sajandi keskpaigas alguse saanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aega. Ajast, mil hakkas ilmuma meie esimene eestikeelne ajaleht ,,Perno Postimees" ja loomulikult ajast, mil koostati eesti rahvuseepos Kalevipoeg. Selle ajastu ühed märkimisväärseimad isikud on vaieldamatult ühiskonnategelane, vaimulik ja eesti rahvaluule- ning keeleteadlane Carl Robert Jakobson (tuntud pseüdonüümi all kui C. R. Linnutaja), kes oli pedagoog, kirjanik, publitsist kui ka eesti ühiskonnategelane. Neid mõlemaid ühendab hindamatu panus Eesti kultuuri, kui ka näiteks see, et mõlemad härrad olid Eesti Kirjameeste Seltsi presidendi ametit pidada. Venestuse juures oli positiivne see, et see lõi eelduse revolutsioonilise liikumise tekkeks ülikoolis, keisri vastu usalduse kadumine. Lõpetuseks ütleksin, et iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamiseks on esmalt vaja põhiseadust
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson sündis 26. juulil 1841 Tartus. Ta oli Eesti ühiskonna tegelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Carl Robert Jakobsoni isa oli Adam Jakobson, ta oli Torma kihelkonnakooli õpetaja . Ta elas noorpõlves Tormas jaalghariduse sai enda isalt. Jakobson õppis aastatel 1856-1859 Valga Cimze seminaris, väidetakse, et tema vaadete kujunemisele andis otsustava mõju just need õppeaastad. Pärast isa surma 1859. aastal töötas ta kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal. 1862.
koolides kasutusel veel ka 20. sajandi algul. Õpikutes leidus huvitavat lugemist nii erinevate maade loodusese geograafia, koduloo, ajaloo, poliitika, rahvaluule, eesti kirjanduse kui ka looduse kohta http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/8kaitumine/68_5k.htm Carl Robert Jakobson sündis 26. VII 1841. aastal Tartus. Jakobson suri 19. III 1882. aastal Elulugu Carl Robert Jakobson (26. juuli 1841 Tartu 19. märts 1882 Kurgja) oli eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Adam Jakobsoni poeg. Elas noorpõlves Tormas, sai alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 1856-59 Valgas Cimze seminaris, oli 1859-62 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Läinud Torma mõisniku Liphardiga ja pastoriga vastuollu, lahkus 1862 sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. C.R. Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhendeid.
Ilmar Laaban Elu ja looming Sünd ja õpingud Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 Tallinnas. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1934 – 1940 käis ta Tallinna Reaalkoolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist Tallinna Konservatooriumis klaverit õppima. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1940. aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli ta tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia. Rootsis valminud kirjutised 1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmis. Samal ajal hakkas Laabanit huvitama kõlaluule, milles tema eeskujuks oli Kurt Schwitters. Laaban ise nimetas oma sedalaadi teoseid häälutusteks. Tema häälutused tõukuvad enamasti prantsuse või rootsi...
18.sajand valgustussajand VALGUSTUS Ameeriklaste iseseisvusdeklaratsioon, ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Rõhutati mõistuse, mõistuspärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust, astuti välja vananenud feodaalsete normide vastu. Saksa ringkondades nõuti eestlaste ja lätlaste olukorra parandamist. Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel arvasid, et ebaõigluse ja vaesuse vastu aitab eelkõige mõistus, mis tuleb puhastada ebausust, eelarvamustest ja rumalusest. Ernst Wilde asutas esimese eestikeelse valgustusliku ajakirja ,,Lühhike õppetus..." Tallinnas tegeles näitekirjanik August von Kotzebue, kellel oli üleeuroopaline kuulsus. RAHVAHARIDUS Korraliku koolivõrgu väljakujundamine oli vaevaline, oli palju umbusklikke inimesi.
aastat Saksamaal" (1818) ning "Pilte ja karaktereid minu elust" (2 kd, 1839-1840). Samuti kirjutas ta pamfleti "Vabad lätlased ja eestlased" (1820), mis trükiti Leipzigis. Slaid 5 GARLIEB MERKEL PILDID(Vabad lätlased ja eestlased, Lätlased: eriti liivimaal filosoofilise sajandi lõpul) Slaid 6 JOHANN GEORG EISEN(1717 -1779) Ratsionalistidest kirikuõpetajate vanema põlvkonna esindaja 1. Baltisaksa pastor, aianduse eriteadlane ja publitsist. 2. Õppis 173740 Jena ülikoolis usu- ja arstiteadust ning matemaatikat ja füüsikat. 3. Tuli 1741 Liivimaale koduõpetajaks, oli 174575 Torma ja Lohusuu pastor, 177577 Miitavi (Jelgava) gümnaasiumi majandusteaduse professor ning Kuramaa hertsogi mõisade ja aedade valitseja, seejärel Jaropoletsis krahv Tsernõsovi mõisade ülemvalitseja. Slaid 7 JOHANN GEORG EISEN(1717 -1779) 1
Gotthold Ephraim Lessing Gotthold Ephraim Lessing Sündis 1729 Kamenz †1781 Braunschweig saksa kirjanik, filosoof, kriitik ja publitsist teater Seisis tolerantsi ja mõistuse hääle eest. Muutis klassikalist draama žanri ja kristlikku mõtlemist. Tragöödia ''Emilia Galotti'' valgustas kodanikke aadli despootlikkusest. Teosed Esimene komöödia etendus kui ta oli 19- aastane. "Der junge Gelehrte" ￭ Luuled ￭ Draamad ￭ Esteetilised kirjutised ￭ Teoloogilised ja filosoofilised kirjutised ￭ ￭ ￭ https://de.wikipedia.org/wiki/Gotthold _Ephraim_Lessing
TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevg...
