1) Sissejuhatus....................................................................................... 3 2) Ida-Viru maakonna rahvastik............................................................. 4 3) Ida-Viru maakonna rahvaarvu muutus............................................... 4 4) Ida-Viru maakonna sündimus ja suremus.......................................... 5 5) Ida-Viru maakonna sisseränne............................................................6 6) Ida-Viru maakonna väljaränne............................................................ 6 7) Ida-Viru maakonna rändesaldo........................................................... 7 8) Ida-Viru maakonna rahvuslik koosseis................................................ 7 Kasutatud allikad........................................................................................8 2 1.Sissejuhatus Ida-Viru maakonnast
ERLE MAIDO 155635TAAB11 07.09.2015 Väljaränne ja majandus 1. Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Statistikas ei ole väljarändajate kohta võimalik väga täpselt arvet pidada, sest olgugi, et ÜRO alalise elukohavahetuse definitsiooni sõnul loetakse selgelt inimene uues riigis alaliseks elanikuks, kui ta on seal elanud või kavatseb seal elada vähemalt 12 kuud, ei ole siiski
Väljaränne Eestist kas lahendus või probleem? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema noorte seas. Hoogustus see aga 2010. aastal, kui esines ka ohtralt sisserännet, kuid siiski jäi Eesti miinustesse. Aastal 2009 oli emigreerumise näitaja isegi kolm korda väiksem. Kuid kas see on Eestile probleem või mingil määral hoopis lahendus? Kuidas osutub väljaränne Eestile probleemseks näitajaks? Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Otsustatakse rajada pere hoopis seal, kus on paremad palgad ning lastetoetused. Parimaks näiteks võib tuua Soome, sest sinna toimub peamine ränne, küll palkade pärast, kuid kus lastetoetus esimesel lapsel on 100 ning kolmanda lapse toetus 141, mis on pea kolm korda suurem Eestis oleva kolmanda lapse toetusest
12 kuud. Reaalsuses aga liigutakse riikide vahel tihedamalt. Kohati isegi mitu korda kuus. Problemaatika, mis rändega kaasneb ongi see, et tegelikku väljarännet pole võimalik välja arvutada, kuna hulk inimesi, kes elavad rööbiti mitmes riigis, näiteks tudengid. Ka neile kehtivad 12 kuu ja pere elukoha reeglid, on just noored inimesed need, kellel ei ole neid kahte kriteeriumi võimalik üheselt rakendada. 2. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene laine oli 19. Saj keskpaigast alates ja timus peamiselt selle tõttu, et suremus vähenes. 20% eestlastest rändas Eestist välja, peamiselt Venemaale, kus oli palju vaba maad. Teine laine toimis 1944. Aasta, kui peamiselt eliit lahkus Rootsi, USAsse ja Kanadasse. II maailmasõja eest põgenemiseks. Kolmas laine hakkas toimuma 90ndate alguses, kui Eesti iseseisvus ja kestab veel tänasenigi. Kõige rohkem aga sai III laine hoogu
Aga alati ei saa seda nii lihtsalt vaadata. Mitmed inimesed liiguvad pidevalt kahe või enama riigi vahel ning inimeste elu toimub mitmes riigis. Mitmes riigis paralleelset elatavat elu nimetatakse hargmaisuseks ning pidevalt kahe või enama riigi vahel toimuvat rännet riigipiiride üleseks pendelrändeks. Ning kindlat piiri nende kolme rändeliigi vahele on keeruline tõmmata. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene algas 19. sajandi keskpaigast ja kestis kuni iseseisva Eesti riigi loomiseni. Rändelaine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust tekkinud väljarändesurvest. Teine laine algas 1944. aasta sügisel, kui Eestist lahkus teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel ligikaudu 80 000 inimest; seda väljarände lainet nimetatakse suureks põgenemiseks
Regionaalselt oli muidugi suuri erinevusi - kasv oli aeglasem Edela Euroopas, kiireim Ida-Euroopas ja üsna kõrge ka Loode-Euroopas. Euroopa keskmisele üsna ligilähedane oli Eesti rahvaarvu kasvutempo. 1850-1914 kasvas Eesti rahvaarv ca 730 000-lt 1 157 000-le ehk 1,58 korda. Veelgi suurem kui üldine rahvaarvu kasv, mis sisaldab endas nii sündide-surmade kui ka rände bilanssi, oli rahvastiku loomulik juurdekasv, mida me siin ei käsitle. Loomulikku iivet absorbeeris väga olulisel moel väljaränne, millel pole Euroopa jaoks olnud kunagi nii suurt tähtsust kui 1840-1914 vahel. Tänu transkontinentaalsele rändele oli rändebilanss negatiivne. Valdavalt üle ookeani, esijoones Ameerikasse suundunud ränne on ka suhteliselt hästi registreeritud, kuna euroopasisene ränne, mis suurte riikide puhul jäi suuresti riigi piiridesse, on raskesti jälgitav. Kui palju inimesi sisemaise rände näol oma elukohta vahetas, kas alaliselt või ajutiselt, on üsna raske ja olenevalt riigisisesest
Vastused küsimustele 1 Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Rändega kaasneb selline problemaatika, et ei ole võimalik täpselt jälgida seda kui palju inimesi rändab välja või sisse. Väljarännet ei ole võimalik üheselt mõõta, sest et paljud inimesed elavad seal ajutiselt ning näiteks, nädalavahetuseks tulevad tagasi oma riiki. 2 Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimese väljaränne laine põhjuseks tulenes rahvastiku arengust, aset leidnud demograafilisest üleminekust ning maapiirkondades tekkinud väljarändesurvest. Teise väljaränne põhjuseks oli see, et imimesed põgenesid nõukogude võimu eest. Sellel ajal põgenes ligikaudu 80000 inimest. Kolmanda väljaränne põhjuseks ol see, et inimesed otsivad endale parimat tööd välismaal, kus on paremad palgad ja tingimused
