Fourth level Fifth level Iraani kiltmaa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ur Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level kiS uruk Click to edit Master text stylesJumalanna Inanna Second level tsikuraat Third level Fourth level Fifth level
Tuule Kivihall 10c Gilgamesi lugu Kuningas Gilgames oli Uruki linna valitseja ja vägevaim kõikidest teistest valitsejatest. Temale polnud võrdset võistlejat ning ta põlvnes jumalate soost, kaks kolmandikku temast oli jumal, üks kolmandik inimene. Gilgames oli väga nõudlik, sest ta soovis, et tema linn oleks teistest mitu korda tugevam ning seetõttu ei andnud ta kellelegi rahu ja kõik pidid alatasa tööd tegema, isegi lapsed. Kuningas oli ka naistemees, ta tõi enda juurde kogu aeg noori neide, hoolimata, kas nad olid abielus või mitte. Lõpuks aga vaevas see kõik Uruki linna rahva ära ja kodanikud tulid kokku nõu pidama. Kaebused kostusid jumalateni ning nüüd otsustasidki jumalad luua Gilgamesile väärika v...
Gilgames Gilgames oli Uruki linna valitseja (ta oli kõigist kõige tugevam). Kahjuks tal ei olnud endale sobivat vastast. Seejärel palus taevajumal Anu Arurul ( inimeste loojal) Gilgamesile talle väärilise kaaslase looma, kellega jõudu katsuda ja võistelda. Aruru võttis Anu käsku kuulda ning voolis savist sangari valmis, pannes talle nimeks Enkidu. Ta pühendas Enkidu sõjajumal Ninurtale. Enkidule meeldis koolmel joomas käia ning kord sattus kütt talle peale. Enkidu oli mees, keda loomad ei kartnud, kuna ta jõi koos nendega koolmel ja magas koos nendega. Nüüd oli vaja võõrutada Enkidu loomadest ja teha temast tsiviliseeritud mees. Selleks saadeti Enkidu juurde rõõmupiiga Samhat, kes oma võludega tsiviliseerib metsiku mehe. Tänu Samhatile saab Enkidu inimeseks. Kui Enkidu ja Gilgames kohtusid, läksid nad kalema, aga natuke aega hiljem sai neist sõbrad.Uruki linnale oli vaja seedripuid, mis asuvad Humbaba me...
silinderpitsatid. Uruki linna Eanna rajooni templikompleksi kaunistused savikoonustest mosaiikidega on Uruki ajastu arhitektuuri üks peamisi näidiseid. Kiilkiri tekkis Sumeris u 33003200 eKr, pisut hiljem tekkis kiri iseseisvalt tänapäevase Iraani aladel muistses Elamis. Üks sellaseid tuntumaid kunstiteoseid on nn Uruki vaas. Jemdet Nasri periood oli ajavahemikul 31002900 eKr. Toimus Uruki süsteemi langus ning kultuuri levik rohkematesse Mesopotaamia linnadesse. Üks suur keskus Uruk asendus väiksemate kõrgelt arenenud linnaliste keskustega. Kujunesid välja Mesopotaamia riigid, mille keskmes oli linn ning mis hõlmasid ümbruskonna põllumaid ja väiksemaid asulaid. Arenes bürokraatia, kiiremini eristusid ühiskonnaklassid. Kiri arenes piktograafilisest kirjast üha rohkem kiilkirjaks. Ajastut määratletakse eelkõige keraamika järgi. Jemdet Nasri perioodile järgnenud ajastut kutsutakse Sumeri varadünastiliseks ajastuks. Sellel
Mesopotaamia ehk kreeka keeles jõgede vaheline maa. Eufrati ja Tigerise jõgede ümbrus oli põlluharimiseks soodsad tingimused ja seal tekkis umbes eKr tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur. Tsivilisatsiooni rajajateks oli suur rahvas. Sumerid Sumerid on ajalukku läinud ratta leiutajana- algselt kasutati potikedrana, hiljem transpordi hõlbustamiseks. Esimesed linnad ja riigidki Mesopotaamias olid rajatud sumri rahva poolt. Tähtsaim ja suurim sumeri linnadest oli Uruk. Linnriigid ja ühiskond Linnadest kujunesid esimesed riigid (linnriigid). Igal linnal oli oma kaitsejumal, kelle auks püstitati astmiktempel ehk tsikuraat. Sumerite ühiskond oli hierarhiline: 1. Kuningas 2. Preestrid, ülikud 3. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed 4. Sõltlased 5. Orjad Uri linn Peale Uuruki linna oli väga olulone ka Uri linn, mis suutis ühel hetkel ka teised sumerite linnad endale allutada.Uri linna kaitsejumalaks oli kuujumal Nanna. Uri linnas olid:
jumalatega Eanna tsikuraat Ur'is Sumeri linnriigid · Iga linnriigi keskel oli linna kaitsejumalale pühendatud astmiktempel e. tsikuraat · Ümberringi paiknesid kitsaste tänavate ääres ühe- või kahekorruselised savist majad. · Linnriigid olid piiratud tugevate müüridega. Müüridest väljapoole jäid põllud, aiad ja karjamaad · Tähtsamad linnriigid olid: Adab, Eridu, Isin, Kis, Lagas, Larsa, Nippur, Uruk ja Ur · Elanike arv domineerivates asulates oli 30 000- 50 000 · Valitsesid monarhid, kuid suur maj. ja sots. ning kõrge prestiiz oli ka templitel ning preesterkonnal Linnriik Ur · Üks Mesopotaamia tähtsamaid linnriike · Asub Eufrati ja Tigrise vahel · Üks jumalatest oli Nanna · Ur'is asub ka Nanna tempel · Ur'is alustati väljakaevamisi aastal 1922, tööd alustas Leonhard Woolley koos abilistega
,,Kaks kantsi" J.R.R. Tolkien See raamat räägib Frodo, Jussi, Aragorni, Legolase, Gimli, Punapõse ja Ilo seiklustest Keskmaal. Raamatu alguses Sõrmuse Vennaskonna liige Boromir suri ning Vennaskond lagunes. Frodo ja Juss jätkasid oma teekonda Mordorisse, Tuhamäele, et hävitada Musta Isanda sõrmus. Tee peal kohtasid nad Guglunki, kes tahtis sõrmust endale, kuid oli siiski nõus neile teejuhiks hakkama. Teel kohtusid nad veel ka Gondori Pealiku ja sõdalastega, kes neile abi ja nõu pakkusid. Boromiri rünnaku ajal röövisid uruk-haid Punapõse ja Ilo. Nende ülesandeks oli viia Punapõsk ja Ilo kurja Sarumani juurde. Teel sinna neil aga oli võimalus põgeneda Rohani ratsanike rünnaku ajal. Seda nad ka tegid ning üsna pea kohtusid nad vanade endidega. Kui Ilo ja Punapõsk olid rääkinud oma loo ja Sarumani kurjast plaanist hävitada metsad, äratas vana Puupard üles kõik teised endid ning suundusid Sarumani juu...
