valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni (kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida oma esialgsete plaanidega, mis ilmselt nägid ette vaid Väike- Aasia vallutamist, vaid selle asemel vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta ka Dareiose rahupakkumise tagasi. 332 eKr piiras Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist Tüürose linna. Linn oli talle alguses alistunud,
SUUR 356323 eKr Aleksander Suur oli Makedoonia kuninga Philippos II ja tema naise Olympiase poeg. Sündis aastal 356 eKr. Õpetajaks karmikäeline Leonidas... ...ka filosoof Aristoteles, uuriti Homerose eeposeid. Philippos II mõrvati vandenõulaste käe läbi aastal 336 eKr. Philippos II Aleksander saab Makedoonia kuningaks 336 eKr. 334 sõjakäik Pärsia vastu (Granicuse lahing). Alistas VäikeAasia ja Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria. Issose lahing 333 eKr ja Gaugamela lahing (331). 331. aastaks oli vallutanud kogu Pärsia. 327 tungis Indiasse, kust oli sunnitud 325 eKr tagasi pöörduma. Aleksandria MAAILMARIIGI VALITSEJANA Maailma ajalukku on Makedoonia Aleksander läinud antiikaja suurima vallutajana. Tal õnnestus tolleaegset maailma muuta tänu oma organisaatoritalendile, sõjanduslikele uuendustele ja isiklikule vaprusele. Aleksander muutis lahingutaktika tõeliseks kunstiks.
Miks öeldakse nii? Prelüüd (ehk eelmäng) Ettevaatust hääldusega järgmistel juhtudel: Ütle üksnes: DÉJÀ VU [vü] juba nähtud (mitte DÉJÀ VOUS [vu] juba jälle teie!) Ütle üksnes: BUFFET [büfee] Rootsi laud (mitte BOUFFER [bufee] õgima, aplalt sööma LA BOUFFE vulgaarselt: toidukraam) Ütle eesti keeles: SAMPANJA (mitte SAMPUS) Sisukord 1. KA TEMA ON ALEKSANDER!................................................................................3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED.............................................................................5 3. TÜLIÕUN............................................................................................................. 7 4. KA SINA, (MU) BRUTUS!...................................................................................... 9 5. POTJOMKINI KÜLA............................................................................................. 11 6. CHERCHEZ LA FEMME! ...
5. saj. e.Kr loodi Kreekas must- valgeid mosaiike, hiljem esines see tehnika ka Rooma kunstis. Varaseimad säilinud värvilised mosaiigid pärinevad Babülooniast IV aastatuhandel e.Kr. Olulisel kohal oli see pinnakujundusvorm varakristlikus ja bütsantsi kunstis, kus kuldplaatidest tausta kasutamisega anti mosaiikteostele iidne ilme. Vanimad näited pärinevad u 3000 e.Kr. (Kunstileksikon: 357) Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. (Kangilaski 2001: 79) Keisririigi ajastul mosaiigi tähtsus üha kasvab. Arvukalt on mosaiike säilinud Pompejis, Roomas eneses vähem. Hilise keisririigi mosaiike on avastatud kaunis palju Põhja-Aafrikas, Prantsusmaal ja Lääne-Saksamaal, kuid nende kunstiline väärtus on väike. (Vaga 1999: 129) Mosaiigikunstis hakatakse kasutama palju säravaid värve, nagu on näha Santa Constanza mosaiikidel Constantina mausoleumis
Panteon kõikide jumalate tempel : (2. Saj eKr) · Ümar põhiplaan · Sisemus on kui silinder, mida katab poolkera · Kupepel toetub 8le eenduvale müüriosale, mille vahele jäävad süvendid (nisid) · Nisside ette asetatud sambad loovad mulje, et seinad on õhemad ja kuppel kergem kui tegelikult · Betoonist võlv, nelinurksete süvenditega 2.rooma maalikunst: · Põrandamosaiigid, seinamaalid Pompejis · Mosaiik Aleksandrist Issose lahingus(suur pind kokku seatud väikestest eri värvi kuupidest; valguse ja varjude mäng) · Seinamaalid suur illusionism, looduse jäljendamine. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale (marmorit). Armastati ruumilisi silmapetteid : seintele maalitud aknad/uksed, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Ruumilise mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi.
Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst . Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336. aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Issose lahingus 333. aastat eKr purustas Aleksander Suur 36 000 mehega Dareios III 110 000-mehelise väe. See fakt näitab, et Aleksander Suur oli võimas valitseja. Mees lõi maailmariigi, mis laius Egiptusest Indiani. Kui Aleksander Suur 33-aastaselt suri, lagunes ka suurriik.Pärast Aleksander Suure surma kujunes mitu sõltumatut nn hellenistlikku kuningriiki . Aleksandri sõjaretk vallandas kreeklaste massilise rändamise Idamaadesse. Tekkinud
Kujutati väga realistlikult, ei ilustatud, kõik defektid kujutati skulptuuri peal. ''isiksus ja isikupära'' Hakati koopiaid tegema marmorist. Rooma keiser Augustus keisrite ajal hakati neid jumalatega võrdlema. * kui Rooma vallutas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. 8. Rooma maalikunst Maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Pompeji läbi teame Rooma maalikunstist välja- kaevamistest seinamaalid. ''Aleksander Issose lahingu '' mosaiik. Loodust kujutati väga tõepäraselt. Kujutati marmorit, puitu. Armastati silmapetteid *illusionistlikud pildid. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale nagu marmor. * perspektiivi kasutamine ja varjud. Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale. I Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid.
VANA-KREEKA JA VANA-ROOMA MAALI- JA TARBEKUNST Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maali- ja tarbekunstil oli palju ühiseid jooni, seega võib neid käsitleda ühe teema all. Erinevusi aga leidub. Kreekas oli maalikunst väga tähtsal kohal. Eriti peeti lugu tahvelmaalist, kuna nemad selle ise ka leiutasid (5.-6. saj. e.Kr.). Võeti kasutusele valguse ja varju modelleerimise, katsetati ka perspektiivi. Enkaustika- tehnika, kus temperavärvid kaeti kuuma vahaga. Apollodorus Athenast suurim maalikunsti uuendaja ja edasiviija (5. saj. e.Kr.). Ühtegi tema teost pole säilinud. Apelles - tõi maalkikunsti naisakti ("Veenuse (Aphrodite) sünd", talle poseeris lõbunaine (hefäär) Phryne). Töötas ka Aleksander Suure õukonnas. Roomas peeti maalikunsti pigem väärtusetuks. Arvati isegi, et meestel ei ole sünnis sellega tegeleda (määrib käsi) Pigem tegelesid sellega naised, orjad, kreeka päritoluga mehed. Siiski on mõningaid tahvelmaale leitud, näieks Roo...
Ilmekamalt kehaline ja vaimne omapära. Hiljem hiigelriigi osade traditsioonid segunesid. Võeti endiselt üle teiste kultuuri. Tehti suures koguses koopiaid (võisid olla eri materjalidest ja erineva kvaliteediga) ja tekkisid ka hellenismi jäljendajad, kellelt töid telliti. Hakkas levima ka idealiseerimine. Eelistasid nt Augustus ukonnaga. Maalikunst vähem säilinud. Suur osa peidus pompeijs tuha all: seinamaalis, põrandamosaiigid jpm. Loodud mosaiik aleksandrist issose lahingus analoogse maali põhjal. Mosaiikides hästi jäljendatud valguse ja varjude mängu. Pompeji seainamaalidel illusionism ja looduse jäljndamine. Jäljendati erinevaid matejale maalides. Armastati ruumilisi silmapetteid: seintel aknad ja uksed, millest paistavad fantastilised ehitised ja maastikud. Ruumilisuseks kasutatu varjutamist ja aegajalt perspektiivi. Maalide temaatika: mütoloogia, kirjandus, olustik, maastikus, esemed. Kreeka mütoloogiast said lood. Pompeji seinamaalidel
; hele, rikkalik, kirju värvipalett; ruumi avardumine; vaated teistesse ruumidesse; ülevoolav ja loominguline arhitektuurivormide mäng; Roomaaegset maalikunsti on vähe säilinud, enamus näited pärinevad Pompeij, Herkulaneumi ja Stabiae linnadest, mida hakati 18. saj. tuha alt välja kaevama. Maalikunst oli igatahes populaarne, väga paljudes majades kaunistati põrandaid(hiljem ka seinu ja sambaid) mosaiikidega ja seinu maalingutega. Roomaaegne on mosaiik Aleksandrist Issose lahingus, mis on koopia kreeka maalist. Pompeij linna seinamaalingud on väga natuurilähedased, looduse ja erinevate materjalide jäljendamises on roomlased meistrid, näiteks marmori imetabane kujutamine. Tubadesse maalitid akendest avanevad imelised vaated kaugustesse, kasutatakse ka perspektiivi, kuid mitte järjekindlalt. Lagede kaunistamise kasut. krohvilustisi, iseloomult sageli värviküllased ja üleküllastunud. Valge haud.
Lisaks võitlustele ja kangelastegudele hakati kujutama ka igapäevaseid olustikustseene. Mütoloogiast olid kõige populaarsemad lood veinijumal Dionysosest ja tema saatjatest(veininõudel) · Ornamentikas olid populaarsed geomeetriline meander ja taimedest üldistatud palmett. · Maalikunst muutus looduslähedasemaks · Kunstnik APELLES merevahust sündiva Aphrodite kujutis, valitsejate portreed · Kunstnik PHILOXENOS Makedoonia Aleksander Issose lahingus võitmas Pärsia kuningat Dareiost.
