Veekonfliktid Ladina- Ameerikas Hanna Vahter 12B klass Veekonfliktid Ecuadoris Põhjustatud puhta vee pärast Kellel on õigus vee üle? Kes seda kontrollida võiks? Kuidas veega seotud majandust edasi arendada? Kes sellest kõigest kasu saab? Veekonfliktid Ecuadoris Konflikti poolteks võib laiahaardeliselt võtta valitsus ning suurärimehed vs. Ecuadori põliselanikud Põliselanikud võtlevad seaduseelnõu vastu, mis lubaks vee erastamist Vesi müüakse jõukatele äridele ning vaesed peavad seda endale ostma Suur osa veest saastatakse tänu kaevandustele Pichincha provints Imbabura provints Ecuador Cotopaxi provints Veekonfliktid Ecuadoris Ecuadori põliselanikud protesteerivad praeguse süsteemi vastu blokeerides teid Marssides tänavatel Põhjustades rahutusi
Võrrelge Sparta ja Ateena ühiskonda ning riigikorraldust (§15). Sparta Ateena Asukoht Lõuna-Kreekas (Lakoonika Kesk-Kreekas (Atika maakond) ja Messenia maakond) Kodanikud Lakioonika kodanikkond Atika kodanikkond vabad spartiaadid, enamik meessoost põliselanikud, Lakoonika elanikke (mittekodanikud) perooigid , Messenia elanikud - heloodid valitsemisvor Aristrokraatia; range Demokraatia (kuigi algul m kasvatussüsteem aristokraatia ning ka türannia) rahvakoosole Spartiaatide koosolek Kodanike koosolek - kõikide k lõplike otsuste langetamine otsuste langetamine
Kuld Tõi kaasa hindade revolutsiooni Hinnad kerkisid ning lihtinimesel oli raskem saada kaupasid kätte. Euroopa hakkas uusi alasid koloniseerima ning tekkis orjakaubandus Euroopast tulnud haigused Põliselanike organism ei suutnud võidelda valge mehe toodud haiguste vastu ning paljud põliselanikud surid näiteks nohusse. Põliselanikud viidi ära oma kodumaalt ning sunniti orjatööle ·http://en.wikipedia.org/wiki/Age_of_Discovery#The_.22West_Indies.22: _Columbus_Central_America_and_Cabral.27s_Brazil_.281492-1500.29 ·http://goldprice.org/gold-jewellery/uploaded_images/india-gold- jewellery-783123.jpg ·http://en.wikipedia.org/wiki/Vasco_da_Gama ·http://afrocityblog.files.wordpress
kinnistumine: päevarahad nõukogu ning rahvakohtu liikmetele, aristokraatialt võimu äravõtmine Spartiaadid doorlased, vabad Kodanikud- vabad meessoost täisealised poliitiliste õigustega kodanikud, ~ (vanemad kui 20 a) põliselanikud ~ 40 000 5% elanikest, moodustasid Sparta Kodanike naised ja lapsed ~ 80 000 kodanikkonna, 4 kindlustamata küla Metoigid (võõramaalased) vabad (ei omanud elanikud kodanikuõigusi, arvukad võõramaalased, elasid Perioigid Lakoonika pärisrahvas, enamasti linnas ning tegelesid käsitöö ja vabad ei omanud poliitilisi õigusi, kaubandusega, pidid maksma riigile maksu ja
tulema. Kahekümne aastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Nüüd võisid nad endale saada maatüki ja pidid soetama perekonna. Abielu loeti häbiväärseks. Riigi huvid olid üksikisiku huvidest tähtsamad. Kodanikes hinnati vaprust ja distsipliini. Karm distsipliin tagas riigi sisemise stabiilsuse. ATEENA Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud. Varasel perioodil valitses Ateenas pärilik aristrokraatia. Aastal 594 eKr kärpis Solom rikaste eesõigusi ja suurendas vaeste võimalusi osaleda riigiasjades. Soloni reformid panid aluse demokraatia arengule. Mõneks ajaks haarasid Ateenas võimu türannid, kuid nende kukutamise järel kehtestati kõigile kodanikele võrdsed õigused. Ateena ehitas endale Kreeka võimsama laevastiku, millest tekkis Ateena mereliit.. Ateena vallutas teised liitlased oma võimule
Sparta hõlmas kahte maakonda (Messeenia ja Lakoonika), olles ainus selletaoline riik Kreekas. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus Sparta kodanikkond - spartiaadid. Ülejäänud elanikud ehk perioigid olid küll isiklikult vabad, kuid olid spartiaatide suhtes sõjaväe- ning anadmikohustuslikud ning neid peeti mittekodanikeks. Messeenia alistatud elanikke kutsuti heloodideks, kes olid Sparta maad harivad orjad. Ateenas seevastu kuulusid kodanikkonda kõik vabad meestest põliselanikud. Rahvakoosolek polnud Ateenas tähtis, sest riigivõim oli aristokraatide seast valitud ametnikel ja nõukogul (demokraatlikuks riigiks sai Ateena alles 5. sajandil eKr). Spartas oli riiki juhtivas eesotsas kaks kuningat, kelle võim oli päritav. Lisaks kuningatele juhtisid riiki vanemate nõukogu - geruusia. Võimukandjate tegevust kontrollisid omakorda viis efoori ehk kõrgemat riigiametnikku, keda valiti iga- aastaselt. Kuningad täitsid preestrikohustusi ning juhtisid sõjaväge.
