Soome keel Tervehtimiset Greetings Anteeksi, mutta minä en puhu suomea. I am sorry, but I do not speak Finnish. Puhutteko Te englantia? Do you speak English? Anteeksi, kuinka? Excuse me? Anteeksi, en kuullut. I beg your pardon. Voisitteko toistaa? Could you repeat? Anteeksi, mutta minä en ymmärrä. I am sorry, but I do not understand? Anteeksi, mutta minä en tiedä. Sorry, I don't know. Anteeksi, että olen myöhässä. Excuse my being late. Ei se mitään. No problem. Voisitteko Te auttaa minua? Could you help me? Hetkinen, olkaa hyvä. Just a moment, please. Minä olen täällä ensimmäistä kertaa. This is the first time that I am here. Ihanko totta? Really? Ymmärrä...
Ja kuidas sul? -Kiitos hyvää.-hästi, aitäh -Onko Eija kotona?Minulla on vähän asiaa hänelle.-kas eja on kodus?mul on natuke vaja asju ajada temaga Hetkinen. EIja, Riho on puhelimessa!- üks hetk. Elja, riho helistab Eija:Eija täällä , iltaa.- eija on siin, õhtust Riho:Iltaa, Tiedätte varmaan, että olen täällä Helsingissä- õhtust, tead, et olen jälle helsingis?? Tiedän kyllä, äitisi kirjoitti siitä- tean küll, ema kirjutas Soitan, koska haluan kysyä, mitä teette ensi viikolla.Siskoni Anu tulee Suomeen käymään ja ajatelemme tulla teille kylään.- helistan, et küsida, mida teete nädalalõpul. Õde anu tuleb soome ja mõtlesime teile külla tulla kiva juttu. Olette aina tervetulleita. Milloin aiotte matkustaa?- olete teretulnud, kuna hakkate sõitma? Lähden perjantaina Viroon, äidillä on syntymäipäivä. Ja maanantaiaamuna tulemme Anun kanssa laivalla Suomeen takaisin. anulla on täällä jokin biologian seminari, en tiedä tarkkaan
Ennen kuin avaan kirjan... Kirjan kansi tuo mieleeni perustavanlaatuisen ruotsalaisen kaupunkikuvan, johtuen siitä, että olen lukenut takakannen tekstin. Nimi "asfalttikukka" ei sano minulle mitään. Itse asiassa minua ärsyttää juuri tämänkaltaiset otsikot; nimen minun mielestäni pitäisi olla houkutteleva ja kertoa lukijalle hieman sisällöstäkin. Tietysti siinähän sitä on arvailemista, kun lukee sitten kirjaa, mistä kirjailija on keksinyt nimen kirjalleen. Muutamien ensi lukujen jälkeen... Kirja alkaa siitä, kun Juha lukee entisen tyttöystävänsä, Pirkon lähettämää kirjettä siskollensa Sirkalle ja kaverilleen Erkille. Pirkko ilmaisee rehellisesti, selkeästi ja voisipa sanoa; rankasti mielipiteitänsä mutta ottaa lopussa kuitenkin hieman takapakkia ja toivottelee hyvät jatkot kuitenkin. Kun Juha on lopettanut lukemisen, Sirkka ja Erkki lähtevät kotejansa kohti. Erkki, kirjan päähenkilö kirjoittaa kirjaa Hannusta
Se kirja on hauska. - Raamat pole samas ruumis, kus kõneleja viibib, kuid ta teab selle väärtust. Harjutus 9. Pange asesõnad õigesse vormi. Õige käändelõpu leidmisel on abiks järgnev nimisõna. Näissä (nämä) hotelleissa on isot kokoustilat. Käytkö hakemassa kalenterin…….. (tuo) pöydältä? Minusta tuntuu, että …………… (tämä) puhelimessa on joku vika. He puhuvat ………… (se) ensi kesän matkasta. Kysytään ……….(nuo) oppailta tai ………….(tuo) bussinkuljettajalta. Haluatko lukea ………… (nämä) esitteitä? Mennään .………..(tuo) baariin. ……(tämä) sviitissä on myös sauna. Minulla on …… (se) pojan sähköpostiosoite. 12