Hellenismiperiood sai alguse Aleksander Suure vallutusretketega Pärsiasse. Aleksander Suur oli Kreeka väikese, kuid mõjuvõimsa Makedoonia kuningriigi valitseja kuningas Philippos II poeg. Philippos II mõrvati 336. Aastal eKr ja Aleksander Suur sai võimule, olles vaid 20-aastane. Leian, et ta oli võimuahne valitseja ja suurepärane juht. Tavaliselt oli tal vähem mehi kui vaenlastel, kuid ometi ta võitis, sest tema sõjavägi oli hästi välja õpetatud ja varustatud. Näiteks Issose lahingus 333. aastat eKr purustas Aleksander Suur 36 000 mehega Dareios III 110 000-mehelise väe. See fakt näitab, et Aleksander Suur oli võimas valitseja. Mees lõi maailmariigi, mis laius Egiptusest Indiani. Kui Aleksander Suur 33-aastaselt suri, lagunes ka suurriik. Pean teda üheks suurimaks väejuhiks, kes kunagi on elanud. Aleksander Suure vallutused tõid endaga kaasa kreeklaste väljarände Idamaadesse.
lükata lootuses, et eesriide taga on pilt. 4.sajandi II poole kuulsaim kunstnik oli APELLES. Tema tähtsamaiks tööks peeti merevahust sündiva Aphrodite kujutist. Hiljem töötas ta Aleksandr Suure õukonnas ja maalis ka valitseja portreid. Ühtki Apellese teost pole tänapäevani säilinud, kuid üht tema kaasaegse kuntsniku PHILOXENOSE teost tunneme Vesuuvi tuhka mattunud Pom...ejist leitud mosaiikkoopia järgi. See kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus võtmas Pärsia kuningat Da...eiost. See ei ole enam mütoloogia, vaid reaalse ajaloosündmuse kujutis. Hoopis teises tehnikas loodud koopia ei luba ..ipselt hinnata maalitehnikat, kuid on näha, et kreeka maalikunstnikud tahtsid ja suutsid kujutada inimeste a loomade kehi igast vaatenurgast. Nad oskasid arvestada pildi sisse suudnuvate vormide illuoorset lühenemist ja kehade ma..ulisuse näitamist varjudega, kuid nad ei kasutan tsentraalperspektiivi.
Platon (Akadeemia, ideede õpetus, ideaalne riik (Sparta), Aristoteles ( loogika, õpetuse terviklikkus, riiklik elusolend, riik kui elu alus) 7. Hellenismiperiood: Hellenism- ajajärk a.suurest kuni 1 saj ekr, kus kreeka ja makedoonia kultuurid segunesid idamaiste kultuuridega ühiskonnale iseloomulikud jooned (lk. 128-129, tähtsamad kultuurisaavutused (lk. 132-133), Aleksander Suure vallutusretk, 334 ekr granaikose lahing 333 ekr gordioni sõlm- issose lahing- Dareios III 332 ekr tüürose ja gaza vallutus- Egiptus alistus vastupanuta aleksandrile 331 ekr gaugamela lahing 330 ekr pärsia lahing 325 ekr lõpetas indias riigi lagunemine peale Aleksandri surma (millisteks osadeks). Egiptus-ptolemaiosed Suurem osa aasiat(süüria-makedoonia)-seleukiidide riik Makedoonia+ kreeka-antigonus
Lakooni grupp – Trooja preestri ja tema poegade tapmine jumalate saadetud madude poolt. Milose Venus – Melose saarelt leitud Aphrodite. Maalikunst Teatakse kirjalike allikate kaudu, tööd pole säilinud. Peamiselt seina- ja tahvelmaalid. Maalidest saab aimu roomlaste tehtud koopiate kaudu. Püüti ilu ja harmoonia poole. Kreeka kunstniku Philoxenose teost Makedoonia Aleksander Issose lahingus teatakse Pompejist leitud mosaiikkoopia järgi. Tegemist ajaloolise sündmusega, võit Pärsia kuninga Dareiose üle. Oskasid inimesi ja loomi erinevates asendites ja ruumiliselt kujutada. Vaasimaal Maalikunstist aitab ettekujutust luua vaasimaal. Vaasivormide valik rikkalik, tuntumad: amfora, hüdria, krateer. Vaasikujunduse kolm perioodi Geomeetriline stiil – kõige varasem (8.s lõpp eKr). Kujundatud ornamentidega, meandritega.
