liikumiskiirusega liitlasi üllatada ja jõudis Austria-Venemaa ühendvägedele järele. Napoleoni strateegilistele oskustele tuli kõvasti kasuks see, et liitlasvägede juures olid nende riikide monarhid- Vene keiser Aleksander I ja Saksa-Rooma keiser Franz II (mistõttu seda lahingut nimetatakse ka Kolme keisri lahinguks), nimelt ei pääsenud liitlasvägede ülemjuhataja Kutuzovi sõna maksvusele ja see oli üks paljudest tähtsatest teguritest mis maksis liitlastele valusalt kätte. Liitlastele oli kahjuks ka nende omavaheline halb läbisaamine, kehv staabitöö ja nad ei suutnud ka keerukaid manöövreid vajaliku kiirusega ja kooskõlastatult sooritada. Prantslased olid aga kõrgelt motiveeritud, oma aja tipptasemel ohvitseride ja sõjaväeliste oskustega. Taktikalistelt oskustelt olid nad vaieldamatult parimad maailmas. See oli ühtlasi ka Napoleoni esimene positsioonilahing. Väed Vägede ja kaotuste arv on teatmeteostes ja ajaloolistes ülevaadetes natuke erinev.
maailmas. Tänu külmale sõjale, mis oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil, hakkas nende osapoolte vahel võidurelvastumine, mis oli võidu igasuguste massihävitus relvade tootmine. Relvastatud kokkupõrked toimusid külma sõja aastatel erinevates kohtades maal. Nende kokkupõrgete osapooled olid kõikidel sõdadel demokraatia ja kommunism. Demokraatiat pooldas USA saates oma liitlastele relvastust ja soomukeid ning kommunismi pooldas NSVL saates ka oma liitlastele relvi ja sõdureid. Mõlematel osapooltel oli võite ja kaotusi. Afganistaani sõja võitsid demokraatlased, sest USA-l olid arenenumad relvad. Vietnami sõja võitis kommunim, sest neil oli ülekaal ja rahva suur toetus. Kuuba kriisi võitjaks tuli ikkagi USA, sest NSVL-l ei olnud valikut, kas viia oma raketid minema või algatada sõda, siiski võis NSVL rõõmu tunda, sest USA omandid Kuubal olid hävitatud.
1. Vasta küsimustele. Kuivõrd jälgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet. Ei jälgitud Saksamaa suhtes, talle määrati äärmiselt rasked rahu tingimused. 2. Versailles' rahulepingu olulisemad tingimused. Territoriaalsed muutused Saksamaalt võeti Saarimaa liitlastele; Elsass-Lotring Prantsusmaale. Loodi Poola koridor; Klaipeda Leedule; lõigati territooriume Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Saksamaa relvastusalased piirangud 100 000 meheline sõjavägi, ei tohtinud olla rasked sõjatehnikat, Reini demilitariseeritud tsoon. Saksamaa kohustused teiste riikide ees Reparatsioonid- sõjakahjud tasuda. Liitlaste tegevus, et tagada Versailles' lepingu täitmine Reini demilitariseeritud tsoon, reparatsioonid, relvastuspiirangud. Miks polnud Prantsusmaa nende tingimustega rahul? Reparatsiooni maksed ei tulnud õigeaegselt. Miks polnud Saksamaa nende tingimustega rahul? S...
ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi 2. Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: a) Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha b) Prantsusmaa - Mandri Euroopa sõjaliselt tugevaim riik mõneks ajaks c) Suurbritannia ja USA mõjuvõimu suurenemine maailmas d) Itaalia astumine suurriikide perre 3. Rahvasteliit (1919) - Pariisi rahukonverentsil loodud riikidevaheline organisatsioon a) Tülide rahumeelne lahendamine ja koostöö arendamine b) Peakorter Genfis
Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjutamist jasaksa rahva silme ees seisis pidevalt näljasurma ähvardus. Versailles' lepinguga kehtestati Saksamaale järgmised TINGIMUSED: TERRITORIAALSED · Elsass-Lotring Prantsusmaale; · Eupen-Malmedy - Belgiale; · osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale; · Lääne-Preisimaa, Poseni ja osa Ülem-Sileesiast - Poolale; Poolale loovutatud ala nimetati hiljem "Poola koridoriks", kuna see jagas Saksamaa kahte ossa. + Lahutada Saksamaast Saarimaa ja liita see Prantsusmaaga; + Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; + Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule;
võitlustandriks oli Afganistan, kus USA poolt sõjaliselt varustatud modzazeed suutsid Nõukogude soomukitele tugevat vastupanu esitada. Teine võitlustander oli Poola, keda samuti Ühendriikide poolt toetati. USA alustas NSVL vastu majanduslikku sõda, takistades gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, mis oleks olnud Nõukogude Liidule suur sissetulekuallikas. Samuti õnnestus USA-l maailmaturul naftahinda langetada, mis andsid NSVLile ja tema liitlastele tugeva löögi. 1980. aastate alguseks oli Nõukogude Liit pankrotis ja Ühendriigid alustasid uut võidurelvastumise etappi. Sel ajal oli Nõukogude Liidus sisepoliitiline kriis ja eelnevad võimulolijad surid üksteise järel nagu Breznev, Andropov ja Tsernenko. NSVL mõistis, et nad on Külma sõja kaotanud ning, et nad vajavad riigi etteotsa teist tüüpi liidrit. See pani aluse uuendamise programmile, ehk perestroikale. 1985
Katolikul kirikul oli muidugi ka endal kasu sees. Igal ristirüütlite poolt vallutatud maal said nemad oma usku levitada. Neil oli plaanis ristiusku levitada üle maailma. Ühtlasi oli ristirüütlitel pidev sõdurite pealevool. Vajadusel tuli ristirüütleid juurde. Eestlased olid ise vähemuses. Samuti oli neil ainult mõni liitlane. Ristiusu levitamist aitasid takistada ainult liivlased. Loodeti ka Vene tsaaririigi abile, kuid sealt tulid nii vähesed abisalgad ja sellest polnud enam kasu. Liitlastele ei saa sada protsenti toetuda. Eestlased jätsid liiga suure lootuse liitlaste abile. See sai neile saatuslikuks! Eesti oli raua maagi kohalt suhteliselt vaene maa. Sellest võib arvata, et ega eestlaste relvastus ja kaitsevahendid polnud ka vastupidavad või piisavalt efektiivsed. Samuti oli eestlastel relvastust vähem kui ristisõdijatel. Eestlased võitlesid kõigega millega sai vastast vigastada või tappa.
