Mesopotaamia looduslikud olud ja linnriikide tekkimine Kerstin Ots, Anna Maria Laumets, Anna Talas, Anna Weidebaum 2012 6B Eufrat ja tigris Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Araabia kõrb Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Iraani kiltmaa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ur Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Alguse sai see Lüüdias ning toimis esialgu vaid väliskaubanduses. Alates 5. saj. eKr muutus raha üldkasutatavaks. Ülekreekaliste religioossete keskuste kujunemine. Olümpia mängude korraldamine iga 4 aasta järel, alates aastast 776 eKr. See pani aluse kreeklaste ajaarvamissüsteemile. Klassikaline ajajärk (5.saj - 4. saj I pool): (Ateena akropoli väljakujunemine) Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenike e. kreeklaste ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel, mitte riikluse alusel. Poliitilised arengud Kujuneb 2 võimukeskust: -Lõuna-Kreeka linnriike koondab Peloponnesose Liit, mida juhtis Sparta. -Egeuse mere äärseid linnriike koondas Ateena Mereliit/Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Ateena. Periklese valitsemisaeg (460-430 eKr) oli Ateena hiilgeaeg. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Sellest ajast alates algab
kahekorruselised savist majad. · Linnriigid olid piiratud tugevate müüridega. Müüridest väljapoole jäid põllud, aiad ja karjamaad · Tähtsamad linnriigid olid: Adab, Eridu, Isin, Kis, Lagas, Larsa, Nippur, Uruk ja Ur · Elanike arv domineerivates asulates oli 30 000- 50 000 · Valitsesid monarhid, kuid suur maj. ja sots. ning kõrge prestiiz oli ka templitel ning preesterkonnal Linnriik Ur · Üks Mesopotaamia tähtsamaid linnriike · Asub Eufrati ja Tigrise vahel · Üks jumalatest oli Nanna · Ur'is asub ka Nanna tempel · Ur'is alustati väljakaevamisi aastal 1922, tööd alustas Leonhard Woolley koos abilistega Ur'i rekonstruatsioon Linnriik Uruk · Seal asub jumalanna Inanna tsikuraat · Uruk tekkis pronksiajal · Samuti üks tähtsamaid linnriike · Hakati esimesena kasutama
eKr Lineaarkirja Tsivilisatsioon kadus ja Kreeka Pärsia sõjad 500-478 eKr Aleksander Suure vallutused teke, kiri unustati Hakkasid kujunema linnad ning Kujunes kaks võimukeskust: 336-323 eKr- vallutas Pärsia ja lossikultuur, rikas ja suursugust päritolu Lõuna- Kreeka linnriike koondav selle mõjualused piirkonnad. Knossose Hetiitidelt võeti üle Ülemkiht Peloponnesose Liit, juhtriik Vallutused panid aluse palee, oskus sulatada rauda Sparta idamaiste mõjutustega kreeka Mükeene 8. sajandil sai alguse Kreeka linnriikide hiilgeaeg 480- kultuuri levikule kogu
Maiad tegelesid astroloogia, kaubanduse, maisikasvatusega, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö, kalapüügiga. Inkad aga tegelesid käsitöö, kullassepatöö, hõbeda ja pronksi sepistamisega, maaharimisega. Ühiskond: Olmeekidel oli sotsiaalne hierarhia, valdav osa olid vaesed talupojad, alamkiht elas savist või roost valmistatud hütis, põlluharijad elasid külades. Maiadel olid sügavalt usklikud, nad olid rahuarmastavad põlluharijad, ühiskond oli tugevalt kihistunud, linnriike valitsesid kuningad, keda seostati jumalatega, kuningatele allusid preestrid. Elanikkonna põhiosa moodustasid talupojad, kaupmehed, käsitöölised. Olid ka orjad. Mehed olid tähtsal kohal ühiskonnas. Maksevahendiks olid kakaooad. Inkade riik oli totalitaarne, elasid külades või suurtes kivist linnades, iga inimene oli ühiskonna täisväärtuslik liige, neil puudus raha ning alaline sõjavägi, linnad olid kaitstud müüridega. Neil oli kolm keeldu ära valeta, vassi ega laiskle.
Nad valmistasid vasest ja väärismetallidest ehteid ja relvi, tööriistad ent olid ikka veel kivist. Paljude maia linnade seast kerkis esile mitu tähtsamat keskust, mis moodustasid usulise liidu. Väiksemad linnad olid suuremate võimu all. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel ilmselt mitte kunagi. Linnades olid kiningate residentsid ja templikompleksid, mida ümbritsesid elukvartalid ja põlluharijate asulad. Maiade ühiskond oli tugevalt kihistunud. Linnriike valitsesid kuningad. Maiad arendasid hieroglüüfkirja, mis olid juba enne maiade endi esiletõusu kasutusel. Maiade nagu teistegi Kesk-Ameerika rahvaste religioonis mängis muistest ajast peale tähtsat rolli jumalatele ohverdamine, sealhulgas ohverdati ka inimesi. Neil olid ka rituaalid, tähtsamail kohal pallimängud arvuka publiku ees. Kaotajad ohverdati allilma jumalatele. Linnriikide elurütmi määravad ritaalid olid korraldatud täpselt välja arvesatud kalendri järgi.