Rahvastik ja asustus maailma rahvaarv 6.872 miljardit inimest riigi rahvastikku saab iseloomustada: loomuliku iibe; sündimuse; suremuse; imikusuremuse; sisserände; väljarände ja rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta suremus- surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta loomulik iive- teatud piirkonna (riigi,maakonna...) sünni ja surmajuhtude arvu vahe arenguriikides sündimust mõjutavad tegurid: *perepoliitika puudub
Eestlased - rändav rahvas Miks väljaränne nii suur on? Mis saab kui väljaränne aina suuremaks läheb? Kas seda saab kuidagi peatada? Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimestel on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima
Vanuseline vanureid,40-45a tõuseb, eluiga tõuseb eluiga kasvab alla 20%, pooled Koosseis tööealised Rahvusvahelise rände peamised põhjused ja suunad Lääne-euroopa Sisseränne vahe ja ida euroopast aga ka aafrikast ja ladina ameerikast. paremad töö ja elamis tingimused Ida-euroopa Väljaränne nii lääne euroopa kui põhja ameerika suunas, - paremad elu ja töö tingimused, õppimine Põhja ameerika Sisseränne ladina ameerikast, aasiast, - paremad elu ja töötingimused Ladina ameerika Väljaränne p-am, euroopasse, - paremad elu ja töötingimused Aafrika Väljaränne euroopasse, aasiasse, sõjalised ja poliitilised põhjused, elu ja töötingimused, näljahädad.
23. vaja rohkem vanadekodusid; 24. koormus tervisehoiule suureneb; 25. pensioniealiste rakenduse leidmine. 3. Ränne Eestis & Euroopas, põhjused Ränne jagub ulatuselt: Siseränne: 26. kolimine maalt linna või linnast maale; 27. linnadevaheline ränne; 28. maalt maale. Välisränne: 29. vabatahtlik (töö & parem palk, õpingud); 30. sundränne (sõda, usuline & poliitiline tagakiusamine). Väljaränne 20. sajandil 19. saj. lõpul & 20. saj. algul Venemaale ja Ameerikasse. 1939 aastal baltisakslased tagasi Saksamaale. 1944 aastal lahkuvad rannarootslased. 1941-1949 aastatel küüditamine (30'000) 1990-ndate algul eestlased lahkuvad läände. Venelased lahkuvad Venemaale. Sisseränne 20. sajandil 20 a. tagasi Eestlased Venemaalt kodumaale (Eesti iseseisvus) 1950-1980 venelased Venemaalt.
.........................8 Sissejuhatus Inimesele on läbi aegade suuremal või väiksemal alal ringiliikumine olnud omane, näiteks toidu, kütte või peavarju otsingul. Ka täna on liikumisvajadus täiesti säilinud; paremate transpordivõimaluste tõttu on näiteks uue töö- või elukoha otsinguil võimalik liikuda enam mitte kümneid ja sadu, vaid tuhandeid kilomeetreid. Ränne jaguneb kaheks erinevaks liigiks: siseränne ja välisränne. Sisseränne on siis, kui ränne toimub riigi sees. Väljaränne on siis, kui ränne toimub riigist väljas pool. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Omakorda jagunevad need kaks liiki veel kaheks liigiks : vabatahtlikuks ja sundrändeks. Rände põhjused Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus (elutsükli staadium), haridus, perekonnaseis, aga ka inimestest mitte sõltuvad (majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid). Vabatahtliku rände põhjused on :
võimalik sotsiaalse kapitali kasutegurit mõõta. Page 2 Sotsiaalse kapitali komponendid · Ühendustesse kuulumine · Sotsiaalne usaldus Sotsiaalse kapitali komponentide mõju ja tähtsus sõltub konkreetsest ühiskonnast, selle arengutasemest, kultuurilistest teguritest. Negatiivselt mõjutab sotsiaalset kapitali rahvastiku vananemine, väljaränne, rahva tervislik olukord ja paljud muud tegurid. Page 3 Sotsiaalse kapitali vormid Vastavalt võrgustikus olevate sidemete iseloomule eristatakse järgmisi sotsiaalse kapitali vorme: · Siduv e välistav (bonding) tugevad sidemed eelkõige · perekonna või etniliste gruppide vahel, näiteks perekond, sõbrad, naabrid, · Sildav e kaasav (bridging) nõrgemad, kuid
Rahvastik Rahvaarvu juurdekasvu näitajad on: ·rahvaarvu kasv prontsentides ·iive 1000 inimese kohta (sündimus - suremus / rahvaarv * 1000, ühik promill) Rahvaarvu mõjutavad: ·sündimus ·suremus ·sisse- ja väljaränne Tihedasti asustatud piirkonnad: ·Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia ·Lääne-Euroopa ·Ameerika rannikualad ·Austraalia rannikualad Hõredasti on asustatud: ·kõrbed ·vihmametsad ·suured soodealad ·polaaralad ·kõrgmäed Migratsioon e. ränne Rände põhjused: ·sunniviisilised põhjused (sõjad, looduskatastroofid, näljahädad) ·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides
Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? On raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise ja alalise rände vahele. Näiteks võib võtta tudengid, kellele ei ole võimalik rakendada ühiseid kriteeriume rände osas ning selle kaudu ei ole neid võimalik kindlate piiridega kuskile paigutada. Seega annavadki Eesti rahvaloenduse ja rahvastikuregistri andmed väljarändest mõnevõrra erineva pildi. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine põhjuseks tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti). Seega ülerahastatusest põhjustatud rändesurve maal ning piiratud võimalused linnas tööd saada vallandasidki esimese suure väöjarände laine. II laine põhjuseks oli 1944. aasta sügisel nõukogude võimu taaskehtestamine ning toimus niinimetatud suur põgenemine.