imperialismi juurutada. Rahvusvahelised suhted: Ettevalmistumine sõjaks algas juba 19.sajandi lõpul. Peamiselt valmistus Saksamaa. Selleks hakati tegema sõprus-ja mittekallaletungilepinguid. Neid lepinguid oli vaja, et sõjaks liitlasi saada ning et ennustada, kes kelle vastu pöördub. Riigid panid väga palju raha sõjalise olukorra tugevdamisele. Olulisemad liidud: 1882 Kolmikliit Saksamaa, Austria/Ungari, Itaalia. Itaalia lasi sõja puhkedes kolmikliidust jalga ning pööras liitlastele selja. 1904/1907 Etende Cordiale ehk Antant. Venemaa, Inglismaa ja Prantsusmaa Riikide huvide kokkupõrge: Prantsusmaa-Saksamaa Saksamaa soovis purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril, Alsace-Lorraine ehk Elsass-Lotring on piirkond, mis oli oluline majanduspiirkond ning sinna tehti juba keskajast manufaktuure ja see piirkond käis Prantsusmaa ja Saksamaa vahel pendeldades, peale viimast sõda Prantsuse ja Saksa vahel läks see piirkond Saksamaale
Sakslaste lüüasaamist rindel iseloomustab eestlaste sõjaaegne naljalaul. Püüa see lahti seletada. Hitler oli alguses nii julge, kuid kui ründekära puhkes lõi ta kartma, mehed said haavata, osad surid. Hitler tõmbas kõrvad lonti ning jättis sõja seljataha, andis alla ning kogu tema armee tegi sama, järgisid Hitlerit. Loe teksti Normandia dessandist ja vastupanuliikumisest Prantsusmaal ning leia kolm põhjust, miks oli teise maailmasõja suurim dessantoperatsioon liitlastele edukas. 1. Nad kindlustasid kõik rannad, kus võis oodata meredessanti 2. Edastasid raadiosidega valeinfot dessandi toimumise ja aja kohta. Pettus läks korda 3. Inimkaotused olid väikesed, kardeti suuremat kaotust Täida tabel teise maailmasõja ajal toimunud liitlasriikide konverentside kohta konverents aasta otsused teheran 28. nov – 1. dets 1943 Määrati kindlaks Poola
Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi c) Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha Prantsusmaa - Mandri Euroopa sõjaliselt tugevaim riik mõneks ajaks Suurbritannia ja USA mõjuvõimu suurenemine maailmas Itaalia astumine suurriikide perre lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austia-Ungari, Venemaa ja Türgi)
Rahustamispoliitika-lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispol. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja va...
selleks vajalikke juppe (viidates Poolas toimunule). Gaasijuhtme projekt saigi läbi kukutatud. Reagan veenis Saudi Araabiat nafta tootmise suurendamiseks, et vähendada nafta hinda. Tulemusena ei saanud NSVL enam relvi osta ja saamata jäi tulu relvakaubandusest. Lisaks piiras USA kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti ja nii ei olnud NSVL enam USA-ga samal järjel. Võidurelvastumise uus etapp Programm Tähtede sõda- Eesmärgiks luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigaldatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp. NSV Liidu kaotus külmas sõjas 1982 Breznev suri. Järglseks J. Andropov, kes oli surmahaige. Tema järel ametis K. Tsernenko, kes oli maetis veel lühemat aega. NSVL-i üle pilgati (gerontokraatia e vanurite võim). Hakati mõistma, et seistakse silmitsi külma sõja kaotusega. Nõukogue majandus oli pankrotis, relvastus vajas tohutuid ressursse, USA-st ja NSVL aina rohkem maha.
Eesti iseseisvumine oli paratamatu Eesti iseseisvumine oli paratamatu, kuna kui tuli Saksa okupatsioon, siis enne seda oli juba Eesti Vabariik välja kuulutatud. See tähendab, et Eestil ei jäänud muud teha kui ennast lihtsalt kaitsta sisse tulevate parasiitide eest. Kuid, kui üks riik ennast ükskord juba iseseisvaks kuulutab, kas on see tõesti nii, et ta peabki jääma iseseisvaks? Kas oleks võinud see minna teisiti või oli siiski Eesti iseseisvumine paratamatu? Eesti Vabariik kuulutati välja 24. Veebruar 1918. aastal. Eestlased suutsid samal päeval juba ka luua Ajutise valitsuse, mis oli piisav, et kahe aasta pärast Eestit totaalselt vabastada igasugustest võõrvõimudest. Järgmine päev küll tuli Saksa okupatsioon, aga sellest ühest päevast piisas, et Eestil oleks tulevikus võimalus saada täiesti vabaks. Saksa okupatsioon tuli, kuna tol hetkel valitses Venemaal kriis ja ei suudetud vas...
