Klassikaline Periood Sparta linnriik,-Ateena linnriik,- ateena mereliit,kasvatus süsteem. Klassikaline periood:sparta linnriik:lakoonika mk, aristokraatia-parimate võim,range kasvatus süsteem:eelkõige sõjaline ettevalmistus,peloponnesuse liit,ateena linnriik:Atika mk,temokraatia ehk rahva võim(Pirikles)sünnipaik.Kasvatus:nii vaimne kui ka füüsiline külg olulised , ateena mereliit.Terminid:pedagoog,gymnasion.Osata võrrelda ateenat ja spartat.Ateena ja spart võistlevad omavahel ülemvõimu pärast kreekas.Peale jääb sparta.
Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Ateena mereliit Pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. Iga riik pidi teatud hulga sõjalaevu välja paneks või maksma maksu liidukassasse. Liidukassa asukohaks valiti Delose saar. Hiljem toodi liidukassa üle Ateenasse. Need liitlased, kes keeldusid maksude maksmisest allutati jõuga. Ehitustööd Ateenas Ateena oli juba varem tugevate müüridega ümbritsetud. Periklese ajal ehitati aga niinimetatud pikad müürid, mis ümbritsesid Ateenat tema sadama Pireusega
See tõmbas ametnike taseme väga alla. Ateena riigi kulu- ja tuluallikad Periklese ajal. Tulu. Viinamarjaveini ja oliivõli kaubandus; Pireuse sadam ja orjaturg; hõbedakaevandused; riigimaksud; sõjad orjad, sõjasaak; riiklikud lõivud ja trahvid. Kulu. Riigiametnike palgad ja toetusrahad; sõdade ajal tagajärgede likvideerimine ja laevade jm parandamine; hoonete ehitamine, tänavate korrashoid; sotsiaalmaksud. Ateena esimene mereliit (5. saj eKr). Kõik saared ja rannikulinnad. Tekkis Kreeka-Pärsia sõdade ajal ning eksisteeris kuni Peloponnesose sõja lõpuni. Tekkis algselt kui sõjaline liit pärslaste vastu. Vastu võeti kõik linnriigid, kellel oli laevastik. Lõpuks kuulus sinna üle 200 linnriigi, enamus olid saared (Egeuse meres). Mereliidu kõrgeim organ oli mereliidu koosolek arhee kõikide linnriikide esindajad. Käis koos 1 kord aastas
Kreeka linnriik: Ateena Sisukord Ateena ajaloost Peloponnesose sõja algus Soloni reformid 594 eKr Ateena demokraatlik linnriik Sõja kulgemine Ateena mereliit Perikles 495 - 429 eKr Ateenas elavad inimesed Sokrates 469-399 eKr Rõivastus ja soeng Aischylos Sophokles 496-406eKr Kasutatud materjal Ateena ajaloost Ateena linnriik tekkis 8.saj. eKr 7.saj. eKr hakati tegema hõbemünte 594 eKr Soloni reform 560 eKr kehtestas Peisistratos kehvtalupoegade toetusel türannia
lihtrahvale soodsamaks. Tema ettepanekul hakati nõukogu liikmetele, riigiametnikele ja kohtunikele maksma väikest palka, mis lubas ka vaestel meestel oma igapäevast tööd ajutiselt kõrvalejättes riigiteemadele pühendada. Kalliase rahu: Sõda Ateena mereliidu ja pärsia vahel lõpetati väidetavalt Kalliase rahuga, mille kohta pole tegelikult teada, kas see sõlmiti, aga sõda igatahes lõppes. Ateena mereliit: 478/477 sõlmiti Ateena mereliit ehk nn Delose liit. Liitlased tõotasid pidada ateenlaste juhtimisel ühist sõda Pärsia vastu. Need riigid, mis ise laevu välja ei pannud, pidid maksma andamit. Liidulaevastiku ülemana tõusis esile Kimon. Demokraatlik riigikord: Ateena kodanike hulk kõnealusel perioodil ulatus arvatavasti kuni 60 000 inimeseni. kõik tähtsamad riigiasjad otsustati regulaarselt koguneval rahvakoosolekul (ekklesia), millele kuulus nii seadusandlik
KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil keel kombed usund. Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine kulutuuri-ja kaubanduskeskus Kreekas). Sophoklese tegevusaeg. Kujunes kaks võimukeskust Peloponnesose Liit (Sparta + Lõuna-Kreeka linnriigid) ja Ateena Mereliit (Ateena + Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid). Esialgu oli tugevam Ateena Mereliit (valitseja Perikles). Pingelised suhted viisid Peloponnesose sõjani, mille tagajärjel saavutas Sparta (kes sõlmis suhted Pärsiaga) oma ülemvõimu. Sokratese tegevusaeg. Platoni tegevusaeg Liidrikohale tõusis Teeba riik, algas teebalaste ülemvõim. 338 eKr Chaironeia lahingus Makedoonia kuningas Philippos II alistas Kreeka oma ülemvõimule ( sellega lõppes ka Vana Kreeka ajajärk! )
maaorjad. Ateenas aga oli orjandus keelatud. 3. Mõisted a) Polis Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka vaesed kodanikud g) Peloponnesose Liit e Ahhaia Liit oli Peloponnesose linnriikide liit; poliitiline ja sõjaline vastasleer Makedooniale h) Peloponnesose soda Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline soda. Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. i) Strateeg - väepealik j) Akropol polise keskele kaljukünkale ehitatud kindles. Tuntuim oon
demokraatlikule arengule. Vaeste inimeste tähtus hakkas üha enam kasvama, laevastiku tugevnedes loodi neile ka töökohti. 5. saj keskpaigaks eKr kujunes Ateenas demokraatlik riik, kui riigi eesotsas oli Perikles. Demokraatliku korra kehtestamisega ei tõrjutud aristokraate poliitilisest elust, nende tähtsus jäi samaks, sest olid haritud ja hea kõneoskusega. Pärsia sõjad, Peloponnesose liit ja Ateena mereliit 6. saj eKr tõusis esile Pärsia impeerium, mis üritas haarata võimu ka Kreekas. Paljud Kreeka polised moodustasid seepeale spartalaste juhtimisel liidu ning suutsid mitmes lahingus pärslasi võita, nii tekkis nt 6. saj eKr Peloponnesose liit. Laevastikus moodustasid tuumiku Ateena laevad ning tekkis Ateena mereliit. Algsete liitlaste Sparta ja Ateena vahel puhkes 431-404 eKr Peloponnesose sõda, milles ateenlased said hävitavalt lüüa.
