[8, 9] 4 Ajalugu Kõik algas juba antiikajast (u 800 500 eKr), kui vanakreeklastel oli 4 põhielementi, millest arvati kõike koosnevat. Hiljem juba püüti aine ehitust arutluste teel kindlaks teha, näiteks Anaxagoras pidas ainet lõputult jagatavaks. Paljud teised aga leidsid, et see on loogiliselt võimatu, seetõttu oletati, et aine koosneb väikestest jagamatutest osadest, mida hakati nimetama aatomiteks. Sõna aatom tuleb kreeka keele sõnast atomos, mis tähendab jagamatust. Tegelikult tuli mõte elektrist varem kui aatomitest. Umbes 600 eKr avastas Thales, et kui tükk merevaiku hõõruda vastu karvu, meelitab enda juurde igasugu väga kergeid asju ning siis arvas ta, et see salapärane jõud tuli sealt merevaigu seest, aga ta ei suutnud seda seostada aatomitega. Alles ligikaudu 460 eKr arendas filosoof Demokritos välja idee aatomitest. Tema arvas, et aatom on see kõige väiksem aine osa, mida pole võimalik enam pooleks teha.
Aatom Aatomiks (kreekakeelsest sõnast atomos 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast ja seda ümbritsevast negatiivse elektrilaenguga elektronkattest ehk elektronkestast, mis koosneb elektronkihtidest
Gaasiline olek-ruumala ja kuju muutuvad. Faas on kahe või rohkema olekuga ainete segu eraldi osa. Faaside vahel on piirpind. Liiva ja vee segu koosneb kahest faasist-tahkest faasist (liiv) ja vedelast faasist (vesi). * Fluidum on aine, mis voolab, s.t ta on gaasilises või vedelas olekus. Aatomid ja Molekulid Aatomiks (kreekakeelest sõnast atomos 'jagamatu') nimetatakse väiksemat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Keemia seisukohast on aatom jagamatu, füüsikaliste vahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust võivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused; nende kirjeldamiseks tuleb kasutada
Aine ehituse alused I Aatomid (atomos jagamatu kr.k.) Aatomi sisestruktuur ei ole soojusõpetuses ja molekulaarfüüsikas sisuliselt oluline. Aatomi ehitust uurib aatomi- ja tuumafüüsika. Aatom koosneb tuumast ja tema ümber tiirlevatest elektronidest. Tuum omakorda koosneb prootonitest ja neutronitest, mida ühtselt nimetatakse nukleonideks. Praegu tuntakse ca 118 (arv on vaieldav) erineva keemilise elemendi aatomit. 2009a nimet 112. element (vesinikust 277 korda raskem) ilmselt Koperniku nime järgi. Neist 92 esinevad iseseisvalt looduses, ülejäänud on nn tehiselemendid, mida inimene saab luua laboris ja mille püsivus on väga lühiajaline. Ühe keemilise elemendi aatomid on kõik absoluutselt identsed! Perioodilisustabel Aatomid on kantud perioodilisustabelisse prootonite arvu kasvamise järjekorras. Neutraalses aatomis on prootonite arv võrdne tuuma ümber ti...
1. Arvamuse järgi - ettekujutus 2. Mõtlemise järgi - tõene maailm *Zenon Tuntud apooria järgi(Apooria- mõtlemise raskus, väljapääsmatu olukord mõtlemises.) Kuidas väljendada liikumist, arengut mõtlemises? Apooriad: 1)Dihotoomia- igat ruumilõiku võib lõpmatuseni jagada 2)Achilleus ja kilpkonn- aega saab lõpmatuseni jagada Antiik atomistika(aatomiõpetus) Leukippos *Demokritos(u460-370 eKr) Võtavad kasutusele mõiste aatom->antiikajal oli sellel teine tähendus Atomos- jagamatu aineosake Eksisteerivad ainult aatomid ja tühjus. Tunnetatav mõtlemistasandil. Kõik reaalsed esemed ongi aatomite kooslus. Kvantitatiivsed tunnused-aatomite paigutus, järjekord. Determinism - õpetus, mis väidab, et kõik siin maailmas omab põhjust, ei ole olemas juhuslikkust. (Ei suuda nähtuste põjust selgitada) ,,Hea saavutatakse vaeva ja õppimisega.'' Arukas on see, kes ei kurvasta selle üle mida tal pole, vaid on õnnelik selle üle mis tal on.