Eesti kroon Alljärgnevad kultuuritegelased ei elanud aastatel 1917-1920. Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane. Ta on kujutatud kümne kroonisel. Lydia Koidula luuletaja. Ta on kujutatud saja kroonisel. Carl Robert Jakobson publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta on kujutatud viiesaja kroonisel. K.E.von Baer loodusteadlane. Ta on kujutatud kahe kroonisel. Paul Keres maailmameister males. Ta on kujutatud viie kroonisel. Eesti ühe kroonine Kristjan Raud 22.10.1865-19.05.1943 Kunstnik 1919-1923 töötas välja esimese Eesti muinsuskaitseseaduse 1913-1943 Kalevipoja illustreerimine Eesti kahekümne viie kroonine
August Alle Elust 31.08.1980 Click to edit Master text style Luuletaja, följetonist, Second level publitsist Third level Kivilõhkuja pojana Fourth level Kolis perega Narva(1902) Fifth level Töötas apteekriõpilasena (1909) Siuru Tarapita(1921-1922) Ajakiri Looming (1946-1952) 08.07.1952 Koolipõlv Viljandi õigeusu kihelkonnakool (1898-1901) Jaanilinna õhtukool (1909) Orjolis eksternina gümnaasium (1915-1918) Saraatovi ülikool (1918) Tartu ülikooli õigusteaduskond (1922- 1928) ja (1934-1937) Luulekogud Üksinduse saartele(1918) Carmina Barbata(1921) "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust"(1925) "Ummiklained"(1930) "Karmid rütmid"(1934) "Lilla elevant"(1923) "Epigramme"(1944) Fakte ...
Words 110-106 1. Approve (verb) heaks kiitma 2. Accuse (verb) süüdistama 3. Wrongful (adjective) ülekohtune 4. Innocent (adjective) süütu 5. Get involved (verb) kaasa minema 6. Misbehave (verb) halvasti käituma 7. Civil rights (noun) tsiviilõigused 8. Humiliating alandav 9. Infuriating vihale ajav 10. Emphasized rõhutatud 11. Auxiliary (adjective) aitav 12. Swearword (noun)- needus 13. Columnist (noun) publitsist 14. Publisher (noun) kirjastaja 15. Business manager (noun) ärijuht 16. Office manager (noun) büroojuhataja 17. Persuade (verb) keelitama 18. Express (verb) avaldama 19. Group (verb) rühmitama 20. Censorship (noun) tsensuur 21. Periodicals (noun) perioodikaväljaanded 22. Courage (noun) julgus 23. Common (adjective) üldine 24. Prosperity (noun) heaolu 25. Monotonous (adjective) monotoonne 26. Abroad (adverb) võõrsil 27. Broadcast (verb) levitama 28
1993. aastal avati monument ka Viljandis (M. Karmin ja T. Trummal). C.R. Jakobson suri 7.märtsi hommikul1882.aastal Kurgja saunakambris. Ta haigestus Pärnust sõites Kurgjale ja sealt edasi Viljandisse kui ta jäi tormi kätte. Jakobson maeti 15.märtsil 1882.aastal oma perekonnakalmistule. Hoolimata halbadest teeoludest ja ilmast oli matustele tulnud erakordselt palju rahvast. Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli tähtis rahvale, sest terve oma elu oli ta õpetaja. Ta on kinkinud eesti rahvale palju luulet, jutte ja muinasjutte, näidendi ja põllumajanduslikke tarkusi. Tema auks on nimetatud Torma Põhikool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. C. R. Jakobsoni 115. sünniaastapäeval 1956.aastal anti tollasele Viljandi I Keskkoolile C. R. Jakobsoni nimi. Mälestuse Jakobsonist jätab ka Kurgja talu, mida on taastatud ja kus on talumuuseum
Friedrich Reinhold Kreutzwald (26.12.1803 25.08.1882) Sündis Virumaal Kadrinas ja suri Tartus. Ta oli luuletaja, prosaist, publitsist, arst ja rahvaluule töötleja. Õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linna algkoolis ja kreiskoolis ning 1819-1820 Tallinna kreiskoolis. 1820-1823 oli õpetaja Tallinna teises poistealgkoolis, 1824-1825 koduõpetaja Peterburis. 1833 aastal lõpetas ülikooli ja asus tööle Võrus linnaarstina, kus töötas kokku 44 aastat. Kreutzwald tõusis ärkamisajal tekkiva Eesti kultuurielu keskseks kujuks. Noorpõlves kirjutas ta saksakeelseid värsse
1860 Tartu Ülikool, usuteaduskond 1870. Helmes kõne: “Eestlased peavad vaimus suureks saama” 1872. Otepääl pastor Aleksandrikooli peakomitee juht EKmS president Pidev koostöö “Vanemuise” seltsiga, ettekanded Kõned laulupidudel Rahvaluule ja vanavara kogumise algataja, väljaandja Tähtsustas haridust Carl Robert Jakobson 26.07.1841 – 19.03.1882 Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog 1856–1859 õppis ta Valgas Cimze seminaris 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele Koostas kooliõpikuid “Vanemuise” seltsis 3 isamaalist kõnet Põllumeeste seltside asutaja ja innustaja Osales väga aktiivselt EKmS 1878.a asus tööle ajalehte Sakala Hurda ja Jakobsoni konflikt