Sumerid · Elasid Mesapotaamia lõunaosas (4 aastatuhat eKr); · Päritolu ebaselge (mägirahvas); · Rajasid terve rea varaorjanduslikke linnriike; · Kõrgetasemeline niisutuspõllundus; · Keraamika, algne metallitootmine (vask, pronks); · Monumentaalsed ehitised (tsikuraat); · Võtsid kasutusele ratta, vankri, kaariku; · Lõid esimese teadaoleva kirja; · Neil oli vanim teadaolev koolisüsteem; (astronoomia, matemaatika); · Rikkalik usund; · Vanim eepos ''Gilgames''. Sumeri kiri Sumeri kirjal oli pikk areng: 1) Piltkiri 2) Mõistekiri 3) Silpkiri 4) Häälikkiri
Pythagoras- kolmnurga kaatetite ja hüpotenuusi teoreem.kuulsaim matemaatik. Hippokrates-seletas haigusi looduslikel mitte jumalike põhjustega. Heredotos- esimene ajaloo uurija. Sofistid-leidsid et halb ja hea on suhtelised. Platon- asutas filosoofiakooli-akadeemia. Leidis, et tähtsaim on ideede õpetus. Aristoteles- suured saavutused loogika vallas. Tema õpetus püsib loogika alusena tänapäevaniKlassikaline ajajärk:kreekas,ei kujunenud riiklikku ühtsust,sõltumatuid linnriike oli palju;kult. õitsengu aeg;selle perioodil said alguse ka kreeka-pärsia sõjad,Ateena ja Sparta tekksid;ühtsus kuj. keelte,usu ja kommete alusel,kuj. kolm tugevat riiki.Ateena-paljud teised oli sellest sõltuvad;ülemvõim lõppes pärast Peloponnosose sõda.Sparta-sõltusid,kes kuulusid Pelopo mereliitu.Korintos-talle alluvad linnriike ei olnud.Ateena teatri areng eesvedajaks oli Aischylos,Sophokles,filosoofia areng:Sokratese ja Platoni tegevus ja ateena demokraatia
(Sazonov et al 2015: 89) Sumerlaste kiilkirja põhjal on nende keel nii-öelda isoleeritud keel. See tähendab, et seda ei saa seostada mitte ühegi teise keelega. Ka see on üks põhjus, miks nende algsest päritolust pole midagi tänaseni teada. (Gelb, 2017) Sumerite riik ei olnud kuigi suur. Arvatakse, et see oli umbes pool Eesti pindalast. See oli jõgedevaheline piirkond, asudes Eufrati ja Tigrise vahel ning Sumeri aladel asus mitmeid linnriike nagu näiteks Uruk, Ur, Kis, Lagas ja nii edasi. Sumerite linnriigid olid väga arenenud erinevates valdkondades. (lähis ida)Esiteks juba eelmainitud kiilkirja tõttu, kuna see arenes üsna laialt edasi ning muutis kultuuri ühtsemaks. Ka eelamlased on eeskuju saanud sumerite keelest. Linnades hakati tegelema käsitööga ning samuti võeti kasutusele ka erinevaid materjale nagu näiteks vask ja hiljem ka pronks. Pronksi kasutuselevõtuga hakkas arenema ka sepakunst
kreeklaste ajaarvamissüsteemile. Arhailise ajajärgu lõpetasid Kreeka- Pärsia sõjad 490- 479 eKr. Klassikaline ajajärk 5. saj 4. saj I pool eKr. Kui räägitakse klassikalisest kreeka tsivilisatsioonist, peetakse silmas just seda ajajärku. Valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub Periklese valitsusaega. Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Kujunes kaks võimukeskust: Lõuna- Kreeka linnriike koondav Peloponnesose Liit, mille juhtivaks jõuks oli Sparta. Egeuse mere äärseid linnriike koondav Ateena Mereliit ehk Deelose Liit, mida juhtis Ateena. Esialgu oli tugevam Periklese juhitud Ateena. Ülesanne: Miks oli Periklese valitsusaeg nii oluline? Loe õpikust lk. 104, 111,150. Ateena domineerimise lõpetas Peloponnesose sõda 431
· Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks · Ühtne relligioonikeskus Delfi · Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike · Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk · võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks. Kreeka-Pärsia sõjad
a eKr ülestõusu Pärsia ülemvõimu vastu. Mileetoslaste abipalvele vastasid ainult Ateena ja Eretria. Pärslased vallutasid Mileetose rünnakuga ja põletasid maatasa. Juba ammu olid pärslased tahtnud alistada ka Kreeka mandriosa rikkaid kaubalinnu. Mileetose toetamist pärslastevastase ülestõusu ajal otsustas Dareios ära kasutada ettekäändena sõjas Kreekaga. Ta saatis kõikidesse polistesse saadikud nõudmisega anda "maad ja vett". See tähendas alistumist. Enamik linnriike kartis Pärsiat ja alistuski, kuid Ateena ja Sparta mitte. Spartalased heitsid Dareiose saadikud kaevu, öeldes: "Võtke seal maad ja vett niipalju kui soovite". Termopüülide kitsastee Plataia Salmise lahing, 480 eKr Maratoni lahing, 490 eKr
Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres. Mesopotaamias elasid sumerid, kes rajasid väikseid linnriike. Sumerid võtsid kasutusele kiilkirja, mis on maailma vanim kiri. Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3
480 eKr – pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxese juhtimisel (Termopüülide lahing, Salamise merelahing) 479 eKr – Plataia lahing, pärslased tõrjuti kreekast välja, algas ka nende tagasitõrjumine Väike-Aasia rannikult 478 eKr – loodi Ateena mereliit edasiseks võitluseks pärslaste vastu 4. Klassikaline ajajärk u 500 – 338 eKr 7 Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Poliitilised arengud - valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub periklese valitsusaega - kujunes kaks võimukeskust: A . Lõuna-Kreeka linnriike koondav Peloponnesose liit, juhtivaks jõuks Sparta B. Egeuse mere äärsed linnriike koondav Ateena e. Deelose mereliit, mida juhtis Ateena
sõltumatuse. Sõjaliselt enam ei ohustanud, kuid diplomaatiliselt oli ikkagi suur mõjutaja. Klassikaline ajajärk (5.saj-4.saj esimene pool eKr) Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku, tõi sõjalise ja poliitilise üleoleku veendumuse. Eriti esile kerkisid Sparta ja Ateena. Spartat iseloomustas range sõjaline sisekorraldus. Ta oli juba enne sõdu võimsaim Lõuna-Kreeka riik. Tugevaim jalavägi. Sparta ümber kogunes paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Toetusid eeskätt maaväele. Ateena oli 5.saj demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat korraldas pikka aega (u 30 a) silmapaistev riigimees Perikles. Ateenast sai Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere rannikul ja saartle asuvaid linnriike. (Loodi vabatahtliku ühendusena Pärsia vastu, kuid Ateena kehtestas ülemvõimu). Liitlased tasusid
· Kreekast ei kujunenud ühtset riiki, sest loodus oli eripärane. · Linnriigid olid pidevalt üksteisega vaenujalal ja ka sisemiselt ebastabiilsed. · Esines aristrokraatide ja lihtrahva konflikte ja vägivaldseid võimuhaaramisi. · Kreeklasi liitis ühtne keel, kombed ja usundid · Ennast nim. Nad Hellenistideks, mittehelleniste nimetasid nad barbariteks · Ühtne relligioonikeskus Delfi · Atheena mereliit ühendas egeuse mere linnriike · Peloponnesose liidu moodustasid Lõuna-Kreeka ja Sparta Olümpia mängud · Pärimuse järgi aastast 776 eKr. · Peeti Zeusi auks · Osalesid algselt vaid mehed · Korraldati iga 4 aasta tagant · Võisteldi alasti ning seega ei lubatud naisi isegi mitte vaatama. · I võitja oli Kroinos kes tegelt oli kokk · võitja auks püstitati ausambaid, ta oli elu lõpuni au sees ning said riigimeesteks. Kreeka-Pärsia sõjad
● V sajandil eKr valitses see tsivilisatsioon Vahemere ääres kõigi teiste üle. Kreeka kaart Mükeene ● 2000. a paiku eKr asusid Kreekasse põhja poolt saabunud ahhailased. ● Nad elasid väikeste kuningriikidena. ● Mükeene oli neist kõige rikkam ja võimsam. ● XI sajandil eKr lõppes mükeene ajajärk. Arhailine ajastu ● Arhailine ajastu algab 1100. a eKr ● Alles 800 a eKr hakkasid kreeklased moodustama linnriike. ● Elanike ülerahvastuse tõttu Kreeklased lahkusid oma esialgsetelt maadelt. Klassikaline ajastu ● 490. ja 480. a eKr püüdsid Kreekat vallutada pärslased. ● Ateenlased saavutasid võidu. ● Sõjad Ateena, Sparta ja Teeba vahel nõrgestasid Kreekat. Hellendistlik ajastu ● Kreeka põhja pool asus väike Makedoonia kuningriik. ● 338. a eKr võitsid makedoonlased kreeklasi. ● Philippose poeg Aleksander viis selle vallutuse
Kuigi ka Ateenas oli palju orje, kellele seetõttu ei kuulunud ükski ülalpool nimetatud õigus, oli orjade ja nii nimetatud kodanikuõigusi mitteomavate isikute arv Spartas siiski oluliselt suurem. Erinevalt Spartast, mis oli sõjalise jõu sümbol terves Lõuna-Kreekas, oli Ateena riik, kus võidutses kaubandus ning luksusearmastus. Ateena ning Sparta olid erinevad nii oma valitsemissüsteemide kui ka elulaadi poolest, neid nagu ka teisi kreeklaste linnriike ühendas aga siiski ühtne keel, kombed ning kultuur. Isegi kui kreeklastel oli olemas rahva ühendamise soov, ei suutnud ükski valitseja seda siis teoks teha ning riikidevaheline rivaalitsemine jätkus kuni Makedoonia Philippos lasi ennast kuulutada kõigi hellenite juhiks ning lõppes Kreeka linnriikide iseseisvus.