kaldal.Jões alanud võitluses purustati Pärsia sõjavägi.Selle koosseisus olnud Kreeka palgasõdurid piirati sisse.Ellujäänud 2000 kreeklast kuulutati reeturiteks ja saadeti orjadena Makedooniasse.Esimese aastaga vallutas Aleksander kogu Väike Aasia. Pärast Granikose võitu mööda Väike Aasia rannikut lõunasse liikunud Aleksandrit tervitasid kreeka linnad kui Pärsia ikkest vabastajat. Järgmine suur kokkupõrge leidis aset Issose linna lähedal 333. aasta sügisel eKr. Pärslased asusid väikese jõe kaldal,kuna makedoonlastel tuli jõgi ületada.Kolmekordses ülekaalus olnud Pärsia vägi ei saanud kitsas orus aga korraga tegutseda ning sai taas hävitavalt lüüa.Aleksandri kätte langes kogu rikas Pärsia laager koos kuninga ema,naise ja kahe tütrega.Pärsia kuninga ettepanekud rahu sõlmimiseks lükkas Aleksander tagasi.
kätte langes tugev Pärsia kindlus Gordion). 333 a. suvel jõudis ta välja Kapadookiasse ja suundus edasi Kiliikia peale. Alles kuningast väejuhi ohtlik haigus sundis Makedoonia armeed võidukat edasimarssi peatama. Vaevalt paranenud, liikus Aleksander üle Kiliikia mäekurude Süüriasse. Pärsia kuningas Dareios III Kodomannos liikus selle asemel, et oodata vastast Süüria tasandikel, talle määratusuure väega vastu ja lõikas ära vastase ühendusteed. Issose (tänapäeval Iskenderuni) linna lähedal Põhja-Süürias leidis aset üks antiikmaailma suurimaid lahinguid. Pärsia väed ületasid Makedoonia Aleksandri jõude arvuliselt umbes kolmekordselt, mõningatel hinnangutel isegi kümnekordselt. Tavaliselt on allikmaterjalides ära toodud number 120 000, neist 30 000 kreeka palgasõdurit. Seetõttu ootasid kuningas Dareios ja tema väeülemad kindlat ja kiiret võitu.
~600e.m.a Arhailine skulptuur Vaasimaal Punasefiguuriline krateer Niobe laste tapmine ~460450 e.m.a. Rooma kunst Roomlased austasid kreeka kultuuri ja võtsid seda endale eeskujuks. Lubimördi kasutuselevõtt mis võimaldas uusi konstruktsioonekaari, võlve(silinderja ristvõlv) ja kupleid. Skulptuure oli rohkem säilinud kui maalikunsti Enamik maalikunstis oli tehtud mosaiike(Pompejis põrandamosaiik ja mosaiik Aleksandrist Issose lahingus). Arhitektuur 50 000 pealtvaatajat Colosseum oli kujundatud nii, nagu oleks kaks kreeka teatrit kokku liidetud, ning selline ovaalse kujuga amfiteater võimaldas vaatajail saada hea ülevaate areenil toimuvast. Tohutute mõõtmetega Colosseum on 50 m kõrge ja tema ümbermõõt oli 527 m. Ehitise nelja korrust kaitses päikese eest suur originaalne varikatus, nn. päikesevari. Igal pealtvaatajal oli nummerdatud istekoht.
tänavstseenidele. 1. 1 Aleksander suur ja tema sõjakäigud Aleksander Suur (356- 323 eKr) sai Makedoonia kuningaks pärast oma isale Philippos II tehtud atentaati. Alistas Kreeka riigid, alustas süda Pärsia vastu. Vallutas Tüürose, samuti Süüria, Egiptuse, kuhu rajas Aleksandria linna ning Palestiina. Vallutusretkede käigus Pärsias jõudis lõpuks välja Indiani. Aleksander Suur oli antiikmaailma suurim vallutaja, kes levitas hellenismi Aasiasse. 333. a eKr toimus Issose lahing, mida peetakse antiikmaalima suurimaks lahinguks ja mis tähendas Aleksandrile tema kuulsate maalilmavallutuste algust. 333. a eKr liikus Aleksander üle Kiliikia mäekurude Süüriasse. Pärsia kuningas Dareios III Kodomannos liikus selle asemel, et oodata vastast Süüria tasandikel, talle määratusuure väega vastu ja lõikas ära vastase ühendusteed. Issose (tänapäeval Iskenderuni) linna lähedal Põhja-Süürias leidis aset lahing,
esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa oli mosaiigikunst- väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat, mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate kaunistamiseks, kuid mosaiike leiame ka seintelt ja isegi sammastelt. Rooma mosaiikidest kuulsaim kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia.
