Itaklaste rahvakoosolek.Telemachose ärasõit. Rahvakoosolek algab,Telemachos kaebab kosilaste peale.Antinoos vastab talle.Kõnelevad veel Telemachos ja Alitherses,Mentor ja teised.Pärast koosoleku laialiajamist kosilaste poolt läheb Telemchos mererannale.Athena Mentori kujul lubab talle hankida laeva.Telemachos hakkab reisi vastu valmistuma ja saab abi Eurykleialt.Mehed kogunevad laevale ja sõit algab. Telemachos Nestori juures Pyloses. Telemachos jõuab Pylosesse ja leiab mererannal Nestori ohvripeol.Itaklased võetakse lahkelt vastu.Nestor jutustab ahhailaste kojusõidust.Ta jutustab ka Agamemnoni surmast ja soovitab külalisel sõita Spartasse Menelaose juurde.Telemachos jääb Nestori juurde ööbima.Järgmisel päeval tuuakse ohvreid.Siis sõidab Telemachos koos Nestori poja Peisistratosega Lakedaimoni poole. Telemachos Lakedaimonis. Noormehed jõuavad Spartasse,kus Menelaos peab oma poja ja tütre pulmi.Neid
Talle on omistatud maavaldused- temenos (hiljem väljend templivalduste kohta). Olid Preestrnna- orjad ehk jumala orjad- võisid olla templis teenijad. Kirjutatud rituaalid- troonikandmine, jumala kandmine, aseme tegemine (jumalale?) ja tapaohver (keda ei söödud ära). Annetati ka inimesi jumalatele. Jumalannasid (potnia) on nimetatud rohkem kui jumalaid. Potnia võib olla ka jumalanna üldnimetud. Potnia ippia- hobuemand. Sitopotnia- viljaemand Pyloses on kõige enam nimetanud Poseidonit. On olemas ka Poseidoni naine Posidaia. Vahepeal oli arvamus ,et on kõige tähtsam jumal, kuna temast räägiti nii palju. Poseidoni nimi- posi- kr.k isand, dan- kr.k ta. Potnia ippia või olla Demeter (kui Poseidon on oluline, siis nimede analüüsi järgi peaks Demeter ka olema). Keda on veel nimetatud: Nanasa, Posidaia, Triseros, Dospotas, De-re-ka/82 (lugematu originaalis) Ipimedeia, Diwia, Hermes Areias, Drimios
Mükeene tsivilisatsioon Kreeta mõju varaseimad märgid pärinevad Mükeenest 16saj. Leitud ülikutehauad. Neist pärinevad rikkalikud leiud. Kuldmaskid, ehted, minoiline härg jpm. Oli hauasteelid, kus oli maailma varaseim hobukaariku kujutis. 15 saj vallutasid kreeklased Kreeta saare jne, jutt juba kordub. Lineaarkiri B levis hästi kiiresti igale poole. Ateena akropolis oli ka Mükeene ajast loss, veel leitud kohtadest nagu Tiryns, Teeba , Jolkos, Sparta, Pylos. Pyloses on kõvasti lineaarkirja B tekste nagu ka Knossoses. Nende lossidega seostusid hiljem paljud kangelaspärimused. Tugevalt kindlustatud loss oli nt Tiryns ja Mükeene. Tirynses asub ka lõvivärav. Megaron ehk troonisaal. Lossidega seonduvad ka hauad- tholose hauad ehk kuppelhauad. Suured on kõik antiikajal rüüstatud. Lineaarja B tahvlid annavad ettekujutuse lossidest majandusliku poole pealt. Riigi eesotsas oli wanax- isand ehk valitseja
otsustades olid need bürokraatlikult korraldatud majandusega väikeriikide keskused, nagu varasemad Kreeta lossidki (ja võibolla veel tol ajalgi püsiv Knossos). Kõige silmapaistmavad, hiiglaslikest kiviplokkudest laotud nn kükloopilistest müüridest ümbritsetud lossid Mükeene ja Tiryns rajati Peloponnesose poolsaarel (Lõuna- Kreekas), varasema Lerna naabruses. Kuid losse ja kindluseid oli mujalgi: Pyloses Peloponnesose lääneosas (sellest kindlustamata lossist on leitud lõviosa väljapool Knossost pärinevatest lineaarkirja B dokumentidest), Ateena akropolil (kus sellest hilisema ehitustegevuse tõttu suurt midagi pole säilinud), Teebas (kus loss jääb tänapäeva linnakeskuse alla), Orchomenoses ja tõenäoliselt Jolkoses (Põhja-Kreekas Tessaalia maakonnas). Losside sisustus, kaunistused ja paljud jooned materiaalses kultuuris olid selgelt
annaabi.ee 