Sakslaste sõjaplaan kukkus läbi, sest Schliffeni plaan kukkus läbi, sõda toimus kahel rindel, merel oli ülekaal Antantil Saksamaale korraldati mereblokaad Inglismaa poolt Sõja ajal toimus sõjategevus 2 tähtsamal rindel, kus sõdisid järgmised riigid. 1. Läänerinne Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem ka Itaalia (1915) ja USA (1917) 2. Idarinne Venemaa, Serbia, Kreeka, Rumeenia USA astus I maailmasõtta, sest oli andnud liitlastele palju laene ja sest et Saksama lasi põhja Lusitania reisilaeva, kus oli ka palju ameeriklasi. Sõja ajal võeti kasutusele uusi relvi: allveelaevad, kuulipildujad, pommid, tankid. Prantsusmaal käis positsioonisõda. See tähendas, et välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja vahendid olid ründerelvadest tõhusamad, mistõttu oli hästikindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda
· Saksamaa kallaletung Poolale, II MS algus 1939, september 1. · Talvesõja algus 1939, november · Saksamaa kallaletung NSVL-le 1941 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Saksamaa tingimusteta kapituleerumine 1945, mai · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945, august 3. Õige aastaarv · Aatompommi esmakordne kasutamine 1945 · Teise rinde avamine Euroopas 1944 · Talvesõja algus 1939 · Saksamaa kapituleerumine liitlastele 1945 · Teherani konverents 1943 · Potsdami konverents 1945 · Kurski lahing 1943 · Midway lahing 1942 · Prantsusmaa kapituleerumine Saksamaa ees 1940 · Moskva lahing 1941 4. Märkige sündmus, mis toimus · 01.09.1939 II MS algus · 02.09.1945 II MS lõpp · 22.06.1941 Saksamaa ründas NSVL, (Sks vs NSVL sõja algus) · 06.06.1944 Normandia dessant · 07.12.1941 Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pear'l Harbour'ile · 23.08
Somme lahing- Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonides läbi murda, ei õnnestunud, inglased võtsid kasutusele tankid ning siis õnnestus läbi murda. Jüüti lahing- 1916 sügis- merelahing sakslaste ja inglaste vahel- saksamaa suutis läbi murda, kuid jäi passiivseks. Compiegne vaherahu: 11 november 1918 Saksamaa jaoks olid tingimused rasked. Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud aladelt, tuli liitlastele üle anda oma sõjavarustus. 4. Iseloomusta sõjategevust idarindel (sõdivad riigid, kaotatud alad) Miks, millal ja mis tingimustel sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahulepingu? Sõjategevus idarindel: 1914 Venemaa pealetung Ida-Preisimaal Saksamaa vastu ja Galiitsias Austria-Ungari vastu. Tannenbergi lahingus Vene vägede ränk lüüasaamine. Manööversõda pikal rindel, taganemised. Kaotati Poola. Venemaa, serbia, Rumeenia, Kreeka.
Blokid sõjas Saksamaa sammud sõja suunas kuni aastani 1939 1934 - Saksa võimsuse taastamise plaan, mittekallaletungi leping Poolaga 1935 - üldine sõjaväekohustus 1936 - Reini jõe demilit. tsooni sisenemine 1937 - Hitleri plaan eluruumi laiendamiseks relva jõul 1938 - Austria anšluss(saksa k. ühinemine)( tegelikult keelatud) 1939 – Saksamaa sissetung Tšehhoslovakkiasse, nõudmised Poolale MRP sisu ja selle elluviimine lehelt Eeldused sõjaks Poliitilised eeldused Versaille rahuleping osutus ebapüsivaks. Rahu hoidmiseks loodus Rahvasteliit ei suutnud oma ülesandega hakkama saada ehk suurriike ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord peale 1930. aastat halvenema. Ideoloogilised eeldused Hitler tahtis laiendada eluruume, Stalin tahtis kommunismi levitada läände. Itaalia soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. S...
oma sõjaretketega palju planeerima (varem seda impeeriumi majandusliku maid ja tekitas endale nn ei tehtud). Neid hakati ka seisukorra tõttu ning liitlasi, siis suurenes sihipäraselt välja hakati kolima maale. Rooma riik kiirelt. ehitama. Rajati Tekkisid orjade Liitlastele seevastu ei keiserlikke foorume. ülestõusud meeldinud, et neid ei Ehitati juurde Panteon ja koheldud võrdselt ning triumfikaari ja obeliske. seega puhkesid Palatinuse künkale rahutused, millega kerkisid keisrite paleed. soovisid liitlased seda, et Tekkis
Wilhelm 2. oli sunnitud troonist loobuma ning Saksamaa kuulutati seejärel vabariigiks. Kuna vabariik kuulutati välja Weimaris, hakati seda riiki nimetama Weimari vabariigiks. 11. 11. 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i metsas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Selle tingimused olid Saksamaale väga rasked. Saksamaa oli sunnitud oma väed viima välja kõigilt okupeeritud territooriumitelt ja Reinimaalt ning ka Elsass Lotringist. Liitlastele tuli muuhulgas anda ka oma sõjavarustus ning allveelaevad ja ookeanilaevastik. Idaringel pöördusid 1917. aastal enamlased Saksamaa ja tema liitlaste poole ettepanekuga sõlmida vaherahu. Sakslased nõudsid selle tagajärjel Poola ja Ukraina eraldumist Venemaast. Enamlased venitasid läbirääkimistega, kuni hakkab Saksamaal kommunistlik revolutsioon. Sakslased aga kaotasid kannatuse ning alustasid 1918 veebruaris uuesti sõjategevust. Nad liikusid kiiresti edasi,
