3.6. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD ALTERNATIIV EHK ROHELINE ENERGIAKS · PÄIKE ·TUUL ·BIOMASS-ORGAANILINE AINE (PUIDU PÕLETAMINE) ·VEE ·GEOTERMAAL-MAA SISEENERGIA ·EI KAASNE KESKKONNA SAASTAMIST ·KASUTAMINE SUHTELISELT KALLIS Paneelid katavad osa hoonete kütteks ja tarbevee Soojendamiseks vajaminevast energiast Päikeseenergia plussid: 1) Töötavad hääletult. 2) Pole liikuvaid osasid. 3) Ei saasta keskkonda. 4) Ammendamatu ressurss. 5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 3) Fotoelemendid on liialt kallid. SUUREMAD TUULEENERGIA TOOTJAD SAKSAMAA, USA, HISPAANIA Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav resurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre 4) Taastuv, puhas ning ammenda...
Arvestuse alused KT kordamine Kassapõhine arvestus majandustehinguid kajastatakse siis, kui raha on laekunud või välja makstud. Tekkepõhine arvestus majandussündmused kajastatakse selle toimumisel, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või mitte. Varaobjekt möödunud sündmuste tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majandusliku kasu saada. Vara raamatupidamisekohustuslase valitseva mõju all olev resurss, mis on tekkinud minevikusündmuste tagajärjel ning mis eeldatavalt toob tulevikus majandusliku kasu. Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud mõõdunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Kohustis Raamatupidamisekohustuslase eksisteeriv kohustus, mis tuleneb mineviku sünmdustest ja millest vananemine eeldatavalt vähendab majanduslikult kasulikke ressursse.
Antropotseen Inimene on maapeal pika aja jooksul välja kujunenud. Tahes tahtmata oleme keskkonna ja ökosüsteemi osa. Kõik maapeale tegevus ja tulemused sõltuvad meist endist. Kas inimene teab mis suund on kõige ning mida võiks oluliseks pidada? Palju on tänapäeval räägitud, et meid ümbritsev soodustab vähkasvajate teket. Millal oleksime pidanud inimkonnda arengu peatama? Alates metallide leidmisest ja töötlemisest? Siis meie areng ei oleks siiamaani jõudnud ja oleksime teist teed pidi käinud. Paratamatu, kui kasutada tehnikat ja fossilised kütuseid kipume elukeskkonda muutma. Mobiilside ja raadiolained, kõik mängib määravat rolli meie elus. Kas tervise heaks ja inimkonna arenguks peaksime selle kõik kõrvale heitma? Ilmselt enamus rahvastikust maailmas ei oleks sellega nõus. Mis võiks olla lahendus? Samapalju peaksime uurima kuidas need meid mõjutavad ja kuidas leida kaitset või vähendada nende kahjutegurit...
intensiivsus-kulumie suurus ajaühikus või läbitava tee rattaga saab käivitada mitu veetavat ; -ülekandearv ei ole püsiv, pikkuse suhtes mm/n; nanom/n GRAAFIK! sõltub koormusest, suured gabariidid, rihma pingutusjõud koormab 7 Mis on nimimõõde ja mis on tegelik mõõde? laagreid ja võlle, väikene rihma resurss ………………………………… + 28 Rihmülekande rihmade klassifikatsioon rihma Nimimõõde-arvutuste tulemusena saadud või ristlõike kuju järgi. …………… ++ kosntruktiivselt valitud mõõde Tegelik mõõde-valmise Lamerihmad(nahk, puuvill), mitmikrihmad, ümarrihmad
Kelle oma on vesi ? Vesi on oluline inimese elus, arengus ja keskkonnas, kuid see on piiratud ning haavatav resurss . Veepuudus muutub ülemaailmseks prooblemiks suure elanikkonna, majanduskasvu ja kliima muutuse tõttu.Juriidiliselt ei ole vesi kellegi oma. See kuulub kõigile ,nagu õhk, kuid on firmasi ja inimesi, kes kasutavad vett üleliia ning teenivad veel sellega raha.Seega tekib küsimus: kelle oma on vesi, kas rahva või äriettevõtte?Vastus on kahepoolne, kuna mõlemal osapoolel on õigus veele.Erinevus sõltub ainult koguses, kuid see pole probleem,kui on olemas piisavalt kapitaali
Kõigepealt, kui riik hakkab muutuma keskkonna süsteemi (meie riik juba alustas seda tegema) siis saame päästa loodust. Näiteks, süsihappegaaside koguse langetamist saab tänu effektiivse energoresursside kasutamisele, soojuse ja põletisainete lekkede vähendamisele,energia kompleksi tehnilise vahetusele, üleminek teistele põletis ainetele (näiteks masuudilt gaasile ). Tänu põletisainete kasutamise aeglustamisele, sest nagu me teame põletisained on resurss mis ei taasta. Tänu alternatiivsetele, ekoloogiliselt puhtatele energia saamise tehnoloogijatele. Igal juhul peab midagi tegema ja isegi kui tuleb välja, et kõik mis oli tehtud mõju gloobaalse soojendamise protsessile, kasu nendest nagunii ületab kahjumi. Ökoloogiline jalajälg
1950. automatiseerimine 1975. strateegia 20.saj lõpp, efektiivsus, kliendi rahulolu /internet(väljanägemine tänapäevane 95´) Tänapäeval globaalne tarneahel Masstoodang eritellimusel(arvutid) OP strateegia : disain, planeerimine/kontroll, uuendus Funktsioonid: PõhiArendus , müük/turundus, operatsionn(toetus, tarne) IT, finants Tugi Protsess Sisend väljund Supi keetmine: Sisend: isu,kohustus, oskus, milline?, tähtaeg Resurss: kokk, materjal, kes teeb, etc. Kontroll mehanism: et protsess toimub korrektselt, retsept Väljund: supp, tagasiside(sisend) ISO kvaliteedi standard Korralduse pool sama, tehnoloogi erinev. Typology of OP Tootmise hulk madal kogus(ei kordu, oma hind kõrgem) Erinevus suur(protsess paindlik, keerulised, kliendi vajadus arusaadud/rahuldatud, omahind kõrge) : madal(efektiivsus, standardiseeritud) Nõudlus kõigub palju (peab suutma planeerida, paindlikkus)
Koguprodukt: TP = Q. Kogukulu: TC = FC + FV (püsi + muutuvkulud) Kogutulu: TR = TP x p (ühiku hind) Piirprodukt: MP = Q(TO) / Resurss Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC.
