Külma sõja kriisid Korea sõda: P-K(kommunistlik. NSVL, Hiina RV) ja L-K (demokraatia. USA, ÜRO) vahel. (1950-53). Tulemus puudub, kuna kestab siiani Suessi kriis (1956). G.A.Nasser riigistas Suessi kanali. Egitptuse (NSVL) ja Iisraeli (Ingl., Prants) vahel. Tulemus: kanal jäi Egiptusesse. Poola ülestõus (1956) Põhjus: protestiti kom-reziimi vastu Poolas. Tulemus: ülestõus suruti veriselt maha. Uus valitsusjuht: W.Gomulka (nsvl-i meelne). Ungari ülestõus (1956). Põh: üliõpilased protsestisid kom vastu. Nõuti: dem taastamist, uut valitsust, poliitvangide vabastamist, sõna-ja trükivabadust. Tul: NSVL saatis punaarmeelased Ungarisse, tõus suruti maha. Poodi Imre Nagy, kuna ei teinud nsvl-ga koostööd.. uus juht: J.Kadar. Berliini kriis (1961) põh: idasakslased põgenesid läände. NSVL hakkas seda takistama. Tul: püstitatakse berliinimüür 9.nov (kuni 1989). Kuuba/kariibi kriis (1962) põh: juht F
NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. ENSV parteijuhtude võimuperioodid: Olid kõik Venemaa Eestlased. EKP esimesed sekretärid. Nikolai Karotamm-1944- 1950a.1. Püüdis oma tegevuses arvestada ka Eesti vajadustega.2. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Johannes Käbin- 1950-1978a. 1. Ajas möödukat laveerimispoliitikat. 2. Püüdis olla Moskva-meelne, kuid samas arvestades Eesti NSV eripäradega.3. Suutis muganduda erinevate oludega. Karl Vaino- 1978-1988a. 1. Üdini Moskva-meelne. 2. Oli umbkeelne. 3. ENSV algas uus venestamisaeg. 4. Aktiivseks muutus Vene keele kasutamise propaganda. Ühisjooned : 1. Püüdsid olla Moskva-meelsed. 2. Olid Venemaa eestlased, EKP esimesed sekretärid. Erinevused: 1. Karl Vaino oli üdini Moskva-meelne. Peamised vastupanu vormid: 1940. aastad- Metsavendlus, võitlus relvaga. 1950
Kuid siis NSVL ja USA nõudsid, et sõda lõppeks, Lääne riigid viiksid väed välja ning kanal jääks egiptlastele. Nii ka tehti. Osalesid: Egiptlased ja NSVL+USA- Prantsusmaa, Inglismaa ja Iisrael d)Vietnami sõda: Peale II MSi lagunes Vietnam kaheks: P-Vietnam(kommunistlik ja NSVLi mõju all) ja L-Vietnam(USA mõju all). Algasid kodusõjad, kuhu sekkus USA otseselt ja hakkas võtlema P-Vietnami vastu, sest arvati kui L-Vietnam oleks kommunistlikuks muutunud oleks kogu Kagu-Aasia Moskva meelne. Sõda lõppes USA ja L-Korea kaotusega. Osalesid: P-Vietnam L-Vietnam ja USA e) Ungari ülestõus 1956: Algas sellega, et rahvas tuli tänavale meeltavaldama Poolas toimuva vastu, mis hiljem muutus vastupanuks NSVLi võimu üle. NSVL surus rahutused veriselt maha, sest Lääne riigid andsid NSVLile mõista, et nemad NSVLi siseasjadesse ei sekku. Peale mahasurumist seati sisse uus Moskva meelne valitsus. Osalesid: Ungarlased- NSVL
Eesti NSV · Üldperiodiseering · Sõjajärgne segadus · Sisuliselt kuulus kõrgem võim kommunistlikule parteile. · EKP Eestimaa Kommunistlik Partei Keskkommitee 1. sekretär Tegelikult täitis Moskva korraldusi. - N. Karatamm 1944-1950 (tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele) - J. Käbin 1950-1978 (oli Moskva-meelne, kuid samas arvestas ka Eesti NSV eripäraga. - K. Vaino 1978-1988 (üdini Moskva-meelne ja umbkeelne. Vene keele kasutamise propaganda.) - V. Väljas 1988-1990 · Vormiliselt kuulus kõrgem seadusandlik võim ülemnõukogule. · Ebaausad valimised ja võltsid tulemused. · Tänapäevalikku parlamentaalset tegevust ei toimunud. · Valitsus ehk ministrite nõukogu. · Nõukogude salapolitsei KGB. · 1940 teine pool ja 1950
Majanduslik ja poliitiline reformi perestroika läbiviimine algas Nõukogude Liidus 1987. aastal. Perestroika viis üldiste vabaduste suurenemiseni, koos glasnosti ehk avalikustamisega kaotati tsensuuri ja see viis sõnaja poliitiliste vabaduste suurenemiseni. Gorbatsov kutsus üles ka teisi Varssavi pakti maid sellega ühinema. Sündmuste areng viib 1989 idabloki riikides uue korra loomiseni ja Nõukogude Liidu lagunemiseni. Poola Kommunistliku Partei juht Jaruzelski oli reformi meelne ja toetas Gorbatsovi ideed ja hakkas perestroikat ka Poolas läbi viima. 1980 loodud sõltumatu Solidaarsuse oli 1980 aastate alguses nõudmisi esitanud ja Nõukogude vägede sisstungi kartuses Jaruzelski poolt kehtestatud sõjaseisukorraga vaigistatud. poleks mõtet olnud. Saadi aru, et sellega on hiljaks jäädud. 1989 alustas Jaruzelski Solidaarsusesga ümarlaua kõnelusi Poola tuleviku üle. Valimistel otsustati korralda Poolas vabad valimised. Poole
1. Mis iseloomustab EKP juhtide Karotamme, Käbini ja Vaino ametiaega? Nikolai Karotamme Püüdis arvestada Eesti vajadustega. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Vabastati ametist 1950. Johannes Käbin Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline
6) A. Solzenitsõn dissident, kirjanik. Koos Sahharoviga Nõukogude teisitimõtlejate juht. 7) N. Karotamm ENSV juht. Arvestas oma tegevuses ka liiduvabariigi vajadustega.Vabastati ametist EKP VIII pleenumil. 8) J. Käbin ENSV juht pärast Karotamme. Moskvale teatud määral kuulekas ning ajas mõõdukat laveerimispoliitikat. 9) K. Vaino ENSV juht pärast Käbinit. Moska-meelne, algatas Eesti NSV-s uue venestamisaja, vene keele kasutamise propaganda. 3. Aastaarvud. 1) N. Hrustsov 1953-1964. 2) L. Breznev 1964-1982. 3) J.Andropov 1982-1984. 4) K. Tsernenko 1984-1985. 5) N. Karotamm 1944-1950. 6) J. Käbin 1950-1978. 7) Karl Vaino 1978-1988. 8) Märtsiküüditamine 25.märts 1949-29.märts 1949. 9) Kolhoseerimine Eestis 1947-1952. 10) Metsavendlus Eestis 1941-1953. 4
Sukarno, tapetakse umbes miljon kommunisti ja nende toetajat 1966 Prantsusmaa tõmbub president Charles de Gaulle'i juhtimisel eemale NATO sõjalistest struktuuridest 1967 Iisrael korraldab USA poliitilisel toetusel ennetusrünnaku oma araabia naabritele, nn Kuuepäevane soda.Hukatakse Che Guevara, kellest saab vabadusvõitluse märter 1968 Praha kevad 1969 Richard Nixon astub ametisse USA 37. presidendina.Liibüas kukutatakse USA-meelne monarhia, Liibüa hakkab abi saama NL-ilt.Piirtülid NL-i ja Hiina vahel.SLV kantsleriks saab Willy Brandt, kes hakkab ellu viima uudset idapoliitikat (Ostpolitik).Charles de Gaulle loobub Prantsusmaa presidenditoolist 1970 Sureb Egiptuse riigipea Nasser.Sõlmitakse SLV ja Poola idalepingud, millega SLV tunnustas SDV idapiiri Saksamaa idapiirina 1971 SLV õiguse esindada Lääne-Berliini rahvusvahelisel areenil ning sõlmiti suhete aluste leping SLV ja SDV vahel
tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11
tehnilise progressiga kaasa minna, mis suurendas veelgi mahajäämust lääneriikidest. Breznevi tervise halvenemisega koondus riigielu tegelik juhtimine täielikult tema asjatundmatute lähikondlaste kätte, kes ei püüdnudki pidurdada ühiskonna allakäiku. 9. Iseloomustage Eesti NSV juhtimist Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino ajal (vt õpimapp). Karotamm püüdis oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Käbin püüdis parasjagu olla Moskva-meelne ning samas arvestada ka eesti NSV eripäradega. 1978 asendati ta Karl Vainoga, kes oli üdinisti Moskva- meelne ja peaaegu umbkeelne. Algas uus venestamisaeg Eesti NSVs, mis saavutas haripunkti 1980. Aastate esimesel poolel. 10. Millised olid peamised vastupanuvormid 1940., 1950. ja 1970. aastatel? 1940 metsavendlus 1950 põrandaalused noorterühmitused 1970 avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 11
Suur põgenemine 80000 inimest. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee iseseisvuse taastamise katse uus valitsus - Uluots. · Ränk kannatus, purustused, 200 000 inimest kadunud/surnud. EESTI NSV, 1944-... · Nikolai Karotamm eestimeelne, natuek arvestas Moskvaga. Süüdistati natsionalismis ja failides. 1950 vabastati ametist. · Johannes Käbin Karotammest kuulekam Moskva nõuete täitja, kuid mitte üdini Moskva-meelne. Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel. · Karl Vaino umbkeelne imbetsill, Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda. · 1949 26 märtsi massiküüditamine viidi Siberisse üle 20000 inimese. Edasi vaimne vägivald. · Side Läänemaailmaga raadiokanalid, teadlaste suhted, laevaühendus Soomega: kultuurid ja asjad. · Käsumajandus, industrialiseerimine e tööstuse eelisarendamine,
Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra “normaliseerimiseks” tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. ISESEISVUSREFERENDUM Pärast Riia sündmusi hakkas olukord Baltikumis tasapisi rahunema. Kremlis lubati Balti liiduvabariikide juhtidele, et erimeelsused lahendatakse poliitilisel teel. Kuid Nõukogude Liidu keskvõim polnud ka pärast jaanuarikriisi kaotanud lootust, et Eesti, Läti ja Leedu kirjutavad liidulepingule alla
valimistega. Esimehed: 1. Lagle Parek (20.08.1988-18.07.1993) 2.Ants Erm (18.07.1993-27.11.1993) 3.Tunne-Väldo Kelam (27.11.1993-02.12.1995) Partei logo Lagle Parek Ants Erm Tunne-Väldo Kelam INTERRINNE Tegutses aastatel 1988-1991. Ametlik nimetus: Eesti NSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine. Liikumine oli Nõukogude meelne ja Eesti iseseisvuse vastane. Interliikumise liider oli Jevgeni Kogan. Liikumisega olid tihedalt seotud Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Vabariiklik Streigikomitee. Eestlaste hulgas ei saavutanud Interliikumine mingit toetust. 1990. aasta mais kasvas Interliikumise kohtumine Tallinnas üle Toompea lossi ründamiseks. Selle peale kutsus toonane EV peaminister Edgar Savisaar Toompeale Eesti elanikke kuulsaks saanud sõnadega: „ Toompead rünnatakse
Talle järgnes Muammad Anwr as-Sadt ja tema järel araabia kevade käigus võimult kõrvaldatud Muammad usn Mubrak. Egiptuse reziim oli üks teerajajatest araabia maades. Nende edu ajendas kindlasti nii mõndagi iseseisvusvõitlejat jätkama või tegudele. Kaotatud sõda, valitsejate korrumpeeritus ja kolonialismi lagunemine olid kõik tõukeks, mis viis Vabasid Ohvitsere võitlema hetke korra vastu. Nagu ka mitmetes teistes reziimi riikides, oli võimult kukutatud monarh koloniaalriigi meelne. Tuneesia Tuneesias sai reziim alguse koos iseseisvusega. Iseseisvumise tegi võimalikuks mitmeid tegureid. Teise maailmasõja järel saavutasid paljud koloniaalalad iseseisvuse. Tuneesia puhul mängis iseseisvumisel suurt rolli nende esimene president Habib Bourguiba. Tema alustas peale maailmasõda diskussiooni Prantsusmaa valitsusega ja ta käis ka äsja iseseisvunud araabia riikides. Kuna Prantsusmaa ei vastanud tema mitmetele nõuetele ja programmidele,