*Taani ning rootsi soovisid lihtsalt oma maid laiendada 2- Muistse vabadusvõitluse Käik I Periood (1208 - 1212)*Alguses said eestlased totaalse kaotuse ohvriks, ning toimusid ka rüüsteretked, et eestlaste varusid vähendada, ainuke lahing, mis eestlastel õnnestus võita, oli Ümera Lahing (1210), ning rüüsteretki eestlaste vastu korraldasid ka vähesel määral venelased II Periood (1215 - 1220)* Eestlaste vastu alustasid sõjategevust ka lisaks sakslastele ning nende liitlastele (liivlased & latgalid) ka Rootsi ja Taani kuningad, ning sõjategevus levis üle terve Eesti. Eestlased sõlmisid ajutised liidusuhted venelastega, et sõdida sakslaste vastu. Eesti mandriala langes täielikult võõrvõimude kätte. Madisepäeva lahing (1217)oli üks verisematest ja pikema-ajalistest lahingutest, kus eestlased suutsid kokku koguda ~6000 sõjameest. III Periood (1222 - 1227)* 1222 saavad Sakslased TOTAALSE võimu Eesti üle, välja arvatud Tallinn, mis jäi Taanlaste võimu alla
Vene väed said lahingutes Tannenbergi all ja Masuuria järvedel sakslastelt lüüa. Lõunas aga saavutasid venelased septembris võidu Austria-Ungari vägede üle. Sõda kahel rindel Saksamaa oli alati kartnud sõda kahel rindel ja selleks puhuks oli välja töötatud nn Schlieffeni plaan. Kindral von Schlieffeni koostatud plaan nägi ette Prantsusmaa purustamise kuue nädalaga, et Saksamaa võiks seejärel koondada jõud Venemaa vastu. 3.augustil kuulutas Saksamaa Venemaa liitlastele Prantsusmaale sõja. Kui Saksa väes marsissid neutraalsesse Belgiasse, et rünnata prantslasi põhja poolt, põrkusid nad belglaste sihikindlale vastupanule. See aeglustas sakslaste edasitungi ja võimaldas prantslastel eesotsas kindral Joffrega oma jõud ümber korraldada. Saksamaa tungib Prantsusmaale Nüüd reageeris Suurbritannia vastavalt Londoni lepingule mis sõlmiti 1839. aastal, mille kohaselt kohustati kaitsma Belgia neutraliteeti. Nii kuulutaski Suurbritannia 4.augustil
turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. Pidurduspoliitika-Kommunismi leviku pidurdamise viis USA poolt Makartism-Ameerika Ühendriikide kõrgemate riigiametnike süüdistamine ebalojaalsuses. Watergate’i afäär- USA president Nixoni parlamendikaaslased panid pealtkuulamisaparaadid demokraatide peakorterisse Watergate’i hotelli, Nixon pidi presidendi kohalt tagasi astuma. „Tähtede sõda”-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. Hallsteini doktriin- Saksa Liitvabariik on ainus Saksa riik ning saksa rahva esindaja. Berliini müür- 1961 ehitatud müür, mis jagas Berliini kaheks, ida- ja lääneosaks, lammutati 1989. Uus idapoliitika- Saksamaa Liitvabariik sõlmis lepingud suhete parandamiseks Poola, Tšehhoslovakkia, NSVL ja Ida-Saksamaaga, lootes Saksamaa taasühinemisele. Saksamaa
vastu. 11. USA lülitumine sõtta: dateeri, põhjus. 1941.aastal kisti ka USA maailmasõtta, kuna ta pakkus Stalinile sõjavarustust, et to suudaks paremini Hitlerile vastu hakata. 12. Murrang Teise maailmasõjas liitlaste kasuks: Stalingradi lahing, lahing Põhja- Aafrikas, Midway lahing. Murrang maailmasõjas saavutati 1942.aastal, kui Hitlerivastase koalitsiooni riigid suutsid kolmes kohas, peaaegu üheaegselt, anda hävitava löögi sakslastele ja tema liitlastele: 1) Põhja- Aafrikas sunniti taanduma Saksa- Itaalia ühisväed eesotsas kindral Rommeliga. 2) Ida rindel algas Stalingradi lahing Zukovi juhtimisel, mille käigus 300 000 sakslast jäid piiramisrõngasse, neist suurem osa hävitati, 90 000 andis end vangi. 13. Sõjategevus 1943.-1944.a 1940.a kinnitas Hitler sõjaplaani Barbarosa NSV Liidu vastu. 1941.a suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis
Läänemerelt. Samuti mängisid olulist rolli ka Soome vabatahtlikud, keda juhtis Martin Ekström. Soomest saabus umbes 2000 vabatahtlikku, keda juhtis vastav arv ohvitsere. Liitlasteta poleks eestlased kindlasti suutnud Vabadussõda võita. Õnneks tuldi meile aga appi ja osutati palju abi. Kindlasti tuleks mainida, et näiteks Suurbritannia laevastik oli sellel ajahetkel üks maailma edukamaid ja nii oli meie võit juba ootuspärasemaks muutunud. Kindlasti ei oleks meeldinud meie liitlastele, kui me oleksime kaotanud, vaatamata nende abile. Lahingutes olid eriti edukad meie soomusrongid, kõige silmapaistvamad olid soomusrongid, mis sõitsid Narva ja Tallinna vahel. Eesti soomusrongide isaks oli admiral Johan Pitka, tema juhtis soomusrongide ehitust. Soomusrongid olid soomustatud liivakottidega ja seal olid laskeavad, kust oli võimalik lasta. Soomusrongidega oli meil Venemaa ees eelis, kuna Venemaa ei saanud kasutada soomusronge, sest Narva raudteesild oli õhku lastud. Talvel
Tulemuseks üks protsent põliselanikkonda tänapäevaks. Ka euroopa ning Aasia pole puutumatuna pikka aega olnud. Juba vaaraod ja nende järglased hausid plaani kuidas maailma vallutata, õnneks tulemusteta. Aasias sama lugu. Ja mida aeg edasi seda lähemale oma eesmärkidele jõutakse. Esime maailmasõda. Strateegiliselt täiesti lootusettu ja mõttetu resurrside raiskamine. Tulemus 15 miljonit tapetut ja teadmatta kadunut. Kaotaja poolele ja tema liitlastele seati sõjaväelised sanktsioonid, et enam sellist koledust ei korduks. Asjatult. Mõnikümne aasta möödudes teine maailamsõda. Kõige julmem ja mastaapsem, mis kunagi olnud. Mistõttu kõige levinum sõjaajalugu. Hävitati absoluutselt kõike ja kõiki mis ette jäi nn. totaalne sõda. 70 miljonit tapetut. Need numbrid ajavad hirmu nahka. Kuid see pole veel kõik. Külm sõda kahe suure gigandi vahel, mis oleks äärepealt lõppenud täieliku inimkonna hävinguga.