• Edasi liikusid pärslased Atika maakonda • Ateena linn põletati • Salamise merelahing • Kreeklaste võit, pärslased ei alistu • Plataia lahingu järel vabastati kogu Kreeka Aleksander Suur • Makedoonia kuningas 336-323 e. Kr • Rajas lühikese ajaga ajaloo ühe võimsama impeeriumi • Tegi ainult ühe suure sõjaretke 334-323 e. Kr • Vallutas Foiniikia, Egiptuse, Väike-Aasia • Raskeim vastane oli Pärsia • Issose lahing 333 e. Kr võideti kindlalt • Gaugamela lahing 331 e. Kr • On üks raskemaid ja legendaarsemaid Aleksandri võite • Suri vaid 32-aastasena 323. aastal e. Kr • Tähtsus – Aleksander pani aluse Kreeka kultuuri levikule idamaades • Sellist segunenud kultuuri nimetati hellenismiks Hellenism • Kreeka kultuuri segunemine idamaade (Pärsia) kultuuriga • Tähtsaim keskus Egiptuse Aleksandria • Asus idamaade tähtsaim ja kuulsaim raamatukogu
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
esile tuua inimeste isikupäraseid jooni. Põhja-Aafrikast on leitud mõned lakoonilised, kuid väga ilmekad portreed. Maalikunsti üks osa olimosaiigikunst väga dekoratiivne ja monumentaalne. Seda tehnikat, mis on pärit Idamailt, kasutasid roomlased peamiselt põrandate kaunistamiseks, kuid mosaiike leiame ka seintelt ja isegi sammastelt. Rooma mosaiikidest kuulsiam kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus. Nimetatud mosaiik on ühe kreeka maali koopia. Juba meie ajaarvamise alguses oli Rooma muutunud väga kireva rahvusliku kooseisuga hiigellinnaks. Elanike põhimassi ei huvitanud miski muu peale leiva ja tsirkusemängude. Viimaste korraldamisest sõltus keisrite populaarsus ning seetõttu tapeti amfiteatrites järjest rohkem metsloomi ja gladiaatoreid. Rooma riigim olemasolu viimaste sajandite vältel haaras kriis kogu vaimuelu, kogu antiikset kultuuri
3.Myron: - Ateena skulptori "Kettaheitja" tahtis ja suutis kujutada liikumist VANAKREEKA MAALIKUNST · ei ole säilinud arhailise ega klassikalise aja seina- ja tahvelmaale · hellenistliku perioodi maalidest säilinud Roomaaegsed koopiad · 4. saj teine pool eKr kuulsamad kunstnikud Ateenas Apelles ja Philoxenes. Philoxenes "Makedoonia Aleksander Issose lahingus" · Peamiseks oli vaasimaal Vaasimaal- erineva keraamika kaunistamiseks Tuntumad savinõud- 1)Amfora (kahe sangaga veininõu) 2) Hüdria (3 sangaga veenõu) 3) Krateer (kahe sangaga nõu veini ja vee segamiseks) · Vaasimaali stiilid al 8. saj eKr- geomeetriline: geomeetrilised kujundid, meander
3. Rooma kuningate ajal: pärimus Romulusest ja Rooma linna rajamusest; etruski soost kuningad; Tarquinius Superbus ja kuningavõimu lõpp. 4. Varase vabariigi siseolud: klienteel; patriitsid ja plebeid; võlaküsimus; 12 tahvli seadused; plebeide õiguste laienemine. 5. Rooma vallutused Itaalias: Latiini liit; gallide sissetung; samniidi sõjad; sõda Pyrrhosega ja Itaalia alistamine. 17) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: Väike-Aasia alistamine; Issose lahing ja Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Ptolemaioste Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine.
Kujutati väga realistlikult, ei ilustatud, kõik defektid kujutati skulptuuri peal. ''isiksus ja isikupära'' Hakati koopiaid tegema marmorist. Rooma keiser Augustus keisrite ajal hakati neid jumalatega võrdlema. * kui Rooma vallutas Kreeka, alistas Kreeka kultuur Rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma. 13. Rooma maalikunst Maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Pompeji läbi teame Rooma maalikunstist välja- kaevamistest seinamaalid. ''Aleksander Issose lahingu '' mosaiik. Loodust kujutati väga tõepäraselt. Kujutati marmorit, puitu. Armastati silmapetteid *illusionistlikud pildid. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale nagu marmor. * perspektiivi kasutamine ja varjud. Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale. I Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid.
Odakandja. Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Rooma skulptuurile on omane naturalistlikkus ja portreelikkus. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel. Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus. MAALIKUNST (vt lisaks piltidelt mosaiike ja seinamaale Pompejist Makedoonia Aleksander Issose lahingus) Elumaju kaunistati mosaiikide ja frescodega. Maaliti seinakrohvile, puidule, marmorile, lõuendile või savile. Teemad pärinesid antiikmütoloogiast või olustikust. Tehti portreid, natüürmorte või maastikumaale. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega.