Maailmakorralduse teke, jumalate põlvnemine. 6- saj alguses eKr Thales (kreeka teaduse alusepanija mate, geomeetria, astro) maailm toimib loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Vesi maailm on tekkinud veest ja ujus veel. Anaximandros apeironi idee alati olnud, jääb alatiseks, sellest kõik tekkinud ja selleks muutub. 1. õpetlane, kes seletas maailma abstraktse mõiste alusel. 5. 4. saj eKr atomistikakoolkond aatom tuntum Demokritos atomos jagamatu VANA-KREEKA KUNST humanistlik demokraatlik ühiskonnakord soodustas arengut väljendusid ühiskonna arusaamad ilust, tervisest, tarkusest võimalus oli puutuda kokku teiste kõrgkultuuridega
·Molekulide soojusliikumine vastastikmõju "Atomistid" Demokritos ja Leukippos V saj e.Kr. Epikuros (341 270 e.Kr.) Lucretios (I saj. e. Kr) Tõid füüsikasse aatomi mõiste "jagamatu" kreeka keeles "Atomistid" Kreeka filosoof Demokritos Maailm koosneb aatomitest ja tühjusest. Aatom - "tomos"(lõikama) + "a" = "atomos" lõikamatu,jagamatu Ei suutnud seda kuidagi tõestada mida pole näha, seda pole olemas Aristoteles: kogu maailm koosneb neljast elemendist tuli, vesi, maa ja õhk. Nende olemasolu ei olnud vaja tõestada. 455 - 370 e.m.a. Ludvig Edward Boltzmann Sündis 20.02.1844 Viinis Suri 5.10.1906 Duinos
lapsejuhendaja (paidagogos), ennustus (oraculum), vanema põlvkonna jumal (titan) alasti oleku koht (gymnasion), spordiharjutused (gümnastika), luule (lüürika), puhkpill (flööt), üle- Ateenalised pidustused (panateinaia), tegevus (drama), kurb tegevus (tragöödia), lõbus tegevus (komöödia), vaatamise koht (theatron), rikas koorijuht (choregos), tantsuplats (orkestral), telk (skenee), seadeldis (mechane), tarkusearmastus (phileosophia), jagamatu osake (atomos), vaatlusel põhinev üldistus (theorema), arstivanne, uurimus (historia), vormid (eidos), kõrgem filosoofiakool (Akadeemia), filosoofide gümnaasium (Lykeion), ainuvalitseja (monarh), muusade pühamu (Museion), sammaskäik (stoa), leidsin (heureka)
Kõigepealt tekib flora e taimestik, siis fauna e loomad ja siis inimene. Tema jaoks on maailm igavene ja hävimatu. Hippokrates- inimese keha koosneb verest, limast ja 2 erinevast sapist. (tume ja hele) 2. Anaxagoras- viib pluralismi uuele tasandile. Tema arvates on alge seeme. Tema esindab kosmopolitismi- ei määratleta konkreetse maaga, vaid kosmosega. Ütleb, ,,seal kus on taevas peakohal, on mu kodumaa." 3. Pluralismi tipuks on AATOMIÕPETUS-maailm atomism, koosneb aatomitest. Atomos- jagamatu Maailm koosneb jagamatutest osakestest. Atomismi rajaja Leokippos. Tema õpilane oli Demokritos. Demokritos leiab, et igal asjal on põhjus. Iga asi on põhjustatud e determineeritud. Oma vaadetelt oli demokraat. Leiab, et parem on olla kasvõi vaene demokraat ühiskonnas, kui olla rikas ebademokraatlikus. ,,See kes tahab valitseda teisi, peab oskama valitseda ka ennast". M.T.Cicero- filosoof. Tunetus õpetuses oli skeptik. Oli kahtleja ja stoik. Tuntud teos ,,De Oratore"
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud
• Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus printsiibiga. • Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut vähimat osakest. • Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. • Näited? kivi kukkumine, soojuse levik kuumemalt kehalt külmemale, magnetnõela orienteerumine, valguse kiirgumine aatomist .