1.) *eksistentsialism kahtlemine elu mõttes, lühtumine inimese individuaalsest eksistentsist ,vabadus, vastutus, elu rdamaatiliste olukordade lahkamine, filosoofilised probleemid, nt: Sartre, Camus *süvapsühholoogiline romaan alateadvus, tunded, puudutab sisemat olemust, hinge *maagiline realism reaalse ajaloo põimumine fantastiliste või üleloomulike kujunditega, müstika, saladused, metafüüsika, mitmetähenduslikkus, unenäod, nt: J. Rulfo 2.)kirjanduse riigistamine, kontaktide puudumine välismaailmaga, madaald hinnad ja suured tiraazid, pidi arendama sotsialistlikku realismi, küüditamised ja väljaränne. 3.)*väliseesti kirjandus arendati edasi nn eesti asja, teemad: kodumaa, pagulase tavaelu, piibliteema. Nt: Kalju Lepik, Gert Helbemäe, Helga Nõu. *tagala kirjandus nt: Eesti Nõukogude Kirjanike Liit, kunstiansamblid *kirjandus Eestis võeti vastu uus ideoloogia(J.Semper); tõmbuti tagasi kirjandusest(Betti Alver); osaline kaasam...
• Esitati poliitilisi nõudmisi ja kuulati isamaalisi laule • Püüti rahvas ajaloomälu taastada Fosforiidikampaania • Rahumeelne vastupanuliikumine fosforiidikaevandustele • 1987-1988 • Üks esimesi ja tähtsamaid vastupanuliikumisi NSV Liidu võimude vastu • Üks Eesti taasiseseisvumise algsündmustest • Juhan Aare avalikustas fosforiidisõja konflikti telesaates „Panda“ Interrinne • Asutati Tallinnas 19. juulil 1988 • Nõukogude Liidu meelne • Eesti iseseisvuse vastane liikumine • Liider Jevgeni Kogan • 15. mail 1990 Toompea Lossi ründamine • Edgar Savisaar kutsus Eesti elanikke Toompea Lossi kaitsma Augustiputš ja iseseisvuse taastamine • 19-21 august 1991 toimunud riigipöördekatse • Rahulolematus Gorbatšovi perestroikaga • Eesmärk oli ära hoida NSVL lagunemine • Kukkus läbi ning viis NSVL lagunemiseni • Pihkva dessantväelased üritasid hõivata Tallinna teletorni • Eesti iseseisvus 20
Eesti NSV kohalikud valitsejad Sõjajärgsetel aastatel Nikolai Karotamm, kes tugines juunikommunistidele ja laskurkorpustest tulnud eestlastele, püüdes arvestada liiduvabariigi vajadustega. Neid süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas jm. 1950 aastal vabastati Karotamm ametist ja asemele tuli Johannes (Ivan) Käbin. Millega pääsesid võimule Venemaa eestlased ja muukeelne parteikaader. Käbin oli Moskva meelne, kuid arvestas ka Eesti NSV eripäradega. Mugandas stalismi, sulaaja ja Nõukogude Liidu seisaku poliitiliste oludega. 1978 aastal asendati Käbin Karl Vainoga. Kellega kaasnes Eestis venestamisaeg. Aktiivseks muutus vene keele propaganda. Oli juhi kohal 1988 aastani. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus Okupatsioonireziimile aktiivne ja passiivne vastupanu. Vägivallapoliitika mitmekesine, mida suunas parteiaparaat. Elluviijaks julgeolekuorganid.
ja usaldas neid. NSVs Põllumajanduse areng oli 1944.aastal võttis N.K kasutusele mõiste- kodanlik J.K ajas valitsemisajal mõõdukat laveerimis- liidulisele toitlustusprogr poliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- natsionalism meelne ning Venestamine (K.V oli ise 1950. toimunud EK(b)P pleenium tulemusel ühteaegselt arvestada ka Eesti NSV hetkelisi vabastati olusid. N.K parteijuhi kohalt. Head suhted N.Hrustsoviga. 1954.a. käis 1988. K.Vaino vabastati E N.H Käbini kutsel ka mitteametlikult Eesti
koos Philippe de Vitry-ga. Iso rütmika- Korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. Missa-Hakati komponeerima Missa ordinaariumi osi: 1)Gloria 2)Kyrie 3)Sanctus 4)Credo 5)Angus dei Ilmuvad esimesed anonüümsed missa tsüklid. Motett- Saab kõige esinduslikumaks zanriks, on väga keerukad, loodi pühendatud pidu motette. Kiriku muusika ja motetti kõrvale mitme häälne ilmalik laul: 1)Ballata 2)Verelai 3)Rondeau Ajastu põhihelilooja: Guilaume macheaut Aus subtilior-peen, maitsekas, terav meelne ja täpne kunst 1380-1420, Langeb kokku SUURE SKISMAGA. Sellest tuntakse küll palju heliloojate nimesid, kuid info nende kohta praktiliselt puudub. Trecento-14. Sajand Itaalias. Tuntuim muusik Fransisco Landini. Enamik heliloojaid kirjutasid Madrigale Itaalia laulu vorm, milles on enamasti 2-3 häält ja teksti sisuks on armastus ja karjuseidüll. Caccia-jaht, 2-peen lauluvorm, 3-häälne-kaksülemist kiired ja näiliselt ajavad üksteist taga, alumina hääl rahulik