vahel ehk lisaks alaliselt teise riiki elama asumisele on tekkinud ka mitmeid teisi ruumilise mobiilsuse vahevorme, kus inimeste elu toimub rööbiti mitmes riigis, ning seda on hakatud nimetama hargmaisuseks ning pidevat kahe või enama riigi vahel toimuvad rännet riigipiiride ülseks pendelrändeks. Sellel põhjusel ongi raske tõmmata selget piirjoont pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene laine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti, sündimuse vähenemine järgnes ajalise nihkega) ning maapiirkondades (enamik eestlastest elas siis maal) tekkinud väljarändesurvest. Teine laine ehk suur põgenemine toimus teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel. Lahkujate seas oli palju tolleaegse eliidi esindajaid, peamise
Ladina-Ameerika rahvastik) Rahvastiku kasvu põhjused :pereplaneeringu puudumine, pidevad uued sünnitajad, religioossed tõekspidamised, põhimõte, et" palju lapsi on elujõu tunnus" , põllutöö vajab töökäsi, suur suremus paneb palju sünnitama. Kaasnähud: toidupuudus ja näljahädad, ülerahvastatus, sõjalised konfliktid, linnastumine, tööpuudus, linnade getostumine, majanduslik ebavõrdsus, loodusvarade raiskamine, nakkushaiguste levik, väljaränne. Vastuabinõud: riiklik sekkumine sündivuse reguleerimiseks(n. Hiina ühe lapse poliitika), teadlikkuse tõstmine, haridus, kõrge saagikusega põllukultuurid, majandusabi, majanduse areng, oma osa on ka sõjal, näljahädadel, nakkushaigustel. 2. madal sündivus (n. Euroopas, Venemaal. Et taastoota elanikkonda, peab naine sünnitama keskmiselt 2,1 last) Kaasnähud: rahvastiku vananemine, halvustav suhtumine vanuritesse, maksukoormuse
Kuidas ongi üldse võimalik säiluda riigil, kus elab poolteist miljonit inimest ning kellest ligikauda kolmandik on teisest rahvusest ega oska enese riigikeeltki. Mis ohustab enim meie, eestlaste, jätkusuutlikust ning eksisteerimist selles maailmas? Vähenev rahvastikuarv ja negatiivne iive on olnud eestlastele pinnuks silmaks aastaid. Mis veel hullem, lisaks sündimusest suuremale suremusele on meil ka ebanormaalselt suur väljaränne. Noorte väljaränne,eriti kõrgharidusega noorema poolsete inimeste lahkumine kodumaalt tekitab efekti, kus töökäsi jääb vähemaks. Ilma tööjõuta ei arene majandus ning riigil jäävad tulud laekumata. Sellise tendentsi jätkudes seisame fakti ees, kus meile nii hädavajalikud investeeringud siia ei saabu. Riik peaks tegema omalt poolt kõik võimaliku, pakkumaks tööd noortele värsketele koolilõpetajatele ning tagama ka muud vajalikud toetused, et inimesed riigist lahkuda ei sooviks
mitmelt seda puudutavalt veebilehelt ja raamatutest. Töö on organiseeritud lähiajaloo perioodide järgi alustades iseseisvumisega ja Teisele Maailmasõjale eelneva perioodiga ja lõpetades taasiseseisvumisega ja 2008 aasta majanduskriisi järgse tänapäevaga. Teisele Maailmasõjale eelnev periood Välisränne Eesti Vabariigi loomise eel Alates 19. sajandi keskpaigast, kui talupojad said sunnismaisusest vabaks, algas Eestist väljaränne. Koliti teistesse Venemaa impeeriumi provintsidesse, sest Eestimaa kiirestikasvaval rahvastikul, mis valdavas osas ikka tegeles ainult põllumajandusega nappis põllumaad ja Venemaa sinnamaani asustamata aladele jagati tsaarivõimu poolt maad tasuta. Venemaale rännati ka suurlinnadesse, nagu Peterburg, kus vajati kõrgelt haritud spetsialiste. Sinna rännati tihti ka haridust saama. Kahekümnenda sajandi alguseks elas Venemaal üle 200 000 eestlase. Suurimad eestlaste
Lagedi Kool Lühireferaat Väljaränne Eestist Töö koostaja: Kristiina Toomik Juhendaja: Pille Türner 2015 Väljaränne Eestist Eestist lahkub igal aastal oluliselt rohkem inimesi kui tuleb sisse. Välismaale läheb nii Eesti arste, ehitajaid, koristajaid kui ka teisi elukutset esindajaid. Miks lähevad inimesed välismaale ning kuhu riiki nad põhiliselt suunduvad? Väljarände põhjuseid on palju. Minnakse otsima helgemat tulevikku välismaale, soovitakse paremat palka mis tihitpeale ka leitakse, soovitakse paremat haridustaset mida Eestis ei ole
