Vanaaja konspekt kaartidega (0)

Vanaaeg
I loeng
Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi.  Eksam  kirjalik. 2 
küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või 
perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering!
Kirjandus:
“Kreeka inimene” või “ Rooma  inimene” ja “Egiptuse inimene”- nendest  üks  valdkond , üks peatükk ja 
võrdle u 2lk. PRINTIDA
Sissejuhatus
Mesopotaamia  ja Egiptus , nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid . Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a  
Kindlast  3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). 
Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai  tsiviliseeritud .
Induse  tsivilisatsioon . Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. 
Huang He, kollane jõgi, 2at.
1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus.
Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasid kõik, muidu  maajad , 
asteegid
Allikad
Materiaalsed ja kirjalikud. 
Kirjalikud jagunevad kaheks: ühed, mis on pärandunud ümberkirjutamise käigus ja teised, mis on olnud 
nähtavad, aga ei ole osatud lugeda. Moodustavad enamuse Kreeka-Rooma allikate osa.
Kreeka keel tõrjus välja  kiilkirja  ja hieroglüüfid. Need eksisteerisid koos, aga hiljem jäi kreeka keel 
loetavaks ja heaks. Sealt edasi ladina keel. Isegi kloostrites säilitati ladina  autoreid . 
Antiikkultuur  tõlgituna säilitati selektiivselt, säilis see, mis peeti kõige olulisemaks. Kultuuri koorekiht 
säilis. Mis meile on jõudnud kreeka-rooma kirjandusest, on küll vähemus, aga  paremik .
Fragmendid- tsitaadid varasemate  autorite  teostes.
Idamaad - Vana testament  on arvestatav allikas. 
Herodotos- andis ülevaate  Aasia  riikidest, Pärsia suurriigi kujunemisest ja eellastest. Etnograafilised  
tutvustused, linnad ja kombed. 
Berosos - kr.k Babüloonia ajalugu, Egiptuse  valitsejad  kr. Ajal. 
Manethon jagas Egiptuse ajaloo 30ks dünastiaks
Diodorus- esimene teadaolev maailmajaloo kirjutamine. Kokku pandud eri allikatest. Diodoruse ajalooline 
raamatukogu
Eusebios -kronoloogilisele traditsioonidele toetudes pani kokku maailmajaloo kronoloogia, dateeris kõik 
Aabrahamist alates.
1789-89 Napoleoni sõjakäik  Egiptusesse . Kaasas targad mehed, kes kopeerisid tekste .  Rosette  kivi, 3 keeles 
kivi. Vana-Egiptuse keeles- hieroglüüfkirjas ja demotikos (rahvakiri) ja kreeka keeles. Champollion tõlkis. 
Egüptoloogia põhitekstide varamu oli 20.saj olemas. Samas tuleb aina juurde.
Mesopotaamia. Vana-Pärsia  kiilkiri  ( hiline  faas). Suudeti tuvastada Pärsia kuningate nimed (need olid teada 
Herodotoselt kr.k) kronoloogia alusel.
1930-'50 murrang. Neil aastatel õpiti lugema  akkadi  keelt ja vanemat kiilkirja (asüüria ja babüloni keel). 
Behistuni raidkiri (Pärsias, püstitas  Dareios  I 25 e.m.a, ülistas oma võitu) oli ka  kolmes  keeles- akkadi, 
eelami ja vana-pärsia keeles ehk kõik kiilkirjas. Raulinson kopeeris täielikult. Tema ja teised '50 õppisid 
lugema vana-pärsia ja akkadi keelt.
Niinive  (Niniven) kuningaloss kaevati välja. Assulbaripal oli valitseja. Seal lossis oli raamatukogu, 
sisaldas suurt osa Mesopotaamia kirjasõna. 600 e.m.a hävitati, aga õnneks olid need savitahvlid ja tulekahju 
küpsetas ära, st  konserveeris nad. 19 saj keskel jõudis päevavalgele. Ehk kõigepealt masterdati 
lugemisoskus  ja siis leiti tahvlid. Assüroloogia.
Väljakaevamised jätkusid. 3000 a vanused Sumeri linnad, sumeri keel õpiti ära. Kõik need keeled muutusid 
arusaadavaks 19. saj lõpuks.
20 saj Hattuša linnas Türgis leiti loss. Seal kaevati ka tekste välja. Seal oli jälle võõras keel. Bredrich 
Hrozny I ms aastatel tõlkis selle kirja ( hetiidi  keel) mugavdatud kiilkiri indo-euroopa keelele.
Kujunes välja sumeroloogia (Sumeri värk 3000 e.m.a ja hetoloogia. Viimane on nüüd raskendatud, kuna 
palju asju on Iraagis ja seal enam kaevata ei saa. Akkadi muuseum  lendas  laiali. 
K
  okkuvõteks:   Teadlaste  käes on palju kiilkirjatekste.Keelt osatakse, aga lugeda ikka keeruline. Nt tahvlid 
on katkised , enamus on majapidamisarved. Savitahvlid on mööda maad laiali tükkidena. Tekste 
publitseeritakse ja lapitakse. Tõlked on tõlgenduslikud. Kuigi neid dokumente on palju, on see ainlt 1% 
sellest, mis kunagi kirjutati.  Suuline  ühiskond oli tollal ikkagi. Kirjutamine oli  erand . Informatsioon on 
katkendlik ja see on ka ebaühtlane. Mõni periood on väga hästi dokumenteeritud. 1200-1100  e.m.a (Sumeri 
hiilgeaeg ja Vana-Babüloonia.) oli  konservatiivne  aeg, valitsejad lasid klassikalist  kirjandust ümeber 
kirjutatada ja eepilisi teoseid luua. 
Tsivilisatsiooni  eellugu , põlluharimine, linnade teke
Algas Viljakas Poolkuus kõik see põlluharimine. Algasid Mesoliitilised kultuurid. Kütid- korilased . Murrang 
langeb kokku jääaja lõpuga. Tekkisid esimesed suuremad maaviljelusest elatuvad  kogukonnad .
Göbekli  Tepe . Pühapaik, ringikujuline moodustis. Läheduses püsiasutust ei ole, aga ikkagi on see nagu 
kultuskeskus. (al 8000ema). Kividel kujutised. Selline pühamu rajamine nõudis organiseeritud ühistööd, st 
oli mingi ühtne  kogukond olemas, aga mitte veel põlluharijad.
Hiljem tekkisid seal lähedal põlluharijate asulad. Abu Hureyra tihe asula, kindlustamata ja suht 
ühesuurused hooned. Mingi ühiskonnakorraldus seal olema pidi.  Pealik ei olnud selgelt  eristatav . 
Jeeriko  (isegi kuni 8000 ema). . Leiti suur müüriga kindlustatud linn, vahitorniga. Pealikuresidents puudub, 
aga selged märgid kultusest . Leitud kaunistatud kolbad. Ilmselt esivanematekultus.
Catal  Hüyük tellisasula. (al  7500 ). Seal olid veised  ja härjad kultusobjektid,  karjakasvatus  oli tähtis. See on 
suurim ja kõige paremini säilinud neoliitiline asulakoht, mis tänaseks on leitud. Tihedalt ühesuurused majad, 
müürita. Puudusid tänavad ehk  liiklus  toimus mööda katuseid ja majja sai sisse läbi luugi. Sealt on leitud 
ruume , mis on pühadeks peetud. Kuju “Paks jumalanna”, ilmselt viljakusekultus. Istub mäe peal üks 
vohav naine ja kaks suurt kiisut on kõrval. 
Üldiselt on leitud üldse palju naisekujusid. Alasti, selgete sootunnustega ja suured. Tavaliselt on nad nagu 
geomeetrilised, too on aga realistlikum. Miks olid varastel põlluharimiskultuuridel sellised kujud? Tavaline 
arusaam on see ,et need on seotud viljakusekultusega. Võib ka viidata naiste positsiooni kõrgele tasemele 
(vb oli emajärgne sugulusarvestus). Samas pole ühtegi kindlat teadmist muidugi.
10 000- 7000 a jooksul oli muutunud VP ala põlluharijatekultuuriliseks. Üheski asulas polnud 
pealikuresidentsi märki.
VP-st väljajäänud  idapoolel  (Eufrat ja  Tigris ) polnud eriti võimalik põldu harida. Oli võimalik vaid 
kunstliku niisutusega. Seda rakendati alates 6000 e.m.a ja siis hakkas tsivilisatsioon tõeliselt elama. 
Kaitsetammide rajamine. Üleujutusi kasutati ära. E ja T üleujutused olid kaootilised, tavaliselt ujutasid vilja 
valmimise ajal üle. Lisaks niisutussüteemidele oli vajada siis kaitsetamme. Algas ulatuslik põlluharimine. 
See süsteem andis suuremat saaki kui VP ala.'l
Tehnoloogia  areng: 5000 e.m.a metallikasutus, aga mitte veel  pronksiaeg . 4000 e.m.a tõendid meresõidust 
(esimene  Eridu linnast), leitud paadikujutis mastikohaga. Suuremaid paate ei tea, kas oli. Sumerid  leiutasid 
ratta, rattakujutised 4000 e.m.a. Selle aastatuhande keskel kasutati potiketra ja lõpupoole on märke ka 
mujal kasutamisest. Sai alguse ka külvipõllundus.
See tõi kaasa 5 at suurte asulate tekke, kus olid ka  kesksed suured hooned. Eridu on olulisemaid sumeri 
linnriike. Seal oli  keskne   Enki  tempel, u 4000 e.m.a.  Astmiktempel  ilmselt, aga leitud vaid vundament . 
Samal aastal kerkis ka  Uruk . Sellest kujunes  3500 suuur linn ja aina kasvas 500 aastat. Kihistusi palju. 
Elanikkond ulatus hinnanguliselt oma hiilgeaegatel kümnetesse tuhandetesse. Selle keskmes oli 
templikompleks.  Tsikuraat , pühendatud taevajumalale An ja taevajumalannale Eanna (Innana). Sealt 
pärinevad ka varajased kirjalikud tekstid. Seal oli ametnikuloendid ja silinderpitserid ( veerev  savipitser, 
pitseeriti anumaid igast stseenidega). Tempel oli ühelt poolt bürokraatlik ametnikkond ja salvestas templisse 
veetavat  kraami. Protokiilkiri, kiilkirja eellane. Leitud ka  viiteid  vägivallale (jahi ja sõjastseenid, 
andamitoomine), piltidel habemik, vb valitseja. Sealt templist on leitud alabastervaas, Warka vaas. Selle 
järgi on püütud ühiskonda paika panna. All vesi ja taimed, siis loomad, inimesed liudadel kannavad midagi, 
andamid suurtes kottides ja siis süüakse see ära... Pildil jumalanna (sööjana) ilmselt Eanna ja oli suhtes 
tähtsa tegelasega. Uruki päritolu silinderpitserid on leitud kogu VP ulatuses. Uruki  impeerium ? Lõuna-
Mesopotaamias kindlasti. Muud kontaktid olid ilmselt ainult  kaubanduslikud . 
2340 -ni on Sumeri  linnriigid  jube tähtsad. Siis tekib aga  suurriik , Akkadi riik. Uruki tähtsus vähenes. 
Kujunes välja ka sumeri kiilkiri. On olemas silp- ja mõistemärgid ning nende tähendus olenes kontekstist. 
Sellest ajast palju kiilkirjatekste- need on kuningate raidkirjad, paraadtekstid, säilinud on ka templiarhiive.  
Lagaski linnriigi templiarhiiv on vanim. Sumeri kuninga nimekirjad, kus on ka valikuliselt mõnede 
linnriikide kuningad valitsemisaastate järgi.
 
Sumerite keel ja rahvas
Unikaalne keel ja mitte millegagi suguluses. Agluniatiivne, järeliidetel põhinev. Sarnaneb vähe soome- ugri  
keelega. Mis ajast sumerid oma kohas elasid, pole kindlaks tehtud. Nende mütoloogia ei räägi sisserändest, 
nad on alati kohapeal olnud. Ehk 6 a.t peale on nad lihtsalt seal olnud. Samas sumeri keeles on sõnu, mis ei 
ole tuletatavad, k.a kohanimed. Seega ei ole teada, millal ja kust sumerid tulid. 4a.t olid nad raudselt olemas, 
kui Uruk tõusis. 
Nende kõrval elas ka teisi rahvaid. Eelamlased, seniidid, kõik naabrid võtsid üle ka kiilkirja ja kohandasid 
seda. 3 a.t keskpaigaks kiilkirja kultuurist hõlmatud, seal olid linnriigid. 
Linnriigid- elanikkond kümnetes tuhandetes, kindlustatud,  kanalite  sõlmpuntidesse rajatud. Linnade ümbrus 
oli viljakaks muudetud. Niisutatud  alade ääremaal olid rohumaad karjade jaoks. 
Linnriikidel olid kesksed ehitised templikompleksid, k.a tsikuraat. Enamik infi  tuleb ka templitest, kuna 
need olid hästi bürokraatlikud. Templi teenistuses oli käsitöölisi ja kaupmehi, s.t tempel oli ka kaubandusega 
tegeleja. Linna peajumaluse tempel oli keskne  organisatsioon . Informatsioon templimajanduse kohta on väga 
hea ja see võib tuua templite ületähtsustamise (kuna tahvleid on nii palju säilinud). 
Mõnest linnast on leitud ehitisi  ka, mida võib pidada kuninga residentsiks. Ka temast on maha jäänud 
mõned  dokumendid  ja omas maad. Kuninga  tiitel  võis olla tiitel En, ehk isand . Aga ka  ensi  või lugal. 
Kuningas oli väepealik, seadusandja, ülemkohtunik ja tal olid ka kultuslikud funktsioonid. Uri kuninga 
hauad  ( unikaalsed )- igast  panused , k.a kaaskond elusalt kaasa pandud. (max 74). Samas kirjalikes tekstides 
ei kujutata  Sumeri kuningaid absoluutsete valitsejatena ega jumalikena. 
Unken- rahvaring, nö koosolek. Aga pole teada, kes seal  oldi  ja mis õigused sellel  kogul  oli ning milline 
suhe oli sel  jumalaga . Pole ka teada, kuidas kuningas valiti.  Unkenis olid ka sõjamehed ilmselt (sõjavägi- 
eeslivankrid, jalavägi)
3 a.t jooksul kuninga kui sõjapealike tähtsus kasvas ja allutasid templid oma võimule.
Urukagina- võis olla võimuhaaraja kuningas (sugupuuga ei ärbelnud). Reformeeris seadust. Uued seadused 
hõlmasid kuninga ja templi  vastasseisu reguleerimisega. Tema taastas, et templi  valdused ei olnud enam 
kuninga käe all ehk üritas templi autoriteeti taastada. Teine on sotsiaalse õigluse  taastamise   motiiv ehk 
keelas rõhuda vaeseid. Esimene ajaloos teadaolev sotsiaalne reformaator
Akkadi riigi teke
Pidevalt vaenujalal. Toimus hegemooniate (võim millegi üle)  vahetumine , algas Kišiga ja siis Uruk.
Sargon  oli  seniidi  valitseja ja sõjapealik, temast sai kangelane. Vallutas igal pool  Pärsia lahest kuni 
Vahemereni välja. Võttis seniolematult suure territooriumi  endal alla. Lõi Akkadi linna, aga asukoht täpselt 
teadmata. Korraldas riigi. Tema oli kõige pea ja vallutatud linnriikides olid asevalitsejad.  Riigikeel  seniidi 
ehk Akkadi keel. Valitses u 59 aastat, aga see võib ka  liialdus  olla. 
Tema järel tuli Naram Sin. Tema valitsusajal oli mässud ja riik kuivas natuke territoriaalselt kokku. Esimese 
Mesopotaamia valitsejana lasi end jumalikustada. Hakati  panema  jumala nimest  tuletatud  pärisnimesid. 
Samas ta polnud nii  karismaatiline . U 2000 Akkadi riik  lagunes  ja linnriigid  iseseisvusid . Gutid tungisid 
sisse ja ühendasid uuesti ja pealinn läksi Uri. Algas Uri III dünastia ehk sumeri viimane hiilgeaeg,
Ur-Nanima ja Šulgi. Nende ajal oligi hiilgeaeg, mida tegi üks või teine, ei ole tuvastatav. Sumeri päritolu 
valitsejad. Valitsus tsentraliseerutud, neile allusid asevalitsejad.  Kuningatele pühendatud  hümnid, kus neid 
kujutati jumalatena ja ideaalsetena. Nüüd templid allusid raudselt  kuningale  ja moodustasid riigi majanduse 
keskse osa. Sellest ajast on säilinud ka esimene seadusekoodeks- Šulgi  koodeks . Nad panid ka vanu 
muistendeid  vms kirja, et oma jumalikku päritolu rõhutada. 
2100 lõpul  isesesvus  Elam (idapoolne riik). Seal sai Uri lüüa. See rüüstati, aga hiljem  taastati  linn. Riik ja 
dünastia  kadus .  
Pronksiaegne Mesopotaamia
2 a.t tõi kaasa mitmeid muutusi.
 Etnilised muutused- seniitide osatähtsus suurenes. Amurrud(amuriidid) ilmusid, nomaadi taustaga. Nad 
astusid  sõjameestena nende riikide teenistusse. 2a.t see intensiivistus. Nad tõusid kõrgetele kohtadele ja järk-
järgult ka võimule. Nad võtsid omaks akkadi keele. St sumeri keel kadus käibelt  vaikselt  kõnekeelena. 
Samas säilis see kultuurkeelena (nadu lad.k). Sum.k tekse tehti edasi ja kirjutati ümber ja tõlgiti. Kõik riigid 
on nüüd semiidikeelsed. 
Endiselt linnriigid. Linnu juhtisid endiselt nõukogud ja  koosolekud , nii et pm poolvabariigid, aga 
asevalitsejad olid ikkagi. Templid iseseisvusid natuke, neist said religioossed majapidamised . Kuningad ja 
templid hakkasid oma maid välja rentima.. st et turusuhted olid arenenumad. 
Elami  riik püsis, aga ei olnud eriti tähtis. Mari  linnriigis  on säilinud kiilkirja arhiiv, kuna  Hammurapi  
põletas selle lossi maha s.t savitahvlid säilisid. Babüloonia ja Asüüria olid ka olemas. Akkadikeelsed, 
murdeerinevustega. 
Assüürlaste  peajumal  oli Aššur ja Babüloonial oli  Marduk . Põllumajanduslikult kerkis esile Babüloonia oma 
põlluniistussüteemidega. Assüüria kuni 7.saj ja Babüloonia kuni 6.saj olid üheaegselt eksisteerivad 
suurjõud, kes pidevalt kaklesid, üritasid üksteist enda alla alistada.   Vaheldumisi  see neil ka õnnestus. 
Assüüria 
Kujunes Assuri linnriigist. Tõsis esile kaubandusliku linnriigina. Linnaasju korraldas linna esinduskogu 
alum, oli poolvabariiklik. Seal olid kaupmeeste esindajad. Oli kuningas ka, aga tal oli pigem tseremoniaalne 
(jumala esindaja) funktsioon. Olid kaks suur asulat , üks oli kindlustatud kuninga jaoks, kaupmeeste jaoks 
aga teine (Kanesh). Kaubanduslikult seotud need alad. Jagas sõjameestele maatükke, mis oli vastutasuks. 
Seda sai pärandada sõjaväekohustsega. Tegi ka seadused, lasi need kivisse  raiuda  ja pani riigis üles. 
Hammurapi seadused- ideoloogilised , võib võtta kui territooriumi märkimist. Seaduste üleval on pilt, kus 
Hammurapi seisab päikesejumal Šamaši ees, s.t tegu on jumalike seadustega. Algab ja lõppeb pika 
Hammurapi ülistamisega. Kehtestab seadused selleks, et vägev ei rõhuks nõrka ja  et seadus on kõigile 
vaatamiseks. Seadused, karistused konkreetsete kuritegude eest. Karmid  karistused (eriti surmanuhtlusi 
palju). Isikuvastaste kuritegude kohta-  karistus  sõltub sellest, kes kelle vastu sooritab ehk kõik ei olnud 
seaduse ees võrdsed. Oli kolm klassi:
•
Avilu- mees ehk vaba kodanik. Kui tema vastu sooritatakse  kuritegu, siis kehtib printsiip silm silma 
vastu ehk nö võrdsus
•
Muškenu- seisus, kes jääb vaba kodaniku ja orja vahele, aga täpselt pole teada, mis ta ikkagi on. 
Tõlgitud kui paleesõltlased, st ei olnud majanduslikud sõltumatud. Nende vastu pandud kuriteo kohta 
kehtis valuraha.
Wardu-  orjad , inimesed, kes kuuluvad kellelegi. Kahjutasu  tuleb maksta nende omanikule. 
Edasi tulevad omandisätted, renditingimused, võlasätted, võlaorjus (max 3 aastat), sõjameeste kaitse ja 
sotsiaalsed tagatised neile, kahjutasud halvast oskustööst tehtud kahjustustele, sätted mis puudutavad 
perekonda. 
Abielu oli leping, kus naine kui  kaasavara  liikus ühe pere alt teise pere alla. Tegu pole  jumaliku  lepinguga. 
St naine läheb isa kontrolli alt mehe võimu alla. Abielu võib lahutada mees. Võib tagasi saata koos 
kaaavaraga, kui pole poegi sünnitanud. Aga võib lahutada ka siis, kui naine käitub halvasti ehk on 
raiskamise peal väljas ja siis saab kaasavarata tagasi saata. Haiget naist (kes ei saa üldse lapsi) ei tohi ära 
saata ega hüljata, aga võib võtta uue. Ka naisel oli lahutamisõigus ja võib isegi kaasavara tagasi saada, aga ta 
peab tõestama, et mees on teda halvasti kohanud, näiteks võtnud liignaisi majja. Kui naine ei suuda tõestada, 
siis ta hukatakse.  Abielurikkumine  oli seadusega karistatav. Abielurikkumine – abielunaine ja mees, kes 
pole tema seaduslik abikaasa. Mees võib võtta liignaisi, kui ta just kellegi teise naist ei näpi. 
Hammurapi seadused ei olnud esimesed seadused Mesopotaamias. Lihtsalt kõige kuulsam, kuna ta oli vägev 
kuningas ja see seadusesamams on säilinud tervikult.
Riik kuivas kokku, aga Babüloonia püsis kuni 1595 aastani. Hetiidide jaoks oli Babüloonia eeskuju. Hetiidi 
kuningas Muršili ründas ja vallutas Babüloonia, aga see ei  toonud kaasa püsivat ülemvõimu. Babüloonia 
hiilgeaeg oli läbi, see on Vana-Babüloonia riik. 
Jätkus endiselt Assüüria ja Babülonia konkureerimine. See oli Egiptuse Uue Riigi periood ja siis oli tugev 
välispoliitika. Egiptuse tekstides on säilinud- Hetiidi, Assüüria ja Babüloonia kuningad tõusid esile. Hetiidid  
oli egiptlastega võrdsed. 12. ja 11. sajand langes tagasi Babüloonia. 
Mesopotaamia usk
Polüteistlik  religioon . Jumalate hulk  kolossaalne. Kokku sulanud semiidi ja sumeri jumalad. Ei saa rääkida 
eraldi Sumeri ja Akkadi religioonist, kuna need on suht ühte sulanud, kuigi neil on mõned erinevad 
rõhuasetused. Sumeri-Akkadi religioon. Kuna Sumeri on vanem, siis see on mõjutanud Akkadit ja 
vastupidi. Nimed ja jooned põimunud. 
Jumalad on inimlikud-  nii välimuse kui ka iseloomu suhtes, st nad on ka  petlikud ja valelikud. 
Moodustavad suure jumaliku perekonna. Jumalad ei viitsinud tööd teha, seega lõid nad inimesed. St. 
inimene peab loomi ohverdama ja  teenima . Vastutasuks jumalad pakuvad kaitset. Igal linnal oli oma 
kaitsejumalus ja tal oli tempel. See  kaitsejumala  tsikuraat oli linnas keskne. Nt Uri linna peajumal oli 
kuujumalanna  Nana. Linn kuulus kaitsejumalale. 
Igal jumalal oli kaks nime. Panteoni eesotsas olid: 
•
An ehk Anu- jumalate isa, valdas taevast tarkust, aga ta ei ole peajumal. Müütides vähe  esindatud , 
ainult nõuandja.
•
Enlil  ehk Bel'Ellil- Tema poeg. Jumalate valitseja. Otsetõlkes Isand Tuul. Ilmastikunähtuste 
kehastaja, samuti viljakus natuke. Peajumal, kõige tähtsam. Tema keskus oli  Nippur . Samuti  seisis  
kuningavõimu eest ja riikliku korralduse kaitsejumal. 
•
Enki ehk Ea- Eelmise poeg. Isand Maa. Kuni oli ta  maaisand , oli ta sügavuste isand.  Apsu - magedate 
vete ürgne lähtekoht, nende valitseja. Selgelt viljakuse jumal, õpetas inimestele kultuuri, st kuidas 
maad viljakaks muuta, kuidas jumalaid asutada. Ka inimlik viljakus. Hästi kaval ja  petlik jumal, tihe 
seos inimkonnaga- aitab inimest, aga võib ka  petta . 
Lisaks neile kolmele oli  jumalik kangelane Enlili poeg  Ninurta. Müütides tegutses looma ja koletiste 
taltsutajana. Lõi ka maailmakorralduse, kui sai jagu ürgkoletisest, paiskas ta tükid laiali ja lõi mäed nimega 
Hursagi vööndi. Maa  kinkis  ta oma emale, kes on viljakusjumalanna  Ninhursag. Lisaks viljakusele oli 
seotud ka metsiku loodusega. Nö toitis oma  piimaga  kuningaid. 
Päikese nimi oli Utu Šamaš. Öösel on allilmas . Näeb kõike, seega oskab ka õigust mõista ja on jumalik 
kohtunik . Võib olla ka allilma kohtunik, kui seal viibib. 
Nanna Sin- kuujumalanna ja Uri linna kaitsja. Taevase  tarkuse  valdaja, tarkuse isand. See oli astraalne 
tarkus, seotud kalendriga. Taevatähtede liikumine seostus jumalate tahtega ja seega seostus see tegelane 
ennustamisega.
On veel üks viljakusjumalanna,  Inanna  ja Ištar. Inannale kuulus vanim Uruki  kompleks  ja üldse varakult 
esineb. Ühelt poolt on ta taevakuninganna, seega seotud ka astraalse sfääriga, eriti planeet Veenusega. Ka 
väga  erootiline  jumalanna ja seostub tugevalt seksuaalsusega. Seostus ka prostitutsiooniga, paljunemisega. 
Samas seostus temaga ka  agressiivsus , sõjajumalanna. Kaarikutejumalanna. Ištarina oli ta lõvi  seljas . 
Müütides kaks aspekti- erootilisus ja agressiivsus. Domineerib  suhetes, tema hülgamine toob kättemaksu. 
Tal oli ka poeg  Dumuzi ehk Tammus (akkadi). Poeg oli ka  partner . Dumuži oli ilus noormees. Oma kultust 
tal polnud, kuulus Ištariga kokku. 
Jumalad, kes seostusid taevakehadega. Päike Utu Šamaš ja Kuu Nanna Sin juba eelmainitud. Enlil oli 
Jupiteriga seoses ja Ištar Veenusega 
Allilma  ettekujutus  suht puudus, sest sellele ei pööratud tähelepanu, kuna sealt midagi eriti ei  loodetud . 
Kõike hea ja halb saadakse kätte siin ilmas, jumalate karistus saadakse enne surma või järglased saavad 
nahutada. Suht trööstitu koht, keegi ei taha sinna minna. Jõgi, mis tuleb paadiga ületada, aga mõnikord 
võisid allilma esemed läbi maa  kukkuda . Inimesed on kaetud tiibadega? Allilmas on olemas samas ka mingi 
kohtumõistmine, aga pole teada, mis on selle tagajärg.  Gilgamesh  on allilma kohtumõistja. On teada, et 
kuningatele oli ikka mingi parem saatus seal ette määratud (Uri III dünastia). Allilma jumal oli Nergal, surm 
ja tõbi ja tema kaaslane oli Ereškigal.
Maailmaloomine. Oli mitmeid ettekujutusi, aga kõige kuulsam on Babüloonia maailmaloomise müüt 
(“ Enuma  eliš” tõlkes siis kui kõrgel üleval). Lugu on sellest, kuidas peajumal kehtestab korra ürgsete 
kaosejumalate üle. Peajumal oli seal Marduk (kui Babüloonia peajumal). Algsed jõud olid vesised jõud- 
Apsu ( mage  vesi) ja  Tiamat  (soolane vesi). Oli ka Mummu (pilved, õhk) Sündisid jumalad Anu ja  Ea. Nad 
olid lärmakad, algsed jõud tahtis nad hävitada. Ea tõusis, uinutas Apsu ja tappis ta. Tiamati saatis  Kingu jt 
merekoletised. Seda tegi Ea poeg Marduk. Kui oli saavutatud võit, hakati maad looma. Kingu verest tegi Ea 
inimkonna. Seda legendi kasutati kuningavõimu kinnitamise  rituaalis.