teatrilavastustena. LOOMING. ``Kõige taga oli hirm´´ 2009, ´´Stalini lehmad´´2003, ``Kui tuvid kadusid´´ 2012, ``Puhastus´´ 2008. Viimase raamatu järgi on ka koostatud film. AUTASUD. Põhjamaad Nõukogu kirjandusauhind KÕIK INIMESED ON ERILISED. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietaneni ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega.Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka ning tal on huvitav riietus ja välimuslik stiil. Koostaja nimi: Klass/õppegrupp Kuupäev
Ilmar Laaban Gedi Pähnapuu ja Ragne Joosep Ülevaade elust 1921 2000 Eesti läti segaperekond Sihiteadlik sürrealist Eesti luuletaja, tõlkija, publitsist Tallinna Reaalkool Klaveriõpingud Tartu Ülikool Tallinna Konservatoorium Ülevaade elust Dzäss ja dodekafoonia Pages Rootsi Stockholmi Ülikool Tõlkimine Kriitika kirjutamine Rahvusvaheline Kunstikriitikute Ühing Eesti Kirjanike Liit Halvatud/kõnevõimetu Looming "Eesti Looming II" "Sürrealismi perspektiiv" " Ankruketi lõpp on laulu algus" "Rroosi Selaviste" Häälutused
tänav, Trouville'i afisid. Andre Derain: Matisse'i portree, Westminsteri sild Londonis, Püha Pauli katedraal Londonis. Maurice de Vlaminck: Deraini portree. Georges Rouault: Salongis. Ekspressionism: väljenduslik kunst, muuta nähtava maailma värve ja vorme, et väljendada mõtteid, meeleolusid, dramaatiline valgus, rahutus, ühiskonnakriitika, inimese ja esemete deformeerimine, tuhm koloriit. Dresdenis rajatud rühmitus Die Brücke tegelesid ka graafikaga. Oskar Kokoschka: Literaat ja publitsist Herwarth Walden. Emil Nolde: Prohvet, Marcelle, Püha õhtusöömaaeg. Egon Schiele: Autoportree. Karl Schmidt-Rottluff: Maastik jahtidega, Kaks pead. Eesti kunst 20.saj alguses: hoogustus rahvuskultuuri areng, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika, rahvusromantiline mütoloogia, realism, postimpressionism. Rühmitus Noor Eesti. Püantilisim, mõõdukas fovism, eestlased tulid tagasi, Soome arhitektid
Elulugu · Sündis Järvamaal Kirna vallas Virka külas. · Koolihariduse sai Türi keskoolist ja kodukohas asuvatest koolidest. · Käis Tartu Ülikoolis ja läks peale lõpetamist sinna tööle. · 1957a hakati Tartu Ülikoolis õpetama looduskaitset õppeainena kus Eilart oli õppejõuks. · 1958a asustati tema eestvedamisel Tartu Üliõpilaste Loodusring. · 1969a juhtis ta Nõukogude Liidu esimest Lahemaa rahvusparki. · Oli Eesti Looduskaitse Seltsi esimees . 1978a valiti ta Ida-Euroopa Komitee presidendiks. · Avaldanud üle 20 raamatu,toimetanud 50 trükist ja avaldanud 1500 artilit. · 1984apälvis ta esimese välismaalasena Soome Robert Boldti teenetemedali kodu-uurimise eest . · Aitas käivitada Eesti NSVs looduskaitsetegevuse · Eilarti eriline teene oli Eesti looduskaitsealade vajalikkuse põhjendamine NSVL Ministrite Nõukogus · Ta sai ÜRO tunnustuse Tallinna deklaratsioon looduse ja kul...
Heinrich Heide (1797-1856) Juudi päritolu Saksamaa luuletaja, publitsist, ajakirjanik Üks 19. sajandi tähtsamaid saksakeelseid kirjanikke Üks tõlgitumaid saksakeelseid autoreid Loomingut raske paigutada kindla kirjandusvoolu alla, sest oli iseseisev ning vormilt kui ka sisult suure ulatusega Lähtub romantismist, aga ületab hiljem selle tooni ja temaatika ehk nn romantismi viimane luuletaja ja selle ületaja Loomingus väljendub ka valgustuskirjanduse, Weimari klassikute, realismi ja sümbolismi elemente
lugemiku "Helmed" (1880), mis erines "Kooli Lugemise raamatutest" selle poolest, et ei andnud üldisi õpetusi, vaid keskendus neidudest oskuslike perenaiste, abikaasade ja emade kasvatamisele. · Õpikus arutles Jakobson õnneliku perekonnaelu, õige lastekasvatuse ja kodu korrashoiu üle; rohkesti ruumi oli jäetud ka luuletustele ja juttudele. · Kokkuvõttes oli Jakobson ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool ja Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium. Tänan kuulamast!