Seal tegutsesid ajajärgu silmapaistvamad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu koondas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna, mida õpetlased kogusid, korrastasid või ümber kirjutasid. Teise suurusega kultuurikeskuseks tõusis Pergamon. Kuid ega ka Ateena oma tähtsust kaotanud, see püsis hellenistlikus maailmas tähtsama filosoofiakeskusena. Hellenismiajastul hakkas kodanike otsustusõigus vähenema. Suuremad riigid hakkasid valitsema linnriike. Seega linnriigi tähtsus hakkas ka vähenema. Riiki juhtis ja tähtsamaid asju otsustas monarh. Linnades tegutsesid linnanõukogus, kus igal aastal valiti riigiametnike. Kuid mõnes Kreeka linnas korraldati ka rahvakoosolekuid. Samuti muutus ka sõjaväekorraldus. See ei koosnenud enam kodanikest, vaid palgasõduritest. Ja üleüldse kaotas kodakondsus oma tähtsuse. Ning tekkis maailmakodanik. Ühesõnaga hellenismiajastul muutus nii paljugi. Mitmed asjad kaotasid oma tähtsuse. Vanad
arenenud kultuuriga Kesk-Ameerika rahvas. Pärast maiade hiilgeaja lõppu tõusid Kesk- Ameerikas esile asteegid. Nad asusid Texcoco järve ümbruses ja selle soisel saarel, kuhu rajasid oma pealinna Tenochtitlani. Samal ajal tõusid esile Lõuna-Ameerika läänerannikul ja Andide mägismaal Inkad. Riigi valitsemine ja ühiskonna struktuur Maiadel oli valitsejaks kuningas ning ühtset riiki neil ei tekkinud. Nende ühiskond oli vägagi kihistunud. Kuningad valitsesid linnriike, keda seostati jumalate ja esivanematega nign kellel oli suur osa tähtsamates rituaalides. Kuningat samastati päikesega ja tema surma päikeseloojanguga. Asteekidel juhtis riiki piiramatu võimuga kuningas, kes valiti ülikute seast. Teda austati pooljumalana ning ta ilmus rahva ette rituaalidel piduliku saatkonna saatel. Nende ühiskond oli kitsas - sõjamehed, kaupmehed, orjad, vabad. Inkadel oli piiramatu võimuga kuningas, keda peeti taeva- ja päikesejumal Inti
klaasi ja purpurpunast riiet, mida kasutati Kreeka eliidi riietuses). Egiptusesse saatsid veini. Kaubanduse jm hiilgeajaks arvestatakse tavaliselt 1200-800 eKr. Moodustusid sellel ajal põhilised kaubandusega tegelejad selles piirkonnas. Kuna foiniiklased oli ümpris metsikud, oli neil tihti raskusi oma nn. Tütarlinnade kaitsmisega. Samuti, kui juhtus et nende kaubalaev sattus õnnestusse, ei olnud foiniiklastel suurt abi loota teistelt. RIIGIKORD Linnriike valitses kuningas, kes juhtis kodanikest sõjaväge. Tema kõrval seisis suursugustest kodanikest koosnev nõukogu. Suur mõju oli ka kaubandusega tegelevatel ülikuperedel. Preesterkonnal arvatavasti võimu polnud. LAGUNEMINE, tulemus 539eKr foeniiklased, nagu ka kõik teised lääne-aasias, vallutati persialaste poolt. Foiniiklastest sai osa Presia impeeriumist. Kuna Foeniiklased olid vallutatud, ei saanud nad oma kolooniaid enam kontrollida nind need said iseseisvaks.
Kreeka klassikalise perioodi ja hellenismi sarnasused ja erinevused Klassikaline ajajärk leidis aset 5.-4. sajandil eKr. Sellel ajastul oli Kreekas palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Hellenismiperiood kestis 4.-1. sajandil eKr. Hellenismi peamised sündmused on seotud Aleksander Suure vallutustega. Kujunes välja maailmaühiskond, kus domineerisid kreeka keel ja kunst. Millised olid sarnasused ja erinevused nende kahe ajastu vahel? Klassikalisel ajajärgul olid tähtsad polised ehk kreeka linnriigid, mis olid väiksed, koosnesid kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Linnriiki valitsesid kodanikud
voorus. Aristoteles- suurim kreeka filosoof& õpetlane, Aleks Suure õpetaja, asutas Lükeionis kooli. Olümpia- 776.a eKr, osalesid mehed hellenid. HELLENISM- A Suur vallutas egiptusest iraani ja kesk- aasiani, kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine lähis-idasse. Riigid- Egiptus(kuningad Ptolemaiosed), Seleukiidide riik(valitses Seleuk. dünastia, kahanedes tuumaks kujunes Süüria), Makedoona(valitses Kreeka linnriike). Linnad- Aleksandria (Museion, kreeka jm haritlased), Antiootia, Pergamon, elulaad kreekapärane. Filosoofia- Epikuros, Stoistlik koolkond. Eukleides- Matemaatik. Archimedes- kruvi veetõstuk. Ptolemaios- matemaatik,geograaf, astroloog ,astronoom, Maa universumi keskpunkt.