Üldajalugu ALGUSES OLID SUMERID Tallinn 2017 1. Tsivilisatsiooni tutvustus ''enne olid Sumerid'' - Jules Oppert Umbes 3000 a ekr. Ehitati esimesed linnad sumerite poolt. Linnriigud asusid Tigrise ja Eufrati vahel. Kokku oli neid linnu 11. Nende nimed (loetelu põhjast lõunasse): Sippar, Kish, Nippur, Isin, Umma, Lagash, Uruk, Larsa, Ubaid, Ur ja Eridu. Sõna 'sumer' on sumerite keeles 'tsiviliseeritud inimeste koht' mis tähistas maad millel nad elasid ja ennast nimetasid nad 'saggiga'ks mis tähendab tõlkes mustade peadega inimesi. Juba antiikaja kreeklased teadsid palju Mesopotaamiast. Õpetlased teadsid seda, mida olid kirjutanud Herodotos ja Strabon, samuti teadis lihtrahvas seda, mis oli kirjutatud piiblis: Siin
Kõige varasemad Mesopotaamia alade linnad olid rajatud kindla planeerimiskava kohaselt, mis määratles täpselt ära linna keskuse ja peatänavad, ülejäänud osa linnast kasvas ja arenes tõenäoliselt stiihiliselt. Tüüpiline oli tugevasti kindlustatud keskosa, mille keskmes paiknesid nii valitseja palee kui ka astmeline templitorn e. tsikuraat. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumerite linnad (Nippur, Ur, Uruk, Adab, Lagash, Eridu, Umma, Kish) Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 50 000. Keskasulaid ümbritsesid sageli laialdased eeslinnad, neid omakorda asulad ja külad. Linnamüüride taga elasid vaesemad kodanikud. Kokku
Mesopotaamia Kujunemisest Pärsia suurriigini Kujunemine • Mesopotaamia tähendus • Kahe jõe vaheline ala • Tigris ja Eufrat • Viljaka poolkuu ala • Kultuur kujunes välja umbes 5000 e.Kr • Sumerid • Vanim Mesopotaamias elanud rahvas • Ei teata, kuskohast tulid • Sumeri keelt lugeda ei osata • Vallutati nähtavasti semiitide poolt • Leiutasid ratta • Sumeri linnriigid • Esimesed riiklikud moodustised ajaloos • Tähtsamad olid Uruk, Ur ja Kiš • Olid väga sarnased tänastele linnadele • Tähtsamad ehitised keskel • Tänavad • Linnamüür Babüloonia suurriik • Nimetus Babüloni linna järgi • Tekkis umbes 1800 e. Kr • Kuulsaim valitseja Hammurapi • Oli Babüloonia riigi rajaja • Koostas seadustekogu • Antiikaja esimene ja tähtsaim • Sisaldas mitmeid olulisi seadusi • On aluseks tänaste seadustekogude ülesehitusele • Assüüria esilekerkimine
Suremus väike Põhjused: väga hea arstiabi, head elutingimused Iive väga madal/negatiivne Koormusnäitaja suur vanurid Nüüdisaegne põlvkondade vahetumine Nt. Põhjamaad, osa Euroopast ja Jaapan Sündimus väike, Suremus väike, Iive väike kuid positiivne, koormusnäitaja paigas üle 50% Linnastumine ehk urbanisatsioon Eeljärk: See kujutab endast esimeste linnade tekkimist. Tuhandeid aastaid hõlmab. Esimesed linnad tekkisid ligikaudu 6000 aastat tagasi, Niiluse orus Nt. Ur, Uruk, Babülon, Jeruusalem, vanim Jeeriko Esimene järk: (tööstusajastu linn) Tõelise linnastumise algus, langeb kokku industrialiseerimisega 18. Sajandil. Linnades tekib palju uusi töökohti, rahvas siirdub maalt linna, tekivad agulid, rahvaarv kasvab kiiresti, linnarahvastiku % alla 50%, tänapäeval kõrgelt arenenud riigid on selle järgu läbinud. Järgus aga arengumaad, osades arengumaades probleemiks üle ehk väärlinnastumine. Nt. Ladina-Ameerika
kujunemine (piltkiri), 3000a ekr tsivilisatsioonide tekkimine egiptuses ja mesopotaamias, metallide kasutuselevõtt (lähis ida) vask (5000a ekr), pronks (4000a ekr, levis laialt 2500a ekr), raud (1300a ekr), 3000 a ekr ühtse egiptuse teke, 2700 2200a ekr egiptuse vana riigi periood, 2000 1650a ekr egiptuse keskmise riigi periood, 1550 1075a ekr egiptuse uue riigi periood, 3000a ekr sumeri linnriikide teke (ur, uruk, kis), 539a ekr uus babüloonia langemine pärsia võimu alla, 3000 2400a ekr sumeri linnriikide periood, 2400 2160a ekr akadi suurriigi periood, 1800 1600a ekr (1792 1595) vana babüloonia suurriigi periood, 1000 700a ekr (934 609) assüüria impeeriumi periood, 700 600a ekr (626 539) uus babüloonia riigi periood. tsivilisatsiooni tekke põhjused asulad muutusid suuremaks ja rikkamaks, tsivilisatsioonid tekkisid siis, kui piirkonnas oli üle mindud