Ida euroopa toimub aktiivne välja ränne lääne euroopasse ja põhja ameerikasse (USA ja Kanada). Välja ränne õpingute ja paremate töötingimuste otsingutele. Põhja- ameerika toimub aktiivne sisseränne ladina ameerikast, aasiast, euroopast (usa Kanada) eelkõige paremate elu ja töö tingimuste otsingul. Ladina ameerika toimub aktiivne välja ränne põhja ameerikasse, vähem euroopasse paremate elu ja töö tingimuste otsingule. Aafrika toimub aktiivne väljaränne euroopasse(eelkõige emamaadesse mille koloonia on olnud), aasiasse( eelkõige araabia poolsaare nafta riikidesse) paremate elu ja töö tingimuste otsingutele aga ka sõjalistel ja poliitiliste põhjuste eest aga ka nälja hädade eest. Toimub kka mandri sisene ränne vaestest riikidest natuke rikkamatesse. Aasia aktiivne väljaränne Põhja ameerikasse premate elu ja... , samuti ulerahvastuse ja loodusõnnetuste eest
Eesti rahvaarv- 1 340 122, pindala 45 227 km2 Rahvaarvu mõjutavad tegurid-sündimus, suremus, sisse-, väljaränne Rahvaarvu teadasaamise võimalused- rahvaloendus(käiakse majades ja korterites); sünnitusmajad; morgid, rahvastikuregister, küsitlused Loomulik iive promillides- sünnid surmad x 1000 Rahvaarv Positiivne iive- sündinud laste arv on suurem kui surnud inimeste arv Negatiivne iive- surmade arv ületab sündide arvu Sündimust mõjutavad tegurid- viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste (partneri
KORDAMINE GEOGRAAFIA ARVESTUSEKS. SISUKORD: KORDINAADID: Kordinaatide eritüübid, samakõrgusjooned kaardil. RAHVASTIK: Rahvaarvu kasv, rahvaarvu kasvutempo. RAHVASTIK: Demograafiline siire. Kuidas analüüsida demograafilist siiret? RAHVASTIK: Riigi andmete analüüs. RAHVASTIK: Linnastumine. RAHVASTIK: Sisse -ja väljaränne. RAHVASTIK: Majandus-, globaliseerumis -ja arengutaseme näitajad. MAJANDUS: Põhja -ja Lõunamaad e. industrialiseerimise erivormid. MAJANDUS: Agraar-, tööstus -ja infoühiskond, neile iseloomulikud jooned. MAJANDUS: Globaliseerumist mõõtvad võtmevaldkonnad. MAJANDUS: Riikidevaheline (välis)kaubandus; inimarenguindeks. MAJANDUS: Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid. MAJANDUS: Kondratjevi lained. MAJANDUS: Fordism ja Toyotism.
Vastuvoogude puhul on keskmisest oluliselt võimalik saada nii üliõpilaseks kui ka suurem osakaal lesknaiste perekondadel ahjukütjaks, teenijaks, pedelliks või portjeeks. (pereisa kaotuse järel mindi tagasi vanasse Niisiis oli eesti rahva sotsiaalne mobiilsus ühe elupaika). inimpõlve jooksul mitmekordistunud. Ülitugevaks rändemõjuriks oli maa - pea- misteks tõmbekeskusteks kujunesid piirkon- Väljaränne nad, kus talupoegade kasutuses olev põllu- Eestlaste väljaränne paigutub üle-euroopa- majandusmaa kõige kiiremini suurenes (näit. lisse rahvastikuajaloolisse konteksti, ehkki sel kroonu- ja ka eramõisad, kus mõisaväljad olid oli mitmeid erijooni, mis tulenesid nii taludeks jagatud). Maaparandus ja agrotehni-
hubasemad võimalused. Eestist minnakse ära, sinna, kus saab rohkem rahalist toetust ja on võimalik õppida, mõtlemata iga päev, kuidas ära elada. Krista Kodres peab seda hukutavaks nähtuseks, kuna tema arvates on ebaaus, et mõni teine riik saab andekad noored, samas kui neid lapsepõlvest ette valmistanud ja alghariduse pakkunud Eesti jääb ilma. Targad inimesed loovad tuleviku, seega nõustun Kodresega, et doktorikraadi omandajate väljaränne on ülimalt ohtlik kui see jätkub, ootavad Eestit nukrad väljavaated. Siit lahkuvad enamus andekatest inimestest ja allesjäänud ei oska eriti midagi olemasolevast muuta, areng seiskub. Seda saab takistada ainult stipendiumite ja toetuste suurendamisega, ent sellegi jaoks tuleb kusagil raha juurde saada, mis on omaette keeruline valdkond. Rahapuudus on domineeriv probleem, mis pidurdab Eesti paremaksmuutmist.