Juhan Smuul Leino Lepp Juhan Smuul JUHAN SMUUL sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Kus ta õppis Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Tema pere Tooma pere 1930. aastail: ema Ruudu (1882-1969) -
Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Ilmar Laaban sündis Tallinnas. Eestlasest isa ja lätlannast ema. 193440 Tallinna Reaalkool. Tallinna konservatoorium (klaver). Tartu ja Stocholmi Ülikool. Mais 1943 pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Viimasel viiel eluaastal oli osaliselt halvatud ja kõnevõimetu. Autori sürrealistlik luulestiil on avardunud eesti lüürika võimalusi ning leidnud erinevas tihenduses ja laadis kasutamist nooremate luuletajate loomingus. Viljeles eesti keeles esimesena sürrealistlikku luulet "Ankruketi lõpp on laulu algus" (1949 ) Loonud mitmesuguseid helisid, kõnet ja muusikat ühendavat nn kõlalist luulet ehk häälutusi. "Rroosi Selaviste" (1957)luulekogu Aforistlikes värssides andub totaalsele foneetilisele ja semantilisele keelemängule, kasutab paralleelselt mitme keele väljendeid " Oma luulet ja võõrast" (1990) värsikogum...
Võeti kasutusele elektroonilised väljendusvahendid. Lõplikult hüljati klassikalised muusikavormid. Selle kõige tõttu nimetati seda ajajärku avangardismiks. USAs eelistati sõna eksperimentaalmuusika või ka modernism. Eeldused... Tehnika kiire areng. Elektronmuusikastuudiote tekkimine Euroopas ja Ameerikas. Darmstadi suvekursuste toimumine. John Cage 1912 1992 USA helilooja, pianist ja publitsist. 20. sajandi muusikalise avangardismi tähtsaim esindaja. Looming 1938 organiseeris oma esimese löökpilliorkestri. Selle tarbeks kirjutas loo "First Construction". Sellest kujunes hiljem sari ( "Second Construction"...) Sellest perioodist pärineb tema enam tähelepanu pävlinud leiutis ettevalmistatud klaver ( prepareeritud klaviir). Pilli kõlavõimaluste muutmine klaveri keeltele või keelte vahele asetatud esemete abil.
Gabriel Garcia Marquez (6.märts 1927-17.aprill 2014) Elulugu • Gabriel Garcia Marquez sündis 6.märtsil 1927 Kariibi mere äärses Kolumbia väikelinnas Aracatacas. • Ta oli Kolumbia kirjanik, stsenarist ja publitsist. • Perekond ja sõbrad kutsusid teda hellitusnimega Gabito või Gabo. • Aastal 1929 asusid vanemad elama Baranquillasse, mistõttu Marquezi kasvatasid tema vanavanemad. • Vanavanemad olid ka tema kirjanduslikud mõjutajad. • 1999.aastal avastati tal vähkkasvaja, millesse ka hiljem suri. Auhinnad • 1972.aastal Romulo Gallegose auhind. • Samal aastal sai ta ka Neustadti kirjandusauhinna. • 1982.aastal Nobeli kirjandusauhind.
Carl Robert Jakobson 26.juuli 1841 - 19.märts 1882 V.Atoneni töö, 2014 Tema tegevused kasvataja-demokraat publitsist, kirjanik õpetaja progressiivse ajalehe "Sakala“ toimetaja rahvusliku liikumise juht Kirjanduse Seltsi esimees (alates 1881) Elulugu Jakobson elas noorpõlves Tormas ning sai alghariduse isalt ja kohalikuskihelkonnakoolis Jakobson oli Torma kihelkonnakooli õpetaja 1864. töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis 1865. hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele
Juhan Smuul Juhan Smuul sündis 18. veebruaril 1922. aastal Muhu saarel Koguva Toomal oma isa üheteistkümnenda lapsena. Temast pidi saama talu pärija ja põllumees, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Ta suri 13. aprillil 1971 Tallinnas. Juhan Smuul õppis 193036 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva
Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, mõistusepärase, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja vananenud feodaalsete normide vastu. Need suundumused kajastusid ka Eestis. Eesti talupoegade kehva seisundi kohta hakkasid häält tõstma haritud sakslaste ringkonnad, mis nõudsid valitseva ebaõigluse vähendamist ja eestlaste olukorra parandamist. Selliseid seisukohti esitasid Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel, publitsist Johann Christoph Petri, publitsist ja kirjanik Garlieb Helwig Merkel jpt. Nad toetasid rahvahariduse edendamist ja aitasid sellele erineval määral kaasa. Näiteks osales Hupel Põltsamaa arsti Ernst Wilde asutatud esimese eestikeelse ajakirja, valgustusliku ,,Lühhike öppetus..." väljaandmisel. Ning talurahva tõusva kirjaoskuse tõttu sai areneda ka eesti kirjandus. 18. sajandi II poole 19. Sajandi I poole eesti valgustuskirjandus ja juturaamatud 18. sajandi teisest poolest 19
Gabriel García Márquez ,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees'' Analüüs Gabriel García Márquez sündis 6. märtsil 1927 Aracatacas. Ta on Colombia kirjanik ja publitsist, kes pälvis 1982. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tunnustuse, ja sealjuures ülemaailmse, leidis Garcia Marquez romaaniga ,,Sada aastat üksildust" (1967). Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Tema teostes kajastub postmodernismi tunnuseid. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Mina valisin analüüsimiseks Gabriel Garcia Marquezi jutustuse ''Väga pikkade tiibadega väga vana mees''. See rääkis ühest vanast räsitud tiibadega mehest, kes oli tor...