Ameerika kolonistid Tiina Illi 8.b Põliselanikud Indiaanid 400 hõimu 25 000 a. Sisserännanud eurooplased maata talupojad käsitöölised kerjused vargad kaupmehed Probleemid, mis tekkisid haigused katk nälg Elatis allesjäänutel põllundus kalapüük Koloonia ... e. asumaa.Territoorium sõltub mingi riigi(emamaa)poliitilisusest ja majandusest .Pole riigiga ühendatud.Tavaliselt emamaast kaugel. Ameerikas palju kolooniaid Asumaade võitlejad Prantsusmaa Inglismaa Inglismaa võidab AITÄH KUULAMAST! :)
Ateena ja Sparta võrdlus Sparta Ateena ● Aristokraatlik ● Demokraatlik ● 2 kuningat - tegelesid sõjaväe ● Kodanikud kõik vabad meessoost juhtimise ja täitsid preestri kohustusi põliselanikud ● 30-liikmeline vanemate nõukogu ● Mittekodanikud orjad, naised, lapsed geruusia, lisaks sellele 5 efoori ● Poliitilised liidrid enamasti rikkad ja ● Lõplikud otsused langetati spartiaatide suursugused koosolekul ● Riigiametnikud-nõukogu- ● Riigi hüved tähtsamad kui üksikisiku rahvakoosolek huvid ●
aastaseks. 4 2.4 USA rahvuslik koosseis Joonis 3. USA rahvastiku koosseis. Enamik USAs elavatest inimestest on valged, kuid seal elab ka palju musta nahalisi. 4% USA elanikes moodustavad aasialased. Väikese osa moodustavad ka Amerindia ja Alaska põliselanikud ja Hawaii ja teiste Vaikse ookeani saarte põliselanikud. 2.5 Hõive USAs Joonis 4. Hõive USAs Kõige rohkem tegeletakse USAs haldus-, professionaalse- ja tehnilisetööga ning kõige vähem farminguse, metsanduse ja kalapüügiga. Umbes võrdselt tegeletakse seal tootmise, kaevandamise, transpordi, käsitöö ja müügiga ning kontoris. 5 3 USA majandus 3.1 Riigis toodetud olulised tööstus- ja põllumajandustooted
sama. Sademeid langeb seal aastas kuni 2000 mm. taimestik Taimkate on tihe ja lopsakas, puudel on kolm rinnet ning paljudel puudel väänlevad ka ronitaimed ehk liaanid. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuligi. muld Vihmametsades on ferraliitmullad, mis on väheviljakad. loomastik Loomastik on vihmametsades kärarikas ning loomad on eredavärvilised. Elu on enamasti puudel. inimtegevused Põliselanikud tegelevad vihmametsas küttimisega, kalastamisega, korilusega ja ka palju muuga. Tänapäevased tegevusalad Tänapäevasteks tegevusaladeks vihmametsades on puuraie, maavarade kaevandamine ning turism. keskkonnaprobleemid Peamisteks keskkonnaprobleemideks vihmametsas on asulate laastamine, metsade häving ning see kutsub kaasa maapinna ärauhtumise ehk erosiooni.
L I A E O I L D E L A O R U I M K B A U S 1. Meresõidu laev. 2. Ameerika põliselanikud. 3. Ameerikast pärit kultuurtaim. 4. Andis Ameerikale nime (perekonnanimi). 5. Väga rikas kullamaa Lõuna-Ameerikas. 6. Hiina leiutis. 7. Uus maa ehk.... 8. Purjetas üle Atlandi Kesk- Ameerikasse (eesnime täht+perekonnanimi). 9. Riik, kus leiutati püssirohi. 10.Kolumbuse nimest tuletatud Ameerika riik. 11.Riik, kus leiutati male mäng. Lahendus: Avastas meretee Indiasse.
● Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist. Olulised kaitseväärtused ● Pärandkultuurmaastikud, mis kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. ● Umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp. ● Kolmandik Karula kõrgustikust. Vaatmisväärsused ● Ähijärv, Suurim rahvuspargi järv kesmine sügavus 5.5 meetrit. ● Suured sood ● Üle neljakümne järve ● Põliselanikud ja talud ● Karula külastuskeskus Ähijarve ääres Omanikud, hoolekandjad ja veel fakte ● Valitseb keskkonnaamet ● Korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ● 1979. aastal tehti maastikukaitsealaks. ● Rahvuspargiks tehti alles 1993. aastal. Aitäh kuulamast ja vaatamast! Kasutatud kirjanudus ● https://et.wikipedia.org/wiki/Karula_r ahvuspark ● http://www.keskkonnaamet.ee/? lang=karula Kuppelmaastiku vaade Rebasemõisa torn
· uute kaubateede kujunemine · uute kaubanduskeskuste esiletoomine · uute põllukultuuride levik euroopas · kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele, mis omakorda tõid kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu. · Avastus, et Maa on kerakujuline Negatiivsed maadeavastuse tulemused · Vallutajad ja kolonistid suhtusid põliselanikesse põhiliselt vaenulikult · Põliselanikud suruti pärisorjuslikku sõltuvusse või pandi orjadena tööle · Põliselanike massiline häving · Nakkushaiguste levik · Orjakaubanduse levik · Rikaste Itaalia kaubalinnade osatähtsuse vähenemine Euroopas 15.saj.-17.saj. alguseni hakkasid toimuma geograafilised avastused ehk suured maadeavastused. Sel ajajärgul kerkisid esile mitmed maadeavastajad. Maadeavastusi võib vaadelda ka kui suurt eksituse rada.