....................................................................5 Asustus....................................................................................................................................6 Migratsioon................................................................................................................................. 7 Sisseränne................................................................................................................................7 Väljaränne............................................................................................................................... 7 Rahvastiku välisränne Eesti NSVs aastail 19561990........................................................8 Eestlaste Teise maailmasõja aegne väljaränne....................................................................8 Kokkuvõte...........................................................................................................................
sünnitusealiste naiste arvust - halb arstiabi kättesaadavus religioon (usk) - vähem arenenud riikides: nälg ja veepuudus majanduslikud võimalused - haihestumine nakkushaigustesse traditsioonid naise seisund ühiskonnas Eesti peredes on traditsiooniline 1-2 last. Ränded ja rändeiive. Ränne e. migratsioon- alaline elukoha vahetus. Rändesaldo= sisseränne väljaränne emigratsioon- väljaränne emigrant- väljarändaja immigratsioon- sisseränne immigrant- sisserändaja Rände põhjused: 1) majanduslikud põhjused- otsides paremaid töö- ja elamistingimusi 2) perekondlikud põhjused nt:abielu 3) poliitilised põhjused 4) usulised põhjused 5) sõdade tõttu 6) looduskatastroofide tõttu 7) näljahädad ja epideemiad 0.1% alalisest elanikonnast tohib sisse rännata (Eestis). Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja rahvastiku vananemine.
Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Väljarände ulatuslikkust on üsna raske mõõta. Nimelt liiguvad paljud inimesed erinevate riikide vahel ning leidub ka neid, kelle elu toimub rööbiti mitmes erinevas riigis(ehk hargmaisus).Seetõttu on piirjoone tõmbamine pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele suhteliselt keeruline. Lisaks on veel hulk inimesi, kes elavad rööbiti mitmes riigis. - Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? I laine- Ülerahvastatusest põhjustatud rändesurve maal ning piiratud võimalused linnas tööd leida vallandasid esmese laine. II laine- Nõukogude võimu taaskehtestamine ja hirm selle vastu. Põgenes enamasti eliit. III laine- Nõukogude aja suur sisseränne- ehk inimesed kes sel ajal riiki elama asusid, rändasid nüüd tagasi kodumaale. Teised põhjused on: Eesti demograafiline koosseis ja elatustasemete erinevus Lääne-Euroopaga.
Väljarännet ei saa üheselt mõõta kuna väljarändajate hulka loetakse ka neid inimese, kes lihtsalt käivad ja elavad välismaal oma töö pärast, kuigi nende inimeste pered asuvad Eestis. See on just omane neile inimstele kes käivad Soomes tööl ja nädalavahetuseks tulevad koju pere juurde. Seda nimetatakse pendelrändeks ja selge piirjoone tõmbamine pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele on suhteliselt keeruline. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud(I, II ja III laine puhul)? Esimene läine sai alguse 19.sajandi keskpaigast. Kuna meditsiin arenes ja suremus vähenes siis rahvaarv maal kasvas hüppeliselt ja kuna Eestis oli maad vähe siis rännati Venemaale kus maad jagus. Teine laine toimus 1944 aastal, kui suur hulk eestlasi põgenes läheneva punaarmee eest välismaale, ennekõike USAsse, Kanadasse ja Rootsi. Kolmas laine algas taasiseseisvumise järel kuna okupatsiooni ajal oli siin suur sisseränne
300,0 200,0 100,0 0,0 Slovenia Slovakia Finland Sweden United Kingdom Series on immigrantide arv! Vaata lk. http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do? tab=table&init=1&language=en&pcode=tps00177&plugin=0 Kirjuta kolm valdavalt tõusva emigratsiooniga riiki: Eesti, Iirimaa, Hispaania Millistes riikides on väljaränne vähenenud, nimeta neid riike: Saksamaa. Austria, Slovakkia. Mis soodustab migratsiooni? Nimeta 3-5 tõmbe-ja 3-5 tõuketegurit.(õp.lk.23) Tõuketeguriteks võib olla tööpuudus, sõda, halb tervishoiukorraldus ja muu selline- Tõmbeteguriteks võib olla aga kõrgem palk ja paremad karjäärivõimalused, heaoluühiskond, rahulik ja turvaline elukeskkond ja muud. Kas kokkuvõttes võiks immigratsioon olla positiivne? Ja võib küll oll.
Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid, Rahvastiku paiknemine · Väga ebaühtlaselt. · Kõige rohkem elatakse soodsates loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. · Varem : kus olid eelised põllumajanduseks, kaubanduses, ristumisteedele. · Ida- ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud. · Jaapani ranniku alad. · Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani.
