Tänapäeval on palju ühikonnas juttu olnud teemast, kas sõjavägi peaks olema ka naiste jaoks või siiski jätta nõrgem sugupool sellest välja. On mitmeid riike, kus see on juba kohustuslik, näiteks Iisrael. Mina arvan, et on hea, kui igaks olukorraks (ka hullemal juhul sõjaks) on valmis nii naine kui mees, kuid samas usun, et naine peaks jääma koju, hoolitsema ja kaitsema eelkõige tulevasi põlvkondi. Seega jään oma otsusega erapooletuks, kuid kui tõesti muudetaks sõjaväekohustus tütarlastele kohustuslikuks, ei põikleks ma kõrvale, vaid teeksin selle katsumise julgelt läbi. Sõjavägi on tähtsaim riiklik relvastatud organisatsioon, mille põhiülesanne on kaitsta riiki välisvaenlaste vastu või muul moel toetada riigi poliitikat. Sõjaväe poolne kaitse võib realiseeruda nii akviitse osalemisega sõjas kui ka sõja ära hoidmisega heidutamise teel. See koosneb allüksustest, väeosadest, väekoondistest, operatiivkoondistest ning kõrgema
Absolutismi tunnused · riigivõim on jagamatu, mille puhul on kuninga või keisri võim piiramatu, kuigi ta võis küsida õukondlaste nõu. Neil oli ka piiramatu kohtuvõim. · merkantilistlik majanduspoliitika ehk reguleeritud majanduse areng · alalise armee loomine ,sõjaväekohustus, seda peeti väga oluliseks · üldine koolikohustus. Õpetajatena kasutati ohvitsere. Võrdlus: Valgustatud absolutism: Pandi rõhku haridusele Inimestel oli rohkem vabadust ja õigust teha seda mida nad ise soovivad Riiki pidi juhtima tugev kuningas Parlamentaarne monarhia:. Monarhile kuulub vaid esindusfunktsioon, tegelikult juhib riiki parlament. Preisimaa: Friedrich II- piiras teotöö mahtu, nõuti talupoegadelt vähem tööaega. Aga seda oli võimalik vähendada ainult riigimõisatest ja ametikülades. Koolihariduse areng- soovis, et inimesed oleksid rohkem haritud ja püüdleti sellepoole et kõikidel töölistel oliks mingi haridus. Avaldati koolid...
peatükk Millist vastukaja leidis Pr.revolutsioon teistes Euroopa maades ? 1) Need maad, kes olid võõra võimu all, olid selle poolt 2) Selles nähti valgustusideede levikut. 3) Venemaal oldi algul selle poolt, hiljem aga vastu. 4) Selles nähti otsest ohtu ka teiste maade monarhiale. Senise korra kaitsmiseks otsustati sekkuda Pr.revolutsiooni sõjaga. 1799 moodustasid prantsusmaa vastu ühisrinde Austria, Türgi, Venemaa jt. Prantslased asusid kaitsele, kehtestati üldine sõjaväekohustus. Millist vastukaja leidis Pr.revolutsioon teistes Euroopa maades ? 1) Need maad, kes olid võõra võimu all, olid selle poolt 2) Selles nähti valgustusideede levikut. 3) Venemaal oldi algul selle poolt, hiljem aga vastu. 4) Selles nähti otsest ohtu ka teiste maade monarhiale. Senise korra kaitsmiseks otsustati sekkuda Pr.revolutsiooni sõjaga. 1799 moodustasid prantsusmaa vastu ühisrinde Austria, Türgi, Venemaa jt. Prantslased asusid kaitsele, kehtestati üldine sõjaväekohustus
Kohustusliku sõjaväeteenistuse poolt või vastu. Eestis on teatavasti sõjaväekohustus tõsiasi, kuid seda vaid meestele. Naistele on see üdini ning täielikult vabatahtlik valik, kas astuda kaitseväkke või mitte. Mida arvata sellisest süsteemist ning kas olla sõjaväekohustuse poolt või vastu? Minu arvamus sellest jaotub kaheks. Mul on vastuargumente ning poolikuid pooltargumente. Ma olen absoluutselt nõus seisukohaga, et sõjavägi on mitmest aspektist kasulik, see parandab sinu füüsilist vormi, su tervist ning see valmistab
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist.
Kordamine. Rahvusvaheline olukord 1918-1939. 1. Versailles` rahu tähtsamad punktid. 2. Miks pidi Saksamaa nõustuma raskete rahutingimustega? Saksamaal keelati ära sõjatehnika omamine ja üldine sõjaväekohustus, seega ei saanud nad vastu sõdida ja pidid nõustuma raskete rahutingimustega. 3. Millised territoriaalsed muudatused leidsid aset pärast I maailmasõda? (osata nimetada impeeriume, mis lagunesid, ja uusi loodud/tekkinud riike) Vt. kaart õpik lk. 14. Kontrolltöös võib olla kaart. Lagunes Osmani impeerium. Laguned Austria-Ungari, asemele tuli Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia Tekkis Jugoslaavia Vene riigist eraldus Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola 4
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist.