Imikusuremus Ekspordi-impordi struktuur Elektri energia tarbimine 1 elaniku kohta Majanduse struktuur Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites Haridustase ÜRO inimarengu indek e. Iai – heaolu näitaja, koosneb SKT’st 3. Ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid, oskad järjestada konkreetse ettevõtte korral (näit. alumiiniumisulatus ettevõtte) paigutust mõjutavad tegurid. Resurss Tooraine Kapital Seotus teiste ettevõtetega Tööjõud Jäätmes 4. Globaliseerumise mõiste, selle tekkimise põhjused; tead, kuidas hinnata globaliseerumise suurust,; globaliseerumise positiivsed ja negatiivsed küljed nii kõrgeltarenenud riikidele kui arengumaadele.
popular not only among the inhabitants of Estonia but also among tourists. Economical tourism shows that people still have a sence of responsibility towards nature.This kind of travelling gives support to preserving natural and cultural heritage as well as the well-being of local inhabitants. The purpose of economical tourism is to increase the knowledges of the tourists and their cultural understanding.The most important resurss in Estonia is the untouched nature. Nowadays you can see that on the isles. There are a lot of islands and islets all around Estonia. Saaremaa and Hiiumaa are the bigest. On every summer there are all kind of parties and get-togethers for the inhabitants. Many tourists like to attend them because through them they get the right idea and feeling from our country. People here are friendly and hospitable,some even
Kõik on tingitud igasuguste uute moodsate kodumasinate ja muude elektrikaupade turule tulekust. Muidugi tänapäeva elektroonika on väga mugav ja kerge kasutada ning teevad meie elu kergemaks, aga elektri tarbimine nii suurtes kogustes pole kuigi hea, sest varsti pole meil lihtsalt resursse, et saaks toita elektrivajadust. Väiksele riigile nagu Eesti on see väga suure tähtsusega küsimus kuna praegusel hetkel suudame me põlevkiviga toota vajaliku koguse elektrit, aga kui see resurss peaks ära kaduma , siis peaks me mujalt sisse ostma elektrit ja see poleks just majanduse seisukohalt parim. Mida rohkem tarbida, seda rohkem tekitatakse prügi. Kui inimesed aga tarbiks vähem, siis täituksid prügilad ka aeglasemalt ja säästaksime loodust üheskoos. Üha enam populaarsust on saavutanud ka poodide äsjaavamised ja kaupade allahindluse kampaaniad. Üks kõige populaarsemaid üritusi on Lõunakeskuses toimuv Imede Öö, kus teatud kellavehemikus alandavad poed hindu
Riigikaitse Kodu kodu julgeoleku garanteeris, ema, isa või kodu uks. Või isa. Kodu sisaldab julgeoleku ja tagab arengu, selleks, et rahulikult mängida saaks peab olema kodus soe ja tagatud jugleolek. Riik palju perekondi ja ühiskondi, tagab samad asjad mis perekond, ainult suuremas mastaabis. Inimühiskonda on sisse programmeeritud konflikt, sest inimese tahtmised on piiramatud, aga tema resurss - võimalused on piiratud. Kõlbluse normid on kõike vanemad ja kõrgemad piibli 10 käsku. Õigluse normid on fikseeritud kirjalikult ja nende täitmist garanteerivad teatud karistused. Põhiseadus ja riigikaitse Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes arendada riiki. Eesti vabariik on välja kuulutatud 1918 aasta 24. veebruaril. Eesti Vabariik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. Eesti Vabariik on loodud kaitseks sisemisele ja välisele rahule. Eesti
Keskkonnasüsteemis on kõik kõigiga seotud, st üks keskkonnategur mõjutab teist tegurit. Tegurite muutumisel-muutmisel rikutakse looduslikke tasakaalumeheanisme. Looduslikud süsteemid (ökosüsteemid) on isereguleeruvad ehk tasakaalustuvad. Tööstusrevolutsioon ja rahvaarvu plahvatuslik suurenemine on märgatavalt teravdanud keskkonnaprobleeme. Tehnika ja majanduse kiire areng on hakanud mõjutama ka ilmastikku. Keskkonna resurss on piiratud , juba praegu kasutatakse seda 20% rohkem, kui loodus taastada suudab. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID Gobaalsed keskkonnaprobleemid - kõlab kui kauge ja meist sõltumatu mure, kuid teadvustades endale probleemi põhjalikumalt, saame aru, et kõik see puudutab meid- inimkonda- väga otseselt. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu inimeste egoistlikule tegevusele. Paljuski on selline pillav ja saastav eluviis viinud olukorrani, mil inimkonnal võib