Üleilmne üleujutuslegend võis tekkida Mesopotaamias, kuna seal oligi konkreetne üleujutamisähvardus/oht. 
Järgnes veeuputusejärgne ajastu ehk Kuningaajastu. Esimene kuningas oli Kiš. 
Sumeri eepiliste poeemide kesksel kohal domineerisid Enmekar, Lugalbanda ja Bilgameš. Enmerkari lugu 
rääkis sõjaretkest ( Trooja  sõjale sarnane). Bilgameš loodud mitmeid poeeme, nt Akaga võitlus, Seedrimetsa 
valvur, kus metsa valvas  koletis , keda ta oma sõbra Enkiduga ära tappis. Need  poeemid  loodi 3 a.t lõpuks 
sumeri keeles. 2.a.t mugandati need akkadi keelde ja hiljem loodi suur Gilgameši  eepos , 12 savitahvlit. Sin-
lebke -unninnni oli mingi müstiline autor. 
Hetiidid
Teisest aastatuhandest peale tuli veel pildile inimesi, eriti indo-euroopa keeli kõnelevad. Hetiidid näiteks. 
Anatoolias elasid mitmed  rahvad . Mitte indo-euroopa keeli rääkivad nimetasid end hattideks. Hetiidid 
Anatoolias on suht äsjased sissetungijad 2a.t. Hetiidid olid kaarikusõitjad ja kui need pildid ilmuvad , siis on 
teada, et nad on platsis. 
Hetiidid kujundasid 17. saj alates suure riigi. Nad vallutasid hattide linna Hatuša ja tegid sellest oma 
pealinna ja võtsid üle hattide pärimuse. Sargon oli neile suur kuningas ja eeskuju.  Telepinu , kuningas, suutis 
sätestada pärimuse ringi- alates vanemast pojast nooremani ja siis muu sugulaste ring. Koostas ka panku- 
ostsustaja õige troonipärija määramisel. Šuppililiuma oli ka mingi valitseja. Ühegi hetiidi valitseja aastaid 
pole teada.
Järgnevad poolteist sajandit, kuni 1200 oli Uus-Hetiidi impeeriumi ajajärk. Sellest ajast on sündmused hästi 
teada. Kõige teada-tuntum oli Kadeši lahing, kus hetiidid ja egiptlased maid jagasid. 
Arinna- väike jumalanna. 
Valitsemine- oli tuumikala ja ebastabiilsed vasallriigid . 
Hetiidid olid tugevalt mõjutatud Mesopotaamia kultuurist, nii usu kui ka mütoloogia koha pealt. Tešub oli 
üks jumal 
Hetiidid võtsid kasutusele ka raua. 
Miks hetiidi riik langes, pole teada. Hatuša purustati purustamislaines, aga pole täpselt teada, kes seda ikkagi 
tegi. Kui dünastia  kukutati , siis hävis ka süsteem. Hetiidi impeerium hävitati, aga no rahvas jäi ikka alles. 
Vahemere  idakallas .
Kaananlased- Vanas  Testamendis  olid kaananlased  Palestiina  elanikud, kes ei olnud iisraelased. 
Foiniiklased - Foniikia linnad asusid rannikul, meresõitjad
Sealkandis on linnalised asulad tõusnud esile 3a.t. Keskus oli  Byblos /Bubal. Oluline linn  Egiptlaste  jaoks 
(seedripuud).  Linnad arenesid, 22. saj oli väike tagasilangus, aga siis oli jälle tõusuteel. Kujunesid arvukad 
linnriigid, mis olid sõltumatud, kuni nende üle ei domineerinud just parasjagu suurvõim. Samas alludes olid 
autonoomsed. 
Nii nood kui ka Egiptus olid välja kujundanud kiilkirja. Hakati  otsima  lihtsamaid kirjaviise.
Egiptus
Kujunes Palestiina naabruses. Looduslikke  sademeid pole palju, seega hakati  harima  alles 6.a.t, 
karjakasvatus 8a.t. Kliima aina kuivenes ja loomakasvatusele muutus ebasobivamaks. Rahvas hakkas 
koonduma Niiluse orgu. 
Egiptus=  Niilus , sest tänu sellele see üldse on. Must maa on neile Egiptus ja punane maa see, mis jääb 
väljapoole. Piiride poolest ulatus merest esimese kärestikuna, need piirid olid pandud paika kui kaugele saab 
rahulikult  purjetades.
Ülem-Egiptus oli kuni deltani ja Alam-Egiptus edasi. Kõrb, mis jäi Niiluse ja Punase mere vahele, oli rikas 
kivide kui  toormaterjali  ja kulla ning muude väärtusliku kraami poolest. Nuubias olid neil kullaallikad.  Kuld  
oli juba selleks ajaks väärismetall ja see tegi selle egiptlastele väga kasulikuks. 
Niilus ujutas iga aasta regulaarselt üle. Üleujutused määrasid  aastaajad . Kolm  aastaaega : 
•
Üleujutuse  aastaaeg algas juunikuus, selle  tipphetk oli septembris ja oktoobri lõpuks vesi 
normaliseerus. Jättis maha muda ja  veekogud, mille vett sai kanalitesse juhtida ja säilitada. 
•
Viljakasvatuse aastaaeg, sügis-talv. 2-3 saaki võis saada aastas. 
•
Kuiv aastaaeg- selleks ajaks oli vesi läinud ja midagi ei kasvanud, oli üleujutuse ootus.
See määras Egiptuse elurütmi. Kõrge Niilus oli siis, kui ujutas üle liiga palju. Madal Niilus oli väikese 
üleujutusega. 3.a.t peale hakati juba üleujutuse kõrgust määrama, see aitas ka saaki määrata, mis omakorda 
aitas määrata maksukogumist.
Asulad rajati normaalse üleujutuse  piiridesse . Kuna üleujutuste tase kogu aeg tõusis, jäid asulad  tasapisi  
sinna alla. Säilinud uurimiseks on asulaid vähe. 
Templid ja hauad rajati kõrgematele platoodele ja põllumaadest eemale. Läänekaldale rajati hauad. 
Areng võrreldes Mesopotaamiaga oli  aeglasem , suuri asulaid nii väga polnud. Ülem-Egiptuses oli 
rikkalikumad, ülikkonna esiletõus 4a.t, Alam-Egiptuses oli vähem ikka näha. Murrang toimus kiiresti just 
4a.t (nagu Uruki värk). Selgelt kiirem Ülem-Egiptuses. Kujunes kolm suuremat keskust.  Hierakonnopolis 
nt. Sealt kuskilt on leitud ka silmapaistvad hauad ja ühtlasi ka esimesed kirjamärgid, mis on piltkirjalised, 
aga mitte päris hieroglüüfkiri. Hierakonnopolisest on leitud ka mitmeid silmapaistvaid objekte. Nt: valitseja 
skorpionkepi nupp, pildid, kus valitsejale andameid antakse, juba ilmub ka Hathori ja  Horose  kujutis. 
Need kolm tähtsat linna konkureerid omavahel, tõusid esile väejuhid. Narmer 
( http://en.wikipedia.org/wiki/Narmer ). Nii siis tuli  Menes , kellest sai esimene vaarao. Tema isik on hägune, 
vb oli Narmeri poeg, vb kõigest mütoloogiline koodkuju, kes sümboliseerib Ülem-Egiptuse ja Alam-
Egiptuse ühendamist. Kujunes normaalsus- kui kaks maad on ühendatud. Kui nad ei ole ühendatud, siis on 
kaos . 
3 a.t Egiptus oli juba täitsa tsentraliseeritud riik, hieroglüüfkiri oli olemas, vaaraod olid absoluutsed ja hauad 
olid maa-alused.
Algab Vana-Riik, algab 3. dünastiast kestab kuni  2200 e.m.a ja siis ehitatakse ka püramiide. Esimene 
püramiidiehitaja oli Džosen, tõi püramiidiehituse lõunast sisse.  Sakkara püramiid. Astmikpüramiidiks on 
inspiratsiooni saadud Mesopotaamia tsikuraatidest. Selle püramiidi puhul on oluline ka hoone juurde kuuluv 
hoov, kus peeti Seb pidustusi.  
Edaspidi otsiti uusi püramiidi ehitamise viise. Sellega sai hakkama Snefru. Ehitas ühe astmikpüramiidi, siis 
lõigatud püramiidi (pole päris  terav  otsast ja  lauge ) ja lõpuks  lameda  püramiidi, mis on juba klassikalise 
moodi. Need on hiigelsuured kõik. 
Järgnesid  Giza  püramiidid.  Hufu (Cheops), Hafra  (Chephren), Menkaura  (Mykerenos). 
Kuningavõim ja teised  seisused . 
Kui kuningas tuli võimule, hakkas ta kohe püramiide ehitama. Aastaringi ei saanud ehitada, kuna tööd tegid 
enamikus talupojad. Tegu oli ikkagi sunnitööga. Giza püramiidide juurde kuulusid igast kompleksid 
matuserituaalideks, k.a protsessioonitee. Hafra juurde kuulus ka  Sfinks , tõenäoliselt portree. Püramiidid 
tähistavad ka kuningavõimu absoluutset tippu.  Aristokraatia  oli koondunud Memphise ümber. 
Järgneb viies dünastia. Püramiide ehitati, aga mõõtmed olid märgatavad väiksemad. See ei näita 
kuningavõimu nõrgenemist, vaid ressursside mõttekamat  kasutust . Hakati rõhutama seost Raga.  Hakati 
rajama Päikesetempleid, mis polnud otseselt hooned, vaid avarad väljakud pigem. Säilinud neid pole . 
Kujunes välja ka kuningavõimu ritualiseeritus. 
Kuninga ülesanne oli hoida maailmakorda-  Maat . Jumalatega ühendusepidamine käis läbi kuninga. Kolm 
jumalat:
•
Horos - tavas, kõrgused,  pistrik . Tema hieroglüüf oli kast (sereb) ja pistrik selle peal. Elav 
kuningas=Horos.
•
Osiris - Surnute riigi kohtumõistja ja valitseja. Surnud kuningas=Osiris. (Osiris Horose isa)
•
Ra (tähtsus alates 5. dünastiast, Ra poeg). 
Selleks, et maat toimiks, pidi kuningas hoidma Alam-Egiptuse (sümbol mesilane) ja Ülem-Egiptuse (sümbol 
papüürus) koos. Jumalannade lemmik: Alam-E kobrakujuline ja Ülem-E raisakullikuju. Kaks krooni: Alam-
E valge kroon ja Ülem-E punane kroon. Neid ei ole arheoloogiliselt leitud. Kuninga nimi kirjutati kartušši.
Vaarao on heebreakeelne-> per.aa (suur koda  egipt  k) oli algselt tähis ja hilisperioodil tiitel, seega ei olnud ta 
enamik aega kuninga tiitel.
Kõik kuningaga seoses oli ritualiseeritud. Ülikkonnaga suhtumises pole teada (v.a Sinuhe jutustus). 
Rituaalidel oli suur tähtsus, kuna nad tagasid  kuninga jumalikkuse. Püramiidid tagasid ja kuninga 
jumalikkuse, aga ka tekstide ehk raidkirjade kaudu. Nendes teksides  kajastati  kuningat kui kaose võitjat. 
Sõjaretkedel ja jahiretkedel võis ka olla selline rituaalne seos. Kuningas oli alati võidukas. 
Määras ka kõrgemad  riigiametnikud - vesiir (nö peaminister ) ja noomide asevalitsejad. Need mehed olid 
ülikusuguvõsadest. Ameteid võis pärandada, aga lõplik sõna oli  kuningal , pidades silmas ülikkonna rahulolu. 
Ülikute hauakambrites rõhutati kuninga soosingut ja teeneid ehk rõhutati kuidas edu sõltub kuninga tahest. 
Kirjutajad olid natuke keskmine kiht, kes  kontrollis  alamkihti tegevust. 
Talupoegade seisuse kohta on vähe teada. Nad ei olnud orjad, aga ka mitte vabad. Nad olid sunnismaised, 
riiklikult  allutatud töötegemisele. Kirjutajad registeerisid viljasaagi koguse, selle pealt arvutati järgmise aasta 
kohustused jne. 
Kuningas tegi üle aasta ringsõidu Niilusel, tegi ülevaatuse. Horose ringsõit. 
Vana, Keskmine ja Uus Riik
Vana riigi ajal sõjakäike eriti ei olnud, ülikkond koondus. Tsentraliseeritud kuningavõim vähenes keskmise 
riigi ajal ja ülikkonna iseteadvus suureneb. 2200 kuningavõim enam ei  toiminud . Järgnes 200 aastat 
vaheperioodi, kus pea iga aasta vahetusid kuningad.  Riik jagunes kaheks tagasi. Pärast seda hakati 
kasutama  nuubia  palgasõdureid. 
22. saj oli üleüldiselt kriisisajand igal pool. Põhjuseks võib olla kliima järk-järguline kuivenemine. Vaaraod 
ei 'taganud' enam piisavaid üleujutusi. 
Kesmine riik U 2000  Teeba  ja Heakleopise vastuseis lõppes Teeba võiduga. Teeba kohalik jumal oli  Amon  
ja nüüd tõusis ta esile. Teda hakati samastama Ra-ga ja sealt kujunes Amon-Ra. Traditsioonid taastati, 
tsentraalametnikke üritati tugevadada- vesiiri amet jaotati kaheks. Sel ajal hakati rajama ka välisvaldusid 
(Nuubiasse põhiliselt). Oli olemas ka  regulaarne   armee  pluss palgasõdurid Nuubiast ja hiljem ka Aasiast, mis 
sai hukatuslikuks keskmisele riigile. 
U 1600 Aasiast pärit väepealikud võtsid oma kontrolli alla  delta  ja umbes sadakond aastat on teine 
vaheperioodi. Nende väepealike kohta käis termin hyksos. Nad olid kaarikusõitjad, kohandasid end 
Egiptusega ja hakkasid end egiptlasteks pidama. Sel ajal avanes Egiptus  Aasiasse . 16 saj teisel pool suutsid 
vennad Kahmos ja Ahmos delta tagasi vallutada ja algab Uus riik.
Uue Riigi ajal oli Teeba jälle tähtis. Karnaki tempel ja hiljem rajati ka  Luxori  tempel. Opet pidustused, kus 
kuningas igaaastaselt oma võimu kinnitas. Rongkäik Karnakist Luxori. Muudeti ka radikaalselt 
matusetraditsiooni. Loobuti püramiidide ehitamisest. Hakkasid peale  kaljuhauad  Teeba läänekaldal ehk 
Kuningate org. teebast  sai hull rituaalkeskus- templid ja hauakambrid. 
Kuningas oli endiselt kõvv, kõik sõltus temast. Aga kuningad hakkasid eriti Amon-Ra templitele annetama 
maavaldusi. Templitest said suurte maade valdajad. Nimeliselt kuninga võimu all.
Nüüdsest pöörati rohkem tähelepanu ülejäänutele riikidele ja  alaline  sõjavägi pidi kogu aeg olemas olema. 
Talupoegade hulgast võeti nekruteid. Kui sõjaväekohustus oli täidetud, said nad maatüki. Kaarikuvägi oli 
eliitüksus, väepealikud olid  ohvitserid -kaarikusõitjad ja olid ülikud. Kerkis sõjaline aristokraatia esile ja 
lõpuks jõudsid nad ka kuninga positsioonile.
On teateid ka vabaturust. Olid olemas  kuninglikud  hauakaevajad. 
Uue riigi ajal oldi agressiivne kahel suunal: Nuubia poole pealt laiendati valdusid ulatuslikult (kullavarusid 
oli nüüd kõvasti) ja teine suund Aasia.  Thutmosis  I jõudis Eufrati jõeni. Järgnes Thutmosis II. Kuningal oli 
haarem , osad olid ülikkondade tütred ja muidu poliitiliselt saadud. Suurte naiste hulgas oli üks Suur 
Kuninglik abikaasa, kellel oli kõrge positsioon. Uue Riigi ajal oli see tavaliselt kuninga õde. Kuninga 
järglaste võimalusi oli palju. Thutmosis II abiellus oma poolõe Hatšepsutiga. Neil sündis tütar ja T-II sai 
teise naisega T-III. Kui T-II suri, siis Hatšepsut haaras võimu ja üritas T-II ajalugu  kustutada . Hiljem üritas T-
III tema mälestust hävitada. T-III oli suurim sõdija, korraldas Aasiasse 19 sõjaretke. Pani aluse vasallriikide 
süsteemile. Tema järglased jätkasid tema vägevust. 
14 saj  Amenhotep  rajas välispoliitilise stabiilsuse, kus kõik oli kindlalt Egiptuse kontrolli all, säilitas T-II ja 
T-III saavutusi. Sel perioodil oli ka üldiselt väljapoole avatud ja on peetud Vana-Egiptuse peaaegu et 
hiilgeajaks.  Amarna  dokumendid- kiilkirjatahvlitel diplomaatilised ärakirjad Aasia valitsejatega. 
Amenhotep IV tõi religioosse pöörde, monoteismi. Üks Ra ilminguvorme oli päikeseketas Aton. Tõusis esile 
ja keelas  riiklikul  tasandil teiste jumalate austamise. Muutis nime Ehnatoniks ja tal oli naine Nefretete. 
Kõigutas preestrite  seisundit . Hetiidid võtsid ära osa Egiptuse maast, kuna Ehnatonil oli muud tegemist, 
pluss ta oli kõigi oma tütardega abielus. Tema poeg  Tutanhaton  oli 9a .ja pandi vaaraoks, naiti oma 
(pool)õega. Eje ja Horenheb viisid tema valitsusajal läbi tagasipöörde ja nimi muutus Tutanamoniks. 
Ehnatoni  aega üritati ajaloost kustutada. 
Järgnes sõdalasvaaraode ajajärk, alates Horenhebist. Oli ka  Ramses  II, kes tuli võimule noorelt. Pidas 
hetiitidega lahingu (Kadeši lahing), et maid tagasi võita. Tema valitsemisajal sõlmiti hetiidi kuninga Hattusili 
III rahuleping ja abielu, mis stabiliseeris olukorra. Ta oli ka suur ehitaja ja täiendas templeid. Ehitas ka uue 
pealinna per.ramses. Rajas ka kaljutempli Abu- Simbel . Viimane tõeliselt suur Egiptuse valitseja (palju asju 
tegi). 
Ilmusid need müütilised mererahvad. Alguses löödi tagasi. Ramses III hävitas neid hoolega, aga Egiptus 
ikka nõrgenes. Kaotas Aasia valdused. Siseriiklikult  olid finantsraskused. Riik sisuliselt jagunes kaheks: 
kuningad valitsesid Alam-Egiptust, aga preesterkond haaras Ülem-Egiptuses võimu (väepealikud esinesid 
preestritena). Viimane väepealiku taustaga Teeba valitseja oli Herihon. Ramses XI. suri 19 saj. 
Egiptuse religioon
Palju jumalaid, üleriiklik panteon puudus, st jumalikku perekonda ei olnud. Olid kohalikud teoloogiad 
seoses mingi kesksusega. 
Kõik templid on säilinud Uuest Riigist. Kõige ilmekamad Karnaki ja Luxori tempel. Nad on suletud 
süsteemid, valliga ümbritsetud. Oli püha ruum, kuhu pääsesid vaid valitud. Samas siseõu oli hästi külluslik, 
seal oli sammastest palistatud õu ja need olid kaunistatud taimemotiividega, mis tähistasid lopsakust ja 
viljakust. Templi sees toimus jumalaga manipuleerimine. Jumalat teeniti igapäevaselt- söödeti, riietati, pesti  
jne. 
Preesterkonnas oli heirarhia. Igal preesterkonnal olid ülempreestrid. siis tulid ülem klass preesterid, jumala 
teenrid , kes võisid olla jumalaga kontaktis ja kolmas olid puhtad  preestrid , nad olid üldises  teenindavas 
funktsioonis. Preestriks olemise nõuded on teada Herodotoselt: kandsid valgeid rõivaid, igatepidi raseeritud, 
2x templijärves pesemine
Jumalad. Kujudel on jumalal alati habe konksus (kuningal sirge). Kujunes palju erinevaid süsteeme, kus 
keskne olid erinevad loojajumalad, kolm  suurimat . 
•
Memphise süsteem- käsitööline ja jumalik looja Ptah. Apise (Hapi) sümbol oli härg, mis hiljem 
palsameeriti.  Apis  oli vanim ja tuntuim sõnnikujuline jumalus; viljakuse, jõu ning meheliku sigivuse 
kehastus.Teda kujutati ümara kõhu ja paisunud rinnaga  mehena
•
Hermopolise süsteem. Thot- ibise peaga mees. Kuujumal ja jumalik kirjutaja, kirjakunsti looja ja 
sealkaudu ka looja. Tema abikaasa oli Maat. 
•
Heliopolise süsteem- Ra  kultus . Kõige kuulsam ja levinum. Esimene jumal selles oli  Atum - 
määramatu, algus.. Oli ühtlasi ka Ra üks aspekt. Ta tõusis algookeanist ehk Nunist. Viljastas 
iseennast  ja sünnitas õhu Su ja niiskuse Tefnut. Neist sündisid maa Geb ja taevas Nut. Kui tavaliselt 
oli maa naine, siis egiptlastel oli ta mees. Nut oli kujutatud ka taevase lehmana. Neil olid lapsed 
Osiris, Isis , Seth ja Neftid. 
Amon ei seostunud ühegi süsteemiga, ta oli Teeba kaitsejumal, ta intergeeriti teistesse süsteemidesse. 
Mängis ühenda neljast algjumalast suurt rolli. Oli nii kokkusulanud Ra-ga, et raske eristatada. Samas võis ta 
ka olla õhujumal, kujutatud ka sinakana, peas kaks suurt sulge.  Oinakujuline Amon. 
Osriris - surnute üle kohtu mõistja, Isis- nõidused, viljakus- Seth- kõrbetuul, ebamäärane eksisteerimatu 
loom. Horos vc Seth kosmiline  duell . Kumbi ei võitnud, jumalad mõistsid õigeks Horose. Hathor- jumalik 
lehm , armastus, tants ja laul.
Vt. müüte.
Surnud. Surnute kultus, Surnuraamat. Sargatekstid, sarkofaagidele kirjutatud. Uue riigi ajal tõusis tähtsaks 
Osirise  kohtu motiiv. Surmajärgsus vanal ajal oli ainult kuningale, keskmisel laienes see ka preesterkonnale 
ja uues riigis oli see pm kõigile saadaval, kui täideti rituaalne.
Oli vaja mumifitseerida, süda säilitati raudselt. Oli tarvilik ka surnukeha identifitseerimine, nimi tuli igal 
pool üles märkida ja jäädvustada elulugu. Oli oluline, et elu saaks jätkuda nii nagu see oli enne surma, seega 
tuli kogu olustik viia kaasa hauakambrisse. Kujutati stseene ülikute elust. 
Hinge  kontseptsiooni  ei olnud. Oli ka, hinge staatiline vorm, mis sündis koos inimesega ja jätkas temaga ka 
pärast surma kambris..  Ba oli nö kummitus, ta tuli hauakambrisse tagasi ja seega pidi tal seal mugav olema. 
Surnu asub läänekaares, maa all ja hauakambris. 
Kreeta - Mükeene periood
7.at hakkas põlluharimine seal. Kreeta oli ennem hõredalt asutatud, põlluharimiselanikkond asustas tihedalt.
3at pronksiaeg, kujunesid arvestatavad asulad. Trooja. Oli juba kujunemas ühiskond, mis oli seal peaaegu 
riiklikul tasandil. Kasutati pitsateid. Neid tabas ka langus samal ajal, mis teisi 22saj- kultuurikatkestus. Uus 
kultuur oli  vaesem  ja  tagasihoidlik . Vb oli indoeurooplaste sissetung sel ajal
Minose  kultuur tuleb kuningas Minose nimest. Arheoloogiliselt on teada linnad Knossos , Mallia ja  Phaistos . 
Need ei  kerkinud  tühja koha pealt, vaid arenesid pikaajaliselt. 
2000- 1700 vanade losside periood
1700-1450 uute losside periood
al 1450 lossijärgne periood
Vanade losside perioodil võeti  kasutusele kiri.  Kreeka hieroglüüfkiri. Lineaarkiri A ei osata lugeda, küll aga 
Lineaarkirja B- Mugavdati lineaarkirja enda jaoks. Minose kultuuri kohta puuduvad head kirjalikud allikas. 
Kui  Kreetal  tõusis üles Minose kultuur, siis samal ajal tõusis ka  mandril  Mükeene kultuur. Stiil võeti üle, 
leiud sarnased. Võeti üle, aga teine rahvas oli ikkagi. Põhiline tõendusmaterjali on arheoloogilised, nt 
pöidlasuurused pitsatid. 
Tekstid bürokraatlikud majapidamistekstid. Lossid olid majapidamiskeskused. Phaistose  ketas. Seal on 
unikaalne kiri, mida ei ole tuvastatud. Rütmiline tekst, vb hümn vms.
Siis kadusid vanad ära ja tulid uued peale. Lisaks vanadele tuli juurde ka Sakkro ja Hanja
Loss ja linn kuulusid kokku. Hea näide  Knossose  loss, tüüpilise planeeringuga. Olemas kaks platsi- 
lääneplats, sillutatud ja rituaalse funktsiooniga ja linna lossiga ühendav, teine on keskhoov- standartne  ehk 
proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus 
sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on 
rituaalbassein.  Treppidest  saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt.  Ükski rituaalbassein ei 
olnud ühendatud veevärgiga.  Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel 
varasalved ja laohooned toidutagavaradeks, teises osas kultusruumide osa. Olemas kirstud, kus säilinud 
rituaalne  inventar . Sissekäik pühamu kompleksi, 3x sissekäik keskhoovist.  Laohoonetesse koguti vilja jne, 
aga pole teada, kui  suurelt  maa-alalt neid andameid koguti. 
Veel ei ole teada, kuidas  losse  valitseti. Arvati, et kuningas oli eesotsas .Arheoloogiliselt pole aga kuningas 
jälgi, nt  haudu või kujutisi. Trooniruumikompleks- eeskäik- trooniruum-suletud ruum. Trooniruumis 
rituaalne bassein.  Troon säilinud. Kujutatud sellisena, et naine istub troonil ja lähedal tiivulised greifid.
Sooline  vahekord - pitsatitel ja kujutistel naised kesksel kohal, religioonis  jumalannad  domineerisid. Mehi 
on ka  naistega  koos kujutatud, aga alati on nad sekundaarsed. Matriarhaarne ühiskond? Samas pole sellist 
riiki võrdluseks leitud. Sõjakat aspekti pole eriti kujutatud. 
Härjakultus. Enamasti ohvriloom, temaga olid seotud rituaalid . 
Mandri- Kreekas elasid juba tol ajal  kreeklased . Kreeklaste jaoks oli Kreeta rikkuse ja kultuuri maa, seega 
kreeklastele  ahvatlev . 15.saj toimusid Kreeta saare lossides  suured purustused ja algas lossidejärgne 
periood. Hävitati kõik lossid peale Knossose ja aretasid lineaarkirja B. 
Thera  linna juures oli  vulkaanipurse  ja seetõttu leiti sealt igast säilinud  freskod . Umbes 17 saj lõpp või 15saj 
alguses. 
Kreeta tsivilisatsioon langes  hiljemalt  1200. 
Mükeene tsivilisatsioon
Kreeta mõju varaseimad märgid pärinevad Mükeenest 16saj. Leitud ülikutehauad. Neist pärinevad 
rikkalikud leiud. Kuldmaskid, ehted , minoiline härg jpm.  Oli hauasteelid, kus oli maailma varaseim 
hobukaariku kujutis. 
15 saj vallutasid kreeklased Kreeta saare jne, jutt juba kordub. Lineaarkiri B levis hästi kiiresti igale poole. 
Ateena  akropolis oli ka Mükeene ajast loss, veel leitud kohtadest nagu  Tiryns , Teeba , Jolkos, Sparta , Pylos. 
Pyloses  on kõvasti lineaarkirja B tekste nagu ka Knossoses. Nende lossidega seostusid hiljem paljud 
kangelaspärimused. 
Tugevalt kindlustatud loss oli nt Tiryns ja Mükeene. Tirynses asub ka lõvivärav.  Megaron ehk troonisaal . 