mis on pandud nt aknaavasse. Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Sainte-Chapelle´i Pariisis Dolores Hoffmanni"Tallinna Teletorn" Mosaiik-Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest. Vanimad näited pärinevad u 3000 eKr. Silmapaistvaim tase saavutati Vana-Kreekas ja Roomas. Koonusekujuline mosaiik. Uruk. Mesopotaamia. Valitsejanna Theodora käsi San Vitale kirikus Ravennas. Lagle Israeli merekividest mosaiikpannoo "Eestlaste muistne tähistaevas" 1962 1964 Tõravere Observatooriumis Sklptuuriliigid 1. Maalikunst 2. Skulptuur 3. Graafika Skulptor Tauno Kangro ,,Mõtlik mees" Maalikunstnik Eevald Okas Graafik Eduard Viiralt
VAHEMERI PÄ RS IA LA HT PU NA NE ME RI Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? · Tähtsamad linnriigid: Ur, Uruk, Lagas, Kis, Umma, Nippur. · Linnriik koosnes kõrgendikul asuvast linnast ja seda ümbritsevast alast. · Linn oli ümbritsetud savitellistest müüriga, et kaitsta elanikke vaenlase rünnakute eest. Maapind on siin madal ja tasane. Puid kasvab vähe, kuid savi ja pilliroogu leidub rohkesti SUMERITE LINNAD · Majad ehitati käsitsi vormitud ja päikse käes kuivatatud savitellistest. Telliseid võidi tugevdada pillirooga.
Mesopotaamia 700 a. eKr hakati põldu harima, elanikud jäid paikseks. L-Mesopotaamia oli suhteliselt soine ja oli vaja kuivenduskanaleid. IV at. Jõuavad Sumerid tsivilisatsioonile, ehitavad 4 linnriiki: UR, URUK, LARSA, LAGAS. Võeti kasutusele piltkiri, tööriistu tehti vasest(5000ekr). Sumerid leiutasid ka ratta. Piltkirjast arenes välja kiilkiri. Neid on kutsutud ka Savitsivilisatsiooniks. 1) Sumerite linnriigid(2334-2193eKr). Gilgames oli Uruki linnavalitseja, temast on tehtud ka esimene eepos. 2) Akkadi riik(2 at. eKr) rajati Sargon I poolt, temast on ka kirjutatud eepos. 3) Vana-Babüloonia(18-17saj. eKr) Tähtsamaks linnaks saab Babüloonia, mida valitseb Hammurap, kes annab välja
1)Mesopotaamia · Asub Lähis-Idas · Tigrise ja Eufrati kesk- ja alamjooksu juures · Loodusvaradelt vaeneä · Oli välisnaabritele avatum ! · Palju savi ja pilliroogu Egiptus · Ulatus niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni · Idas ja läänes poolkõrbed · Niilus- peamine ühendustee muu maailmaga · Vihma peaaegi ei sadanud · Korrapärane üleujutus- viljakas muld · Kuntslikud niisutussüsteemid 2) Egiptuses · Vana riigi periood 2700- 2200- suured püramiidid · Vaheperiood 2200- 2000- kodusõjad, lahkumine · Keskmise riigi periood 2000- 1650- ühinemine · Vaheperiood 1650- 1550- hüksoslased · Uue riigi periood 1550-1075-diplomaatilised sidemed · Hiline periood 1075- 525 Mesopotaamia · Sumeri linnriigid 3000- 2340- kiilkiri · Akadi suurriik 2340- 2160 esimene suurriik · Vana- ...
3) Mesopotaamias voolavad kaks jõge on Eufrat ja Tigris. 4) Mesopotaamia on jõgedevaheline ala, kus on sood ja pilliroo tihnikud. Üleujutused toovad kaasa purustusi. Peamised loodusvarad savi ja pilliroog. Lõunas laiub Araabia kõrb, põhja pool ulatuslik kiltmaa. 5) Mesopotaamias lõid esimesena kõrgkultuuri sumerid. 6) 7)3000 a. e.Kr tekkisid sumerite linnriigid. Linnriigid olid sõltumatud (linn + ümbritsev ala) Tähtsamateks Ur, Uruk ja Kis Linnriigid olid sageli tülis Igal linnriigil oli oma kaitsjumal, kellele ehitati tsikuraat Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid sõjaväes ja osalesid rahvakoosolekutel.