suomi-viro suppea keskustelusanakirja 1 Tervehdyksiä ja hyvästelyjä Hyvää huomenta! Tere hommikust! Hyvää päivää! Tere päevast! Hyvää iltaa! Tere õhtust! Näkemiin! Nägemist! Head aega! Hyvästi! Hüvasti! Tervetuloa Viroon! Tere tulemast Eestisse! Hyvää matkaa! Head reisi! Voikaa hyvin! Elage hästi! Kiitoksia, pyyntöjä kysymyksiä ja anteeksipyyntöjä Kiitos! Kiitoksia! Tänan! Aitäh! Kiitän teitä avusta. Tänan teid abi eest. Olkaa hyvä! Võtke heaks! Ei kiittämistä. Pole tänu väärt. Olkaa hyvä. Palun. Auttaisitteko minua. Palu aidake mind. Olkaa niin hyvä ja auttakaa. Olge nii kena ja aidake. Sanokaa minulle. Öelge mulle, palun! Kertokaa minulle. Jutustage mulle, palun! Selittäkää minulle. Seletage mulle, palun! Näyttäkää minulle. Näidake mulle, palun! Anteeksi, en voi auttaa. Vabandage, ma ei saa teid aidata. Suokaa anteeksi! Vabandage, palun! Antakaa anteeksi! Andke andeks, palun! Anteeksi! Vabandust! Ei se mitään. Pole midagi. Anteeksi, e...
Kasutusele võeti ratas ja kedrakeraamika. Alguse sai piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. VARADÜNASTILINE PERIOOD EHK SÕLTUMATUTE SUMERI LINNRIIKIDE AJAJÄRK u 2900-2340 Tähtsamad linnriigid: Kis, Ur, Uruk, Lagas, Umma, Eridu, Nippur, Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Sumeri linnriikide sisekorraldus: Tempel-kuningavõim-vabade kodanike sektor. Valitsesid monarhid (tiitlid en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid vähemalt teatud määral ka poliitilises elus. Kasutati sumeri kiilkirja, mis on aglutinatiivne (ehk järelliiteline). Kuivõrd kultuur või tsivilisatsioon on välja arenenud 4 aastatuhande Uruki perioodist, tuleb sumereid nimetada selle tsivilisatsiooni rajajateks. Mis ajast alates nad seal elavad, ei ole teada
Sanahakemisto A aamu hommik aamukone hommikune lennuk aamupäivä ennelõuna, hommikupoolik aaria aaria Aasia Aasia aasialainen asiaat aatonaatto pühadelaupäeva eelpäev aatto pühadelaupäev; tähtpäeva eelpäev aattoaamu pühadelaupäeva hommik aavistus aimdus Afrikka Aafrika afrikkalainen aafriklane aherrus rügamine ahven ahven Ahvenanmaa (saaristoalue) Ahvenamaa (saarestik) Ai Oi! Ai jaa. Ah tõesti? Ai niin. Ah soo! Või nii! aiemmin varem aika (= melko) üsna aika aeg aika ...
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri. Kask 1970: • 1524−1857 • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus) • 1686−1813 (“parandatud” kirikukeel) • 1813−18...
kuningatest (nt Gilgames). Kombeks on jagada süsteem kolmeks sektoriks: tempel, kuningas ja kodanikud. Templi eesotsas on templiisand (En - isa), on olemas põhjalik administratsioon ja täpne dokumentatsioon. Templi juures töötasid käsitöölised, tegeles ekspordiga, olid ulatuslikud maavaldused, mida harisid templisõltlased (võisid olla rentnikud, sulased, pärisorjad, vms ei teata kindlalt. Tekstides öeldaks ,,mehed"). Kuningas kandis ka vahel tiitlit En (isa), vahel Ensi (isand) või Lugal (suur mees, vägev mees). Eri linnriikides kasutati erinevaid variante. Linnriikidevaheliste suhete arengus hakati ülemkuningat nimetama Lugal ja Ensist sai alamkuninga tiitel. Kuningas oli väejuht ja kohtumõistja (kasutatakse ka tiilit/ väljendit ,,Rahva hea karjane"). Sumeri kuningaid ei jumalikustatud, küll aga oli jumalanna Nihursaa (maajumalanna) neid imetanud/ oma süles hoidnud ning seega oli neil jumalik õnnistus ja nad olid lihtrahva ja templi vahel ühenduse
Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja. Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja). Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi, lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiz oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid, vähemalt teatud määral, ka poliitilises elus. U 26. sajandist pärinevad Uri kuningahauad: 16 hauda erakordselt luksuslike panustega, mille hulka kuulusid ka valitsejatega koos maetud kaaskondlased. Kirjalikud allikad nendesse haudadesse maetud kuningaid ei nimeta.
