kuukausi month joka kuukausi every month vuosi year joka vuosi every year nyt now heti immediately äsken a moment ago pian soon myöhemmin later aina always ei koskaan never melko pian quite soon melkein aina almost always ensi viikolla next week viime viikolla last week ensi kuussa next month viime kuussa last month ensi vuonna next year viime vuonna last year tällä viikolla this week tässä kuussa this month tänä vuonna this year kauan a long time kauan sitten a long time ago vähän aikaa sitten a short while ago
Ja kuidas sul? -Kiitos hyvää.-hästi, aitäh -Onko Eija kotona?Minulla on vähän asiaa hänelle.-kas eja on kodus?mul on natuke vaja asju ajada temaga Hetkinen. EIja, Riho on puhelimessa!- üks hetk. Elja, riho helistab Eija:Eija täällä , iltaa.- eija on siin, õhtust Riho:Iltaa, Tiedätte varmaan, että olen täällä Helsingissä- õhtust, tead, et olen jälle helsingis?? Tiedän kyllä, äitisi kirjoitti siitä- tean küll, ema kirjutas Soitan, koska haluan kysyä, mitä teette ensi viikolla.Siskoni Anu tulee Suomeen käymään ja ajatelemme tulla teille kylään.- helistan, et küsida, mida teete nädalalõpul. Õde anu tuleb soome ja mõtlesime teile külla tulla kiva juttu. Olette aina tervetulleita. Milloin aiotte matkustaa?- olete teretulnud, kuna hakkate sõitma? Lähden perjantaina Viroon, äidillä on syntymäipäivä. Ja maanantaiaamuna tulemme Anun kanssa laivalla Suomeen takaisin. anulla on täällä jokin biologian seminari, en tiedä tarkkaan
Ennen kuin avaan kirjan... Kirjan kansi tuo mieleeni perustavanlaatuisen ruotsalaisen kaupunkikuvan, johtuen siitä, että olen lukenut takakannen tekstin. Nimi "asfalttikukka" ei sano minulle mitään. Itse asiassa minua ärsyttää juuri tämänkaltaiset otsikot; nimen minun mielestäni pitäisi olla houkutteleva ja kertoa lukijalle hieman sisällöstäkin. Tietysti siinähän sitä on arvailemista, kun lukee sitten kirjaa, mistä kirjailija on keksinyt nimen kirjalleen. Muutamien ensi lukujen jälkeen... Kirja alkaa siitä, kun Juha lukee entisen tyttöystävänsä, Pirkon lähettämää kirjettä siskollensa Sirkalle ja kaverilleen Erkille. Pirkko ilmaisee rehellisesti, selkeästi ja voisipa sanoa; rankasti mielipiteitänsä mutta ottaa lopussa kuitenkin hieman takapakkia ja toivottelee hyvät jatkot kuitenkin. Kun Juha on lopettanut lukemisen, Sirkka ja Erkki lähtevät kotejansa kohti. Erkki, kirjan päähenkilö kirjoittaa kirjaa Hannusta
Se kirja on hauska. - Raamat pole samas ruumis, kus kõneleja viibib, kuid ta teab selle väärtust. Harjutus 9. Pange asesõnad õigesse vormi. Õige käändelõpu leidmisel on abiks järgnev nimisõna. Näissä (nämä) hotelleissa on isot kokoustilat. Käytkö hakemassa kalenterin…….. (tuo) pöydältä? Minusta tuntuu, että …………… (tämä) puhelimessa on joku vika. He puhuvat ………… (se) ensi kesän matkasta. Kysytään ……….(nuo) oppailta tai ………….(tuo) bussinkuljettajalta. Haluatko lukea ………… (nämä) esitteitä? Mennään .………..(tuo) baariin. ……(tämä) sviitissä on myös sauna. Minulla on …… (se) pojan sähköpostiosoite. 12
