29. septembril 1938 sõlmitigi Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia vahel Müncheni kokkulepe, millega Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. MRP 23. augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-Ribbentropi pakti nime all. Soome ja Balti rigid kuulusid salaprotokolli järgi NSVL'I mõjusfääri Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping
Teine maailmasõda (1.sept 1939-2.sept 1945) Algus 1) Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale 2) Kaks päeva hiljem kuulutasid nii SB kui Prantsusmaa sõja (Poola vallutamist ei suudetud ära hoida, nende eesmärk oli pigem purustada Saksamaa) 3) Poolale tungis kallale ka Punaarmee 4) NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprusleping 5) NSV Liit alustas sõda Soome vastu Kummaline sõda (1939-1940)-ühel pool oli Saksamaa ja teisel pool SB ja Prantsusmaa. Otsest
Lisaks ka Poola, kelle iseseivus hiljem taastati. 8 ja 9. Teise maailmasõja tulemused ja tagajärjed. 1)Suured inimkaotused, 2) Muutus maailma poliitiline kaart: - Eesti, Läti, Leedu kaotasid iseseisvuse 3)Lõhenes Saksamaa. NSV Liit okupeeris Saksamaa ida alad. 4)Tekkis uus jõudude vahekord maailmas – kapitalistlik maailm vastandus sotsialismileerile 5)USAst ja NSV Liidust kujunesid üliriigid 6)Sõjas laastatud riikide majandus oli segipaisatud 7)Võitis NSVL koos liitlastega, kaotas Saksamaa koos liitlastega. 8) palju materiaalset kahju, inimesed kodutud 9) NSVL poolt okupeeritud alad jäid võõrvõimu alla, Saksamaa poolt said iseseisvuse tagasi 10. Selgitage lähemalt: Kvisling - Isikud, kes tegid okupantidega koostööd (kollaboratsionistid, reeturid) Barbarossa plaan -1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani koondnimetus, mis oli mõeldud Leningradi, Moskva ning Donetsi söebasseini vallutamiseks.
1158 sakslased rajasid läänemere kaldale lübecki linna. 1201 piiskop albert rajas riia linna. 1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine. 1220 vallutasid rootsalsed lihula läänemaal.
See katastroofiline jaapanlaste rünnak oli väga ootamatu ning šokeeriv. Jaapanlaste hulljulgus ning kamikazelik rünnak oli hirmutav ning samas ka kainelt mõtlevapanev. Pearl Harbor sai toimuda teatud põhjustel – ning peamine põhjus oli raudselt Jaapani alahindamine Jaapani suhtes. Enne rünnakut oli USA võtnud seisukoha, et toimub Kaug-Ida suunal vaid kaitsvale positsioonile seadmine. Põhi kriisikoldeks võeti Euroopa – lahendada ja olla aktiivne liitlastega Euroopat kaitstes ja seal rünnates. Kindral G. Marshall kirjutas president Rooseveltile hinnangu, et Pearl Harbour on oma asukoha, loodusliku eripära ja kaitsvate üksuste efektiivsuse tõttu vaenlasele praktiliselt võimatu sihtmärk. Vaatamata sellele hinnangule teame, mis juhtus Pearl Harboriga. USA ja liitlased nägid, et jaapanlased teostasid hävitava rünnaku, mida ei oleks kunagi antud hinnangute järgi pidanud juhtuma. Peale rünnakut USa laevastikule, muutus Ameerika
Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille alusel Stalin paigutas Eestisse 20 tuhat maaväelast, lennuväe-ja laevastikuüksusi. Juuni 1940 marssis sisse okupeeriv Punaarmee Ametisse määrati kommunistide valitus ja Johannes Vares-Barbarus, kes Moskvas kinkisid Eesti Stalinile. Vaikiv ajastu lõppes uue, veel autoritaarsema kommunistide terrorireziimi kehtestamisega.
Sõjad Euroopas 17.-18.sajandil 17.-kõmnendat sajandid nimetatakse Ajaloos ka sõdade sõjandiks. Sõdade peamised põhjused: *võimuvõitlus *soov laiendada territooriume *saada kolooniaid *ususõjad (1618-1648) ehk 30 aastane sõda 30-ne aastast sõda võib nimetada Ususõjaks. *vastased : Vastamisi olid katoliiklased ja protestandid.Katoliiklasi esindasid Saksa-Rooma keisririik.Protestantide poolt Tsehhi,Taani,Rootsi ja Prantsusmaa. Prantsusmaal valitses katoliiklus,kuid sõtta astuti seetõttu ,et nõrgestada Habsburgide võimu. Tagajärg : 1648.aastal sõlmiti Vestfali rahu. 1)Saksa-Rooma riik kaotas ülevõimu Saksa vürstiriikide üle ,st:Saksamaa killustati 300-ks väikeriigiks. 2)Prantsusmaast sai Euroopas juhtiv riik. 3)Usulised piirid jäid samaks.Isandad võisid oma alluvate usku määrata. Põhjasõda (1700-1721) Vastamisi olid Rootsi versus Venemaa (viimane oma liitlastega)...