Lossidega seonduvad ka hauad- tholose hauad ehk kuppelhauad. Suured on kõik antiikajal  rüüstatud. 
Lineaarja B tahvlid annavad ettekujutuse lossidest majandusliku poole pealt. Riigi eesotsas oli wanax- isand 
ehk valitseja. Samas positsioonis oli ka lawagetas- rahva  juhtija , väejuhtsõltuvaid . Loss kontrollis vabade 
või poolvabade töö- tagas toorainet ja sai osa saagist. Lossist sõltuvaid töötegijaid ja kollektiive valitses 
basileus , kes olid nagu külavanemad. 
Suhted teiste lossidega- ilmselt ei moodustanud midagi suurt. Võis olla mingi lossideliit, aga tõenäoliselt 
olid erinevad väikeriigid, kes olid omavahel sõjakad. 
Suhted teiste maadega
Võtsid üle kreetalaste välissuhted. Kreeta  keraamika  oli ülipopp igal pool. Leitud Idast ja Egiptusest. Hetiidi 
riik oli lähedal. Achijawa maa, mille kuningas oli kuskil läänes ja oli  valdus  Väike-Aasia läänerannikul, aga 
põhiala mere taga. See tüüp tekitas Hetiidi kuningale probleeme. See võis olla mingi Kreeka valitseja. 
( Seondub kõlaliselt ahhailastega). Üks vastuolu allikas võis olla Wiluša, mis on seostatav Iiloniga, ka üks 
Trooja võimalik koht. 
13 saj  keskpaik on Mükeene perioodi viimane hiilgeaeg. 
Langus
Seotud Trooja langusega. Mingi 12 sajand olid igal pool purustused, oli katastroof ja lineaarkiri B hävis ühes 
sellega. Pärast seda oli kirjaoskamatuse aeg. Materiaalne kultuur säilis mingi aeg. 
Kreekapärast keraamikat on ilmunud idapoolel. Vb toimus  emigratsioon sinnapoole. 12 saj omandas Küpros 
siiani püsiva Kreeka elanikkonna. 1100 olid uued purustused ja hävingud ja Kreeka-Mükeene tsivilisatsioon 
lõppes. See on nö mererahvaste sisserände aeg (Vahemere äärsed maad hävisid)
Algas tume ajajärk
Idamaad samal ajal 
Oldi killustatud kuni 9.saj. Puudutas ka Assüüriat ja Babülooniat, olid natukene nõrgemad ja sellest ajast 
pole seal midagi teada ka.  Esile tõusid iisraelased. Aramealased olid nomaadid pm. Hakkasid imbuma igale 
poole kogu viljaka poolkaare ulatuses. Sel ajal kodustatakse vms ka  kaamel . Aramea keel levis hästi ja 
suretas vaikselt teisi keeli välja. Levisid tähestikkirjad. 
8. saj langes Egiptus lõunast  Kuši valitsejate alla. Korraks ka Asüüria alla. 
Assüüria ja Babüloonia. 
Asüürias oli despootlik kuningavõim. Ehk valitseja pidi tagama aristokraatia lojaalsuse. Ta pidi ka tagama 
sõjalise edu.  Ratsavägi tõrjus välja kaarikuväe. Asüüria talupojad oli küll alluvuses, aga olid vabad. Nad 
olid ka sõjaväekohustuslikud, 8saj mitteproffesionaalsena. Kord aastas kuningas mobiliseeris osa 
talupoegadest. Alates 9.saj peale olid Assüüria kuningas väga agressiivsed, saadi palju alasid juurde. 
Assüüria tõusis taas suurriigiks Tiglatpilerari ajal. Lõi suurimpeeriumi, kuni Egiptuseni välja. Ta vähendas 
ka aristokraatide võimu ja suurendas bürokraatiat. Jagas riigi valitsevateks  osadeks . Rajati ka kuningalosse. 
Esines ka massiküüditamisi, nö ümberasustamisi.  Assüüriat hakkasid ohustama Media (seotud pärslastega) 
ja Babüloonia.  Tehti liit, et rünnata. 612 vallutati  mingi linn. 609 sai Assüüria lõplikult lüüa ja alad jagati 
vallutajate vahel ära. Egiptus oli selleks ajaks juba  ammu omaette  tagasi. 
Uus-Babülooni riik. Tähtsaim kuningas oli Nebukadnetsar II. Likvideeris ka  juuda  riigi, tegi ka 
massiküüditamist Juuda aristokraatlikule eliidile. Aastase täpsusega sündmuste ülevaade puudub. Oli kaks 
suurt templikompleksi- 7astmeline tsikuraat ja  Marduki  tempel. Ištari värav ja  rippaiad ! Nebukadnetsar ei 
suutnud edasi pärandada seda stabiilset süsteemi. Nanonaid, uus valitseja, läks riidu Marduki preestritega, ta 
rõhutas kuujumalat rohkem. 539 langes Babüloonia, kus Pärsis kuningas  Kyros  ründas ja vallutas suurema 
vastupanuta. Kyros üritas olla  legitiimne  kuningas ja jätta mulje kui Marduki lemmikust. Ta lepitas üldiselt 
jumalad, sh lasi ka  juutidel  oma  kodumaale  minna ja taastada  Jahve  templi. 
Indo-Euroopa riigid Anatoolias ja Iraagis. 
1a.t asustasid sealt  kanti  indo-euroopa keeli kõnevaid rahvaid ( Araabia  ps ja mere üleval). Seal olid näiteks 
pärslased alates 9.saj. 
Phrygia riik 
Tekkis Musta mere alla, pealinn Gordion. Rahvas rändas sisse 
Euroopast pärast Trooja sõda. 9.saj kujunes Gordionist 
arvestatav linn, stepi peal suur vall. Säilinud ka ülikute hauad, 
kääpad. Silmapaistvaim 57m kõrgune valitseja haud on  8.saj 
lõpust. Phüürgialased võtsid kasutusele ka tähestiku (meenutab 
ruune mulle). Tekstid on põhiliselt rituaalsed ja ajalugu on 
teada teistest allikatest, sh Kreeka allikatest.  Kuningas  Midas  
oli ühelt poolt puhtalt mütoloogiline (see on see  kuldse  
puudutusega mees), aga samas on ka ajalooline tegelane. 
Esimene Aasia valitseja, kes annetas ka Kreeka pühamutele 
(naine oli kreeklanna). Kimlased torkisid kogu aeg ja 650 
langes. Assüüria tekstited esineb ka mingi Mita (vb Midas), 
Sargoni ajast. Vb see suur kääbas on Midase  haud. 
Lydia riik
Natuke rohkem ülal ja lääne pool. Tõusis esile Phrygia langusega. Ajalugu teada 
Kreeka allikatest, eriti läbi  Herodotose . Tugevad sidemed Kreeka linnriikidega. 
Miletus oli tähtis linn. Lydia kuningad olid poolkreeklased (kuna  naiseks  võeti 
kreeklannasid tihti).  Eriti tuntud 7.saj teisel poolel hakkasid müntima. Kõige 
kuulsam kuningas on   Kroisos , kes kreeka pärimuses oli hullult rikas ja õnnelik. 
Puhkes sõda Pärsiaga. Aastal 456 sai Kroisos Kyroselt lüüa ja vallutati..
Pärsia riik ja selle tekkimine.
Media riik, ei ole teada, millal kujunes ,aga 7.saj-ks oli suurvõim. Kui Assüüria vallutati, siis Media riik 
kaob kaardilt. Media kuningast lõi lahku vasall Kyros ja sai omakorda kontrolli alla ka Media riigi. 
Järgnevalt Kyros ründas läänes Lydiat ja viis valdused Kreekani välja. Vähem kui 10a pärast vallutas 
Babüloonia. Siis tegi sõjaretki Kesk-Aasiasse, kus ta ka surma sai. Surres oli tema all kogu kaardil olev ala, 
v.a Egiptus, mille vallutas tema poeg.
Järgnevalt tuli võimule Dareios. Tema järel tuli  Xerxes , kes 480 hakkas Kreeka vastu käima. Sõjast on 
kirjutatud vaid Kreeka  allikates , Pärslastel mitte. 
Pärsia poliitiline ajalugu on teada kreeklaste kaudu, kreeka tekstid. Seega on teada, mida tehti läänepiiril, 
aga mida rohkem  itta  läks, seda kesisemaks tekstikirjeldused muutusid. Pärsia sõjast räägitakse Kreeka 
allikates väga palju, Pärsia  omades  aga ei mainitagi. Pärsia pealinnast on leitud mingeid tekste, kõik on aga 
väga  hajali  materjal, mis räägivad, kes töötasid kuninga teenistuses. Ka Babülooniast on tekstid, mis 
annavad ettekujutuse majandussüsteemist. Samuti on ka Egiptuse tekste, mis annavad tollest ajast ülevaate. 
Vana Testament on vb kirja pandud Pärsia võimu ajal, seega seal kujutati ka juutide nägemust sellest riigist. 
R
  iigikorraldus .  Pärsia riik võttis üle allutatud alade võimusüsteemi. Jäi mulje, et Pärsia kuningas muutsid 
valitsemisviisi vaid hädapäraselt. Samas nad allutasid need oma riiklikule  kontrollile .
 Valitses suur kuningas (kreekas nimetati despootiaks), kes kellelegi ei allunud. Kuningas resideerus 
pealinnades. Echbatana, Persepolis , Susa, hiljem oli suur roll ka Babülonil. 
Õukond oli paljurahvuslane, sh ka kreeklasi, juute . Valitsev kiht oli  aaria  päritolu ehk pärslased või muud 
indoeurooplased . 
Pärsia riigi alamad olid suht leplikud selle võimuga, eriti VP alal. Samas kreeklased ei leppinud kunagi 
sellega nagu ka Egipitus. Samas oli Pärsia  riik suht stabiilne ja kestis 200a. Seni oli ta maailma suurim 
impeerium. Stabiilsust ei lõhkunud niivõrd vastuhakud kui dünastiasisesed tülid, mis viisid 
vennatapusõdadeni.
Rajati ka postitee Susast Sadisesse ( Royal   road  eelmisel kaardil).  
Pärsia sõjavägi oli etniliselt kirju seltskond . Iga sõjaväelane võitleb oma juhtide, relvastuse ja värvide all. 
Oli olemas ka eliitüksus 10 000 surematut. Need olid pärslased-medlased. Herodotos on neile suurt 
tähelepanu pööranud, aga mujal allikates neid vist  pole. 
Kuna pärslased olid sisemaa  rahvas, ei olnud neile laevasõidu kogemust. Aga nad vallutasid  Foiniikia  ja 
Egiptuse ja Kreeka laevad.
Kreeka palgasõdurid hakkasid tulema  4.saj algul teenistusse. Sel ajal oli  muudatus  pärslaste-kreeklaste 
poliitikas. Pärsia kuningas  finantseeris  Sparta laevastiku rajamise. Kogu 4.saj pärsia kuningad kasutasid raha 
ja sekkusid kreeka linnriikide asjadesse, võttes nad nii oma võimu alla. Kreeka mehed  leidsid  Pärsia sõjaväe 
ahvatleva olevat ja pärslaste jaoks olid kreeklased kvaliteetsõdurid. 
Pärslaste usk. Nad olid tihedalt seotud Indiaga, seega suht sarnane neile. Millalgi pääses ka võimule 
ainujumalakultus Abura  Mazda  ehk mardaism ehk isandakultus. See oli õpetus, mida omistati suurele 
õpetajale Zarathustria. Too elas kunagi ammu, mõni paneb 12.saj elama. Abura Mazda oli juba ka ammu 
olemas.  Avesta  on tekstikogumik, kogunenud pika aja vältel, aga suht hiline (pKr). Selle järgi oli Abura 
Mazda ehk tark  isad , vahel ka maailmalooja. Temast tulid vale (Drug) ja tõde (Aša). Temast tuli ka kaks 
vaimu pühavaim Spenta Mainju ja kurivaim  Angra  Mainju. Neist said tõe ja vale eesvõitlejad. Jumalad 
peavad valima  tõe ja vale vahel. Enamik valisid vale ja muutusid deemoniteks. Sellest  otsusest  olenes ka see, 
mis sust pärast surma sai.  Paradeisos  ehk rohtaeg. Maailmas toimub 12 000 aasta jooksul mingi võitlus hea 
ja kurja vahel. See jaguned 4 perioodiks  ja lõpus võidab hea Abura Mazda
Kaanan ehk iisraelased
Piirkondi tabanud katastroof on tagasi tõmbunud ja linnad tõusevad taas. 
Alad arameastuvad, Palestiinasse saabuvad heebrealased. Allikad on väga 
ühekülgsed, peamiselt Vana Testamendi näol. On ka Kreeka tekstid, aga 
seal figureerivad foiniiklased, üldsõnaliselt.
Kujunesid mitmed linnriigid, sh Sidon ja Tyros. Oli ka kaubanduslik 
aristokraatia ja neil oli poliitiline sõjaõigus.
Foiniiklased 
Laevaehitus ( Liibanoni  seedermetsad) ja  teiselt  poolt üldse ehitusmeistrid. 
Ehk need linnas eksportiid oskustööd. Assüürlased vajasid ka metalli, 
peamiselt rauda ja tina.  Kaubanduslikud suhted  Etruski  linnriikidega, 
foiniiklased olid vahendajad Aasia suurvõimudele.
Kui Assüüria alistas 9/8 saj  idaranniku , siis see ei toonud kaasa Foiniikia 
linnade kaubanduslikku langust. Kui see asendus 6. saj Babüloonia 
ülemvõimuga, siis nad allusid. Kui Kyros vallutas pärslastele, siis nad ikka 
allusid. Vahel võis vastuhakke ikka olla, pm ei toonud see allumine neile 
kaasa mingit langus.  
Kaanani religioonist. 13 saj, pronksiajal oli kaks suur jumalat, El ja Baal. Foiniiklaste ajast on teada vaid 
hajutatud  tekstidest. Vana Testament, jällegi. Nüüd austatakse bbaale, kes on kõik erinevad jumalad, suured 
jumalad ja  isandad . Kõige tuntum baal on Tyrose baal M.lk.rt ( vokaalid   maas ), kes oli selle linna jumal. 
Altaril põles tuli ja talle toodi kriisisituatsioonides inimohvreid (lapsi). Oli ka  aštarte, kes olid Ištari kohalik 
versioon. 
Palestiina oli suht linnastunud pronksiajal. 12. saj 
Mererahvaste katastroofi ajal tsivilisatsioon seal peaaegu 
kadus, külaühiskond. 
Vana testamendi järgi 11/12 saj rändasid  juudid  Egiptuses 
Kaananaisse. Kuningriik  rajati 1000 a.  Oli  Saul  ja Taavet. 
Taavet on dateeritav 10.saj I poole Temalt läks võim 
Saalomonile , kes rajas riigi. 
Kui  uskuda  Vana Testamenti, siis Kaanan rajatigi 10. saj. 
Arheoloogia   arvestab  jeruusalemma 9. saj peale, 10saj 
eksisteeris, aga mitte silmapaistvalt. 
Kaanan oli killustatud 12ks hõimuks. Hiljem oli Põhjapoole 
Iisrael ja Lõunapoole Juuda.  Juudas  püsis üks kuningas, 
põhjas dünastiad vahetusid. 
Vana Testament on kokku pandud Juuda vaatekohast, kes 
käsitleb põhjariiki kui ketserlikku ja lahkulöönut ja kritiseerib 
usuküsimuses. 8 Saj II poolel vallutasid assüürlased 732 
Damascuse ja 722 vallutati Põhja-Iisrael. Alistatud elanikkond 
küüditatid, peamiselt Mesopotaamiasse. Põhjariik likvideeriti 
pea täitsa ja algas iisraelaste  diasporaa . Allesjäi lõunariik Juuda, pealinnaga Juuda. Sellest sai Asüüria 
vasallriik . Nebukadnetsar alistas Juuda vasallina ja kui nood mässama hakkasid 586a suruti ülestõus maha, 
hävitati tempel ja oli jälle diasporaa. Siis tuli Kyros jälle. 
Jahve kujunemine. Ainult Jahvet tuleb austada. Läbi Vana Testamendi aga räägitakse, et  iisraelased ikka 
austavad ka teisi jumalaid. Iisraelased olid pikka aega polüteistlikud, Jahve oli peajumal. Mis ajast põhineb 
aga iisraelaste  monoteism ? Vb Egitpusest. Juudid aitavad 13 saj Ramsesel linna ehitada. Enne seda oli aga 
Ehnatoni usureform ja need juured võivad seal olla. Dokumenteeritav monoteism on 8.saj-st. Sel ajal 
tegutsesid mitmed prohvetid, nt Jesaja. Tema kuulutused langevad aega, mil põhjariik langes assüürlaste 
alla. Ta kritiseeris sotsiaalseid pahesid, nagu vaesete  rõhumine ja ka teiste jumalate austamist. Tema  silmis  
oli Asüüria  Issanda  vits, karistus teiste jumalate austamine ees. Ainus olgu Jahve ja temast endast sai 
messias . 
Jesaja raamat on tegelt pandud mitme inimese poolt kokku, kes elasid Pärsia ülemvõimu alal. Prohvetid olid 
huvitatud kultuse tsentraliseerimisest. 
Viimane suur Juuda kuningas Joosia 7saj. Sel ajal assüüria riik nõrgenes. Joosia tegeles jõuliselt kultuse 
tsentraliseerimisega ja võttis plaani monoteistliku programmi. Kui Juuda riik hävitati Nebukadnetsar poolt ja 
algas diasporaa, kus ei olnud templeid ega muud sellist, algas Jahve kultus. Seal  kinnitus  arusaam, et nemad 
austavad ainult Jahvet ja teised on ebajumalad. 
Seaduse kujunemine. Säilinud Vanas Testamendis Moosese raamatutes. Seal on see esitataud kahes kohas- 
II ja V Moosese raamatus. Seal on esitatud 10 käsku. Käsud langevad kokku, aga  seadustes  on erinevusi. 
Kuigi  Mooses  elutses 12.saj, on käsud raudselt  hilisemad , kuna tol ajal juudid olid kirjaoskamatu 
kõrberahvas. Moosese raamat  koosneb kahest osast: lepinguraamat ja deuteronomion. Seda võib samuti 
seostada  Joosiaga. Tänapäeval millalgi templiehituse käigus leiti Moosese kirjarullid, aga ilmselt olid need 
Joosia kirjutatud ehk pärineb 7.saj II poolest. 10 käsu ehk lepinguraamatuosa on aga ilmselt varasem, umbes 
8.saj. Kumbki neist raamtutest ei räägi kuningatest, seega võib järeldada, et tekste on redigeeritud ja juhtroll 
oli Moosesel.
Vana Testament. Koosneb paljudest raamatutest.  Seadused ehk Moosese raamat, Juudi varajased ja  hilised  
prohvetid, juudi kirjutised, kus on laulud, õpetussõnad jne. Need võivad olla varasemate asjade 
üleskirjutised.  Põhine diskussioon käib Moosese raamatu ja Juudi varajaste prohvetite ehk ajalookirjutiste 
vahel. 
Moosese raamat- 
•
Mooses  sureb enda kirjutataud raamatus.. ehk siis tema ikka ei kirjutanud.
•
Pandud kokku 4 algallikast J-jahvistlik- E- elohistlik- P-preestria-allikas ja D- deuteronomionistlik.
•
Põhilised allikad on J ja E, need on jutustavad lood, nende juured võivad olla põhjariigis. Stilistiliselt 
sarnased, aga kaks erinevat  autorit - üks nimetab jumalat algusest peale Jahveks, kuigi enne Moosest 
ei oleks keegi Jahve nime teada tohtinud. E allikas on aga selle vahet teinud ehk Moosese-eelses ajas 
ei maini Jahve nime. Kirjutatud enne 6.saj, enne disporaad. Tegu oli traditsiooniste müütide 
üleskirjutamisega.  
•
P allikas põhineb religioossel korraldusel. 
•
D allikas on viimane ehk V Moosese raamat, ehk kordab  ja sõnastab ümber eelneva teksti, loodud 
pärast Juuda riigi langemist. Suht  propaganda  Jahve poole käib seal. 
Juudi varajaste prohvetite ehk  ajalookirjutised
•
kirjutatud lõunariigi vaatepunktist
•
Saamueli  raamatus on märgata, et Saul on paha ja põhjast, Taavet hea ja lõunast. See on kirjutatud 
Taaveti 
•
Saalomon on hea valitseja, kuigi ta austab ka baale.
•
Kuningate raamatud, seal on Saalomoni järglased, põhjariigi valitsejad, kes on pahad  ja saavad kogu 
aeg  karistada . 
•
Neid raamatuid nimetatakse deuteronomionistlikuks ajalookirjutisteks. 
•
Babüloonia vangipõlv on kõige varajasem aeg, mil need võisid kirjutatud olla. 
Babüloonia vangipõlve ajal võimendus  messia  ootus. 
Vana-Kreeka 11- 4 saj e.m.a 
Ehk tume, arhailine ja klassikaline ajajärk
12 saj varised Mükeene tsivilisatsioon kokku. Ilmselt mererahvaste katastroof. Hiljem räägiti Kreekas, et 
kangelaste ajajärgule tegid lõppu doorialased. Kaks põlve pärast Trooja sõda tungisid doorialased 
Pelopennosele ja vallutasid selle, nad olid Heraklese  järglased. Nad usukused, et vanad suguvõsad põgenesid 
Lesbosele ja sinna ümbrusesse ja sinna tungisid aioonia murret  kõnelevad Agamemnoni järglased. Samas 
pole ühtegi ajaloolist leiumaterjali doorialaste kui kreekasisese rännaku kohta. 
Tume ajajärk
Al 11. saj oli Kreeka palju vaesem. Seal ajal ei olnud enam kirjakasutust. Leiumaterjal sellest ajast on  väga 
vaene, isegi hauapanused on tagasihoidlikud. Ausustus oli hõre, mis näitab, et riiklus puudus. 
Võisid olla pealikud, kuna leitud on üks  silmapaistev pealikuhoone. Suur katusealune, kasutatud lühikest 
aega ja seal oli naise ja mehe matus. Ülejäänud hooned olid tagasihoidlikumad. 
Positiivsest poolest oli raua kasutuse levik ja geomeetriline keraamika. Leidude koha pealt leitakse 
potikilde kõige rohkem. 
Sidemed muu  maailmaga  olid suht tagasihoidlikud
Uus areng tuli 8.saj alates
Arhailine ajajärk
8-5 saj, Kreeka tsivilisatsioon taasesilekerkimine ja kujunes välja nii nagu me seda teame. 8.saj nö 
revolutsioon , kiire areng. 
Ilmnevad suuremad asulad, protolinnad, nt Ateena,  Argos , Korinthos jt linnad. Algselt võib rääkida nende 
puhul vaid suurest küladest. Lisaks linnadele kerkivad esile rikkad hauad. On endiselt geomeetriliselt 
kaunistatud vaase, aga nüüd on need juba monumentaalsemad. St on ka aristokraatia esiletõus.
On ka uuesti jälgi templitest. Pikk hoone, mis on sammastega piiratud st oli see tüüp, mis hiljemgi, aga sel 
ajal olid need veel puust. Lisaks kohalikele pühamutele olid ka Delfi (8sja II pool rikkalikud annetused) 
Olümpia (9.saj). Nende annetused on pärit kogu Kreeka alalt. 
776 algab üleskirjutatud olümpiavõitjate nimekiri. See konstrueeriti u 400 e.m.a, seega võib kahelda 
varasemate olümpiavõitjate olemasolust. Sealt arvestatakse ka olümpiamängude alustamise aastat, aga 
kindlat ajaloolist tõendit selleks pole. 
Elanikkond tihenes, asulakohtade arv suurenes, seega suurenes ka haudade arv. Võib öelda, et 
demograafiline  plahvatus . 
Hakkasid intensiivsemalt kontakteeruma ka Vahemere muude piirkondadega. Ahvatlused olid idas- 
foiniikia linnade õitsemisaeg jne. Nad tahtsid kaubelda idamaadega, kuna  agressioon oli  võimatu. Rajasid 
Levadi rannikule kauplemisasulaid. Al Mina asula loodi nt selleks. Pithekoussai  saarest  kujunes mitme 
tuhande elanikuga kaubanduskoloonia. Sinna kogunes kreeklasi üle kogu maa, see oli  tugipunkt  ja 
peatuspunkt idaga kauplemisel. 
7-8 saj  kolonisatsioon
Järgnes  massiline  kolonisatsioon, mis oli ka seotud rahvastiku kasvuga. Esialgu läänesuunas Sitsiiliasse 
(kogu idarannik, nt Naxos ja Syracuse, hiljem hõredamalt ka lõunarannik. Läänerannikul olid foiniikia 
kolooniad ja keskel olid siikelite alad, kes alistati hiljem kreeklaste poolt.)  Lõuna-Itaaliasse  (Taras, Kronot, 
Sybaris, Region ). Suur-Kreeka ehk Megahellias. 
Alates 8. saj koloniseeriti ka itta ja põhja.  Egeuse  mere põhjarannik muutus Kreeka alaks ja 7. saj ka Musta 
mere väinad, kuhu rajati ka Bytzatsium. Musta mere ääred olid Milentose kolooniad, nt Olia, Sinope, 
Pantikapaion. 
Sõltumatuks saamine emalinnast. Taheti seda saavutada ja mitmed sinna maale jõudsid ka. Kuigi kolooniad 
võisid olla emalinnast sõltumatud, ei tähendad see, et sidemed oleks katkestatud. Kreeka kolooniad on 
saadud vallutades. Kui olid kaubanduslikud kolooniad (nt metalli leiukohtadele oli vaja ligi pääseda), siis oli 
vaja kohalikega häid suhteid säilitada. Agaarkoloonias oli massiline väljaränne ja toimus vägivallaga maa 
jagamine. 8Saj teine poolel oli massiline väljaränne ja jätkus ka 7/6 saj. 
Kogu selle liikumisega seoses tugevnesid sidemed  foiniiklastega. Idamõjude esimene suur mõju oli see, et 
võeti omaks foiniikia tähestik. Kujunes välja  alfabeet . Ülevõtmine oli  loominguline . Foiniikia tähestikus oli 
22 tähte.  Toodi esile vokaalide ja konsonantide erinevus. Kohalikud tähestikuvariandid arenesid välja, aga 
üldiselt oli sama. 
Esimesed kirjad on nö graffitid ja ohvritalituste aruanded. Heksameetrilised teksid. Kes vähegi oskas, see 
kirjutas, st et  kirjaoskus  levis juba algusest peale suht laialdaselt. 
Allikad
Kui sai alguse kreeka tähestik, said alguse ka allikad.  Arhailisest  perioodist ei ole mitte ühtegi  samast  
perioodist päris jutustavad allikad. Kõik on luuletekstid, mis ei tegele arhailise perioodi ajaloosündmustega. 
Luule on jagavat kaheks: eepiline luule, mis on  kindlasti heksameetriline ja lüürika, mis kanti ette lüüra 
saatel. Oli kangelaseepika, ülistati mineviku kangelasi. Lüürika oli pühendunud aristokraatlike autorite 
seisukohtade  väljatoomiseks. Silmapaistev oli  Solon - ta avaldas oma seisukohti värsivormis. Laulu ja 
laulikute võistlused olid tüüpilised. Kangelaseepika ja õpetuseepika. Homeros  ja  Hesiodos .  Kykliline eepos 
oli Trooja eepos, sinna võib lugeda 8 eepost. See võttis kogu Trooja sõja sündmustiku kokku. Sinna 
kuulusid ka Iilias ja Odysseia, mis on ainsana   tervikuna  jõudnud. (Siin ta räägib seda lugu)
Homerose elulugu on teada. Ta sündis Smyrna linnas. Isa ei olnud teada, äkki oli jumal, ema oli. Tema 
algne nimi oli Melesigenes (laulust sündinud). Homeros tähendas pantvangi. Ei teata, miks ta sellise nime 
endale sai. Põhilise elu veetis ta vana mehena Kiose saarel. Seal oli hiljem ka homeriidid, laulikute tsumft, 
kes  pidasid  end Homerose järglasteks. Homeros  laulis  võistu Hesiodosega. Võitis ka kuldse  karika . 
Homerose surmalugu: ta istus kalda peal, vastu tulid noored kalurid, kes andsid talle mõistatuse. Ta mõtles 
end  surnuks  või libises  kivil  ja kukkus pea sodiks. Tema poeemid olevat levinud esialgu hajali ja segiläbi. 
Tema elulugu võetakse suht mütoloogiana, aga vähemalt on tema elukoht teada saadud.  