Brasiilia rahvastik on jõudnud rahvastiku vananemise etappi. Seda võib järeldada sündimuse langemise, tööealiste suure osakaalu ning eluea pikenemise tõttu. 7. Migratsioon. a) Migratsioonisaldo muutumine 1950-2000: -308 inimese võrra b) Brasiilias elab 0,3 % sisserändajaid. c) Brasiiliasse sisserändajad on pärit Portugalist, Jaapanist, Itaaliast, Hispaaniast, Paraguayst, Argentiinast, Uruguayst, Boliiviast, Saksamaalt ja Tšiilist. d) Sisse- ega väljaränne pole riigi jaoks tõsiseks probleemiks, kuigi väljaränne ületab natuke sisserännet. See võib kaasa tuua tööealiste elanike arvu vähenemise ja haritud inimeste osakaalu vähenemise. 8. Rahvastikupoliitika Kuna Brasiilias on alanud rahvastiku vananemine, siis suureneb töö- , kooli- ja elukohtade puudus ning väljaränne. Selle tõttu peaks vähendama väljarännet, keelates inimestel riigist lahkuda ning kehtestades kvoodi. Riik peaks toetama välisinvesteeringuid
1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas, keskuseks Mükeene(kuulsaim kindlustatud loss). 1200 a paljud kreeka kimdlustatud lossid purustati. Kuningas Minos.Lineaarkiri. Austati jumalannasid. Kultusloomaks härg.. "Iilias" ja "Odüsseia" autor Homeros? TUME AJAJÄRK (Homerose ajajärk) u 1100 800 eKr Kreeta Mükeene kultuur hävis, ühiskond langes tsivilisatsioonieelsele tasemele. Kiri ununes ja rahvaarv vähenes. Väljaränne üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule see piirkond kreekaste pidev asuala ja Egeuse meri Kreeka sisemeri. Raua kasutuselevõtt. ARHAILINE AJAJÄRK (Tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline kreeka tsivilisatsioon) 800 500 eKr Paikne eluviis. Tegeleti karjakasvatuse (lambad, kitsed) ja põlluharimisega (teravili, viinamarjad, oliivid) ning käsitööga. Kreeka tähestik(alfabeet) kirja tekkimine pani aluse tsivilisatsiooni tekkele! Kujunesid linnad, millest
MIKS RÄNDAVAD RAHVAD? Merilin Jürine KK11-PE Rahvad on rännanud elu algusest peale ning rändamine ei ole tänaseni peatunud. Miks on otsustanud inimesed, et nad rändavad minema? Mida leiavad järjest rohkemad ja rohkemad inimesed mujal maailmas? Mis saab, kui väljaränne muutub aina suuremaks ja kas seda on võimalik peatada? Rahvad hakkasid rändama juba esimeste inimeste aegu. Inimesed harjusid looduslike tingimustega ja liikusid aeglaselt põhja poole. Just tol ajal kuivas ka osa merest ning inimestele avanes võimalus pääseda kuivalt Aasiast Ameerikasse mööda maismaad. Hiljem järgnes neile uusi ümberasujaid. Siis oli maailmas veel palju tühja ruumi. Sellepärast jätkus rahvaste rändamine ka hiljem
Rahvastik 1. Defineeri mõiste: Demograafiline kriis- rahvaarvu järsk langus ehk iive negatiivne Demograafiline plahvatus- rahvaarvu järsk tõus ehk iive positiivne Immigratsioon- sisseränne (immigrant) Emigratsioon- väljaränne (emigrant) Remigratsioon- tagasipöördumine kodumaale Pagulane- sunnitud kodumaalt lahkuma Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel) Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus
1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama
riigikogus suuri summasid, hinnad igal pool tõusevad, aga rahvale, kellest paljud elavad vaesuses, räägitakse televisiooni vahendusel, kui hästi riigil läheb ja kuidas majandus kiirelt kasvab. Arvan, et seda probleemi saaks leevendada tõstes keskmist ja miinimumpalka. Selleks aga tuleb kas suurendada tootlikust või vähendada tootmiskulusid. Arvan, et eelmise probleemiga on ka seotud eestlaste suur väljaränne, mis on tingitud madalatest palkadest ja sellest tulenevalt kehvadest elamistingimustest. Paljud noored näevad välismaal paremaid võimalusi, palka ja elamistingimusi ning otseloomulikult lähevad noorukid väljamaale. Välja ei rända ainult noored, vaid ka vanemad inimesed. Riik ei tohiks asjasse nii ükskõikselt suhtuda, vaid peaks proovima hoida meie noori kodus, mis on seotud ka eelmise probleemiga.
EESTI RAHVASTIK Eesti rahvaarv ja selle muutumine Rahvastik e kindlal territooriumil alaliselt elavad inimesed.(elanikkond) Rahvaarvu mõjutavad: 1. Sünd surm 2. Ränne e migratsioon 3. Eesti ala asustati 9500 a tagasi, elati hõredalt veekogude ääres; 6000-5000 a tagasi hakati tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Alepõllundus selle arenedes rahvaarv tõusis. Al 13.saj algas rahavarvu arvamine. 13.saj 150 000, 16.saj 300 000, 16.saj 400 000, 18-20.saj jõuti 1 milj, peale seda juurdekasv aeglustus. Mõjutab sõjad, nälg, katkud. Pärast 2 MS asus siia elama NL eri paikadest 1,57 milj inimest. HETKEL RAHVAARV VÄHENEB ! Rahvastiku andmeallikad: 1. Oletus 2. Kirikuraamatud, talude arv 3. Personaalraamatud 4. Taani hindamisraamat( 1 konkreetne rahvaloendus Eestis 1219) 5. 17.saj meetrikaraamat (hävis Põhjasõjas; ristimised, laulatused, matused ) 6. 18-19.saj ( Eesti oli Tsaari- Venemaa all ) hingederevis...