Aleksander oli haritud ja hästi kasvatatud. Lasi mõrvata kõik oma sugulased. 335eKr sõjakäik Pärsiasse- ülestõus Teebas- Teeba hävitamine. 334eKr algab Pärsia sõjakäik uuesti(8 aastat, 30000 meest) Aleksander Suure sõjaretk Esimene suurem lahing Granikore lahing(334eKr)- täielik võit- Väike Aasia alistumine Gordioni sõlme lugu 333eKr Issose lahing- Aleksandri võit ja Doreios 3 vangi 332eKr Tüürose vallutamine ja Aleksandria asutamine 331eKr Gaugamela lahing- Aleksandri võit ja Doreios 3 põgenemine- Doreios 3 tapmine. 326eKr sissetung Indiasse- Armee protest- 325eKr naasmine Babüloni 323eKr Babülonis Aleksandri Impeerium oli hellenistlik 5) Rooma riigi teke
Reljeefidega kaunistati nt triumfikaari, need katsid Traianuse sammast, samuti olid need Rahu altari friisil. Koos kristluse tulekuga saabus allakäik: keelati akt ning jumaluste ja keisrite kujutamine. POLE KINDEL, KAS TULEB TÖÖSSE, KUID ÕPIKUS OLI: Maalikunst enamus, mis on säilinud, on pärit Pompeji'st ja selle lähedalt. Pompejist on leitud palju põrandamosaiike ja seinamaale maalikunst oli populaarne. Põrandamosaiik Issose lahingust kreeka maali koopia, ajaloolise sisuga Seinamaalid olid loomulikud, jäljendati loodust, nt maaliti seintele aknaid ja uksi. Vahel kasutati perspektiivi. Maalide temaatika mitmekesine: mütoloogia, kirjandusteoste sisu, loodusmaalid, natüürmort ehk esemete kujutamine, olustik. Inspiratsiooni saadi kreeka maalidest ja mütoloogiast. Pompeji majad:
Euroopast kuni Induse jõeni. Soovis kreeklaste ja makedoonlaste kultuuri siduda Aasia kultuuriga, selleks: jälgis idamaa kombeid ja nõudis seda ka alluvatelt, korraldas ühispulmi 1000-le paarile Kreeka ja Makedoonia sõjameeste ja Aasia neidude vahel. Dareios III - Kiliikias astus Aleksander Suure vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. HELLENISMI PERIOOD Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm. ja iseloomusta: Hellenism - ajajärk A.Suurest kuni 1.saj eX, mil kreeklaste, makedoonlaste ja idamaade kultuur segunes, tekkis hellenistlik kultuur. Museion - ehk muusade (kirjanduse ja kunsti kaitsehaldjad) tempel, mis kujunes teadus- ja kultuurikeskuseks, kus töötasid õpetlased.
ning tungis seega Pärsia valdustesse. Esimene tõsine kokkupõrge pärslastega toimus Granikose lahingus, kus Aleksander purustas Pärsia Väike-Aasia provintside väed. Seejärel liikus ta Gordioni (kus tal legendi järgi õnnestus avada Gordioni sõlm) ja jätkas liikumist piki Väike-Aasia rannikut. Kiliikias astus tema vastu Pärsia suurkuningas Dareios III koos Aleksandri omadest tunduvalt suuremate vägedega, kuid sellele vaatamata saavutas Aleksander 333 eKr Issose lahingus täieliku võidu ning vangistas ka Dareiose perekonna. Issose lahingu järel otsustas Aleksander enam mitte leppida oma esialgsete plaanidega, mis ilmselt nägid ette vaid Väike-Aasia vallutamist, vaid selle asemel vallutada terve Pärsia impeerium. Seetõttu lükkas ta ka Dareiose rahupakkumise tagasi. 14 332 eKr piiras Aleksander kuus kuud strateegiliselt olulist Tüürose linna. Linn oli talle alguses
FRESKO-värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling MOSAIIK-erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt või ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks. Pildid Kapitooliumi emahunt Terrakotast sarkofaag Colosseum Pont du Gard advedukt Panteon Triumfikaar Trajanuse sammas Marcus Aureliuse ratsakuju Augustuse marmorkuju Vana patriitsi portree Mosaiigid ja seinamaalid Pompejist( Makedoonia Aleksander Issose lahingus) 14
Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Kla...