Mesopotaamia kunst Vanimad kõrgkultuurid. Mesopotaamia (4000-539 e.Kr.) Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. ( Tigris ja Eufrat) Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. (Sumerid olid vanaaja rahvas. Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsaimad on ratas ja vanker.) Sumerite kiilkiri Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Igapäevaseks kasutamiseks olevad tahvlid olid väikesed kuni 10 cm pikkused ja väga väikeste märkidega. Suuremetele kaunistatud savitahvlitele kirjutati seadusi ja pandi kirja tähtsamaid sündmusi.
*Kesk-Itaalia- etruskid, itaalikud, samniidid *Lõuna-Itaalia- kreeklased Piirkond oli nii jagatud u. 8.saj. eKr. Kronoloogiline ülevaade: 1. Kuningate aeg (8.-6.saj. eKr) -Romuluse ja Remuse legend 2. Vabariigi aeg (res publica) ( 6.-1.saj. eKr) -Kodusõdade aeg (2.-1.saj. eKr) 3. Keisririigi aeg -Varane keisririik (1.saj eKr-3.saj.) -Hiline keisririik (3.saj.-5.saj.) Etruskid ja Rooma riigi algus Etruskid-esimene kõrgkultuur Itaalias Linnriigid. Linnriike oli kokku 12, neil oli valitav kuningas, seal toimus laiaulatuslik orjapidamine ja naistel oli ühiskonnas suur osatähtsus. Kultuur-kõrgeltarenenud põllumajandus ja kunst, surma osatähtsus religioonis, ennustamise suur tähtsus. 753. a. eKr- Rooma linna asutamine Riik. Seadused. Sõjavägi. 510. a. eKr-Res Publica (Vabariik) Kõige olulisemaks jõuks oli kodanike koosolekud, kus valiti magistraadid (kõrgemad riigiametnikud)
Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riiklikud moodustised, mis olid tavaliselt väga väikesed, hõlmasid ainult ühe linna ja selle lähema ümbruse. Selliseid üksikutest linnadest koosnevaid linnriike kutsutakse polisteks. Poliseid erldasid üksteisest meri ja mäed. Igal polisel oli oma riigikord ja elustiil. Polise elanikkond: 1. talupojad (enamus); 2. käsitöölised; 3. aristokraadid olid maaomanikud, tihti tegelesid kaubandusega (enda otstarbeks), võimulolevate aristokraatide seast kerkib omavahelises võitluses aeg-ajalt esile ainuvalitseja türann, kes võis küll rahvale meelepäraseid otsuseid teha, kuid kukutati tavaliselt rahulolematute poliitiliste rivaalide poolt. 8.-5
Kuldar Tonka Vana Rooma Arutlus VIII sajandil eKr rajasid etruskid mitmeid linnriike Itaaliasse, kus arenes Kreeka ning Idamaade kultuur. Nende seast tõusis esile Rooma linnriik. Väga oluliseks Rooma mõjutajateks olid naised, kelle kombed ja kultuur ning ennustuskunsti oskamine mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri arengut. Roomas elasid latiinid, kes kõnelesid ladina keelt. Algselt valitsesid seda linnriiki etruski päritolu kuningad. VII sajandil eKr kujunes välja kreeklaste ja etruskide mõjul ladina tähestik ning kiri. VI sajandi lõpul eKr kehtestati Rooma Vabariik.
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. 3. saj eKr Leviala praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid.