NATO – North Atlantic Treaty Organisation e. Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon - Lääne riikide üheks tähtsamakas sõjaliseks ning poliitiliseks liiduks, mis sai asustatud 4.aprill 1949.a. 1955 moodustas NSV koos Ida- Euroopa liitlastega Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis tegutses 1991. aastani. Loomise aluseks sai Põhja – Atlandi pakt, alustajaliikmeid oli 12: USA, Kanada, Suurbritannia, Portugal, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island, Prantsusmaa, kus viimane lahkus 1960.aastal, aga tegutses edasi poliitilises organisatsioonis. NATO-ga liitusid mingi aeg veel Kreeka, Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1999. Aastal liitusid organisatsiooniga sotsialismimaad – Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola
01.09.1939 algab II maailmasõda 03.09.1939 prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaale sõja 17.09.1939 stalini punaarmee vallutas poole idaosa (lääne-ukraina ja lääne-valgevene alad), septembri lõpuks andsis poolakad alla 22.06.1941 saksamaa koos liitlastega tungib nõukogude liidu aladele (venemaal nimetatakse seda suureks isamaasõjaks), lõppes sõprus saksamaa ja nõukogude liidu vahel 07.12.1941 jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 lõppeb II maailmasõda
Seetõttu astus Eesti separaatläbirääkimistesse ning kuigi teised Balti riigid moraalselt Eestit toetasid, jäid nad ootama, mis rahukõnelusest enamlastega saab. Diplomaatiliselt toetasid Eesti-Vene rahukõnelusi ka Ameerika Ühendriikide president Woodrow Wilson ning Inglismaa peaminister Lloyd George. Nende taotluseks oli näha, kas enamlastega on võimalik rahu sõlmida. Läbirääkimistel oli suur tähtsus ka enamlaste jaoks: nimelt oli see peaproov läbirääkimisteks liitlastega. Rahukõnelused liitlastega täitnuks Venemaa jaoks nii poliitilisi, majanduslikke kui sõjalisi eesmärke: nimelt oli Venemaa majandus põhja langenud ning tähtis oli avada majanduslik aken läände, samuti oli oluline vabaks saada piiririikide lähedal olevad väed, et need vajadusel Vene valgete vastu saata. Nii olid loodud rahvusvahelised eeldused rahukõneluste alustamiseks. (EA VI: 44; Laamann 143-144) Rahukonverents avati Tartus 5. detsembril 1919
riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide delegatsioonid kohal mitteametlikult. Otsustav sõna: USA president Woodrow Wilson, Suurbrit peaministr David Lloyd George, Prtsm peamini Georges Clemenceau. Versailles'rahulepinguga sarnased lepingud sõlmiti Saksam liitlastega. Rahulepingute koostisosadeks RAHVASTELIIDU põhikiri(praeguseÜROeelkäija) Täiskogu koosnes liikmesriikides esindajaist: Nõukogus 5 alalist liiget, Suurbrit, Prantsus,Itaalia,Jaapan, USA(?).Alaline sekretariaat asus Genfis. Rahvasteliit loodi selleks, et tulevasi konflikte ära hoida. Saksamaa kuulus Rahvasteliitu 1926-33. NSVLiit 1934-39. Heideti välja, sest tungis Soomele kallale.Eesti astus R-liitu 1921.Rahulepingu järgi: *Saksamaa pidi loovutama alasid:
Riigikaitseõpetuse kursus Kaisa Tamme Eesti panus pingete lahendamisel Lähis-Idas. Essee riigikaitseõpetuses Saue 2013 Oleme kõik lugenud meediast, kui hinnatud on eesti sõdurid välisriikides. Meedia kajastab tihti eestlaste tegevustest Lähis-Idas ning kui palju meie mehi neis riikides hukub ja vigastada saab. Osalemine koostöös liitlastega mitmesugustes kriisireguleerimise operatsioonides on olnud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika oluliseks osaks sisuliselt selle algusest peale. Eestlaste panus sõjakolletes on suur ning meie abile loodetakse. Teada on, et USA ja Inglismaa on Eesti sõdurite tegevusega väga rahul, nad on öelnud, et meie sõdurid oskavad kollektiivis töötada ning alluvad korraldustele. Minul on jäänud mulje, et meie sõdurid on välismaal palju
veebruaril Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas. 24. veebruaril moodustati Tallinnas praeguses Eesti Panga hoones ka Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai Konstantin Päts. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. 1917. aasta novembri lõpus olid Saksamaa ja tema liitlased teinud idarindel Nõukogude Venemaaga vaherahu ja asunud pidama rahuläbirääkimisi. Nende katkemisel 1918. aasta veebruaris alustas Saksamaa 1918. aasta koos liitlastega idarindel uut suurpealetungi. Sakslased hõivasid mõne päevaga Eesti, Põhja-Läti, Valgevene ja Ukraina. 18. veebruaril 1918 tungisid Saksa väed saartelt Mandri-Eestisse ja 4. märtsil 1918 vallutati Narva. Eestis kehtestati sõjaline okupatsioon, Saksamaa ei tunnustanud ei Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust. Novembris 1918. algas Saksa vägede väljaviimine kõigilt okupeeritud aladelt. Eesti Ajutine Valitsus astus ametisse ja võttis tegeliku võimu Eestis oma kätte. Üks
likvideeris viimased demokraatia jäljed Kesk-ja Ida-Euroopas.Ta kogu jõud oli suunatud sõjatööstuse arengule.Ta andis märku,et NSV Liit valmistub konfliktiks Läänega. Külma sõja alguseks nimetatakse 1948.a. juunis toimunud Berliini blokaadi.Berliini blokaadi käigus lõikas Nõukogude Liit Lääne-Berliini ära välismaailmast,st elektrist,kütusest ning toiduainetest,lootes linna põlvili suruda ning endaga liita.Lääne-Berliini ei suudetud alistada.USA suutis koos liitlastega õhusilla albil tagada Lääne-Berliini varustamise.Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Nõukogude Liidule vastu astumiseks asusid Lääne-Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle.10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerika Ühendriikidega asutasid 1949.a. aprillis Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni,ehk NATO.NATO tegevuse aluseks oli lihtne põhimõte:kui ühte selle osalist rünnatakse,asuvad teised tema kaitseks välja.