loogikat, kirjandust, muusikat, ajalugu, riiklikku korraldust, moraalseid tõekspidamisi ja muidugi maailmakorralduse üldiseid põhimõtteid. Ta võttis kokku oma eelkäijate teadmised, süstematiseeris neid ja kujundas nende põhjal omaenda originaalsed seisukohad. 18) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: sõjaretke algus ja Granikose lahing; Väike-Aasia alistamine; Issose lahing; Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3. Tähtsamad Hellenistlikud riigid: Egiptus, Seleukiidide riik, Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad
hauakamber ning maalingud. seal on kujutatud suurelt persephone röövimist hadese poolt. tuntuimad seinamaali leiud jäävad rooma keisririigi aega. Suurimad maalid on välja kaevatud Pompejist ja Herculaneumist, mis hävisid Vesuuvi purskes 79 pKr. Tegemist on rooma ülikute suvituslinnaga. Seal asusuid villad mis olid kaunistatud suurte seinamaalidega. Tuntuim teos pompejist on põrandamosaiik nn Fauni majast. Seal on kujutatud Aleksander Suurt, pildil on Issose lahing mida kutsutakse ka Aleksandri lahinguks. Majast on leitud ka üks suur fauni kuju, mille järgi seda maja fauni majaks kutsutaksegi, kuna tegelikku omanikku ei teata. Tuntud seinamaale on leitud ka Vettiuste majast. Seinamaalid täitsid Antiikajal tapeedi ülesannet. Suured seinamaalid pidid inimesi rõõmustama ja meelt lahutama, enamasti on kujutatud loodusvaateid või mütoloogilisi kangelasai pidutsemas või seiklemas. Näha on armastusteemasid kuid mitte otsest erootikat
Lisati valge värviga maalimine. Kujutati olustikku ja võitlusi, mütoloogia. Palmett ja meander olid ornamentikas populaarsed. Maalikunst muutus looduslähedasemaks ja see meeldis kreeklastele. 4.saj alguses e.Kr korraldati kahe maalikunstniku vahel võistlus, kes suudab realistlikumalt maailda, viinamarjad ja eesriie. 4.saj kuulsaim kunstniks oli APELLES ja tema Aphrodite kujutis.PHILOXENOS't tunneme Pompeij mosaiikkoopia järgi, see kujutab Makedoonia Aleksandrit Issose lahingus võitmas. See polnud mütoloogia, vaid reaalne ajaloosündmus. 9. 7 maailmaime. o Halikarnassose mauseleum. Kõrgel seisev joonia stiilis templitaoline ja seda kattis püramiiditaoline katus. Selle järgi nimetati hiiglaslikke haudehitisi nimetama mauseleumideks. o Artemise tempel Hiiglaslik taastatud tempel o Aleksandrias asuv Pharose tuletorn Üle 100 m kõrgune tuletorn. o Rhodose koloss
Segatakse eri stiile omavahel 6.Nimeta Pompeji tuntuimad villad. Tuntuimad villad on: 1) Müsteeriumite villa, mille söögitoas on kujutatud Dionysose kultusega seotud salapäraseid rituaale. 2) Traagilise poeedi majas on aga mosaiik, mis väga elevalt kujutab keti otsas olevat koera 3) Fauni majas on suurim kunstivaramu. See maja on nime saanud tantsiva fauni pronksfiguuri järgi. Selles majas asub Issose lahingu mosaiik, samuti mosiik, mis kujutab Niiluse jõe ääres elavaid loomi ja linde 4) Vettiuste maja on tuntud omanike nime järgi.Eeskojaj seintel on friisina kujutatud spordisündmusi ja igapäevast elu. Elutoas on kujutatud mütoloogilisi stseene. 7.Kirjelda aatriumiga maja plaani. Rooma jõukates majades koondusid ruumid lahtise avaga aatriumi ümber, mille põrandas oli bassein vihmavee kogumiseks. Osa ruume võis olla pööratud ka
Tema kehtestatud siserahu Sitsiilias tõi kaasa lühiajalise majandusliku õitsengu. Hellenismiperiood 338 - 30 Aleksander Suur 336 323 335 surus Aleksander maha Kreekas tema vastu puhkenud ülestõusu ja hävitas Teeba. 334 algas sõjaretk Pärsia vastu. Pärast Dardanellide ületamist võitis Aleksander Pärslia kuninga Dareios III vägesid Granikose lahingus ja vallutas järgneva aastaga suure osa Anatooliast. Dareios püüdis tõkestada teed Süüriasse. 333 aastal võitis Aleksander Issose lahingus teistkordselt Pärsia väge ja sai saagiks Dareiose laagri koos tema riigikassa ja perekonnaga. Enamus Süüria ja Foiniikia linnu alistus, kuid Tüüros kuulutas end neutraalseks ja hakkas vastu. 332 aastal, kuuekuise piiramise järel, Tüüros vallutati ja rüüstati. Selle elanikud müüdi orjaks. Dareios pakkus Aleksandrile rahu ja liitu, lubades talle kõik vallutatud maad ja suure kontributsiooni, kuid oma väepealiku ja peamise nõuandja Parmenioni soovitusest hoolimata lükkas