kuudes 6. kuues seitsemäs 7. seitsmes kahdeksas 8. kaheksas yhdeksäs 9. üheksas kymmenes 10. kümnes yhdestoista 11. üheteistkümnes kahdestoista 12. kaheteistkümnes kuudestoista 16. kuueteistkümnes kahdeskymmenes 20. kahekümnes kahdeskymmenesensimmäinen 21. kahekümne esimene kahdeskymmenestoinen 22. kahekümne teine kolmaskymmenes 30. kolmekümnes kahdeksaskymmenes 80. kaheksakümnes kaksituhattayksi 2001 kaks tuhat üks Vuodet ja ikä Tulen tänä vuonna. Tulen sellel aastal. ...ensi vuonna. ...järgmisel aastal ...joka vuosi. ...igal aastal ...vuoden kuluttua. ...aasta pärast Kävin viime vuonna. Käisin eelmisel aastal. ...kolm vuotta sitten. ...kolm aastat tagasi. Minkä ikäinen te olette? Kui vana te olete? Olen neljäkymmentävuotias. Ma olen neljakümne-aastane. Minkä ikäinen hän on? Kui vana ta on? Hän on minun ikäiseni. Ta on sama vana kui mina. Hän on minua nuorempi Ta on minust noorem ...vanhempi. ...vanem. 1
Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus. Kasutati sumeri kiilkirja, mis on aglutinatiivne (ehk järelliiteline). Kuivõrd kultuur või tsivilisatsioon on välja arenenud 4 aastatuhande Uruki perioodist, tuleb sumereid nimetada selle tsivilisatsiooni rajajateks. Mis ajast alates nad seal elavad, ei ole teada
eläke pension eläkkeellä (olla eläkkeellä) pensionil (olla pensionil) elämys elamus elämä elu elää elada en ma ei enemmän rohkem, enam Englanti Inglismaa englantilainen inglane enkä (= ja en) ma ei, (ja ma ei) ennen enne ensi järgmine ensi-ilta esietendus, esilinastus ensilumi esimene lumi ensimmäinen esimene ensin kõigepealt entinen endine entä aga Entä itsellesi? Aga kuidas sinul (läheb)? enää (ei) enam eri eri, erinev eri eri arvamusel
• kümmend: vana partitiiv sõnast kümme (partitiivi kunagine kohta osutav tähendus, vrd elatiiviga) • poolteist; vanas kirjakeeles pool kolmat (‘kaks ja pool’), pool neljat (kolm ja pool), pool viiet (‘neli ja pool’) Tänapäevane tüüp ilmselt saksa keele eeskujul, üsna hiline *ükte, *kakta, *kolme, *neljä, *viite, *kuute, *seitsemä, *kakt-e-k-sa-n, *ükt-e-k-sä(-n), *kümmen(e) • (ensi-(m)mäinen), (to-inen) e-, to- seostatavad vanade pronoomenitüvedega, -mä- superlatiivi tunnusega 35. Eesti keele laensõnavara algupära. Laensõnade kihistused eesti keeles: Soome-ugri algkeelde (…–3000BC): algindoeuroopa, indoiraani, ?kirdeindoeuroopa Muinasaeg (...–13. saj): balti, germaani, slaavi Keskaeg (13.–17. saj): alamsaksa, rootsi, vene Rootsi aeg (17.–18. saj): saksa, rootsi
kuningatest (nt Gilgames). Kombeks on jagada süsteem kolmeks sektoriks: tempel, kuningas ja kodanikud. Templi eesotsas on templiisand (En - isa), on olemas põhjalik administratsioon ja täpne dokumentatsioon. Templi juures töötasid käsitöölised, tegeles ekspordiga, olid ulatuslikud maavaldused, mida harisid templisõltlased (võisid olla rentnikud, sulased, pärisorjad, vms ei teata kindlalt. Tekstides öeldaks ,,mehed"). Kuningas kandis ka vahel tiitlit En (isa), vahel Ensi (isand) või Lugal (suur mees, vägev mees). Eri linnriikides kasutati erinevaid variante. Linnriikidevaheliste suhete arengus hakati ülemkuningat nimetama Lugal ja Ensist sai alamkuninga tiitel. Kuningas oli väejuht ja kohtumõistja (kasutatakse ka tiilit/ väljendit ,,Rahva hea karjane"). Sumeri kuningaid ei jumalikustatud, küll aga oli jumalanna Nihursaa (maajumalanna) neid imetanud/ oma süles hoidnud ning seega oli neil jumalik õnnistus ja nad olid lihtrahva ja templi vahel ühenduse
Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid, vähemalt teatud määral, ka poliitilises elus. U 26. sajandist pärinevad Uri kuningahauad: 16 hauda erakordselt luksuslike panustega, mille hulka kuulusid ka valitsejatega koos maetud kaaskondlased. Kirjalikud allikad nendesse haudadesse maetud kuningaid ei nimeta.