I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu.
Austria-Ungari alasid läks Poolale ja osa Itaaliale. I Maailmasõda lõppes ametlikult Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents (8.01.1919 21.01.1920). Pärast Esimese Maailmasõja lõppu toimus Pariisi rahukonverents, mille kutsusid kokku Esimese Maailmasõja võitnud Antandi riigid. Konverentsi istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi ka Versailles' rahukonverentsiks. Rahukonverentsist võttis osa 27 Saksamaaga ja tema liitlastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Nõukogude Venemaad, mille valitsust Antandi riigid ei tunnustanud, konverentsile ei kutsutud. Saksamaa ja tema liitlased lubati rahuläbirääkimistele alles pärast lepinguprojektide valmimist. Tähtsaimad küsimused otsustati Pransusmaa (peaminister Georges Clemenceau), Suurbritannia(peaminister David Lloyd George), ja USA (president Woodrow Wilsoni delegatsioonide juhtimisel salajastel läbirääkimistel
5. Saksamaa vallutused 1939-1941 1. sept 1939 Saksamaa sissetung Poolasse 1940 kevadel vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Ka 2/3 Prantsusmaast sattus Hitleri võimu alla. Vaatamata Hitleri paljudele kavatsustele vallutada Suurbritanniat, tal see ei õnnestunud. 1940 hilissügisel tungisid saksa väed Kreekasse ja Jugoslaaviasse 1941 juunis tungisid saksa väed koos liitlastega NL aladele. Saksamaal õnnestus hõivata suurem osa NSVL Euroopa osast. 6. NSVL vallutused 1939-1941 17. sept 1939 sissetung Poolasse 1939 novembris Talvesõda. Soome pidi loovutama Karjala ja Viiburi. 1940. aastal okupeeriti Baltimaad ja Rumeenialt võeti Bessaraabia ning Bukoviina. 7. Pearl Harbor Kuna maailma tähelepanu oli põratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapan seda ära ning proovis kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias
Nagu näha on Atandi loomise eesmärgiks Saksamaa mõjuvõimu vähendamine. Liitud olid algsed loodud kaitseeesmärgil aga kelle eest ennast kaitsta, kui kõik ennast kaitsevad? Liitude loomisega algas riikidevaheline võidurelvastumine, mis näitas ka seda et valmistutakse suureks sõjaks. Kuigi Kolmikliidu ja Atandi formaalseks eesmärgiks oli algselt rahu säilitamine, leian et nii see siiski ei olnud. Pigem oli eesmärgiks saada tugevamaks ning suuremaks. Liitlastega pidi see ka õnnestuma. Kõik riigid arvasid et nad on kõige tugevamad ja et nad on kõige rohkem arenenud. Euroopa ootas sõda ning sõjaliste blokkide loomine teravdas vastumeelsusi ning pingeid veelgi. Tartu 2010
kaitsevõime arendamine ja kollektiivkaitse, mille nurgakiviks on Eesti liikmelisus NATO-s. Arengukava on vastavalt ohustsenaariumitele määratlenud vajalikud sõjalised võimed ning planeerinud nende arendamiseks ressursi. Kokkuvõtlikult Eesti sõjalise kaitse arengukava 20092018 arendab meie kaitsevõimet läbi kolme olulise võtmevaldkonna eelhoiatus, iseseisva kaitsevõime tugevdamine ja koostöö võimelisus liitlastega. Sõjalise kaitse tegevuskava määrab korralduslikust otstarbekusest lähtuvad ressurssidega tagatud meetmed sõjalise kaitse arengukava elluviimiseks riigieelarve seaduse alusel koostatavate arengukavade sisunõuete alusel. Sõjalise kaitse tegevuskava kehtestab kaitseminister neljaks aastaks ja see vaadatakse üle igal aastal. Kaitsetegevuse operatiivkava kirjeldab sõjalise riigikaitse ülesannete täitmist
nüüd on paras aeg võrrelda riigi olukorda, vaadata, kui edukat olid reformid ja ümberehitused sellise pikka ajaperioodi kohal. Kui maailm astus uute aastatuhandesse siis hakkasid peale rasked ajad. Riigid pidid otsima uusi partnereid, ühinguid ja ka investoreid kes aitaks riigil jalul püsida. Seda tegigi Eesti. Õppides minevikust, et mitte igaüks saab sinu sõber olla võttis Eesti suunda Euroopa Liitu, kus tagas endale koha ja majanduse kasvu. Koos suurte liitlastega ja abiga paranes Eesti rahaline olukord kiiresti, aga vaatamata sellele on vaja teha palju rohkem ka edaspidi. Rääkides Liitlastest, siis neidki hakati valima hoolikalt välja, arvestades Eesti Vabariigi geograafilist paiknemist. Aastal 2004 liituti kõige suurema ja seni võimukama allianssiga, NATO, tagades sellega endale kindla poliitilist seisukohta maailmas. Sajandi vahetus toob endaga kaasa mitte ainult riigi majandus kasvu ja poliitika arengut, vaid ka kultuuri laienemist
Teine maailmasõda kui inimkonna ajaloo pöördepunkt Teine maailmasõda toimus 1. september- 2. september 1945. Sõda toimus Euroopas, Vaiksel ookeanil, Atlandi ookeanil, Kagu-Aasias, hiinas, Lähis-Idas, Vahemerel, Aafrikas ja Põhja- Ameerikas. Sõja algatas Saksamaa, kui tungis oma liitlastega Poolale kallale. Kuidas on Teine maailmasõda mõjutanud 21. sajandi alguse maailma? Tänu Teisele maailmasõjale hakkas majandus arenema. Algas tehnika areng, masinate ehitus, inseneri mõtlemine, lennukite ehitus, leivatööstus, teleajastu ja rakettide tootmine. Rongide asemel said liiklusvahenditeks autod ning sisemeredele ja väinadele ilmusid autopraamid. Tööstuses hakati tööjõuna naisi rakendama. Tänaseni on meil säilinud Saksa töövangide ehitatud majad ja teed.