mõningad lepingud.Tekitanud kallutatud mulje, templi suurem olulisus kui tegelt see oli, sest seal on palju dokumente . Enne II Ms oli sumeri dokumente rekonstrueeritud, tekitas eksliku arvamuse et tempel oli põhiline alles pärast II MS oli ka erasektoril oluline roll aga see lihtsalt ei kajastu. Kuningaloss ka oluline, ka tal olid maavaldused, vähem dokumenete, bürokraatlikult majandatud, kuningatel olid tiitlid, mõned võis olla en ehk isand Urukis.Kaks veel olulist: Ensi oli ka oluline ja kolmas Lugal ehk suur mees, hilisema arengu käigus segunesid,lugal ülemkuningas, ensi vasallküninga tiitel. Kuninga funktsioonid: ta oli ühelt poolt väepealik,sõjaline vüim tagas autoriteedi, siis oli ta õigusekaitsja või seadusandja, ülemkohtunik ja kolmas oli tal ka kultuslikud funktsioonid.Jagas oma volitusi templiga.Erinevates linnriikides erinevad kuninga funktsioonid. Uri
geograafiliste piirideta. Sumeri linnriikidest olid III at alul tähtsaimad Ur (sealt on piibli järgi pärit Abraham – rahvaste - eelkõige juutide, aga ka araablaste - isa), Uruk, Kiś, Lagaś, Nippur, Umma. Linnriigid kujunesid templite ümber ja kuulusid ühele sumerite jumalaist. Nii oli Nippuri omanikuks õhujumal Enlil, Uruki omanikuks taevajumal An (Anu) jne. Maapeal esindas jumalat preesterkuningas – en ehk ensi. Hilisemal perioodil kaldus võim sumeri linnriikides pigem sõjaväele toetuvate kuningate (lugal) kätte. Sumeri linnriikide vahel puhkes arvukalt konflikte, enamasti maa (viljakat maad oli vähe) ja niisutussüsteemide pärast. Süsteemi anarhilisust pehmendas asjaolu, et sumerite arusaamise kohaselt pidi üks linnriikidest, tugevaim, täitma hegemooni funktsiooni – so olema vahekohtunikuks teiste riikide vahel tüliküsimuste puhul ning kehtestama teatava elementaarse korra
Templi teenistuses oli käsitöölisi ja kaupmehi, s.t tempel oli ka kaubandusega tegeleja. Linna peajumaluse tempel oli keskne organisatsioon. Informatsioon templimajanduse kohta on väga hea ja see võib tuua templite ületähtsustamise (kuna tahvleid on nii palju säilinud). Mõnest linnast on leitud ehitisi ka, mida võib pidada kuninga residentsiks. Ka temast on maha jäänud mõned dokumendid ja omas maad. Kuninga tiitel võis olla tiitel En, ehk isand. Aga ka ensi või lugal. Kuningas oli väepealik, seadusandja, ülemkohtunik ja tal olid ka kultuslikud funktsioonid. Uri kuninga hauad (unikaalsed)- igast panused, k.a kaaskond elusalt kaasa pandud. (max 74). Samas kirjalikes tekstides ei kujutata Sumeri kuningaid absoluutsete valitsejatena ega jumalikena. Unken- rahvaring, nö koosolek. Aga pole teada, kes seal oldi ja mis õigused sellel kogul oli ning milline suhe oli sel jumalaga. Pole ka teada, kuidas kuningas valiti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