Rassiteooria: aaria rass kui Euroopa kultuuriloojad, valitsejad, juudid ja mustlased on alamrass, rassidoktriinandis Saksamaale eesmärgi, ühtsustunde ja ohvrid, rass peab vabanema roojasest hävitada füüsilise või vaimse puudega inimsed, geneetiliselt nõrgemad (pärilike haigustega), alkohoolikud, kodutud, hulkurid, homoseksuaalid Sõjavägi: 1935. a kehtestati üldine sõjaväekohustus · Sammud sõja suunas: Ansluss, Müncheni tehing Anschluss Saksamaa annekteeris Austria 1938. a Müncheni tehing (Hitler, Mussolini, Chamberlan, Dalaidier) jagasid Tsehhoslovakkiat ja tunnistasid Saksamaa õigust Suudenimaa hõivamisele · Versailles' rahulepingu rikkumised 1932. a lõpetati reparatsioonide maksmine 1935. a kehtestati üldine sõjaväekohustus, loodi sõjavägi Wehrmacht
Ometigi tehti pärast sellist suurt ja laastavat sõda Saksamaale ja seega ka Hitlerile hulganisti järelandmisi. Kuid olid need siis õigustatud ja paratamatud või oleks olnud õigem neid vältida? Versailles' rahulepingust lähtudes ei olnud Hitlerile tehtud järeleandmised kindlasti õigustatud. Kuulutati sellega ju Saksamaa sõjasüüdlaseks, tänu millele oli ta kohustatud maksma reparatsioone USAle, kuid ometigi loobus ta nende maksmisest juba 1931. aastal. Lisaks kaotati Saksmaal sõjaväekohustus ning tal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Lisaks oli ka armee suurus kindlaks määratud (100 000 meest, 15 000 vabatahtlikku) . Ometigi alustas Saksamaa relvajõudude taastamist juba mõne aasta pärast peale rahulepingu sõlmimist, 1935. aastal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning 1936. aastal viis ta väed Reini demilitariseeritud tsooni. 1.septembril
Valgustus- vaimne liikumine Euroopas *usk mõistusesse ratsionalism *deistlik lähenemine jumalale *jumal, kui maailma looja mitte arendaja *hariduse edendamine *usk, et ühiskonda paremaks muuta Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa Thomas *kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast Hobbes *teos ,,Leviathan", riigieelne ühiskond kui ,,kõikide sõda kõikide vastu" (1588-1679) *ühiskondliku lepinguga riigivõim, vabadused piiramatu võimuga valitsejale (alamad ja valitseja) *monarhia käes seadusandlik-, täitesaatev- ja kohtuvõim *valitseja kindlustas alamate julgeoleku *absoluutne monarhia John Locke *arendas edasi üh. lepingut (vabade inimeste vahel) (1632-1704) *seadusandlik võim ei rakendaks ise seadusi ellu, täitesaatev võim ei looks seadusi, kuningas kinnitab seadused, maksud kehtestab parlament *riigi ja kiriku lahutamine ...
temast kauem, seetõttu koostas Karl VI pragmaatilise sanktsiooni See andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida Peale Karl VI surma puhkes Austria pärilussõda (1740-1748) Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima Maria Theresia peaeesmärgid muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest Reformid sõjaväereform sõjaväekohustus liisuvõtmise alusel üldine tulumaks kogu rahvale soodustas manufaktuuride rajamist talupoegade teotöö piiramine rahvakoolide loomine Tema reformid olid aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati Rajati ka Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks
TA kaasnes rauaaeg. Kreeka oli vaene ja maajäetud. OS- Troojasõda. OK- võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus- 800-500 eKr Uuteks keskusteks said linnad. Tekkis aristokraatia. Hakkasid kujunema linnriigid, kus kirjutati seadusi ülesse. Välissidemed Idamaadega. Loodi Kreeka tähestik. Tähtsamad linnad: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos. Rahakaubandus, Kolonisatsioon, Olümpiamängud. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr Ateena,Sparta õitseaeg. Sõjaväekohustus, ühiskond meestekeskne. Olid linnriigid. Rahvakoosolekutel said osaleda kodanikud. Peloponnose sõjad. Teatri suur tähtsus, Olümpia mängud. Filosoofia, ajaloo, matemaatika ja loodusteaduse tekkimine. Hellenism 338-30 eKr Rahvas enam ei saanud osaleda ühiskonnaelus. Idamaate kultuur hakkas mõjutama Kreekat. Kultuur elavnes, kaubeldi ja tegeleti käsitöödega.Luule muuutus populaarseks. Aleksander Suur vallutas Pärsia riigi. Palga sõdurid. Filosoofias spetsialiseeriti. Museioni asutamine
Valgustatud absolutism Preisimaa Austria Venemaa Rootsi Preisimaa Friedrich II Suur (1740-1786) · Reformid: majanduslikud (merkantilismi vaimus) toetas kaubandust toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse k...
Suurbritannia 1945-65 Kuuludes küll võitjate hulka,kaotab ta oma suurriigi positsiooni: võlakoorem 14 miljardit USD, kapitali vähenemine, inflatsioon. Välispoliitikas toetutakse Saksamaale ja liitlaspoliitikas USA-le. Devalveeritakse nael.Riigistatakse Inglise Pank, lennundus, söetööstus, transpordi- ja energia- ettevõtted,raua- ja terasetööstus,sots-kindlustus laiendatakse kohustuslikuks kindlustuseks. 1952 troonile asub Elisabeth ii. Kaotatakse üldine sõjaväekohustus; relvajõudusid vähendatakse ja varustatakse tuumarelvaga. -oli NATO asutajaliige -1956.a. sai tuumarelva omanikuks -osales Suessi kriisis 1956.a., mille tõttu Suurbritannia mõju Lähis-Idas hoopis vähenes -tegi tihedat koostööd USA-ga. Suurbritannia on jäägitult alati toetanud USA välispoliitikat (Külma sõja ajal, osalemine Lahesõjas 1991, Kosovo kriisis 1999, Iraagi okupeerimises) Majandus- suur import ja kapitali eksport,toodangunäitajate langus. 1963 ühinemine(EÜ)Euro...
tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgasõdurid Majanduslik edenemine nind kuningavõimu tugevnemine Rügemendiülema patent Värvati vabatahtlikke Sõjakäikudel olid kaasas ka kaupmehed ja suur hulk naisi Peatumispaik: rikkad piirkonnad või vaenlase piirkond Palgasõduri peamine motiiv: hea teenistus Sõjavägede varustaja telgiesine Alalise armee loomine Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima Kehtestati riiklik sõjaväekohustus Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks Tsiviileluga sidemete puudumine Alalise armee ülesehitus Jalavägi, ratsavägi ja suurtükivägi Ratsavägi: ratsavägi, keskmine ratsavägi ja kergeratsavägi 1648 aastal hakkas ratsaväe osatähtsus kaduma Loodi riiklik juhtimisaparaat ning ühtlustati kogusõjaväeelu Kergeratsaväeline Sõjakunst: Kuidas võita sõda? Kuidas võita lahing? Joontaktika
Kolmikliit:A-U, Inglismaa. Eesmärk:ülemvõimukehtestamine.Antant:Prantsus,Inglis,Venemaa E:taheti Saksamaa mõjuvõimu vähendada.1MSpõhj:Saksa ja Prantsus tüli, natsionalism, puudus organisatsioon, mis suudaks rahvusvahelisi suhteid parandada.11nov1918 kirj alla Compiegne'i vaherahule. Sõjatulemused: *lagunesid impeeriumid: Saksam, A-U, Osmanid, Venemaa. *tekk uued riigid: Soome, Eesti, Läti,Leedu,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Austr ja Ung. *kukutati dünastiad: Hohenzollernid,Habsburgid,Osmanid,Romanovid. *Sõtta oli mobiliseeritud 73milj, hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide d...
Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi tema sõjas või sõjaseisukorras olnud riikide v.a USA vahel. Versailles' rahlepingu sätted:
Saksamaa tingimused: · Saksamaa loovutas oma piirialad ja territoorium vähenes kaheksandiku võrra. · Okupeeriti Reini jõe vasak kallas ja 50km laiune vöönd paremast kaldast, kuhu moodustati demilitariseeritud tsoon. · Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust · Saksamaa loovutas kõik oma asumaad, mis jagati hiljem Rahvasteliidu vahel välja. (nt. Jaapan sai Vaikse ookeani põhjapoolkera saared) · Kaotati sõjaväekohustus ja ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, -lennukeid, allveelaevu, tanke ega raskeid kahureid. Armees tohtis olla kuni 100 000 meest, vabatahtlikke kuni 15 000 meest. · Pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest reparatsioonimakse. Vesailles' rahuleping Saksamaaga-1919 Neist tähtsaim oli Versailles' rahuleping mis lõpetas formaalselt maailmasõja Saksamaaga ja kõigi tema sõjas või sõjaseisukorras olnud riikide v.a USA vahel. Versailles' rahlepingu sätted:
Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola Tegelased: Peeter Pint- taluperemees, Anne- Peetri naine, Juts- Maie ja Peetri poeg, Maie -Peetri ja Anne tütar, Erastu Enn ja Männiku Märt- Maie kosilased, KureAadu- vallavalitsuse kasak. Kokkuvõte Mulgid pettsid Peetrilt välja talu ja maad, sellepärast vihkas Peeter kõiki mulke. Peetri tütrel Maile oli kaks kosilast-Erastu Enn ja Mäeotsa Märt.Peeter ei tahtnud Maiet anda Märdile, sest too oli mulk.Aga Ennu vastu tal midagi polnud.Kuid Maie Ennu ei tahtnud, põhjendades sellega, et Ennul puudub pöial.Enn oli kaval, punaste juustega ning tal on pöial maha raiutud, et sõjaväest pääseda. Maie tahtis Märti, kes oli heasüdamlik, hooliv, töökas ja tagasihoidlik.Siis luges Enn Postimehest, et linnas makstakse püti tangu eest 8 rubla ja 20 kopikat.Kuid tegelikult on seal pütt tangusoola 8 rubla ja 20 kopikat, aga tangusoola asemel on täpikes...
EESTLANE NÕUKOGUDE ARMEES Leon Kann 11.B Nõukogude ajateenistuse põhiprintsiibid Nõukogude Liidus oli seos kodanikuks olemise ja sõjaväeteenistuse vahel otsene ja üheselt mõistetav. Konstitutsioon deklareeris, et “Sõjaväeteenistus NSV Liidu relvajõududes on Nõukogude kodanike austav kohustus.” Sellele sekundeeris seadus üldisest sõjaväekohustusest: “Üldine sõjaväekohustus on seaduseks. Sõjaväeteenistus NSV Liidu relvajõududes on Nõukogude kodanike austav kohustus.” Kutsealuste arvele võtmine Kõige olulisem institutsioon ajateenistuse süsteemi korraldamisel oli Nõukogude Liidu Kaitseministeerium, mille pädevusse kuulus kutsealuste kvoodi seadmine kõigis kuueteistkümnes sõjaväeringkonnas. Ministri käskkirjast sõltus ka teenistuse algus- ja paljuoodatud lõpukuupäev.
• Tuntuimad valgustatud monarhid olid: • Friedrich II Preisimaal • Maria Theresia • Joseph II Austrias • Katariina II Venemaal • Valgustatud monarhiks olemise eeldused: • 1) monarh pidi olema igakülgselt haritud, • 2) ta pidi üles kasvama õigete eetiliste põhimõtetega, • 3) tal pidi olema absoluutne võim. Preisimaa 18. sajandi algul • Preisimaa valitsejaks oli Friedrich Wilhelm I (1713-1740) kelle ajal loodi tugev Preisi armee. • Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur (valitses aastail 1740-1786). Reformid: • Kohtutes keelati piinamised ning kuulutati välja usuvabadus. • Friedrich II majanduspoliitika oli merkantilistlik. • Toetati kaubandust ja kodumaist tööndust. • Kuivendati Oderi-äärsed sood ning rajati ligi 1000 uut küla. • Talupoegade teokoormistele seati kindlad piirid.