Prantsus ning kehtestada oma võimu Euroopas *Saksa toetas A-U´d. Rahvasteliit(1919): *Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada *koostöö arendamiseks erinevate rahvaste vahel *Et tagada rahvaste õigused ja vabadused. Pariisi rahukonverents: 18. jaan 1919 Pariisis, millest võttis osa 27 Saksa ja tema liitlastega sõdinud või suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani. Verailles rahuleping: Saksaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla 28. juunil 1919. Sellekohaselt pidi Saksa loovutama Prantsusele Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tsehhoslovakkia. Saksal tuli maksta reparatsioone sõja võitjatele
Eelparlament valmistas ette Asutava Kogu tööd, mis pidi valitama 25. novembril ja võtma vastu põhiseaduse. Paralleelsete võimuorganitena tegutsesid ka mitme erakonna esindajatest moodustatud, kuid sageli bolsevike mõju all olevad nõukogud ja nende täitevkomiteed. Venemaa osales jätkuvalt 1914. aastal alanud Esimeses maailmasõjas. Sõda oli riigi välja kurnanud ning süvendanud sotsiaalseid probleeme. Ajutine Valitsus ei soovinud alustada rahuläbirääkimisi Saksamaa ja tema liitlastega. Paljude väeosade sõdurite ja madruste hulgas valitsesid allumatuse meeleolud. Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee. Komitee koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele
Hiljem LAV-i president. Desmond Tutu neegervaimulik, LAV-I kirikute nõukogu peasekretär. Tema algatusel loodi 1983a Ühendatud Demokraatlik rinne. Frederik de Klerk LAV president, liberaalne poliitik. Alustas läbirääkimisi AR-iga, tühistas erakorralise seisu ja vabastas vanglatest poliitisised vangid. Ajatollah Homeini Rahvaülestõusu juhtinud Pariisi usujuht. Saddam Hussein - 1979 sai Iraagi presidendiks. Kuulus Sunniitide hulka. 2003a kukutasid USA väed koos liitlastega ta valitsuse, kuid rahu see iraagile ei toonud. Yasser Arafat PVO asutaja ja juht. Juan Peron Argentiina diktaator. Viis läbi palju reforme. Peronism - Peroni õpetusel põhinev massiliikumine. Salvador Allende Tsiili president, sotsialist. Püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat, riigistades tööstusettevõtteid ja panku ning teostades maareformi. Augusto Pinochet kindral, hiljem Tsiili diktaator, kehtestas riigis autoritaarse diktatuuri. Asuti turumajanduslikke
vastased kasutasid olukorda ära, 8.aug.1918 ränk hoop Inglismaalt ja Prantusmaalt. 29sept.1918 ettepanek alustada rahuläbiääkimisi. 29sept.1918 rahuläbir'si alustas Belgia. 30.okt.1918 kirjutas alla Türgi. 1918okt. Rahu AustriaUngari. 3nov. Austria. REV.Saksamaal sõjaline lüüasaamine plahvatas nov. revolutsiooniks, keiser kukutati, vabariik! Compiegne vaherahulõpetas sõja, 11nov.1918. PARIISI RAHUKON. 18jaan.1919 võttis osa 27saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki lükkas tagasi rahuplaani, kaitses Inglismaad ja Prantsusmaad. Rahulepingute koostisosaks sõlmiti rahvasteliidu põhikiri. VERSAILLES'I RAHULEPING 28juun.1919.Saksamaa loovutas Elsassi ja Lotringi Pranstsumaale, mõned alad Belgiale ja Türgile ning tekkinud uutele riikidele Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia.