ANUBIS surnute jumal, saakali peaga. HATHOR loomakujuline viljakus ja armastusejumal. MESOPOTAAMIA. · Sõjakas kultuur Sumerid u 30002334 eKr Tsivilisatsiooni teke. · Linnriigid · Looduslikud eeldused o Ur, Uruk, Nippur ja Lagas o 2 jõge Tigris ja Eufrat · Metallitööstus o Hea kliima o Vask o Geogr. Asend (,,kuldne poolkuu") · Niisutuspõllundus Omapära. o Vesiratas · Avatud ligipääs · Kiilkiri
Mesopotaamia Asub Eufrati ja Tigrise jõgede vahel tänapäeva Iraagis. Kuiv kliima, põhja pool vihma vähe, lõunapool piisavalt põlluharimiseks. Olulised loodusvarad savi ja pilliroog, puudusid kivi, puit, metall. Rajas häid suhteid naabritega, seega avatud ühiskond. Sumeri linnriigid(3000-2300 a eKr) Linnriigid: Uruk, Ur, Kis, Nipper. Akadi suurriik 13saj eKr Akadi valitseja Sargon vallutas Sumeri. Semiidi keel hakkas Sumeri keelt kõrvale tõrjuma. Sumeri keel püsis veel tuhandeid aastaid, kui igapäevase suhtlus keelena seda ei kasutatud. Vana-Babüloonia suurriik(1792-1595) Kuningaks oli Hammurapi. Ta lasi koostada seadustekogu(1795). Assüüria impeerium(934-609) püsis kuni 7 saj. Pealinnad Niinives ja Assur. Uus-Babüloonia (7-6 saj eKr) Kuningas Nebukadnetsar 2. Linna rajati kuningaloss
Egiptus Mesopotaamia 1. Egiptuse ja Mesopotaamia tähtsamad linnad (kaart) 2. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorralduste võrdlus 3. Egiptuse ja Mesopotaamia loodusolude võrdlus 4. Egiptuse ja Mesopotaamia teaduse, kunsti ja kultuuri areng 5. Egiptuse ja Mesopotaamia riikide usundite võrdlus 6. Hammurapi seadused 7. Mida tähendab, et Egiptuses säilitati looduslik tasakaal? 1. Tähtsamad linnad Egiptuses on Agad, Lagas, Babylon, Ur, Uruk ja Kis; Mesopotaamia tähtsamad linnad on Teeba ja Memphis. 2. Egiptus- Ühiskond toimis üksikasjalikult reguleeritud järjekorras. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Ühiskonna tähtsaim isik oli vaarao. Ajapikku tekkisid kaks iseseisvat riiki: Ülem- ja Alam-Egiptus. Mesopotaamia- Seoses ehitusalaste suhetega välismaaga polnud Mesopotaamia nii stabiilne kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuningas ning teda peeti
Mesopotaamia asub Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati alam- ja kesksuudme alal. Põhja pool sajab vihma. Pärsia lahe suudmealal on liigniiskus. Lõuna pool niisutatakse maad kunstlikult. Loodusvarad: savi ja pilliroog. 4000 eKr elasid Sumerid lõuna pool. Tegelesid niisutuspõllumajandusega. Leiutasid piltkirja (esimene kiri). Mesopotaamia riigid . 1. 3000-2334 tekkisid Sumerite linnriigid – preestrite juhitud templiühiskonnad. (tähtsamad Uruk, Ur ja Kiš. Ca 200 000 elaniku). Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, vankri, ratta, eesli veoloomana. Igal linnriigil oli oma kaitsejumal, kellele ehitati tsikuraat ehk ristkülikukujuline astmiktempel. Preesterkonna tähtsus oli suur. Nad tegelesid linnriigi juhtimise ja templite teenimisega. Hiljem tegelevad riigiga kuningad, kes olid nii sõjaväe juhid, kohtumõistjad kui ka maa valdajad Linnriikides olid ka vabad kodanikud: Sõltumatud käsitöölised ja talupojad, kes teenisid
ja loomasarvedega. Majadesse siseneti katuste kaudu ning katuseid kasutati ka töötamiseks. Hacilaris olid majad arvatavasti kahekordsed ning majade vahele moodustusid aiad. Cayonu näol on tegemist vanima seniavastatud asulaga Türgis. Majad olid ristkülikukujulised ning ehitatud ümber ruudukujulise väljaku linna keskel. Veidi hilisemal Neoliitilisel perioodil tekisid varajased sumeri linnad Eridu ja Uruk, mis on tuntud eelkõige oma võimsate template poolest. Nendes linnades tunti ka juba tellise põletamise tehnikaid. Kasutatud kirjandus · Architecture through the ages" , Talbot Hamlin · ,,A lobal history of architecture", Francis D. K. Ching, Mark M. Jarzombek, Vikramaditya Parkash · www.freebuck.com/articles/elliott/00elliotfoundations.htm · www.ancientneareast.tripod.com/Cayonu_Tepesi.html · www.en.wikipedia
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7
Mesopotaamias üleujutuste rütmi ei olnud, vaja oli niisutussüsteeme. EELDÜNASTILINE PERIOOD VI-IV AASTATUHANDEL VI aastatuhandest pärinevad esimesed tõendid püsiasustusest ja niisutussüsteemidest Lõuna-Mesopotaamias. V aastatuhandest on tõendeid suurematest asulatest. Kasutati vaske. IV aastatuhandel tsivilisatsiooni tekke periood Mesopotaamias. Metallikasutus laienes, aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk, millest at II poolel kujunes tõeline linn. Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor.
cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjaotus, kihistumine, kirja teke, kõrgkultuur(teadus, kirjandus) Egiptuse loodusolud: põllumajandus sõltus Niilusest, kuiv kliima, elu oli vaid Niiluse orus, üleujutused ette ennustatavad, aastaring jagunes kolmeks: üleujutuse periood oli suvel, viljakandev periood sügisel-talvel, põuaperiood kevadel. Egiptust piiras kolmest
· Vabad kodanikud talupojad, käsitöölised võisid osaleda rahvakoosolekutel Mesopotaamia ajalugu Ajaloo võib jaotada nelja ossa: - Sumeri riik - VanaBabüloonia - Assüüria - UusBabüloonia Hoolimata pidevatest vallutustest arenes Mesopotaamia kultuur pidevalt edasi. Sumeri linnriikide ajajärk Umbes 3500 eKr tekkis Sumeri kultuur · III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, olulisemad neist Ur, Uruk, Lagas · Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid · Umbes 2330 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad. Sellest sai alguse Akadi dünastia. (2334 2193 eKr) VanaBabüloonia (17921595 eKr) · 17921750 eKr ühendas Babüloni kuningas Hammurapi kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile. Sellest ajast pärinevad ka kuulsad Hammurapi seadused (kõiki eluvaldkondi hõlmav)
piirkond, mis ulatus umbes nüüdsest Bagdadist Pärsia laheni. Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või kuningale. Kuna need riigid olid omavahel alatasa sõjajalal, kaitsesid linnu varasest ajast müürid. Sumeritel oli suur hierarhiline jumalkond, usund ja mütoloogia. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristküliku kujuline astmiktempel - tsikuraat, mis kõrgus silmapaistvaima ehitisena linna
1.Millised olid tähtsamad sumerite linnad? Kish, Nippur, Uruk, Umma, Lagash, Ur. 2.Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? Sellel alal asub pragu Iraak. Seal toimub hetkel sõjaline tegevus. 3.Millised olid tänavad sumerite linnades? Tänavad olid kitsad ja need ei olnud sirged vaid looklesid masjade vahel. 4.Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? Ehituseks kasutati põletamata savitellist ja tänu sellele olid majad väga nõrgad ja neid ei ehitatud tavaliselt kõrgemaks kui kaks korrust. 5.Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid
Oma emalt, jumalannalt, oli ta kaasa saanud tohutu jõu, kauni välimuse ja ägeda loomuse. Pea uljalt püsti nagu tarval, kõndis Gilgames Uruki linna müüril ja vaatas oma valdusi. Uhke oli Uruki müür, rohkem kui viie mehe kõrgune. Gilgames ehitas selle müüri oma rahva kaitseks. Hommikust õhtuni vormisid meistrid savist telliseid, kandsid neid vitstest punutud korvidega ehitusele kokku ja ladusid seina. Gilgames ei andnud päeval ega öösel kellelegi rahu. Uruk pidi olema kõige vägevam linnade seas ja Gilgames kõige kuulsam kuningas. Inimesed töötasid päevast-päeva. Viimasel ajal oli rahvas nurisema hakanud. Linnamüüri ehitamine ei näinud otsa lõppevadki. Oleks Gilgames ainult tööga mehi vaevanud! Vaevalt jäi kuninga pilk pidama mõnel kaunil neiul, kui Gilgames kaunitari jalamaid enda juurde käskis tuua. Lõppuks katkes Uruki meestel kannatus. Nad tulid kokku ja pidasid aru ning nad otsustasid jumalatele kaevata
Kuid Mesopotaamias oli väga palju savi ja pilliroogu, mida rohkesti kasutati. Palju muid materjale tuli hankida teistest maadest, mis pani mesopotaamlasi välisriikidega suhtlema. Kuna Mesopotaamia oli rohkem avatud kui Egiptus, siis tuli Mesopotaamial kannatada ka võõraste sissetunge. 7. Egiptuse ja Mesopotaamia ühiskonnakorraldus (maat, püramiid, tsikuraat, vaarao, jumal-kuningas, perekond, linnriigid, linnatsivilisatsioon, templiühiskond, Uruk, Ur, Kis) Egiplastel polnud päritolulegende, nad seostasid end universumiga. Nende riigikord oli hierarhiline ja selle tipus seisis jumal-kuningas. Vaarao elukoht oli Per-o. Vaarao oli Jumala maapeale kehastus. Jumala kehastusena pidi vaarao tagama rahva heaolu, st et maailmakord Maat toimis tänu vaarao valitsemisele. Vaarao teostas oma võimu ametnike abil. Kõrgem ametnikkond koosnes nomarhidest, preestritest ja kõrgematest väepealikutest, samuti kuulusid ametnike
abi. Väga head tähevaatlejad. Sumerid olid esimesed linnaehitajad, leiutasid ratta, adra, niisutus kanalid ja kuivenduskraavid, maailma esimene teada olev kiri. Sumeritel olid esimesed kirja pandud seadused, vanimad koolid, raamatukogud, mõõdu ja kaalu süsteemid, vanim eepos (Gilgames) 6)Linnad ja tuntumad ehitised. Egiptus: Heraklepolis, Hermopolis, Abu Simbel, Luksor, Teeba (Giza püramiidid, Sfinks, Abu Simpelis, Luxori tempel) Mesopotaamia: Susa, Mari, Jeeriko, Uruk, Ur, Babülon (Istari värav, Uri tsikuraat, Marduki tempel) 7)Kirjandus ja kunst? Egiptus: Seal ei olnud pikki jutustusi vaid lühijutud. Egiptlaseid peetakse novellizanri loojateks. Peamised zanrid on surnuteraamatud, õpetussõnad ja lühijutud (Sinuhe jutustus- põgenes kodumaalt kuid ei saanud rahu sest tahtis kodus surra, sai vaaraolt loa koju tagasi pöörduda ning ta sai rahus surra). Olulised ehitised on templid, püramiidid hauakambrid
