaapani tsunami 18. Ülesanded töölehelt! Mõisted (selgita oma sõnadega): mineraal, kivim, maak, litosfäär, vahevöö, sise- ja välistuum,
temperatuuri tingimustes. Peamised moondetegurid: P.Eskola järgi mõistetakse kindla temperatuuri ja rõhu intervalliga iseloomustatud maakore osa. (1)temperatuur (2)rõhk (3)fluidid(kuumad vesilahused, veeauru segu) 34. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Kontakt- e termaalse metamorfismi kivimid tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis. Purustus- e dünamometamorfismi kivimid kõrgel rõhul tektoonilises murranguvööndis Regionaal e dünamotermaalne metaformis areneb mäetekkelistes piirkondades (laamade põrkevööndeis ja subdtuktsioonivööndeis)eklogiit ja granuliitse faatsiese pürokseen-gneisid kristalliseeruvad ümber amfibolideks. Esinemine: suuremastaabiline levik (mäestikuliste süsteemide suurusjärguga analoogilised).
massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kôrgenenud temperatuuri, rôhu ja keemiliselt aktiivsete lahuste - gaaside e. fluididekeskkonnas. 10-30 km sügavusel, temp 400-450, rõhk 4000-5000 kbar. 36. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Metamorfseis kivimeis jälgitavaid struktuure vôib jagada kolme rühma: · mineraalide ümberkristalliseerumis e. kristalloblastilised struktuurid, · purustus e. kataklastilised struktuurid, · lähtekivimi säilunud e. reliktsed struktuurid. Ümberkristalliseerumisstruktuure iseloomustatakse mineraalide esinemisviisi järgi: · võrdteralised e. homeoblastilised · eriteralised e. porfüroblastilised · teralised e. granoblastilised · lehelised e. lepidoblastilised · tulbalised e. nematoblastilised Kivimi purunemisel mehhaaniliste deformatsioonide toimel tekivad kristalloklastilised struktuurid,
teisele pikendatud hammastega hammasülekandega, mis jääb hambumisse ka liikuva valtsi eemaldumisel. Kahekordse ajami puhul on kummalgi valtsil oma mootor. Valtspurustid on head oma lihtsa ehituse ja töökindluse, energia väikse erikulu ning ülepeenestatud materjali väikese sisalduse poolest. Puudusteks on väike tootlikkus ja puudulik peenestatus, liikuvalt valtsilt kogu purustile kanduv pidevvibratsioon ning valtside väike haardevõime. 83) Liikur-purustusagregaadid Teisaldatavaid purustus-sorteermasinaid on otstarbekas kasutada väikese tagavaraga maardlates või tööde väikese, mahu korral. Need seadmed varustatakse veermikuga ning neid on kerge viia ühelt objektilt teisele. Teisaldatav seade koosneb standardsetest purustus-soreerseadmetest. Masin töötab kas ühe- või kaheastmelise purustamisega ning sorteerib valmistoodangu fraktsioonideks. Kogu seadmestik monteeritakse ühele või kahele teisaldusalusele. Purustus-sorteerseade töötab järgmiselt
IT personal infosüsteemi protsesside teostuse IT infrastruktuuri kindlustajana Kõik need infosüsteemi ressursid võivad olla nõrgad kohad ehk haavatavad muutudes kahju tekitamise ehk ohu objektiks. Oht on märk kättejõudvast kahjust. Oht kasutab ära nõrkust, et teha kahju. Ohud võivad olla inimtegevusest või keskkonnast tulenevad. Inimtegevusest tingitud ohud võivad omakorda olla tahtlikult või tahtmatult põhjustatud. Ohtude näiteid: purustus - pahatahtliku kavatsuse tulemusena hävitatakse andmed, riist- või tarkvara avalikustamine - volitamata kasutajatel on ligipääs andmetele ja salastatud andmeid avalikustatakse muutmine - volitamata kasutajad muudavad andmeid katkestamine - arvutivõrk ei tööta ja teenuseid ei saa kasutada infopüüdmine - volitamata kasutajad kopeerivad ülekantavaid andmeid, nö "kuulavad pealt" või tundlik info klientide kohta satub konkurentide või kurjategijate kätte