Pariisi rahukonverents: 18. jaanuar 1918 Versailles'kirjutati alla 28. juunil 1919 a. Versailles'i lossi Peeglisaalis. Möödus viis aastat ertshertsog Franz Ferdinandi atendaadist. Peeglisaal oli Saksa keisririigi väljakuulutamise koht. 18. jaanuar oli Saksa keisririigi väljakuulutamise kuupäev. Rahulepingu esimese osa (26 artiklit, mis lisati ka Saksamaa liitlastega sõlmitud rahulepingutele) moodustas Rahvasteliidu põhikiri, teise osa Saksamaaga sõlmitavad rahutingimised. Nende kohaselt: · Saksamaa pidi andma Prantsusmaale tagasi Elsassi ja Lotringi (Alsace ja Lorraine), loovutama alasid Taanile, Belgiale, Leedule, Poolale ja Tshehhoslovakkiale. (Kaheksandiku pindalast, kaheteistkümnendiku elanikkonnast. "Poola koridor" eraldas Ida-Preisimaa. 53,4% eraldatud aladel olid sakslased.)
riikide suhtes. 2. Millal, kelle poolt ja millistel eesmärkidel loodi : NATO- 1949. Aluseks sai Põhja-Atlandi pakt, see oli üks tähtsaim sõjaline ja poliitline liit. Kaitsta kollektiivselt julgeolekud Põhja-Atlandi regioonis. Asutajaliikmed:USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island ja Portugal. Varssavi lepingu organisatsion-1955. NSV Liit koos Ida-Euroopa liitlastega. See asutati vastukaaluks NATO-le, kes oli hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Eurioopa Söe- ja teraseühendus-1951. Asutajad: Itaalia, Belgia, Luksemburg ja Holland. Sellest kujunes tänapäeva Euroopa Liit. Et vältida tulevikus sõja puhkemist Lääne- Euroopas. Vastastikuse majandusabi nõukogu 1949. Korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslikku koostööd. Liikmesriigid : Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV
Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga kindlustas minu meelest oluliselt Eesti julgeolekut. Eesti riigile annabki NATO põhilise välise julgeoleku. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord ning rahva turvalisus. Sellest tulenevalt peab Eesti riik aktiivselt osa võtma NATO tegemistest: osalema oma kohustuste ja võimaluste piires rahvusvahelises julgeolekusüsteemis, koostöös liitlastega arendama sõjalist riigikaitset ja osalema ka rahuoperatsioonides. NATO on kollektiivse kaitse põhimõttel rajanev iseseisvate riikide ühendus, mis loodi 4. aprillil 1949. aastal Washingtoni lepingu allkirjastamisega. Washingtoni lepingu 5. artikkel sätestab NATO tegevuse tähtsaima eesmärgi kindlustada ja kaitsta poliitiliste ja vajadusel ka sõjaliste vahenditega liikmesriikide julgeolekut ja vabadust. Lepingu üks tähtsamaid punkte ütleb, et rünnakut ühe NATO liikmesriigi
sõjalennuväge, sõjalaevade hulk oli piiratud. · Reini jõe vasakkallas ning parema kalda ala 50 km kaugusel jõest kuulutati demilitariseeritud tsooniks. · Saarimaa läks viieteistkümneks aastaks Rahvasteliidu kontrolli alla. Saari söebassein kuulutati selleks ajaks Prantsusmaa omandiks. · Saksamaa tunnistas end sõjasüüdlaseks ning pidi hakkama tasuma reparatsioonimakse tsiviilisikutele sõjas tekitatud kahjude eest. Rahulepingud Saksamaa liitlastega · Saint-Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919. aastal · Neuilly leping Bulgaariaga 27. novembril 1919. aastal · Trianoni rahuleping Ungariga 4. juunil 1920. aastal · Sevres'i rahuleping Türgiga 10. augustil 1920. aastal Impeeriumide lagunemine Rahvasteliit (1920-1945) Idee: USA president Woodroe Wilson Rahvasteliidu põhikiri oli Saksamaa, Austria, Bulgaaria, Ungari ja Türgiga sõlmitud rahulepingute koostisosa.
Bastille kindluse Pariisis. Kaotati seislikud eesõigused, võeti vastu kõigi inimeste võrdusõiguslikkus ja vabadust väljendav deklaratsioon. 1791. a põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal konstitutsionaalne monarhia. Ühiskonnas tugevnesid üha enam monarhiavastased meeleolud. 1792. a kuningavõim kukutati ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Kuningas mõisteti surma ja hukati. Kuningas üritas põgeneda riigist kui Prantsusmaa kuulutati vabariigiks, et tulla tagasi liitlastega. Kuid ta pistis pea tõllast välja piiri lähedal ja ta võeti kinni ning pandi vangi. Teda süüdistati riigi reetmises ja hukati giljotiiniga. Minu arust kuningat hukata tol ajal oli vale tegu aga kuna kõik kes avalikul hääletusel kuninga hukkamise vastu hääletasid saadeti giljotiini alla. Seega ei polnudki mingit valikuvõimalust. Kuninga hukkamine ei olnud vajalik kuna see just ajas teisi