teised usuvad sinusse ! Kõik saab alguse suhtumisest Ole rõõmus, positiivne ja julge ! Kõik saab alguse suhtumisest Ära karda eksida! Eksimine on inimlik ja kui kõik naeravad naera ise ka enda üle! Kõik saab alguse suhtumisest Ära karda inimesi! Inimesed on küll jubedad loomad vahel, kuid nad ei hammusta. Kõik saab alguse suhtumisest KOKKUVÕTTEKS OLE ALATI: * Positiivne * Rõõmsa meelne * Julge (Sest julge hundi rind on rasvane) N Õ U A N D E D Nõuanded Valmista kava ette! Mõtle hoolega läbi mida ja millal öelda või kuidas ette nähtud mängud käivad! (Võimalusel tee kõik läbi) Nõuanded Valmista ette ports anekdoote või nalju, sest kui miski valesti läheb või tekkib piinlik vaikus oleks midagi öelda. Prindi need endale välja ja hoia enda lähedal! Nõuanded Räägi alati rahva
anektoot,tragöödia ja areng. Anektoot sellepärast ,et inimesed olid nii naiivsed ,et tõesti kui sa kaebasid kellegi peale siis antakse sulle paremad tingimused. Jah võib-olla korraks, aga kui kauaks ? Ja see ,kuidas meiega käituti, nagu mitte kellegagi löödi maalt minema siis,kui taheti. Tapeti - vägistati-peksti naisi. Solvati ja alandati. Areng : Eesti riik hakkas taas mõtlema,kuidas Nõukogude Liidu alt ära saaks . Tehti salaja põranda aluseid kokkutulekuid, oldi Eesti meelne jne. See kõik soodustasid meie riigi tekke. Suhted välisriikidega läksid paremaks: kaubandus arenes. Tekkisid esimesed televiisorid ja värvilised. Olukord paranes ,kuid me ei olnud rahul sest me tahtsime olla vabad, mitte kellegile kuuluda ! Tragöödia sellepärast,et meist nii paljud inimesed hukkusid - sõjas venemaa vastu, aidates venemaa järjekordsed sõjas. Ja tragöödia sellepärast ,et meil võeti viimane lootus olla lõpuks vaba !
Halsteini doktriinist. 9) Willy Brandt- Oli Sotsiaaldemokraatide juht ja 1969-1974 SLV liidukantsler, kes lähtus välispoliitikas uuest idapoliitikast ja parandas suhteid SDV-ga. 10) Hirohito- Jaapani keiser II maailmasõja ajal, keda usuti olevat jumala staatusest. 11) Akihito- Jaapani 125. keiser, kes on ka praegune keiser, kelle põhiülesanne on esindus. 12) Paasikivi- Soome NL-meelne president. 13) Kekkonen- Soome NL-meelne president, külastas ka Eestit. 3. Daatumid: 1) F.D. Roosevelt 1933-1945 2) Harry Truman 1945-1953 Külma sõja algus, Marshalli plaan, Trumani doktriin, NATO, Korea sõda, Berliini blokaad 3) Dwight Eisenhower 1953-1961, Berliini kriis, Suessi kriis 4) John Fitzgerald Kennedy 1961-1963, Kuuba kriis, Berliini müür. 5) Lyndon B. Johnson 1963-1969, Vietnami sõja algus,(doominoteooria)
600 kuni 200 inimest.Venemaa lipud lehvisid. Kaks politseiahelikku lahutas kahte miitingut. Aeg-ajalt murti neist läbi, mistõttu toimusid sõnelused ja kähmlused, kuid otsest kokkupõrget ei olnud. Ukraina-meelsed meeleavaldajad surusid Venemaa- meelseid vähehaaval väljakult ära. Nahhimovi väljakul Sevastopoli Linnanõukogu hoone lähedal tomus umbes 20 000 osavõtjaga Venemaa-meelne ''rahva tahte miiting'', millel avaldati meelt Ukraina uute võimude vastu. Protestijad lehvitasid Venemaa lippe, skandeerisid: ''Venemaa, Venemaa, Venemaa'' ja ''Putin on meie president!''. Protestijad üritasid vahetada Ukraina lippu linnavalitsuse hoonel Venemaa lipu vastu aga see katse ei õnnestunud neil. Volodõmõr Jastuba üritas protestijaid hajutada, kuid teda süüdistati riigireetmises. Miiting avaldas Jatsubale umbusaldust ning valis tema asemele
viimane hakkas nõudma rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumist prantsusmaa reformikavade arutamiseks. Konverents otsustas säilitada maroko iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse. Vormiliselt kõigile riikidele anti kõigile riikidele majandussuhetes marokoga võrdsed võimalused, kuid sisuliselt eelistati Prantsusmaad. *Bosnia kriis (1908 a.) Elanikkond polnud rahul Austria-Ungari okupatsioonivõimuga, provintsis süvenes Serbia-meelne liikumine ning sisemisi pingeid üritas rõhutada ka Türgi. 1908. aasta oktoobris kuulutati Bosnia ja Hertsogoviina liidetuks Austria- Ungariga. See tõi kaasa terava välispoliitilise kriisi, mis siiski ei kasvanud üle sõjaliseks konfliktiks. *II Maroko kriis (1911 a.) 1911. Aastal puhkes marokos ülestõus, mis sai ajendiks prantsuse vägede sissetungile maa siserajoonides. Saksamaa kartis, et prantsusmaa
parem; Sport (keelatud ainete kasutamine) Idabloki maad paremad; Suurt tähelepanu sai jäähoki, milles oli parem NSVL. Külm sõda Kolmandas Maailmas Püüti erinevaid riike enda mõjule allutada, selleks toetati kõige verisemaid diktaatorieid ja õhutati vastupanuliikumisi. Selline poliitika viis tihtipeale pikaajalise laastava kodusõjani. Agressivselt tegutses NSVL Aafrikas Fidel Castro'ga, kui Angolas pandi võimule Moskva-meelne valitsus, millest sai NSVL tugiala Teine NSVL tugipunkt Aafrikas oli sotsialistlik Etioopia, mille abil rünnati Somaaliat. Etioopia 1984 USA-Hiina suhete normaliseerumine USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks, asudes suhteid arendama Hiinaga. Hiina tahtis olla iseseisev ning mitte sõltuda Venemaast. USA ja Hiina teatasid, et nad ei proovi Aasias ja Vaikse ookeani piirkonnas võimu haarata ja et nad ei lase seda ka kellelgi teisel teha. NSVL tundis end sissepiiratuna.
ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti Laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja teistest NSVL-i piirkondadest pärit inimestest. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino Võimuloleku aeg 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse põhisuunad Tugines Kuulekam Moskva Moskva-meelne, juunikommunistidele suuniste täitja umbkeelne ja laskurkorpusest Laveerimispoliitika Venestamisaeg Eestis tunud eestlastele, Moskva ja Eesti Vene keele arvestas vahel kasutamise liiduvabariigi Venemaa eestlane propaganda
Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod, mille tähtsust eesti natsiooni ehitamisel ja säilitamisel ei saa kuidagi alahinnata ka 20. sajandil. See oli ka linnastumise ja eestikeelse linnaelanikkonna suurenemise aeg. Esile kerkisid esimesed eesti luuletajad ja kirjanikud – Lydia Koidula, Eduard Bornhöhe, Juhan Liiv ja teisedki. Tegutsemist olid alustanud Eesti Kirjameeste Selts ning esimene eestikeelne ja -meelne üliõpilaskorporatsioon Tartu Ülikoolis – Eesti Üliõpilaste Selts. Viimasest kujunes peagi oluline kants rahvusliku poliitika ajamisel, mis on oma positsiooni säilitanud tänaseni. Rahvuslikul liikumisel on olnud kindlasti oluline osa Eesti kultuuriloos. Sel ajal sündis eesti rahvus ja rahvuskultuur.
poole palvega tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NLi väed ja vallutasid Budapesti. Relvakokkupõrked kestsid kaks kuud, hukkus kümneid tuhandeid inimesi, Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti ning ametisse pandi Moskvale kuulekas valitsus. USA kritiseeris küll NLi tegevust, kuid abi Ungarile ei osutanud. KUUBA KRIIS 1962.a Poliitiline karikatuur: Hrustsovi ja Kennedy mõõduvõtmine 1959.a jaanuaris kukutati Fidel Castro juhtimisel Kuuba senine USA-meelne diktaator. Uus valitsus kuulutas end kommunistlikuks ja hakkas abi saama NLlt. USA vastas majandusblokaadiga ja üritas Sigade lahe operatsiooniga Castro valitsust kukutada. Dessant ebaõnnestus ja Kuuba nihkus veelgi enam Moskva embusse. Oktoobris 1962 märkas USA luurelennuk U-2 Kuubale paigutatud NLi tuumalõhkepeaga keskmaarakette. Arenes terav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis, mis on ajalukku läinud kui Kuuba ehk Kariibi mere kriis.
kiibistamise eest, mis on kassi puhul 300 krooni, koeral 600 krooni. See on aga väike hind pikaaegse kaaslase ja truu sõbra eest. Kurb reaalsus on see, et iga päevaga satub tänu inimeste ääretule julmusele tänavale jälle mõni uus hulkuv loom. Seetõttu tuleb iga oma looma soetamise otsus kindlasti üle kaaluda. Ka mul on kodus neljajalgne sõber. Minu koera nimi on Magnum, ta on noor, väga lustakas ja rõõmsa meelne koer, keda me armastame. Tema lustakus lihtsalt võtab pinged maha ja teeb endalgi tuju rõõmsaks ka kõige halvemal päeval. Mul teises kodus maal, on veel üks koer ja kass ka. Koera nimi on Enni ja kassi nimi on Knuksu. Nad on ka väga lõbusad ja toredad sõbrad, kelle lohutusele võib alati loota. Kass on küll vahest väga tüütu, eriti siis kui ta üleval on aga kui ta magab on ta väga hea seltsiline. Mulle loomad väga meeldivad, eriti kassid kuid koerad on ka väga
Naiselik toon. Smuuli luules romantiline suhe looduse, töö ja inimestega. Juhan Smuul Debora Vaarandi Teemad Armastus, töö, kommunismi ülistus Armastus, kodu, perekond, loodus, ilusad ja head asjad toon romantiline naiselik sõnavara Palju maakeelt Ilus, puhas, tundeline Erinevused NSVL meelne eestimeelne sarnasused Kirjutasid armastusest, inimestega lähedased teemad, looduse temaatika. 4. Mille poolest erinesid 1950 draama, proosa ja luule? Draama- ründav, satiiriline, arvukalt tegelasi ja tegevust. Proosa-novell hävis, hakkas levima jutustus, uus zanr olukirjeldus, elu dokumentaalses laadis. Luule-lühikesed lüürilised luuletused, poeemid, võitlus-ja igatsusluule. 5. Millised on läbivad motiivid K.Lepiku luules. Näited. K.Lepik: Motiivid:
Kasvas tehnoloogiline mahajäätus Lääneriikidest Nõukoguliku majanduspoliitika tagajärjed Eestile. Kuni pool loomakasvatustoodangut veeti NL turule Põllumajandussaaduste eralduse suurendamine Venestuspoliitika Eestis ning selle tulemused. Kuidas väljendus venestuspoliitika? o Prooviti riigi rahvuks üheks sulandada o 1978. a. pandi EKP KK juhiks täiesti Moskva-meelne Karl Vaino o Kakskeelsuse juurutamine Eesti muutus üheks militiseeritumaks piirkonnaks Eestlaste osakaalu suur vähenemine. Sõjaväe poolt toodetud mürgised jäätmed reostasid meie keskkonda ja põhjavett Balti Apell o 1979. a. pöördusid Baltikumi Dissidendid sellega kahe Saksamaa, NSV liidu ja ÜRO poole. o Nõuti MRP salaprotokolli avalikustamist ja kehtetuks tunnistamist