See tähendab, et suur osa ei tööta ikka või on läinud tööle mitteametlikult. See ei ole aga riigile kuidagi kasulik. Statistikaameti uuringut kohaselt lahkus 2007-2009 aastatel Eestist umbes 4500 inimest. Tööjõu väljarännet põhjustab enamasti madal palk. Suurem osa väljarändajtest tuleb siiski Eestisse tagasi, nemad lähevad statistikas kirja sisserändajatena. Kuna enamus eestlasi tuleb tagasi, siis lahkub Eestist aastas umbes 750 töölist. Väljaränne on küll eelnevate aastatega võrreldes vähenenud, kuid on minu arust väikese riigi kohta ikkagi liiga kõrge. Selline väljaränne võib olla kahjulik ühiskonna jätkusuutlikusele. Eestis toodetaks üle 90 protsendi elektri energiast põlevkivist. Põlevkivi jätkub veel umbes sajaks aastaks. Kasutatakse küll alternatiivseid elektri tootmis võimalusi, kuid laialdasemaks tootmiseks on need liialt kulukad ja Eestis ei ole nende jaoks ka kõige paremad tingimused. Näiteks tuumaenergia
eelkõige riigi kodanikest ning nende maailmavaadetest. Siinkohal on eriti oluliseks just noored, kes oma riigi hüvanguks võiksid läbi eneseharimise, -teostuse ja tolerantsusega oma kodukohale tuge pakkuda. Paljudele on kutsuvaks tulukeseks naaberriigid, kus sissetulek on suurem ja elumured kuuldu järgi väiksemad. See kõik on aga suhteline. Materiaalsed hüved ei ole siiski võrreldavad sotsiaalsete väärtustega. Kuigi külas on kena, on sõbrad siiski kodus. Tihtilugu on selline väljaränne ajutise iseloomuga-minnakse, nähakse, proovitakse ja tullakse koju tagasi. Selline on positiivne stsenaarium. Riigile kulukam on koolitada spetsialiste ja neid valitsuse poliitika tulemina jätta võõrsile. Keegi sellest rõõmsaks ei saa, kuna selline väljaränne on siiski tulenev pigem murest kui soovist. Seda omakorda saab seletada mitmeti. Mis on mure ja mis on soov? Eestlane üldjuhul folklooris ikka muretseb. Muretseb süüa, auto, muretseb lapsed ja pangalaenu
Põlvama a 4503 5040 5543 6448 3560 5793 30887 5 Värska 183 242 195 313 131 261 1325 Joonis 4 Rahvastiku jagunemine vanusrühmade ja võrdluspiirkondade vahel Värska vallas Joonis 5 Värska valla rahvastik 1-aastaste vanusrühmade lõikes Värska valla rahvastiku sisse-ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000-2009 on toodud tabelis 3. 6 Tabel 3 Värska valla rahavastiku sisse- ja väljaränne ning rändesaldo aastatel 2000- 2009(allikas: statistikaamet.ee) Sisseränne Väljaränne Rändesaldo Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne Siseränne Välisränne
Eesti 1905- 1917 a. · Sõjaseisukord (1905-1908 a.) · Poliitika -1 poliitiline partei Eesti Rahvameelne Eduerakond -häälekandjaks ,,Postimees" -Narvas anti välja enamlaste ajalehte ,,Kiir" (Jaan Anvelt) -eestlased võitsid valimised omavalitustes (Tlnas, Valgas) · Kultuur -koolide rajamine- al 1883.a H. Treffneri poistekool - 1906.a tütarlaste keskkool Tartus- Miina Härma gümnaasium 1890.aastast -1909.a. rajati Tartusse Eesti Rahvamuuseum (ERM) · Majandus -tööstuskeskuseks Tln (masina- ja metallitööstus ettevõtted) -2/3 inimestest elas maal( piimakarjakasvatus) -1916.a. oli u 83% end vabaks ostnud -1900- 1914.a. eestlaste väljaränne
ka inimestest mitte sõltuvad majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid. Siseränne: · kolimine maalt linna; · linnast maale; · linnadevaheline; · maalt maale. Välisränne: · vabatahtlik (töö, õpingud, abielu, pensionipõlve pidamine); · sundränne (põgenemine; looduskatastroofid; küüditamine). 4 Väljaränne Eestis Alates Eesti taasiseseisvumisest on ülekaalus väljaränne. Väga paljud venelased, valgevenelased, ukrainlased jt. läksid ja lähevad veel praegugi tagasi oma kodumaale. Palju on ka neid, kes suunduvad teistesse Euroopa riikidesse. 1990. aastate I poolel asendus sisseränne väljarändega. Seoses Vene sõjaväe lahkumisega ning endiste liidulise alluvusega tehaste tootmise vähenemisega moodustas ESA andmetel 199098 negatiivne rändesaldo 85 000 inimest
Tasub tähelepanu pöörata mõnele seigale. 1897. aastal läbi viidud Venemaa üldise rahvaloenduse järgi oli venelaste osakaal eestlaste aladel olnud 3,5%, nii et 1922. aastaks oli see tublisti kahekordistunud. See tuli Tartu rahuga Eesti külge liidetud idapiirkondadest. Teisiti oli sakslaste osakaaluga. 1897. aastal oli see 3,5%, olles 1922. aastaks kahanenud poole võrra. Põhjuseks oli nii venestamisperioodil kui ka pärast maareformi (1919) hoogustunud sakslaste väljaränne. Lääneranniku rannarootslaste arv seevastu püsis küllaltki stabiilsena. Tulba “Muud” alla mahuvad teiste seas juudid, keda kummalgi aastal oli 0,4% ja lätlased, keda oli umbes sama palju. Absoluutarvudes väljendatuna oli eri rahvuste arv Eestis 1934. aastal järgmine: eestlasi 992 000, venelasi 93 000, sakslasi 16 300, rootslasi 7600 ja juute 4400. Sakslastest kodanluse majandusliku jõu säilimist näitab muuhulgas see, et 1936. aastal kuulus sakslastele veerand Eesti kõigi
Ühiskond. Demograafia on teadus mis uurib rahvastikku ( rahvaarv, abielu, rahvused) . Iive rahvaarvu muutumine ( sünnid , surmad, sissevälja ränne). Negatiivne iive kui suremus ületab südimuse või väljaränne suureneb . Positiivne iive kui välja ränne on väike ja sündimus ületab suremuse. Rahvus ühise keele , traditsioonide , kommete ja kultuuriga inimeste ühte kuuluvus tunne. Integratsioon lõimumine ühiskonna erinevate rahvuste ühtseks tervikuks kujunemine. Leibkond- ühise majapidamisega , omavahel seotud inimesed (perekonnad). Ülalpeetav inimene, kes ise ei toimi ja kellel pole regulaarset sissetulekut. Tööjõud peetakse inimest , kes on 16 aastat vana kuni pensionini.