● Itaalia (Mussolini) liitumine sõjaga ● Inglismaa (Churchill) keeldub alistumisest ● Saksa lennukid pommitavad Suurbritanniat ● Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Suurbritannia kolooniaid ● Mussolini vallutab Hitleri abiga Kreeka ja Jugoslaavia Prantsusmaa vallutamine Inglismaa pommitamine Sõja laienemine Saksamaa ründab NSV Liitu Saksamaa ründab NSV Liitu ● Operatsioon Barbarossa ● 22. juunil 1941. aastal tungis Saksa armee koos liitlastega Nõukogude Liidu alale ● NSVL nimetab seda suureks isamaasõjaks ● Soomlaste jätkusõda ● Pealetung kolmes suunas Jaapan ründab Ameerika Ühendriike ● 7. dets 1941. aastal ründas Jaapan USA mereväebaasi Hawaiil Pearl Harboris ja kuulutas USAle sõja Hitleri-vastane koalitsioon ● 1941. aasta juulis sõlmisid Suurbritannia ja NSV Liit sõjategevuses kokkuleppe. ● Tihenes USA ja Suurbritannia koostöö
aastal suutis ta Ta osales Hrustsovi kukutamises ning koos Malenkoviga üle mängida oma valiti 1964 Hrustsovi asemele põhirivaali Lavrenti Beria ning esialgu peasekretäriks ja järk-järgult hakkas ta valitsesid Malenkov ja Hrustsov ühiselt valitsema konservatiivset ja NSV Liitu. konsensuslikku koalitsiooni. Kommunistliku partei sisese võimuvõitluse käigus asus Hrustsov koos liitlastega 1956. aastal konkurente kõrvaldama, kasutades ära nonde Stalini- aegseid kuritegusid. Valitsusaeg Nikita Hrustsov Leonid Breznev 14. september 1954 14. oktoober 1964 10. oktoober 1964 10. november 1982 Hrustsovile olid omased lihtne, kuid tihti Välispoliitikas oli see aeg Nõukogude ka labane ja vulgaarne käitumine Liidule suhteliselt edukas. Massiline elamuehuituskampaania
Inglismaa peaminister David Lloyd George. Itaaliat hakati nim. kaotajateks võitjate hulgas. Itaalia liitus Saksamaaga (II MS-s). Selles kolmikus olid ka suured erimeelsused rahulepingi osas. Prantsusmaa nõudis karmimaid nõudmisi rahulepingus. USA ja Inglismaa olid selle vastu kahel põhjusel - 1) nad ei tahtnud, et Prantsusmaast saaks EU-s riik #1 2) USA oli huvitatud, et Saksamaa säiliks turuna Rahulepe kujunes üsna karmiks. 28. juuni 1919 sõlmiti rahuleping Saksamaaga ja tema liitlastega sõlmiti eraldi leping. Rahulepingu tingimused 1) Sõjalised piirangud *saksa sõjavägi võis olla kuni 100 000 meest *keelustati väljaõpe ja kohustus *ei tohtinud omada ega juurde ehitada lennukeid, tanke, allveelaevu Laevastik plaaniti kokku koguda Flo sadamasse aga sakslased uputasid oma laevad. Reini demilitariseeritud tsoon Reini jõel, vasak poolne kallas ja 50 km laiune ala parem kaldal kuulutati
I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piiri (Reini tagatispakt sõlmiti kuna Prants. haaras endale Saksamaa territooriume). Garanteerima pidid seda Inglismaa ja Itaalia. Pärast Locarno konverentsi väideti, et nüüd on tekkinud leppimise ja rahu ajastu.
Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Mõlemad pooled kuulutasid teineteist korduvalt troonilt tagandatuks. Paavst nimetas Friedrichit isegi antikristuseks ja mürki pritsivaks skorpioniks. Otsustavat tulemust see võitlus aga ei andnud. Alles pärast Friedrichi surma suutis paavst koos oma liitlastega keisrivõimust jagu saada. Pideva võitluse kõrval leidis Friedrich aega ka kultuuri jaoks. Temast sai oma aja Euroopa harituim valitseja, kes kõneles vabalt mitut keelt, kirjutas luuletusi ja tundis elavat huvi teaduse vastu. Keisri õukonda kogunes õpetlasi mitmelt maalt. Seejuures ei pööranud Friedrich mingit tähelepanu oma alluvate rahvusele ega usule. Tema õukonnas tegutsesid nii katoliiklikud lääneeurooplased, õigeusklikud kreeklased, muhameedlased kui ka juudid
Ajalugu Pariisi rahukonverents, sealhulgas Versailles rahuleping ja Rahvasteliidu asutamine. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Ameerika presidendi Wilsoni laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestatavate rahulepingute koostamisele. Versailles' rahuleping oli tähtsaim leping sellel konverentsil, see kirjutati alla Versailles' lossis 28. juunil 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsass ja Lotringi ning mõned
Esimene maailmasõda 1. Too välja vähemalt 3 esimese maailmasõja põhjust? Alahinnati ohtu Sõda romantiseeriti Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 2. Nimeta I maailmasõja ajend. Millal see sündmus aset leidis? Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juunil 1914. 3. Kuidas nimetati Saksa sõjaplaani ja kes oli selle autor? Schlieffeni plaaniks (autor on Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffen). 4. Kes olid Paul von Hindenburg ja Erich Ludendorff? Paul von Hindenburg- (2. oktoober 1847 2. august 1934) oli Saksamaa sõjaväelane (feldmarssal aastast 1914) ja riigitegelane, president aastatel 19251934. Erich Ludendorff- 9. aprill 1865 20 .detsember 1937) oli Saksa kindral Esimeses maailmasõjas, Liège lahingu ja Tannenbergi lahingu võitja. 5. Selgita mõiste positsioo...