väljaastumist. Neid toetas Iisrael. 1956 tungis Iisrael Egiptusele kallale, novembris viisid oma väed kohale Sbr. ja Pr, aga Egiptus sai Suessi kanali omanikuks. Suessi kriisi tulemusel nõrgenes piirkonnas Sbr. ja Pr. positsioon, kasvas aga NSVL ja USA tähtsus, Esimene hakkas toetama Araabia riike, teine hakkas toetama Iisraeli, kui vastukaalu kommunismi levikule. Vietnami sõda(1964-1973)- : Põhjas kommunistlik DV Vietnami ja lõunas(demokraatia) USA- meelne Vietnami Vabariik. USA pidas edutut sõda NL-ga, mis lõppes lüüasaamisega. Kogu Vietnam langes kommunismi alla. Ungari ülestõus(1956)- Nõukogude-vastane ülestõus Ungaris. Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik reziim taastati. NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949 a. Loodud sõjaline ja poliitilne liit. Pandi alus 4. aprillil Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Algselt oli 12 riiki,
riigijuht. Enamik riikide kohta, mis osalesid II maailmasõjas, see ka kehtib. Kas Balti riikide saatus sõltus samadest faktoritest? 23.08.1939 sõlmisid Natsi Saksamaa ja NSV Liidu esindajad Molotovi Ribbentropi pakti, millega jagati Euroopa kahe riigi mõjusfäärideks. Eesti ja Läti jäid Nõukogude Liidu mõju alla, Leedus algselt Vilniuse piirkond, hiljem ka kogu Leedu. Kõikide riikidega toimiti sarnaselt, et sealne võim kukutada ning Nõukogude-meelne valitsus võimule saada. Mina leian, et siinkohal otsustati Balti riikide saatus juba ära, kuna neil ei olnud sõnaõigust oma saatuse määramisel. Esimeseks taktikaliseks käiguks NSV Liidu poolt oli Baaside Leping, mis esitati kõikidele kolmele Balti riigile. Eesti kirjutas alla baaside lepingule 24. Sept. 1939, millega lubas oma territooriumile Punaarmee sõjaväelised baasid, lisaks soomukid ja tankid. Sarnased lepingud sõlmiti kõikide Balti riikidega
NSV Ltuntuim dissident.tuumafüüsik,nõudis demokraatiat ja inimõiguste austamist.1950 osales tuumarelva väljatöötamisel.1980 heideti välja teaduste akadeemiast ja pagendati Gorkisse.tagasi pöördus 1980 lõpul Nikolai Karotammjuhtis sõjajärgsetekl aastatel EKPd.püüdis arvestada liiduvabariigi vajadustega.1940tuli eestisse uut võimu üles ehitama.1944 ametlikult EKPesimene sekretär.1950 vabastati ametistEKP 8pleeniumil Karl Vaino19781988 EKPjuht.üdini moskva meelne ja peaaegu umbkeelne Eesti NSVs algas uus venestamisaeg.eriti venekele kasutamise propaganda.haripunkt1980 Boris Jeltsinbene föderatsiooni eesotsas.8.dets.1991.sõlmis gorbatsovi teadmata veneM,valgevene,ukraina omavahelise liidulepingu,moodustades sõltumatute riikide ühenduse(SRÜ)25.dets.1991 võttis Gorbatsovilt üle ,,tuumanupu" 1921 aug.1991Moskva riigipöörde katse.eesti iseseisvumine ja selleni jõudmine 16.nov
Liitvabariiki. Tulemus: Valmis Berliini müür KUUBA KRIIS Üliterav rahvusvaheline sõjalis-poliitiline kriis; Sotsialistlik revolutsioon. Kommunismimeelsus ja USA vastasus; maailm oli kolmanda maailmasõja äärel. Tulemus: NSV lubas oma väed Kuubalt ära viia juhul, kui USA lepib selle kommunismimeelsusega. Kokkulepe allkirjastati ja sõda jäi tulemata. Külma sõja pingete kasv 1970-1980 aastate vahetusel: 1. NSVL vägede sissetung Afganistani 1979, kus pandi ametisse Moskva-meelne valitsus. 2. Vastastikune olümpiamängude boikuteerimine. 1980 jäid paljud lääneriigid protestiks Afganistani sissetungimise vasti mitemata Moskvasse. 3. 1980-1981 sisepoliitiline olukorra tervanemine Poolas 4. Tähesõdade programm- USA tahtis militariseerida kosmost ja rajada sinna rakerikaitsekilp
1.Need kolm lugu on : 1)Bulgakovi kaasaeg ehk 20.--30.aastate Moskva 2)Igavikuline Piibli ainestik 3)Igavikuline teispoolsus ehk sümboolne tasand. Autori taotlus oli realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus põimuvad armastus ja usk, reaalsus ja müstilisus, ajalik ja igavikuline jne. 2. 1920.-1930. aastate Moskva. Elu ja olustikku on kujutatud revolutsioonijärgse Venemaaga. Teisitimõtlejaid ei aksepteeritud, valitses Stalini-meelne aeg. Tegelased suhtlesid omavahel pealiskaudselt ja valede alusel. Kõik käis läbi altkäemaksu või muude valede läbi. 3.Woland oli saatan, kes oli tulnud Moskva, nii-öelda läbikäigule. Kõik, kes temaga kokku puutusid läksid hulluks ning enamus sattusid ka hullumajja. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalasse. Woland oma kaaskonnaga hakkas kujundama Moskvas valitsenud elu.Nende eesmärk oli näha, kuidas nad muudavad Moskvas valitsenud elu. Võibolla tahtis
Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas tõi kohalikele rahvastale kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada,toetati vajaduse korral ka kõige verisemaid diktaatoreid ja õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Mis valdkondades lisaks sõjale käis võistlus USA ja NSVL vahel? Konkurents tugevnes alates teadusest ja tehnikast ning lõpetades spordi ja popmuusikaga.Kosmoses käimine. Nimeta 2 NSVL tugipunkti+miks need? Angola- Moskva-meelne rühmituse loomine. Etioopia- osutas majanduslikku ja sõjalist abi,mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat. USA,HIINA SUHTED- USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks.1972a külastas Pekingit USA president Nixon,kes kinnitas, et Hiina ja USA hakkavad looma uut ja paremat maailma. HIINA,NSVL SUHTED- NSVL tundis end sissepiiratuna. Kommunism pääses võimule 1975 Vietnamis, 1970ndatel Kambodzas. Riigipöörded 1973