Jonathan Swift 1667-1745 Sündis Dublinis Inglise-iiri proosakirjanik, valgustuslik publitsist ja ühiskonna tegelane. Inglise kirjanduse suurim satiir Muusa Stella 1697. a kirjutas allegoorilise pamfleti "Raamatute lahing". Teemaks õpetatus. Samal aastal kirjutas ka religioonivastase satiiri "Vaadilugu". Käsitleb usutunnistuste vahelist sõda. Pamflett- publitsistika zanr, milles terava-tooniliselt paljastatakse ja naeruvääristatakse ühiskonna-, poliitika- ja kirjandustegelasi või nähtusi. Satiir- isiku või ühiskonna pahedele ja puudustele
saab selle Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsuse mahitusel (Müncheni kokkulepe). 1939 annekteerib Saksamaa kogu Tsehhimaa. Sama aasta 1. septembril tungis Saksamaa kallale Poolale, algatades sellega Teise maailmasõja. Sõda algas Saksamaa jaoks edukalt, kuid peagi hakkas Saksamaa oma ülekaalu kaotama. Rahva usk sõja otstarbekusse hakkas kaduma. 1945. aasta kevadel oli Hitler sõja kaotanud. Ameerika ajaloolane ja publitsist, raamatu "Kolmanda Riigi tõus ja langus" kirjutanud William Shirer märkis, et kui Adolfi isa Alois poleks 39. eluaastal oma ema perekonnanime Schickelgruber vahetanud isanime Hitleri vastu, ei oleks Adlofist füürerit saanud kui perekonnanimi Hitler meenutab oma kõlalt "muinasgermaani saagasid ja Wagnerit", siis perekonnanimi Schickelgruber on raskesti hääldatav ning poleks massides nii laia populaarsust leidnud. See on irooniline, kuid loogiline.
JOEL SANG Joel Sang on sündinud 15. mail 1950. aastal Pärnus. Joel sanga vanemad olid mõlemad kirjanikud, August Sang ja Kersti Merilaas, abielludes Kersti Sang. Ta on Eesti kirjanik, kirjanduskriitik, keeleteadlane, tõlkija ja publitsist. Sang lõpetas Tallinna 21. Keskkooli, peale seda õppis Tartu ülikoolis filoloogia erialal. Töötanud on ta õpetajana, Nukuteatri kirjandusala juhatajana, ajakirjade ''Looming'' ja ''Vikerkaar'' osakonnatoimetajana, Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis, kirjastus Vagabundi juhina. Praegu on ta ajakirja Keel ja Kirjandus peatoimetaja. Tunnustati teda 2011. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.
ILMAR LAABAN STEFANI KASK 12.A PMG KIRJANDUS Kes? Ilmar Laaban (11.detsember 1921 - 29. november 2000) oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. Ilmar Laaban sai 1997 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia raamatu "Marsyase nahk" eest Ilmar Laaban sai 2000. aastal sihtasutuse Eesti Rahvakultuuri Fond tänuauhinna. Elu ja looming Ilmar Laaban sündis Tallinnas Käis Tallinna Reaalkoolis Enne selle lõpetamist õppis Tallinna Konservatooriumis klaverit. Varasemad luuletused ilmusid 1936-38 õpilasajakirjas Realist.