Ateenas orjandus keelatud. 3. Polis - oli Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 4. Heloot - Spartiaadi maaori (enamasti alistatud messeenlased ja ka Lakoonika pärisrahvas). 5. Demokraatia - rahvavõim, kõige varasem oli Ateena demokraatia. 6. Pedagoog - usaldusväärne, vanem ja kogenenum ori, kellele usaldati laste saatmine kooli ja nende tagasitoomine. 7. Barbar - kreeklastele võõramaalased, kes rääkisid neile tundmatut keelt. 8. Ateena Mereliit - pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. 9. Peloponnesose Liit - kui Sparta riigi jõud hakkas tõusma, otsisid teised Peloponnesose ps. riigid temaga liitu. Sinna kuulusid peaaegu kõik Peloponnesose riigid. 10. Peloponnesose sõda - sõda spartalaste (ja liitlaste) ja ateenlaste (ja liitlaste) vahel. 460 - 445 e.Kr. 11. Strateeg - väejuht. 12. Akropol - kaljunukile rajatud kindlus. Linna keskne, kõrgem kindlustatud koht. 13
· Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks · Ühtne relligioonikeskus Delfi · Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike · Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk · võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks. Kreeka-Pärsia sõjad
Mõisteid Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e
ülemjuhatus Pärsia sõdades tõstis spartalaste autoriteeti veelgi. Sparta ümber koondusid paljusid Lõuna-Kreeka linnriikide ühendav Peloponnese Liit. Nii spartlased kui ka nende liitlased toetusid sõjaliselt eeskätt maaväele .5. sajandi Ateena oli demokraatlik riik , mille sise-ja välispoliitikast suunas ning kujundas pikka aega(umbes 460-430 eKr) silmapaistev riigimees Perikles . Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid linnriike. See liit oli rajatud vabatahtliku ühendusena Pärsia-vastaseks võitluseks, kuid peagi kehtestas Ateena selles oma ülemvõimu.Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised, puhkes nende vahel pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). See osutus Ateenale hukatuslikuks. Spartalased sõlmisid suhteid Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid endalegi võitlusvõimelise
See pani aluse kreeklaste ajaarvamissüsteemile. Klassikaline ajajärk (5.saj - 4. saj I pool): (Ateena akropoli väljakujunemine) Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenike e. kreeklaste ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel, mitte riikluse alusel. Poliitilised arengud Kujuneb 2 võimukeskust: -Lõuna-Kreeka linnriike koondab Peloponnesose Liit, mida juhtis Sparta. -Egeuse mere äärseid linnriike koondas Ateena Mereliit/Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Ateena. Periklese valitsemisaeg (460-430 eKr) oli Ateena hiilgeaeg. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Sellest ajast alates algab Sparta võimu ajajärk. Umbes 4. saj keskel algas Makedooni tõus. Aastal 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Pärsia valitseja Philippos II kreeklased ja ühendas kogu kreeka/Hellase oma võimu alla. Sellega lõppes klassikaline ajajärk ja Kreeka iseseisvus.
Eriti esile kerkisid Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus. Ta oli juba enne sõdu võimsaim Lõuna-Kreeka riik. Tugevaim jalavägi. Sparta ümber kogunes paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Toetusid eeskätt maaväele. Ateena oli 5.saj demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat korraldas pikka aega (u 30 a) silmapaistev riigimees Perikles. Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartle asuvaid linnriike. (Loodi vabatahtliku ühendusena Pärsia vastu, kuid Ateena kehtestas ülemvõimu). Liitlased tasusid riigikassasse andamit, mis võimaldas Ateenlastel oma laevastikku täiustada. Nende laevastik kujunes ülekaalukalt võimsaimaks Kreekas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr) See osutus Ateenale hukatuslikuks. Spartalased sõlmisid
· Athena, Balkani poolsaarel · Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks · Ühtne relligioonikeskus Delfi · Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike · Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk · võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks.