Järgnesid uue Riigikogu valimised ja valida sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. Siit järeldub, et Eesti võim ei olnud enam Eestlaste kontrooli all ja Eesti seisis valikute ees. Riigikogu valis liituda NSV Liiduga ja 1940. aastal võeti Eesti vastu NSV Liidu koosseisu. Ma arvan, et kõige rohkem sai kannatada Eesti sellega, et nüüd olid siin Venemaa kord ja seadused, mida juhiti kuskilt kaugelt tundmata reaalset olukorda ja vajadusi.. Kui Venemaa meelne Riigikogu Eestis võimule sai, ajasid nad laiali kõik suuremad endised riigiorganid ja lõid uued venemeelsed riigiorganid. Eesti ei oleks saanud ära hoida Venemaa okupeerimist, sest Venemaa oli liiga suur väikse Eesti vastu. Eesti oli kaotanud omariikluse salajase pakti tagajärjel. 1944. aastal tulid Eestisse Saksa väed ja okupeerisid Eesti ilma vaevata. Saksamaa ainult asendas Nõukogude okupatsiooni Natsliku okupatsiooniga. Moodustati uus Valitsus ja seda pandi juhtima ainult sakslased
lämmatamist. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. Leedulased eirasid neid nõudeid. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud. Uus verevalamine leidis aset 20
partei poliitika keele- ja rahvusküsimuses muutub märgatavalt jäigemaks. 1978. aastal Stocholmis asutatud Eesti Vangistatud Vabadus- võitlejate Abistamiskeskus pani aluse 1970. aastate lõpus tekkinud otseste sidemete tekkimine pagulasorganisatsioonide ja vabadusliikumistes osalejate vahel Eestis. 1978. Hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat "Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis" 1978. vahetati parteijuhi kohal välja J.Käbin Ametikohale kinnitati Moskva- meelne K. Vaiono 1978-1982- Uusvenestusaeg 1978. a detsembris võttis EKP Keskkomitee vastava üleliidulise määruse alusel vastu otsuse - algas aktiivne v.k kasulikkuse propaganda. Tekkis kakskeelsus (vene keelt rääkivatel muulastel polnud kohustust eesti keelt osata) ning poolkeelsus (hästi ei osata kumbagi keelt) 1979-Balti Apell. Eesti,Läti,Leedu vabadusvõitlejate avalik kiri NSV Liidu, Saksamaa LV,SaksamaaDV jt riikide valitsusele ning ÜRO peasekretärile. 1980
Paretiametnikke oseloomustas madal haridustase. Eesti NSV kohalikud valitsejad. Sõjajärgsetel a. juhtis EKPd Nikolai Karotamm. Karotamme ja rema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis,vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950 a toimunud EKP VIII pleenumil vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes(IvAN) Käbin. Käbin ajas mõõdukalt laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva meelne ning samas arvestada ka Eesti NSV eripäradega. Suutis muganduda nii stalinismi, suaaja kui ka 1960a Nõukogude Liidus alanud seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoha. 1978. a asendati Käbin üldini Moskva meelse ja peaegu umbkeelse Karl Vainoga. Tema võimuletulekuga algas Eesti NSVs uus venestamisaeg. Eriti aktiivseks muutus vene keelse kasutamise propaganda, mis saavutas haripunktis 1980 aastate esimesel poolel. Sõjajärgne vägivald ja metsavendlus
Sulaaeg- periood mil valitses Hrutsov. Toimus vägivallapoliitika leevendamine,piirangute kaotamine,Stalini kuritegude avaldamine- ehk ühiskonna liberaliseerimine. Stagnatsioon- periood mil valitses Breznev. Toimus Stalini ülistamine,korra karmistamine,majanduse seisak. Dissidentlus- teisitimõtlemine. Dissidendid kõrvaldati, kuna nad avalikustasid NSVL tegelikud palged N.Karotamm- 44. Tugines juunikommunistidele. Oli liiga eestimeelne ja vabastati ametist J.Käbin-50. Oli Moskva meelne, kuid tunnustas Eesti tavasid. K.Vaino- 78 . väga venemeelne, toimus uus venestamis aeg. Haridus venekeelne jne Perestroika- uutmine, ümber korraldamine Glasnost- avalikustamine Augustiputs- 91 toimus riigipööre NSVL ( balti riigid said võimaluse iseseisvuda) Sõltumatute riikide ühendus (SRÜ)- Venemaa,Valgevene,Ukraina sõlmitud liiduleping( viis NSVL lõpliku lagunemiseni) M.Gorbatsov- NSVL liidu juht (perestroika,glasnost), kelle valitsemine viis NSVL lagunemiseni B
Lõpuks otsustas NSVL jõuga sekkuda, kartes seal enda ülemvõimu kaotamist. Breznev ütles sõjavägede saatmise puhul, et NSVL on õigus ja kohus kaitsta sotsialismi kõikjal. See avaldus läks ajalukku Breznevi doktriinina. Teised sotsialismiriikide liidrid nõustusid Brezneviga. Tankid sisenesid Prahasse, kus kodanikud panid tankitorudesse lilli, lootes hea sõjaga sõja ja vihkamise lõpetada. Sunniti lahkuma reformieelne juhtkond ja toimusid kokkupõrked ning seati võimule Kremli-meelne juhtkond. Praha kevade lõpp masendas neid, kes lootsid, et nõukogude reziim muutub aja jooksul mõistlikumaks.