Neljandal päeval kui linnus oli juba peaaegu langemas, saadi teada, et Riiast tuleb abiväge. Võnnu alla jäämine sellises olukorras oleks olnud ohtlik. Eestlased liikusid põhja poole üle Koiva jõe ja jäid peatuma parempoolse lisajõe Ümera juures, nad peitsid end metsa, kus seati end võitlusvalmis. ootamata ära appi tulevaid jõude, asusid võnnulased koos saabunud liivlaste ja latgalitega eestlasi jälitama. 4.0 ÜMERA LAHING Sakslastele ja nende liitlastele jäi mulje et eestlased põgenevad, seega ruttasid sakslaste, liivlaste ja latgalite vägi eestastele järgi. Nad jooksid otse eestlaste peidus olnud väe keskele ning Ümera-äärses metsas tungisid peitunud eestlased ootamatult vaenlastele kallale, rünnak kulges edukalt, langesid mitmed orduvennad, kaotused olid ka liivlaste ja latgalite seas. Sakslased püüdsid esialgu koonduda ümber ordulipu, aga kui abiväed põgenesid, olid nemadki sunnitud tagasi astuma
Külm Sõda Teise Maailmasõja vältimatu tagajärg Pärast Teist Maailmasõda, mil oli rahu periood, tekkis Nõukogude bloki ja Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt, mida nimetatakse külmaks sõjaks. Üldine tegevus toimus NSVL'i ja USA vahel, kes Teise Maailmasõja ajal sõdisid Saksamaa ning Jaapani vastu, kuid 1945. aastal said need kaks üliriiki rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. See konflikt oli otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, kus osapooled piirduvad majandusliku, luuretegevuse, poliitilise ja propagandarünnakutega üksteise vastu, mis põhjustas ka niinimetatud asendussõdu kolmandates riikides. USA jaoks muutus see ametlikuks poliitikaks 1947. aastal ning võeti vastu NCS direktiiv: Viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja rahvusvaheliste suhete stabiilsust ning muuta teoorias ja praktikas rah...
• Venemaa & Saksamaa vahel toimus pidev rahu sõlmimine (nt. Bresti vaherahu). • Venemaa loobus Ukrainast ja Baltikumist. Saksamaa tungis edasi. • Saksat ründasid liitlased (Inglismaa, USA, Prantsusmaa). Saksamaa suruti alla. • Saksamaa sunniti alla kirjutama 11. novembril 1918 rahulepingule Compiegen’i metsas. Saksamaa pidid: • Viima välja väed vallutatud aladelt • Vabastama sõjavangid • Andma liitlastele üle sõjatehnika *** Nende punktidega lõppes Esimene maailmasõda. • 1919 toimus Pariisis rahukonverents. Sõnaõigus vaid Prantsusmaal & Inglismaal. • Sõlmiti Versailles’i rahu. Rahulepingu sõlmimise tingimused: • Saksamaa pidi loovutama Eksassi & Lotringi piirkonnad • Saksamaa jäi ilma 1/8 oma alast • Pidi vähendama sõjaväge • Saksamaal polnud lubatud kehtestada sõjaväekohustust
ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema. 5. modzaheed- Afganistaani vastupanuvõitlejad 6. Tähtede sõda- hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. 7. perestroika- ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ning
ultravasakpoolsete sotsialistide ja anarhistideni. 31.08.1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas andis märku nõukogude süsteemi nõrgenemisest, julgustades teisi rahvaid oma õiguste eest võitlema. 5. modzaheed- Afganistaani vastupanuvõitlejad 6. Tähtede sõda- hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. 7. perestroika- ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos. Perestroikale oli omane senisest suurem liberaalsus ning
Kreetas oli II MS suurim õhudessantoperatsioon ja inglased sunniti taanduma, kuid Malta jäi alistamatuks. Jugoslaavia alistub sakslastele Sõjategevus teistel rinnetel 1940 kandus sõda Euroopast ka Aafrikasse. Itaalia ründas ebaõnnestunult Inglismaa all olevat Egiptust. Briti väed alustasid vastupealetungi ning lõid Itaalia üksused puruks, vallutades suure osa Liibüast. Liikusid edasi 650 km, võtsid 130000 vangi ja kaotasid alla tuhande mehe. Hilter saatis liitlastele Aafrika korpuse, mida juhtis Erwin Rommel. 1941 alustasid Rommeli väed vasturünnakut ja surusid Briti üksused tagasi. Rommeli tehnika oli tungida tankidega sügavale vastase tagalasse ja tekitada seal paanikat. Erwin Rommel Sõda merel ja õhus 1940 alustas Hitler allveesõda Atlandi ookeanil, üritades läbi lõigata kaupade sisseveost sõtluva Inglismaa varustusteid. Allveelaevu oli vähe, aga taktika tõhus. Edu oli 1942. aasta algul,
ka maad. Oktoobripööre: 25. oktoobril 1917 võtsid enamlased Petrogradi oma kontrolli alla. 26. oktoobril 1917 II nõukogude kongress, mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Selle esimeheks sai enamlaste liider Vladimir Uljanov ehk Lenin. 3. märts 1918 Bresti rahu enamlased loovutasid sakslastele Poola ja Ukraina 11. november 1918 Compaigne'i vaherahu Saksamaa pidi loobuma okupeeritud territooriumitest ning liitlastele üle andma oma sõjavarustuse 18. jaanuar 1919 Pariisi rahukonverents 28. juuni 1919 Versailles'i rahuleping Saksamaa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi ning muid territooriume, vähendama oma sõjaväge ning maksma võitjariikidele reparatsioone Tulemused: Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia- Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks
sõjaplaan Prantsuse - Saksa piirile ehitati tugev kaitseliin, loodeti, et sakslased jooksevad seal verest tühjaks Sakslaste plaane teati, kuid ei usutud Kokku tegid prantslased enne sõda ligi 20 plaani Venemaa ja Inglismaa plaanid Venemaa soovis lüüa Saksamaad Ida Preisimaal, kasutades ära oma hiiglaslikku sõjaväge (nn aururulli taktika). Vene armees oli ligi 6 miljonit meest Inglismaa lootis sõda pidada võõraste kätega, pakkudes liitlastele peamiselt finantsabi. Mandrile sooviti saata vaid 70 000 meest Mõrv Sarajevos 28.06.1914 Gavrilo Princip mõrvab Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi ja tema abikaasa Gavrilo Principi arreteerimine G. Pricip kuulus salaorganisatsiooni "Must Käsi" koosseisu Must Käsi nõudis Bosnia väljaviimist Austria-Ungari koosseisust ja riigi ühinemist Serbiaga. SÕJAKUULUTUSED 28. juuli kuulutas Austri-Ungari sõja Serbiale 31. juuli alustas Venemaa mobilisatsiooni Serbia
Võidurelvastumine ja desarmeerimine Võidurelvastumine vastase ületrumpamine erinevate relvaliikide loomises Võidurelvastumine sai alguse kohe pärast II maailmasõda ja jätkus kogu külma sõja perioodil Kartes sõjalises mõttes oma vastasele alla jääda täiustasid mõlemad pooled oma sõjatehnikat. USA oli tuumapommi ainuomanik 4 aastat. 1949 toimus esimene Nõukogude aatompommi katseplahvatus. 1953-1954 katsetasid USA ja NSV Liit ka esimesi vesinikupomme. Täiustati ja massiliselt toodeti ka teisi relvaliike: bioloogilist ja keemilist relvastust, tanke, reaktiivlennukeid, allveelaevu jne Võimalikuks sõjaks valmistumise viisiks oli ka sõjalis-poliitiliste liitude loomine. 1949 loodi NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, kuhu kuulusid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg (loetletud riigid olid 1948.a. sõlminid Brüsseli pakti ehk Lääneliidu, mis oli sõjajärgse Euroopa esimene sõja...