· Füüsika suudab küll kirjeldada ja seletada loodusnähtusi mingi tasemeni, kuid mingi piirini jõudes lõpeb seletus printsiibiga. · Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut vähimat osakest. · Energia miinimumi printsiip väidab, et kõik iseeneslikud (mitte välismõjust tingitud) protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas. Süsteemil on kalduvus energiat loovutada (töö tagavara ära kulutada), liikuda minimaalse energiaga olekusse. · Näited? kivi kukkumine, soojuse levik kuumemalt kehalt külmemale, magnetnõela orienteerumine, valguse kiirgumine aatomist .
korrapärasus, mõistuslikkus, seaduspärasus. LOGOS tarkus, mõistuslik kõne, suhe ja põhjuslikkuse alus. SAAMINE- Herakleitose filosoofia ei ole ainult saamine, vaid SAAMISE ja OLEMISE süntees; on nii IGAVIK kui AEG; nii tekkimine, olemine, kadumine. Heidegger tänapäevased probleemid tollal juba sõnastatud. 5. Varased (Leukippos, Demokritos) ja hilised (Epikuros, Lucretius Carus) atomistid, nende maailmamudelid. Atomos (kr) jagamatu. Atomistidel: Maailmas on 2 alget: 1) Olemine aatomid (jagamatu, tal ei ole osi, ei saa näha ega katsuda, igavesti liikuvad, asjad aatomite kooslused) 2) Mitteolemine tühjus (selle abil võimalik aatomite liikumine põrkumine, ühinemine, eraldumine). Vabade aatomite liikumisest tuleneb tahtevabadus. Kõrgeim väärtus elu eraldatuses, sellest tuleneb hingerahu. LEUKIPPOS Vana-Kreekast (5.saj e.m.a.) Atomistika rajaja
esineda puhta ainena või lahusena. Puhas aine võib olla kas liitaine või lihtaine. Viimane sisaldab ainult ühte elementi ja teda ei saa enam jaotada lihtsaimks aineiks. Keemilise muundumise (reaktsiooni) käigus üks aine muutub teiseks aineks, füüsikalisel muundumisel muutub ainult aine olek (tahke, vedel, gaasiline). Vastavalt aine jäävusele ja elementide kindlatele suhetele keemilises reaktsioonis koosnevad elemendid aatomeist, mis on antud elemendile omane väikseim osake (kr. k. atomos, jagamatu, Demokritus, 400 aastat e.m.a.). Aatomid koosnevad omakorda prootoneist, neutroneist ja elektronidest. Prootonid on positiivselt laetud, neutronid on neutraalsed, elektronid on laetud negatiivselt. Prootonid ja neutronid moodustavad aatomi tuuma, mis sisaldab peaaegu kogu aatomi massi, nende osakeste summa on aatomi massiarv. Elektronid asuvad väljaspool tuuma. Elemendi aatomnumber on tema aatomis olevate prootonite arv (mis on ka elektronide arv kuna aatom on neutraalne).
muutumatust olevast tekivad ajutised ning muutuvad nähtused. DEMOKRITOS: Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis nn atomistlik koolkond, mille kuulsaimaks esindajaks tõusis 5 4 sajandi vahetusel eKr Egeuse põhjarannikult Abdera linnast pärit Demokritos (460- 371 eKr). Demokritose meelest koosnes maailm tühjuses raskusjõul langevatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest (atomos kreeka keeles jagamatu) mis on erinevad oma kujult ja suuruselt. Olev on seega aatomid ja tühjus.Aatomitest moodustuvad erinevad ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma. SOFISTID (PROTAGORAS): Esimesed, kes hakkasid teoreetiliselt arutlema inimlike normide
Järgnevalt tähtsamaid Vana-Kreeka filosoofe. · Thales - Mileetose koolkond (6. saj eKr) arvas, et kõige aluseks oli vesi. · Anaximandros (Thalese õpilane) - seletas esimesena maailma abstraktselt, püstitades meeltega tajumatu piiritu alge apeironi idee. · Demokritos atomistika koolkonna filosoof (5.-4. saj eKr) - maailm koosnevat tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest - aatomitest (kr k atomos - ,,jagamatu"). · Sokrates Ateena filosoof (5. saj eKr) - kui esimesed filosoofid tegelesid füüsilise maailma seletamisega, siis 5.sajandil tekkisid filosoofid, kes otsisid vastuseid inimlikku käitumist puudutavaile küsimustele. Tekkis filosoofiline suund sofistika, mille esindajad arutlesid selle üle, mis on hea ja mis halb. Oma õpetuses jõudsid sofistid pettejäreldustele, st näiliselt õigetele järeldustele, tegelikult aga vääratele.