Henri Matisse- foovide keskseim kuju. Värvid ja jooned ei sõltu loodusest, vaid kunstniku meeleolust. Värvid tugevad, metsikud NT Tants, Vestlus, Avatud aken Raoul Dufy- muusika ja rahvapidudega seotud motiivid NT Lipuehtes tänav, Trouville'i afissid Maurice de Vlaminck, Andre Derain- kriiskavad , intensiivsed, kohati toored toonid NT Deraini portree, Maastik kolme puuga Westminsteri sild EKSPRESSIONISM- kujutati draamatilises valguses Oskar Kokoschaka- Literaat ja publitsist Herwarth Walden KUBISM- eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju geomeetrilistena, tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena. Pablo Picasso- kub. Rajaja. NT Tüdruk pallil (inimese anatoomia moonutamine) , Vaesed rannal, Kaks rändnäitlejat, Istuv naine Juan Gris- sünteetil. Kubism. Pildile enne vormid ja värvid, seejärel motiiv NT Kitarr noodilehega, Picasso portree
Gustave Moreau, Ükssarvikud Pierre Puvis de Chavannes(1824- 1898) • Prantsuse maalikunstnik • Kujutas maalidel piibli ja mütoloogilisi kangelasi Edvard Munch(1863-1944) • Norra kunstnik „Karje“ • Teemadeks on inimest saatev surm, haigus ja üksindus Aleksei Gallen-Kallela(1865-1931) • Soome kunstnik • Sai kuulsaks „Kalevala“ ainetel loodud piltidega Nikolai Roerich(1874-1947) • Vene teatri- ja maalikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane Nikolai Roerich, Meretagused külalised Kristjan Raud(1865-1943) • Esimesi eesti kunstnikke kes tegi karjääri Eestis • Enamik loomingust koosneb söejoonistustest • Suur osa teostest on seotud folklooriga • Illustreeris teose „Kalevipoeg“ Teekond maailma lõppu Eesti kunstnikud • Ants Laikmaa • Oskar Kallis • Jüri Arrak • Tänan kuulamast
On üks tuntuimaid iseõppijaid eesti kultuuriloos Johannes Aavik Oli eesti keeleteadlane Kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises Tunnustused: o 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk o 28. aprill 1940 Eesti Kirjanduse o Seltsi auliige Bernhard Linde Sündis 4.aprillil 1886 Tõlkija ja Eesti publitsist Noor-Eesti sekretär Üks asutaja Suri 29.augustil 1954 Villem Grünthal-Ridala Sündis 30.mail 1885 Eesti keele õpetaja Tartus Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor Suri 16.jaanuar 1942 Noor Eesti tähtsus "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Viis kirjanduskriitika paremale tasemele Tõstis raamatukujunduse taset Elavdas kunstielu Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara
näiliselt midagi, kuid kõik oleks siiski pingeline ja dramaatiline. ,,Utoopia" keskmes on inimsuhted, ideaalide põrkumine tegelikkusega, moraalne küpsemine. Eksiilis viibivate vene intelligentide teed ristuvad erinevates Euroopa otstes. Tegevus toimub ajavahemikul 1846 kuni 1852 Moskva lähistel mõisas, Saksamaal Salzbrunnis, Pariisis, Dresdenis ja Nizzas. "Laevahuku" keskne tegelane on Aleksandr Herzen, mõjukas vabamõtleja, toimetaja ja publitsist, kes elab pagulasena välismaal ja asutab Londonis vaba vene trükikoja ning annab välja almanahhi "Põhjanael" (Poljarnaja Zvezda) ning ajalehte "Tornikell" (Kolokol). Lisaks on teisigi ajaloolisi tegelasi, nagu Turgenev, Belinski, Bakunin, Marx jt. Tõsielusündmustele tuginev näidend on unistustest nii ühiskondlikest kui ka isiklikest ning hoolimata karidele jooksust ikkagi nende unistuste eest võitlemisest.
John Milton Cage Jr. September 5, 1912 August 12, 1992 Elulugu John Cage sündis Los Angeleses . Oli USA avangardistlik helilooja , pianist , publitsist. Looming on avaldanud mõju paljudele 20. sajandi heliloojatele. Arnold Schönbergi juhendamisel algasid tema katsetused atonaalsuse ja dodekafooniaga . Elulugu John Cage sai oma esimesed klaveri kogemused oma tädilt Phoebe Harvey'lt, kes tutvustas talle 19.saj. klaveri muusikat. Kui ta koolis käis, olid tal kindel plaan saada kirjanikuks. Kui John Euroopat külastas õppis ta algul arhitektuuri, kuid tema jaoks ei olnud see huvitav ja loobus sellest. Pärast seda proovis ta oma kätt veel kunstis, maalimises ja luuletajana. Elulugu Cage alustas oma muusiku karjääri 1933-ndal aastal kui ta mõistis, et tema kunsti ei hinnata nii hästi kui tema loodud muusikat. Cage on öelnud : "The people who heard my music had better things to say about it than the people who looked at my paintings h...