Maad kobestati kõplaga peagi ader ; metallist tööriistad, relvad, merel ,jõgedel purjepaadid; ratas ja vanker. Mesopotaamia lõunaosas elas sumeri rahvas, kes rajas ka Mesopotaamias esimesed linnad ja riigid. Riik Suur ja hästi organiseeritud kogukond millel on oma maa ala, oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord. Kuna põllud andsid head saaki, siis kasvas elanike arv. Uruk esimene suur linn. Linna elanike ühist tegevust juhtisid ülikud. Linnadest kujunesid riigid. Igast suuremast Sumeri linnast sai omaette riigi keskus. Selliste linnriikide kooseisu kuulus linn ise ja seda ümbritsev maa ala koos põldude, küladega. Igal linnal oli oma kaitsejumal, kelle auks püstitati Tsikuraat astmik püramiid, mille tipus paiknes pühamu. Sumeri ühiskonnakihid:
müürid. Väikelinnas võis olla mitukümmend maja, mille vahele tekkis ka organiseerimatu tänavavõrk. Peale seda tekkisid ka Sumeri, Assüüria, Babülooni, Egiptuse ja Kreeta-Mükeene linnad. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Lõuna-Mesopotaamiasse asusid sumerid, kõrge kultuuriga rahvas, kes allutasid endale pärismaalasi Tigrise ja Eufrati alamjooksu tsoonis ning rajasid sinna Sumeri riigi. Sumeri linnad: Uri, Uruk, Nippur, Tel Taya, Ebla ja Mari (Ebla ja Mari on sumeri linnadele sarnased linnad) Uri linn oli Eufrati jõel asunud linn, mis asus seal 3.-2.at. vahetusel eKr. Uri linn oli oma aja üks õitsvamaid linnu, kuna see on omal ajal olnud tõeline suurlinn, milles oli: kaks sadama, Uri tsikuraat, kuus esinduslikku lossi, võimas kindlus, vähemalt kaheksa suurt templit, mitu suurt avalikku viljaaita ja püha matmispaika. Kesklinn oli ümbritsetud ringmüüri ja kanaliga, kuhu voolas Eufrati jõe vesi
Uue riigi periood (u. 1550-1075 a eKr.) * Taastus riigi ühtsus, hüksoslased aeti minema * Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid * III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, nt Uruk, Ur jm. * Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid * u 2660 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad Vana Babüloonia * Kuningas Hammurapi ühendas kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile, sellest ajast pärinevad kuulsad Hammurapi seadused. * 1595 eKr vallutasid hetiidid Babüloonia ja kukutasid võimult Hammurapi järletulijad Assüüria suurrigi ajajärk ( 9-7 saj eKr) * Mesopotaamiasse rändasid aramealased
.(kusjuures, kui teemast välja minna, siis uudistes näitas ükskord, et selline asi toimub siiani.. kahjuks ma ei mäleta kus riigis see oli, aga ühed inimesed näiteks elasidki surnuaias ja magasid oma vanemate haudade peal). Oletatakse, et linna elanikud lisaks küttimisele ja korilusele tegelesid ka põlluharimise, karjakasvatuse kui ka kaubavahetusega. 2. Nimeta ja iseloomusta lühidalt Sumeri, Assüüria ja Babüloonia linnu. Sumeri linnad: Eridu, Adab, Lagash, Umma, Kish, Uruk, Ur, Nippur Linnamüüris oli tavaliselt neli väravat, kust said alguse laiad tänavad, mis tsitadelli juures kokku jooksid. Ülejäänud linnaosades oli maa aga sedavõrd hinnas, et kitsastel ja kõveratel linnatänavatel kahel veoloomal teineteisest möödumisega küllalt tegemist olla võis. Umbseintega majade uksed avanesid siseõuedesse, mida kahekorruseliste majade puhul piirasid rõdud. Elanike arv sellistes linnades võis ulatuda 30 000 – 50 000.
Semiitide arv suurenes aja jooksul ja tõrjus lõpuks sumeri keele välja. Sumeri rahvas sulas semiitidega ühte ja kadus ajaloo näitelavalt. Mesopotaamia 1. Tsivilisatsiooni algus Sumerite riigid (3000 2340 eKr) a. Päritolu maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arvatavasti põhja poolt. b. Linnriigid linn koos lähiümbrusega moodustas riigi (Ur, Uruk, Kis) c. Templiühiskond templi ümber koondunud kogukond (1 või rohkem), mis moodustas linna: d. Sumerite leiutised · Esimesed linnaehitajad, linnad ehitati kindla plaani järgi savitellistest ja linna keskel asus tsirkuraat e. tempel kaitsejumalannale · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad.
Neoliitiline kunst -Maskid -ornamendid- kaunistamine - megaliitilised ehitised- usulised suurtest kividest tehtud monumendid kuulsaim Stonehenge'is Inglismaal. -Menhirid- ,,pikk kivi" N: Prantsusmaal Carncis. Mesopotaamia -Mesopotaamia jõgede (Eufrati ja Tigrise) vaheline maa. Praegused Iraak ja Süüria. -Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid, keda peetakse esimeseks ajalooliseks rahvaks. -Sumerite linnriike: Ur, Ninive, Uruk, Lagas, jt. -Tsikuraat e. astmiktorn templi nimetus M-s, astmete ja treppidega püramiidjas ehitis, mille ülemisel tasandil on tempel. Tuntuim neist Nebukadnetsari valitsemisajal ehitatud Babüloni (Paabeli) torn -Ehituses võetakse kasutusele savitellis ja glasuuritud tellis, hakatakse kasutama võlvi (küll ainult väravatel ja keldrite ehitusel, ruumide laed enamasti puust). -Suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused.