Seal kus on taevas peakohal, on minu kodu. Oma evolutsioonikäsitlus: kus on piir inimese ja looma vahel? Pakub eristavaks elemendiks kätt. Käe poolest on inimene loomast üle Ka tema ei usu müütidesse-sattus ka seepärast löögi alla, aga hullemast hoidis teda Kreeka riigipeast sõber/tuttav Maa meenutab trummi Taevakehad pidid olema hõõguvad kihid, k.a Päike, mis polevat suurem, kui Peloponnose poolsaar (üks osa Kreekast) III Aatomiõpetus e atomism Atomos e jagamatu Selle õpetuse kohaselt maailm koosneb jagamatutest osadest-aatomitest. Rajajaks peetakse Leukippost a) Zenoni (Eleast) õpilane b) Ei pannud midagi kirja, hiljem ta nagu unustatud, kaheldi, kas selline inimene üldse elas. Infot tema kohta saadi tema õpilaselt Demokritos'lt c) Maailm koosneb aatomitest ja tühjusest nende vahel ning see tühjus võimaldab aatomitel liikuda-aatomite põhitunnus liikumine. Kuulsaim atomist on Demokritos
Nad püüdsid vastata ka küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Kuid enamasti ei lähtunud nad oma arutlustes mitte looduse vaatlusest, vaid toetusid kujutlusvõimele ja mõtteloogikale. Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis V IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest (atomos kreeka keeles jagamatu) mis on erinevad oma kujult ja suuruselt. Aatomitest moodustuvad erinevad ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma. Meditsiin Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võeti kokku paljuköitelises teoses, mille
Nad püüdsid vastata ka küsimusele, kuidas algainest tekkis kõik see, mida looduses näha võib. Kuid enamasti ei lähtunud nad oma arutlustes mitte looduse vaatlusest, vaid toetusid kujutlusvõimele ja mõtteloogikale. Kõige täiuslikuma seletuse füüsilise maailma ehitusele ja toimimisele leidis V IV sajandi vahetusel eKr tegutsenud filosoof Demokritos. Tema meelest koosnes maailm tühjuses langevatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest aatomitest (atomos kreeka keeles jagamatu) mis on erinevad oma kujult ja suuruselt. Aatomitest moodustuvad erinevad ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma. Meditsiin Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võeti kokku paljuköitelises teoses, mille
Füüsikas tähendab see niisuguste füüsikaliste suuruste eelistamist, mille tähendus (looduse nähtus või omadus) on meeleelunditega tajutav. Näiteks pikkus või kiirus nägemise abil, jõud lihaspinge vahendusel. Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral nimetatakse elementaar- või algosakesteks, välja korral aga kvantideks. Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut algosakest. Tõrjutusprintsiip (ehk Pauli printsiip) väidab, et ühe algosakese mõõtmetega määratud ruumipiirkonnas võib paikneda maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega aineosakest. Ülejäänud tõrjutakse välja. Aineosakesed ehk fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile, väljaosakesed ehk bosonid aga mitte. Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust. Mehaanilise töö korral
(ilma aistingulise infotöötluseta). Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse elementaar- või algosa- 5 kesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut algosakest. Atomistlikku printsiipi võib ka vaadelda kui maailma kohta info saamise üldist põhimõtet (lai tähendus). Sel juhul lähtutakse tõdemusest, et kogu Universumi omadused tulenevad aatomi omadustest. Füüsikaline aatom on reduktiivse põhjusliku ahela alglüli. Kiire tee füüsikasse (käesolevas aines kasutatav lähenemine) seisneb aatomi põhiomaduste defineerimises