Demograafia mõisted (rahvastikuteadus) Rahvastik mingil suuremal territoorimul alaliselt elavate inimeste kogum e elanikkond Iive rahvaarvu suurenemine ja vähenemine Migratsioon inimeste ränne Emigratsioon väljaränne Emigrant kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik, väljarändaja Immigrant sisserändaja, kes on asunud riiki elama alaliselt või pikemaks ajaks Remigratsioon tagasiränne Rändesaldo sisse-ja väljarändajate vahe (rändeiive) Immigratsiooni kvoot absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaks määratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata
Rännete positiivsed tagajärjed: osa töötasust saadetakse kodumaale, väheneb tööpuudus, väljarännanute tööoskused paranevad. Rännete negatiivsed tagajärjed: lahkuvad nooremad inimesed (vanuseline koosseis halveneb), lahkuvad haritumad inimesed (hariduskulud lähevad kaotsi), sooline struktuur halveneb (lahkuvad noored, vallalised mehed), koormus sotsiaalsfäärile. Rahvusvaheliste rännete I laine: 16.- 17. saj. peale suuri maadeavastusi algas eurooplaste väljaränne, ülerahvastuse tõttu. Euroopast Ameerikasse (vaba maa, loodusvarad), Aafrikast Ameerikasse (neegerorjade vedu istandustesse), Inglismaalt Austraaliasse, Euroopast Aafrikasse, Ida-Aasiast Ameerikasse. Rahvusvaheliste rännete II laine: 20. saj. II pool kuni tänapäev, põhjuseks tööpuudus arengumaades, paremad elamis- ja töötingimused arenenud riikides. Ladina-Ameerikast, Mehhikost, Ida- ja Kagu-Aasiast, Euroopast USA-sse. Lõuna-Euroopast ja Türgist Saksamaale
XXX Politoloogia MIKS SUURENEB EMIGRATSIOON EESTIST JA ERITI NOOREMATE INIMESTE EMIGRATSIOON? Essee Õppejõud: XXX XXX 2014 Miks väljaränne nii kolossaalne on? Kas seda on võimalik peatada? Eesti liitumise järel Euroopa Liiduga on inimeste liikumisvõimalused riikide vahel märgatavalt paranenud ning ka tegelik ränne on kasvanud hüppeliselt. Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimene on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored
Ülesanded Rahvastik Rahvastikku iseloomustavad näitajad 1. a) Milliste näitajatega saab iseloomustata riigi rahvastikku? Nimeta vähemalt 6. – Sündimus, suremus, iive, väljaränne, sisseränne, rahvastiku vanuseline koosseis. b) Jooni alla need näitajad, mis ühtlasi iseloomustavad riigi arengutaset. Rahvastiku paiknemine ja asustustihedus 2. Missugune on asustus kaardil toodud piirkondades (tihe/hõre)? Lisaks nimeta piirkond ja peamine asustust mõjutav tegur igas piirkonnas. A. hõre. Põhja-Ameerika põhja osa. Seal on elamiseks liiga madal temperatuur. B. hõre. See on Aafrika kõrbepiirkond. Seal on elamiseks liiga kõrge temperatuur. C
meelehärmi, mida on väga raske summutada, sest paljud on selle poolt, et haridus on tähtis. Kedagi ei tohi küll Eestis diskrimineerida, kuid peab tõdema, et me jaguneme siin nii-öelda kahte gruppi: inimesed, kel on kohusetunne ja kes tahaksid edasi õppida, ning inimesed, kellel on ülikoolide olemasolust sügavalt ükskõik ja kes ei viitsiks niikuinii edasi õppima minna. Lahkame siinkohal siiski küsimust: milline oleks Eesti ülikoolideta? Kõige tähtsam - väljaränne Eestist oleks kordades suurem: Kui me juba praegu kardame seda, et noored ning nüüd ka juba veidike vanemad inimesed lähevad Eestist ära mujale tööd otsima ning seiklusi püüdma, siis mis peaks saama ülikoolide puudumisel Eestis? Loomulikult väljaränne suureneks veel enam, sest siis on põhjust minna välismaale õppima, kus on olemas vajalikud koolid ning süsteemid. Välismaal omandatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