Ateena Sparta Asukoht • Kesk-Kreeka • Lõuna-Kreeka • Atika maakond • Lakoonika maakond • Messeenia maakond Elanikud • Kodanikud : vabad • Kodanikud : spartiaadid meessoost • Mittekodanikud : põliselanikud(talupojad, perioigid, heloodid käsitöölised, meremehed) • Mittekodanikud : naised, orjad, metoigid Linn • Kitsad ja kõverad • Koosnes neljast suurest tänavad kindlustamata külast. • Majad põletamata tellistest • Otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid • Enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendi...
vesi kuival aastajal tekib lateriitkiht Loomastik liigirikasloomastik arvukalt rohusööjaid, imetajaid paljud liiguvad karjadena kuival perioodil koonduvad jõgede ja järvede lähedusse loomad on kohastunud liigirikka taimestikuga Lihatoidulised loomad savannis Taimtoidulised loomad savannis Linnud savannis Inimesed tegelevad... kuival ajal tegelevad naised vee hankimisega mehed otsivad suuremates linnades tööd turism areneb, millega saavad tööd ka savannide põliselanikud niiskemal ajal tegeldakse põllundusega karjakasvatus jahil käimine Inimesed savannis Probleemid savannides karja- ja põllumaade liiga intensiivne kasutamine Kiire rahvaarvu kasv ülekarjatamine tulekahjud salaküttimine kõrbestumine SAVANN
hulgast. Sparta Asub Lakoonika maakonnas Kodanikkonna moodustavad spartiaadid. Perioigid vabad, kuid kodanikuõigusteta. Heloodid alistatud orjad (naaberriigist Messeeniast) Otsused tehakse spartiaatide koosolekul Venemate nõukogu e. geruusia 2 kuningat 5 efoori kuningate tegevuse ja riigiametnike kontrollimiseks (valitakse igal aastal uued) Ateena Asub Atika maakonnas Kodanikud on kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikud osalevad rahvakoosolekul Tähtsamad ametnikud 10 strateegi e. väejuhti 500 liikmeline nõukogu tegutseb koosolekute vaheajal
ATEENA JA SPARTA 80. Miks on Ateena andnud maailmale hulga andekaid kultuuriinimesi (Aischylos, Sophokles, Sokrates, Platon, Pheidias jt), Sparta samal ajal mitte ühtegi? Sest Ateenas oli üksikisikul rohkem võimalusi, ta sai haridust ja teda võeti kuulda ja Ateena pööras tähelepanu üksikisikutele. Spartas ei pandud üksikisikuis tähele ja keskenduti vaid riigi asjadele. 81. Leidke vead ja parandage need. a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud) d) Sparta riigi eesotsas oli korraga kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhtideks ja kohtunikeks. Lause õige e) Koos käi...
Kõrberahvad on tavaliselt rändava eluviisiga karjakasvatajad, keda kutsutakse nomaadideks. Peamiseks koduloomaks on kaamel, kellelt saadakse piima ja liha. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Rikkuse aluseks on must kuld nafta, tänu millele on ettevõtlik kõrberahvas lühikese ajaga üles ehitanud moodsa riigi. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbestumine. Kõrbe põliselanikud on hästi kohanenud kuivuse ja kuumusega. Enda kaitsmiseks ülekuumenemise eest joovad nad kuuma jooki. Nad oskavad hankida vett nii taimedest, loomadest kui ka kuivast pinnasest. Parasvöötme kõrberahvad kannavad aasta läbi loomanahkseid kasukaid. Kogu maailma kõrbetes elab kokku üle 1 miljardi inimese. Kõrberiigid on Mehhiko, Alzeeria, Liibüa, Sudaan, Egiptus, Saudi Araabia, Usbekistan. 3
Sparta ja Ateena riiklik ja ühiskondlik korraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas põhines vallutustel. Riigi eesotsas olid kaks päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu geruusia ja igal aastatl kõigi kodanike seast valitavad 5 efoori. Otsuse langetamisel oli kõige olulisem spartiaatide koosolek. Sparta täieõiguslikud kodanikud e. spartiaadid moodustatsid riigi elanikkonnast vähemuse. Ülejäänud rahvas jagunes 2 gruppi: periogid isiklikult vabad, kuid ilma poliitiliste õigusteta; heloodid spartiaatide maaorjad. Spartas kehtis range kodanike kasvatamise süsteem, mille eesmärgiks oli täisväärtuslike sõjameeste väljaõpetamine. Sparta oli seega range sisemise korraldusega riik, mille võimsuse tagas hästi korraldatud sõjavägi. Ateena linnriigis kuulus võim aristokraatiale. 594.a. e. Kr. kärpis riigimees Solon aristokraatia eesõig...
Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma suurimad kõrbed · Sahara Põhja-Aafrikas liiva, savi-ja kivikõrb · Liibüa Põhja-Aafrikas liiva-ja kivikõrb · Gobi Sise-Aasia, Mongoolia Hiina kivi- ja liivakõrb · Suur nõgu Põhja-Ameerika poolkõrb · Kalahari Lõuna-Aafrika poolkõrb Keskkonnaprobleemid · Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine
aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autorehvide tootmisega. Leidumine Kagu-Aasias Lõuna-Ameerikas Isopreen on loodusliku kautsuki lahteaine. Saamine Igal hommikul tehakse kautsuki puude tüvedele 3 korda kolm sisselõiget. Siis kogutakse umbes 120g lateksit, milles on 35% isopreeni. Nii tehakse 25 aastat järjest Kasutamine Lõuna-Ameerika põliselanikud: määrisid paate immutasid jalanõusid Toorkautsuk kustutab suurepäraselt pliiatsiga kirjutatu Indian rubber Õlis lahustatuna sobib kautsuk impregeeritud vihmakeepide valmistamiseks Autokummides ja muudes kummist valmistatud asjades Ch. Goodyear Tegi avastuse: Pillates kogemata väävliga ülepuistatud kautsukitükikese kuumale pliidile, avastas ta kautsuki vulkanisserimise. Sellest sai alguse kummitootmine.
aitavad ka tulel edasi levida. Tulekahjud aga hävitavad enamiku taimedest jättes alles vaid rohujuured, peale seda tärkab maast võimas rohi, mis pakub piisoneile toitu. Piisonite teravad sõrad sõtkuvad maad, aidates veel kergemini pinnasesse imbuda..Rohtlataimi väetab piisonite sõnnik. Miks hävitati piisonid? Põhja-Ameerika hõivajad 19. sajandil vajasid selleks raudteid ehitada, selle jaoks oli omakorda vaja indiaanlaste maid. Kuna põliselanikud olid piisonitest sõltuvuses oli üks hõlpsamaid viise, kuidas indiaanlaste vastupanu murda, piisoni kui liigi hävitamine. Millist kasu said inimesed piisonitest? Inimesed sõid piisoniliha, tegid kehakatteid piisoninahast ja karvadest ning tootsid väetist piisonikoljudest. Lisaks hoidis piison ka preeria elukooslust.
Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma (päritolu)rahvusena ainult eesti. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440. 57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% teisi keeli ning 1,2% mitut erinevat keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest). Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid. Kanada lipp: Kanada vapp: Kanada riigihümn on O canada, Pealinn on Ottawa Pindala on 9 984 670 km². Riigi keeled on inglise ja prantsuse. Rahvaarv on 33 143 400. Riigikord on Monarhia. Riigipea on Elizabeth II. Kanada kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan mis on 5959 m. Kanadas on palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid. Sügavale sisemaale ulatub Põhja-Jäämere Hudsoni laht
Ekvatoriaalne vihmamets Koostanud: Kelly Orgusaar Kolga-Jaani Põhikool 2010 Asend Vihmamest laiub ekvaatori lähistel o KeskAafrikas o LõunaAmeerika o KaguAasias Kliima Palav ja niiske. Aastaläbi ühesugune. Kraadid on ööpäevas jooksul 2526 vahel. Sademeid langeb aastas u. 2000mm. Taimestik Taimkate tihe ja lopsakas. Ühel ha võib kasvada 200 erinevat puu liiki. Rindeid on seal erinevaid. Puudel väänlevad liaanid. Epifüüdid ehk pealistaimed. Saprofüüdid ehk lagundajad (näiteks orhidee). Vihmametsa taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Taimede kohastumused Kõrgete taimede lehed on Lõhelised Teravatipulised Vaha...
(maod,varaanid ,kilpkonnad) Sõnastik Kõrbed · Oaas- Seal kasvatatakse datlipalme, nisu, otra, maisi ja hirssi. · Sukulendid- Taimed, mis koguvad niiskel ajal vee oma vartesse · Beduiinid- Kõrbe põliselanikud · Nomaanid-Rändkarjakasvatajad · Velviitsia- Haruldane Namibi kõrbe taim · Dromedar- 1küüruga kaamel ( Aafrika, Araabia) · Baktsian-2küüruga kaamel ( Kesk-Aasia) · Sahara- Maailma kõige suurem kõrb( Põhja Aafrikas ) · Atacama- Maailma kõige kuivem kõrb ( Lõuna Ameerika ) · Kõrbestumine- Kõrbete laienemine ( liivad katavad viljaka pinnase ) Miks? · Puude liigne raiumine · Kliima muutmine Lähistroopiline
· Juurestik ulatub tihti väga sügavale, et vett kätte saada. Ulatuvad kuni 10ne meetri sügavusele · Sukulendid koguvad vee lehtedesse, juurtesse, viljadesse. Kasutavad põuaperioodil INIMESED · Maailma kõige hõredama asustusega loodusvöönd · Suured on naftaja gaasivarud · Kaevandatakse teemandit, kulda, uraani · Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakasvatusega ja oaasipõllundusega · Kõrbete põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid. Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid. Nad elavad telkides Moolok Kaamelid Kõrberebane Meesipelgad