u 2350-2180 a eKr - Akkadi kultuur u 1700-1600 a. eKr - Vana-Babüloonia kultuur ¤kuningas Hammurabi (1792-1750 a. eKr) u 1600-600 a. eKr - Assüüria kultuur ¤kuningas Assurbanipal (669-626 a eKr) u 600-500 a eKr - Uus-Babüloonia kultuur ¤kuningas Nebukadentsar II Sumeri kultuur 4000-2350 a eKr Niisutussüsteemide rajamine, ratta leiutamine, savi kasutusele võtmine, võlvimine, linnriigid, miljonilinnad ( Ur, Uruk ), tsikuraadid ( astmiktemplid ), kiri ( kiilkiri ), bürokraatia, pitsatid (silinderpitsatid )( alati pilt+tekst ), kasutatakse sotsiaalset perspektiivi ( kujutatakse erinevas suuruses sotsiaalse staatuse järgi ). Akkadi kultuur 2350-2180 a. eKr Valitseja Sargon u.2300 a. eKr (pronks) Lokiline habe, perfektne anatoomia, stiliseeritud habe/vuntsid, kulmujoon, kongus nina, lihased Akkadi relief Valitseja Sargoni lossist Korhsbadist u. 2200 a. eKr Naramsini steel u
Peamiselt on karjamaadel ja alleedena. Bretogne Cornac Prantsusmaal, menhiride allee. Menhire ja dolmeneid on leitud ka P-Hispaaniast, Skandinaaviast, kuid mitte Eestist. Keraamika (8-7 a.t eKr), Eestis nn ,,narva keraamika" ümmarguste pühajdega. Edasi arenes kammkeraamika. 1500 eKr jõudis Eesti aladele põllumajanduskeraamika ja karjakasvatus. Kangakudumine sai alguse linasest riidest. Mesopotaamia Ur, Uruk, Babülon, Lagas, Assur, Ninive I Sumeri-Akadi ajastu Linnriigid Hea arhitektuur- templid, valitsejate lossid ja linnamüürid tsikuraat templi osa, massivne torn, ahenes astangutena, ülemisel tasandil pikk ja kitsas tempel jumalakujuga (tsikuratt Ur'is) templid ka ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus kaared, võlvid peam. väravate ja keldrite ehitamisel Akadi vallutus võtsid kultuuri üle Sargon I akadlaste tähtis valitseja kiilkiri ja savitahvlid
Tallinna Tehnikaülikool Keevitamine MTT0050 Kodutöö Üliõpilane: Ove Hillep Matriklinumber: 072974 Kuupäev: 5. juuni 2012 Õppejõud: Andres Laansoo 1. Terase MAG keevitus (pakett MSG CO) Liite tüüp: FW Materjali paksus: 5 mm Terase mark: St5ps Õmbluse kõrgus: 4 mm Kuna tegemist on nurkõmblusega, valime õhupiluks 0 mm. Traadi läbimõõduks võtame 1,2 mm. Joonis 1.1 - keevitusprotsessi parameetrid Programmi poolt arvutatud keevituse kõrguseks on 3,8 mm, traadi kulu 0,18 kg/m ning kaitsegaasi kulu on 14 l/min. Joonis 1.2 - liite mehaanilised omadused Jooniselt 1.2 näeme liite tugevust. Keevitustraadiks valisin SG1 Zeta 50, kuna see andis parima liite tugevuse juured kõrgeima vastupidavuse löökpaindele, mis küll jääb siiski napilt alla 27 J-i. Teisalt jällegi on täidetud termomõj...
(Sazonov et al 2015: 89) Sumerlaste kiilkirja põhjal on nende keel nii-öelda isoleeritud keel. See tähendab, et seda ei saa seostada mitte ühegi teise keelega. Ka see on üks põhjus, miks nende algsest päritolust pole midagi tänaseni teada. (Gelb, 2017) Sumerite riik ei olnud kuigi suur. Arvatakse, et see oli umbes pool Eesti pindalast. See oli jõgedevaheline piirkond, asudes Eufrati ja Tigrise vahel ning Sumeri aladel asus mitmeid linnriike nagu näiteks Uruk, Ur, Kis, Lagas ja nii edasi. Sumerite linnriigid olid väga arenenud erinevates valdkondades. (lähis ida)Esiteks juba eelmainitud kiilkirja tõttu, kuna see arenes üsna laialt edasi ning muutis kultuuri ühtsemaks. Ka eelamlased on eeskuju saanud sumerite keelest. Linnades hakati tegelema käsitööga ning samuti võeti kasutusele ka erinevaid materjale nagu näiteks vask ja hiljem ka pronks. Pronksi kasutuselevõtuga hakkas arenema ka sepakunst
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper J.R.R. TOLKIEN Referaat Juhendaja Bianka Makoid Tartu 2011 1.ELULUGU JA LOOMING John Ronald Reuel Tolkien (3.01.1892 2.09.1973) oli inglise kirjamees, kelle teosed on kogunud maailmas tohutut populaarsust. Need raamatud on köitnud miljonite inimeste kujutlusvõimet ja muutnud nende mõtteviisi. See Oxfordis kesk-inglise keele lääne-midlandi dialektile spetsialiseerunud mees elas suhteliselt tavapärast ja tähelepandamatut väikekodanlikku elu pidas loenguid, kasvatas lapsi, elas Oxfordi äärelinnas, hoolitses aia eest ning suri vaikselt ja rahulikult 81-aasta vanusena. See elu oli kahtlemata täis akadeemilist sära, kuid seda vaid väga kitsal erialal, mis tavainimestele väga vähe (kui üldse) huvi pakub. Sellegipoolest sai ta hakkama millegi sellisega, mis muuti...