mõningad lepingud.Tekitanud kallutatud mulje, templi suurem olulisus kui tegelt see oli, sest seal on palju dokumente . Enne II Ms oli sumeri dokumente rekonstrueeritud, tekitas eksliku arvamuse et tempel oli põhiline alles pärast II MS oli ka erasektoril oluline roll aga see lihtsalt ei kajastu. Kuningaloss ka oluline, ka tal olid maavaldused, vähem dokumenete, bürokraatlikult majandatud, kuningatel olid tiitlid, mõned võis olla en ehk isand Urukis.Kaks veel olulist: Ensi oli ka oluline ja kolmas Lugal ehk suur mees, hilisema arengu käigus segunesid,lugal ülemkuningas, ensi vasallküninga tiitel. Kuninga funktsioonid: ta oli ühelt poolt väepealik,sõjaline vüim tagas autoriteedi, siis oli ta õigusekaitsja või seadusandja, ülemkohtunik ja kolmas oli tal ka kultuslikud funktsioonid.Jagas oma volitusi templiga.Erinevates linnriikides erinevad kuninga funktsioonid. Uri
geograafiliste piirideta. Sumeri linnriikidest olid III at alul tähtsaimad Ur (sealt on piibli järgi pärit Abraham – rahvaste - eelkõige juutide, aga ka araablaste - isa), Uruk, Kiś, Lagaś, Nippur, Umma. Linnriigid kujunesid templite ümber ja kuulusid ühele sumerite jumalaist. Nii oli Nippuri omanikuks õhujumal Enlil, Uruki omanikuks taevajumal An (Anu) jne. Maapeal esindas jumalat preesterkuningas – en ehk ensi. Hilisemal perioodil kaldus võim sumeri linnriikides pigem sõjaväele toetuvate kuningate (lugal) kätte. Sumeri linnriikide vahel puhkes arvukalt konflikte, enamasti maa (viljakat maad oli vähe) ja niisutussüsteemide pärast. Süsteemi anarhilisust pehmendas asjaolu, et sumerite arusaamise kohaselt pidi üks linnriikidest, tugevaim, täitma hegemooni funktsiooni – so olema vahekohtunikuks teiste riikide vahel tüliküsimuste puhul ning kehtestama teatava elementaarse korra
Templi teenistuses oli käsitöölisi ja kaupmehi, s.t tempel oli ka kaubandusega tegeleja. Linna peajumaluse tempel oli keskne organisatsioon. Informatsioon templimajanduse kohta on väga hea ja see võib tuua templite ületähtsustamise (kuna tahvleid on nii palju säilinud). Mõnest linnast on leitud ehitisi ka, mida võib pidada kuninga residentsiks. Ka temast on maha jäänud mõned dokumendid ja omas maad. Kuninga tiitel võis olla tiitel En, ehk isand. Aga ka ensi või lugal. Kuningas oli väepealik, seadusandja, ülemkohtunik ja tal olid ka kultuslikud funktsioonid. Uri kuninga hauad (unikaalsed)- igast panused, k.a kaaskond elusalt kaasa pandud. (max 74). Samas kirjalikes tekstides ei kujutata Sumeri kuningaid absoluutsete valitsejatena ega jumalikena. Unken- rahvaring, nö koosolek. Aga pole teada, kes seal oldi ja mis õigused sellel kogul oli ning milline suhe oli sel jumalaga. Pole ka teada, kuidas kuningas valiti
annaabi.ee 