*Ostutati tähelepanu lihtsale inimesele *klassitsismis ideaaliks oli riiklik inimene Valgustusajail- inimlik riik *Teatrilavale ilmus tsaaride asemel lihtinimesed Aleksandr Redistsev (1749-1802) *Pärines vanast aadlisuguvõsast *Õppis Leipzigi ülikoolis *"Reis Peterburist Moskvasse" *See protsestiavaldus ja isevalitsuse ja pärisorjuse vastu *1790 a. saadeti ta selle teose avaldamise eest Siberisse *1802 lõpetas oma elu enesetapuga Deniss Fovizin (1744-1792) *Poeet, publitsist, diplomaat *Vene komöödia looja *Naeris mõisnike harimatuse ja julmuse üle *,,Brigadir" *,,Äbarik" Gavrila Derzavin (1743- 1816) *XVIII saj vene suurim poeet *Vene luule reformaator *Tema luule keskmes on lihtne inimene, mitte tsaar ega riigipea *Tema luule avaldas sügavat mõju vene eelromatismile ja valmistas ette A.Puskini tulekut Kokkuvõte *Keskaja kirjandus pidas end taeva hääleks. Kirik domineeris *Klassitsistlik kirjandus oli riigi hääl
Ilmar Laaban ja sürrealistlik luule Esitlus annab lühiülevaate Ilmar Laabani loomingust ja sürrealismi olemusest. Sobib kasutada 9.klassi kirjanduse tunnis. Koostaja Halliste Põhikooli õpetaja Anneli Merila. Ilmar Laaban (1921 2000) Sürrealistliku luule viljeleja Publitsist Tõlkija Kirjanduskriitik Sürrealismi olemus xx saj kirjandusvool Tekkis Prantsusmaal ja tugineb S.Freudi õpetusel Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid Eitab traditsioone ja loogikat Eesti kirjanduses on esinenud alates 1930. aastatest Ilmar Laaban sürrealistliku luule viljelejana Juba kodumaal ilmunud luuletused "Deliirium sügisest hobukastanile " ja "Laul seitsmest ulmast ja hobusest"(1938) osutasid, et tema
IIms järel lahknes eesti kirj kolmeks: pagulaskirjandus, eesti nõukogude ja sisepagulus. Keelustati mitmed kirjanduslikud ja kultuurilised organisatsioonid ning suleti ajakirjanduslikke väljaandeid. Varem ilmunuist jäi alles vaid ajakiri "Looming", kuid sisu pidi sellelgi muutuma. Ühtseks loomingumeetodiks kuulutati sotsialistlik realism. Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksper...
Enn Soosaar Lühireferaat Eliise Leismann Tallinn 2011 Enn Soosaar Enn Soosaar sündis 13.veebruaril 1937 Tallinnas ning suri 10.veebruaril 2010 aastal. Elukutselt oli ta eesti tõlkija, kolumnist, kriitik ja publitsist. Tallinna Reaalkoolis õppis ta aastatel 1951-1954. Aastal 1964 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogina . Tema isa oli Evangeelse Luterliku kiriku vaimulik. Ränga mootorrattaavarii tagajärjel jäi 1950. aastate keskel ratastooli. Ta kasvas üles tarkade ja õpetlike raamatute keskel. Tema peamine eesmärk oli anglo-ameerika kirjanduskultuuri vahendamine eesti keelde. 1965 aastal alustas ta oma tõlkijateed. Ta on üks pädevamaid ameerika kirjanduse vahendajaid Eestis. 1990
kaastöölised) · Tuntumad teosed on "Rameau vennapoeg" ja "Fatalist Jacques ja tema isand,,. Mõlemad on ilmunud ka eesti keeles ANTOINE FRANÇOIS PRÉVOST 1697-1763 KES TA OLI ? · Prantsuse kirjanik · Tuntud ka kui abee Prévost · Tema isa, Lievin Prévost, oli advokaat · Seiklusromaan "Manon Lescaut" PIERRE AUGUSTIN DE BEAUMARCHAIS 1732-1799 KES TA OLI? · Prantsuse näitekirjanik ja publitsist · Tema filosoofia mahtus mälestutesse ja mööda vaimukaid komöödiad laialipillatud aforismidesse · Tsitaadid: · " Elada tähendab tegutseda " , · " Ma tõttan naerma, sest kardan, et mul tuleb nutta " , · " Selle maailma vägevad teevad meile head juba siis, kui nad ei tee meile kurja " JEAN-JACQUES ROUSSEAU 1712-1778 KES TA OLI ? · Prantsuse filosoof ja kirjanik · Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt Prantsuse revolutsiooni ELULUGU
vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta oli rahvaluule kogumise algataja ja publitseerija. Ta rõhutas "vaimse elu" tähtsust. Esimesel üldlaulupeol peetud kõnes rõhutas ta rahvusliku ideoloogia loomise vajalikkust, et rahvas ja keel saaksid püsima jääda. Ta eesmärgiks oli ka eestikeelse rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. Carl Robert Jakobson (1841 – 1882) oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta soovis parandada haridusolusid ja vähendada usuõpetuse osa koolis, pöörates koolides tähelepanu kodanikutunde äratamisele. Koostas ja kirjutas harivaid raamatuid. Samuti võitles ta aadlivõimu kaotamise ja rahvaste üheõigusluse eest. Lisaks kritiseeris ta viletsaid majandus- ja kooliolusid ning õhutas rahvuslikke algatusi.
aitas kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele Esimene eestikeelne ajakiri „Lühhike õppetus“ Garlieb Merkel Kirjanik Ühiskonnategelane Estofiil Mõjutatud valgustusest Pärisorjuse kritiseerimine Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "Wannem Ymanta - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija. August von Kotzebue Saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht ja Venemaa keisririigi riigiametnik Aastal 1784 asutas A. von Kotzebue Tallinnas asjaarmastajate teatri Euroopas oma kaasajal ning 19. sajandil enim mängitud ja tõlgitud draamakirjanik August von Kotzebue kirjutas vähemalt 211 näidendit, lisaks arvukalt romaane, proosapalu, reisikirju, autobiograafilisi ja ajaloolisi tekste. Eesti kirjanduslukku on Kotzebue läinud peamiselt eestikeelse teatrikirjanduse varaseima virgutajana.