segasid Versailles`i rahulepingu sätted ning mitmed teised rahvusvahelised lepingud. Kasutades ära soodsaid rahvusvahelisi olusid ja demokraatlike riikide suutmatust Saksamaad takistada, alustas A.Hitler Versailles`i süsteemi lammutamist. 1932.a.- Saksamaa keeldus maksmast reparatsioone viidates süvenenud majandusraskustele "suure majanduskriisi" tingimusis (NB! Seda tehti juba enne Hitleri võimulepääsu). 1935.a.- Saksamaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ja senise 100 000 armee asemele hakati looma üle miljoni-mehelist Wehrmacht`i (kaitsevägi). 1935. a.sõlmiti Inglise-Saksa mereväekokkulepe. Sellega lubas Inglismaa ehitada Saksamaal sõjalaevastiku, mis moodustab 35% Inglise omast, ja omada allveelaevastikku, mis moodustab 45% Inglaste omast. Inglismaa lootis lepinguga pidurdada Saksamaa relvastumist (salaja oli nii- kui-nii relvi toodetud). Väikeseid järeleandmisi tehes üritati Hitlerit nö maha rahustada
detsembrist 1799 kuni 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. Keiser 1804 aasta 18 mail lasi ta end keisriks määrata ja muutis oma nime Napoléon Bonaparte'ks. 1814 aasta 11. aprillis lõppes tema valitsemis aeg keisrina. Põhimõtted. Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1. Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. 2. Vabaturumajanduse kehtestamine. 3. Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4. Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5. Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Vallutused Egiptus Malta Itaalia Austria Sveits Holland Viini kongress Toimumis aeg: 1814 1815 Toimumise eesmärgik: Mitmete Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme lahendamine. Viimane lahing.
Taanile, Poolale, Leedule ja Tšehhoslovakkiale. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 mehele, ei tohtinud kehtestada sõjaväekohustust, keelati omada lennuväge ja allveelaevu, pidi maksma kahjutasu võitjariikidele. 10. St. Germaini rahuleping Austriaga 10. septembril 1919 Austria tunnustas Tshehoslovakkia, Poola, Ungari ja Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigi iseseisvust, loovutas alasid Itaaliale ja Ungarile, armee suuruseks tohtis olla 30000 meest, üldine sõjaväekohustus kaotati. Keelati Austria ühinemine Saksamaaga. 11. Trianoni rahuleping Ungariga 4. juunil 1920 Ungari pidi tegema territoriaalseid loovutusi Tshehhoslovakkiale (Slovakkia), Jugoslaaviale (Horvaatia) ja Rumeeniale (Transilvaania), armee suuruseks tohtis olla 35000 meest, üldine sõjaväekohustus tühistati, kohustus maksta reparatsioonimakse. 12. I maailmasõja tagajärjed Hukkus u 10 mln inimest, haavata sai 20, kellest 3,5 mln jäi vigaseks. Varisesid
Sellest võib kindlalt järeldada, et riik valmistub sõjaks. Hitler hakkas sõlmima ka koostöölepinguid Prantsusmaa, Inglismaa ja NSV Liidug. Liitlaste otsimine on teiseks kindlks sammuks sõja suunas. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidust välja, kuna Inglismaa, Prantsusmaa ja veel mõned riigid olid vastu Saksamaa piiramatule relvastumisele. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Nii Prantsusmaa kui ka Inglismaa suhtusid taolisse Versailles´ lepingu rikkumisse üsna rahulikult ja Saksamaast ei nähtud veel tõsist ohtu. Saksamaal toimus lähenemine Itaalia ja Jaapaniga, kellega sõlmiti isegi teljelepingud 1936. aastal ja 1937. aastal pakt, mis tähendas võitlust kommunismi vastu. Koostöös Itaalia juhi Mussoliniga aitas Hitler Francol võita Hispaania kodusõda, mis kestis algas 1936 ja lõppes 1939. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja
Juhiks Danton (12 liiget). Arreteerisid zirondiine. Jakobiinide diktatuur Nende põhiseaduse sisu üldine valimisõigus (alates 21.aastast), demokraatia Tegevused, reformid: · Kehtestati surmanuhtlus kahtlaste nimekirja alusel, hukati Marie Antoinette' · Kõikide feodaalkohustuste kaotamine, talupojast saab maaomanik · Üldine sõjaväekohustus, sõjaväevarustamise kohustus · Kehtestasid maksimum- ja miinimumhinnad kõikidele toodetele · Üleminek meetermõõdustiksüsteemile, uue usu juurutamine, rõivastus lihtsamaks, vooruse põhimõte, revolutsiooni kalender, kiriku rolli vähendamine, mõistuse kultus 13. Juuli tapeti Marat ajalehe väljaandja (,,Rahva sõber" ajaleht, kahtlaste nimekiri) 27. juuli 1974 - hukati Robespierre' Direktooriumi ebapopulaarsuse põhjused:
maksude tõstmine muutis rahva rahulolematuks. Seepärast kehtestati Seadusandliku Kogu poolt konstitutsiooniline monarhia: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. 21.september 1792 võttis Rahvuskonvent vastu seaduse, millega kukutati kuningavõim sootuks ning kuulutati välja vabariik. Jakobiinide diktatuuri ajal tehti sõjalisi ümberkorraldusi. Prantsusmaal kehtestati üldine sõjaväekohustus ning sellega kaasnes uus ohvitserkond. Riigis hoogustus relvatootmine. Sõjapidamistaktikas võeti suuresti eeskuju USA-st, mis oli Ameerika iseseisvussõdade üheks mõjuks. Prantslased tegid mitmeid muudatusi oma mõõdu- ja kaaluühikute süsteemis ning mindi üle revolutsioonikalendrile. Uued mõõtühikud põhinesid nüüd loodusel. Pikkusühikuks sai meeter, mis oli veerandmeridiaani kümnemiljondik osa ning kümnekordsuse alusel loodi meetermõõdustik.