Astroniimia- täheteadus Astroloogia- tuleviku ennustamine taevakehade järgi. Tsivilisatsioon e. Kõrgkultuur – ühiskond, kus on arenenud põlluharimine ja käsitöö, kus on ühiskonnakihid, on tekkinud linnad ja riik ning tuntakse kirja ja luuakse kirjandusteoseid. Eepos- lugulaul muistsetest jumalatest ja kangelatest,tavaliselt värsiriimis. 5. Jutukese koostamise peatükid Elu sumerite linnas Sumeritel oli palju uhkeid linnriike. Üks neist tähtsamaid oli Uri linn. Uri valitsejal õnnestus ka teised sumeri linnad oma võimule allutada ning nii saigi Urist umbes sajaks aastaks Sumeri pealinn. Linnade keskel oli tsikuraad, linnasüdant ümbritsesid ühe ja kahekorruselised elumajad. Tänavad olid kitsad ja käänulised.Tänavate ääres paiknesid poekesed. Igal perel oli tavaliselt omaette maja. Majades või sageli elada mitu põlvkonda koos oma naiste ja lastega
ETRUSKI KULTUUR JA KUNST 8. – 3. saj eKr Leviala – praeguse Itaalia keskosa Tiberi ja Arno jõe vahel. Toscana maakond Itaalias (tusci – etruskid) Tegevusalad: maaharimine, metallurgia ja meresõit. Etruskitel puudus ühtne riik, linnriike ühendasid kultuur ja religioon. 12 linna liit. Linnu valitsesid varasemal perioodil kuningad, hiljem sõjaväelaslik-preesterlik aristokraatia – lukomoonid. Kultuuri kõrgaeg 7. – 6. saj eKr. Peale 3. saj eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Etruskite religioon oli sünge ja müstiline. Austasid loodusjõude ja mitmesuguseid deemoneid. Esivanemate kultus. Loodusnähtuste (n välk) järgi ennustati tulevikku ja saadi teada jumalate tahet. Preestrid e augurid, ennustajad e haruspeksid
Kas Vana-Kreeka oli demokraatlik ühiskond? Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Esile olid kerkinud Kreeka linnriikide seast Sparta ja Ateena. Sparta jalavägi oli Kreekas konkurentsitult tugevaim, ning Sparta ümber koondusid ka paljusid Lõuna-Kreeka linnriike ühendav Peloponnesose Liit. Spartalased kui ka nende liitlased toetusid eeskätt maaväele. Ateenast sai ühteaegu Kreeka suurim linn ning peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena laevastik oli Kreekas ülekaalukalt võimsaim, tänu Ateena Mereliidule mis oma liidutööga selle tagas. Ateena ja Sparta omavahelised suhted olid pingelised ja nende vahel puhkes pikk ja kurnav Peloponnesose sõda (431-404 eKr). Tänu suhetele Pärsiaga
ISESEISEV TÖÖ 1: MESOPOTAAMIA JA EGIPTUSE KUNST VÕRDLUSÜLESANNE Mesopotaamia ja Egiptuse skulptuuride omavaheline võrdlus. Mesopotaamia asus kahe jõe-Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Nendel aladel elasid juba üle 5000 aasta tagasi sumerid. Nad rajasid linnriike, ehitasid templeid ja leiutasid kiilkirja. Mesopotaamia kunst kujunes välja u. 4000-539 e.Kr. Nagu vana Mesopotaamia, asub ka Egiptus kõrbealal kus põllumajandus on võimalik ainult tänu kunstlikule niisutusele. Ka siin tekkisid alguses väikeriigid ja hiljem ühtne Egiptuse riik. Egiptuse kunst kujunes välja u. 3000-332 e.Kr. Mesopotaamias oli tähtsaimaks ehitusmaterjaliks savitellised. Osad neist olid põletatud, kuid kuivatati ka päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule
Jagas kodanikud nelja klassi Andis rahvakoosolekule rohkem sõnaõigust Vaesed inimesed hakkasid osa võtma kohtumõistmisest Ateena demokraatlik linnriik Türannia lõpp 570 eKr Uued reformid , millega kehtestati demokraatlik riigikord Rahvakoosoleku tähtsus tõusis Kõige tähtsamad riigiametnikud 10 strateegi ehk väepealikku Võim kuulus kogu rahvale Ateena mereliit Peale Pärsia sõda jäi osa Kreeka linnriike Pärslaste võimu alla Vabastamiseks moodustasid polised sõjalise liidu Liidukassasse panema kindla hulga sõjalaevu, maksma raha Juhid ateenlased Ajajooksulmereliidu võim suurenes Ateenas elavad inimesed Strateegid Aristrokraadid Käsitöölised Talupojad Kodanikud Orjad Rõivastus ja soeng Riidetükk ümber keha heidetud Pükse ei kantud, neid peeti barbaritele kohaseks
Sparta ja Ateena riigikorra võrdlus Kreekas oli poliseid ehk linnriike umbes 1500 ringis ning Sparta ja Ateena olid Hellase linnriikidest kõige mõjukamad ning omapärasemad. Nad avaldasid suurt mõju Kreeka üle. Riigid asusid väga lähestikku, Ateena Kesk-Kreekas ning Sparta Lõuna-Kreekas, Pelopennesose poolsaarel. Peamisteks sarnasusteks kahe valisteva riigi puhul olid tugeva sõjaväe omamine, välismaalaste mitte kodanikeks pidamine ning kummaski riigis ei puudunud oma seadused ja kodanike rahvakoosolekud. Olid olemas ametnikud ja nõukogud, kes