· 3.03.1917 Nikolai II loobub troonist ning ta pannakse koduaresti. Tsaarivõim Venemaal on kukutatud. · 6.04.1917 USA kuulutas Saksamaale sõja. · 25.10.1917 Oktoobrirevolutisoon. enamlased võtavad igal pool üle riigi võimu enda kätte(vastupanuta). Petrogradi Sõjaline Revolutsiooniline Komitee (ette otsa sai Lev Trotski) · 3.03.1918 Sõlmiti Brest-Litovski rahu Venemaa ja Saksamaa vahel. Loovutatakse alad Saksamaale (k.a. Eesti) Valus hoop liitlastele, suurenenud pinge läänerindel. · Franz Ferdinand Austria - Ungari ertshertsog ja troonipärija, kelle mõrva peetakse I maailmasõja ajendiks. · Gavrilo Princip 17- aastane serblane, kes tappis Franz Ferdinandi. · Paul von Hindenburg Saksa sõjaline juht idarindel, kes viis saksa väed võiduni Tannenbergi lahingus. · Philippe Petain Prantslaste väejuht Verdune'i all, ei lasknud sakslastel edasi tungida
Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 kuni 11.november 1918 kordamine kontrolltööks õ lk 43 1.Sündmuste kronoloogia atentaadist Sarajevos kuni sõja puhkemiseni. Leidke murdepunktid, kus oleks saanud midagi muuta,et sõda är hoida, Põhjenda valikuid. Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine, Serbia koolitusega terroristi poolt. ( selle tapimise oleks võinud ehk ära hoida ja poleks tekkinud pingelist olukorda). Venemaa asus toetam Austria-Ungari surve alla sattunud Serbiat. Sakasamaa õhutusel kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa kulutas välja mobilsatsiooni. Saksamaa võttis sedalstela sõjakuulutusena ja esittab ulitmaatumi Venemaale kui ka nende liitlastele prantslastele, et mobilisatsioon lõpetataks.Seejärel kuulutas Sakamaa sõja Venemaale, sest mobilisatsiooni ei tühistatud, seejärel Prantsusmaale ja tindid kallale Belgiale. Belgia palus abi Inglismaalt. Inglismaa...
pärast maailmas. Suurriikide imperialistlik poliitika. Saksamaa soov kolooniate järele. Venemaa ja A-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. 2. Sõjas osalenud poolte taotlused. Saksamaa soovis juurde saada kolooniaid ja nende sõjaplaan nägi ette Prantsusmaa kiiret purustamist(läbi Belgia ja Luksemburgi) ja seejärel Venemaa ründamist(välksõjaplaan). Inglismaal otsest sõjaplaani ei olnud, ise ei tahetud osaleda. Algul plaaniti mandrile saata ainult 70 000 meest. Liitlastele pakuti finantsabi. Saksamaa loodeti purustada liitlaste kätega. Venemaa plaanis rünnata Saksamaad sel ajal, kui Saksamaa võitleb Prantsusmaaga. Venemaa lootis elavjõu ülekaalule, kuid relvastus ja väljaõpe oli neil puudulik(nn aururulli-plaan). Prantsusmaa lootis oma kaitseliinile. Saksamaale plaaniti teha hoogne pealetung, taheti saada tagasi Elsass ja Lotring(plaan 17). Austria-Ungari ja Itaalia soovisid tugevdada positsioone Balkani poolsaarel. 3
Peetakse kommunismi pidurdamispol. Käivitamishetkeks. *,,raudne eesriie"-1946.a Churchill, sellega hakati iseloomustama NKL eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide vastu * Marshalli plaan-Euroopa taastamise programm. USA ulatuslik abi sõjas kannatanud riikidele. Abi said Lääne- ja Ida-Euroopa riigid, NKL keeldus sellest. *tähesõdade programm-hiiglaslik programm, mille eesmärgiks oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks. *dissident-inimene, kes on aktiivselt vastu kehtivale arvamusele või seisukohale, eriti poliitilisele reziimile. *stagnatsioon-seisak, soikumine, peatumine, tardumine, liikumatus. Ühiskonnas ja majanduses tähendab see edasiliikumise ja efektiivsuse kadumist.