1885. rajati India rahvuskongress, 1906. Moslemi Liiga, 6) Milline oli Jaapani traditsiooniline usund ja kes oli selle pea? Shinto, Jaapani keiser, ehk kõrgemvaimulik 7) Kes oli Jaapani kuulsaim valitseja 19. sajandi lõpul ja millisesse dünastiasse ta kuulus? keiser Mutsuhito, Meiji dünastiasse. 8) Millised ümberkorraldused tehti Jaapanis 20. sajandi algul? Kaotati seisused ja nende eesõigused, anti õigused lihtrahvale, kehtestati üldine sõjaväekohustus. 9) Millised linnad on olnud Jaapani keisri residentsiks? Tokyo, Kyoto. 10) Mida kujutas endast kastikord? inimesed oli seisuste järgi jagatud kastidesse. 11) Miks puhkesid Hiinas oopiumisõjad? et teha lõpp oopiumi sisseveole Hiinasse. 12) Kes on misjonär? Kes oli Aafrika kuulsaim misjonär? Miks? - Usulevitaja, David Livingstone, I eurooplane, kes läbis L-Aafrika rannikust rannikuni ja avastas Victoria joa. 13) Milliste avastustega on hakkama saanud järgmised teadlased?
Kohe pärast sõja algust kuulutas Rahvaste Liit selle vallutussõjaks ning kutsus üles sõjaka riigi suhtes majanduslikke karistusmeetmeid rakendama. See aga ei andnud tulemust kuna Saksamaa hakkas ise Itaaliat varustama. Mõne kuu pärast oli sõda läbi ja Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. 5) Miks õnnestus Saksamaa taasrelvastumine ? kuna saksamaa astus Rahvasteliidust välja ja hakkas Hitleri eestvedamisel looma võimast sõjaväge. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Ja ei kumbki Inglismaa ega Prantsusmaa ei reageerinud sellele eriti. Varsti sõlmis Inglismaa merekokkuleppe Saksamaaga. Ja saksalsed said suurendada sõjalaevade arvu. 6) Miks omandas Hispaania kodusõda rahvusvahelise tähtsuse - hispaanias võitsid üldvalimised vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud aga rahvarinde valitsusega rahul ja varsti puhkes kodusõda. Rahvarinde pooldajad maid hakkasid toetama Nõukogude Liidu tegelased ja Saksamaa
ladina keelde. Kreeklased austasid jumalaid ja uskusid siiralt neisse. Peale kreeklaste vallutamist, hakkas kreeka kultuur vaikselt roomlaste üle võimu saama. Nende religioon ja usk olid minemas rooma kultuuriloo loomise suunas. Kreekas oli peajumal Jupiter, tema naine Juno, merejumal Poseidon, allmaailma jumal Hades. Roomas olid vastavalt Zeus, Hera, Neptunus, Pluto. See näitab, et kreeklased olid algselt nad loonud. Haridus oli üsna sarnane mõlemal poolel. Nagu Kreekas oli sõjaväekohustus, oli ka roomlastel sama. Kõige rohkem võeti Kreeka kultuurist üle selle, et hakati õpetama vaimselt, see tähendab, et õpetati kirjatarkust ja kõnekunsti. Seda kõike tehti selleks, et noorelt hakkaksid inimesed kuulsaks riiklikul tasandil. Kreeka kultuuri õpiti, kuna see oli oluline roomlastele, samuti õpiti rooma kirjandust. Kreeka teater levis Roomasse üsna hästi, sest nad võtsid ka selle üle ja kohandasid endale paremaks
Kaotajatesse suhtuti üleolevalt. 2.Nimeta Versaille rahulepingu tigimused mis määrati Saksamaa suhtes,näited . Saksamaa pidi loobuma paljudest piiri aladest , kaotas 1/8 oma aladest,Reini tsooni demilitariseerumine, ei tohtinud olla suuri sõjalaevu,allveelaevu,lahingulennukeid,tanke ega raskeid kahureid.Oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa-ja 15 000 mereväelast.Saksamaa pidi maksma reparatsioone. 3.Kuidas Saksamaa rikkus Versaille rahulepingut ? Esita näiteid. 1)Üldine sõjaväekohustus 2)Merepakt Inglismaaga , tänu millele suurendati sõjalaevade arvu. 3)Saksa väed sisenesid Reini piirkonda. 4)Tootis massirelvu 4.Kuidas muutus jõudude vahekord pärast esimest maailmasõda ? Kasvas USA mõju euroopas, tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa .Venemaast sai NSVL. 5.Loetle uued riigid , mis tekkisid esimes maailmasõja käigus. Kujunesid:Eesti,Leedu,Läti,Soome,Poola,Austria,Ungari,Tsehhoslovakkia,Iirimaa. 6.Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930.aastatel?