usub kõike, mida ta räägib!"Robespierre oli ka jakobiinide Klubi vasakpoolsete liidriks. Jakobiinid said Prantsusmaal võimule pärast zirondiinide kukutamist. Ükski inimene ei saa olla läbikukkuja kui ta jõuab poliitikas nii kaugele. Kurikaelaks muutus ta jakobiinide diktatuuri ajal kui valitses suur terror. Maxmilien Robespierre sai sel ajal Rahvapäästekomitee juhiks. Ta oli kõigi vastu sallimatu. Maximilien Robespierre läks ka mitmete oma liitlastega tülli. Robespierre tembeldas kõik endaga mitte nõustuvad kaaslased revolutsiooni vaenlasteks ja saatis nad giljotiini alla. 1794. aasta aprillis ütles Danton enne hukkamist: ,,Robespierre, sa tuled mulle järele!" Need sõnad osutusid saatuslikuks. Peale Dantoni sõnu algaski allakäik ehk Robespierre läbikukkumine terroriajastul. Rahvuskonvendis ja kogu riigis süvenes vastasesis Robespierre'i hirmuvalitsusele 27
Teine Maailmasõda Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja 17. septembril tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV koosseisus NSV liitu. 28
Ajaloo konspekt Saksamaa ja NSV Liidu laienemine (1939–1942) Sõja põhjused ja algus Põhjused – *Hitleri agressiivne poliitika *Nõukogude Liidu provokatsioon *Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Lepingud Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid üksteisega
2. Terve põlvkond vaimselt traumeeritud inimesi 3. Demokraatiakriis, inimeste eraellu tungimine 4. Majanduse allakäik 5. Saksamaale rängad kohustused 6. Äärmuslike liikumiste tugevnemine Pariisi rahukonverents 18.jaanuar 1919 21.jaanuar 1920 See töötas natuke enam kui poolteist aastat ning selle istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Osalesid 27 Saksamaa ja tema liitlastega sõdinud ja diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei kutsutud. . Konverentsist jäi eemale ka Nõukogude Venemaa, mille enamlikku valitsust Antanti riigid ei tunnustanud. Olulisemad küsimused otsustati Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA juhtide (David Lloyd George, Georges Clemenceau, Woodrow Wilson) salanõupidamistel, kus püüti siluda ka võitjariikide erimeelsusi. Prantsusmaa eesmärgiks oli hegemoonia saavutamine Mandri-Euroopas
KREEKA KLASSIKALINE PERIOOD Maratoni lahing 490. eKr. Pärsia sai Kreeka käes lüüa. Termopüülide lahing 480. eKr. kreeklased kaotasid. Salamise merelahing 480. eKr purustasid Kreeka ja Ateena linnriigid Pärsia laevastiku. Üldise sõja võitsid kreeklased. Pärslased tõrjuti Kreeka aladelt välja. Peloponnesose sõda 431-404. eKr. Ateena ja Sparta vahel (Ateena laevastik domineeris merel, Sparta aga oma liitlastega maismaal). Sõda lõppes Sparta võiduga, mis tegi ajutiselt lõpu Ateena võimsusele. Chaironeia lahing 338. eKr. toimus kreeklaste ja makedoonlaste vahel. Ateena ja tema linnriigid said lüüa; Kreeka linnriigid kaotasid väga pikaks ajaks iseseisvuse. Philippos II Makedoonia valitseja, kes juhtis makedoonlased Chaironeia lahingus võidule. JUMALAD, RITUAALID, PÜHAMUD JA TEMPLIEHITUS. Kreeka jumalad olid nii välimuselt kui iseloomult inimlikud (antropomorfsed). Kreekas
SÕDA MEREL JA KOLOONIATES Inglismaa osavõtt kindlustas Antandi ülemvõimu merel. 1915-ndal aastal kuulutas saksa välja allveesõja. Meri Inglismaa ümber kuulutati sõjatsooniks. 1916 proovis Saksamaa murda läbi mereblokaadi, peeti Jüüti merelahing, kus kumbki osapool ei võitnud. LÕPP 1917.11. toimus Venemaal riigipööre. Bolsevikud tegid sakslastega vaherahu. Kuid saksa väed alustasid 1918 pealetungi Venemaale. 1918.03 sõlmisid bolsevikud Brestis Saksamaa ja tema liitlastega rahu. 1918 aasta märtsist juulini tegid sakslased 4 suurt pealetungi. 1918 .sügisel ei suutnud saksa väed Antandile vastupanu osutada. 11.11 1918 kirjutas Compiegne'I metsas Antandi vägede ülemjuhataja alla vaherahule, mis lõpetas 1.maailmasõja. TAGAJÄRJED 1.maailmasõtta kaasatati palju riike. Mobiliseeriti 67 mlj, Atandis 42miljonit ja Keskriikide poolel 25 miljonit inimest. Surma sai 10 mlj, haavata 20 mlj inimest. Haigustesse ja nälga suri 10 miljonit . Halvenes elatustase
mitte ükski riik mitte kunagi julgenud rünnata. • Allusioon See „Üks kõigi, kõik ühe eest“ põhimõte on loonud olukorra, kui mitte ühtki NATO liiget pole mitte ükski riik mitte kunagi julgenud rünnata. „Üks kõigi, kõik ühe eest“ – tsitaat raamatust „Kolm musketäri“ Auror on Alexandre Dumas. • Loendav Seekord on tegelik olukord kõigile teada. Seekord oleme valmis vastu hakkama, kui vaja. Seekord koos liitlastega. Isiklik arvamus kõnest Minule see kõne väga meeldib. See on ka põhjus , miks otsustasin just sellest kõnest analüüsi teha. Kõne pani mind mõtlema selle üle, et isegi, kui vahel on raske elame me ikkagi turvalisest ja armsas Eestis. Ja muidugi on kõne huvitav ja sisukas. Sain ka uusi teadmisi.