sajandil sai alguse Kreeka linnriikide hiilgeaeg 480- kultuuri levikule kogu Väljaränne Väike- kolonisatsioon, mis hõlmas 431eKr tolleaegses maailmas; kujunes Aasia läänerannikule, Vahemerd ja Musta merd Egeuse mere äärseid linnriike välja maailmaühiskond, kus mis muutus kreeklaste Kolonisatsiooni kõrgaeg koondav Ateena mereliit e domineerisid kreeka keel ja püsivaks asualaks. Deelose Liit, juhtriik Ateena kultuur Egeuse meri kujunes 7.saj.hõberaha kui väärtusmõõdu Esialgu oli tugevam Ateena, Rajati Museion kreeka e Hellase kasutuselevõtt, mis sai alguse Periklese valitsusaeg 460-430 eKr Impeerium lagunes Aleksander
ATEENA Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristrokraatia. Aastal 594 eKr kärpis Solom rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Soloni reformid panid aluse demokraatia arengule. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid, kuid nende kukutamise järel kehtestati kõigile kodanikele võrdsed õigused. Ateena ehitas endale Kreeka võimsama laevastiku, millest tekkis Ateena mereliit.. Ateena vallutas teised liitlased oma võimule. Riigid maksid andamit ja Ateena tugevdas oma laevastikku veelgi, sellega tõusis vaeste kodanike osatähtus, kes teenisid sõudjate ja madrustena ja tagasid sõjalise ning poliitilise võimsuse. Nii kujunes Ateenast demokraatlik riik, kus kõigil kodanikel olid võrdsed õigused.Metoigid pidid makse maksma aga kodanikud olid neist vabastatud. Rikkad pidid varustama sõjalaevu ja korraldama pidustusi.
509 Kleisthenese reformid ___________________________________________________________________________ 5.-4.saj. klassikaline ajajärk 500-449 Kreeka-Pärsia sõjad 494 Mileetose purustamine pärslaste poolt 492 pärslaste I sõjaretk Mardoniose juhtimisel 490 pärslaste II sõjaretk. Marathoni lahing 480 pärslaste III sõjaretk Xerxese juhtimisel. Salamise merelahing 478-477 Athenai I Mereliit (Delose Liit) 464 heilootide ülestõus Messeenias, III Messeenia sõda 525-456 Aischylos umb. 484-425 Herodotos 449 Kalliase rahu. Kreeka-Pärsia sõdade lõpp umb. 496-406 Sophokles umb. 460-395 Thoukydides 445 30.a. rahuleping Athenai ja Sparta vahel 444-429 Periklesi võim Athenais 431-404 Peloponnesose sõda 480-406 Euripides 450-388 Aristophanes 415-413 Athenai sõjaretk Sitsiiliasse
3)Salamise 4)Plataia 3.Töö kaardiga (kaart tv lk 35). Milline lahing oli kõige olulisem? Miks? 4.Kirjelda ühte lahingut. (Kus, mis, lahingu käik) V:Selle pead sa küll ise välja mõtlema. 5.Leia kaks põhjust, miks pärslased ei suutnud Kreekat alistada. V: Kreeklastel oli ehitatud eriline laevastik, neil oli ka tark juht. Ühtlasi oli neil ka tugev maavägi. 6.Miks peetakse 5.sajandit Kreeka hiilgeajaks? V: Riiki juhtis Perikles. Demokraatia kõrgaeg. Ateena mereliit. Suured ehitamised. 7. Kes oli Perikles? Nimeta 3 olulisemat joont. V:Perikles oli tark, ta kindlustas võimu, oli suurepärane kõnemees. 8.Keda oli Ateenas rohkem, kodanikke või mittekodanikke? Põhjenda. V:Mittekodanikke, sest seal oli palju sõjavange, orju, lapsed ja naised polnud ka kodanikud. 9.Nimeta 3 muutust, mis toimusid Ateenas 5.saj.eKr ja mistõttu sai ateenast tugevaim linnriik Kreekas? V:Ehitati laevastik, pikad müürid. Ateena mereliidu keskus kolis Ateenasse
Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. AteenaSparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud. Enne 594 aastat eKr, kui Solon oma riigivormiga välja tuli valitses pärilik aristokraatia. Peale mõningast türanniat kehtestati kõikidele kodanikele riigiasjades võrdsed õigused. Ateena mereliit Pärsia-vastane liit Pärsia sõdade ajal, mis koondas Egeuse mere rannikuriike. Ateenlased kehtestasid ülemvõimu selles liidus. Ateena mereliidu tugevedes kasvas vaeste osatähtsus, sest nemad tagasid sõudjate ja meremeestena sõjalise ja poliitilise stabiilsusega. Selle ajendil kasvad Periklese ajal välja demokraatia (rahva võim), kus võim kuulus rahvakoosoleku le. Põhiosa kodanikkonnast moodustasid talupojad, kuid ka käsitöölased ja meremehed.
Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung või sisetülid Peoloponnesose sõja lõpetanud rahu tingimused 1. Ateena võis alles jätta vaid 12 laeva 2. Spartale tuli maksta sõjahüvist 3. Ateena demokraatlikus kukutati 4. Ateena kindlused hävitati 5. Ateena mereliit saadeti laiali Sparitaatide kasvatus Sünd- ellu jäeti vaid elujõulised. Väetid ja vigased hukati vanemate nõukogu otsusega. Otsuse viis täide isa. 7-13 a. lapsed eraldati vanematest ning paigutati riiklikesse koolidesse, seal õpetati ennekõike sõnakuulamist, jooksmist, hüppamist, odaviset, kettaheidet ja rusikavõistlust. 14. a tuli läbida karm prooviaasta, seejärel sai ta õiguse relva kanda ja osaleda krüpteiadel. 15-20 a. eikohal sõjalised hajutused ja koorilaul. 30
spartiaat - sparta täieõiguslik kodanik hopliit - raskerelvastusega jalaväelane perioik - isiklikult vaba mittekodanik geruusia - 30 liikmeline vanemate nõukogu lakooniline kõne - lühike, täpne ja selge kõne demokraatia - riigikord, kus kõigil vabadel meessoost põliselanikel olid kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli reaalne võimalus riigi valitsemisest osa võtta strateeg - väepealik, kes juhtis riigi sõjaväge Ateena mereliit - koondas egiptuse mere rannikul ja saartel paiknevad polised. olid loodud vabatahtliku ühendina pärsia vastu pedagoog - õpetaja oraakel - pühamu, kus võis jumalatelt preestri kaudu nõu küsida titaanid - muitsed jumalad lüürika - luule ette kandmine panatenaia - jumalanna athena auks peetav tähtsaim pidustus ateenas dionüüsia - pidustus dionysuse auks vana-kreekas tragöödia - traagilise/kurva lõpuga näidend komöödia - lõbusa/naljaka lõpuga näidend
seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), võimuvõitlus (ateena, sparta+ 431-404); Makedoonia aeg (4 saj II p), hellenid (kreeklaste sugulased), Philippos II sõjakäigud (kuulutas helleni juhiks) Kreekasse (359-336), vastu astub Ateena kõnemees Demosthenes, filipikad ta poolt. 338 Chaironeia lahing, kreeka- Valitsemine: rahvakoosolek, nõukogud, riigiametnikud- osa said kohalikud mehed. Aristokraat, käsitööline ja talupoeg, ori. Sõjavägi: ratsavägi, raskerelvastus jalavägi, lingu-ja vibumehed.
Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidid ise hakkama saama ja pidevalt tegelema füüsilise treeninguga, Spartas oli rangeelu korraldus. 3.Iseloomusta polise elanikkonna erinevate kihtide seisundid? V: Aristokraadid- omasid maad, orjasid, võimu, 100% olid kodanikud Talupojad- omasid maad, kariloomasi, kindlasti kodanikud Käsitöölised- omasid töökodasi, orjasid, üldiselt ei olnud kodanikud
Balkanil Eugeuse mere saartel Väike-Aasias Iseseisvuse säilitamine: tagas kreeklastele kultuurilise ja majandusliku arengu tõi enesega kaasa polisliku korralduse ja kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaja Kreeka-Pärsia sõdade järel: Tugevamad polised: 1) Aristokraatlik SPARTA PELEPONNESOSE LIIT ( Sparta ja dooria päritolu Lõuna-Kreeka polised ). Sõjaväe peamine jõud: JALAVÄGI 2) Demokraatlik ATEENA ATEENA MERELIIT ( Ateena ja joonia päritolu polised ). Sõjaväe peamine jõud: LAEVASTIK Võitlus käis ülemvõimu pärast! Peleponnesose sõda ( 431-404 eKr. ) : Sõja tegevus venis: Sparta koos liitlastega saavutas edu lahingutes maal Ateena omas ülemvõimu merel Pöörde sõjas saavutas Sparta tänu Pärsiale, kelle abiga ehitati laevastik ja suudeti Ateena alistada. Sõja tulemus: Sparta domineeris Kreekas kuni 371 eKr. Ateena Mereliit saadeti laiali
494 eKr – surusid pärslased maha Väike-Aasia kreeka linnade ülestõusu 490 ekr – Maratoni lahing, ateenlased lõid pärslaste sissetungi tagasi (Dareios I) 480 eKr – pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxese juhtimisel (Termopüülide lahing, Salamise merelahing) 479 eKr – Plataia lahing, pärslased tõrjuti kreekast välja, algas ka nende tagasitõrjumine Väike-Aasia rannikult 478 eKr – loodi Ateena mereliit edasiseks võitluseks pärslaste vastu 4. Klassikaline ajajärk u 500 – 338 eKr 7 Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Poliitilised arengud - valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub periklese valitsusaega - kujunes kaks võimukeskust: A
4. Filosoofia sünd: Thales, Herakleitos, Pythagoras. 11) Kreeka- Pärsia sõdade ajajärk Kreeka-Pärsia sõjad: Ioonia ülestõus; Maratoni lahing; Themistokles ja Ateena laevastiku rajamine; Xerxese sissetung; Thermopüülide, Salamise ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse
Seal oli üli 30 liikmeline nõukogu(geruusia), sinna kuuluvad liikmed pidid olema üle 60 aastased. Kõik lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Ülejäänud elanikkkond olid spartiaatide võimu all. Spartiaate oli ainult 5%, ülejäänud moodusasid orjad: perioigid, heloiidid. Ateena: Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud.Seal valitses demokraatia. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Kõikidel kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustati enamus tähtsad asjad. Koosolekutel korraldas riigiasju kuni 500-liikmeline nõukogu, kes allusid rahvakoosoleku otsusele. Kohtunikke oli 6000. Ametnike hulgas 10 väejuhti kes valiti iga aasta rahvakoosolekul. Haridus ja teadus Koolis said käia ainult poisid, tüdrukuid sinna ei võetud. Rikkamates perekondades poisid said isegi kodus pedagoogi käe all õppida
Pärslased ei osanud ka erinevalt kreeklastest ujuda ja lahing lõppes Kreeka võiduga. Plataia lahing 480 ekr. Pärslased rikkusid kreeklaste veevarustuse ning kreeklased pidid omale uue laagri leidma. Päärslased jälitasid neid ja lõpuks ründasid mägedes. Kreeklaste raskem relvastus, pikemad odad ja pronksist kilp tagasid neile võidu. Pärast Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt kreekast ning ei naasnud enam. Ateena mereliit Väike-Aasia ranniku Kreeka linnriikide vabastamiseks moodustatud Egeuse mere äärsete poliste sõjaline liit, mille juhiks said ateenlased. Peloponnesose sõda Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431-404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud rahaga ehitasid endale võimas laevastiku ning tänu ateenalaste lollusele said nad endale ka nende laevastiku. Ateena alistati ning Ateena pidi sõltuma Spartast
• Perioodi lõpul algas Kreekast põhjas asuva Makedoonia riigi esiletõus. • Chaironeia lahing (338 eKr)- Philippos II juhitud makedoonlased ja Kreeka linnriikide vahel. Ateena ja Teeba väed said lüüa. Kreeka Makedooniale. • Salamise lahing (480 eKr)- Merelahing. Pärsialased ülekaalus, 1200 laeva, kreeklastel 400. Kreeklased juhtisid pärslased lahesoppidesse, kus osad pärsia laevad karidele jooksid, kreeklased võitsid pärslasi. • Ateena mereliit- Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid. Rajati Pärsia- vastaseks võitluseks, kuid Ateena kehtestas seal ülemvõimu. Enamik liitlasi tasus liidukassasse andamit, mis võimaldas ateenlastel oma laevastikku täiustada. • 4)Hellenistlik ajajärk u. 338- 146 eKr (või 30 eKr) • Hellenistlike riikide kujunemine, hellas- kodumaa (Kreeka) • Kultuur levis (eriti itta) tänu Aleksander Suure (Makedoonia) sõjaretkedele (334-326 eKr)
*suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjaline sisekorraldus *Ateena oli demokr.riik mille sise- ja välispoliitikat kujundas Perikles *Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus ja kultuurikeskus *Ateena ja Sparta pingelised suhted puhkes Peloponnesose sõda mis lõppes Ateena kaotusega-Ateena piirati sisse ,kaitsemüürid lõhuti ,mereliit saadeti laiali, Ateenast sai Sparta sõltlane. *Sparta ülemvõimu ajajärk *Teebalased Sparta armee Leuktra lahingus-S parta ülemvõimu lõpp *Ateenal õnnestus kaitsemüürid ja laevastik taastada ning tõusta uuesti Kreeka tugevamate riikide hulka. *Liidrikohal Teeba riik. Klassikalise ajajärgu lõpp Ükski Kreeka linnriik ei saavutanud kindlat püsivat ülekaalu, sest kui üks neist nii võimsaks muutus et teiste iseseisvust ohustama hakkas, liitusid ülejäänud tema vastu.
võisid neist saada isegi mõjukad riigimehed. · Klassikaline ajajärk. Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku. Sel perioodil kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, kus oli range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere juures paiknevaid linnriike. Ateena laevastik oli võimsaim kogu Kreekas. Ateena ja Sparta vahel oli suhted pingelised ning nende vahel tekkis Peloponnesose, mis sai Ateenale hukatuslikuks. Järgnes Sparta ülemvõim, keda toetas Pärsia, sekkusid nii Kreeka riikide omavahelistesse ja nii allutasid Väike-Aasia lääneranniku linnas endale. Teised Kreeka riigid hakkasid tasapisi taastuma, Ateena jälle tugevamate riikide hulgas, Liidrikohal Teeba
Samuti asetati neid mälestusmärkidena meeste haudadele. Nad olid kujutised ühest ideaalist- ilust, vagadusest, aust ja ohverdusest. Arhitektuuriga seotud skulptuuris kujutatakse lahinguid jumalate ja hiiglaste vahel, stseene kaarikutega ja mütoloogilisi tegelasi. Arhailise ajastu lõpul tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus Kreekas. Ateena Mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevaid poliseid. Ateenal oli ka Kreeka võimsaim laevastik. Sparta oli Lõuna-Kreeka võimsaim linnriik, mil oli Kreeka tugevaim jalavägi. Selles valitses range sõjaline sisekorraldus. Sparta ümber koondus paljusid Lõuna-Kreeka poliseid ühendav Peloponnesuse Liit. Klassikalise ajastu kuulsaimad ehitised püstitati Ateenas, mis oli sealne 5.sajandi juhtiv linnriik. Pärast selle sajandi alguses toimunud sõda