Väike-Aasia lääneranniku alistamise järel suundus Aleksander sisemaale, Früügia muistsesse pealinna Gordioni, kus olevat mõõgaga läbi raiunud nn Gordioni sõlme, mis köitis Zeusile annetatud vankrit linna akropolil ja mille lahtiharutaja pidi pärimuse järgi saama võimu Aasia üle. Lisajõude kogunud Dareios ootas Aleksandrit Väike-Aasiat Süüriast eraldavate Tarsose mägede juures. Suur lahing vaenuvägede vahel toimus 333. a. mägede ja mere vahelisel kitsal tasandikul, Issose jõel. Dareios oli liikunud Aleksandri tagalasse, kuid ei suutnud ahtal lahinguväljal oma suurt arvulist ülekaalu ära kasutada ja sai taas rängalt lüüa. Aleksandri saagiks langes Pärsia kuninga laager koos kassa, naise ja tütardega, keda suhtes vallutaja ilmutas seisusekohast lugupidamist. Issose lahingu tagajärjel oli Dareios sunnitud loobuma Süüria ja Palestiina kaitsmisest. Ta tegi Aleksandrile kaks
Võrreldes kreeka portreedega on rooma portreed hoopis isikupärasemad. Ilmekalt on väljendatud mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära. Samas on öeldud, et kui Rooma vallutas Kreeka, alistas kreeka kultuur Rooma. Maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Peamiseks rooma maalikunsti varaaidaks on Pompeji ja Herculeanum. Pompeji's on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale. Kreeka maali koopiana on loodud mosaiik Aleksandrist Issose lahingus. Suur pind on kokku seatud väikestest erivärvi kuupidest. Nendega on meisterlikult edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varjude mängu. Seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tasapinnal ruumilise sügavuse mulje loomisel kasutatakse varjude abi ja perspektiivi, kuid viimast mitte järjekindlalt. 7
väepealik (pärslaste) läinud. Need kaks asja (V-Aaasia linnade vallutamine ja Memnoni surm) andsid sisuliselt kogu V-A Alexandri kätte. Jõudis Gordioni, mis talle alistus ja kus leidis aset intsident, kus ta püüdis kaariku sõlme lahti harutada, et saada V-A valitsejaks, ei saanud hakkama, raius Gordioni sõlme läbi. Samal ajal Dareios koondas Süüria kaitsmisele vägesid. 333. a-l oli Issose juures (tp Türgi alal) Dareios suurte vägedega vastas, toimus II lahing (A ikka võitis, langes ka Dareiose laager, kassa ja perekond A kätte). Pärast seda D tegi rahuettepaneku A-le, pakkudes talle oma tütart ja suur osa V-A-st, aga A loobus sellest ettepanekust. A kaaslane, toetaja Parmenion olevat soovitanud ettepanek vastu võtta (,,Kui mina oleksin A, siis ma küll võtaks"), mille peale A ütles, et kui tema oleks P, siis ta võtaks ka ettepaneku vastu, aga tema on A.
Aastal 334 ületas Aleksander 30 000 jalamehe (faalanks) ja 5 000 ratsanikuga Hellespontose. Pärsia vägede ülemjuhatajaks oli kreeklane Memnon. Lahingus Granikose jõe kaldal sai Pärsia armee lüüa. Seal teeninud kreeka palgasõdurid hukati. Väike-Aasia kreeka linnad tervitasid enamasti Aleksandrit kui vabastajat (va Miletos ja Halikarnassos). Aleksandri vägi täienes kohalike kreeklastega, hõivati kogu Väike-Aasia. Dareios III koondas samal ajal uue väe. 333 a sügisel toimus Issose lahing, mille Aleksander taas võitis. Enamus Foiniikia linnu kapituleerus, va Tüüros, mida piirati 6 kuud. Dareios III pakkus rahu soodsatel tingimustel, kuid Aleksander loobus (tema väepealik Parmenion pooldas rahu, öeldes, et kui tema oleks Aleksander, siis võtaks ta rahu vastu; mispeale Aleksander kostis, et kui tema oleks Parmenion, siis võtaks ka tema). Pärast Vahemere idaranniku hõivamist suundus Aleksander Egiptusesse (seal oli Pärsia võim väga nõrk ja episoodiline)
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
Sõjaretke algul ol aleksander teadlikult ilma laevastikuta, sõjaplaan võtta lihtsalt järkjärgultära vahemere ida ranniku alad, ja jätta ilma pärsia laevastiku tugipunktidest ja laevastikul ei jääks muud üle kui talle laevastik anda. Tungis üle Helespontose, kõik lahingud mis pidas võitis.Andis tema kätte väike -aasias, noppis need linnad ära, siis läks sisemaale Früügiasse,34 aastal , sel ajal Dareios kogus suurema väe, ja otsustas kaitsta sissepääsu Süüriasse, 33 aastal Issose lahing, pärast suur võitu Aleksandri poolt avanes Süüria ja Palestiina.Piiras ja hävitas, pärast aastat Tüürose ja liikus edasi Egiptusesse, mis alistus talle vabalt. Teda hakati ka jumalikustama karjääri lõppfaasis. 32-31 talve veetis Egiptuses, sealt tungis Mesopotaamiasse, kus Dareios oli saanud kolmanda ja suurima väe kokku , suurim lahing Gaugamela, uuesti löödi pärsia puruks, sealt Babüloonia, ja Persepolisse 34 aastal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