· brändinimede ja märkide kahjustumist; · klientide ja partnerite usalduse kaotust; · organisatsiooni tegutsemise lakkamist. Oht (Threat) Märk kättejõudvast kahjust. Nõrkuse tingimus (eeldus), mis ohustab IT varade ja andmete turvalisust. Oht kasutab ära nõrkust, et teha kahju. Ohud võivad olla inimtegevusest või keskkonnast tulenevad. Inimtegevusest tingitud ohud võivad omakorda olla tahtlikult või tahtmatult põhjustatud. Ohtude näiteid: · purustus (Destruction) - pahatahtliku kavatsuse tulemusena hävitatakse andmed, riist- või tarkvara · avalikustamine (Disclosure) - volitamata kasutajatel on ligipääs andmetele ja salastatud andmeid avalikustatakse · muutmine (Modification) - volitamata kasutajad muudavad andmeid · katkestamine (Interruption) - arvutivõrk ei tööta ja teenuseid ei saa kasutada · infopüüdmine (Interception) - volitamata kasutajad kopeerivad ülekantavaid andmeid, nö "kuulavad pealt"
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon
Liitlasvägede pealetungi suund Liitlasvägede toetav rünnak Vastase liikumise suund Varitsus Kaevik, laskepositsioon Laskesektor Blokeeriv miiniväli Suunav miiniväli 19 Häiriv miiniväli Julgestusmiiniväli Pettemiiniväli Külgmiin Suundlaeng Raidtõke Kivitõke TT-kraav Silla, teetruubi purustus Tõke I astmes Tõke II astmes Tõkestatud või lõhatud tõke VÄRVIDE KASUTAMISE PÕHIMÕTTED KÄSITSI JOONISTADES ●● vastane – punane värv, ●● pioneerialased tingmärgid – roheline värv, ●● liitlane ehk sõbralik – sinine värv, ●● piirid, jooned, alad, tekst, raamid – must värv. ●● Vaenlase kujutamine, kui punast värvi ei ole: ●● üksuste kujutamisel kasutada vaenlase ikooni,
Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel. Sõltuvalt moondekivimite lähtekivimeist, eristatakse: · ortokivimid, · parakivimid Ortokivimid on tekkinud tardkivimite, Parakivimid settekivimite moondel. Samas ei ole sageli tugeva moonde korral võimalik lähtekivimit määrata. Moondeprotsesside liigi järgi jaotatakse enamlevinud moondekivimeid: · kontakt- e. termaalse metamorfismi, · purustus- e. dünamometamorfismi, · regionaal- e. dünamotermaalse metamorfismi kivimeiks. Esimesed tekivad magmamasside kontaktil ümbriskivimeis, teised murranguvööndeis, kolmandad mäetekkelistes piirkondades (laamade põrkevööndeis). Detailsemalt rühmitatakse mingi moondeliigi kivimeid juba metamorfsete faatsiestena s.o. kindlas P-T intervallis ümberkristalliseerumisel füüsikalis-keemilise tasakaalu saavutanud kivimrühmadena. Konkreetseid kivimtüüpe nimetatakse sageli tekstuuri
kirjutatud tekst mis jookseb äärepealt keskele kokku. Salapärane asi , kiri mis ei ole kreeta hieroglüüfkiri, ega kumbki lineaarkiri. Unikaalne kiri, teist analoogi pole leitud senini. Ei teata midagi mis keeles see on leitud. On leitud et on teatud rütm nende märkide juures, vb olla mingi hümn või poeetiline tekst. Ta on nagu trükitud, märke ei ole eraldi kujutatud, vaid nagu pitsatiga vajutatud sobivas järjekorras. 1700 purustus, varased lossid tegi maatasa, sinna peale ehitati hilisemad lossid Sakros, Hania, kus loss on tänapäeva linna all, pole korralikult välja kaevatud. Kõik need 5 keskust . Loss ja linn kuulusid ühte, linnast esilekerkiv suurim ehitus, lossil oli alati lossiesine plats, läänehoov vb olla linna keskplat, kõige paremini nähtav Sakros, ida- rannikul. Losside põhiplaan on sarnane, Knossose lossi põhiplaani abil. Knossose kaevas välja Evans 20 saj
annaabi.ee 