Inkad Kes nad olid? Andides, Peruu kiltmaal elav, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelev, indiaani hõim. Valitseja tiitli järgi sai rahvas nimeks inkad. Inkariik tekkis ~ 1200. aastal. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Kõiki Ketsua linnriike ja ümberkaudseid hõime alistades lõid nad 15. sajandi esimesel poolel tsentraliseeritud ja väga tugeva riigi. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sissetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud: Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk (tolle aja kohta väga hea saavutus). Neil olid uhked linnad (arhidektid suutsid ehitada
Nagu teisedki toonased Kesk- Ameerika rahvad, õppisid maiad kasutama metalle. Künnipõllundusega alustasid Kesk- Ameerika rahvad alles pärast eurooplaste tulekut. Sellest hoolimata saavutas maiade arhitektuur, kunst ja vaimukultuur silmapaistvalt kõrge taseme, millele oli mõnes vallas raske leida võrdset kogu toonasest maailmast. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel ilmselt mitte kunagi. Linnades olid kuningate residentsid ja templikompleksid. Maiade ühiskond oli tugevalt kihistunud. Linnriike valitsesid kuningad. Kuningale allus suursugust päritolu preesterkond, kes valdas hieroglüüfkirja ja pidas arvet kalendri üle. Teised ülikusuguvõsad moodustasid sõjaväelise aristokraatia. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Maiad arvutasid kahekümnendsüsteemi abil ning tundsid arvu 0. Asteekide suurriigid Pärast maia linnriikide kõrgaja lõppu sai Kesk-Ameerikas domneerivaks asteekide impeerium
· Tänapäeval asub sellel kohal Mexico. · Linn oli jaotatud neljaks tsooniks (campan), need omakorda igaüks 20 rajooniks (calpulli). Igal calpulli'l oli oma turuplats (tiyanquiztli). Tenochtitlan · Linna keskel olid koolid ja templid. · Linna ümbritses majanduslik tagamaa külade ja majanditega. · Tihedalt asustatud. · Texcoco järvele kunstlikult rajatud saartel chinampa'del kasvatati toitu. Ühiskond · Linnriike valitsesid dünastiad. · Riigi eesotsas piiramatu võimuga kuningas, keda austati pooljumalana. · Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused · Alalist sõjaväge ei olnud. · Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi aadlikud (u 10%) ja lihtrahvas.
püramiidtemplite ümber koondunud linnad. Nende hiilgeaeg jääb vahemikku 300-800 pKr. Maiadel valitses klassisüsteem. Ülikud, preestrid, valitsejad, ametnikud ja nende teenijad elasid linnades. Lihtinimesed töötasid maal, käies linnas vaid turul ja usupidustuste ajal. Ühtset riiki ei tekkinud maiadel kunagi. Maiade religioonis mängis tähtsat rolli jumalatele ohverdamine. Linnriikide elurütmi määravad rituaalid olid korraldatud täpselt kalendri järgi. IX saj tabas maia linnriike langus, mille põhjuseid pole teada. Tõenäoliselt kaotasid linnade valitsejad võimu ümbruskonna üle. XVI saj alistasid hispaanlastest maadeavastajad maiad. Asteegid Viimase Ameerika põlistsivilisatsiooni lõid Mehhikos asteegid (1350- 1521 a pKr). Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas, kes nime poolest valiti ülikute seast. Kitsale ülikkonnale lisaks oli asteekidel mõjukas sõjameeste klass, mille
piirkond, mis ulatus umbes nüüdsest Bagdadist Pärsia laheni. Pole teada, kas tegu oli Mesopotaamia esmaasukate või tsivilisatsiooni tekkeajal alles suhteliselt äsjaste sisserändajatega. See oli Egiptuse kõval maailma vanim tsivilisatsioonikolle. Sealset kultuuri ja asustuse kohta leidus väjakaevamisest jälgi 6. aastatuhandest e.K.r . Sumerid elasid seal 4. aastatuhande lõpust e.K.r. Linnriigid. 3. aastatuhande alguses e.K.r tekkis hulk sumerite linnriike: Eridu, Uruk, Larsa, Ki, Ur, Laga, Nippur, Susa jt. Iga linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Linnad paiknesid kohaliku peajumala templi ümber, suurem osa maad kuulus templile või kuningale. Kuna need riigid olid omavahel alatasa sõjajalal, kaitsesid linnu varasest ajast müürid. Sumeritel oli suur hierarhiline jumalkond, usund ja mütoloogia. Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud ristküliku