Saksamaa teel teise maailmasõtta Arutlus 18.jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Rahukonverentsi dokumeentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles´i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles´ lossi peegelsaalis 28.juunil 1919. Võitjariigid leppisid kokku Euroopa sõjajärgses korralduses. Seati tingimused lüüasaanud keskriikidele. Kaotajate esindust ja nõukogude Venemaad ei kutsutud. Olulisemad delegatsioonud olid Ameerika ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa. Rahutingimuste kohaselt pidi reparatsioone maksma, kaotajad pidid oma sõjavägede suurusi piirama, loodi Reini demillitariseeritud tsoon, Saksamaa ning Austria ei tohtinud ühineda ja Saksamaa pidi oma kolooniatest loobuma. Saksamaa pidi loobuma Baltikumist, tunnustama Poola iseseisvust. 1920.aastal olid Saksamaa...
Tema koondas liitlasvägede jõud otsustavaks vastulöögiks (sakslaste vastu), kasutades selleks järjest suuremas ulatuses rindele saabuvaid ameerika üksusi. Paisati sakslased tagasi. Andis ka tabava hinnangu Versailles’ rahulepingule. Wilhelm II - Saksa keiser. 8. oktoober vaherahukõnelused Compiegne’is, millega lõpetati sõjategevused I MS-s. 7. 18. jaanuar 1919 avati Pariisis rahukonverents - 27 saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Konverents lükkas tagasi Wilsoni rahuplaani, keskendus peamiselt Pr. ja Ingl huve arvestavate lepingute koostamisele. Tähtsaim Versailles’ rahu Saksamaaga 28. juuni 1919. Saksamaa pidi loovutama alasid Prantsusmaale, Belgiale, Taanile. Jäi ilma 8ndikust territooriumist. Pidid maksma reparatsioone e. sõjakahjud hüvitada võitjariikidele. Liitlased hõivasid 15 aastaks Reini jõe piirkonna (osaline
Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid. Sõjaliselt Inglismaa koos liitlastega aga Prantsusmaast ning Napoleoni vägedest jagu ei saanud, ainult meresõjas saatis Napoleoni ebaõnn. Peale kontinentaalblokaadi kuulutamist Inglismaale, suurendas too aga kaubavahetust ülemerekolooniatega ning hakkas Prantsusmaa ja nende liitlaste kaubalaevu kaaperdama. Prantsusmaa liitlasteks olid Preisimaa, Austria, Venemaa, Taani ja Norra. Prantsusmaa vasallriigid olid aga Hispaania, Sveits, Itaalia ja Poola. Niimoodi oli Napoleon loonud
See toob kaasa Saksa rahasüsteemi kokkuvarisemise. · August 1924 - Dowes´i plaan. · Juuni 1929 - Youngi plaan. · Juuni 1930 - Viimased okupatsiooniväed lahkuvad Reinimaalt (5 aastat enne tähtaega). · 1932 - Lausanne´i konverentsi otsusega peatatakse ajutiselt reparatsioonide sissenõudmine Saksamaalt. PARIISI RAHUKONVERENTS (18. jaanuar 1919 - 20. jaanuar 1920) · Osales 27 Saksamaaga ja/või tema liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki · Saksamaa ja tema liitlaste esindajad lubati konverentsile alles pärast rahulepingute projekti valmimist · Nõukogude Venemaad ei kutsutud · Balti riigid osalesid mitteametlikult vaatlejatena (puudus tunnustus) · Tähtsaimaks tegelaseks oli USA president Wilson, kes esitas oma rahuprogrammi, "Wilsoni 14 punkti". ·
Vabade valimiste läbiviimine Demokraatliku valitsuse loomine 8. Jaapanilt nõuti kapituleerumist Nürnbergi rahvusvaheline kohus AEG: november 1945 oktoober 1946 Nürnbergis toimus rahvusvaheline kohus, kus arutati, mida teha sõjakurjategijatega Võitjariigid otsustasid kaotajate üle (see pole tglt õiglane) 24 mehest mõisteti 12 surma, k.a Ribbentrop Pariisi Rahukonverents AEG: 1945-1946 Arutati rahulepinguid Saksamaa liitlastega (need lepingud allkirjastati 1947.a) Kõikidele riikidele kirjutati ette: 1. reparatsioonid 2. erinevad territoriaalsed liidendused maade ümberjagamine Rumeenia kaotas NSVL Bessaraabia alad sinna loodi Moldaavia NSV Soome kaotas NSVL Karjala koos Viiburi linaga, veel kaotas Soome väljapääsu Valgele merele San Francisco AEG: 1951.a Rahutingimused Jaapani ja võitjariikide vahel 1. Jaapan demilitariseeritakse 2
kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. Marshalli plaani kaudu andis USA 70 euroopa riigile majanduslikku ja tehnilist abi. Berliini blokaad-1948 a juunis lõikas Nõukogude liit lääne-Berliini ära välismaailmast, elektrist, kütusest ja toiduainetest, lootes linna sel kombel põlvili suruda ning endaga liita. Lääne-Berliin ei alistunud, kuna USA suutis koos liitlastega õhusilla abil tagada linna varustamise. Berliini blokaadi võib pidada külma sõja avalikuks alguseks. NATO- 10 Euroopa riiki koos Kanada ja USA-ga moodustasid 1949. a. aprillis Nõukogude liidu vastase organisatsiooni, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO. NATO tegevuse aluseks on põhimõte: kui ühte selle osalist rünnatakse, asuvad teised tema kaitseks välja. VLO- 1949 a asutas NSV Liit koos endast sõltuvate nn rahvademokraatia maadega Vastastiku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