rahvakoosolekul valiti 10 väejuhti (6000 kohtunike) Osa kreeka kultuurist Haridusele oli rõhk. Suur osa Oli range disipliin. Ei olnud oli kreeka kultuurist. eriti Sparta pärituolu kultuuri tegemisele. relvajõud Mereliit. Oli tähtsal kohal Tugevus tugines maaväele. laevastik. Religioon Tsentraliseeritud(ühtset) usukultus Kreekas puudus(sest polnud ühte riiki). Range süsteem religoonis puudus. Kreeka jumalad olid antropomorfsed (inimese sarnased). Asjade alguseks oli Kaos(nimi). Neist sündisid Uramos(taevas) ja Gaia(maa). Neist omakorda sündisid 12 titaani, kükloobid ja monstrumid. Titaanidest olid Kronas ja Rhea nii abikaasa kui ka õde ning vend
*krüpteia- igaastane vormiline sõda orjade vastu, spartiaatide sõjaline väljaõpe *spartiaadid täieõigulised kodanikud, kes tegelesid sõjaliste harjutuste ja füüsise arendamisega *perioigid kodanikuõiguseta inimesed, kes elasid äärealadel, tegelesid käsitööga ja põlluharimisega, maksid makse *heloodid orjad, kes harisid spartiaatide maad, riigi omad *lakooniline väljenduslaad lõhidalt ja täpselt kõnelemine *Ateena mereliit Ateena ja Joonia poliste liit, jõud põhines laevastikul *Peloponnesose liit Sparta ja Lõ-Kreeka Dooria poliste liit, liikmed toetasid spartat sõjaliselt *filipikad kõned kunigas Philippos II vastu, millega kutsuti kõiki kreeklasi üles võitlema makedoonlastega Akropol kaljunukile rajatud kindlus, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud agoraa koosoleku ja turuplats Partheon Athenale pühendatud tempel
Balkani ps. soodustas tsivilisatsiooni teket see,et peamine ühendustee välismaailmaga on meri.See tingis avatuse muu maailmaga ja sügava sisemise killustatuse.Tänu Lähis-Ida asukohale oli Kreeka kultuurivahendaja ja hiljem võeti seal üle ida kultuuri saavutused.Vana- Kreeka ajalooperioodid:1)2000-1100eKr=Mükeene kultuur.2)1100-800eKr=Tume ajajärk.3)800-500eKr=Arhailine ajajärk.4)500-338eKr=klassikaline ajajärk.5)338-30eKr= Hellenistlik ajajärk.Kultuurisaavutused:3 aastatuhat ekr õpiti pronksi sulatama.Lossidest tuntuim oli Knossose loss.Lineaarkiri A, lineaarkiri B.Tume ajajärk:Tume ajajärk mis kestis u 1100-800 ekr oli kreeklastele vaesem ja nõrgeim ajajärk mis selleks hetkeks toimunud oli.Losse ei taastatud, kiri unustati ja rahvaarv kahanes.Toimus taandareng riikluses ning välissuhetes kuid asustati väike-aasia läänerannik.Võeti kasutusele ka raud,mis oli edasiareng tööriistadele.Kultuuri tähtsus:Õhtumaade kultuuri alus. Euroopa kult...
2. Xerxese sõjaretk 480-479 eKr (ateenlased kutsuvad appi spartalased) Termopüülide lahing spartalaste eesotsas Leonidas, spartalased kaotavad reeturi tõttu, pärslased liiguvad Salamise saarle Ateena alla Salamise lahing esimene suur merelahing, kreeklaste võit, Xerxes lahkub Plataia lahing 479 kreeklaste lõplik võit IV Klassikaline ajajärk Algab Kreeka-Pärsia sõdadega. Ateena saab võimsaks. Kreeka jaguneb kahe võimukeskuse vahel: 1. Ateena mereliit e. Delose liit Ateena liitlased sõltuvad Ateena laevastikust ja maksavad raha, Ateena kasutab raha enda ülesehituseks (tugevaim jõud laevastik) 2.Sparta ja Peloponnesose liit Lõuna-Kreeka polised Spartaga liidus, sisepoliitiliselt iseseisvad, välispoliitiliselt toetavad Spartat (tugevaim jõud maavägi) Ateena hiigelaeg Perikles · Kindlustab Ateena (müürid sadamatee ümber) · Ehitab välja Ateena akropoli (Nike tempel, Parthenon-Pheidiase Athena kuju)
kadusid. ARHAILINE AJAJÄRK- 800-600 eKr, tekkis riiklus ja linnriigid, kolooniad ja kaubanduskolooniad, 776 eKr olid OM (osalesid ainult hellenid ja vabad mehed), hõberaha vermimine, välissidemed eriti Idamaadega, kreeka tähestik, üle kreekalised religioossed keskused, tekkisid kangelaseeposed (Iljas ja Odüsseia). KLASSIKALINE AJAJÄRK- 500-338 eKr, välisvaenlased, Kreeka – Pärsia sõjad, sisemine konkurents (Sparta-peloponnesuse liit, Ateena-ateena mereliit), Sparta ja Teeba ülemvõimu aeg, 338 eKr makedoonlased vallutasid Kreeka alad. HELLENISM ? 4. Vana-Kreeka usundi iseloomulikud jooned. Panteon (Vana-Kreeka jumalkond) asus Olümpose mäel, antropomorfsed (inimese kujuga jumalad), palju jumalaid, puudus kindel kultus, oma templid. Jumalatega suhtlemine läbi preestrite (valitud, terved, karsked mehed), ohverdamine-põhiline jumalate ausatmise viis(veised, kitsed, lambad,