USA presidendi Woodrow Wilsoni "14 punktile". Taolised lootused end aga ei õigustanud. Rahulepingu koostamise ajal hoiti Saksamaad blokaadis, mis jätkus ka peale lepingule alla kirjutamist jasaksa rahva silme ees seisis pidevalt nälja- surma ähvardus. Versailles' lepinguga kehtestati Saksamaale järgmised tingimused: 1. Võtta Saksamaalt ära talle seni kuulunud alad ja anda: · Elsass-Lotring Prantsusmaale; · Eupen-Malmedy - Belgiale; · osa Ida-Preisimaast liitlastele, hiljem liita see Leeduga; · Põhja-Schleswing Taanile; · Hultesneri maad - Tsehhoslovakkiale; · Lääne-Preisimaa, Poseni ja osa Ülem-Sileesiast - Poolale; Poolale loovutatud ala nimetati hiljem "Poola koridoriks", kuna see jagas Saksamaa kahte ossa. 2. Lahutada Saksamaast Saarimaa ja liita see Prantsusmaaga; 3.Anda Reini vasaku kalda Kehl, Koblenz ja Köln liitlastele; 4.Allutada Saksamaa kolooniad Rahvasteliidule;
Sõda oli väga verine ja ohvriterohke. Nagu ka karikatuurilt näha, siis Vietnami sõda oli kui lihamasin. Mõistuse kaotanud ameeriklased tapsid lõpuks nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Ainuüksi tsiviilisikuid hukkus üle 4 miljoni. 1968 Karikatuurilt võib näha, kuidas kaks nõukogude jahimeest peavad jahti Tšehhoslovakkia partei juhile ja tema liitlastele ehk jänestele. Tšehhoslovakkias oli tekkinud rahulolematus riigi presidendi A. Novotnyga. Parteid asus juhtima Dubcek, kes kuulutas välja uue kursi ehk inimnäolise sotsialismi. NSV Liidu juhtkond ei saanud kudiagi lubada, et tema võimualal asub piirkond, kus igaüks võib mõelda ja öelda, mida tahab. Niisiis otsustati tšehhoslovakkide eksperiment jõuga lõpetada. Sõjaväe saatis teele Brežnev, kuulutated, et NSV Liidul on õigus
KT AJALUGU ptk 7 ja 8 (lk 54-61) 7. Fasistlik Itaalia 1 MS tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjakulud olid liiga suured Itaalia majanduse jaoks, suur välivõlg. Itaalial ei olnud häid sõjalisi oskusi. Nad tekitasid sõjas liitlastele raskusi. Sõja lõpus said nad ainult väikesi alasid, nendesse suhtuti üleolevalt. Itaalia tahtis muutuda suurriigiks. Itaalia keskvalitsus oli nõrk. Pidevalt vahetusid valitsused (koalitsioonivalitsus). Itaalias valitses suur tööpuudus, rahutused, töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis rühmitus Võitlusliit, kuhu kuulusid sõjaväelised ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Nad muutusid Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa otsa sai Benito Mussolini
riigi osa majanduses suurenes. Tähtsad kuupäevad, sümdmused *6.07 1917 USA sõtta Saksamaa vastu *8.01 1918 Wilsoni 14 punkti *21.03 1918 Somme'i lahing *1918 november-revulutsioon Saksamaal *11.november 1918 Compiegne'i vaherahu-lõpetas I maailmasõja. Tingimused Saksamaale, kui kaotajale: pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt , Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist. Neil tuli oma liitlastele üle anda oma sõjavarustus, allveelaevad, ookeanilaevastik. *18.01-28.06 1919 Pariisi rahukonverents. I maailmasõja võitnud riigid kutsusid kokku kõigi sõja kaotanud riikidega eraldi rahulepingud. 1.Saksamaa : Versailles' rahuleping 2.Lepingud ka Austriaga, Bulgaariaga, Ungariga, Türgiga. Pandi paika:1.territoriaalsed loovutused(Elsass,Lotring) 2.tekkisid uued rahvusriigid( Venemaalt lahku: Poola, Soome, Eesti, Läti, Leedu)(Austria- Ungarist lahku: Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari) 3
Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised 19 saj lõpul algas imperialismiajastu: imperialism on suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas läbi koloniaalvallutuste ja majandusliku ülemvõimu. Imperialismi tekkimise põhjused: # Olid tekkinud rahvusriigis (saksa, itaalia), levisid rahvusluse ideed kõigi rahvuste võrdsusest. # Levis shovinism e marurahvuslus e suurrahvuslus, kus oma rahvust peeti teistest väärtuslikumaks. # Tugevad maad muutsid vähem arenenud maad oma tööstuse toorainebaasiks ja turuks. # Tehnilised uuendused masinaehituses, nt kõrge tootlikkusega tööpingid panid aluse seeria e konveiertootmisele. # Transpordi arend autod lennukid jm # 1900 tegi esimese lennu saksamaal Ferdinand Zeppelini õhulaev # 1903 püsis 12 sek õhus vendade Orville ja Wilbur Wrighti lennuk # 1909 lendas prantslane Louis Bleriot üle La Manche väina. # Side areng # 1895 Guglielmo Marconi andis eetrisse esimese raadiosaate ...
Kuigi mõlemad sõdivad pooled olid saatnud enamiku oma jõududest Euroopa lahinguväljadele, möllas sõda ka mujal. Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid, võttes emamaast ära lõigatud alad ja tugipunktid tavaliselt suurema vastupanuta üle. Mõnel pool osutasid sakslased siiski visa vastupanu. Nii suutis Saksamaa Ida-Aafrikas ehk praeguses Tansaanias tegutsev väike, peamiselt kohalikest elanikest koosnev armee suures ülekaalus olevatele liitlastele vastu panna 1918.aastani Tulemused ja tagajärjed Ameerika Ühendriigid olid Antanti sõja algusest peale toetanud suurte laenudega ning selle armeele varustust tarninud. Antandiga liitumist soodustasid ka Ühendriikides levivad saksavastased meeleolud, kuuldused Saksa üksuste metsikustest Belgias ning Lusitania uputamine, eriti aga sakslaste alustatud
· Taani kuningas Frederik IV · Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II Tugev, Saksi kuurvürstina Frederich August I Liidu eesmärk oli .. · likvideerida Rootsi ülemvõim läänemerel · laiendada oma territooriumi a.Venemaale pidi minema Ingerimaa, Taanile Lõuna-Rootsi ja Holstein, Poolale Liivimaa, millest tuli moodustada vasallsõltuvuses olen hertsogiriik. 2. Rootsi-vastane liit, liitlaste eesmärgid sõjas. Vihik. Mitmed asjaolud muutsid olukora liitlastele soodsaks: · 1605-1607.a oli Rootsi riigis suur ikaldus ja näljahäda · 1697.a suri Karl XI ja troonile sai 15 aastane Karl XII, kes kuulutati sel puhul täisealiseks. · Osa Balti aadlikest ajas rootsivaenulikku poliitikat ja soovis minna Poola võimu alla Ässitustöid tegi von Patkul · Venemaa ja Poola olid omavahel ära leppinud ning nad sõlmisid rahu ka Türgiga, mis tähendas, et sõja korral lõunast neid oht ei ähvarda.