Ta oli hea kõnemees ja ei püüdnud kunagi rahvale meeldida, kuid rahvas käis ise ta järel. Ta võttis harva sõna rahvakoosolekutel, kuid kui ta seda tegi, siis kuulati teda hea meelega ja vaikisid kõik vasturääkimised. Rahvas usaldas teda. Ateenas kujunes Periklese valitsemisajal juba kindlalt demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud, kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Atika kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ning seal oma ettepanekutega ka esineda. Kogu nõukogu, riigiametnike ja strateegide süsteem pidi alluma rahvakoosoleku otsustele. Ametnikke ei valitud enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said riigikassast ka natuke palka, sest
Kõrgkultuur-ühiskond kus on välja arenenud põlluharimine ning käsitöölised, ühiskonna välja kujunenud erinevad kihid, kirja tundmine ja kõrgtasemeliste kunsti ja ja kirjandusteoste loomine. Riik-suur maaala, mis on hästi organiseeritud, on oma valitseja ja kindel juhtumis kord Sumeri rahvas- mesopotaamia tasandike põliselanikud Linnriik- Riik mis koosneb linnas ning seda ümbritsevatest küladest koos nende põldudega Tsikuraat- Astmikpüramiid, mille tipus on pühamu Preester- usukombetalituste üle vastutav isik Kuningas-juhtis sõjaväge, mõistis kohut, oli jumala asemikuks Ülikud- rikkad inimesed, kellele kuulusid suured majad, suured põllud ning suured karjad Vabad talupojad- harisid põlde, maksid oma saagist templitele andamit, kuninga kutsel läksid sõjaväkke ning ehitasid kanaleid
Karavell-keskajal ookeani sõiduks sobiv laevatüüp. Orjakaubandus-neegerorjade müümine Ameerikale. Koloonia-väljaspool emamaad paiknev asundus. Konkistadoor-Hispaania ja Portugali seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik
AUSTRAALIA 1.) 2.) · Keel: Inglise keel · Põliselanikud: Aborigeenid · Valuuta: 1 Austraalia dollar = 1,2059 Ameerika dollarit · Pindala: 7,741,220 km2 · Pealinn: Canberra · Rahvaarv: 21,262,641 mln 3.)Lääne poolses osas troopiline kliima ja idapoolses osas paras vöötmeline kliima. 1/3 pindalast on kõrb. 4.)Aborigeenid saabusid mandrile Kagu-Aasiast umbes 40.000 aastat enne esimesi eurooplasi Esimesena avastasid 17 saj Austraalia hollandlased kes nimetasid selle Uus-Hollandiks. Kuid
Reio Arba Surmaorg Info Asub Ameerika Ühendriikides California lähistel Suure nõo lõunaosas. On 250 km pikkune ja umbes 30 km laiune. Surmaorg on üks maailma madalamaid, veevaesemaid ja kuumimaid kohti. Org asub 86 meetrit alla merepinna. Surmaorus elavad põliselanikud. Miks nii kuum ? Seal on mõõtetud Põhja-Ameerika temperatuuri rekord milleks oli 57°C. Kuiv sellepärast, et Niiskus, mis tuleb Vaikse Ookeani poolt ei jõua välja Surmaoruni. Paistab pidevalt päike. Sademete hulk aastas alla 50mm. Taimsetik Surmaorus kasvab väga palju erinevaid taime liike. Taimed on kohastunud väga hästi sellise kuiva kliimaga, mis esineb Surmaorus. Taimedel on lehtede asemel astlad näiteks kakdused. Juured kohastunud saada sügavalt mullast niiskust. loomastik
Taimestik Havai eraldatuses kujunenud elustik on erakordselt endeemirohke:97 % õistaimeliikidest (2700 liiki,sealhulgas üliharuldasi korvõielisi ja lellukalisi,puid) ning nende nektarist toituvad endeemsed nestelindlased. Väljaveoks kasvatatakse ananassi ja suhkrurooga, oma tarbeks riisi, troopilisi puuvilju ja köögivilja. Kauni looduse ja tervisliku kliimaga Havai on tähtis turismi- ja kuurortpiirkond (eriti Oahu) ning laeva- ja lennuliinide sõlmpunkt. Huvitavat Havai põliselanikud olid polüneeslased. Eurooplastest jõudsid esimestena Havaile 1527.a. hispaania meresõitjad. Teistkordselt avastas Havai J. Cook 1773- ndal aastal. 1810 aastal ühendas Kamehameha 1. (u.1737-1819) väikeriigid üheks kuningriigiks. USA vahelesegamisel kukutati 1893.a. kuninganna ning riik muudeti USA-st sõltuvaks vabariigiks. Hisaania-Ameerika sõja ajal 1898 aastal annekteerisid USA väed strateegiliselt tähtsa saarestiku ning aastal 1900 sai see territooriumi saatuse
Kreeta ja Mükeene erinevused ja sarnasused Alateemad: 1. Aeg 2. Asukoht 3. päritolu 4. riiklus 5. kultuur KREETA sarnasused MÜKEENE 1. a) u. 2000 a eKr a) Pronksiaeg a) u. 1500-1100 a. eKr 2. a) Kreeta saar a) Kreeka riik ja Egeuse mere a) Mandri Kreeka piikond 3. a) Egeuse mere piirkonna a) kreeklased ja Väke-Aasia põliselanikud 4. a) sõjategevus peaaegu a) valitses kuningas a) pidev sõjategevus puudus b)kuninga kõrval oli b) kuninga kõrval oli preester sõjapealik c) sõjaväe puudumine c) eliitkaardiväga, hobused 5. a) ühiskonna- ja a) lineaarkiri a) kultuuri tase oli madal