hirmu valitsus, monarhia riigivorm, kus ühel isikul on piiramstu võim, spartiaat sparta kodanik, hopliit raskerelvastus jälaväelane, kellel olid kõik kodanikuõigused, perioik enamik lakoonika elanikud, kes olid isiklikult vaba, geruusia spartiaatide seast valitud vanemate nõukogu, lakooniline kõne lühike, täpne ja selge kõne, demokraatia rahvavõim, strateeg väejuht, ateena mereliit pärsia sõdade ajal kreeklaste ehitatud võimas laevastik, mis asus pärsia vastase liidu ette otsa , pedagoog lapse õpetaja, oraakel vanakreeka pühamu, titaan vanema põlvkonna jumalad, lüürika lüüra saatel ettekandev luule, panatenaia pidustused, millega tähistati uue aasta algust, dionüüsia kevade saabudes peetud pidustused, kus ateenlased näitasid oma jõukust ja vägevust, tragöödia
agoraa koosoleku ja turuplats Vana-Kreeka linnades akropol polise kõrgeim osa demokraatia vanaaja riigikord, kus kõigil vabadel põliselanikest meestel olid kodanikuõigused ja kõigil kodanikel oli võimalus riigivalitsemisest osa võtta türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim aristokraatia võim, mis on koondunud aristokraatide kätte oligarhia võim, mis on koondunud väikese inimeste rühma kätte Ateena mereliit liit, mis koondas Egeuse mere rannikul ja saartel olevaid linnriike, et kaitsa end Pärsia eest panatenaiad jumalanna Athena auks peetavad tähtsaimad riiklikud pidustused Ateenas dionüüsia pidustused Dionysose auks kevade saabudes komöödia lõbusa sisuga näitemäng tragöödia tõsise sisuga näitemäng Ateena ja Sparta. Erinevused ja sarnasused. Valitsemine ja laste kasvatamine. ATEENA Sarnasused SPARTA
eemal ja oma elukorraldusega ise toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise treeninguga. Aristokraatliku korra pooldajad pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Ateena ühiskond ja valitsemine Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas aristokraatia, kuid poeet ja seadusandja muutis riigikorda, andes vaestele võimalusi riigiasjades osaleda. Ateenalaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Teiste riikide maksude eest tugevdas Ateena oma laevastikku, millega kaeti ka riigi kulud. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati riigi tähtsaimad asjad. Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu, kes midai allmuma rahvakoosoleku otsustele. Igal aastal eati ametisse 6000 kohtunikku ja nende seast paarisaja liikmelised kohtud(tõmmasti liisku). Ametnike hulgas olid tähtsamad 10 väejuhti, kes valiti hääletamisega rahvakoosolekul.
Valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub Periklese valitsusaega. Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Kujunes kaks võimukeskust: Lõuna- Kreeka linnriike koondav Peloponnesose Liit, mille juhtivaks jõuks oli Sparta. Egeuse mere äärseid linnriike koondav Ateena Mereliit ehk Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Periklese juhitud Ateena. Ülesanne: Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? Loe õpikust lk. 104, 111,150. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431. 404 ja algas Sparta ülemvõimu aeg. (Sparta liidus Pärsiaga). 4. saj I poolel tõusis valitsevaks Teeba (pärast Leuktra lahingut Spartaga 371 eKr). 4. saj keskel algas Makedoonia tõus. 338 eKr Chaironeia lahingus purustas Makedoonia kuningas
eheomadusi); pidev füüsiline treening ; kodanikes hinnati eelkõige vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks; sõjakunsti kõrgem tase; faalanks; kreeklased pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Demokraatlik Ateena Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud; Solon- tema reformid panid alus eAteena domkraatlikule arengule; võrdsed õigused; Ateena mereliit; Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi; Perikles; metoigid(võõramaalased) Kodanike kasvatus ja haridus Ateenas saadeti poisid seitsmeaastaselt kooli, kus õpiti lugema ja kirjutama; rikkad õpetasid lapsi pedagoogi käe all; 18-20 eluaastani veetsid noored riiklikus piiriteenistuses; pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks. 5.Jumalad, rituaalid, pühamud ja templiehitus Jumalad
toimetulema ning lisaks sellele tegelesid füüsilise treeninguga. Aristokraatliku korra pooldajad pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Ateena ühiskond ja valitsemine Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas aristokraatia, kuid poeet ja seadusandja muutis riigikorda, andes vaestele võimalusi riigiasjades osaleda. Ateenalaste orjastamine oli seadusega keelatud. Moodustati Ateena mereliit. Teiste riikide maksude eest tugevdas Ateena oma laevastikku, millega kaeti ka riigi kulud. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekutel, kus otsustati riigi tähtsaimad asjad. Koosolekute vahel korraldas riigiasju 500-liikmeline nõukogu, kes midai allmuma rahvakoosoleku otsustele. Igal aastal eati ametisse 6000 kohtunikku ja nende seast paarisaja liikmelised kohtud(tõmmasti liisku). Ametnike hulgas olid tähtsamad 10 väejuhti, kes valiti hääletamisega rahvakoosolekul.