Meil on teada osalt ka tema argumentatsioon, Olev on tekkimatu ja hävimatu aga ta peab olema jagatav ja liikuv oli teiste arvamus. *Sitsiiliast pärit Empedokles-olev jaguneb tulest ,veest, õhust ja maast, ja liikuma paneb armastus ja vaev. *Anaxagoras- õpetas et kõik koosneb lõpmata erinevatest seemnekestest , mida paneb liikuma mõistus (nus) *Demokritos 5 saj lõpul 4 saj kolm esimest kümmet- väitis et koosneb jagamatutest algosakestest ja tühjusest. (atomos). Paneb liikuma raskusjõud, erikiirusega ja moodustuvad erinevad ahelad. Ka hing koosneb aatomitest.ühinevad teiste aatiitega ja paneb keha elama, ja kui sureb siis hinge aatomid lendavad laiali, hing on surematu. Ratsionaalselt läks vastuollu , kreeklaste hadesest või hinge ümber kujutamisest. 5 saj keskpaiku hakkasid osa mehi õpetlasi arutlema loogiliselt ka eetiliste küsimuste üle. Sophistes-
suunatud liiga palju just kujutlusvõimele ja mõtteloogikale, mitte aga looduse enda reaalsetele aspektidele. Seetõttu olid nende ideed kui oletused. 5.-4. sajandil rajati atomistikakoolkond, mille tuntuim filosoof oli Demokritos. Nende filosoofide ideed olid ilmselt kõige lähemal tänapäeva teaduslikele teooriatele. Nemad arvasid maailma koosnevat tühjusest, milles liiguvad ja omavahel põrkuvad jagamatud algosakesed. Neid osakesi nimetati aatomiteks, mis tuleb kreeka keelest atomos, mis tähendab jagamatut. Need osakesed on koostiselt täpselt ühesugused, kuid nende kujud, mõõtmed ja paiknemised on erinevad. Ained koosnesid nendest aatomitest. Osakesed moodustavad erinevaid ahelaid. Niisamuti ka inimese hing pidi koosnema nendest jagamatutes osakestest ja inimese surma korral puruneb selline aatomite ahel. Kui barbarid vallutasid Rooma riigi alasid, siis pärast seda hakkas kultuur alla käima. Näiteks teadus ja haridus edasi enam ei arenenud
suunatud liiga palju just kujutlusvõimele ja mõtteloogikale, mitte aga looduse enda reaalsetele aspektidele. Seetõttu olid nende ideed kui oletused. 5.-4. sajandil rajati atomistikakoolkond, mille tuntuim filosoof oli Demokritos. Nende filosoofide ideed olid ilmselt kõige lähemal tänapäeva teaduslikele teooriatele. Nemad arvasid maailma koosnevat tühjusest, milles liiguvad ja omavahel põrkuvad jagamatud algosakesed. Neid osakesi nimetati aatomiteks, mis tuleb kreeka keelest atomos, mis tähendab jagamatut. Need osakesed on koostiselt täpselt ühesugused, kuid nende kujud, mõõtmed ja paiknemised on erinevad. Ained koosnesid nendest aatomitest. Osakesed moodustavad erinevaid ahelaid. Niisamuti ka inimese hing pidi koosnema nendest jagamatutes osakestest ja inimese surma korral puruneb selline aatomite ahel. Kui barbarid vallutasid Rooma riigi alasid, siis pärast seda hakkas kultuur alla käima. Näiteks teadus ja haridus edasi enam ei arenenud
suunatud liiga palju just kujutlusvõimele ja mõtteloogikale, mitte aga looduse enda reaalsetele aspektidele. Seetõttu olid nende ideed kui oletused. 5.-4. sajandil rajati atomistikakoolkond, mille tuntuim filosoof oli Demokritos. Nende filosoofide ideed olid ilmselt kõige lähemal tänapäeva teaduslikele teooriatele. Nemad arvasid maailma koosnevat tühjusest, milles liiguvad ja omavahel põrkuvad jagamatud algosakesed. Neid osakesi nimetati aatomiteks, mis tuleb kreeka keelest atomos, mis tähendab jagamatut. Need osakesed on koostiselt täpselt ühesugused, kuid nende kujud, mõõtmed ja paiknemised on erinevad. Ained koosnesid nendest aatomitest. Osakesed moodustavad erinevaid ahelaid. Niisamuti ka inimese hing pidi koosnema nendest jagamatutes osakestest ja inimese surma korral puruneb selline aatomite ahel. Kui barbarid vallutasid Rooma riigi alasid, siis pärast seda hakkas kultuur alla käima. Näiteks teadus ja haridus edasi enam ei arenenud
annaabi.ee 