Loomariik on suht hõre, elavad lemming(kes on väga närviline), polaarrebane, karibuu (põhjapõder). Linde on suve perioodil palju, tundra võõndi nuhtluseks on kihulased, seepärast soovitatakse tundrat külastada suve lõpul, kui marjad on valmis ja loodus muutub kirevaks. Inimasustus on suhteliselt hõre, põlisrahvusi on väga palju. Suurematest rahvusgruppidest võib nim. Laplasi, komid, handid, neneetsid, eveenid ja tsuksid. Põllumajandustegevus pole seal võimalik, põliselanikud tegelevad seal põhjapõdra kasvatuseja kalapüügiga. Maavarade leiukohtadesse on rajatud uusi kaevandusi ja tööstuslinnasi. Alates 2002.a. kaevandatatakse piirkonnas kulda, mis tänaseks annab rohkem, kui poole kogu venemaa kulla tootmisest. Tundra piirkonda, kus ilmuvad esimesed puud ja metsloomad nim. Metsatundraks. 1. Nimeta põlisasukaid. Laplased, komid, handid, neneetsid, eveenid, tsuksid 2. Kes on karibuu ? Põhjapõder 3. Mis on tundra ? Kidura taimestikuga polaarmaastik 4
Abielus spartiaadid veetsid rohkem aega harjutustel. Perekonnaga tegelesid nad vähe. 7-viidi ära ema juurest ja paigutati vanuserühmade kauppa kodanike silme alla. Nad harjutasid võistluskunste. 20-neid peeti täisväärtuslikeks sõjameesteks. Nad võisid osaleda rahvakoosolekutel. 30- said õiguse luua perekond. Võidi valida riigiametnikeks. Mõisted: Spartiaadid Sparta riigi täieõiguslikud kodanikud Heloodid Lakoonika ja Messeenia põliselanikud kelle spartiaadid olid alistanud ja orjastanud (spartiaatide orjad) Faalanks kreeklaste lahingurivi
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud,
Los Angeles Jan Kolossovski Edgar Kurm Los Angeles Los Angeles (hispaania keeles Los Ángeles; sageli lühendatakse linna nime L.A.) on linn USA Vaikse ookeani idarannikul, California osariigi lõunaosas. Ajalugu • Tuhandeid aastaid tagasi hõivasid Los Angelese rannikuala esmalt Ameerika põliselanikud Tongva ja Chumash hõimud. • Esimesed eurooplased jõudsid siia 1542. aastal, ekspeditsiooni käigus, mida juhatas Portugalis sündinud UusHispaania maadeavastaja Juan Rodriguez Cabrillo. Ta nõudis LõunaCalifornia alasid Hispaania Impeeriumile, kuid jätkas ekspeditsiooni ilma ühtegi asustust loomata. Rahvustik Valgenahalised ameeriklased moodustavad 49,5% linna elanikkonnast. Suurem osa eurooplastest põlvnevat rahvastikust oli järgnevat päritolu: • poola 1,6% (59,774) • saksa 4,5% (170 483) • prantsuse 1,2% (45,127) • iiri 3,9% (146 65...
täielikult sõjalistele treeningutele. Riigi elanikkonnast moodustasid spartiaadid vaid väikese osa. Enamik elanikud olid vabad inimesed, kellel kodanikuõigusi polnud. Nad ei saanud riigi valitsemisest osa võtta. Elatist hankisid nad põlluharimise ja käsitööga, kuid neil oli kohustus teenida ka Sparta sõjaväes. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid - orjad, kes harisid spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakedaimoni põliselanikud, kelle spartalased olid allutanud. Spartat valitsesid kaks päritava võimuga kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi. Teistes küsimustes juhtis riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ehk geruusia. Lõppsõna võttis vastu rahvakoosolek. Sparta kasvatus oli väga range ja eluviis askeetlik. Sparta poisid pidid juba 7-aastaselt perekonna juurest lahkuma ning sõduriks treenimist alustama. Sõjapidamise kõrvalt õpetati neile lugemist, kirjutamst, muusikat ja muud.
Ameerika Ühendriikide iseseisvumine Põhja-Ameerika koloniseerimine algas 16. ja 17. saj, mil saabusid hispaanlased, prantslased, hollandlased ja inglased. Euroopast väljarändamise põhjuseid oli mitmeid: seiklushimu ja väärismetallid, usuline ja poliitiline tagakiusamine. Põliselanikud ehk indiaanlased jagunesid hõimudesse (umbes 400), kes elasid preerias või rannikualadel. Eurooplased võtsid nendelt vägivalla abil maa, kasutasid pettust või ostsid üliodavalt. 17. saj toodi Põhja-Ameerika lõunapiirkondadesse ka Aafrikast pärit orjasid. ● 18. sajandiks olid inglased oma konkurendid idarannikult välja tõrjunud. Mitu kolooniat oli Suurbritannial Põhja-Ameerika idarannikul? Vastus: 13 kolooniat ● Kes esindas Inglismaa kuningavõimu kolooniates? Vastus: Kuningat esindas vetoõigustega kuberner. ● Miks jahenesid 18. sajandil kolooniate ja emamaa suhted? I põhjus - kehtestati diskrimineerivad t...