servale 1990.a. mälestusmärk ümberkaudsete ettevõtete ja majandite finantseerimisel. August Kitzberg on üks oma aja tuntuimaid näitekirjanikke. Carl Robert Jakobsoni monument Carl Robert Jakobsoni monument, Tartu ja Lossi tänava nurgal asuvas pargis Kuju püstitati 1998. aastal ärkamisaegse poliitiku ja Viljandimaa ajalehe "Sakala" asutaja 157. sünniaastapäevaks. Carl Robert Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Johan Laidoneri monument Kindral Johan Laidoneri monument, Viljandi lauluväljaku kõrval on püstitatud Viljandimaal Viiratsi vallas, Raba talus sündinud ja elanud kindral Johan Laidoneri auks. Kaitseväe ülemjuhataja Johan Laidoner jättis Eesti ajalukku jälje mitte ainult andeka sõjamehena, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal kui väljaspool seda. Lõhavere Lembitu monument Avati 24. juunil 1926. aastal
Töötas ajakirjanikuna "Teataja", "Vaatleja" ja "Sõnumete" toimetuses. 1920. aastatest alates oli vabakutseline kirjanik. Mõned tema kirjutatud kuulsamad teosed: · "Kõrboja peremehes" (1922) · "Tõde ja õigus" IV (19261933) · "Elu ja armastus" (1934) · "Ma armastasin sakslast" (1935) · "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) · "Juudit" (1921) · Satiirilises näidendis "Kuningal on külm" (1936 Tammsaare oli viljakas publitsist ning tõlkija (vene ja inglise kirjandus). 5. Marie Under Sündis Tallinnas kooliõpetaja tütrena, 18831980. Underil oli oluline koht rühmituste "Siuru" ja "Tarapita" tegevuses. Elas 1944. aastast sõjapõgenikuna Rootsis, kus töötas Stockholmi Teatrimuuseumis (1945 1957). Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. 6. August Gailit
Carl Robert Jakobson Sündis 1841 aastal Tartus ja suri 1882 aastal Kurgjas. Ta oli Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Ta oli Adam Jakobsoni poeg. Nooruspõlv möödus tal Tormas. Hariduse omandas ta enda isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Õppis 18561859 Valgas Cinze seminaris. Ta oli 18591862 isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Paraku oli läinud ta Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ja ta lahkus 1862 aastal sellelt ametikohalt ning asus õpetajaks Jamburgi. Töötas aastast 1864 kooli koduõpetajana Peterburis. Ta omandas 1865. aastal saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülikooliõpetaja kutse. Liitus Peterburi patriootidega ning sai radikaalseks baltisaksa mõisnike võimu ja poolpärisorjusliku ühiskonnakorra vastu võitlejaks. Hakkas 1865 saatma kaastööd ,,Eesti Postimehele", hiljem ka liberaal...
Ferenc Liszt (1811-1886) Elu Kõikide aegade suurimaid klaverikunstnikke. Andekas helilooja, pedagoog, dirigent, muusika publitsist. Sündis saksakeelt kõnelevas Ungari piirkonnas. Isa tegeles harrastusmuusikuna. Koolis lisaainena prantsuse keelt. Alustas 9a pianistina. Õppis algul Viinis hiljem Pariisis. 1861 kolis Rooma, sinna ka jäi. Looming lõi uue klaverimängu stiili. Armastab esineda valitud publiku ees. Püüdis klaveril edasi andda selliseid varjundeid, mis meenutasid orkestri pille. Klaverikõla muutus enneolematult värvikaks ja jõuliseks. Kirjutas 3klaveripalade tsüklit. ,,Rännuaastad", ligi 40a
väljendada oma meeleolusid, hoiakuid ja Emil Nolde ,,Prohvet", ,,Püha mõtteid. Kõike kujutati dramaatilises valguses. (1867-1956) õhtusöömaaeg" Oma suhtumist ümbritsevasse püüti väljendada O. Kokoschka ,,Literaat ja publitsist inimese ja eseme deformeerimise teel. Inimesed (1886-1980) Herwarth Walden" on sageli jõhkra ja inetu välimusega. Sellega Egon Schiele ,,Autoportree" taheti iseloomustada inimeste hingeelu ja (1890-1918) ühiskonna seisundit. Kasutasid tihti räigeid
Ameerika kultuur 1945 80 Leila & Kribu Muusika al. 40'ndatest · John Cage (19121992) John on USA helilooja, pianist, publitsist. Ta on üks 20. sajandi tähtsamaid esindajaid. Mees, kes tuli välja teosega ,,4.13". Teose alguses tuli John lavale ja istus klaveri taha ning istus 4.13 minutit vaikuses ja siis saigi lugu läbi. · 40'ndatel oli kuulus jazz, see muutus peagi aga bluusiks, mis oli sarnane swingile. Peagi tekkis muusikasse Popmuusika ja rokk bändid. 70'ndatel tekkis Elekronmuusika. Tuntuks said ka muusikalid ( Väiksem variand ooperist ja operetist )
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