Pärast seda Prantsusmaa edukus tõusis, ta liitis endaga väga mitmed alad (Madalmaad, Saksamaa..). Kuna Prantsusesõjavägi oli nii tugev, pidid Euroopa riigid oma vägesid taaskord ühendama. Moodustati viiest riigist koosnev koalitsioon Prantsusmaa purustamiseks. Sellega algas I koalitsioonisõda. Selle sõjaga tuli taplemine taas Prantsusmaa aladele samuti kehtestati Prantsusmaal üldine sõjaväekohustus, mis võimaldus koostada väga suure armee. See sõda muutus üsna pea vallutussõjaks, mille eesmärk ei olnud enam revolutsiooni kaitsmine vaid ka uute alade vallutamine ja ülemvõimu kehtestamine. Prantsusmaa vägi pani paljusid riike sellega rahu sõlmima ning sellega lagunes ka I koalitsioon. II koalitsioon loodi siis, kui Prantsusmaa asus sõdima Egiptuses. Esimest korda saatis Napoleoni ebaõnn merelahingus, millega Inglismaa kindlustas oma ülemvõimu
Compiegne vaherahu 11.11.1918 Antandi ja Saksamaa esindajate vahel, lõpetas üle 4a kestnud sõja. Saksamaa viib väed välja okupeeritud aladelt Versailles rahuleping võitnud riigid surusid 28.juuni 1919 Saksamaale peale rahu. Saksamaa tunnistati sõja süüdlaseks, pidi võitjatele maksma reparatsioone, armeed vähendati, sõjalaevastikku piirati, pidi loovutama 10% territooriumist Euroopas ja andma kõik oma kolooniad võitjatele, sõjaväekohustus keelati. Bresti rahu kevad 1918, Saksamaa ja Venemaa vahel. Venemaa loobus kõigist vallutatud aladest ning andis Balti riigid Saksa mõjusfääri. Sõja kaotajad, põhjused Saksamaa kaotas, sest tal oli vähe liitlasi, sõdis kahel rindel, välksõja plaan kukkus läbi, majanduslikud raskused, suured kaotused rinnetel, võimukriis riigis. Võitjad, põhjused USA, Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia Muutused kaardil peale I MS Tekkisid Austria, Unglari
otsustasid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA, aga kas need otsused ka mõistlikud olid? Kuna Saksamaad peeti sõja alustajaks ja ta ka kaotas esimese ilmasõja, siis taheti temast peale sõda viimast välja pigistada. Võitjariigid mõtlesid vaid oma huvidele ning unustasid selle, et tulevikus võib Saksamaa kosuda ning üritada kättemaksu. Rahutingimused olid sellisele võimsale riigile nagu Saksamaa väga karmid. Nimelt üks kaheksandik territooriumist võeti neilt ära, kaotati sõjaväekohustus, ei tohitud omada lennu -ega mereväge, armeesuurusele pandi kindel limit peale ning ta pidi tasuma kindlaks määramata suurusega reparatsioonimakse. Võitjariigid poleks pidanud Saksamaast nii palju ahnitsema ja välja pigistama nagu nad seda tegid. Rahutingimused häbistasid ning ka killustasid riiki. Kuid oleks pidanud sellega arvestama, et iga haav paraneb kord. Minu arust oleksid võitjariigid pidanud Saksamaale natuke leebemad karistused määrama
9.klassi ühiskonnaõpetuse kordamiseks Riik. Valitsemine. Erakonnad, valimised. Õigussüsteem. Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus) Vabariik, president Monarhia, kuningas, sultan, emiir,seik Demokraatia mis on? Mõiste päritolu? Diktatuur - ? Absoluutne monarhia - ? Põhiseaduslik demokraatia - ? Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab? Riigi kolm võimu millised on kõigi kolme ülesanded seadusandlik võim parlament; täidesaatev võim- valitsus; kohtuvõim Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -liht...
Prantsuse revolutsioon 14. juuni 1789-Revolutsiooni algus 1789. aastal tehti järgmiseid ümberkorraldusi:Rahvuskogu ehk Asutab kogu, Bastille vallutamine, seisused tühistati, kirikumaade riigistamine. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" peamised põhimõtted olid kõigi inimeste võrdõiguslikkus ja vabadus. I põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia. Seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule kogule, täidesaatev võim jäi kuningale. Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning ...
24. Miks puhkes ja millal toimus Hispaania kodusõda? Mis oli selle tulemus? · Vabariiklased said võimule ning diktatuurimeelsetele sõjaväelastele see ei meeldinud.19361939. Riigis kehtestati diktatuur. 25. Nimeta viis sammu, mis astuti Saksamaal pärast Hitleri võimuletulekut 1933. aastal. * Sooviti tühistada Versailles' rahuleping.Lahkuti Rahvasteliidust. Seati sisse üldine sõjaväekohustus. Mereväekokkulepe Suurbritanniaga. Rahvahääletus Saarimaal. Marsiti väega Reini piirkonda.
Sundsteriliseerimine Välispoliitika: eesmärgid Tühistada Versailles' leping ja ühendada kõik sakslased ühte riiki Luua Suur-Saksamaa (eluruumi-teooria!) Luua Germania suurriik Atlandist Uuraliteni Idaaladelt küüditada või likvideerida 30 milj. inimest, asemele aarialased Germaniseerida uued alad 25-30 aastaga (kiirraudteed, 2-korruselised rongid 200 km/h) Välispoliitika: sammud 1933 Saksamaa väljub Rahvasteliidust 1935 taasrelvastumine a) taastatakse sõjaväekohustus luuakse Wehrmacht b) taastatakse lennuvägi (Luftwaffe) c) mereväeleping Inglismaaga taastatakse merevägi (Kriegsmarine) 1936 liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga Põhivaenlased Prantsusmaa ja Poola, võimalik liitlane Suurbritannia (miks?) Millega see kõik lõppes? Kevadeks 1945 oli Saksamaa II maailmasõja kaotanud - 30. aprillil sooritas Hitler enesetapu - 8. mail Saksamaa alistus 1945-1946 toimus Nürnbergi kohtuprotsess natslike