Homerose küsimus- igihaljas vaidlusprobleem. 19 saj kujunes kaks  koolkonda . 
•
Üks oli analüütiline koolkond ja selle põhiline mõte oli, et need tema poeemid on varem olnud 
väiksemad erinevad jupikesed, mis mingil ajal liideti kokku. Nt Iiliases on palju sisemisi 
vasturääkivusi, nagu  poeet  ei teaks, mida ta ühes teises kohas on rääkinud.
•
Teised on unitaarid. Mõlemal poeemil on üks autor, kes selle ühtsena kokku laulis. Ka nemad ei 
välista, et mõned jupid on hiljem lisatud, aga põhijoonelt on korraga tehtud. Nende kaitseks räägib, et 
stilistiliselt on poeemid ühtlaselt ja kompaktselt kokku liidetud. 
Parry on uurinud Homerost. Kas need laulud on lauldud ühe mehe poolt või kahe erineva? Ka ei teata, millal 
need kokku lauldi, kindlasti mitte enne 8.saj, aga kuskil sealkandis. 
Hesiodose poeemid. Tal oli teos “Theogonia”, mis on jumalate kohta ja “Tööd ja päevad”. Ta ilmub kui 
jõukas  talumees  Askra asulas. Ta vend oli Perses, neil oli tüli isa päranduse pärast, mis  kajastub  ka tema 
poeemides. Ülistab töö tegemist ja laidab kergelt saadud raha. Leiutas ka põllutööde kalendri- mida ja millal 
külvata. Tee tööd ja näe vaeva, siis oled jumalatele meelepärane. 
Nende kahe autori järgi saabki teada, mis Kreekas toimus. Mõlemad oldi 7saj I pool, aga Homeros ei 
kirjelda kaasaegset ühiskonda, vaid muistet kangelasaega ja jumalaid. Aga no üldiselt arvatakse, et ta 
kirjeldab enam vähem 7-8 saj ühiskonda. 
Homerose järgi on kangelased mehed, kellel on suured majapidamised e oikosed. Nad on jumalikku päriolu 
ja üldse kõvad mehed ja eriti just sõjaliselt võimekad. Eeposed on nii kangelaslikud, et lihtrahvast ei ole seal 
juttu . Hesiodos päästab sellest mustast august. 
Demos ehk rahvas kui tervikkogukond. Polises oli agoraa. Seal toimuvad koosolekud, kus kõik vabad 
mehed tulevad kokku. Nende heakskiit on oluline lõppotsuse kujunemisel. Iga kogukonna eesotsas on 
basileus, kes võib olla nii ülik kui ka kuningas. 
Muud allikad. Ajaloolised teosed algavad 5.saj. Ajalookirjutamine asi alguse kangelasajaloo kirjutamisest 
ja Pärsia sõdadest. Kirjutajad oli logograafid.  Üks kuulsamaid on Hekataios. Esiteks tegi ta maakirjeldusi, 
tegi Vahemeremaadele ringi peale ja siis ta kirjutas ka kangelaste genealoogiad. Aga tema teoseid ei ole 
säilinud nagu mitte ühegi teise logograafi omi.  
Herodotose “Historia” oli kirjutatud Pärsia sõdadest, see oli nagu uurimustöö. Tegi Pärsia sõdadele väga 
põhjaliku eelloo, rääkis kuidas see konflikt üldse tekkis. Ta jutustab ka suulisest pärimusest tulevaid lugusid 
arhailisest perioodist. Ta näitab ka kreeklaste müstika ja ennete värki. Ta kirjutas lähiajalugu ja esitas 
mitmeid allikad, lastes lugejal otsustada, kumba  ta tahab uskuda. St ei tsenseerinud  allikaid , kõik mis  kuulis , 
pani kirja. 
Ajaloolane  Thukydides. Pelopennose sõja ajalugu kirjutas. Ta kirjutas 5saj teisel poolel, kus oli väga 
religioonikriitiline aeg ja ratsionalistlik maailmavaade domineeris. St et kirjutus on hästi ratsionalistlik, 
kuskil pole jumalaid ja endeid. Mis ajaloos loeb, on jõuvahekord ja tugevam jääb peale. Suhtumine 
allikatesse-  tema otsustas õige ja vale vahel ning kirjutas ainult tõde. Kõige ratsionaalsem antiikajaloolane 
ever. 
Xenophon.  Suursugune , pm  aristokraat ., kasvas üle Pelopennose sõja ajal ja nooruses suhtes Sokratesega ja 
pidas end tema õpilaseks 401 läks palgasõdurina Pärsia kuninga teenistusse. Sõjaretk Babüloni ja sõjaretke 
kestel tõusis ta üheks väejuhiks. Tema karjäär oli  elukutseline  palgaohvitser, eriti Spartas. Suhtus Ateena 
demokraatiasse negatiivselt, eriti kuna  Sokrates  mõisteti surma seal ja teda ka tagaselja. Ta on küll ateenlane, 
aga ta on pigem Sparta- meelne . Kirjutajana oli laiahaardeline publitsist. Hea stiil ja  populaarne . Ta kirjutas 
kreeka ajaloo “Hellenika”, Hellase  ajalugu. Sealt kui Thukydides pooleli jäi (411) ja kirjutas oma kaasajani 
362. Ta oli ka Teeba vastane ja mõned asjad vaikis ta maha, mis ei sobinud Spartale. 
4 saj keskpaigas  Ephoros . Ta kirjutas esimese läbiva kreeka ajaloo. Tema teos pole säilinud. Diodorus 
kirjutas tema pealt suht maha, kirjutas maailmaajaloo. 5./4. saj osad temalt on säilinud.  Aristoteles  
lisaks filosoofiale kirjutas ka muud. Kirjutas ka poliitika kohta, süsteemne käsitlus Kreeka riigikordadest. Ta 
otsis alati reaalseid näiteid. “ Politeia ”, riigikordade ajalugu, kokku u 150. 
Kust me teame daatumeid? Täpselt teada u 5.saj algusest, kust hakkavad allikad. Varasem aeg on segasem. 
Kreeklased hakkasid periodiseerima jne alles 5.saj, sai alguse valitseja ja olümpiavõitjate nimekirjaga. 
Nimekirjadega ei seondunud algselt sündmused, ainult nimed. Varasemad arvestati põlvkondade järgi (u 30-
40a) ja selle järgi arvutati välja, mis võis olla mõne sündmuse  daatumid  olümpiavõitjate nimekirja järgi. See 
tähendab, et mitte ükski sündmus ei pruukinud olla 100% seal ajal ja on arvestatud tagantjärgi. 
Polis  
Arhailine periood, mil Kreeka polis oli täielikult välja kujunenud. Polis kujunes paralleelselt nii emamaal kui 
ka  koloonias . Polis oli väike, ka  maakonnad olid väikesed. (Pm nagu Eesti suurune ala, kuhu peab 500 polist  
mahutama). Algselt tähendab polis ainult linna, hiljem lisandus ka see  kollektiiv  ja kodanikud. 
Polis- linn, polites- kodanik, politeia-  riigikord , politika- kõik riiklusesse puutuv. 
Naised ei kuulunud poliitiliselt kodanike hulka. Samas nad olid ikka kodanikud, nad pärandasid 
kodanikuõigust ja kultuses osalesid ka. Osalesid pidustustel, olid preestrinnad jne. 
Polis pole vaid poliitiline  organisatsioon , vaid ka  kultuslik , kuna koos austati jumalaid. 
Sotsiaalne struktuur
Enamuse moodustasid põlluharijad. Kõik, mis  teatakse , põhineb Hesiodose “Tööd ja päevad”. Talupojad ei 
elanud tingimata maal. Vahel linnade vahel külasid ei olnudki. Osa talupoegadest elasid linnas ja põllud olid 
linna ümber. 
Arhailiselt perioodist saati kasvasid ka linnad. Osad jäid lihtsalt suure küla tasemele. Linnad:  Korintos , 
Ateena,  Ephesus jne, linnad mille elanikkond ületas 10 000 piiri. 
Tüüpiline linn: akropolis (ülemine  linn) ja muu asula selle jalamil. Akropolis oli reeglina kindlustatud, 
kasvõi osaliselt, tihti olid järsud nõlvad seal. Vähemalt osa linnu oli müüridega ümbritsetud. 
Templid olid linnriigi ühisrajatised. 
Linna elanikkonnas oli lisaks põllumeestele ka käsitöölised ja kaupmehed , kellest on aga andmeid vähe. 
Nende  ametite  pidajaid ei austatud eriti kõrgelt, kuna ideaalne kodanik oli  talupoeg . Varasemal ajal võisid 
käsitööga tegelejad kodanikuõigusest ilma olla. Korintos oli üks silmapaisvaid käsitöölinnu. Kreeka 
kaubandus oli silmapaistev, keraamikat on leitud palju väljaspool Kreeka  piire . Samas ei ole mingit märki 
kaupmeeskonnast. 
Mida enam kaubandus arenes, seda enam oli vaja mingi vääringut, raha. Enne müntimist kasutati varem 
rituaalses funktsioonis olnud raudvardaid- obolos. 7/6 saj võeti lüüdlaste järgi kasutusele müntimise kunsti. 
Mündid võeti kasutusele ilmselt palgasõduritele maksmiseks, 6 saj tegid seda mitmeid Kreeka linnad. 
Rahamajandus kujunes suht kirjult, kuna igal linnal oli oma kaal ja vääring mündile. Kreeklased kasutasid 
suures osas hõbedat, väiksemates vääringutes pronksmünte. Varasemad nimetused kandusid üle müntidele:
6 obolost (pronksmünt) = drahma (peotäis raudvardaid), hõbemünt. 
Kreeka ühiskonna tipu moodustasid siiski  aristokraadid . Nad olid suurmaa valdajad. Nende rikkuse 
moodustas mingi osana ka karjakasvatus. Hobustega seotud tugevalt. Hippioi- ratsamehed. Tööjõud ilmselt 
moodustus orjadest (ülikute majapidamistes olid Hesiodose järgi mujalt toodud orjad). Samas paljud 
talupojad olid võlasõltuvuses aristokraatidest. See tõi kaasa väikeomanike maavalduste mineku 
suuromaniku kontrolli alla. 
Ideoloogiliselt pidasid aristokraadid ennast paremaks. Nad olid aristoi- parim, kakoi- all, alumised. Kaloi 
k'agathoi- ilusad ja head. Aristokraadid olid sõjamehed. Sõjas neid otsustavat eelisrolli polnud, nad ei 
moodustanud selgeid eliitüksuseid, vaid võitlesid koos teiste võitlejatega. 
Tegelesid vaimuelu  ja luulega, aga  lahutamatu osa oli  atleetika . Atlos- võistlus, katsumus. See oli noorte 
aristokraatide elementaarne tegevus, kus igaüks püüdis olla parim. Võistluslikus oli kreeka aristokraatia 
märksõna. 
Panhelleneid- ülekreekalised spordivõistlused-  Olympia  Zeusile, Püütia Apollonile, Isthmia Poseidonile ja 
Nemea. Seal sai auhindu ka. Hiljem kujunesid välja professionaalsed sportlased, kes käisid ja kogusid 
auhindu ja elasid hästi ära. 
Teine oluline valdkond on sümpoosion ehk joomapidusöök. See oli aristokraatliku sõpruskonna (herairia)  
ühendamiseks. Seal olid sugulased ja sümpaatsed ja moodustas ka poliitilise grupi. Neid peeti üksteise 
juurde andronis, meesteruumis. Naised olid tagaruumides. Kujunes välja kombestik, mis tuli ilmselt idast: 
külitati madratsitel kahekaupa. Seal olid laul, mängud ja  toostid .  
Paiderastia- poiste armastamine, ehk levinud oli  homoseksuaalsus  aristokraatia seas. See oli isegi osa 
kasvatusest . Naiste suhtes olid  ranged moraalsed nõuded, sest naine kuulus mehele. Mees võis suhelda ja 
magada , kellega aga tahtis, aga ainult  seadusliku naisega saadud olid seaduslikud ja pärijad lapsed. Tüüpiline 
normaalne mees (erastes)võttis enda  hoole  alla  poisi  kui  armastatu  eromenos ja õpetas teda (nagu rüütel ja 
paaz) luules, atleetikas ja suhted olid seksuaalsed. Neis suhetes olid ka kindlad reeglid- erastes pidi olema 
domineerivas ja tagaaja rollis, tehes talle kinke. Ta pidi olema ka vanem. Eromnos võis  kuuluda  vaid ühele-
kahele ja oli  armuke  vaid seni, kuni oli noor ja habemeta. Kui suhe oli vooruslik, siis sellised sõbrasuhted 
kestsid kauem, aga  erootilised suhted katkesid. 
Archilochos- tähtis poeet. 7 saj keskpaigas Parose saarelt pärit poeet, poolaristokraat. Tema isa oli ülik, aga 
ema  orjatar . Ta lõi personaalset luulet, kajastas oma tundeid ja elu. Ta läks palgasõduriks, küpsemas faasis 
oli ta austusväärne kodanik Parose saarel. Tema luuletusi iseloomustab üldkäibivate väärtuste ignomine, pm 
'mind ei huvita, mis teised arvavad '. Teda ei huvita rikkus, võim, sõjaline kuulsus. Teda huvitas au ja isiklik 
kättemaks. Ta oli satiirilise pilaluule klassik, oskas halvale halvaga vastata. Teda loeti  kolmandaks  suureks 
arhailiseks klassikuks Homerose ja Hesiodose kõrval 
Theognis - tüüpiliselt  aristokraatlik . Ta oli Megara linnas. Temast on säilinud sümpoosionitelt pärit 
värsikogud. Kõik kogudesse koondatud värsid pole tema omad. Tema kogusse ilmselt liideti ka teiste 
aristokraatide eleegilises värsimõõdus loodud luule. Theognis pühendab suur oma värssidest oma 
eromnosele. Ta  jagab  inimesed kaheks: head ehk aristokraadid ja halvad ehk kõik teised.  Headus  tuleb hoida 
sellega, et halbadega ei abielluta, tõupuhtust tuleb hoida. Väljendab selgelt põlgust muu seltskonna vastu. 
Samas kaebab, et kõik ei lähe ideaalselt ja halvad tõstavad pead, ähvardades sotsiaalset korda. 
Sappho- pärit Lesbose saarelt ja naine. Ta oli aristorokraatlik lesknaine, kes koondas enda ümber 
meheleminekueas tüdrukuid, keda ta kasvatas ja õpetas ja pühendas neile need poeemid. Ühelt poolt olid 
need kurvad mehelemineku luuletused ja teiselt poolt kirglik armastusluule . Sappho ei kirjelda midagi, vaid 
väljendab oma intensiivseid tundeid nende tüdrukute vastu. 
Sõjavägi 7. saj peale kujunes välja tüüpiline kreeka võitlusrivistus,  faalanks . Jalaväelane  hopliit , nad olid 
tõhusalt relvastatud. Kaitserelvastus: kindel relv oli kilp, mis kindlasti ei puudunud. Kilbi 
minemaviskamine oli märk argusest ja häbiväärt. Kilbile lisaks oli veel korintose  kiiver  põse ja 
ninakaitsetega, olid ka rinnakaitse ehk turvis  ja säärekaitsmed,  viimased  ei olnud kohustuslikud.
Põhiline ründerelv oli oda, mis oli pigem torkeriist.  Varajases  faasis võis olla ka eraldi  viskeoda .
Faalanks rivistus mitu  viirgu üksteise taha. Rivi taga liikusid vilepillimängijad. Vastane oli samamoodi 
rivistatud otse ette. Linnriigid olid huvitatud, et faalanksis oleks võimalikult palju mehi. On põhjust arvata, 
et faalanksis olid kõik, kes suutsid endale lubada kilpi, kiivrit ja oda. Vaesed kodanikud ei suutnud seda 
relvastust tagada. Ilmselt hopliitidena teenisid aristokraadid ja keskmise jõukusega mehed. 
Kreeka kodanikusüsteemi alus on, et kes osaleb sõjaväes, on ka kodanik ja osaleb linnaelus. St vaesemad 
kodanikud ei omanud ka õigust olla täisväärtuslikud kodanikud. Kümneedid- paljad, kes olid ilma 
kaitserelvastuseja ja olid lihtsalt vibuga, odade jne, aga nad ei osalenud täieväärtuslikult. Nende õigusi võis 
piirata. Sõjalises mõttes ei olnud aristokraadid otsustavamad või tähtsamad. Faalanks pidi ühendama 
kogunikkonna, sest see nõuab teatud treeningut ja ühtsust. 
Agoraa koondas kõiki  kodanikke . Kodakondsuse andmine/ omamine  erines linnriigiti. Normaalne oli see, et 
kõik põlised mehed osalesid. Rahvakoosoleku otsus oli lõplik. Juhtroll poliitilises elus oli aristokraaditel. 
Nad olid koondatud nõukokku, bule. Mis koondaski aristokraatliku eliidi. Nt Ateenas moodustati see 
endistest riigiametnikest, amet oli eluaegne. Nõukogus  kujundati  otsused, seal toimusid erinevate 
huvigruppide vahel vaidlused ja kujundati otsus. Rahvakoosolekul pandi see hääletusele. 
Arcai- valitsejad, kes valiti üheks aastaks. Ilmselt valitud aristokraatide hulgast, aga kriteeriume pole teada. 
Siseriiklik elu polnud  sugugi  harmooniline. Poliitilised konfliktid ehk stasis- vastasseis, oli lausa norm. 
Ühelt poolt konkureerisid aristokraatlikud poliitilised grupid. Samas oli olemas ka seisussevahe. Teada on, et 
liidrid  tõusid arisrokraatliku  perekondade  hulgast, aga mõned üritasid ka eida laiemat toetust oma 
ambitsioonidele laiemas  kogukonnas , st ka lihtrahva hulgast.Teada on, et liidrid tõusid aristokraatliku 
perekondade hulgast, aga mõned üritasid ka leida laiemat toetust oma ambitsioonidele laiemas kogukonnas, 
st ka lihtrahva hulgast. Seega mõned aristokraadid olid  populaarsemad kui teised.
Mõned suutsid koguni ise võimu haarata, selle jaoks oli sõna tyrannis. Seda sõna kasutas esimesena 
Archilochos, kes kasutas seda Lüüdia kuninga Gygese kohta. Türannia on ihaldusväärne. Türannia oli nende 
meelest paha, kes ei sallinud ka monarhiat. Neid türanne esines mitmetes Kreeka linnades. Võisid võimu 
monopoliseerida mitmeks põlvkonnaks. Demagogos- rahva juht, käis ka mõne  türanni mõistega kokku. 
Näiteks Korintose türannia on suht tüüpiline- oli Bakehiaadid,  kitsas  grupp, kes abiellusid omavahel et 
hoida võimu suguvõsaringis. Oli tegelane Kypselos, kes pandi väljaspool suguvõsa abiellu. Ta oli 
sõjaväelane, kogus lihtrahva populaarsuse ja nende toel  kukutas  vihatud Bakehiaadid ja kuulutati kuningaks. 
Ta oli hea valitseja. Tema poeg Periandros oli täitsa  vastupidine , hirmus  ja metsik mees ning range valitseja. 
Paljud türannid olid laiahaardelised, annetades ülekreekalistele pühamutele ja olid suhetes välisvalitsejatega. 
Türannia tekitas  vastuseisu , kuna teised aristokraadid tahtsid ka  valitseda . Enamasti türannid said vaid 
lühikest aega valitseda, suutes linnriiki ajutiselt stabiliseerida, aga mitte pikas perspektiivis. Otsiti 
monarhiale alternatiivseid lahendusi ja selleks sai Kreeka seadusandlus .  Nomos - seadus, nomothetes- 
seaduseandja. Pärimusest kõige paremini on teada Spartast Lykurgos, kes vb ei olnud ajalooline isik ja 
Ateenast Solon 6saj algul. Lisaks suulisele pärandile on allikaks ka raidkirjad, mis on reeglina suht 
katkendlikud. Kreeta saarelt on leitud raidkirja seaduskatkeid. Kõige vanem pärineb 7saj, kõige paremini 
säilinud on Gortyni linnast. Raidkirjatahvlid reguleerisid:
•
Seadusandlust, pandi reeglid kindlalt paika.
•
Omandit , et ühiskonnas konflikte ei tekiks. 
•
Paljud seadusandjad piirasid ka luksust. 
Riigid
Linnriigid võisid moodustada ka koalitsioone.  Ioonia  linnade liit. Põhja-Kreeka suurvõim kujunes 
Thessalias, kes kontrollis Thessalia tasandikku (nad olid ratsanikud -aristokraadid) ja mägikülade elanikud 
olid neist sõltuvuses. Perioikos- see, kes elab ümberringi. Penestai- vaesed, pärisorjad. Thessalia oli väga 
tugev ratsaväekeskus ja tegid tihti sõjaretki Kesk-Kreekasse, võttes enda kontrolli alla ka Delfi  oraakli . 
Amphiktyonia- ümberringi  asutajad , teostasid kontrolli Delfi oraakli üle. 
Lõuna-Kreeka suurvõim oli Sparta, Lakedaimonis. Riigi eesotsas oli kaks 
eri suguvõsade esindajat. Nad polnud valitsejad, nad olid pigem pärandava 
võimuga väejuhid, kelle tegevus oli ka ritualiseeritud. Nende kuningate 
juhtimisel vallutasid  spartalased  kogu Lakedaimoni maakonna, aga seda 
aastaarvu pole konkreetselt teada. Elanikud muudeti oma sõltlasteks, 
orjadeks- heloodideks. Need kogukonnad, mis ei  asunud kõige viljakamal 
alal, vaid pigem äärealal muudeti perioidideks, kelle ülesanne oli olla 
Spartale lojaalne ja anda mehi sõjaväkke, aga nad ei olnud  heloodid . 
Perioidid olid siseasjades autonoomsed, spartalased ei  sekkunud sinna. 
Spartalane tööd ei teinud, tema sõdis. Käsitöölised olid ka perioidid. 
Esimese Messenia sõja järel vallutati Messenia. Spartalased surusid seal ka 7saj mässU maha, mis oli teine 
Messenia süda. Seal mängis rolli poeet  Tyrtaios , kes ärgitas spartalasi võitlema. Sellega sai Spartast suurriik, 
hõlmates kaks  maakonda . Messenialased pärast teist sõda muudeti samuti heloodideks.
Sparta riigikord, mis öeldi ette Delfi oraakli poolt. Legendaarne Lycurgus andis välja Phetra- käsk, mis 
käskis:
•
jagada elanikkonna struktuurüksustesse,
•
rajada vanemate nõukogu geruusia  (u 60a väärikad mehed, pärinedes parimatest perekondadest), 
•
pidada regulaarselt rahvakoosolekuid, kus osalesid kõik spartiaadid , seal langetati lõplikud otsused. 
•
austada Zeusi ja  Hera  kultust.
Ephoros- pealtvaataja, jälgija, kelle algne funktsioon oli kuningatel silm peal hoida. Teostasid poliitilist 
järelvalvet ja olid väga mõjukad. Need valiti kõigi spartiaatide hulgast, ei pidanud aristokraat olema. 
Iga partsiit peab olema maavaldaja (kleros), tema maad harivad heloodid Maalapp peab tagama 
seisusekohase sissetuleku ja jõudeelu, võimaldades tal samal ajal tegelda sõjaliste harjutusega. Sinna juurde 
kuulus ka kasvatussüsteem:
•
riiklik sünnikontroll, st et üleliigsed lapsed visati kuristikku. Seda otsustas kuningas, kes jääb alles ja 
kes mitte.
•
esimesed 7a kodus ja pärast seda koguti poisid salkadesse, kes elasid siis riiklike kasvatajate all, 
paidonomos. Salgas oli juht ja tihe  konkurents . Kasvatajad võisid peksa ka anda. Kõik pidid läbima, 
aga kõik seda ei suutnud
•
20aastane oli täisväärtuslik sõjamees. 
•
Tõenäoliselt 30 a saadi ka rahvakoosoleku liikmeks
•
Pidi abielluma, kes seda ei teinud, oli põlu all, aga oma naistega nad koos ei olnud eriti, nood olid 
pigem majapidajad, kes kantseldasid heloode.
•
Mehed elasid pigem väeosadega, mida ühendasid koossöömised, sysition. Sinna võeti kaasa ka 
poisse  allutatud rollis. 
•
Paiderastia oli samuti riiklikult normaalne, pea et kohustus. 
See kõik tagas hästi ettevalmistatud sõjaväe. Spartiaadid oid elukutselised sõjaväelased, kes olid väga 
distsiplineeritud ja füüsiliselt hästi ettevalmistatud. Teised said pea alati lüüa, nad olid praktiliselt võitmatud. 
Neil oli  aukoodeks - argpüksid, kes lahingust jalga lasid, olid täiesti põlatud ja seal ühiskonnas  heidik . 
Lisaks kohustuslikule vaprusele olid nad ka ülihead strateegid ja suutsid teha faalanksiga igasugu 
kombinatsioone. Nad olid ühtselt punasesse riietatud. 
Teiste kreeklaste arvates oli Sparta naistel liiga suured õigused, neil oli parem positsioon kui teistel 
kreeklannadel. Teada on, et tüdrukuid ei tohtinud väga noorelt mehele panna. Kui tavaiga oli 15, siis 
spartalannad läksid 18-20a. Kuna spartalased ei olnud kodus, jäi maavalduste majandamine naiste kaela ja 
see andis neile omamoodi sõltumatuse. Ka tüdrukutel oli riiklik kasvatus. Nad elasid küll ema juures kodus, 
aga neil olid ka  sportlikud  võistlused ja harjutused. Hilisemates 
allikates on teada, et vendadel võis olla üks naine ja kui mees oli 
lapsesaamiseks liiga vana, võis ta paluda kedagi teist selle asjaga 
tegeleda. Spartas on leitud ka palju tüdrukute paljaid  kujukesi  
peeglitena, see võib osutada paljalt sportimisele. 
Spartiaadid kippusid aja jooksul laostuma, põhjus pole teada. See 
muutus probleemiks 4/5 saj ja see sai Sparta riigile hukatuslikuks, 
kuna spartiaatide hulk sellega vähenes. Langus 10 000-lt 1000-le. 
Kokkuvõtteks: Üle Kreeka imetleti Spartat ja Lycurgose 
seadusandlust. Sparta oli ühelt pool aristokraatlik ja  rangelt  allutatud, 
aga samas oli ka spartaate võrdustav ideoloogia. Keelatud olid 
rikkuse eksponeerimine ja raha kasutamine ning vb raha hukutaski.
Pole teada, millal selline süsteem tekkis, aga Messenia vallutamisel 
oli Lycurgose seadused juba olemas. Samas on süsteem kujunenud 
pika aja vältel, mõni element on 8.saj, aga kasvatussüsteem pidi 
kujunema järk-järgult mingi 7.saj, aga kõik omistati Lycurgosele.
6.saj spartalased järk-järgult alistasid kogu Pelopennose ps ja moodustasid tänapäevaselt nimetatud 
Pelopennose liidu. Suuremad liikmes, nt Korintos, olid suhteliselt sõltumatud ja võisid vabatahtlikult sõtta 
minna. Argos ei liitunud kunagi Spartaga, nad olid ürgvaenlased. 
Ateena Attica  maakonnas . See oli Iooia  linnriik . Ajalugu on erakordsel hästi teada. Klassikalisel perioodil 
oli see Kreeka kultuuri vaimne pealinn. Olemas on ainukesena olemas ka Ateena riigikorra ajalugu 
(Aristoteleselt).  Riik hõlmas  tervet  Attica maakonda.  Theseus  oli see, kes tsentraliseeris Ateena 
valitsemissüsteemi. Ateena inimressursid olid suured ja sealt tuli ka see väline võimsus. 
Aristoteles kujutab, kuidas, oligarhiliselt linnriigist sai järk-järgult demokraatlik vabariik. Vana riigikord: 
iga aasta valiti 9 kuningat- arhon. Aristokraatlik eliit - eupatriidid. 9-st 3 olid tähtsamad. Üks oli kõige 
tähtsam , kelle järgi arvestati aastaid. Teised kaks olid arhon basileus, selle aasta ülempreester ja arhon 
polemarchos, sõjapealik. Kuus ülejäänud olid thesmothai, nö seaduseandjad, seadustevalvurid. Pärast oma 
ametiaja lõppu läksid nad eluaegse nõukogu liikmeks, Areopagos ehk Arese küngas. See on Ateena akropoli 
ees. See oli tüüpiline aristokraatlik nõukogu ja kohtumõistja. Rahvakoosolek võis olla, aga sel polnud suuri 
volitusi. 
Amphoteros oli vanakreeka mütoloogias Arkaadia kuningas,  kellest väitsid end põlvnevat Atika aristokraadi 
suguvõsast alkmaioniidid. 