.................................................................6 MAJANDUS...............................................................................................................................8 2 SISSEJUHATUS Põhja-Ameerika suurregioon on veidi väiksem kui samanimeline manner, hõlmates kaks riiki- USA ja Kanada. Põhja-Ameerika asustasid 16.-19. sajandil eurooplased, kes tõid kaasa lääne tsivilisatsiooni. Põliselanikud hävitati või tõrjuti elama äärealadele. Seega võib kultuuriliselt ja ajalooliselt Põhja-Ameerikat käsitleda Uus-Euroopana.. Usk jumalasse ja askeetlus on eriti just Põhja-Ameerikas ajapikku asendunud usuga majanduskasvu, rahasse ja tehnoloogiasse. Ameeriklasi iseloomustab rohke tarbimine. 3 LOODUS Põhja-Ameerika loodus on veelgi mitmekesisem ja rikkam kui Euroopas. Looduslikult on
Šuudrad Paariad Braahmanid Preestrid loodud Brahma huultest võivad kõneleda jumalate nimel Ülesandeks kontrollida uskumuste ja seaduste täitmist Kšatrijad Loodud Brahma kätest. Peasõdalane oli kuningas ehk radža Ülesandeks – kaitsta riiki, hoida korda. Vaišjad Talupojad, käsitöölised, kaupmehed Loodud Brahma puusadest Ülesanne – ülal pidada brahmaane ja sõdalasi. Šuudrad Teenijad India põliselanikud Loodud Brahma poriga määritud jalgadest Paariad Puutumatud Ühiskonnast väljaheidetud Ebameeldivama töötegijad Nülgima tapetud loomade nahku Koristama mustust Lapsi peeti sünnist saati ebapuhtaks Brahmanism Arengujärk india usundis Kujunes veeda usundist Preestrikeskne ohverdamisreligioon Hiljem lagunes sektideks Sai hinduismi eelastmeks Peajumal Brahma Hinduism Tekkinud kahest usundist
USA teke Arutlus Kaija Põder 10. Klass Esimesteks Ameerikasse sisserändajateks olid hispaanlased, peale keda hakkasid tulema ka inglased, prantslased, hollandlased ja teised rahvad. Rändajate hulgas olid erinevatest ühiskonnakihtidest ja erineva ametiga inimesi. Neile polnud uute oludega kohanemine kerge. Hakkasid tekkima kolooniad, algul said hästi läbi põliselanikud ja kolonistid, kuid hiljem tekkis üha rohkem omavahelisi arusaamatusi. Kolonistid õppisid indiaanlastelt palju, näiteks maisikasvatust ja tubakasuitsetamist. Erimeelsuste käigus hävitati indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselanikke järjest kaugemale läände. Tekkis ka indiaanisõda, mis kestis poolteist sajandit. Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult kaotasid
KLASSILE Eesti keskaeg II rida 1.Selgita mõisted Hansa Liit Oli 13.-17. sajandil tegutsenud Põhja-Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit.Eesti handalinnad olid Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi tsunft ühe ala käsitööliste ühendus maapäev- Vana-Liivimaa erinevate seisuste ühine esinduskogu 15.-16. sajandil 2.Miks olid just sakslased linnades käsitöömeistriteks, aga mitte põliselanikud eestlased? Kuna koolides õpetati põhiliselt saksa keelt, eestlastel polnud sellist väljaõpet.Saksa meistrid ei lubanud oma tsunftidesse eestlasi. 3.Kas Jüriöö ülestõus oleks olnud eestlastele võidetav?Põhjendage oma seisukohta. Jah, oleks olnud võidetav, kui eestlastel oleks olnud suurem abivägi, ning kui Paides ei oleks tapetud neli eestlaste vanemat (Lembitu jne) 4.Kuidas mõjutas katoliiklus Eesti kultuurielu? Too 2 näidet.
Taimtoidulised imetajad: rohtlajänes, vöötorav, kaamel. Lihatoidulised imetajad: koiott, fennek, välerebane, mäger. Närilised: kukkurrott, hüpiklased, hiired, mutid. Linnud: kaktuse käblik, haldjaskakk, voltpeakotkas. Roomajad: varaanid, sisalikud, vöösabad. Lülijalgsed: karakurt, rohutirtsud, meesipelgad. INIMTEGEVUS Tegelevad rändkarjakasvatusega (lambad, kaamelid) ja oaasipõllundusega (datlid, arbuusid, melonid) Põliselanikud on beduiinid ja Austraalias aborigeenid Nomaadid-rändeluviisiga kõrbeelanikud, kes elavad tekides Nafta ja maagaasi kaevandamine
Sealsed põliselanikud olid julmad, vaenulikud ja veel inimsööjad. Terve kamp püüti hõimu pealiku ja ta hõimu poolt kinni. Pealiku nimi oli Kai-Kamu, mis tähendas, te ta sööb oma vaenlase ära. Algul oli Kai-Kamul plaan vahetada enda vangistatud pealike vastu. Kamp saab vabaks ja põgeneb märkamatult mõõda kalju äärt ja pääseb jooksu. Uus-Meremaa ida- rannikul leitakse paat ja hakatakse kohe merele põgenema. Kohe hakkavad kuulid üle pea vilisema. Need on põliselanikud kes lasevad põgenike käest võetud relvadega. Järsku paistab ees laev! Kõik on õnnelikud, kuna nad on sama hästi kui päästetud. Aga ei, see laev on "Duncan" kohe mõistavad põgenikud, nad on Ben Joyce'i kahuri ja põliselanike püssi tule vahel. Lõpp on käes! Kuid ei, "Duncani" pardalt lehvitab mütsiga mees ja see on Tom Austin! Laevalt avatakse tuli mustanahaliste pihta! Kohe hakkavad viimased maa poole pagema
Palgasõjavägi. Museion muusade tempel, teaduskeskus, vanaaja suurim raamatukogu. Teaduses esikohal filosoofia hingerahu vabanemine murest ja hirmust. (küünikud, epikuurlased, stoikud) Muutused usus (kreeka ja idamaade jumalate ühendamine) POLIS (kreeka keeles linn) koosnes asulast ja lähiümbrusest. Sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Valitsesid kodanikud (paljudes kõik vabad põliselanikud mehed). Rahvakoosolek. Suursugustest kodanikest nõukogu. Rahvakoosolek valis riigiametnikud (sõjaline korraldus ja igapäevaelu). (aristokraatia parimate valitsus) Kodakondsuse eeltingimus oli piisav jõukus sõjavarustuse hankimiseks. ÜHISKONNA STRUKTUUR Enamik kodanikke olid talupojad moodustasid ka valdava osa sõjaväest. Rikkad said ise hakkama, vaesuse piiril olid osad põlluharijad. Orjad ja sõltlased ei olnud kodanikud.