Natsipartei nüüd püüdis võimule tulla parllamendi valimiste kaudu . Seoses Suure Depressiooniga kasvas nende populaarsus 1932. sai Natsiparteist Riigipäeva suurim erakond. 30.jaanuaril 1933a. nimetab Saksa president Hindenburg Hitleri riigikantsleriks. 1,5a. pärast saab presidendi ameti Hitler (Hindenburg suri). Saab führeriks. 1933 1. Aprill juutide tagakiusamine riiklikul tasandil. Tipuks 1938 nov. Saksa konkreetsed sammud: Locarno lepingu mittetäitmine. 1935- kehtestati üldine sõjaväekohustus -Suurbritanniaga mereväe kokkulepe +alustas lennuväe loomist 1936 Liitis uuesti endaga Saarimaa -Viis oma väed Reini demilitariseeritud tsooni. - kehtestati 2a. sõjaväekohustus (üldine) -Berliin Rooma telg (Itaalia- Saksa sõjalis-poliitiline liit.) -Komiterni vastane pakt (Jpn, Saksa kommunistliku liikumise vastane) osavõtt Hisp. Kodusõjast. 1938 Hitler hakkas avalikult ellu viima Suur-Saksa ideed. Välisminister Ribbentrop(-1945)
Blokid sõjas Saksamaa sammud sõja suunas kuni aastani 1939 1934 - Saksa võimsuse taastamise plaan, mittekallaletungi leping Poolaga 1935 - üldine sõjaväekohustus 1936 - Reini jõe demilit. tsooni sisenemine 1937 - Hitleri plaan eluruumi laiendamiseks relva jõul 1938 - Austria anšluss(saksa k. ühinemine)( tegelikult keelatud) 1939 – Saksamaa sissetung Tšehhoslovakkiasse, nõudmised Poolale MRP sisu ja selle elluviimine lehelt Eeldused sõjaks Poliitilised eeldused Versaille rahuleping osutus ebapüsivaks. Rahu hoidmiseks loodus Rahvasteliit ei suutnud oma ülesandega hakkama saada ehk suurriike ohjeldada. Seepärast
aastal. Tuli tühistada Versailles rahuleping ja teised Saksamaad ahistavad lepingud ning laiendada eluruumi. Aarja rass oli kõige kõrgem ja selle puhtus tuli säilitada. Toimus massiline juutide tagakiusamine. Riigis toimuvat kontrolliti relvastatud rühmituste poolt. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis H. Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Saksamaad kiiresti taasrelvastada: sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Seal oligi juba diktatuur ja võimukas Lenin. 1924. aastal suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Stalin. 1928. aastal algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama, kuna ta kartis et keegi võib teda kukutada. Stalin võttis kastusele viisaastakuplaani, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks, see omakorda tähendas naasmist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandisse
3. talupojad said õiguse omada kinnisvara, tegeleda käsitöö ja kaubandusega ning ajada iseseisvalt kohtuasju. Mõisnik ei võinud enam talupoega müüa ega osta. 4. Talupojad said endale kindlaksmääratud suurusega jaosmaa, mis tuli mõisnike käest osta välja, alles seejärel sai talupojast maaomanik. Maa ostmiseks andis riik talupoegadele küll laenu, kuid see tuli kõrge protsendiga tagasi maksta. 5. seisuslikud vahed vähenesid (kaotati aadli eesõigustatud poliitiline seisund, sõjaväekohustus ja haridussüsteem) majanduselu elavnes (sellele pani aluse pärisorjuse kaotamine) kultuurielu elavnes (head tulemused ajakirjanduses, kirjanduses, teatris ja kunstielus) ühiskond vabanes vaimselt (sõnavabadus, ühiskondlik arvamus) 6. Venestamisele pani aluse Aleksander III võimuletulek. Venestamine tähendas vene keel sundust ja õigeusu pealesurumist. Eesmärk oli kõik muuta vene keelseks Ja Venemaa sarnaseks. Kogu
ajal. Ta seisis uhkelt vastu venestamisele rääkides eesti keelt isegi siis kui see oli keelatud. Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja, kus avaldati rahvuse säilitamise kõrval ka muret eestlaste majanduselu korras hoidmise kohta. Teemad Suured reformid Venemaal A II kaotas pärisorjuse, millest tulenevalt muudeti ka kõike muud .talupojad said õiguse omada kinnisvara .seisuslikud vahed vähenesid: aadlid kaotasid eesõiguse, mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus, haridussüsteem. Majanduselu elavnes: kapitalistlikud suhted arenesid kultuurielu elavnes: loominguvabadus . tühistati karmid tsensuurieeskirjad, sõnavabadus, ajakirjandus avaldas rohkem. 1905. aasta revolutsiooni põhjused mitmed siseriiklikud probleemid põrkusid kokku .rahvas ei usaldunud enam tsaari lubadused asju paradada .politsei ja sõjavägi ei suutnud mässu lämmatda .Verine Pühapäev Rahvusliku liikumise eeldused Eestis uus põlvkond inimesi oli sündinud pärisorjuseta
Versailles' süsteem kas lüüasaanute karistamine või uus kord ? Esimene maailmasõda algas 28. juuli 1914 ning lõppes 11.novembril 1918. aastal. See sõda loeti lõppenuks, kui Antandi ja Saksamaa esindajad kirjutasid alla Compiegne'i vaherahule 11. novembril 1918. aastal. 18. jaanuaril 1919. aastal toimus Pariisi rahukonverents, millest võttis osa 26 Keskriikidega sõdinud riiki, kaotajaid ei kutsutud. Tähtsamad osavõtjad olid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja USA. Pariisi rahukonverentsil slmiti 28. juunil 1919. aastal Saksamaa ja vitjate vahel Versailles' rahuleping. Versaille' rahulepingu tingimused oli karmid ning ebaõiglased sõja kaotanud riikide aga kõige rohkem Saksamaa suhtes, keda peetakse Esimese maailmasõja algatajaks. Saksamaad karistati mitmes aspektis. Esimeseks karistuse punktiks olid reparatsioonid. Sõja käigus tekitatud kahjude eest nõudsid kõige rohkem korvamist Prantsusmaa...