630ndatel oli ka türannia oht. 621.a esimene seaduste üleskirjutamine Drakoni poolt. Ta andis välja 
seaduse  tapmise  kohta. Nendest pole eriti teada, kuna Solon asendas oma seadustega selle hiljem. Seadus 
tapmiste koha on ka pm teada. Tahtliku ja  tahtmatu tapmise vahettegemine. Hilisemalt raidkirjas kajastatud 
Drakoni seadused tundusid olevat leebed, aga pärimus räägib, et jube ranged olid tegelikult. 
Sotsiaal-poliitiline kriis. Ja siis tuli Solon. Ta oli Ateena  riigimees  ja poeet. Tema poeemid olid suht 
poliitilised ja propaganda vahendid. Seega on ettekujutus, kuidas Solon ise nägi probleeme ja oma lahendusi. 
Need poeemid on suht hea allikas hilisematele autoritele. Kriis seisnes sellest, et olid sotsiaalsed  pinged , mis 
olid tingitud Soloni väitel rahvajuhtide ahnusest, maa oli orjastatud (võla katteks võis võlglasi müüa 
väljaspoole). Eunomia teos. Tema seadused olid mõõdukad ja üritas kõiki arvestada, kärpimata kellegi 
õigusi. 
Seadus:  Esimene osa seadusandlusest oli seisachtheia- koorma raputamine, see oli võlgade tühistamine. 
Laenul  ei tohtinud olla isikutagatist, st et ei võinud inimest võla katteks orjastada. Soloni seadused võisid 
panna aluse kodanikusüsteemile. Jagas kodanikud nelja varanduslikku kasti vastavalt sissetulekule, mida 
mõõdeti mahuühikutes- medimnos. 
•
1. grupp olid kõige  rikkamad , nemad pidid riiki finantseerima ja nende hulgast valiti kõrged 
riigiametnikud. 500 medimnost
•
2.grupp olid ratsamehed, nad teenisid ratsaväes. 300 medimnost
•
3. grupp- zangita, rakendimehed. Jõukad talumehed, kellele kuulus härjarakend. Nad pidid võitlema 
raskelt  relvastatud jalaväena. Nad võisid olla Solono 400-liikmelises nõukogus. 200 medimnost
•
4. grupp olid kõik ülejäänud- thetes. Sõna tähendab juhutöölist. Kergelt relvastatud, hiljem sai neist 
laevastikus  sõudjad. 
Solon pani aluse ka rahvakohtule- heliaia, mis võis olla rahvakoosoleku kõrgema kohtu funktsioonis. Igaüks 
võis esitada süüdistusi riigiametniku vastu. 
Solon ise pidas end Ateena päästjaks ja käsitles oma seadusi türanniast päästmisena. 
Pärast Solonit aga jätkusid sisetülid. Kujunesid 3 poliitilist grupeeringut. Ühte juhtusid alkmaioniidid, teist 
juhtis Peisistratos, kes suutis kolm korda võimu haarata ja iga kord kavalusega. 546. sai alguse tema 
suguvõsa türannia. See jäi kreeklaste mälestusse suht positiivse ajana. Majanduslikult toetasid talupoegi. 
Järeltulijad Hippias ja Hipparchos. Kreeka mündid muutusid sel ajal väga levinud vääringuks.
Nende suguvõsa oli kuni 514a. Siis tulid kaks meest, türannitapjad Harmodios ja Aristogeiton. See oli suht 
isiklik tapmine , kättemaks. 
Kleisthenes  tõusis Hippiase vastase opositsiooni etteotsa ja oli igatepidi kaval nende kukutamisel. 
Kleisthenes jagas  ateenlased veel omamoodi  gruppidesse . Pärast türanni Hippiase kukutamist ja rahva 
poolehoiu võitmist alustas Kleisthenes 508 eKr esimesena maailmaajaloos demokraatlike reformide 
elluviimisega. Riigivõimu hakati teostama rahvakoosolekutel, kus hääletati olulisemate seaduste poolt ja 
valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhte. 
Haldus: Nelja sugukondliku füüli ehk hõimu asemele loodi Ateenas kümme territoriaalset haldusüksust 
(neid nimetati endiselt füülideks), mida juhtisid omavalitsuslikud kogukonnad 
ehk deemosed. Buleed suurendati 500 liikmeni ning liisuvõtmise alusel kuulus sinna igast füülist 50 
esindajat (nimetati prütaaniaks). Prütaania juht vahetus iga päev. Samuti loodi 10 strateegi  ehk väepealiku 
kolleegium , mis sai kõrgeima võimu organiks. 
Seati sisse killukohus ehkostrakism – rahvakoosolekul pani iga kodanik kirja ühe isiku nime, keda ta pidas 
demokraatia vastaseks. (potikillu hääletus) Häälteenamusega süüdimõistetu saadeti kümneks aastaks eksiili. 
St et ta ei tohtinud poliitilisse ellu sekkuda. Naine ja  varandus  jäid kaitstuna Ateenasse. Selle eesmärk oli 
lahendada teravaid poliitilisi vaidlusi ja vältida türanniat. 
Eesmärk oli aristokraatia vastane- lokaalselt lõigata läbi  tavalised aristokraatia ja lihtrahva suhte. Süsteem 
kehtis kuni klassikalise ajani. Füül- hõim, üks haldusüksus. 
Filosoofia
K
  reeka filosoofia.  
Philosophia e armastus tarkuse vastu. Tark kreeka k sophos. Pythagoras väitis, et ta pole tark, vaid kõigest 
püüdleb selle poole. Seega sai mõiste algul tagasihoidlikkust tähistama. Kreeklased pidasid philosophiaks 
algul positiivseid mõtisklusi. Elu mõtte otsingutega tegeles  poeesia . 
Elufilosoofias on näha kaht valdkonda: 
•
egoistlik  ja püüd olla alati kõiges parim, see kohandub ka aristokraatliku vaimuga; auahnus ja 
individualism .
•
 mõõdukuse tee, mis rõhutas, et liigne  dominantsus  toob kaasa jumalate viha, konfliktid ja 
hybrise(ülbus, kõike liiga palju).  Üks mõõdukuse eredamaid esindajaid on Solon. 
Kujunes traditsioon seitsmest targast. Nad olid riigimehed, kes väljendasid mõõdukuse  ideoloogiat . Nad on 
sophos e targad. 
Üks neist oli Solon.; Thales; Periandros.
Neid ühendas lugu, et kalurid leidsid merest kuldnõu ja seal oli kirjas, et viige see kõige targemale. Ja nii 
viidi see ühele targale ja see tark saatis edasi.. kuni lõpuks jõudis jälle temale, sest kõik saatsid  edasi. Lõpuks 
avastati koos, et jumal on  kõige  targem . Ja see ostutati viia Delfi oraaklile ja see  jumalale  annetada- sinna 
juurde kirjutati „ei midagi liigset“ ja „tunne iseennast“. 
Oli palju neid, kes kirjutasid oma tarkust üles, aga meile pole midagi säilinud. On säilinud vaid fragmente 
hilisematelt autoritelt. Mõjukamaks on kujunenud Aristotelese koolkond, ta ise elas 4.saj ja tema koolkonna 
kaudu on palju tõekspidamisi meieni jõudnud. 
Aristoteles leidis, et arhailise aja väike-aasia ranniku e ioonia  filosoofid  arutlesid peamiselt selle üle, et 
millest sai maailm alguse e arche (tähendab ka valitsemist)
On ka teine suund- itaalia filosoofia e see, mis levis kreeklaste hulgas lõuna-itaalias. 
Ioonia filosoofia
Thales- pani aluse  mileetose  koolkonnale, elas 6.saj keskpaiku, kuulus 7 targa hulka, andis poliitilist nõu. 
Peamiselt sai  kuulsaks  idamaise tarkusega astronoomias ja geomeetrias. Ta olevat rännanud  idamaades , 
arvutanud Egiptuse püramiidide kõrguse(varju järgi), a 585 olevat ette ennustanud päikesevarjutuse( me ei 
tea kas ta täpselt ikka teadis, aga päikesevarjutus leidis tõesti aset). Leidis, et arche e kõige algus on vesi ja 
maa ujub vee peal. Mitmetes eri kohtades arvati, et vesi on kõige algus(egiptus, mesopotaamia jne) ,aga 
Thalese teeb eriliseks  see, et ta uskus, et mingeid jumalaid pole, on ainult vesi.
Anaximandros  - mileetose  koolkonnast . Leidis, et kõige aluseks on mingi aine apeiron e piiritlematu. 
Muutub abstraktsemaks. Ta kujutas ette, et maailm on silindri kujuline ( diameeter  3 laiem kõrgusest) ja 
füüsiline maailm püsib keskel ja ei toetu millelegi, kuna ta on võrdsel kaugusel kõigest universumis( selles 
on nähtud mõõdukus-ideoloogia üht kasutusviisi). 
Anaximenos- uskus, et kõik sai alguse õhust v niiskusest.
Herakleitos- Ephesusest, 6.saj teisel poolel, aristokraat, kuna Ephesus pöördus demokraatiasse, siis talle ei 
meeldinud see ja ta elas pagenduses. Pani kokku oma aforismide kogumiku. Leidis, et inimesed on rumalad , 
oli väga kibestunud. Rõhutas kõige muutlikkust ja relatiivsust („ühte ja  samasse  jõkke ei saa astuda 2 
korda“, „kõik voolab“, „eesel eelistab õlgi  kullale “, „tee üles ja alla on sama“). Samas toimub maailmas 
loogiline süsteem e  logos (sõna, mõte v ühtne kogus). Logos koondab maailma üheks läbi konflikti e „sõda 
on kõige valitseja“, „vaen on õiglus“. Läbi konflikti sünnib maailmakord. Niiviisi ühendatud maailma 
samastas ta tulega ja nim seda terminiga  kosmos (kreeka k kord, korrastatus). Kosmos on mõõdu järgi süttiv 
ja kustuv tuli. 
Itaalia filosoofia
Pühendusid rohkem jumalikkusele, religioossem. 
Xenophanes- 6.saj II pool, väike-aasiast ja elas Elea linnas. Ta oli ka poeet ja oli esimene inimene, kes 
suhtus kriitiliselt poeetikasse. Mõtiskles inimeste poolt mõistetud jumala ja tegeliku jumala vahekorra üle. 
Ta  arvas , et iga inimene kujundab jumala enda näo järgi (  Traakia  jumal- blond ja Etioopia oma- must). See, 
kuidas inimesed jumalat ette kujutavad, on nende ettekujutlus, arvamus ja see on vale, sest jumal pole 
tegelikult selline. Tegelikult: on 1 jumal, jumalate ja inimeste seas suurim, kes kõike näeb ja  kuuleb , seisab 
paigal ja ei liigu üldse ja vaevata mõistuse jõul kõike juhib. Läheneb filosoofilisele monoteismile.
Phytagoras - väike-aasiast Samose saarelt. Samosel valitses türann Polykrates ja Pythagoras ei talunud tema 
türanniat, seega rändas ta idamaades. Ta asus Krotonisse ja seal oli ka  maadleja  Milon. Milon abiellus 
Pythagorase  tütrega. Milon oli ka üks  Krotoni  silmapaistvamaid riigimehi ja Pythagoras sai ka kohe 
aristokraatlikku eliiti seal. Ta pani seal aluse religioossele salaühingule (ilmselt Apolloni auks). Pythagoras 
ei kirjutanud mitte midagi, ta  edastas  vaid suuliselt oma tarkust, seega me ei tea midagi tema kaudu vaid 
tema järglaste kaudu. Tal oli  kullast  kints. Ta kindlasti õpetas hinge surmatust- see õpetus levis ja see 
omistati Orpheusele. Ta leidis, et maailm on korraldatud vastavalt arvulistele vahekordadele, see tõi kaasa 
arvude müstika. Paaritu on hea ja paaris on halb. Paaritu on piiritletud  ja tal on keskkoht. Aga neil oli ka 
teatud ebajärjekindlus, sest ideaalne nr on 10, sest seal on paaris ja paaritu harmooniliselt ühendatud, sest 10t 
saab kirjutada nelikuna e tetrakthys.?
Sealt sai alguse ka matemaatikaga tegelemine. Mathema e õpetus. Pythagorase  teoreem  ütleb, et kaatetite 
ruutude summa võrdub hüpotenuusi ruuduga, aga seda õpetust teati juba idamaades, ta vb lihtsalt töötas 
välja üldistatud reegli. Ta tegeles ka astronoomiaga. Arvas, et ring on ideaalne kujund. Seega arvas, et 
universum  peab põhinema kerakujul ja arvul 10. arvas, et on 10 taevakeha  ja need liiguvad ringikujuliselt 
ümber keskse tule. Need taevakehad olid- päike, kuu, 5 planeeti, maa, kinnistähed ja kokku tuli neid 9. Siis 
leiti, et olemas on ka Antimaa, mis on teisel pool kesktuld ja st me teda maa pealt ei näe. Ta oli väga kuulus 
mees.
Ta kuulus Krotoni aristokraatia hulka ja hiljem on andmeid, et nende salaühing kujunes poliitiliseks eliidiks. 
Kreeka-Pärsia suhted
Otsustavad sündmused lõppesid 479; aastal 449 sõlmiti Kalliase rahu.  Allikatest- meil on palju infot, aga 
sellesse tuleb  suhtuda  kriitiliselt.
546.a purustas Kyros Kroisose Lüüdia riigi. Väike-aasia linnad va  Mileetos  maksid Kroisosele andamit, 
algul pöördusid Kreeka linna Kyrose poole, et nad  alluvad  samadel tingimustel talle, mis Kroisosele. Aga 
Kyros keeldus ja vallutas need riigid. Ta üritas nendes linnades pärslaste toel võimule panna kohalikud 
türannid, kes olid Pärsia võimule lojaalsed. Pärslastele kujunes vastukaaluks Samose saar. Seal võimutses 
türann Polykrates , kes kujundas seal ajutise aga väga tugeva merevõimu. Igatahes lõpuks ta  tapeti  ja samos 
vallutati. 6.saj lõpuks Egeuse mere idarannik, väike-aasia läänerannik oli  enamuses  pärslaste võimu all. 
Pärslased nõudsid andamit ja soosisid kohalikke türanne, aga mingeid eriti raskeid koormisi peale ei pandud.
Puhkes ülestõus Mileetosel. Herodotos räägib ioonlastest üsna halvasti, ta  arvab , et see on isiklikest 
soovidest  ajendatud  ülestõus. Kreeklased suutsid väike-aasia linnriigid vabastada ja kuna neil oli tugev 
laevastik , siis jätkus vaenutegevus merel. Kreeklased suutsid Küprose samuti mässule meelitada, aga Pärsia 
oli end kogunud ja see ülestõus suudeti maha suruda. 95a toimus otsustav lahing Egeuse merel, Mileetose 
ees ja see lahing osutus kreeklastele hukatuslikuks. Kreeka linnriigid moodustasid koalitsiooni ja  otsustavaks  
said Samose ja Mileetose suhted. 
Balkani ps linnad hakkasid ka nüüd kartma . Eriti ohtlik oli asi ateenlastele ja veel ühele  linnale , sest nad olid 
saatnud oma laevu appi ioonia ülestõusule ja Dareios I haudus kättemaksu nende vastu. 
Spartalaste põlisvaenlane oli Argos ja neil puhkes 400a sõda. Spartalased võitsid selle ja  tapsid  palju 
argoslasi. Argoslasi tabas kodanike põud, seega pidid nad orje kodanikeks tõstma. Seega kõik, kes olid 
spartalaste vaenlased olid argoslaste liitlased.
Ateena oli pärsia  vaenlane  ja Ateenal olid vaenulikud suhted Teebaga, seega oli Teeba pärslaste vastu suht 
hästi meelestatud. 
490 lõpuks oli Ateena päris kindlasti pärslaste vastu, kuna Dareios I saatis sõjakäigu nende vastus. Kui 
Dareios vallutas Egeuse põhjaranniku, siis olid seal pärsia asevalitsejad. Kui ta Musta mere põhjarannikule 
läks, et sküüte alistada, ei õnnestunud see. Tal olid kaasa mitmed Kreeka türannid vasallidena. Sealt peale 
muutus ta positsioon ebakindlaks. Kui pärslased saatsid oma saadikud Kreeka linnriikidesse asju nõudma, 
tapeti saadikud ära nagu Spartaski.  
490 Maratoni  lahing, kus ateenlased pm üksinda. Spartalased lubasid ka tulla, nad olid pm liitlased. 
Spartalased olid väga jumalakartlikud ja nende jaoks oli tähtis Apolloni pidustused, niiet lubasid pärast 
pidustusi tulla. Ateenlased ei oodanud Sparta abiväge ära, nad ründasid ja saavutasid ka ilma võidu. 
Pärslased said lüüa, nad purjetasid Ateena alla kähku, et hoopis sealt ära vallutada Ateenlased olid aga linna 
jõudnud tagasi (40km). See oli ateenlaste suurvõit. 
Sellel oli ka murrangupunkt, kuna enne seda oli  kahtlus , kas olla paindlik või jäik pärslaste poole pealt, selle 
lahinguga  tehti aga otsus. Ateenas sees tekkis  paanika , et on olemas pärsiameelsed, kes on valmis pärslasi 
võimule  aitama . See tekitas poliitilise nõiajahi. Pärsia ja türannia vastases patriootlikus õhkkonnas hakati 
esmakordselt ja palju kasutama ostraktismi, e 10 a pagendust. Süüdistused lendasid igale poole. 
Selles õhustikus tõusid 2 liidrit- Thenistokleis ja Aristreides. Nad olevat olnud vastandlikud, sh isikliku 
poole pealt. Nende tüli ühine objekt oli Laurioni hõbedakaevanduse hõbe. Aristeides pakkus, et raha võiks 
Ateena kodanike vahel ära jagada. See oleks tähendanud, et ateenlased oleksid  rikkamaks  saanud ja 
raskerelvastatud jalavägi oleks samuti suurenenud. Thenistokleis arvas, et võiks laevastiku ehitada. 
Korraldati 483 ostaktism ja Thenistokleis võitis, ehk teine läks eksiili. Laevastik valmis 3a ja Ateena sai 
väga tugeva laevastiku endale ehk temast sai Ateena merevõimu alusepanija. Laevastikus teenisid kõige 
vaesemad kodanikud, seega lavastiku tähtsus pikemas perspektiivis tugevdas nende kodanike tähtsust 
kaitsmisel ja seega ka poliitikas. 
Moodustati ühisrinne. Thessaalia hüljati ja kaitsti Kesk-Kreekat. Thermopüülide lahing 480. Kesk-Kreekat 
ei olnud enam võimalik kaitsta. Teebalased läksid Pärsia poolele üle, kuna nende linna enam ei kaitstud. 
Ateenlased evakueerisid oma linna Salamise  saarele   ja Pelopennose ps-le. Laevastik toodi ka ära.  Tekkisid 
vaidlused, kuhu paigutada laevastik. Ühed pakkusid et Ishmose maakitsusele, ateenlased aga Salmise saare 
ja mandrivahelisel väinale. Viimaks jäi laevastik sinna. Toimus merel Salamise lahing 480 sügis ja Kreeka 
võitis. See oli pärslaste rumala  taktika  tõttu.  
Nüüd tuli talv, Xerxes läks itta tagasi oma tagalat toestama. Ta jättis oma väimehe Mardoniose sõjaväge 
juhtima . Ta viis sõjaväe Thessaliasse ja laevastiku Väike-aasia rannikule.  Ateenlased tulid tagasi 
mahapõletatud kodulinna. 
479 tungis Mardonios uuesti Ateenasse, jälle evakueeriti ja üldse oli suht sama situatsioon. Spartalaste ja 
Thenistokleise vahel tekkis väike tüli ka, ateenlased ähvardasid Itaaliasse minna. Lõpuks Spartalased tulid 
oa Peloponnose liiduga välja ja toimus 479 a Plataea lahing . Nende vastas oli teebalased ja pärlased. 
Ateenlased võitlesid selles lahingud pigm teebalastega. Mardonius sai surma, pärslased lahkusid. Samal ajal 
toimus ka Mycale lahing laevastike vahel, mis oli tegelt pigem maismaalahing laevade pärast. Võit oli 
Kreeka pool ka siin. 
Sellega lõppeb ka Herodotose ajalooraamat.
Klassikaline periood 
Allikavahetus. Herodotose raamat saab läbi, 
Seda perioodi iseloomustab selge iseteadvuse tõus. Hellenlased on vabadusearmastajad ja vihakavad 
türanne. Türannia ja Pärsia võim kombineerusid nende silmis.
Kreeka linnriikide  omavahelised  suhted.
Liitlastena olid võidelnud spartalased ja ateenlased. Üks oli maavägi, teine laevastik. See liit jätkus 
formaalselt, aga 50 aasta vältel see liit murenes ja muutus vastasseisuks. Kreekas kujunes ka poliitiline 
süsteem. Kaks liitu: Ühelt poolt Sparta ja Pelopennose liit ja teiselt poolt Kreeka  mereliit .
Sparta
Süsteem, mis  arhailisel  ajal alles kujunes, oli oma kõrghetkel.  Sparta väline  hegemoonia  sattus pärast Pärsia 
sõdu ohtu. Mitmeid senised liikmed hakkasid mässama ülemvõimu vasta. Sellest sai jagu, aga 460ndatel 
toimus Laconicas väga suur maavärin. Seda käsitleti Poseidoni kättemaksuna, kuna spartalased olid 
pühaduse teotajad, kuna nad olid Poseidoni pühamu kaitse all olevaid heloote  tapnud . Järgnes suur ülestõus 
ja ei tehtud tööd enam. See oli süsteemile ohtlik ja läks 10 a et see ülestõus maha suruda ja olukord 
stabiliseerida. 
Ateena välispoliitika
478 pandi algus Ateena mereliidule. See sai alguse sellest, et Ioonia linnad ei tahtnud olla spartalaste 
alluvuses. Pausanias, Sparta lahingujuht, käitus ioonlastega üleolevalt ja Ioonia linnad pakkusid oma liitu 
Ateenale, kes olid ka ioonlased. Aristeides tuli tagasi ja tema eestvedamisel moodustati Delose liit. See oli 
Egeuse mere äärsete linnade võitlusliit Pärsia vastu. Delose saarel on üks ühispühamu ja see oli keset  merd , 
ühendades ioonlasi üleüliselt. Synedrion- nõukogu käis seal koos. Liitlased kohustusid ühiselt võitlema. Nad 
võisid valida, kas nad panevad välja laevu, mis oli kallis; või maksavad andamit foros ühisesse liidukassasse 
Delose saarel. See ei olnud eriti kurnav. Suur osa liitlastest maksid. Kolm suurt saareriiki panid vaid laevu 
välja. Ehk liitlased maksid raha ja Ateena ehitas laevu endale. Jõuvahekord muutus Ateena kasuks. Nad 
hakkasid käsitlema liitu oma alamatena ja ei lasknud varem vabatahtlikust  liidust  enam välja astuda. 
Mässajatelt võeti laevad ära ja lammutati meremüürid.  Delos jäi vaid nime poolest keskuseks, tegelt oli 
Ateena keskus.
See tähendas, et liitlaste  rahulolematus  suurenes. Aga Ateena oli demokraatlik riik ja toetas liitlasriikide 
demokraatiat ka. Lihtrahvas  olid suht ateenameelsed seetõttu, aristokraadid aga olid vägagi vastased. 
Laevastikujuht oli  Kimon . Tehti igale poole sõjaretki, sh Egiptusesse, kus kreeklastel ei läinud hästi.  
Küprosel võideti.
Kalliase rahu 449 pärslastega, väidavad osad allikad. 
Ateena sisepoliitika
Ateena oli küll demokraatlik riik, aga Kimon pääses domineerima. Ta oli aristokraatliku taustaga. Ta  oli ka 
spartasõbralik. Ta tahtis luua liidu ühiseks võitluseks Pärsia vastu. Kuni ta domineeris, hoidis Ateena ka 
vanu suhteid Spartaga. 460Ndatel tuli murrang, kui Kimoni autoriteet sai kahjustada, kui ta üritas aidata 
spartalasi heloodide ülestõusu mahasurumisel, aga ta ei suutnud aidata. See andis võimaluse tema 
oponendile .Toimus ostraktismi, millega saadeti Kimon pagendusse. Tõusid esile Ephialtes ja Perikles . 
Ephialtes viis läbi omanimelisi reforme, millega ta võttis nõukogult poliitilise võimu ja andis selle hoopis 
rahvakohtutele ja -koosolekutele. Sellega ta radikaliseeris Ateena demokraatia. Ta mõrvati ja tõusis esile 
Perikles. 
Perikles oli  mõjutatud perekonna poolt, kes olid aristokraadid. Ta oli väga hea  oraator , võrreldav Zeusiga. 
Ta oli kindlasti väga haritud ja rafineeritud, ta suhtles mitmete filosoofidega, tema õpetaja oli Anaxagorias, 
kes oli väidevalt esimene Ateena filosoof ja  Pheidias . Tema naine Aspsia oli ebastandartne, see oli ta teine 
naine. Ta oli Miletoselt sisserännanud endine prostituut. Ka nende suhe oli tolle aja kohta ebanormaaselt 
austusväärne. Ta oli ka suht haritud naine.  Perikles oli sisepoliitikas järjekindel  demokraat , ta viis oma 
poliitika läbi rahvakoosoleku ja üritas tugevdada nende autoriteeti. Selleks, et vaestel kodanikel reaalset 
võimaldada osaleda riigivalitsemises, algatas ta riigikassast palga maksmise. See oli suht väike, on nagu 
miinimumpalk. See kedagi rikkaks ei  teinud, aga vaestele väga oluline. Tema ajal saavutas Ateena 
demokraatia oma hiilguse.  Periklese  suund välispoliitiaks oli  imperialistlik , ta soovis suurendada võimu 
merel ja liitlaste üle. See oli türannia tegelt, aga käest seda anda ei saanud. Ta oli ka selgelt Sparta- vaenulik . 
Sellest tulenevalt sai alguse esimene suurkonflikt Ateena mereliidu ja Sparta vahel See oli I Peloponnesose 
sõda, jõud jäid võrdseks. Al 443 tuli Periklese kõrgaeg. Nime poolest oli see demokraatia, tegelikuses aga 
esimese mehe valitsus. Ateenlased ei juhtinud teda, vaid tema juhtis ateenlasi. Perikles oli samas hea ja 
tugev juht. 
Algas Ateena suur väljaehitamine. Ehitati kindlustuste süsteem, müürid, Pireuse sadama ja Ateenat ühendava 
koridori , millega muudeti Ateena suht vallutamatuks. Seni, kuni neil oli laevastik, polnud neil midagi  karta .   
Ehitati välja ka Phyx, rahvakoosolekuplats. Kogu selle üldvastujata oli Pheidias, kes oli ju Periklese sõber. 
Tekkis ka poliitline  skandaal . 430Ndatel hakkasid oponendid süüdistama Periklese kaaslasi Pheidiast 
varguses ja jumalatoetuses, Aspasiat jumalateotuses ja Anaxagoriat  jumalatoetuses (kuna päike on kivi), 
otse ei julgetud, kuna tal oli rahva seas nii suur autoriteet. Pheidias mõisteti süüdi, Anaxagoria toimetas ta 
ära. Oma naist suutis ta ikkagi kaitsta ja ta mõisteti õigeks. See näitas, et Periklese positisoon oli kohati 
ikkagi nõrk suutmata oma lähikondlasi piisavalt kaitsta. 
17.04. Puudu Ateena demokraatia funktsioneerimine . Peloponnesose sõda  Ateena ja Sparta sõda 431–404 
eKr ülevõimu pärast Kreekas. Lõppes Sparta võiduga ja mõlema osapoole  nõrgenemisega. Delose liit 
saadeti laiali ja laevastik võeti ära. Sparta- Peloponnnose liidule allutati ka veel. 
vt vanaaja poliitilist ajalugu, seal on põhjalikult
Krilias - tema juhtimisel hakkasid 30 meest omavalitsema. Need 30 olid määratud taastama ' isade  korda'. 
Hakati  tapma  ja mõrvama jne. See tekitas vastuseisu. Hulganisti ateenlasi läksid pagendusse. Seda nimetati 
30 türanni võimutsemisajaks.
See aeg hiljem pani ateenlasi oma süsteemi ümber  hindama . Muudeti seaduste muutmisprotseduuri ja tegid 
konsensuse tarviduse selgeks. Kuulutati välja  amnestia , v.a kõige verisemate oligarhide suhtes. 