Sparta tüdrukud olid Kreeka kaunimad naised. Eesmärk oli kasvatada tugevaid ja terveid emasid. Ateena ühiskonnakorraldus Sparta ühiskonnakorraldus Kõik tähtsamad otsused langetati Aristokraatlik riigikord; täieõiguslikud kodanikud olid rahvakoosolekul; nõukogu liikmed, spartiaadid tööd ei teinud, tegelesid sõjaliste kohtunikud ja riigiametnikud valiti harjutustega; heloodid olid orjastatud põliselanikud loosi teel kõigi kodanike seast; naised, harisid spartiaadide põlde; riiki juhtisid kaks kuningat võõramaalased ja orjad ei kuulunud ja vanemate nõukogu; rahvakoosolek kinnitas nende kodanike hulka; demokraatlik otsused. Spartiaadi poisid tegid läbi karmi riikliku ühiskonnakorraldus. kasvatuse. Ateena oli demokraatliku Sparta oli aristokraatliku valitsemiskorraldusega
Ameerika vanad kõrgkultuurid. Indiaanlased - Ameerika põliselanikud. U 20 000a tagasi inimesed rändasid Aasiast Ameerikasse. U 2000a tagasi Ameerikas hakkas tekkima klassiühiskond. Maajad(maiad). Maajad elasid Mehhikos Yucatani poolesaarel. Peamiseks tegevusalaks oli alepõllundus.Kasvatati pealmiselt maisi. 300 - 900a - Maajade kõrgperiood. Maajade leiutised: · kalender · arv 0 · piltkiri Asteegid. Asteegid elasid kesk-Mehhikos.Nad rajasid sinna pealinna Tenochtitlan. 15. saj. vallutasid Asteegid kogu kesk-Mehhiko.
silmatorkavam joon, mis läbib tervet teost. Raamat räägib rünnakust Dresdeni linnale, kust nii peategelane Billy kui ka raamatu autor omal ajal eluga pääses. Romaan kirjeldab Billy elulugu, kuid ületab nii mõningaidki reaalsuse piire. Teoses räägitakse pidevalt Tralfamadore planeedist ja selle elanikest, tralfamadoorlastest. Nii nagu Billy teeb rändeid ajas, rändab ta ka Maalt Tralfamadorele ja vastupidi. Ta sattus Traflamadore loomaaeda, kus teda kohalikele näidati. Planeedi põliselanikud huvitusid tema kehast üksikasjalikult. Inimene ja tema elu näis neile hoopis omanäolisena ning nad tahtsid sellega tutvust teha. Vonneguti romaani on suhteliselt keeruline jälgida, kuna see on üsna fragmentaarne, katkendlik. See pole kirjutatud tavalises vormis nagu muinasjutu raamatud või midagi sellist. Raamatut lugedes leiame tegelase ühel hetkel Teisest maailmasõjast, järgmisel hetkel perepuhkuselt lapsepõlves ning nagu eelnevalt mainitud, külastab ta ka Tralfamadore planeeti.
Julgeoleku töötajaid sidus vaikimiskohustus. KGB kaastöölised võisid olla vabatahtlikud või sundvärvatud. Eestisse jäetud sõjavägi aitas kaasa Nõukogude võimu põlistamisele. Umbes 120 000 sõjameest oli Eestis. Suuremad sõjaväe käsutuses olevad alad olid: Aegviidu, Laeva, Nursi ja Värska polügoon. Lisaks sellele Paldiski linn koos Pakri poolsaarega, Pakri saared ja Naissaar. Sealsetelt aladelt, kus sõjavägi tegutses, pidid põliselanikud lahkuma. 1944-1959.aastatel eksisteeris Eesti NSV-s oma kaitseministeerium, mille eesotsas oli Lembit Pärn. Rahvusväeosade olemasolu võimaldas ajateenijatel kuni 1950.aasta keskpaigani läbida teenistus Eestis, seejärel saadeti noorsõdurid laiali üle kogu Nõukogude Liidu. Eesti NSV juhtkonna iseseisvat tegevust piirati. 1944.aastal vajas Moskva täiendavat institutsiooni, mis kontrolliks sovetiseerimist kõigis kolmes Balti liiduvabariigis. 1944.aasta novembris lood ÜK(b)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