ajaks seda tehtud polnud. Politsei ning Mupo ei ole suutnud piiratud resursside tõttu piisavalt hästi korda tagada. (Berg,M. 2013) Mõju majanduskeskkonnale on positiivne, kuna ettevõtjad teenivad tulu öösel lärmavate piduliste pealt. Mida rohkem külastajaid lõbustusasutustel on, seda kasumilkum on see ettevõtjale, seda rohkem teenitakse tulu ning makstakse makse mis üldsiselt elavdab majandust. Teisalt on mõju vanalinnas elavatele inimestele negatiivne, Nemad, kui resurss oma töökohas, ei saa öösel puhata ning seeläbi võib see mõjutada nende tegevust ja tulemuslikkust tööl. Mis omakorda tähendab nende tööandjale vähem majanduslikku kasu, kui töötaja ei suuda endast anda nii palju, kui paljuks ta võimeline on seetõttu, et ta ei ole saanud piisavalt puhata. Inimesed magavad USAs keskmiselt 6h 31min, UKs 6h 49min ning jaapanis 6h 22min. Kui arvestada, et keskimiselt lõppevad peaod vanalinnas 5.00 hommikul,
MAJANDUS eurionistid · britid-protestandid (luterlased) · iirlased-katoliiklased kvartal = 3 kuud Toota-eksportida Rahuldada inimeste ja riikide põhivajadusi MAJANDUSE VASTUOLU vastuolu vajaduse ja võimalustega (vajadus suureneb- võimalused, kõike ei saa, tuleb valida, mida, kuidas ja kellele) RESURSS inimene (tööjõud) kapital (raha) tooraine tehnika ettevõtlikkus (ettevõtlus suurim USAs, eestlased on samuti ettevõtlikud) Rikkust ühiskonnas luuakse läbi majanduse Kuidas hinnata kuidas majandusel läheb? Vastus: SKP- aasta jooksul konkreetsel territooriumil (riigis) toodetud ja lõpptarbimisse läinud kaupade ning teenuste kogumaksumus turuhindades. Nominaalne SKP-hinnatõus Reaalne SKP-näitab tootmise kasvu Käsumajandus-turumajandus Vahetarbimine(niit, nööbid) Lõpptarbimine(müügil poes valmis toode) RKP- aasta jooksul riigi kodanike või riigis registre...
suurt pindala. GEOTERMAALENERGIA on maa siseenergia ehk Maa sees peamiselt looduslike radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv ja kivimitesse salvestatud soojusenergia. Teatavasti on Maa sisefäärid kuumad ning laamade äärealadel või kuuma täpi piirkondades on see soojusenergia maapinnale lähemal ning kättesaadav. Tema miinuseks on kulukus, sobivad on vaid vähesed kohad, soojaauru ei saa transportida kaugemale kui 30km. Plussiks on elektri ja küttesooja odav hind, resurss tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. Energiakriis on olukord, kus energiat toodetakse vähem kui on reaalne vajadus. Sellise olukorra võib tekitada kas järsk tõus tarbimises või energia tootmise vähenemine.
tarbimise korral Energiatarve sektorite lõikes: *Transport - 20% *Tõõstus - 37% *Kaod energia ülekandmiseks ja tootmiseks - 27% *Kodumajapidamine - 11% Tuuleenergia ja põlevkivi kasutamine Eestis *95% elektrienergiast saadakse põlevkivist *88,6% elektrist toodetakse Narva elektrijaamades riigi äärmises kirdenurgas Tuuleenergia kasuks räägib: *meil on piisav kliima resurss *kasulik tarbida rannikualadel, kuhu praegu on energia transportimisel (Narvast) kaod kõige suuremad Kahjuks räägib: *tuulekiirus on varieeruv Erinevad tuuleenergia tootmise alad: *Välistavavad alad - elumaad, kaitstavad loodusobjektid *Keelualad *Piirangualad *Ebasobivad alad *Sobivad alad
2010. aastal nägime, et turu üldine palgatase oli langenud ning uued töötajad pidid sageli leppima madalama palgaga kui nad seni olid harjunud saama. Kõik märgid näitasid, et palgaturu põhi oli saavutatud ning 2011. aastal saavad palgad ainult tõusta. Reaalsus oli aga teine. Paljud inimesed olid nõus käima töö 12 tundi päevas minimum palga eest. Ettevõtte edukus on tihedalt seotud tema oskusega resursse juhtida. Seega soovivad enamus ettevõtteid, et tasu, kui oluline resurss, oleks tulusalt investeeritud, tasustamisskeemid efektiivsed ning tulevikumuudatustele vastupidavad. Need eesmärgid on olulised nii kiire majanduskasvu kui ka ebakindla majanduse tingimustes. Palgasüsteem on väga oluline kommunikatsioonivahend, mis näitab töötajatele ettevõtte strateegiat, ärimudelit ja ambitsioone. On ka ettevõtteid, kus näiliselt tundub kõik korras olevat, kuid kui ise organisatsiooni struktuuti sisse pääseda, siis avastad, et " ilus õun, uss sees." Hea
haldamise ja kontoritöö osa kogu tööpanuses ruumid materjalivoog tootmise/lao piiritlemine -Sisemiste kulude õige hindamine -investeeringutega seotud aspektid kasutusaeg jääkväärtus intress investeeringutelt -jälgimissüsteemi usaldatavus -valuutakursside erinevused -tööjõu hind erinevates maades PERSONAAL Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt et inimeste tööjõud kui kõige kallim resurss oleks täielikult ära kasutatud. Laouhataja töökohustused on töö planeerimine, personali planeerimine, personalitöö,juhendamine ja kontrollimine, hädaolukordade lahendamine, töötajate koolituse korraldamine ja palgapoliitika. Personalitöö all mõeldakse eelkõige tegemist kaadrivalikuga ja tööliste väljaõpetamist. Probleemiks peaaegu kõikjal maailmas on suur kaadrivoolavus laonduses. Tuleb rakendada kõiki meetodeid, et vähendada töötajate liikumist.