Xenephoni järgi teab ajalugu suht detailselt. Pärslaste sekkumine Kreeka asjadesse sai regulaarseks. See sai 
alguse Peloponnose sõja ajal.  401. aastal puhkes Pärsias troonivõitlus. Kyros, see tüüp seal hakkas 
spartalaste toel koguma sõjaväge Kreeka aladelt. 10 000 meest sai ta kokku. Kyros sai surma ja Xerxes jäi 
võimule. Sõjaväepealikud olid väga võimekad. See kõik näitas, et kreeklaste sõjakunst on endiselt pärslaste 
omast parem ja see tekitas kreeklastes  uhkust . See teadmine kujundas nende meelsust ja sealt tuli idee, et kui 
kreeklased suudaksid oma jõu ühendada, siis saaks pärslastest jagu. See idee kestis kuni  Alexander  Suureni, 
kes tegi selle idee ka pm teoks. 
See tõi kaasa Sparta ja Pärsia suhete halvenemise, kuna spartalased olid Kyrost toetanud. Algas Pärsia- 
Sparta sõda. Sparta liider oli Agesilaos. Ta võttis ette sõjaretke Väike-Aasiasse ja oli edukas. Pärslased 
panid kogu oma  rahad  mängu, et Kreekas kujundada Sparta vastane liit, kuna lahinguväljal neil õnne ei 
olnud. Sealt sai alguse Korintose sõda. Samal ajal ateenalased taastasid ennast sellest rahast. 
Selle sõja lõpuks sõlmiti rahuleping, kuningarahu. See oli Xerxese rahu. See taastas Sparta hegemoonia, 
kes katkestasid oma liidu Pärsiaga. Kes rikub rahulepingut, seda ähvardab Pärsia agressioon. Rahuleping oli 
Spartale soodne. Kreeka linnad said autonoomia , st et kõik linnade liidud saadeti laiali. Sparta pidi andma 
Väike-Aasiasse Kreeka linnad Pärsiale vastutasuks. Järgnes Sparta hegemoonia tippaeg. Nad vallutasid ka 
Teeba akropoli, aga 3 a pärast seal kukutati see võim. 
Selle tegi ära demokraatlik riigimees Epameinondas, kes on tähtis tegelane. Tema juhtimisel Teeba muutus 
taas järjekindlaks Sparta-vastaseks ja lausa selle keskmeks. 
Varsti taastasid ateenlased ka oma mereliidu, mis oli Periklese omast väheke väiksem, aga arvestatav jõud. 
Teeba ja Ateena, kes olid varem vaenlased, liitusid Sparta vastu. Selles liidus saavutasid teebalased 371 
Leuktra lahingus  Sparta väe üle võimu. See oli üks silmapaistev lahing. See oli taktikaliselt oluline, 
ebastandartne ja mõjutas järgnevat taktikalist sõjakunsti. 
Pm teebalased viisid oma 
väed tiivale, mida neist ei 
oodatud. Spartalased 
kandisid märkimisväärseid 
kaotusi. Nende kuningas 
tapeti. See oli sümboolse 
tähendusega ka, kuna see 
oli 200a jooksul esimene 
sõda, mis spartalased oli 
kaotanud. Nende autoriteet 
langes, seetõttu 
Peloponnnesose liidus 
tõusis ülestõus ja taheti 
vabadust.
Epameinondas kasutas seda 
kohe ära ja tuli oma 
sõjaväega Lakooniasse  
Senised liitlased tuli nende 
poole üle. Spartat ta ei  
rünnanud, kuigi see oli 
müürideta. Ta tegi lihtsalt 
tiiru ümber Sparta. TA läks 
ka Messeeniasse ja 
vabastas nad. Messeenia vabastamine oli ränk löök Spartale, kuna seal oli põhiosa spartalaste heliootidest. 
See nõrgendas Sparta riigi majandusliku alust. Tehti Messeenia riik, mida varem ealses polnud olnud. 
Arkaadialased tegid ka riigi. Selle kõige tulemus Sparta- Peloponnnose riik, mis oli 200 aastat olnud, 
lagunes. Sparta hegemoonia langes.
See tõi kaasa lühiajalise Teeba hegemoonia, kus põhitegelane oli Epameinondas. Nad ei suutnud oma 
hegemooniat hoida, kuna nende liitlased olid ühted seni, kuni sai Sparta vastu olla. Siis läksid kohe tülli. 
Ateenlaste suhtumine- nad olid umbusklikus liidus ja neile ei meeldinud ,et Teeba oli nii tugev. Ateenlased 
liitusid vastukaaluks Sparta vastu. Kujunes Ateena- Sparta liit.  362 Mantineia lähedal toimus suur lahing, 
kus toimus nende kahe suurvõimu ja liitlaste vahel kokkupõrge. Epameinondas oli võidukas, aga suri pärast 
lahingut. Sellega jäid teebalased oma liidrist ilma ja seda loetakse Teeba hegemoonia lõpuks. 
Halicarnassose maoseleum. 
Kokkuvõtteks: Erinevad linnriigid tahtsid domineerida, aga ei suutnud. Kui üks tõusis esile, siis teised 
tõmbasid ta alla kohe. Selle taustal Pärsia mõjutas linnriike nii ,et talle oleks kasulik. 
Sotsiaalne struktuur
Toimusid ka sotsiaalsed muutused, põhiliselt polise korra murenemine.
Varanduslikud erinevused suurenesid- rikkad rikastusid, vaesed laostusid.  Rikaste  allikas oli kindlasti 
Pärsia raha. Kuna sõjapidamine oli suurtes mõõtmetes, pandi käibesse ka  vallasvara . Kui on palju raha, siis 
see koguneb reeglina ikka väheste kätte.  Ateenas oli demokraatlik kord, seal kontrolliti rikaste rahakasutust 
riiklikus sfääris ja seal talupojad ei laostunud ka. 
Vastuolud demokraatide ehk vaesemate ringkondade ja oligarhide ehk rikaste vahel. Sparta seisis oligarhide 
eest, Ateena demokraatide eest. Sotsiaalne  loosung oli maa ümberjaotamine ja vaeste võlgade 
tühistamine.  
See tähendas et paljud laostunud mehed pidid mujalt  teenistust  otsima. Lihtne lahendus oli palgasõdurlus, 
see levis kõvasti. Selleks oli  turg - Kreeka linnriigid vajasid sõdureid ja Pärsia vajas ka neid suht piiramatult. 
Pärsia jõud varsti koosnesidki kreeklastest. 4. saj vältel suur osa linnriikidest läksid üle kodanikuvägedelt 
palgavägedele. Kodanik on see, kes kaitseb- poliitiliste otsuste tegijad ja võitlejad ei langenud kokku. 
Rahvakoosolek tegi endiselt otsuseid, aga nad ei  teeninud  enam sõjaväes. 
Taas hakkas esile tõusma türannia. 5. saj keskpaiku oli türannia suht kadunud, aga 4. saj hakkasid uuesti 
tulema. Valdavalt oli tegemist palgasõdurite pealikega. Nad kasutasid hästi sotsiaalseid vastuolusid, esinedes 
vaeste  kaitsjana  rikaste vastu. Kõige  kuulsamad  türannid on Sitsiilias. Need monarhiad on hellenismiajastu 
eelkäiad. 
Monarhiate esiletõusu esindab  Makedoonia . 
Makedoonialased etnilistelt oli kreeklastele 
lähedased. Riik koosnes suurest tasandikust. 
Kuninga suguvõsa oli Heraklese järglased. See ei 
olnud absoluutne võim, mingit osa mängis ka 
rahvakoosolek. Olid talupojad, jalaväelased ja 
aristokraatlik ratsavägi.  Makedoonia kuningad 
hakkasid kontakte otsima lõunapoolega, 
Kreekaga. Esimesed kokkupuuted olid Pärsia 
sõdade ajal, sel ajal lubati neid osalema ka 
olümpiamängudel. Makedoonia kuningad 
hakkasid oma õukonda kutsuma kreeklasi ja 4. 
saj-ks oli õukond kakskeelne. Makedoonia 
kuningas pidi olema tugev, et talle kõik alluksid. 
Philippos  oli kõva tegelane. Ta võttis enda võimu 
alla mingi mäe, kus oli palju hõbedat ja kulda. St 
et ta oli teiste linnriikide suhtes eelisseisus. Ta 
hakkas raha müntima ja Makedoonia raha hakkas 
Kreeka drahmidega  konkureerima . Makedoonia 
oli rikas.  Teiseks korraldad ta ümber sõjaväe, 
kujunes välja Makedooni faalanks. Tema 
faalanks koosnes talupoegadest, mitte palgasõduritest. Ta hakkas kasutama ka neid koos ratsaväega, mis oli 
millegipärast ka uuendus, kuna kreeklased polnud ise selle peale tulnud. 
Pilt on vähe mööda, kuna esireal ei olnud nii 
pikki  odasid. Tagumisi odasid  hoiti  kahe 
käega, seega vähendati ka kilpi, see kinnitus 
pigem õla külge. 
Philippos oli hea  poliitik , ta kaalutles alati ette. Kui 
ta Kreeka linnriikide asjadesse end segas, siis nii, et 
ta alati kaitses kedagi, enda seisukohalt õigluse eest. 
Ta oli haritud mees. Taolid probleemid  alkoholiga . Tal oli palju naisi, kuna kõik liidud sõlmiti abieluga. 
Tema teine naine oli kõige olulisem, nimi oli Olympios, tal sündis Alexandros, keda kasvatati kui 
troonipärijat
Põhivaenlane oli Ateena. Mereliit oli äsja lagunenud. Nad üritasid rahu hoida. Pigem kasutada raha 
sisemisteks eesmärkideks kui sõjalisteks, seega Makedoonia esiletõus oli silmas pinnuks.  Demosthenes  oli 
rikast päritolu, ta teenis elatist kohtkõnede kirjutajana. Pidas varakult poliitilisi kõnesid ja kujundas hoiaku 
Makedoonia vastaseks. Tema kõned ärgitasid välispoliitilist aktiivsuse taastamist tema silmis Philippos oli 
Ateena vaenlane ja isegi paar kõnet olid tema vastu.  Tema kõned on suures osas säilinud, olles oluline 
ajalooallikas. Kreeka-Makedoonia konflikt, kus vastasmängijad ongi Philippos ja Demosthenes. 
Isokrates. Paljude kreeklaste jaoks oli Philippos aga  hellen  ja potentsiaalne ühendaja, ehk ta ei olnudki nii 
paha. 
356 puhkes nö Püha sõda, kus Philippos nägi võimalust ennast Kreekas kehtestada. Sõda puhkes Delfi 
oraakli pärast. Phookislastel oli teebalastega konflikt, esimestel oli vaja raha sõjaväe jaoks ja võtsid Delfilt 
laenu. Palkasid sõjaväe ja võitlesid Teebaga. Tessaalased pahandasid ja läksid phookislaste vastu, keda nad 
nägid templiröövlitena. Nende vastu kutsuti appi ka Philippos, kes läks võitlema õigluse ees.  Selle asemel, 
et jõuga Kreekat võtta, Philippos kasutas kavalust ja diplomaatiat. 346 suutis ta sõlmida rahu, Ateena astus 
sõjast välja. Philippos sai ilma probleemideta Delfisse marssida ja leebelt phookislasi karistada ja sai Delfi 
eesseisjaks. 
Kui Philippos oli nii lähedal, siis tajuti teda  ohuna . Demosthenes käiski Teebas kihutuskõnesid pidada. 
Pidasid ka  Chaironeia  lahingut 338, kus oli Ateena ja Teeba Makedoonia vastu. Kuna nad polnud ammu 
võidelnud, siis  nad kaotasid. Edasise diplomaatiaga saavutas ta üleüldise võimu Kreeka üle, see oli ka 
Kreeka iseseisvuse lõpp.
Philippos kuulutas välja ka sõja Pärsia vastu, moodustades Korintose liidu. Enamus Kreeka linnriike liitus 
vabatahtlikult. Spartalased ei liitunud ja Philippos ei  sundinud  ka neid. 336 aastal Philippos mõrvati 
lambiselt, aga ilmselt isiklikel põhjustel
Uueks kuningaks sai Aleksander. 356 sündinud. Tal oli suurepärane päritolu- isa Heraklesest ja ema 
Achilleusest. Õpetaja oli Aristoteles. Nende jaoks, kes ei olnud Makedoonia ülemvõimuga nõus, oli see 
märk, et äkki saab nüüd vabaks. Ehk siis üritati lahku lüüa. Kui Aleksander läks põhja poole hõime alistama, 
levis  kuulujutt , et Aleksander on surnud ja siis hakkas Ateena ja Teeba jm mässama. Aleksander tuli korda 
majja lööma ja ta oli äkilisema  iseloomuga . Seega ta hävitas karistuseks Teeba. Aga kuna ta oli hästi 
kultuurne, siis ta jättis koorilüüriku Pindarose maja püsti. 335 a oli see ja Kreeka oli rahustatud. Aleksander 
tegi teoks selle, mis ta isa oli kavandanud- panhelleniku sõjaretke Aasia vastu. Pärsias oli võimule tulnud 
Dareios III, ta oli tulnud riigipöördega. Pärsialastel oli tugev laevastik. Tema eesmärk oli võtta ära linnad 
maismaad pidi ja blokeerida nii juurdepääs Pärsia laevastikule. 
Issose lahing 333, Tyrose piiramine 332. Egiptus alistus vabatahtlikult. 331 tungis ta Mesopotaamiasse, 
Gaugamela  lahing, pärslased löödi puruks. Sealt edasi Babüloni, siis Ausasse. Persepolis 330, sinna pandi 
tuli otsa. See oli sümboolne ära võtmine, kuna see oli pärsialaste vana pealinn jne
Dareios oli oma postisiooni kaotanud ja alluvate silmis ja ta mõrvati. Aleksander muutis oma positsiooni- 
seni oli ta olnud hellase liiduväe juht suurel kätemaksuaktsioonil. Nüüd muutust ta aga Pärsia kuningaks. 
Seega ajas ta taga Dareiose mõrvareid. Edasi oli 4a Kesk-Aasias, sai naise. Siis Läks Induse äärde. 
Hydaspese lahing oli viimane suurem 326. Ta oleks edasi läinud, aga sõjaväe sunnil pöördus tagasi.  
Aleksander pidi  korraldama  ka oma impeeriumi valitsemist. Ta pidi tagama kohaliku ülikute rahulolu ja 
hakkas määrama neile ametikohti. Ta pidi olema neile vastuvõetav ja selleks pidi ta olema Aasia kuningas. 
Ta hakkas käituma kui kuningas. Ta hakkas kandma alamate ees pärsiapäraseid riideid , aga mitte kreeklaste 
ees. Ta hakkas nõudma ka  maani  maha kummardamist nagu pärslastel kombeks oli. Asiaatide jaoks oli see 
normaalne, kreeklaste jaoks tundus see  alandav . Kujunesid  teravad konfliktid.
 Aleksander oli endast ülimalt heal arvamusel, kuna ta oli 30a ikkagi maailma vallutanud. Armastas isa 
kombel  juua. Lõpuks lasi ta end jumalana austada. Theos ambetos- võitmatu jumal. Olid kaks vandenõu- 330 
ja 324. Aleksander mõtles veel edasi vallutada ja plaanis sõjaretke Araabia vastu, vb ka Lääne poole. 323 ta 
aga suri malaariasse. 
Väepealike vahel läks võitluseks, u 50 aastat.
Kreeka, sel ajal kui Aleksander oli sõjaretkel, oli rahulik. Toimus endiselt demokraatia. Aleksandrist jäi 
maha vaid  rase  naine. Laps ja naine tapeti hiljem võimuvõitluse käigus. Dünastia tulevik oli tume. See näitas 
võimalust, et Makedoonia võimust saab nüüd lahti. Ateenlased aktiviseerusid. Aga nad said lüüa ja 
merelaevastik oli suht läbi. Pärast seda nõuti ka riigikorra muutust. Keskmine riigikord- kodanike 
varanduslik tsensus  ehk kodaniku õigusega inimesi oli vähem. See oli klassikalise kreeka demokraatia 
lõpp. 
Demosthenes oli sunnitud ka põgenema, läks Poseidoni templisse. Kuna jälitajad ei saanud siseneda, siis 
Demosthenes tappis end. 
Klassikaline kreeka kultuur
Koorilüürika oli väga levinud. Pindaros  tegutses just 5.saj I poolel. Koorilüürikat kanti ette avalikel 
üritustel. Oli ka kreeka teater. 
5/4 saj saab alguse ka kirjutatud ajalugu. On ka filosoofia õitsenguaeg 4.saj. Hakati tegema loogilisi järeldusi 
igast asjadest. 
Pindaros, oli teeba päritolu kuulus poeet. Sündinud 520ndatel. Tema aeg oli Pärsia sõdade ajal. Ta oli 
aristokraatliku päritolu, seega ei  tundnud end alamna Pärsia ees. Ta jagas oma poeemides delikaatselt 
õpetussõnu valitsejatele. Põhižanr oli tal spordivõistluste võitjate ülistuslaulud ehk epinikion. Seal on 
esindatud ehe aristokraatlik maailmavaade. Ta ülistas neis võitu ja  edukust , ja need on antud jumalate poolt. 
Jumalad annavad edukuse neile, kes on selle ära teeninud, kellel on voorus ehk  arete , mis tähistab inimestes 
kõige  positiivset . Kellele on on antud voorust, antakse edu ja võimu. Pindaros ülistas seda jumalatest 
väljavalitud olemist. 
Draama  tähendab tegevus, see tähistas teatrikunsti. Teatris etendati etendusi ja peeti vahel ka 
rahvakoosolekuid. Etendused on Dionysuse  auks peetavatest pidustustest välja kujunenud. Etendused 
kuulusid pidustuste programmi ja niisama neid ei peetud. Talvised Lenaia pidusused ja suured dionüüsiad, 
seal tehti põhiliselt etendusi. 
Teada on paremini suured dionüüsiad, mis kestis 6 päeva neist 5 päeva etendusi. Need oli võistulaulmised. 
Esimesel päeval oli Dionysuse auks  peetavad koorid ehk dithyrambos, siis kolm päeva tragöödiatele ja üks 
päev komöödiat (5tk). Järjekord on vaieldav. Tragöödiad omasid mütoloogilisi süžeesid. 5. saj olid 
komöödiad aga päevakajalised, ehk poliitilised. Aristophanes oli üks kirjanik. Lisaks poliitilisusele olid nad 
ka nilbed. Tragöödiates on poliitiline taust vaid aimatav. Aischylos oli ka kirjanik. 
Filosoofia. 
Sokrates,  Platon  ja Aristoteles on just sellest ajast. 5. saj tegeles maailma üldise ülesehitust 
puudutavate probleemidega, aga seletaine läks arhailise  ajaga  võrreldes rohkem loogilisele pinnale. 
Parmenides- olev on ja olematut ei ole. Parmenidese arvates on ainuke asi, mida on võimalik ilma endaga 
vastuollu minemata ütelda: "Olev on ja olematut ei ole". Selle  eelduseks  on, et olev on muutumatu ning 
sellest tulenevalt hävimatu,  igavene  ja liikumatu, kuna selleks, et muutumine oleks võimalik, peaks olema ka 
midagi muud peale oleva (muutumine eeldab algseisundi saamist mitte olevaks ja uue seisundi ehk vast 
mitte olnu saamist olevaks), mis on aga võimatu, kuna kõik, mis pole olev, on mitte-olev, mitte-eksisteeriv. 
Tegemist on äärmusliku "loogilise" väitega, mis lähtub vasturääkivuse välistatusest kui 
ühest  loogika  põhilisest printsiibist, mille esmasõnastajaks võib Parmenidest teatud mõttes pidada, kuigi 
loogika kui valdkond tekkis märksa hiljem. Parmenidese loogikat pole ka sisu poolest õige pidada väga 
sarnaseks abstraktse või formaalse loogikaga, tegemist on pigem iselaadse "füüsilise loogikaga". 
Muutumatust  olevast  tekib muutumate näivus. 
Empedokles - Empedoklese õpetuse järgi koosneb kogu olev neljast juurest (hilisemas 
terminoloogias  elemendist): vesi, maa,õhk ja tuli, mis ei teki ega kao, on igavesed , muutumatud ja võivad 
seguneda, kuid mitte üksteiseks muunduda. Nende omavahelisi suhteid mõjutavad kaks 
vastasjõudu: Armastus (philia), mis paneb mateeria eri vormid tõmbuma ja segunema, ning Vaen (neikos), 
mis sunnib neid üksteisest eralduma ja eemale tõmbuma. Elementide teooria võttis omaks ka Aristoteles ja 
see jäi valitsevaks kuni uusaegse keemia tekkeni. Empedoklese  teoorias  elusolendite  tekkest  on 
nähtud  evolutsiooniteooria  eelvormi. Selle järgi kujunesid eri kehaosadest algul kõikvõimalikud juhuslikud 
moodustised, millest jäid püsima ainult otstarbekohased eluvõimelised kombinatsioonid. Empedokles 
kinnitas ka, et kõik  elusolendid on vaimselt  samased , mis  viitab  tõenäoliseltpütagoorlikule mõjule.oli 
ka müstik ja poeet. Talle omistati  retoorika  leiutamist. Pluss imetegija.
Anaxagoras - Oli suure Ateena riigijuhi Periklese lähedane sõber. Pidi Ateenast jumalateotamises 
süüdistatuna põgenema. Anaxagorase filosoofia kohaselt on materiaalne maailm ühtne, kõik sisaldub 
kõiges. Kõik antud kvaliteediga aineosakesed on lõpmatult edasi  jagatavad  – nähtus, mida nimetab 
homöomeeriaks. Ainus  teistega  segunematu, puhas aine ja jõud on mõistus, mis on esile kutsunud maailma 
kujundava liikumise. Tema õpetusest leidub ka ideid astronoomia ja  matemaatika  alalt
Demokritos  -väitis, et ümbritsev maailm koosneb lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest  osakestest  
– aatomitest. Nende ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid 
esemeid. Kinnitas, et  aatomid  liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. Huvitus 
kõigist loodusteadustest.
Sofistid - õpetlased. Nad õpetasid neile, kes tahtsid ja maksta suutsid ehk aristokraatidele praktiliselt 
tarvilikke asju. See oli poliitika ja kõnekunst peamiselt. Protogoras, kes oli Ateenas Periklese ajal. Ta tuli 
maailmateemadelt inimlike teemade juurde. Kaks suurt väidet on teada: Kõigi asjade mõõt on inimene ehk 
mõtisklus oleva ja olematu üle omad tähtsust vaid inimliku poole pealt. Teine on see jumalatest ei tea seda, 
et neid on või ei ole või millised nad on. Varem oli levinud arvamus ,et jumalikud reeglid on need, mille järgi 
inimene elab. Tema järgi aga inimesed määrasid reeglid, moraali ja eetikanormid. Tema nägi oma eesmärki 
õpetada head mõõtu leidma, kuna inimene on kõigi asjade mõõt. Ehk kasvatada vastutustundlikke 
poliitikuid . 
Osa sofiste hakkas mõtlema, et mille järgi teatakse, millised on sobilikud  normid. Eeskujusid  nähti looduses. 
Seal on näha, et tugevam domineerib nõrga üle. Õiglane on see, mis on tugevamale sobiv. Seda arutlesid 
aristokraadid. Osad neist olid ka oligarhide riigipöörde liidrid. Ehk siis nad leidsid, et neil on õigus 
domineerida nõrkade üle ja seetõttu on Ateena demokraatia  ebaeetiline  kord. See tekitas lihtrahva poolt 
sofistide  suhtes skpetismi. Rikastele see idee aga meeldis.
Sellised kontekstis tegutsed ka Sorkates Peoloponnose sõja ajal. Ta oli keskmise jõukusega, kiviraiduri 
poeg. Ta hakkas õpetama, sõja ajaks oli temast saanud tuntud veidrik- ühelt poolt liikus noorte sofistide 
seltskonnas ja jagas seal õpetusi. Sokrates ei kirjutanud mitte midagi, aga tema  sai suureks eeskujuks oma 
õpilastele Xenophon ja Platon. Nad mõlemad kirjutasid Sokratesest idealiseerivalt, aga nad on põhilised 
allikad. Platon  pani tihti oma jutustustest esitama  Sokratest  oma seisukohti ehk on raske vahet teha, mis on 
Platoni ja mis Sokratese seisukoht. Nende teostes ilmub Sokrates sofistide vastasena, kes kummutab nende 
vaateid. On olemas ka teine allikas, komöödiakirjanik Aristophanes, kes kirjutas “Pilved”, kus peategelane 
oli Sokrates. Seal kujutati teda nii nagu lihtne ateenlane nägi. Seal ilmneb Sokrates naeruväärse sofistina, kes 
õpetab igast  jama . Ehk kuigi ta liikus nende seltskonnas, vastandus ta sofistidega. Esimese  asjana  rõhutas ta 
seda ,et ta ei õpeta raha eest. Teine asi oli see  eetilised  normid on absoluutsed ja inimesele juba ette antud, 
vb jumala poolt. Ta sundis inimesi defineerida inimlikke kategooriaid (õiglus, tarkus). Ta  tunnistas , et ta ei 
tea midagi, aga ta teab, et ta ei tea. Samas sofistid, ei tea, et nad ei tea. Teadmatuse tunnistamise kaudu 
üritab ta jõuda teadmiseni. Ta uskus ,et kes mõistab voorusi, kes teab, mis on hea, käitub hästi. Teadmine 
voorusest on ülim voorus. Sealt aga tuli kriitiline  hoiad  Ateena demokraatia suhtes, kuna valitsema peaksid 
need, kes teavad, kes on vooruslikud. Aga Ateenas valitseb lihtrahvas, kes ei tea midagi voorusest. 399 anti 
Sokrates Ateenas kohtu alla, et ta ei austa korralikke jumalaid ja rikub noorsugu. Ta mõisteti süüdi ja sai 
karistuse valida. Ta määras endale hoopis  autasu ja  kohtunikud  solvusid, mõistsid ta surma. 
Xenophon- ajaloolane ja kirjanik. Käis sõjas. Ta kirjeldab oma sõjaaega, kuidas Kyros vallutas ja  aastaid 
411- 362. Pööras tähelepanu isikutele ja Ateena vaenlasena vaikis nende olulised sündmused maha. 
Isokrates- suur kõnemees ja retoorik (vt raamatutest, netis  polnud)
Platon-  Aristokraatlikust perekonnast, tema õpetus puudutas pea kõiki filosoofia valdkondi.  Üks on tõelise 
tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja  muutuvate  ning kaduvate esemete 
maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad 
esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, 
asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis oma 
ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad 
iseeneses, sõltumatult kõigest  muust , moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse – ousia, mida pole 
võimalik tajuda meeltega , kuid mida avastab surematu ning preeksisteeriv hing kaemuses. Kehalised esemed 
on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise aga on paradeigmata – algkujud. Koopa 
võrdpilt . I nimese  hing on surematu ja on näinud ideid enne sündimist. On kõrgemad ja madalamad ideed
Aristoteles- Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse  paljudele  
uutele teadusharudele. Aristotelese on suured teened  ka bioloogias (loomade anatoomia ja süstemaatika,  
esteetikas  (eriti katarsise teooria), eetikas, riigiõpetuses (politoloogias) ja kosmoloogias. Atomistikat 
Aristoteles ei pooldanud. Mateeria ja vorm on igal füüsilisel asjal, aga need ei saa eksisteerida ilma 
elementideta. Miskit ei saa sündida mittemillestki. Elusolenditel kaks  tegelikkust : vorm on esimene 
tegelikkus ja  toimimine  on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile. Looduse toimimine: alati kui 
põhjused  toimivad , realiseeruvad kavandid. Aristotelese üldine  kontseptsioon  ei jäta kohta loovale ega 
kavandavale jumalusele. Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus.... jne.....
Vahemere lääneosa 10-3 saj
Võib rääkida neljast suurest etnilisest grupist: Foiniiklased oma  Kartaago , siis kreeklased, ja siis on ka 
itaalia põliselanikud, kes on  itaalikud  (indo-euroopa keeli räägivad, sh latiinid) ja  etruskid . 
Foiniiklased
Kartaago (Carthago, Karchadon, Qrt Hdšt) on lad.k nim selle linna kohta, tõlkes uus linn. Seal  elavat  
rahvast nimetati foiniiklasteks või punices ehk  puunlased . Linn rajati 8. saj paiku. Seal austati foiniikia 
jumalaid (Ištar, Baal) ja riituste hulka kuulus ka inimohver. '
Allikate suhtes- oli foiniikia keelne kirjavara, aga seda pole säilinud, va raidkirjad. On olemas vaid 
hilisemad tõlked kreeka ja ladina keeles. Mõlemad olid kartaagolaste vaenlased ja mõlemad käsitlesid teda 
vaenulikus vaatepunktist. 