alamjooksualal. Maavaradelt oli Mesopotaamia ala vaene, hulgaliselt leidus ainult savi ja pilliroogu. Kivi, puidu ja metallide hankimiseks oldi sunnitud suhtlema naaberaladega, mis tõi kaasa avatuse välismaailmale. 2 1.1.1 Loodus 3 2. MESOPOTAAMIA: RIIGID JA ÜHISKOND 2.1 Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid. 2.1.1 Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad,
lõunapiir. Uus riik - 16.-11. saj eKr Sõjakaim etapp, suurimate piiride aeg (armee loomine ja vallutuskäigud) Mesopotaamia Mesopotaamia e Kahe jõe vaheline ala. Südameks jõed Eufrat ja Tigris. Sellest tingituna sai alguse sealne tsivilisatsioon. 3000-2500 eKr Mesopotaamia lõunaosas asus rahvas- sumerid. Rajasid tsivilisatsiooni, õppisid sulatama vaske, võtsid kasutusele ratta, veovankri. Linnriigid ( Uruk, Ur,Kis) Linn koos maa-ala, külad. Linna keskel astmeline tempel- tsikuraat( pühendatud linna kaitsejumalale) Riiki valitsesid kuningas (sõjavägi, jumalaasemik) ja preestrid (kohustused jumalate vastu, templimajapidamine). Sumeri linnadest põhja pool asus Babülon. 1700 eKr Hammurapi vallutas kõik Mesopotaamia riigid- Babüloonia suurriik. Suur seaduste kogu. Seadused raiuti suurtesse kivitulpadessse ja seati avalikesse kohtadesse. Määrati kindlaks karistused erinevate kuritegude eest
vähem suletud ning seal toimusid aja jooksul ka suuremad muutused. Kuna Mesopotaamia ei olnud nii suletud, siis mõjutasid tema kultuuri rohkem ka naaberrahvaste kultuurid. Veel erinesid kirja poolest Egiptuses kasutati hieroglüüfe Mesopotaamias kasutati aga kiilkirja. 8. Sumerite linnriigid: kus asusid, millised olid tähtsamad linnad, kuidas valitseti, millise panuse andsid kultuuri arengusse? V: Asusid Mesopotaamia lõunaosas, Tigrise ja Eufrati alamjooksul. Tähtsamad linnad olid Uruk, Ur, Lagash, Eridu, Kish jt. Kõigis neist kasutati kiilkirja. Linnriike valitses kuningas 9. Uri linna astmiktempel ja kuninglikud hauad. V: Uri linna astmiktempel on ehitatud põletatud savitellistest, astmiktempli lähistel kuninglikud hauad. Uri linna kuninglikud hauakambrid tõestasid Uri linna olemasolu. Hauakambrite ees olevas sahthauas kuninga lähikondlased. Üks haud puutumata. 10. Vana-Babüloonia riik: milline oli riigi territoorium, kuidas valitseti, mis on Hammurabi
jõgedevaheline maa), kus inimesed muutusid paikseks 8. aastatuhandel eKr. Kuna vihma sadas väga harva, siis põllumajandusega oli võimalik tegeleda ainult tänu kunstlikule niisutamisele. Maavaradelt vaene, ainult savi ja pilliroog (nn. savitsivilisatsioon). Seoses kivi, puidu ja metallide hankimisega suheldi naaberrahvastega, s.t. et olid välismaailmale avatud ning seetõttu oli muutuv tsivilisatsioon. Iga suurem sumerite linn (tuntumad Ur, Uruk, Kiš jt) moodustas omaette sõltumatu linnriigi, millel oli oma kaitsejumal. Tema auks oli ehitatud linnriigi keskele astmiktempel e. tsikuraat. Alguses oli kõrgeim võim preesterkonna käes, mis hiljem koondus kuningale (sõjapealik ja kohtunik). Sumerite religiooni, kirjandust ja kunsti jäljendati ka pärast selle rahva sulandumist teiste rahvaste hulka. Umbes 2500 eKr. sumeri linnriigid hääbusid ja vallutuste tulemusena tekkisid suurriigid, mis põhinesid sõjalisel ülemvõimul
· Kannatas sissetungide all, kuna oli avatud. Sumerid Sumerite päritolu kohta ei teata. Elasid juba 4. aastatuhadel eKr Mesopotaamia lõunaosas, tegelseid niisutuspõllunduse, rajasid külllalti suuri asulaid ja kasutasid piltkirja. · Esimene kõrgtsivilisatsioon! · Kiilkiri vanim! Tsivilisatsiooni tunnused: · Savitahvlitele kohane kiilkiri; · suurte templite ümber rajatud linnad. Sumeri linnriigid: · Ur, Uruk, Lagas, Kis; · Ühtset riiki ei tekkinud, kuna linnriigid olid üksteisega pidevalt sõjajalal. · Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud linna südames tsikuraat. · Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda · Templitel ja preesterkonnal oli tähtis osa ühiskonna elus, korraldasid ka usuelu · Aja jooksul läks riigijuhtimine kuninga kätte, kelle otsusi toetas rahvakoosolek Sumerite leiutised: · Esimesed linnaehitajad
Praegune Iraak. Eripärad head tingimused põllumajanduseks loodi ise kuivatamise ja niisutamisega. Ehitusmaterjalid ei olnud puitu ega kivi. Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon. Avatus Väga palju sõdimist. Asus avatud alal. Võttis omaks teiste rahvaste kultuure. Tsivilisatsiooni algus vanim tsivilisatsioon. Kiri ja kihistumine. Mesopotaamia rigid : Sumeri Linnriigid 3000-2340 Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu. Hetiidid vallutavad 1595. Assüüria 934-609 Pealinnad Assur ja Ninive
Algab Sahara kõrbestumine rajatakse vasekaevandused. Tripolje põlluharijate külad Lõuna-Ukrainas u 3500 Esimeste linnriikide tekkimine Meso-. u 3200 Esimene hieroglüüfkiri Egiptuses u 3200 Kiviringid ja -sambad Potaamias. Uruk võis olla esimene linn maailmas. Nippur kui sumerite usukeskus (Dolmenid) Põhja- ja Lääne-Euroopas u 3400 Sumerid võtavad kasutusele savist arve- u 3100 Kuningas Narmer ühendab Ülem- u 3000 Lõuna_Pransusmaal hakatak- tahvlid ja esimesed kirjamärgid. Ääremärkus. ja Alam-Egiptuse ning temast saab esimene se töötlemavasake. Vahemere ääres
juht, seadusteandja, kohtumõistja, riigi ülempreester, jumala esindaja (aga mitte jumal ise!). Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. Mesopotaamias elanud rahvad ja eksisteerinud riigid: 2 1. Sumerid (u 3000-2334 a eKr). Sumeri linnriigid (Ur, Uruk, Kis) linnad koos neid ümbritsevate maa-aladega. Linna keskel asus astmeline tempel tsikuraat. Sumerid rajasid Mesopotaamia tsivilisatasiooni, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