Sissejuhatus Tänapäeva kiire elutempo sunnib meid kõiki pidevalt tegutsema. Alati leidub töö või ülesanne, millel on paika pandud kindel tähtaeg. Üldjuhul antakse varakult teada, millal on vaja esitada valmissaanud töö, aga see ei tähenda, et ülesandega hakatakse aegsasti tegelema. Asjad kipuvad nihkuma viimasele hetkele ning ette teatatamisest ja antud ajavarust ei ole enam kasu. Säärane probleem leidub meil kõigil ning on aktuaalne. Aeg on ainus taastumatu resurss ja seetõttu tuleb seda kohelda ükskõik millisest teisest ressursist hoolikamalt. See on aga asi, mille peale tähtaegade kuulamise hetkel tähelepanu ei pöörata. Viimasel hetkel tähtsate asjade tegemine vaevab ainult iseennast: tähelepanu hajub, väheneb võimalus väljapuhkamiseks, tekivad pinged, muututakse närviliseks või koguni langetakse stressi. Kannatab ka töötulemus, mis muutub kesisemaks, lohakamaks ja tihtipeale leidub selles rohkem vigu kui tavaliselt. Selleks, et
Fundamentaalne niss mis kajastab kõiki abiootlisi tegureid, üldised potentsiaalseid võimalusi. See on siis kõik abiootilised tarvilikud tingimused. Realiseerinud niss on seotud imiteeritud tegurite spekriga, kõigi reaalses, biootilises keskkonnas konkurentide, herbivooride ja parasiitide olemasolu korral kujunevad tingimuste kompleksi. RessurssidLämmastik, fosfor, valgus taimede jaoksNektar e õiemahlPähklid on oravate jaoks resurssPäikesekiirgus - energia resurssLoomad ise on resurss kiskjate jaoksMeie keha on resurss parasiitidele, peale surma lagundajatele C3 taimed fotosünteesi esmased produktid on 3 süsiniku aatomiga orgaanilised happed. Meie kliimal on nendel taimedel suurem eelis C4 ja CAM (crassulacea acid metabolism) CAM taimed paksulehelise tüüpi taimed. Päeval valdav C3 ja öösel C4 C4 taimed esmased produktid peamiselt 4 süsinikulised orgaanilised happed. Tüüpilised C3 taimed: Nisu (Triticum
pookõrb Vihmametsad läbiuhteline 6-10m Vihmametsade maharaiumisel muutub mõne aastaga viljatuks Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja omadustega mullakiht, mis on moodustunud mulle tekke protssesis. Mullaga toimuvad looduslikud või inimtegevuslikud protsessid: Erosioon, kõrbestumine, sooldumine, mulla kihi hävitamine (teede rajamine, ehitus) 4.4 Muld kui resurss, muldade kaitse Tegevused Otsesed tagajärjed Kaudsed tagajärjed Tallamine Muldade tihenemine Põllupinna ja mullaviljakuse vähenemine Maaharimine raskete masinatega Muldade tihenemine vee-ja õhu mahutavuse Mullaviljakuse vähenemine vähenemine
Vahendite hankimine finantsturgudelt ja rahandusteooriate areng Ettevõtted hangivad raha finantsturult (turg, kus saavad kokku need kellel on tekkinud ajutine raha ülejääk nendega, kellel on ajutine tehvitsiit e. puudujääk). Finantsturg on kohaks, kus toimub finantsvahendite omaniku ajutine vahetus ja kus hangitakse ettevõtte tegevuse finantseerimiseks rahaline resurss. Finantsturud jagunevad: 1) Kapitali turud vahendeid kasutatakse pikemaajaliste ja mahukamate projektide finantseerimiseks. 2) Rahaturud vahendeid kasutatakse likviitsuse juhtimiseks. Kui raha liigub säästjalt otse lõpptarbijale, siis on see otse finantseerimine. Sageli kasutatakse aga vahendaja abi, et maandada riske ja sellisel juhul on tegemist kaudfinantseerimisega. Finantseerimisvajadus võib olla:
) 13. Mis on pikk periood majanduses? PIKK PERIOOD on ajavahemik, mille jooksul saabmuuta kõiki ressursse. 14. Nimeta kõik turustruktuurid ja kirjelda igat ühte neist? · TÄIELIK KONKURENTS on palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kauppa. On palju ostjaid. Puuduvad turule sisenemise barjäärid. Harus olemasolevad ettevõtted ei oma eeliseid värskelt turule sisenenute üle. On täielik info hindade kohta. · MONOPOL üks müüa, teenus või resurss, millel ei ole lähedasi asenduskaupu, ning eksisteerivad turule sisenemise barjäärid (litsensid, patendid). Loomulik monopol kujuneb turul, kus ilma kahjumit saamata suudab toota vaid üks ettevõte. Tegevuse alustamine nendes harudes nõuab väga suuri alginvesteeringuid. · MONOPOLISTLIK KONKURENTS monopolistliku konkurentsiga on tegemist kui turul on suur hulk tootjaid, kes kõik toodavad sarnast ent mingil määral eristatud toodet, mis
päringud toodete kohta infosüsteemis 3) aktiivse müügitellimuse vastuvõtmine, koostamine ja edestamine infosüsteemis. 4) müügisaalis esindatud toodete laoseisule vastavuse kontroll 5) Kliendi nõustamine ja soovituste andmine 6) müügiesindaja rakendused. 47. Laotöö organiseerimine ja laojuhataja töökohustused. Materiaalne vastutus. Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt et inimeste tööjõud kui kõige kallim resurss oleks täielikult ära kasutatud. Laouhataja töökohustused on töö planeerimine, personali planeerimine, personalitöö,juhendamine ja kontrollimine, hädaolukordade lahendamine, töötajate koolituse korraldamine ja palgapoliitika. Kahju eest, mis on ettevõttele tekitatud töökohustuste täitmisel, kannavad töötajad , kelle süül on kahju tekitatud, materiaalset vastutust otsese tegeliku kahju ulatuses, kuid mitte üle keskmise kuupalga.