Kartaago oli linnriik, aga hegemoniaalne. Suht varakult kujunes neil impeerium või sõltuvad linnriigid 
ulatuslikul alal. Nad võisid olla Kartaago hegemooniat tunnistavad liitlased. Aga Aafrika hõimud allusid ka 
neile  sisemaal . 
Riigikord: Tegu oli aristokraatliku vabariigiga, kreeka autorid  tunnustasid  seda  riigikorda , pidades seda 
ideaalselt sulanuks. Riiki juhtus kahekojaline nõukogu, vb senat  300 liiget ja kitsam 30 liikmeline. 
Aristokraatlik kohtukoda 150 liiget. Riigi eesotsas seisis rahvakoosoleku poolt valitud kaks kohtunikku, 
sufes , nim ka kuningaks, kuigi nad seda ei olnud. Mago dünastia oli suht domineeriv. Rahvakoosolekule 
pandi asi vaid siis, kui nõukogu ei jõudnud otsusele. 
Kartaago kodanikud ei olnud sõjaväekohustuslased. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Kartaago oli väga 
rikas linn, seetõttu said nad palgata ka. Oli ka sõltuvate liitlaste sõjavägi. Kartaago oli suur linn, müüride 
pikkus oli 37 km, päriselt ka. Mõned kreeka autorid räägivad 6korruselistest majadest. Vb liialdus, aga 
korruselamud oli raudselt. Hea kaubasadam. Kartaago mõisad olid hästi korraldatud ja õitsvad. 
Põlluharimine ja kaubandus olid  super  neil. 
5-3 saj olid nad pea lakkamatult sõjaseisukorras kreeklastega, sitsiilastega. Piir sõdade ajal kõikus, aga jäi 
üldjuhul samaks. 
Põhilised järgud: 480 oli esimese suur konflikt. Kaks türanni sürakuusa Gelon ja Theron liitusid Himera 
türanni vastu ja võtsid ära. Himera linn kutsus Kartaago appi. Toimus suur lahing, Kartaago vägi sai 
hävitavalt lüüa. Gelonile järgnes Hieron kuni 466a ja  sitsiilia  linnade hiigelaeg oli. Oli pool saj  vaheaega .
Siis 5. saj lõpul algasid uuesti  rahutud ajad. 415 saatsid kreeklased sürakuusa vastu sõjaretke, feilisid. 
Seejärel võtsid kartaagolased ükshaaval ära Kreeka linnu Sitsiilias. Sürakuusas tuli võimule  Dionysios , kes 
oli tolle perioodi võimsaim valitseja ilmselt. Ta sõltus sõjasaagist, kuna oli vaja palka maksta ja nii ta siis 
hoolitses, et sõda ikka käiks. Ta pidas kartaagolastega vähemalt neli sõda ja finantseeris end sellega. Ta 
võttis orje ja müüs neid maha. Ehitas Sürakuusa linna välja ja tema ajal oli see Kreeka suurim linn. Valitses 
kogu Sitsiilia kreeklaste ala, nende jaoks oli ta Sitsiilia valitsejaks. Kui ta ära suri 367, Dionysios II tuli ja oli 
segaduste aeg.  Võim  vaheldus  kuni 344, kuni Korintosest tuli abivägi koos Timoleoniga, kes väikse 
sõjaväega osutus edukaks.  Ajas türannid minema, võttis võimu ja kehtestas vabariigi enam-vähem. Läks 
sõtta ka kartaagolaste vastu ja sai seal ka paar korda võita, öeldi, et jumalad olid tema poolt. Kukutas 
türannid ka teistes linnades. Vanaduses pani võimu maha ja tuli uus valitseja.
Viimane faas on türann Agathokles, kes valitses  Sürakuusat 316- 289.  Pärimus tema suhtes on vaenulik, 
väidetavalt halb valitseja- madalat päritolu, rikaste vastane (tappis ja jagas nende varandust). Sõdis põhiliselt 
kartaagolastega. Ta oli ses suhtes innovatiivne- ta viis oma väed Aafrika poolt sisse nai käis sõda kahel pool. 
Lõpetas sõja Sitsiiilias ja võttis Kreeka alad oma võimu alla. Oma aja suur valitseja. 
Etruskid
Kreeklaste jaoks türeenlased ja roomlaste jaoks trusci. Allikate kohta: nad võtsid 7/8. saj kasutusele 
tähestiku, kreeka muganduse ja jätsid endast maha palju lühikesi tekste, valdavalt hauakirju. Neist saadakse 
täiesti aru. Pikemaid tekste säilinud eriti pole. Raidkirjaktekstid on nii lühikesed, et pole võimaldanud keelt 
päriselt mõista. Seega jälle on tundud kreeka ja rooma allkate põhjal ja hästi oluline on arheoloogia kuna 
hauakambrid on säilinud hästi. 
Päritolu ei ole teada. Osa autoreid arvasid ,et nad on Itaalia põliselanikud, teised arvasid ,et Türgist sisse 
rännanud Trooja sõja ajal. 8. saj on märgata tugevaid idamõjusid ja seega oli väga levinud seisukoht just see, 
et nad rändasid sisse Väike-Aasiast.  Praeguseks  nii ei arvata, kuna idamõjud on universaalsed , seostatav 
foiniiklaste kolonisatsiooniga ja need mõjutavad ka kreeklasi. Arheoloogia ei näita sisserännet. 
8 saj esileõusmist stimuleerisid kontaktid foiniiklaste ja kreeklastega. Nende aladel olid metallikaevandused. 
Hiilgeaeg oli 8-5 saj. Sel perioodil kujunesid linnriigid (12 linnriigi liit, keskus Volsinii linn). Etruskid olid 
kuulsad  oma linnaehituse poolest. Etruski linnad on aga tänapäeva linnade all ja seega nende linnadest on 
vähe teada. 
7. saj hakati rajama suuri kääbashaudu. Cerveteri hauakambris oli 4 kambrit. 6. saj kujunesid nö tänavad, 
kus olid majad, mis tegelt olid perekondade hauakambrid. On leitud ka freskodega kaunistatud haudu. Need 
annavad ka hea ettekujutuse  elulaad ist. Ilmalik kunst. Sealt järeldub jõuka ülemkihi olemasolu. Kreeka 
allikad räägivad etruskide luksusest. Etruskide naiste positsioon oli kreeka seisukohalt skandaalselt kõrge.  
Mehed ja naised sümpoosionil olid koos, st sugudevaheline eristatus ei olnud nii hull. Nad kasutasid ka orje 
palju. 
Religioon: oli palju jumalaid ja teiste silmis religioosne rahvas.  Austasid ka Apollonit. Ennete tõlgendamine. 
Poliitiline korraldus: Varasemal perioodil valitsesid linnriike kuningad. Alates 5. saj on näha vabariiklikku 
korda. Vb toimus areng monarhialt vabariiklusele. Sõjalises mõttes võtsid etruskid kasutusele ka kreeka 
faalanksi. 7/6 saj said etruski soost kuningad Tarquiniused võimule Roomas. Kolm viimast Rooma kuningat 
olid etruskid. Rooma oli teatud mõttes etruskide võimu all, aga pole kindel, kas see tähendas nende 
ülemvõimu, sest pärimuse järgi  roomlased valisid etruski kuningad ise. Ta võis olla üks paljudest 
linnriikidest lihtsalt. 
6. saj hakkas etruskide allakäik. 509 etruski soost kuningad Roomas kukutati ja tehti vabariik. Ka laevastik 
474 sai sel ajal hävitavalt lüüa. Sealt edasi mere ülekaal oli kreeklastel. Põhjapoolt tungisid sisse  keldid . 5. 
saj kui Rooma tugevnes, langesid  nad järjest nende võimu alla. Ja 4-3 saj vältel vallutati nad täielikult.    
Rooma linnriik
265. a langes veel seni viimane  Roomast  sõltumatu linnriik Volsiini. 509 kuningad aeti Roomast minema ja 
algab varajane vabariik edaspidi. 
Allikad
sellest ajast endast pärinevaid kirjalikke allikaid pole. Roomlased võtsid 7. saj lad k kasutusele ja tehti küll 
tekste, aga need pole säilinud. Säilinud on 3.saj e.m.a. Ehk kõik tekstid on hilisest ajast.
Rooma riigi ülempreester  pontifex   maximus  pidas ammustest  aegadest  peale  kalendrit , mis tähistas päevi, 
kus olid kirjas päevad, mis olid lubatud avalikeks üritusteks (fasti). Nii kujunesid nimekirjad ja sinna pandi 
ka konsulite nimed kirja, väidetavalt juba 509.a, aga daatumid on ebakindlad. Varsti hakati ka muud infi 
sinna lisama ja nii kujunesid aastaraamatud ehk  annaalid . Al 3. saj hakkasid nendega tegelema erinevad 
Rooma ajaloolased, nim annalistideks. Umbes 130 a paiku publitseeris üks neist annaalid raamatutena. 
Ajalugu uuriti edasi, ja kirjutati järjest üle edaspidi. Ükski neista annaalidest pole säilinud, aga hilisemad 
ajaloolased kasutasid neid ohtralt. 
Kaks autorit, kelle kaudu on säilinud: Dionysios Halikarnassos ja teine  Titus   Livius , kes on tuntum ja tema 
teos muutus pea  rahvuslikuks  mütoloogiaks. . Nad mõlemad elasid Augustuse ajal, ajaarvamise vahetuse 
paiku. Nad kirjutasid annalistliku traditsiooni alusel. Käsitlevad sama asja, faktoloogia suht sama, teosed 
ilusti säilinud. 
Selle tulemus on see, et varajane Rooma ajalugu on teada erakordselt detailselt. Kuigi nad on kujutanud seda 
aega natukene romantiliselt (võrreldav väärtuselt Vana testamendiga). Põhiliselt tuleb tugineda 
arheoloogiale. 
Rooma oli üks  latiini  linnadest. Nad paiknesid Tiberi jõe ühel poolel. Rooma oli suht põhjapoolne ja 
strateegiliselt olulised kohas. Paiknes 7 künkal ja oli oluline ülekäik Tiberi jõel.
Asula oli olemas juba 9. saj peale. Linnast saab rääkida juba 7.saj. 
Cloaca, millega  reovesi  juhiti Tibersse. 
6. saj mutuus Rooma tõeliseks linnaks. 
Roomlased olid 3.saj  tihedates kontaktides kreeklastega ja üritasid nende sarnaneda. Sellest tulenevalt 
Rooma linna asutamise eelugu  seostati  Kreeka mütoloogiaga. Trooja sõjas oli kangelane Aeneas. Pani 
aluse Juljuste suguvõsadele. Julus rajas mingi linna. Läks hulk aega mööda ja Rooma linna asutamislugu, 
mis on juba teada. 
Pm- sabiinide ja latiinide ühises koostöös valmis linn. See lugu ei ole hiline väljamõeldis, see lugu oli 
teada kõigis detailides juba 3.saj, vb isegi 5.saj ehk tegu on vana müüdiga. 
Ajloolised tegelased on kolm viimast rooma kuningat, kes olid etruskid. Tarquini dünastia- Tarquinius 
Priscus, Servius Tullius, Tarquinius Superbus. Nendega seostati Rooma linna väljaehitamist- müürid, 
teed, templid. Ja nii kujuneski Rooma võimsaks linnriigiks. Rooma kuningriigi ajastu on poolmütoloogiline 
aeg. Kõik faktid ei pruugi tõesed olla. See lugu oli roomlaste jaoks tähtis ja sümboolne. Isegi kuningate 
kukutamise aeg, 509 võib olla vaieldav (Ateena türannia  kukutamine  510 eekujuks?)
Järgnes sündmus, kus kuningavõim kukutati ja vabariik kehtestati.  Seejärel valiti kaks iga aasta valitavat 
konsulit . Porsenna tahtis  Roomat  vallutada, aga 496 Rogilluse lahingus löödi ta puruks. Nende sündmuste 
tagajärjel oli see, et etruskid ei suutnud Roomat vallutada, Tarquini dünastia oli läinud ja kuna etruskid 
kaotasid, allutati nad ülemvõimule. Nendega sõlmiti rahu võrdsetel alustel. Saab alguse varajase vabariigi 
periood.  
Varajane vabariik 509-295
Siseriiklikult seisuste konflikt ja välispidiselt Rooma laienemine linnriigist kogu Itaaliat  hõlmavaks. 
Siseolud
Kodanikud olid hierarhias.  Patriitsid  ja plebeid. Mõlemad olid rooma kodanikud, aga partriitsid olid 
täisväärtuslikud kodanikud ja plebeid olid piiratud õigustega. Nad kõik osalesid rahvakoosolekul ja kõik olid 
sõjaväekohustusega. Plebeidel puudus õigus olla valitud senatisse ja üldse kuskile kõrgemale riigiametisse. 
Teiseks, kõigil võis olla oma varandus, sh kinnisvara, siis patriitsid said, aga plebeid ei tohtinud osa saada 
Rooma valikust maast ehk riigi maast ehk ager publicus. 
Plebeidel olid kahte moodi pretensioonid: jõukad plebeid tahtis poliitilisi õigusi ja riigiametitesse, ja teiseks 
võlavabastust, sest  keskelt läbi olid plebeid hästi vaesed, nad olid võlaorjuses ( nexus ) ja pidi teenima 
võlakatteks. Võlaseadused olid karmid: kui ei suutnud võlaorjusest välja tulla, siis müüdi päriselt orjaks 
(servus), aga väljapoole Roomat,  või hukati. Võlaorjad ei langenud kodakontsusest välja, st et Rooma 
kodanike hulgas olid ka poolvabad inimesed.
Suhe patroonide ja klientide vahel, kus patronus võttis vaesema roomlase kui sõltlase cliens oma kaitse 
alla. Kaitses kohtutes, aitas majanduslikult ja vastutasuks pidid olema ustavad, toetama  patrooni kui too abi 
vajas ja vahel hääletasid nii nagu patroon soovis. Kliendid moodustasid ka kaitsesalku, väeosi. Paljud 
patroonid olid patriitsid, aga kliendid ei pruukinud olla vaesed plebeid. Ka jõukatel plebeidel võisid kliendid. 
Siit edasi plebeid hakkasid oma õigusi nõudma. Üks alus oli seepärast, et nad olid enamus sõjaväes. 
Hakkasid streikima ja said nii poliitilisi õigusi. Võisid moodustada omasid koosolekuid consilium plebeis ja 
nad said valida omale eestseisjad tribuni, kellel oli õigus vetostada Rooma riigiametnike otsused, kui need 
käivad vastu pleiebde huvidele. Järgmine nõue oli panna kirja Rooma tavaõigus. 451 koostati Rooma 
esimesed seadused 12 tahvli seadused, mis ei ole säilinud. Need oli väga karmid, rõhutasid seisusevahet, 
panid paika võlaõiguse ja perekonnaõiguse. Plebeidele suurt kergendust neile see ei toonud, aga vähemalt oli 
asi kirja pandud selgelt ja nii palju seadusi väänata enam ei saanud. 367 kehtestati uued seadused, kus 
leevendati võlatingimusi, seati ülempiir riigimaa kasutamisele (pandi piir rikaste perekondade eravalduste 
suurenemisele) ja plebediel lubati pääseda konsuliametisse. Plebeide koosolek muudeti riigi seadusandlikuks 
koguks ja kasvas kokku rooma rahva koosolekuga. Partriitsid sulasid  rikkamate plebeidega ühte järk-järgult 
ülemkihiks nobilitet kust ikkagi pärinesid kõik ametnikud. Plebei võib ühes mõttes olla kui üldnimetud 
lihtrahva või rahvamassi kohta, aga teiselt poolt, kui rääkida plebei suguvõsasest, siis nad olid patriitsidega 
ühel pulgal ja ei olnud sugugi kehvemad. 
Rooma väline laienemine
(vt kaarti järgmisel lehel)
5. saj- Rooma oli jätkuvalt väike, aga tugev linnriik ja mõjusfäär polnud sugugi suur. 
4. saj algul oli väike tagasilöök. 390 tungisid keltide või  gallid  sisse. Lõid  Allia  lahingus Rooma sõjaväe 
puruks. Sissetund pidurdus.
340- 265 hakkas peale suur laienemine. Pea  sajandiga  vallutas kogu Itaalia 
Rooma põhilised vastased olid samniidid, kes olid Itaalia lõunaosas. 340a toimus ka viimane suur latiinide 
ülestõus roomlaste vastu. Selle mahasurumine muutus välina kodakondsuspoliitikat, st nüüd hakati lepinguid 
sõlmima iga liitlasega eraldi. Latiinidele anti ka rooma kodakondsust, et integreerida latiine riigikodanikeks. 
Sammiidi sõdade ajal oli veel üks muutus.  Varem oli hopliidi faalanksi taktika, aga mägistel aladel 
kujundasid nad välja oma manipulaarse lahingurivi, kus olid väikesemad sõjaväeosad. Ehk kujunes uus 
liitlaspoliitika ja lahingutaktika. 
Jäid alles veel Lõuna-Itaalia Kreeka linnad. 
Suurim oli Tarentum (Taras). Seal 280 
läksid tülli roomlastega. Roomlased 
võitlesid Pyrrosega ja see oli viimane etapp 
Itaalia alistamises. Pyrros võitis roomalasi 
kahes lahingus (pyrrose võit- selline võit, 
mis ähvardab sind ennast), 
finantsprobleemid. Taganes ja läks hoopis 
Sitsiilias kartaagolastega võitlema. Rooma 
võttis kogu Itaalia enda alla (Galliat e 
Põhja-Itaaliat sinna alla ei loetud). 
Kreeka autor  Polybios  kirjutas 2. saj 
keskel, st et ta kirjutas oma kaasajast. Ta 
oli aristokraat. Ta suhtles tihedalt Scipio 
Aemilianusega, kes oli tähtis riigimees ja 
hiljem Kartaago hävitaja. Ta oli 
intellektuaal . Seega Polybios nägi Rooma 
riigi seestpoolt  toimumist  ja sai Rooma 
riigikorra austaja, arvas, et parem kui 
Kreeka oma. Leidis, et Rooma hegemoonia 
kujunemine on hea  paratamatus . See 
väljendus ka tema ajalooraamatutes. Ta 
nägi, kuidas Roomast sai maailma 
valitseja. Kirjutas kreeka keeles. Tööd olid 
mõeldud haritud roomlastele ja 
kaasaegsetele kreeklastele. Teine allikas on 
endiselt Titus Livius. 
Hellenistlik maailm ja Rooma vabariik
4-1 saj
Hellenism
Kreeka ja  idamaade  ajaloos on ajajärk Aleksander Suurest Vahemere  idaosa  kreeka riikide langemiseni 
Rooma võimu alla tuntud hellenismiperioodina. Sageli loetakse selle alguseks Kreeka linnriikide alistumist 
Makedoonia kuningale Philippos II-le 338. a. ja lõpuks hellenistliku Egiptuse langemist Rooma võimu alla 
aastal 30. Sisuliselt avas uue ajajärgu aga Aleksander Suure  vallutusretk . 
Koine- ühiskeel. Kreeklased kolisid  pigem linnadesse kui maale. Sageli on hellenismiperioodi nähtud 
langusajana – eemaldumisena 
Klassikalisest linnriiklusest ja vaimukultuurist. 
Hellenismi järgud:
•
323-270 oli lakkamatu sõdade periood, diadohhide (järeltulijad) sõjad. Selles võitluses tõusid esile 
mitu suht stabiilset suurriiki.
-  Ptolemaios  sai endale Egiptuse ja pani aluse dünastiale, mis kestis kuni Kleopatrani. Teine väepealik
- Seleukos sai endale Babüloonia ja vallutas muud idaalad kuni Kesk-Aasiani. Seleukiinide dünastia 
lõi. 
- Kolmas grupp oli isa Antigonos ja poeg Demetrios. Nemad üritasid Aleksandri riiki koos hoida. 
Üritas Väike-Aaasiat hoida ja vallutati saati, sh Kreeka. 
Ipsose lahing, kus kolmas grupp sai vastastelt hävitavalt lüüa ja see oli ka Aleksandri riigi üldsuse lõpp. 
Samas Demetriose poeg, kelle nimi oli isa järgi Andigonos, lõi stabiilse hellenistliku Makedoonia. 
Antigoniidi suguvõsa. Lõpptulemus on kaardil
•  3. saj, mis oli hellenistlike 
riikide kõrgaeg. Rooma ei 
sekkunud veel idaasjadesse 
ja hellenistlikud riigid olid 
selle piirkonna 
tugevaimad.
• 2. saj  Kartaago nõrk. 
Rooma hakkas  segama  end 
idariikide asjadesse ja 
osutus väga  tugevaks . 
Hellenistlikke riikide võim 
hakkas nõrgenema.
• 1.saj olid hellenistlikud 
riigid nõrgad ja langesid 
järjest. 
Hellenistlikud linnad olid  uhked . Linnad olid endiselt linnriigid ja neid juhtisid nõukogud, vahel ka 
rahvakoosolekud . Paljud valitsejad lasid ennast Aleksandri järgi jumalikult asutada, eriti Ptolemaios, aga ta 
oli ju Egiptuses ka
Makedoonias oli kreeka keel põhiline. Igal pool oli kõrgem ametnikkond kreeklased. Sõjaväes olid 
palgasõdurid ja Makedoonia faalanks oli endiselt domineeriv. Juurde tulid sõjaelevandid. Tehnoloogia tase ja 
riikide rikkus oli märgatavalt suurem kui arhailisel perioodil. 
Kreeka riigid olid Makedoonia ülemvõimu all, aga nad ei  kuulnud Makedoonia koosseisu. Seega oli nende 
võimu all hoidmine kulukas ja nõudis sõdu. Kreekas hakkasid samal ajal kujunema  ulatuslikud  liidud 
Aetolia ja Acheani liit, mõlemad vaenulikud Makedoonia ja üksteise vastu. 
Spartas oli nö revolutsioon. 3. saj Ii poolel Agis ja Klesmenes üritasid  spartaatide  ringi laiendada ja jagasid 
maad ümber, sh ka vaesetele. Lycurgose korra taastamine oli eesmärk. Mõlemad mehed ebaõnnestusid.
Paljude kreeklaste soov saada Makedooniast sõltumatuks andis Roomale võimaluse sekkuda siseasjadesse.
Kõrgkultuur oli spetsialiseerunud erinevateks teadusharudeks ja oli kreekameelne ja -keelne. Olulised 
keskused samas olid idamaades. Filosoofia  koolkonnad  olid ikka Ateena kesksed. Väljapool kujunes 
Alexandria oma raamatukogu ja muusade templiga. Teine kultuurikeskus oli Pergamon
Rahvakultuur ja religioon. Saadi suuri mõjutusi idamaadest, hakati jumalaid samastama. Mäejumalanna 
Kybele ja Isis, keda hakati väga austama, võeti üle. See levis ka Rooma. 
Rooma keskmine vabariik
Rooma aristokraatia ülemvõimu aeg, nobiliteedile kuulus võim. Ametlik nimetus oli Rooma senat ja rahvas- 
Senactus  Populus  que  Romanus  ehk   SPQR ,  teine termin oli Res pulica ehk avalikud asjad
Rooma oli jätkuvalt sel ajal linnriik. Ta valitses Itaaliat liitlaste üle domineerides.  Divide  et impera. Iga 
leping oli erinev tingimuste suhtes, arvestades kohalikke olusid ja pannes liitlased erinevasse vahekorda 
Roomaga, seega oli raskem kokku tulla ja vastu hakata. Liitlased olid autonoomsed, oma riigikordadega. 
Roomlased ei sekkunud siseasjadesse, aga nende sümpaatiad olid aristokraatlikud. Kriitilistes oludes 
kaldusid roomlasted toetama aristokraate, mitte demokraate. Liitlased pidid olema lojaalsed ja andma oma 
sõjaväed Rooma käsutusse. Rooma sõjavägi koosnes suht pooleks roomlastest ja liitlastest. 
Lisaks  liitlastele  jagasid roomlased lahkelt oma kodakondsust, eriti latiinidele. Ka seda anti erinevat. 
• Mõnedele linnadele ja  kodanikele  anti täielik kodakondsus kõigi õigustega
• Enamasti anti kodakondsus hääleõigusega, aga ilma riigiametisse pääsemise võimaluseta 
• Või anti kodakondsus ilma hääleõiguseta, aga nad said osa riigimaast. 
Roomlased rajasid ka kolooniaid, asulaid, Itaaliasse. Need olid Rooma asulad väljaspool Rooma 
territooriumit, neil oli täielik kodakondsus. Nad olid kui tugipunktid. 
Rooma rahvas
Kodanikud olid kõik vabad mehed, kellele see õigus oli antud. Jaotatud struktuurüksusteks, tribus ehk 
suguvõsa 3tk ->  30  curi  -> 300 gens ehk suguvõsa ->  3000  familia  ehk perekonnaks. Faimilia oli 
patriarhaarne  suurpere, kus eesotsas oli  pater  familias kelle voli ehk potestase all olid kõik järeltulijad, sh ka 
täiskasvanud. Ta otsustas ka nende elu ja surma üle. Elasid eraldi.
Sealt tuli ka 3 perekonnanime, eesnimi  prenomen, siis oli gensi nimi ja siis oli  lisanimi  cognomen mis oli 
familia nimi või hüüdnimi.  Eesnime  valik oli piiratud. Samas võis  cognomeneid elu jooksul juurde tulla. 
Naisel eesnime ei olnud ja oli vaid suguvõsa nimega. Kuidas perekonnasiseselt kutsuti, ei tea. Kõik Juliuse 
suguvõsa naised Juliad jne. Ühes  majas  võis neid päris mitu olla. 
Neile kolmele tribusele lisaks olid ka territoriaalsed tribused, mis oli Servius Tulliuse poolt loodud. 4 oli 
linna oma ja 31 maa omad. Need mängisid olulist rolli rahvakoosoleku moodustamisel.
Sõjaline korraldus- kõik kodanikud olid sõjaväekohustuslikud, v.a kõige vaesemad, kes ei suutnud mingit 
relvastust välja panna ja nende väärtus seisnes vaid järglaste tegemises, proles ja seega olid nad proletarit. 
Teised olid sõjaväes vastavalt oma varandusele üksustes. Mida rohkem raha sul oli, seda parema relvastuse 
olid kohustatud hankima. Rikkad ikka ratsaväes. Nendest kodanimest moodustati  leegionid , kus oli u 4500  
meest. Alguses olid neli leegionit, aga mida rohkem Rooma kasvas, seda rohkem neid tekkis. 
Manipulaarsed lahingurivid (vt pilti) jagunemine 
manipulustesse. Seal oli u 120-160  mees, jagunesid 
kolme kategooriasse, mis rivistusid kolme viirgu 
üksteise taha. Nad oldi raskelt relvastatud jalaväelased 
kilbi ja raske odaga. Rivistunud malelaua- kujuliselt. 
Leegionis olid ka 1200 kergrelvastatud meest. 
Rooma ühe leegioniga käis kaasas ka liitlastest abijõud, 
mis oli suuruselt umbes sama. 
Riigikord
Jaguneb riigiametnikud ehk magistrat, senat ja rahvakoosolek.
Magistraat olid valitavad, samasse ametisse määrati rohkem kui üks mees. Kindlalt nõuti sõjaväeteenistuse 
läbimist ja oli nõutav ka ratsaväeohvitserina teenimine. Kõik rikkad ei kandideerinud, pigem nobiliteedi 
liikmed. Kõrgemasse ametisse kandideerinu pidi olema läbinud madalama ameti ehk karjääriredel. Oli 
võimalik ka samasse ametisse tagasi valituks osutuda, aga mitte järjestikku aastatel.
Riigiametid: 
•  konsulid  ehk consul, nad pidi olema kõik ametid läbinud, st et nad olid suht vanad. Nad otsustasid 
kodanike elu ja surma üle, käsuõigus ehk  imperium , nende peamine funktsioon oli sõjaväe juhtimine. 
Ulatuslikud  volitused . Neil oli vastastikuse vetostamise õigus. See aga  piiras  nende tegevust. Nende 
järgi märgiti ka aastaid.
• Praector, algselt kaks, hiljem 6-8.  Neil oli kaks funktsiooni- konsulite asetäitjad, esindasid võimu 
seal, kuhu konsuli  võim ei ulatunud. Ka juhtisid sõjaväge. Teine asi oli see, et nad vastutasid rooma 
kohtukorralduse eest ja määrasid protsesside jaoks kohtunikke. 
• Aeilis, hoidisid Rooma korda, juhatasid ehitusi, korraldasid pidustusi jne. U 33 a sai sinna ehk selles 
mõistes noorte ülesanne. Kasutasid oma raha.