järel peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest jne. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino võimulolek 1944-1950 1950-1978 1978-1988 Tegevuse Tugines eelkõige Ajas mõõdukat Venestuspoliitika! Üdini Moskva- põhisuunad juunikommunistidele ja laveerimispoliitikat, püüdes olla meelne. Vene keele kasutamise laskurkorpusest tulnud parasjagu Moskva-meelne ning propaganda. Peaaegu umbkeelne. eestlastele, püüdes oma samas arvestada ka ENSV Venemaalt tööjõu toomine. tegevuses arvestada ka eripäridega. Suutis edukalt liiduvabariigi vajadustega. muganduda nii stalinismi, sulaaja Kodanlik natsionalism, väär kui ka 1960. aastatel NSVL
omavalitsusorganeid oma kultuuri, usu või keelelise identiteedi säilitamiseks. Tõsiseks riiklikuks probleemiks on aga inimesed, kes tulid Eestisse sõjajärgsetel aastatel ning kes pole taotlenud Eesti kodakondsust. Inimõiguste olukorda Eestis on korduvalt uurinud rahvusvahelised missioonid ja instituudid, kuid mingeid arvestatavaid rikkumisi pole leitud. VÄLISPOLIITIKA Taasiseseisvumisjärgse Eesti Vabariigi välispoliitika oli algusest peale Lääne- meelne, sest eesmärk oli siduda end võimalikult tihedalt Euroopaga. Eesti geopoliitilise asendi tõttu sai omariikluse kindlaimaks garantiiks olla ühinemine Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) ning Euroopa Liiduga. 1994. aastal võeti Eesti Euroopa Nõukogu täisliikmeks. 1998. aastal algasid ühinemisläbirääkimised Euroopa Liiduga. Need kulgesid edukalt ja alates 1. maist 2004 sai Eesti NATO liikmeks.
5. Iseloomusta EKP esimeste sekretäride võimul oleku aega! Nikolai Karotamm(1944-1950): Tugines juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes oma tegevuses arvestada ka liiduvabariigi vajadustega Johannes Käbin(1950-1978): ajas mõõdukalt laveerimis poliitikat oli kuulekas Moskva suuniste täitja Karl Vaino(1950-1978) Moskva meelne tema võimle tulekuga algas venestamisaeg. 6. Missugused olid eestlaste vastupanuvormid Nõukogude võimule? 1940: metsavendlus aktiivne relvavõitlus 1950: põrandaalused noorterühmad 1970: avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele 7. Missugused muutused toimusid Hiinas 1940- 1980? 1946. 1949. toimus Hiinas kodusõda
EK(b)P VIII pleenium oli murranguliseks sündmuseks Eesti saatusele: Eesti NSV-s said võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse parteikaadriga, ühiskonnas süvenes hirmuõhkkond ja vaimne surutis, tugevnes rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Eriti ränga tabamuse sai kultuurivaldkond. Pleenium aitas kiiresti kaasa venestamisele. Käbinist sai Moskva heakskiidul Eesti mees. Ta oli kuulekaim käsutäitja. Ta püüdis olla nii Moskva meelne kui ka arvestada Eesti olusid. Hea läbisaamine N.Hrustsoviga kindlustas Eesti NSV-le teatud majanduslikud eelised ja võimaldas vältida mõningaid tolleaegseid äärmuslikke eksperimente. 1945 käis Hrustsov Eesti NSV-ga tutvumas. Kehtis põhimõte, et enne rahuldatakse esmavajadused ja siis ülejäänud suunati liidufondi. Peale Stalini surma järgnes nn sulaaeg, see tõi ühiskonnaelu liberaliseerumine peaaegu kõikides valdkondades. Sulaaega iseloomustas vägivalla heastamine. 1965
olevate seaduste tühistamist, täitevõimu tegutsemise kooskõlastamist isiklikult temaga ning rahvakogunemiste ja miitingute keelustamist. Eestis paiknevad sõjaväeosad viidi lahinguvalmidusse. Mitmete kohalike garnisonide (Võru, Viljandi, Pärnu) ülemad nõudsid võimu üleandmist. Täiendava sõjajõuna saadeti Eestisse Pihkva õhudessantdiviisi üksused. Tallinna sadamasse saabusid ka mõned sõjalaevad. Moskva pööret toetasid Moskva-meelne EKP, Eesti NSV Töökollektiivide Ühendnõukogu, üleliidulised tehased. Eesti juhid riigipöörajate käskudele ja korraldustele ei allunud. Elanikkonda kutsuti üles riigipöörajatele vastu töötama. Samas pöörduti maailma parlamentide ja valitsuste poole. 19. augusti õhtul jõudis Eestisse Stockholmist tagasi valitsusjuht Edgar Savisaar. Välisminister Lennart Meri jäi välismaale, Helsingisse, et vajaduse korral jätkata valitsuse tegevust eksiilis.
Vabariigi kodakonsuse taotleja. 1991. AASTA JAANUARIKRIIS 1990.- 1991 aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis kolmes Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikommiteed, kes samuti 1991. aasta algul aktiviseerusid. Loodi töölistest võitlussalku. Moskvatoel aktiviseerusid veelgi kohalikud impeeriumimeelsed jõud. Läti streigikommitee ja nn ühiskondlik päästekommitee esitasid ultimatiivsed nõudmised hindade alandamiseks, valitsuse ja Ülemnõukogu erruminekuks. NLKP- meelne EKP nõudis samuti hindade alandamist. Ühiste jõududega lubati 15.jaanuaril korraldada kõigis kolmes Balti riigis. Paralleelselt valmistuti sõjalisteks aktsioonideks. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, e olukorra normaliseerimiseks on vaja relvaga hõivata strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. ISESEISVUSREFERENDUM 1991.aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlasti iseseisvust. Esimene rahvahääletus oli 10
Oli võimalus tuumasõja puhkemiseks. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu oli Vietnam jagatud mööda 17. paralleeli kaheks: põhjas kommunistlik Vietnami DV ja lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Üsna pea algas lõunaosas Vietnami DV toetatud partisanisõda. Vietnami DV-le osutas suurt abi NSVL. Lõuna-Vietnam ei suutnud üksi kommunistlike partisanide ehk vietkongidega võidelda. Vajalik oli välisabi. USA lähtus nn. doominoteooriast, mille järgi tuli ära hoida kommunistide edasitung Vietnamis, muidu kukuvad viimaste kätte ka teised Aasia riigid. 1964.a. algas USA otsene sõjaline sekkumine Vietnamis toimuvasse. 1960.aastate
annaabi.ee 