Geograafia konspekt PÕLLUMAJANDUS Põllumajanduse peamine resurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb: 1. Haritavaks maaks- põllud, istandused 2. Looduslikuks rohumaaks- niidud, karjamaad Põllumajanduse struktuur sõltub peamiselt looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest, rahvuslikest traditsioonidest. Looduslikud tegurid- kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood), mullad (viljakus,
VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER): 1. KARISMAATILINE VÕIM - VÕIM, MILLE GRUPP USALDAB INIMESELE TÄNU TEMA ISIKLIKULE VEETLUSELE JA ERILISTELE OMADUSTELE. 2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES ANNAB SEDA VAJADUSE KORRAL EDASI OMA ÜHELT LIIKMELT TEISELE. 3. RATSIONAALNE VÕIM - VÕIMU SEADUSLIK USALDAMINE PÄDEVATELE JA VÕIMEKATELE INIMESTELE. Võim on inimese võime sundida oma tahet peale teisele inimesele (weber). Võim on sotsiaalne resurss, mida on igas suhtes, grupis ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotatud. Autoriteet käib kaasas kindla sotisaalse staatusega (politseinik). Legitiimse võimu liigid vanemate võim laste üle, tööandjate võim töötajate üle. Funktsionalistlik lähenemine võim ühiskonna tasandil, võime valitseda ja säilitada grupisisest korda. Konfliktiteooria ühe klassi võime saavutada endale seatud eesmärke
Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. 1 ha metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kg süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kg hapnikku. Inimene ise tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Üks auto kulutab mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude hapnikutoodangu. Jalutamine ja sportimine metsas aitab lõõgastuda, parandab tervist ja suurendab töövõimet. Mest Mets on eluks vajalik resurss, mida tuleb kaitsta ja hoida puhta õhu ja seal elavate loodmade nimel! Click to edit Master text styles Second level Third level Metsade häving Fourth level Fifth level Kuna me oleme nii nõudlikud, siis hävitatakse suurtes kogustes metsa, et
1.Masina ja mehhanismi omadused. 1)Funktsionaalsus.2)Suutlikkus.Kestvus.3)Tehnoloogilisus.Ergonomilisus.Maksu mus.Disain. 2.Mis on mehhanism ja mis on masin? Mehhanism- kehade süsteem,mis teisendab ühe( või mitme) keha etteantud liikumise teis(t)e keha(de) nõutavaks e soovitud liikumiseks.Masin-mehhanismist või mehhanismidest koosnev seade inimese füüsilise või vaimse töö kergendamiseks. 3.Mis on detail ja mis on masinaelement? Detail-toode(masinaelement),mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamataElement e masinaelement-kindlat f-ni täitev masina elementaarosa(nt veerelaager,detail). 4.Mis on masina või selle elemendi ressurss ja mis on tõrge? Masina või tema elemendi reaalne töösoleku aeg,mil säilib töövõime.Tõrge-detaili või masinaelemendi töövõime osaline või täielik kaotus. 5.Loetlege seadme või selle elemendi peamised töövõimekriteeriumid. Tugevus.Jäikus.Kulumiskindlus.Vibrokindlus.Kuumakindlus. 6.Mis on kulum ...
Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud. 5. Võimu tunnused jagunevad 2-ks : 1. Ainelised 2. Vaimsed Ainelised tunnused: kapital, omand. Mida suurem aineline resurss, seda suurem võim, vaestel inimestel on vähem valikuvõimalusi. Vaimsed tunnused: teadmised, kogemused,sotsiaalne kapital ehk suhted, usaldus. Võimu teostamisel on tähtis sotsiaalne kapital. Teostamise meetodid- eristatakse 2-te tüüpi : 1. Autoriteet
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Võimu tunnused 1. Võim teiste üle 2. Võim koos teistega 3. Võim eesmärkidesuhtes olukorra/looduse üle 4. Võim on ebaühtlaselt jaotunud. 5. Võimu tunnused jagunevad 2-ks : 1. Ainelised 2. Vaimsed Ainelised tunnused: kapital, omand. Mida suurem aineline resurss, seda suurem võim, vaestel inimestel on vähem valikuvõimalusi. Vaimsed tunnused: teadmised, kogemused,sotsiaalne kapital ehk suhted, usaldus. Võimu teostamisel on tähtis sotsiaalne kapital. Teostamise meetodid- eristatakse 2-te tüüpi : 1. Autoriteet
produktide valmistamsieks on tähtis tööstusharu ja toob palju sisse. Osad troopilised lehtpuu liigid eksportitakse enam arenenud riikidesse,näiteks Ameerika Ühendriikidesse, kus nendest tehakse kirste, mis lihtsalt maetakse maa alla või põletatakse. Eeldatakse, et Filipiinidega, Malaisiaga, Elevnadiluu rannikuga, Nigeeriaga ja Taiga juhtub see, et väärtuslike lehtpuude liigse eksportimise tõttu saab see resurss otsa lähima viie aastaga, mis tähendab, et nad peavad neid importima hakkama. Jaapan on suurim vihmametsade lehtpuude importija. Vaatamata hiljutistest vähendustest on Jaapani keskmine troopiliste lehtpuude import 11 miljonit kuubikmeetrit aastas, mis on hiiglaslik. Vihmametsa puude maharaiumine on suur majanduslik allikas ja paljudel juhtudel peamine aasta tulu sellele kohale iseloomulikele arengumaadele.Valitsused müüvad oma osalusi liiga odavalt ja niipea
Vaimse võimekuse kontseptsioonid I Ülevaade probleemidest 1. Kontseptsioonide ja mõõtmise probleem. 1.1 Psühhomeetria intelligentsustestid & IQ valiidsus 1.2. Üldintelligentsus vs intelligentsuse vormid moodulid praktiline intelligentsus haridus ja vaimsed võimed 1.3. Vaimsed võimed ja kultuur sotsialiseerumine naiivne kontsepsioon võimetest 1.4. Areng ja vaimsed võimed Piaget, Võgotski staadiumid, "dünaamiline" testimine 1.5. Bioloogiline lähenemine aju anatoomia ja füsioloogia 2. Intelligentsustestide reliaabluse probleem 2.1. Testide reliaablus IQ ja vanuselised muutused (kuni 18 punkti) madal korrelatsioon (keskmine r =.36) 2.2. Testide ennustav valiidsus IQ ja akadeemiline edukus (keskmine r = .50 ) IQ ja hariduse kestvus ( keskmine r = .55) IQ ja vanemate SES IQ ja professionaalne edukus (keskmine r = .30 kuni .5...