tiibraketti. Seejärel USA võttis vastu otususe ning lahkus koos liitlastega USA sadamatest ligi 300 sõjalaeva. Kümned lennukid tõusid õhku ning raketid seati laskevalmis. Terves USA- s oli sõjaline valmidus tõstetud tasemele. 23.okroobril aga andis USA president Kennedy käsu kehtestada Kuuba ümber karantiini, mispeale Hrustsov kuulutas aga selle ebaseaduslikuks ning käskis Nõukogude laevadel jätkata Kuubale lähenemist. Kuid USA ja tema liitlastele tegd muret Nõukogude laevu saatvad allveelaevad. USA-s sellepeale aga kõrgendati sõjalist valmidust, mis oli kõrgeim kehtestatud tase USA ajaloos. 25. oktoobril aga pakkus ÜRO välja plaani pidada kriisis paus, ent Kennedy lükkas pakkumise tagasi, põhjendusega, et Nõukogude Liit võiks selle aja jooksul raketibaasid valmis ehitada. Kennedy mõistis, et ainult karantiin ei taksita raketibaaside valmisehitamist ja vajadusel tuleb tungida Kuubasse
7. Sõja lõpp (millal, kus)ja Versailles`i rahuleping. Saksamaale esitatud rahutingimused. – 11. November 1918 lõppes sõda Compiegne’i rahulepinguga. Alla kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne’i metsas kindral Fochi staabivagunis. Vaherahu tingimused olid Saksamaale rasked, ta pidi oma väed välja viima mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt, vaid ka Reinimaalt ning Elsassist ja Lotringist, üle tuli anda sõjavarustus liitlastele, kaasaarvatud allveelaevad ja ookeanilaevastik. 18. Jaanuar 1919 avati Pariisi rahukonverents. Saksamaaga sõlmitud Versailles’i rahuleping, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele. Saksamaa jäi ilma 1/8 oma aladest. Pidi vähendama sõjaväge 100000le mehele, keelati omada lennuväge ja allveelaevu ning maksta reparatasioone. 8
1. Mis aastatel ja miks toimus Pariisi rahukonverents? Nimeta riigid, mis olid konverentsil peamisteks otsustajateks. Pariisi rahukonverents algas 1919 ja lõppes 1920. Rahukonverentsist võttis osa Usa, Prantsusmaa ja Suurbritannia. Rahukonverents peeti rahutingimuste ja sõjajärgsete maailmakorralduse plaanide tegemiseks. Taheti Saksamaale ja tema liitlastele kätte maksta. Ning taheti kaotajatelt kasu lõigata. 2. Kellega sõlmiti Versailles´ rahuleping? Nimeta lepingu peamised tingimused. Mida nimetetakse Versailles´ süsteemiks? Versailles' rahuleping sõlmiti Saksamaaga. Peamised lepingu tingimused olid: Saksamaal tuli loobuda suurtest aladest, sakslasi kohustati hüvitama võitjatele sõjas tekitatud kahju ja maksma reporatsioone. Saksamaal keelati omada tugevat armeed ning sõjavarustust.
Fasistid nägid Esimest maailmasõda kui revolutsioonina, mis tõi kaasa suured muutused sõjaliselt, ühiskonnas, osariikides ja tehnoloogias. Majanduse areng maailmasõdadevahelisel perioodil ja majanduskriisi põhjused ja mõju Saksamaa kaotuse tagajärjed Sõdimine tähendas, et Saksamaa ei suutnud importida ega eksportida tööstuskaupu ja tõsiselt piiras kaubandust. Ressursid ja toit ja suunati sõtta. Versailles'i lepingu tingimused nõudsid, et Saksamaa pidi hüvitama liitlastele suuri summasid. Aastal 1921, ei suutnud Saksamaa enam maksta, mille tõttu Prantsuse ja Belgia väed tungisid Ruhr´i võttes kaasa kaupa ja toormaterjali. 1923. aastal Saksamaa printis juurde rohkem raha, et maksta streikivatele töötajatele. Lõppedes inflatsiooniga, mis tegi kõigi säästud väärtetuks. Kuldsed Aastad Aastaid 1924 kuni 1929 nimedatakse "kuldseteks aastadeks". Saksamaa sai üha jõukamaks ja rahulikumaks
Kaotanud riikide esindajad kutsuti Pariisi alles rahulepingute allakirjutamiseks. · Compiegne'I vaherahu- 11 novembril 1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'I vaherahule mis lõpetas Esimese Maailmasõja. Vaherahu tingimused oli Saksamaale väga rasked. Ta pidi oma väed välja viima, mitte ainult kõigilt okupeeritud territooriumitelt vaid ka Reinimaalt ning 1871. aastal annekteeritud Elsassist ja Lotringist. Sakslastel tui liitlastele üle anda oma sõjavarustus, kaasaarvatud allveelaevastik ja ookeanilaevastik. 2) Majandus 20-ndad kuni suure majanduskriisini · kergendati Sakslaste reperatsiooni koormat. · Pikendati maksete tasumise tähtaega. · Armeerika andis Saksamaale laenu. · Saksa majandus stabiliseerus, majandus läks ülesmäge kogu Euroopas. · Inimeste elujärg paranes (sõjahaavad samuti) · Kiire majanduskasv 1920.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