• Quaestor oli suht noortele, vähemtähtis, nad hoidsid riigikassat. Juba 28a sai sinna. 
• Censor, valisid endiste konsulite hulgast. Iga 5 a tagant 1,5aastaks. Nad pidi korraldama kodanike 
leondusi, vaatama üle senaatorite nimekirja, arvama välja need, kes ei olnud väärikad. See andis neile 
volitused ja kohustuse valvata roomlaste moraali üle, sh manipuleerida  senatitega.
• Erakorraline oli dictator, selle valisid kaks konsulit ja see määrati 6ks kuuks.. Sel ajal oli tal kogu 
võim ja riigi piiramatu valitseja. Aga peale valitsust võis teda kohtu alla anda, ehk vastutas oma  tegude  
eest. 
• Tribuni plebis, algselt 2, hiljem 10, valitud plebeide koosoleku poolt. Ametlikult nad ei olnud 
riigiametnikud, nad esindasid vaid plebeisid. Nad pidid vaatama, et mitte keegi ei kahjusta lihtrahva 
huve. Selleks kutsusid nad kokku rahvakoosolekuid ja vetostada ükskõik kelle otsus, va  diktaatori , kui 
see kahjustab rahva huve. Vetoõigust pärssis, et nad said ka oma vetot vetostada, seega pidid nad 
olema üksmeelsed. Nad valiti plebeide hulgast, kes olid samas ka nobiliteedid. 
Senat
Umbes 300 liikmeline, sinna pääsesid aeilis, praector, consul ja hiljem ka quaestor. Sisuliselt kogu Rooma 
poliitiline eliit oligi koondatud senatisse, kes olid nobiliteedi hulgas. Tal ei olnud käsuõigust, ainult 
autoriteet. Senat ei andnud välja seadusi, vaid otsuseid, senatus consultus, see oli juriidiliselt nõuandev ja 
seaduse jaoks oli  see vajalik rahvakoosolekule viia. Aga sisuliselt nad ikka otsustasid selle asja. Otsustai 
päevapoliitikat, sh sõda ja rahu,  lepingud , sõjakäikudele minekud jne. Seadusprojektid arutati läbi, et panna 
koosolekule kinnitamiseks. Keskmine vabariik on senati aristokraatia tipphetk, kus tegelikult senat juhtis 
riiki. Kõnejärjekord oli vastavalt vanusele. Esimees oli princeps, ja sealt läks sõna edasi. 
Rahvakoosolek
Neid oli kolme tüüp. Nende üldine nimetus oli comitia. Oli  
• Comitia curiata- traditsiooniline, vaid patrtiitside koosolek.
• Comitia centuria- see oli organiseeritud sadakondade kaupa. Oli algselt olnud sõjaüksus, mis muutus 
hääletusüksuseks.  Neid oli kokku 193 ja nad jagunesid 6 varanduslikku klassi. Kõige kõrgemad 
olid ratsanikud, siis järgnesid viis klassi raskelt relvastatud jalaväelasi. Kodanikud olid jagatud neisse  
vastavalt oma varandusele, aga ebaühtlaselt. Rikaste meeste centuriaid oli pool, aga neid oli arvuliselt 
vähe. Kõige vaesemad moodustasid ühe suure centuria. Ühel centurial oli üks hääl. See käis klasside 
kaupa. Rikkad roomlased üksmeele korral suutsid oma tahte läbi suuda. See oli nö sõjaväe koosolek ja 
otsustas sõjaga seotud asju ja välispoliitikat, sh ka consulite ja praectorte valimine oli seal. 
• Comitia tributa- see on hääletamine tribuste kaupa. Need olid territoriaalsed üksused, nad puudutasid 
vaid Rooma riiki ja neid oli kokku 35, millest 4 olid linna omad. Igal tribusel üks hääl. Siin ei olnud 
rikkusel  otsesest  tähtsust. Vaesed kogunesid linna, rikkad male  mõistatesse. Seega vähesed rikkad olid 
paljudes tribuste, paljud vaesed aga linna omades. Kaudselt  saavutasid ka siin rikkad eelise. See oli 
Rooma riigi põhiline seadusandlik kord, st võttis vastu seadusi. See  sulas  osaliselt kokku ka plebeide 
koosolekuga. 
Mõlemal koosolekul on samad inimesed, Rooma kodanikud. Erinevus on selles, mis struktuurüksuste 
kaupa nad hääletavad. Sama on veel see, et igal inimesel ei ole eraldi häält. Rahvakoosolekutel võtsid sõna 
vaid  magistraadid , mis tegi selle koosoleku väga juhutavaks. Kuni keskmine vabariigi lõpuni oli hääletamine 
avalik. Rooma ühiskonna elus oli ju oluline kliendi ja patrooni omavahelised suhted. 
Toimimine: Nobiilid tulid senatis  kokku -> vormistatakse ettepanek -> pannakse hääletusele 
rahvakoosolekule -> magistraat kannab ettepaneku ette -> rahvas hääletab, rikastel ülekaal -> ettepanek läks 
pea alati läbi. 
Nobiliteet ei hõlmanud kõiki rikkaid roomlasi, nad olid lihtsalt poliitiliselt aktiivsed. Senat kaugendasid end 
kaubandususest ja ärist. Senaatorid sättisid enda rikkuse allikaks maavaldused, nad olid suurmaa valdajad. 
Väljaspool nobiliteeti olid muud rikkad ehk ratsanikud. Nad pärinesid kõige rikkamast  klassist , kes pidi 
sõjaväes  ratsanik  olema. Nad on nö finantsaristokraat, nemad võisid äri teha. 
Rooma riigi laienemine.
(Tuleb kindlasti juurde vaadata, ta ise ütles)
264 oli Esimene  Puunia  sõda. See oli nö totaalne  pööre Rooma poliitikas, kuna seni olid nad Kartaagoga 
liitlased olnud. Esimene Puunia sõda oli võitlus Sitsiilia pärast. Selle sõja käigus hakis Rooma omale 
laevastiku. Varem olid nad merel kogenematud. Nad viisid ka oma väed Põhja-Aafrika kaudu sisse. Lõpuks 
kartaagolaste raha sai otsa ja nad olid sunnitud rahule. Kartaago kaotas ilmselgelt. Sõja põhiline tulemus oli 
see, et Sitsiilia läks Rooma kätte, sellest sai esimene provints, ehk valdus väljaspool Roomat (vt paar lk 
tagasi kaarti) ja ülekaal merel oli läinud Rooma kätte.
Hamilkar Barkas- tema hakkas pärast sõda korraldama Kartaago valduste või baasi loomist Hispaaniasse. 
Lõpuks sai võimule tema pojapoeg vms  Hannibal . Tema jätkas sama poliitikat ja provotseeris sõja 
roomlasega. 218 algas teine Puunia sõda. Selles sõjas tegi Hannibal strateegiliselt hea, aga lõpuks edutu 
käigu. Ta viis sõjakäigu mere asemel Itaaliasse, kuna sealsed liitlased olid ümberveenatavad. Ta liikus küll 
Rooma alla ja tekitas paanikat, aga tal polnud piisavalt vägesid Rooma piiramiseks. 
Roomlased viisid sõjategevuse tagasi Hispaaniasse ja tõusis teine sõjajuht roomlaste poolt, Scipio Africanus. 
Olid ka sõjad Põhja-Aafrikas, Zama lahing.  Kartaago väline võimsus hääbus pärast seda sõda, nad 
minetasid kõik valdused väljaspool Aafrikat ja isegi sõda ei tohtinud pidada. 
Sellega sai alguse ka Rooma  vallutused Hispaanias, tehti paar provintsi seal. Ehk Vahemere lääneosa oli 
nüüdsest Rooma võimu all, nad ei olnud vallutatud, aga Rooma oli  peremees . Kartaago püsis samal ajal 
rikka linnana ja see oli Roomale pinnuks silmas. 
149 provatseerisid roomalased uue sõja. 146 oli Kolmas Puunia sõda, kus Kartaago vallutati ja hävitati. 
Samal ajal, 2. saj I poolel hakkasid roomlased paralleelselt segama ka end Kreeka ja Makedoonia asjadesse. 
Nad olid esialgu valdavalt kui Kreeka autonoomia  kaitsjad  Makedoonia vastu. Teine Makedoonia sõda 197, 
kui Kynoskephalai lahingus lööbi Makedoonia sõjavägi puruks. Kohtusid esimest korda Makedoonia 
faalanks ja Rooma manipulaarne lahingurivi. Isthmose mängudel kuulutati välja kõiki Kreeka riikide 
vabaduse. Toimus 168 Pydna lahing, kus Rooma jälle võitis. Selle lahingu järjel Makedoonia kuningriik 
üldsegi likvideeriti ja jaotati kolmeks. Sellest sai Rooma provints. Samas Kreeka linnriigid olid Rooma 
liitlased, mitte alamad. 
Keskmise vabariigi lõpuks pärandas valitseja Pergamoni riigi Roomale.  189 a kontrollisid nad ka idaosa. 
Rooma ei olnud otseselt neid enda külge liitnud, aga  sisuline  valitseja ta oli 
133 on keskmise vabariigi lõpp ja algas hiline vabariik
Sisemine korraldus
Tekkisid Rooma  provintsid , need olid allutatud territooriumid ja nimeliselt kuulus nende maa Rooma riigile. 
Neisse saadeti asehaldurid, kes pidid silma peal hoidma, juhtima, makse koguma jne. Asehaldurid olid alati 
nobiliteedi seast. Proconsul ja procpreactor, nad oldi senaatorid, kes provintse valitsesid. Provintside 
valitsemine oli neile tulus ja võimaldas rikastumist. Asevalitsejad kogusid rohkem, saatsid Roomale vähem 
ja võtsid vahelt. Maksukogujad või - rentnikud võtsid kaa veel omakorda vahelt, ehk nad küsisid ka rohkem. 
Idamaised provintsid olid väärtuslikumad ja rikkamad. Vaesemad olid Hispaania omad ja nad ei tahtnud 
ülemvõimuga ka leppida.
Toimus kiire  romaniseerumine . Itaalia elanike põhiliseks eesmärgiks oli hankida endale Rooma 
kodakondsus. Nad allusid Roomale küll, aga neil polnud kodanikuõigusi. 
Rooma linn kasvas jõudsalt. Rooma aristokraatia hulgas toimus ulatuslik helleniseerimine. Kreekast  toodi 
hulgaliselt sõjasaaki ja Rooma nobiilid tahtsid Kreeka kujukesi. Neist tehti ka kõvasti  koopiaid . Levisid ka 
kreeka kombed ja keel, mis oli ka prestiižne. Kujunesid kaks suundumist. 
• Philhellenism. Välispoliitliliselt  liberaalne , Aemilianus oli juht, nobiliteet, Kartaago vallutaja. Ta 
koondas enda ümber hellenlikku  kogukonda .
• Cato esindas konservatiive. Ta oli karm, ta oli ka kirjanik ja ajaloolane. 
Rooma nobiliteedi võim oli  tipus  nii autoriteedilt kui ka rikkuselt.
Samal ajal toimusid ka asjad, mis hakkasid seda süsteemi õõnestama. Toimus Itaalia talupoegade 
laostumine . Põhjus pole otseselt teada, aga algus oli ilmselt Hannibali röövimine ja laastamine, ehk ka 
orjanduse leviku tõttu, kuna palgatöö asemel kasutati orjatööd. Põhipõhjus oli sõjaväe  teenistus . Sõjavägi 
koosnes ju kodanikest ja liitlastest. Leegionid olid üle impeeriumi pikalt. Aga seal olid ju Itaalia talupojad 
ning nad ei suutnud oma majapidamise eest piisavalt hoolt kanda. Laostumise järgselt müüsid nad oma maad 
maha ja läksid linnadesse, eriti Rooma. Linna elanikkonna kasv. Need talupojad ei olnud enam 
võitlusvõimelised ja sajandi keskeks oli sõjaväelaste puudus. 
Tiberius   Gracchus .  Tiberiuse  eesmärk oli taastada Itaalia, eriti Rooma talupoegkond ja seega taastada 
ka sõjaväe võitlusvõime. Selleks oli vaja maad ja see tähendas, et maavaldusi tuli ümber jagada ehk võtta 
rikastelt ja anda vaestele. Ta tahtis hallata riigimaad, mis sisuliselt oli erakätes, põhiliselt senaatorite käes. 
Senat ei olnud nõus.  133 lasi ta end valida rahvatribuuniks ja hakkas oma projekti ellu viima. See ei olnud 
ebaseaduslik, aga ta läks senatist mööda. Ta pani selle rahvakoosolekule hääletusele. Üks tribuun pani talle 
veto  ja ta ei oleks tohtinud edasi minna, tema kuulutas ta aga rahva vaenlaseks. Ta oli hea kõnemees ja surus 
oma reformi läbi. Sellest tekkis palju vastuolusid, ta rikkus ka tavasid. Sai surma tänavavõitluses. 
10 a hiljem vend Gaius Gracchus lasi ka rahvatribuuniks end valida ja hakkas ratsanikele õigusi andma. Ta 
algatas rooma lihtrahvale odava  vilja  jagamise . Otsis laia populaarset toetust, aga lõpuks oli ta ikkagi edutu 
ja sai samamoodi surma. 
Mingit edu saavutati, aga mitte pikaajalist, kuna tulid omadiõiguslikud probleemid. Ometi olid nad 
aktiviseerinud rahvakoosoleku ja nad näitasid, et senati autoriteet on kõigutatav. Hilise vabariigi aega 
iseloomustabi see, et rahvakoosolek aktiviseerub.  Kujunesid kaks suunda või parteid: populaarid ehk 
lihtrahvameelsed ja optimaalid ehk senatimeelsed. Mõlema suuna liidrid olid nobiilid. 
Endiselt oli probleem sõjaväes. Gracchuse reformid ei suutnud seda lahendada. Gaius  Marius  sai sellega 
aga hakkama. Ta tuli väljapoolt nobiliteeti, sinna abiellunud. Ta tegi karjääri väepealikuna ja saavutas 
Gallias võite. Saavutas populaarsuse ja sai korduvalt konsuliks järjest. 
Ta korraldas ümber sõjaväe värbamise süsteemi,  Mariuse  sõjaväe  reform . Lähtekoht oli praktiline- tuli 
hakata värbama ka proletaate ja väepealik peab nad relvastama. Sõjameestele hakati ka palka maksma. Ehk 
värbas sõjamehi varanduslikust klassist sõltumata. Nii ta kujundas Rooma palgasõjaväe roomlastest. Sellel 
oli oluline mõju, kuna palgasõdurid olid lahutamatult seotud väejuhiga ja lojaalsed talle, mitte senatile.. 
Väejuht tagas palga, varustuse ja veteranide pensioni. Väejuht peab olema võimas ja vägev.  Edukad väejuhid 
said kasutada ustavaid leegione enda tarbeks ja see oli iseloomulik hilisele vabariigile. 
Kujunes tüüpiline skeem. Noored nobiilid värbasid väed, hankisid nende kuulsust endale ja sõdalaste 
ustavust. Vallutussõdade käigus koolitasid ja kinnitasid enda külge leegionid. Järgnevalt kasutasi neid ka 
omavahelistes arvete klaarimises, mis tõi kaasa ka kodusõjad. Al 90 aastast oligi palju kodusõdu. Need ei 
mõjutanud Rooma välist võimsust ja lõpuks viisid nad Rooma keisririigi tekkeni. Sisepinged, 
riigimees=väepealik. 
Liitlassõda-  Itaallased tõusid üles. Liitlased soovisid saada Rooma kodakondsust, aga rahvakoosolekul seda 
ei soovitud. See vallandas liitlaste mässu. Roomlastel  oli jama, kuna nende võim Itaalias põhineski  sellel, et 
liitlased on ustavad. Kes lõpetav vastupanu, saab kodakondsuse. Kõik Itaalia vabad mehed said 
kodakondsuse ja suur enamus liitlasi lõpetasid sõja. 89 aastal ei ole Rooma enam linnriik, kuna kõik 
Itaalias on Rooma kodanikud. 
Jätkusid kodusõjad. Idas oli üles valitseja, Mithridates Pontose riigist, ta hõlmas Musta mere piirkonda. Ta 
ründas Rooma Aasia provintsi ja kasutas kohalike viha maksukogujate vastu. Korraldas itaallaste 
massimõrva Rooma pidi  reageerima  ja hakkasid sõdima. Rooma väejuht oli vana Marius, kellel oli 
opositsioonis  Cornelius   Sulla , kes oli kogunud tuntust liitlassõjas. Sulla ei saanud ülemjuhataks ja läks 
sõjaväega Rooma peale ja nõudis selle endale kätte. Läkski itta võitlema, edukalt. Vallutas Kreeka, sai 
rikkusi Delfi oraaklitelt jne. 82-79 vallutas senati ja valitses diktaatorina., esimene kes seda oma vägedega 
tegi. Sulla diktatuur oli konservatiivne, optimaatiliste eesmärkidega, ta tahtis taastada senati  autoriteedi . 
Oponente kiusati ja tapeti, kuulutas osasid avalikult lindpriiks (prospektsioon). 79 läks  erru ja suri ära ka. 
Sulla reformid ei toiminud, senati autoriteet polnud taastatud. 73 puhkes gladiaatorite ülestõus,  Spartacus  
juhtis. Läks Põhja-Itaaliasse, aga pööras tagasi ja tahtis Sitsiiliasse pääseda. 71 a sai surma ja ülestõus suruti 
maha.
Crassus  ja  Pompeius . Mõlemad plebei päritolu, aga nobiliteedi liikmed. Mõlemad Sulla  pooldajad  ja ei 
sallinud üksteist. Pompeiuse väed olid Hispaanias. 60 aastatel sai alguse tema tähelend.  Siis sai ta volitused 
Vahemeri  puhastada  piraatidest, kes olid sellised ülbed ja tüütud tegelased. 49 päevaga suutis ta piraadid 
kahjutuks  teha. Mithridates aktiviseerus jälle ja pärast piraate läks Väike-Aaasiasse sõjaretkele, kõik läks 
hästi. Pomeius sõlmis liidusidemed ka Ptolemaioste Egiptustega ja nad said liitlasteks
Aga ta ei saanud senatiga läbi... veteranidele ei saanud maavaldusi. Pomeius hakkas otsima liitlasi omale. Ta 
sõlmis on vana vaenlase Crassusega liidu ja seal oli ka kolmas tegelane  Caesar , kes oli  heast  suguvõsast, aga 
suht märkamatu tegelane.  Caesar pidas läbirääkimisi ja 60 aastal sõlmiti mitteametliku kokkuleppe, kus nad 
lubasid teineteist toetada- Esimene triumviraat. Nende oponendiks oli  Cicero , kellest saadi ka jagu. 
Caesar vallutas julmalt Gallia . Pompeius samal ajal soojendas Roomas senatiga suhteid. Crassus läks itta 
sõtta ja sai seal surma.
Caesar alustas kodusõda 58-45. Kui ta Gallias oli julm, siis Itaalias leebe. Lõpuks haaras riigikassa jne, 
Hispaanias võitis Pompeiuse 48 otsustavas lahingus toimus see. Pompeius põgenes Egiptusesse, aga 
Ptolemaios ei tahtnud kaotajapoolel olla ja mõrvas ta. 
Caesar läks järgi ja seal tutvus ta Kleopatraga. Hiljem sündis neil poeg. 45 aastaks hävitas Caesar Pompeiuse 
viimasedki liitlased ja siis hakkas valitsema Roomat kui ainuvalitseja. Ta võttis omale diktaatori võimu, 
korraldas arukalt Rooma riiki ja valitses pehmelt. Ta oli hea valitseja. 
Samas senatimeelne aristokraatia levis. Kui olid kuuldused, et ta tahtis kuningaks  hakata, tugevnes 
opositsioon  ja korraldati Caesari tapmine (Cassius ja Brutus eesotsas) 44. aasta. Sai valitseda lühikest aega. 
Rooma lihtrahvale aga Caesar oli meeldinud ja osa nobiliteedist ka, lubas riigiameteid neile. Kompromiss - 
Caesari tapjad pääsesid ja tema meetmed säilisid. Caesari pooldajad, eesotsas  Marcus   Antonius ega, arvasid 
et nemad on nüüd Caesari järglased. Too aga oli lapsendanud ja kuulutanud järglaseks  Octavianuse . 
Octavianus  oli tundmatust suguvõsast. Ise nimetas end Caesariks oma  kasuisa  järgi.
Vaenlased koheselt. Cicero soovis  vahepeal  vabariiki taastada ja üritas Octavianusega mängida. 
Põhja-Itaalia lahingus sai Octavianus võidu ja hakati lepitust otsima. Mõlemad väed koosnesid Caesari 
meestest ja nood ei tahtnud omavahel tülitseda. Mehed sõlmisid liidu, võeti  kampa  ka Lepidus ja sõlmiti 
teine triumviraat 43 aastal ja too oli  legaalne . Senati otsusega anti neile volitused korra taastamiseks. 
Vabariiklikest või pompeiuslikest oponentidest saadi jagu ja nad jagasid riigi omavahel ära. Lepidus sai 
Sitsiilia ja ei mänginud suurt rolli. Antonius sai ida ja Octavianus lääne.
Antonius läks Egiptusesse, sõlmis Kleopatraga liidu ja abielu 37a. Tal oli ka Roomas naine, Octavianuse 
õde, kellest ta lahti ütles. Roomlastele see muidugi ei meeldinud ja 31. aasta puhkes avalik sõda, 
merelahingus sai Antonius lüüa ja Egiptuses tappis nii Antonius kui ka  Kleopatra  enda ja Octavianus võttis 
Egiptuse täielikult Rooma alla. Octavianuse käes oli kogu Vahemere ruum ja see oli hellenismi perioodi ja 
Rooma vabariigi lõpuks
Rooma   keisririik
30 või 27 hakkas
Varajane keisririik 
ehk printsipaat (esimene kodanik), kestis kuni 235 m.a.j või 284. Hiline keisririik oli  dominaat  (isand), mis 
lõppes 476, kui kukutati läänes  keiser . 
Octavianus pani kõik paika ja oli 14. m.a.j-ni  monarh .  Ta ei kuulutanud ennast keisriks, 27 kuulutas ta 
välja hoopis vabariigi taastamise, pannes maha kõik oma erakorralised volitused. Aga see oli  formaalsus , 
sest kogu võim kuulus ikka talle. Koondas erinevad vabariiklikud ametnikud, mitte ainult ühe diktaatori 
omad. 27A andis senat nime Augustus. Ta hoidis enda käes oluliste provintside asevalitsejate kohti, seega 
oli ta ka Rooma sõjaväe ülemjuhataja. Seal, kus sõjaväge polnud ja lähemal olid, said teised asevalitsejaks. 
Ta koondas enda kätte vägede käsuõiguse ja seega imperaator (käskija. Ta oli  imperaator, Caesar ja  
Augustus, ta kasutas neid oma pärisnimedena. 
Alguses lasi ta end valida konsuliks, kuid nägi, et seal on liiga palju nobiile, kes tahavad ka saada. Edaspidi 
ta võttis konsuli võimu, olemata konsul. Ta võttis endale ka eluaegsed rahvatribuuni volitused, see 
tähendas vetoõigust. Oma elu lõpus võttis ta ka ülempreestri ameti (pontifex maximus). 
Analoogilist viisi kasutasid ka järgnevad  keisrid . Keisrite võim ei olnud pärandatav. Nime poolest kehtis 
vabariik. Keiser oli esimene senaator, seega nimeliselt määras senat, kes nende hulgast saab keisriks. 
Valitsejad määrasid enne surma kindlaks oma meeliskandidaadi järglaseks. Enamikel juhtudel see ei olnud 
keisri poeg. 
Ta lasi austada ka ennast kultuslikult. Ta pani aluse ka varajase keisririigilisele sõjaväele. Kuna see oli 
kaootiline  (väejuht värbas ja andis neile hiljem maatüki), siis oli see vaja stabiliseerida. Kujundas välja 28 
leegioni, paiknesid provintsides, värvati Rooma kodanike seast. 28 leegionile  lisandusid  abijõud, mis värvati 
valdavalt provitsielanike hulgast, kes pärast teenistust said Rooma kodakondsuse.  Rooma sõjaväest sai 
kodakondsust laiendav  mehhanism . 
Itaalias sõjavägesid otseselt seega ei olnud. Aga oli 9 suurt väeüksust  kes olid nö politseijõud ja  ihukaitse  
ühes. Prefekt , kes neid juhatas, tõusis keisri lähikondlaseks
Üleüldiselt varajases keisririigis: Rooma kodakondsuse kasv, sh Caracalla  edikt , mis kuulutas kõik 
impeeriumi mehed kodanikeks. Sellega kaasnes ka kodanike privileegide vähendamine. Algusaegadel 
kodanikud olid maksuvabad, maksid provintsid, aga kodakondsuse laienedes kehtestati ka neile  maksud . 
Itaalia minetas oma eelisseisundi. Provintsides toimus romaniseerumine: võeti üle ladina keel, elulaad, 
provintside aristokraatlikud esindajad said ka senaatoriteks, st et ka senat muutus. Alates 1. saj lõpuks tulid 
ka keisrid provintsidest. Rooma võim kandus Roomast ja Itaaliast laiali provintsidesse.  
Provintsid- Nad romaniseerusid, aga regiooniliselt erinev. Eelkõige tegid seda lääne provintsid- Hispaania, 
Gallia, Põhja-Aafrika. Samas idas püsis selgelt hellenism, seal olid vanad linnad, aga sõjavägi arenes. 
Ladina keel kõrgkultuuri ja igapäeva ei jõudnud.  
Rooma tsivilisatsiooni hiilgeaeg, kus keisrite sponsoreeringutel ehitati Rooma linn välja. Impeerium 
ühendas terve Vahemere. Rooma oli  miljonilinn . Keisrivõim pidi tagama ka Rooma linna elanike rahulolu, 
kuna seal oli palju töötuid ja vaeseid- tsirkust ja leiba. 
Kolm dünastiat oli: 
• Augustus ja tema järglased Julius  Claudiused. Nad olid tuntud kui neli halba  keisrit , kes ei saanud 
senatiga läbi ja vb olid ka ebastabiilsed.
• Siis tuli  Flaviuste  dünastia, millele eelnes üheaastane kodusõda. Ehitati Colossum. 
• Antoniinused 98-192 ja nad olid neli suurt keisrit- Trajanus, Hadrianus, Antonius Prius ja Marcus 
Aurelius. Nad said senati hästi läbi, tuginesid neile ja tegid koostööd.  Trajanuse ajal saavutas Rooma 
riik oma maksimaalse  ulatuse . 
Tekkis ka ristiusk. Roomlased austasid oma jumalaid, aga olid ka hellenistlikud kultused. Seal oli 
müsteeriumid, kus austajad olid suletud grupis . Sealt kuskilt tuli ka Jeesus. Tema õpetas kasvas välja juutide 
messija ootusest ja ilmuski messijana. Läks erinevate juudi salkadega vastuollu. Rooma valitseja lõi risti 
(seal võisid ka juutidel osa olla). Kolgatal ta hukati igatahes, risti löömine oli poliitiliste kuritegudel tavaline.
Kristlus  hakkas levima kreeklaste hulgas ja varajase keisririigi ajal 10% elanikes võis idas neid olla. Ka 
läänes oli mõni protsent. Ladinakeelses elanikkonnas levis vähe. 
Kristlased  läksid vastuollu polüteistliku religiooniga. Nad austasid vaid ühte ja mitte Rooma omi, ja see võis 
roomlaste jumalaid häirida. Kõik hädad aeti kristlaste kaela seetõttu. Kristlasi umbusaldati ja räägiti igast 
jutte  taga. Ka keisrikultusega oli probleeme, nad isegi ei teesklenud. Tulemus oli see, et kristlasi kiusati neid 
taga, varajase keisririigi ajal vähe. Roomas võis levinud olla. Süsteemne see igatahes ei olnud. 
Oli kaks suurt tagakiusamiste lainet, need olid kriiside  ajal. 284 Diocletianus  viis läbi viimase ehk kolmanda 
laine. Kuni tuli võimule Constantinus Suur, kes oli kristluse pooldaja ja 313 Milano  edikt. Sealt edasi sai 
kristlusest  levinu usk, isegi domineerivaks. 

Document Outline

• I loeng
• Sissejuhatus
• Tsivilisatsiooni eellugu, põlluharimine, linnade teke
• Pronksiaegne Mesopotaamia
• Egiptus
• Kreeta- Mükeene periood
• Vahemere lääneosa 10-3 saj
• Hellenistlik maailm ja Rooma vabariik
• Rooma keisririik