Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja esimese seaduskogu, mis koosneb 282 §. 4) Assüüria, nad on väga sõjakad. (9-7 saj). Pealinnad on Ninive ja Assur. Assurpanipal on pks kõige targemaid Ida-Mesop. Valitsejaid. Ta rajab Ninivesse esimese raamatukogu. 5) Uus- Babüloonia(7-6 saj. eKr) Kuulsaim valitseja Nebukadnetsar II. Rajas Paabeli torni ja rippaiad. 6.saj vallutavad Pärslased Mesopotaamia. 331-323 vallutab Makedoonia Aleksander Mesopotaamia. Tekib Seleukiidide riik. Teadus ja kiri.
kättesaadav. Arstiteadus,, päikesekalender, geomeetria novellid ,, sinuge jutustus ,, Meso: kasutusel kiilkiri, laiem levik , matemaatika, astronoomia, kirjandus, kuukalender Sumerid-tsiviliaatsiooni rajajad, ratta kasutuselevõtt, kasutasid piltkirja, meso elanikud Tsikuraat- astmiktempel Kiilkiri-pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga Hammurapi koodeks- Uruk, Ur, Kis- Sumeri linnriigid, tähtsamad Sargon- Akadri riigi looja, muutus Mesos ideaalse valitseja sümboliks Hammurap- Babüloni kuningas Assur, Ninive- Asüüria riigi pealinnad Assurinpal-viimane võimas asüüria kuningas, lõi niineve raamatukogu Nebukadenetsar II- Uus-Babüloonia tuntuim ja edukaim kuningas. Vallutas palju
sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnadevahelised tülid. Sumeritest läänepool elasid Semiidid, kelle keskuseks Mari linn. 2. 2334-2193 eKr rajasid Semiidid Akadi riigi. Valitsejaks kuningas Sargon I, kes vallutas sumerid, ühendas Mesopotaamia, lõi impeeriumi ehk suure Akadi riigi. 3. 1792 – 1595 eKr vallutasid põhjapoolsed naabrid Akadi riigi ning rajasid Vana- Babüloonia. Pealinnaks Babülon. Valitsejaks kuningas Hammurap (1792-1750), kes lõi Suure Seaduste kogu. 4. 1700-1200 eKr tekkis Hetiidi impeerium. Hetiidid vallutasid Vana-Babüloonia. Uut riiki valitses kuningas Hatušili I. Pealinnaks Hattuša. 5. 900-612 eKr põhjaosas Assüüria semiidid Võimsam Assüüria kuningas Sargon II (721-705) vallutas heebrealaste põhjapoolse Iisraeli riigi, mille rahvas küüditati. Vallutati ka Urartu riik. Pealinnadeks Assus ja Ninive.
loojateks olid sumerid , kelle linnriikides tekkisid IV III aastatuhandel e.m.a. põhilised kustivormid , mis olid eeskujuks ka järgmiste sajandite kunstile. III aastatuhande II poolel võtsid Mesopotaamia enda valdusesse semiidi keelt rääkivad akaadlased. Sellega seoses muutub ka kunsti põhiteema , kui kuningas Sargon aastal 2350 e.m.a. linnriigid oma võimu alla ühendab. Oluliseimaks teemaks saab ainuvalitseja ülistamine. Aastatel 1792-1750 e.m.a. , kui valitseb kuulus seadusteandja Hammurap , muutub tähtsaks kultuurikeskuseks Babüloni linn. Peale assüürlaste pealinna Ninive vallutamist toimub Babüloni linna suurejooneline väljaehitamine. Mesopotaamia kunstiajalugu algab keraamikaga. Savinõude ja kujude järgi on näha , et juba IV aastatuhandel e.m.a. omasid nende loojad peenemaitselist vormitaju ja meisterlikku materjali valitsemist. Samuti on näha piiratud pinna oskuslikku komponeerimist alabastarist (kivist) nikerdatud peekritel.
valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel. 8)III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas. 9)Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade- vahelised tülid . 10)Mesopotaamia asub Lähis-Idas. 11)Semiidid elasid sumeristest läänepool. Nende keskus oli Mari linn. 12)Hammurapi seadused kirjutas Hammurap. 13)Need kirjutati 18. saj. 14)Hammurapi seaduste tekst koosneb sissejuhatusest, 282 artiklist ja lõppsõnast. Seadused on temaatiliselt rühmitatud, valdavad on kriminaal- ja tsiviilõiguse küsimused. Üldine karistuspõhimõte oli talioon ("silm silma, hammas hamba vastu"), rohkesti oli ette nähtud surmanuhtlust. 15)Hammurapi koodeksi järgi jagunesid seisused nelja põhiklassi ehk varnat: 1) brahmaanid
Arvatakse, et neil võis kaalukas sõnaõigus olla ka riigivalitsemist puudutavates küsimustes. · u 2000 eKr poliitilise killustatuse aeg Mesopotaamias. Ajapikku segunes aga sumeri rahvas põhja osas elavate semiidi rahvastega (Akadi riik), kelle keel tõrjus sumeri keele käibelt ja sumeri rahvas kadus ajaloost. Nende kultuuri edasiarendajaks said semiidid. · u 1800 eKr - Vana-Babüloonia riik. Kuningas Hammurap ühendas kogu Mesopotaamia oma võimu alla, rajas Vana-Babüloonia riigi ning kehtestas seadused, mida tuntakse Hammurapi seadustekogu nime all. Seadused raiuti kivitulpadele ja püstitati riigi kõigisse tähtsamatesse linnadesse.1901.a. leidsid prantsuse arheoloogid ühe sellise seadusetulba. Praegu asub leid Pariisis Louvre´i muuseumis. Vana- Babüloonia riigi purustasid 1600 eKr põhja poolt sissetunginud hetiidid.
Selle riigi tõstis suurrrigi staatusesse 18. saj ekr Hammurapi. Enamus tema valitsusaega oli Babülon endiselt suht väike riik. Valitsusaja teises pooles alates 1760 ekr muutus sõjaliselt agressiiivseks ja edukaks. Alistas lõunapoolsed sumeri alad, põhja suunas nii Mari kui Assüüüria vastu oli edukas. Pmst sai enda alla suht suure alal lõpuks, (kuid nii suur polnud, kui Sargoni riik). Hammurap püüdis seda ala väga hallata, jagas täpseid instruktsioone asehalduritele. Üritas välja kujundada ka algelist sõjaväeteenistuskohustust- jagas teenistusvaldusi (väikseid maatükke) sõjaväes teenimise eest. Võis vöörandada vöi pärandada ainult sõjaväeteenistuskohustusega koos. Hammurapi oli oma riigis ka õiguskorra tagaja, nagu mesopotaamia kuningas ikka. Sellega seoses lasi teha seadused ja kivisse raiiuda ja panna need "seadusesambad" püsti igasse riigi otsa. Nende
annaabi.ee 