Sellele järgnes lai vastukaja-ühiskondlik murrang ja tagasipöördumine absolutistliku riigikorra juurde polnud enam võimalik. 11.Pr rev mõjutas teisi riike ka. 12.a) V, b)A, c)K, d)A, e) K, f)V, g)V 13. 4 2 1 6 3 5 14. 15. 3+:kaotati seisuslikud eesõigused ja teotööd, kiriku ja aadli maid müüdi. 3-:kriis majanduses, rahulolematus kuningaga, hukati 40 000 in. 16.Pandi alus inim-ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas levima rahvustunne. 17. Kuna Marat ja tema kaaslased tahtsid ideaalset riiki , aga ei teadnud kuidas seda saada. Samuti olid olulisel kohal ka VVV(võrdsus,vabadus,vandlus). 18.S Pr rev oli verine ja ohvriterohke, kuid leian, et posit külgi oli tunduvalt rohkem ning kodanikele ja ühiskonnale tehti mitmeid edukaid ümberkorraldusi. Revolutsiooni ajal muutus tõsiselt ellusuhtumine.
Sõjaplaanid: Saksa(Schliffeni) plaanis oli Prantuse kiire purustamine ja siis minemine itta Vene vastu. Enamus jõududest koondati Prantsuse vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus nad pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaale minema, mööduma kaarega Pariisist ja siis selle vallutama. Esialgu jäi itta vähe üksusi. (Plaan 17)Prantsuse sõjaplaan: Prantsuse- saksa piirile seati tugev kindlustuste süsteem, kuid mitte Belgia piirile. Ei usutud, et Saksa rikub Belgia neutraliteeti. Plaanis oli hõivata Lotring ja Elsass ning sissetung Saksamaale. Hoogne pealetung. Inglismaal puudus plaan, nad olid valmis koostööks prantslastega, toetamaks nende vasakut tiiba. 70000 meest. Venemaa oli nõrgalt valmistunud: suur armee kuid vilets varustus, kogunemine võttis aega. Prantsuse palvel ründas Vene Ida-Preisimaad, kuigi ta oleks saanud rünnata ka A-U'd. Austria-U pidi võitlema mitmel rindel: Serbia ja Vene vastu, väiksem osa suunati Serbia, s...
Prantsusmaa nõudis I.maailmasõja lahingutegevusest tingitud kahjude eest Saksamaalt suuri reparatsioonimakse. Selle kohustuse täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Saksamaa pidi veel loovtama ligikaudu 1/8 oma aladest, seal hulgas ka Elssas ja Lotring. Lisaks kõigele sellele Saksamaa desarmeeriti. Neil võis olla vaid 100 000 sõdurit ning pidid loovutama põhiosa oma sõjarelvadest: tankid, allveelaevad, lennukid ning piirati ka laevastiku suurust. Samuti keelati neil kehtestada sõjaväekohustus. Ainult vabatahtlikud võisid olla sõjaväelased.tingimuste täitmiseks, demilitariseeriti Reinimaa. Kõige naljakam selle juures on see, et neid isegi ei kutsutud arutama antuid küsimusi, vaid neilt nõuti lepingu tingimusteta täitmist või muidu ähvardati jõu kasutamisega. Sakslastel ei olnud muud valikut, kui lihtsalt nõustuda. Saksamaa ei olnud ainuke riik, kelle arvates neile liiga tehti. Lisaks nendele oli ka näiteks Itaalia, Venemaa ja Jaapan
NAPOLEONI VÕIM Birgit Roosileht 10 J 2012 Sündis Korsika saarel Brienne sõjakool Pariisi kõrgem sõjaväekool Sõjaväeline karjäär algas Prantsuse revolutsiooni ajal Hea haridus tänu päritolule (ta isa oli advokaat) Noorus ja haridus Terav mõistus Väga hea mälu Suur töö võime Karm Halastamatu Teadis paljude oma sõdurite nimesid peast Suutis tegeleda mitme asjaga korraga Auahne Armastas kuulsust Küllalt tujukas Isikuomadused 1796-1797 sõjakäik Põhja-Itaaliasse 1798-1799 sõjakäik Egiptusesse 1799 naases Prantsusmaale ja teostas 18. brümääri riigipöörde Lõi konsulaadi, olles ise üks kolmest konsulist 1801 paavstiga sõlmiti konkordaat (enamus prant. usk katoliitlik, aga sallitakse ka teisi nt. hugenotte) 1802 kuulutas end eluaegseks konsuliks 1804 kroonis end Prantsusmaa keisriks* Lõppes I vabariigi aeg, algas I keisririigi aeg Prantsusmaal Tõus võimule Absolutistlik valitsemisviis Range tsensuur Kirik allutati riigile Kesk- j...
1. Ristisõda oli suur pöördepunkt. Ristisõjaga viidi Eesti muinasajast keskaega, Eesti ei hallanud enam ise oma maad oli võõrvõim ning Eesti ütle lahti muinasusust ja hakkas kuuluma kristlikku kultuuriruumi. JÄI SAMAKS MUUTUS Majandus Endiselt põllumajandusmaa, Eestlased said maaisandad, kelle enamus inimesi põllumajanduses. heaks töötada ja kellele makse maksta. Ühiskond Enamik eestlasi olid talupojad Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased, eesti ala jagunenud neljaks väikeseks riigikeseks. Linnad - (linnu polnud) Linnad hakkavad tekkima Usk Muistsed kultus...
jure tunnustamist. Juriidilist tünnustust küll ei saavutatud, kuid de facto tunnustus siiski saadi. Versailles'i rahuleping Sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi peeglisaalis. Elsassi ja Lotring Prantsusmaale, mõned alad Belgiale, Taanile ning uutele riikidele. Saksamaa territoorium vähenes 1/8 võrra. Saksamaa pidi vähendama sõjaväge 100 000 meheni, kaotati sõjaväekohustus, ei tohtinud omada suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid. Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude eest. Rahvasteliit oli aastatel 19191946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel. See oli esimene ülemaailmne organisatsioon, mille põhiülesanne oli tagada maailmarahu. Organisatsiooni ei kuulunud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