Ülesanne Tehnoloogia (sisetegur) tootmise sisendite muutmise viis eesmärgipäraseks väljundiks. Tootmise effektiivsuse kasv on seotud tehnika ja tehnoloogia täiustamisega. Tehnoloogia on seotud teadusega. Teadmised rakendatakse. Mõeldakse välja uuendusi. Tehnoloogia mõju juhtimisele ja tootmise effektiivsusele ilmneb eriti pöördeliste tehnoloogiliste muudatuste rakendamisel (konveier näiteks) Inimesed ehk töötajad Üks resurss, sisend. Juht saavutab eesmärgi teiste inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti. Peab arvestama, et iga inimene on kordumatu isiksus oma murede ja soovidega, mida püüab rahuldada. Juht pöörab inimesele suurt tähelepanu. 3 aspekti: 1) inimene kui isiksus 2) inimene kui grupiliige 3) inimene kui liider ja juht Inimese käitumise ühiskonnas ja tööl määravad ära tema isikuomadused ja keskkond. Juhi kõige keerukam töö on töö inimestega
eTOM äriprotsessi kirjeldamise raamistik 1 Klient Strateegia, Infrastruktuur & Tooted Haldamine Turg, Tooted ja Klient Teenus Resurss Tarnija / Partner Tarnijad / Partnerid Ettevõtte Juhtimine Aktsionärid Töötajad Teised omanikud
2002. aastal andis sektor lisaväärtust 68 miljardit SEKi ning andis tööd 80 000 inimesele. 2/3 Rootsi pindalal kasvab mets. Seda on palju. Enamus on okaspuud (männid ja kuused), ülejäänud on lehtpuud (kased ja haavad). Aga rootsi lõunaosas on lehtpuid rohkem, ja seal on rohkem levinud tammed, pöögid, saared ja jalakad. Riigis kasvab mets ühtlaselt igalpool. Metsi kasutatakse enamasi metsanduseks. Metsandus on rootsi kõige tähtsam resurss, ta väga arenenud, metsade eest hoolitsetakse, nimelt kui võetakse maha siis istutatakse kohe uus asemele, puitu veetakse välja ka toorpuiduna, aga enamasti töödeldakse kohapeal,enamasti paberiks. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Riik ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid. Maailma puiduturust on Rootsil 8,2 protsenti. Peamised metsadega seotud probleemid on loata metsaraie ja naturaalsete metsade hoidmine palju on juba istutatud metsa
tootmise hinnatõus (23,3 protsenti), jaotuskulude (7,2 protsenti) ja ülekandekulude kasv (1 protsenti). Elektri hind lõpptarbijale, millele lisandub taastuvenergia tasu ja elektriaktsiis, kasvab Eesti Energia prognooside alusel keskmiselt 16 protsenti. 4 Tulevik Me peame hakkama mõtlema oma tuleviku peale kuna Eesti ainuke resurss tänu millele me saame elektrit akkab otsa saama ning nüüd tuleb leida mingid muud võimalused. Seega tuleb hakata uurima millised taastuvad energiallikad on kõige sobilikumad Eestile ja mis omakorda kahjustaks kõige vähem meie keskonda. Tuuleenergia Tuule jõudu kasutati juba ammustel aegadel. 1970. aastate naftakriisi ajal hakati Euroopas ja USA-s taas tuuleenergiat elektriks muutma. Nüüdseks on tuulikute tehnoloogia
Sveaskog. 2002. aastal andis sektor lisaväärtust 68 miljardit SEK-i ning andis tööd 80 000 inimesele. 2/3 Rootsi pindalal kasvab mets. Seda on palju. Enamus on okaspuud (männid ja kuused), ülejäänud on lehtpuud (kased ja haavad). Aga rootsi lõunaosas on lehtpuid rohkem, ja seal on rohkem levinud tammed, pöögid, saared ja jalakad. Riigis kasvab mets ühtlaselt igalpool. Metsi kasutatakse enamasi metsanduseks. Metsandus on rootsi kõige tähtsam resurss, ta väga arenenud, metsade eest hoolitsetakse, nimelt kui võetakse maha siis istutatakse kohe uus asemele, puitu veetakse välja ka toorpuiduna, aga enamasti töödeldakse kohapeal,enamasti paberiks. Olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse. Riik ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid. Maailma puiduturust on Rootsil 8,2 protsenti. Peamised metsadega seotud probleemid on loata metsaraie ja naturaalsete metsade hoidmine - palju on juba istutatud metsa
Jätkusuudlik maakasutus definitsioone palju erinevaid. Maakasutus, mis tagab tänapäeva ja tuleviku ühiskonna vajaduste rahuldamise. See on see, et meie saaksime õnnelik olla ja meie järeltulevad põlved ka. Peame arvestama, et meie elutegevus mõjutab ümbritsevat küsimus on piiride leidmises. Maakasutus peab arvestama mitmeid erinevaid aspekte: loodus-ökoloogia aspekt, majanduslik aspekt, sotsiaalsete väärtuste aspekt. Milles see probleem ja küsimus on? Paratamatult on resurss, eriti kvaliteetne ja viljakas muld, on piiratud, kuid kasutusviise on palju. Nõudlus on suurenemas, kuid ka inimeste tarbimisvajadus on ka suurenemas. Maakasutusotsused on määratud: 1) Looduslikest tingimustest (kliima, muld); 2) Sotsiaal-majanduslikest tingimustest (tasuvus, hinnatasemed, toetused, teadmised väga oluline jne) 3) Eetiliste väärtuste pool (maastikuväärtus, mida ei saa puhtalt rahasse panna) Kompleksne analüüs on oluline