* Demokraatliku korra kodanikud suudavad nii oma eraelu kui ka riigiasjadega tegeleda. * Kõik on seaduse ees võrdsed. Periklese valitsusaeg oli Ateenale äärmiselt oluline, sest: * oma valitsusajal lasi Perikles Ateena ja tema sadama Pireuse ühendada, ehitades nende ümber võimsad müürid * Periklese valitsusaeg kindlustas demokraatliku korra Ateenas. * Kui akropol kaotas oma tähtsuse, lasi Perikles sellest välja ehitada kultusekeskuse * Moodustati mereliit 7. Hellenite igapäevaelu. 8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Lihtrahva ja aristokraatliku pere erinevused: * Aristokraatidel võis olla hetääre. * Lihtrahva naine võis linna peal käia kui tekkis vajadus, kuid aristokraatlik naine pidi olema koos saatjaga. * Aristokraatlikud pered soetasid järglasi lisaks oma pere jätkamisele ka poliitilistel eesmärkidel. Ateena ja Sparta naise võrdlus: ATEENA:
ja ülesanded, linnad, Mükeene loss), 1100 a. eKr rahvaste sissetung. 2. Ülevaade klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni ajaloost, õp. lk 101-106 Tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood (aeg, olulisemad sündmused ja kultuurisaavutused, olulisemad sõjad (Maratoni ja Salamise lahingud, Peloponnesose sõda, Pärsia riigivalitsejad) liidud (Peloponnesose ja Ateena mereliit), Makedoonia asupaik, Philippos II, Chaironeia lahing. 3. Riik ja ühiskond Vana-Kreekas, õp. lk 107-114 Polis; kodanikud; varanduslik tsensus kui eeldus kodanikuks saamisel; deemos ja aristokraatia; faalanks; ühiskonna struktuur (talupojad, linnaelanikud, käsitöölised ja aristokraatia). Peamised valitsemisvormid: demokraatia, aristokraatia, türannia. Sparta ja Ateena polise võrdlus. Orjanduslik ühiskond ja orjanduslik demokraatia. 4
Kahek�mneselt loeti spartiaate t�isv��rtuslikeks s�jameesteks ja kolmek�mneselt kodanikeks. Peloponnesose liit Spartalastel oli s�jaline �leolek. Kujunes Peloponnesose liit, mis �hendas enamiku L�una-Kreeka riikidest. Ateena Ateena riik Kesk-Kreekas Atika maakonnas. Algul valitses seal aristokraatia. Soloni reformid panid aluse demokraatiale. M�neks ajaks haarasid v�imu t�rannid. P�rsia s�dade ajal ehitasid ateenlased tugeva merev�e. Kujunes esimene Ateena mereliit. Kui Perikles oli v�imul, kujunes Ateenast kindel demokraatlik riik. Kodanikkonna moodustasid k�ik vabad meessoost p�liselanikud. Ateenlaste orjastamine oli seadusega keelatud. K�igil kodanikel oli �igus osaleda rahvakoosolekul, mis kogunes iga 10 p�eva tagant. Riigiasju korraldas 500-liikmeline n�ukogu, liikmed m��rati liisku heites. Igal aastal seati ametisse 6000 kohtunikku, nende seast paarisajaliikmelised kohtud. Ametnike hulgast t�htsamad olid 10 strateegi e.
● Geruusia = vanemate nõukogu ● Viis efoori ○ Kuningate ja riigiametnike tegevuse kontroll ● Kõigi spartiaatide koosolekud ● Kasvatussüsteem Ateena ● Atika maakonnas ● Kodanikkond = kõik vabad meessoost põliselanikud ● Demokraatia ○ Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekutele ○ Kõik kodanikud seaduse ees võrdsed ○ Aristokraatial polnud eesõigusi ● Esimene Ateena mereliit ● Poisid saadeti 7-aastaselt kooli ○ Lugemine, kirjutamine, muusika, luuleteosed ○ Rikkamad kasutasid pedagooge https://docs.google.com/document/d/108rRqjRjKZh2DAAByBn0TFfEjpiw3x8qZuKmL4_upkc/ edit Vana-Rooma 1. Kuningate aeg Roomas 753-509 eKr 2. Varane vabariik 509-265 eKr 3. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr 4. Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr 5. Varane keisririik 30 eKr - 235 pKr
kuid kreeklased purustasid Pärsia laevastiku Salamise lahingus / Kreeklaste võit, Makedoonia iseseisvus / pärast seda Pärsia riik kreeklasi enam sõjaliselt ei ohustanud Peloponnesose sõda 5.saj eKr (431-404 eKr) / Ateena ja Sparta vahel / Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, hankisid sealt raha, ehitasid endalegi võitlusvõimelise laevastiku. Ateena piirati sisse nii maalt kui merelt ja pidi alla andma. Linna ja selle sadamate kaitsemüürid lõhuti, Mereliit saadeti laiali. / sõda lõppes Ateena lüüasaamise ja alistumisega Makedoonia vallutus Philippos II valitsusajal. / 338 eKr purustati Chaironeia lahingus kreeklaste ühendatud vägi ja Makedoonia alistas kreeka oma ülemvõimule Perikles Ateena riigimees / kujundas ja suunas pikka aega Ateena sise- ja välispoliitikat (460-430 eKr) Aleksander Suur Makedoonia kuningas/väejuht. Vallutas mõne aastaga Süüria, Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia, Iraani, jõudis Kesk-Aasiasse
riigiametnike tööd -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul -rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a) -20a'st alates sõjamees -30.a'st täieõiguslikud kodanikud -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad -vaprus ja distsipliin -spartalaste faalanks püsis sajandeid võitmatuna Demokraatlik Ateena: -Atika maakonnas -Kodanikud olid kõik vabad meessoost põliselanikud -Salon >> pani aluse demokraatiale -kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale) -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel -V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal -kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud -rahvakoosolek > iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid -nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga -kohtunikud > 6000, igal istungil u 200, määrati liisuga -strateegid > 10 väejuhti, valiti hääletamisel
annaabi.ee 