17. Lühiperiood, short run - lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate 19. ressursside hulka. Lühiperioodil on mõned ressursid fikseeritud, mõned aga varieeruvad. Püsi (fikseeritud) resurss on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurust firma ei saa 20. lühiperioodil muuta 17.2.Lühiperioodi tulud. 18. Koguprodukt (total product - TP) on teatud perioodil 15 Majandusõpetus Mõistete seletus
Dokumentide haldamise all mõistetakse administratiivset tegevust, mille kaudu orgsnisatsioon loob, säilitab, kssutab, kaitseb ja eraldab temale kuuluvaid dokumente. Dokumendihaldus on asutuste kui ka äriettevõtete halduse ala, juhtimise ning strateegilise planeerimise oluline osa. Infoajastul on informatsiooni hulk kiiresti kasvanud, arvutite kasutajad vajavad pääsu dokumentide juurde. Informatsioon on iga organisatsiooni väärtuslik resurss, mida tuleb oskuslikult hallata. Dokument- on mistahes teabekandjal jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõestamiseks. Arhivaal-on dokument millele avalik arhiiv on andnud hindamise tulemusena arhiiviväärtuse. Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist, säilitatakse püsivalt Rahvusarhiivis. Dokumendi element- on informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu
ühiskonna struktuurides ning nende lahendamine nõuab ühiskondlikku sekkumist. Sotsioloogiline ‘sekkumine’ on suunatud ühiskonna suurtele sotsiaalsetele gruppidele ja ühiskonna struktuurile, mitte üksikindiviididele. Sotsiaalsed võrgustikud: kollektiivne reaalsus → võrgustikke on erinevaid (kunstlikud, loomulikud); kollektiivne reaalsus → sotsiaalsed grupid. Sotsiaalsed võrgustikud loovad sotsiaalse kapitali. Kapital on iga tootlik resurss, mida saab kasu teenimiseks kasutada: 1. Füüsiline kapital: nt maa harimine, tööriistade valmistamine jne 2. Inimkapital: inimese võimete, teadmiste, oskuste jne muutmisest tulenev kasu 3. Sotsiaalne kapital: inimestevaheliste suhete muutumisest tulenev kasu Kokkuvõtteks: ● Kõik sotsiaalteadused uurivad inimese ja ühiskonna vahelisi suhteid, nende erinevus seisneb erinevas uurimisobjektis ja lähenemisviisis
Kuna töötas ise ettevõttes, kus on antud teemaga puudused, siis püüan koguda vajalikku informatsiooni antud teema kohta, et meie ettevõttes paraneks motivatsioonitase. Toon välja motivatsiooni tähenduse, kuidas parandada motivatsiooni ja miks tekkib näiteks sekretäritöös rutiin ja kuidas ennast motiveerida, ja kuidas peaks seda tegema ettevõtte juht. Leian, et see teema on igati aktuaalne nii sekretäride töös kui ka individuaalselt. Ühiskond ei kahtle, et kõige olulisem resurss iga firma jaoks on ettevõtte oma töötajad. Siiski paljud juhid ei tea, kui raske on juhtida seda ressurssi. Mida efektiivsem ja tõhusam on iga töötaja töö, seda edukam on ettevõte. Tööga rahulolu tekkib siis, kui töö toob tulemust, valitsevat head suhet ja jätkub ka ruumi isiklikuks arenguks. Sekretäri töös on olulisel kohal ka oskus ise püstitada eesmärke ja hinnata oma tööd. Sekretäri töö võib sisaldada palju erinevaid tööfunktsioone ja erineva tasemega vastutust
1.SISSEJUHATUS. KÜSIDES KÜSIMUSI KÄITUMISEST. Inimeste huvi põhjus loomade käitumise vastu, naiivne periood. Otsinguline huvi ehk soov seletada käitumist, mida nähti juhuslikult. Praktiline huvi – vajadus aru saada ja kontrollida jahi- ja koduloomade käitumist. Seletused tihti naiivsed. Näide: Aristoteles (384- 322 e.K.): 1)huvitus, kuhu kaovad talveks pääsukesed 2)nägi neid sügiseti kogunemas kaldaroostikesse 3)oletas, et nad talvituvad veekogude põhjamudas Teaduslike käitumisuuringute algus, C. Darwini roll, “vaikuse” periood. Suureks algatajaks ja eestvedajaks oli C. Darwin. 1859 „Liikide tekkimine“ sh peatükk „Instinkt“, „Inimenese põlvnemine ja suguline valik“, “Emotsioonide väljendumine inimestel ja loomadel” (1872). Vaikuse perioodil ei uuritud eraldi loomade käitumist maailmatasandil, sest aktuaalne oli süstemaatika, füsioloogia ja arengubioloogia uurimine ja arendamine. Vaid üksikisikud tegelesid sellega omaette (Huxley, Heinro...
autokaravaniga. Seega leian, et vaatamata majanduse madalseisule ja klientide kokkuhoidlikusele on just hosteli tüüpi majutusettevõttel tulevikku. Leian, et just lihtsas ja kättesaadavas majutusteenuse arendamises seisneb minu arengutendents. Plaanime edaspidi välja arendada ka autokaravanide parkla ning pakkuda seda tüüpi reisimist harrastavatele klientidele teenust. Ettevõttele vajminevatest resurssidest peamine on rahaline resurss, kuna majutusettevõtte loomine on üsna investeeringute mahukas. Investeeinguteks rahalist ressurssi plaanin saada nii pangast, kui ka edaspidi hosteli laiendamiseks toetuste näol (näiteks: EAS). Lisaks rahalisele ressursile vajatakse ka inimressursi, seda siiski algul vähesel määral ja vaid abipersonali näol. Ettevõttele vajalikke töötajaid on võimalik piirkonnast leida. 2.4 Konkurendid Peamiseks konkurendiks pean Mulgi kõrtsi, kes pakub majutust ja on hinnaklassilt kõrgem.
palju ta oleks teeninud neid ressursse ükskõik mis teistsugusel moel kasutades. Kui majanduskasum on suurem kui null on see ajendisk, et kasutada ressursse just selles tootmisharus. Majanduslikud kulud sõltuvad eelkõige tootmismahu suurusest. Lühiperiood -ajavahemik, mil tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka. Püsi- ehk fikseeritud ressurss selline firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust firma muuta ei saa. Muutus- ehk varieeruv resurss selline tootmistegur, mille suurust saab firma muuta. Koguprodukt, kogutoodang (TP total product) teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. TP muutub, kui vaadeldava muutuvressursi hulk muutub. Keskmine produkt (AP avarage product) on koguproduki ja tema valmistamiskse kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP marginal product) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava
(likviidsus väheneb). Eriti oluline on kaaluda konventeeritavust firma arengustaadiumis, kui vajatakse rohkem raha. Kasutades konventeeritavaid võlakirju, saab ta võõrkapitali ümber konventeerida omakapitaliks, mis omakorda parandab võla ja omakapitali suhet. Suhte parandamine tõstab imagot laenuandjate ees, lisaks lõpeb tähtajaline intresside maksmine, sest dividendi maksmine ei ole kohustuslik ning seega tekib ettevõttel täiendav rahaline resurss. Miinuseks on see, et aktsiate arvu suurendamisega väheneb kasum ühe aktsia kohta. Kuna suureneb investorite hulk, võib see nõrgestada varasemate aktsionäride positsiooni. Need puudused on välistatud kui enamus aktsiad jäävad asutaja liikmetele. Omakapital Reeglina on võlgnevus peaaegu alati odavam finantseerimisallikas kui omakapital.Põhjuseks see, et investorid ootavad omakapitalilt märkimisväärset kasumit. Lisaks saab laenuintressi maha arvata maksustatavast kasumist
juurdekasv. r1 ja r2 on 2 erinevat ressurss, mida hakkamegi nüüd klassifitseerima. (a) põhilised ressursid; (b) täiesti asendatavad ressursid; (c) täiendavad ressursid; (d) antagonistlikud ressursid; (e) pärssivad ressursid. Olulise tähtsusega ressursid. Kaks ressurssi on olulise tähtsusega, kui üht ei saa teisega asendada. S.t kasv, mida soodustab ressurss üks on täielikult sõltuv resurss kahest. Joonisel (a) isokliinid jooksevad paralleelselt, sest ühe ressursi olemasolev määrab ära võimaliku kasvu sõltumata teise ressursi hulgast. See kehtib ntks N ja K kui ressurside kohta roheliste taimede puhul. Asendatavad ressursid. Kui üks ressurss võib täielikult teist asendada. Ntks nisu ja kaera seemned kanale toiduks; sebra või gasell lõvile. Asendatavad ressursid klassifitseeritakse Tilmani järgi kui täiendavad ressursid, kui isokliinid
Firma püsib konkurentsis ka siis kui tema majanduskasum on 0, sest sel juhul teenib firma sama palju, kui ta teeniks oma ressurssidega neid ükskõik missugusel teisel moel kasutades. Kui majanduskasum on 0st suurem, on see ajendiks, et kasutada ressursse just selles tootmisharus. LÜHIPERIOOD Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka. Püsi- e fikseeritud resurss on firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust firma muuta ei suuda. Nt. Tootmishooned. Muutuv- e varieeruv ressurss on selline tootmistegur, mille suurust saab muuta (suurendada või vähendada). Nt. Firma poolt palgatud töötajad. Koguprodukt (TP) on teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. Koguprodukti suurus muutub, kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. Keskmine produkt (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