Osad pered muutusid rikkamateks ja nende all hakkasid tööle orjad jt. Nii said noomid suurteks ja võimsateks ning noomide pealikeks hakkasid nomarhid. Noomid olid nagu väikesed iseseisvad riigikesed. Aja jooksul liideti piirkondi suuremateks ning lõpuks jäid alles põhjapoolne Alam- Egiptus ja lõunapoolne Ülem-Egiptus. Need liideti 3100 aastat eKr üheks riigiks ning ühtne riik oli vaarao võimu all. Selliseid sõltumatuid linnriike nagu Mesopotaamias ei tekkinud Egiptuses kunagi. Egiptuse riik püsis terviklikuna aastatuhandeid. Küsimused aitavad arutelu luua! Arutelu klassiga : Võrdleme Mesopotaamia linnriike ja Egiptuse riiki. Mis on sarnased jooned ja mis on erinev ? Hieroglüüfkiri (lk 64) Koos riigiga tekkis ka kiri. Põhiliselt sellepärast, et valitsejate jaoks oli tarvis üles märkida andami suurust
Ajalooline jaotus: Sumer 4000 23050.a.e.Kr. Akad 2350 2150.a.e.Kr. Babüloonia 1830 1530.a.e.Kr. Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr. Ehituskunsti suurimateks saavutusteks on templid, valitsejate lossid , linnakindlustused. Leiutati kaared ja võlvid. Väljakaevatud Sumerite ehitiste jäänused Sumerid · Sumerid lõid Mesopotaamia vanima kõrgkultuuri · Nad rajasid linnriike ja templeid · Nad leiutasid kiilkirja · Sumerite leiutiseks on ka ratas Sumerite kiilkiri · Üsna omapärased leiud on nn. pitsatsilindrid. Sellist kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja Sumerid Sumerid on järelmaailmale pärandanud kaks väga olulist asja. 1) maailma vanima kirjasüsteemi kiilkirja 2) maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratta
Kreeka jumalad > Idamaa usundid > Ristiusk (Hakkas levima kuningriigi ajal) Ida-rooma keisririigi õitseng seisnes võimutugevuses, sõjaväe tugevuses, heas maksusüsteemis, ristiusu tugevnemises. optimaadid kaitsesid senati võimu populaarid tuginesid rahvakoosolekule Alates 900 eKr etruskide sisserändamine, asusid Ertuuria maakonnas, tundmatu päritoluga rahvas, tõenäoliselt Väike-Aasiast. Nad aretasid linnriike. Itaalid olid karvakasvatajad, nemad aga kaupmehed, ehitajad või metallitöötlejad. Said kuulsaks oma rajatistega ja ennustamisega. Naised, võõramaalased, orjad polnud kodanikud. Mehed olid kodanikud ja neil oli õigus osaleda poliitikas, kaitsta riiki. Aristokraadid olid suurmaaomanikud. Talupojad olid tähtsad. Võrdlus Rooma ja Vana-Kreeka Mõlemad paiknevad vahemere ääres ja mõlemad paiknevad poolsaartel. Mägede olemasolek. Ümbritsetud saartega. Itaalia ümber suured saared.
400ekr tabas neid langus ja linnad hävitati.Teotihucan on mehhiko kiltmaal. Selle keskel on surnute tänav, kus ääres on hauakambrid. Astmiktemplid seal olid kuupüramiidid. Ning suurim neist oli Päikesepüramiid. Maiad elasid Yucatani ps vihmametsades. Püramiid templite ümber tekkisid linnad. 300-800pkr õppsid kasutama metalle. Valmistasid relvi ja ehteid. Tööriistad tehti kivist. Linnades olid kuningate residentsid ja templite kompleksid. Nende ühiskond oli kihistatud. Linnriike juhtisid kuningad keda seostati jumalategaja esivanematega , neil oli tähtis osa ka rituaalides. Tähtis oli ka jumalatele ohverdamine. Seal hulgas ohverdati ka inimesi. Maiade rituaalidel olid ka tähtsad pallimängud. Neil olid rituaalid märgitud spetsiaalsesse kalendrisse ja nad järgisid seda. Pärast Maiade lõppu said tähtsaks asteekide impeerium.Algselt elasid Texoco järve ümbruses, kuhu rajasid oma tulevase pealinna Tenochitlani
Iga kahe aasta tagant avaneb tundmatutel sportlastel tänu olümpiamängudele ja nende suurele meediakajastusele võimalus koguda nii rahvuslikku kui ka rahvusvahelist tuntust. Olümpiamängud annavad ka olümpialinnale ja spordivõistlust võõrustavale maale võimaluse end maailmale näidata. Antiikolümpiamängud olid iga nelja aasta tagant Olümpias peajumal Zeusi auks peetud religioossed spordipidustused, kus võistlesid Vana-Kreeka linnriike esindavad sportlased. Olümpiamängudel võisteldi nii spordi- kui ka võitlusaladel, näiteks maadlus, pankraation ja hobuste võiduajamine. Pärast edukaid esimesi kaasaegseid olümpiamänge tabas olümpialiikumist mõõnaaeg, mis ohustas olümpiamängude traditsiooni jätkumist. Olümpiamängud olid nii 1900. aastal Pariisis kui ka 1904. aastal Saint Louises maailmanäituse "kõrvaletendused". Pariisi olümpiamängud
nad tahavad ning elada oma elu vastavalt soovidele. Nii nagu eristati mehi selgelt naistest, eristati ka poisslapsed tüdrukutest. Aristokraatide 7- aastastel lastel käisid kodus eraõpetajad ehk pedagoogid, samal ajal kui lihtrahvas pidi leppima koolimajadega. Kuid jällegi olid head haridusevõimalused väid poistel. Tüdrukutele õpetati kodus vaid majapidamistöid ning muud vajalikku, et nendest saaksid kunagi head kaasad. Sparta on üks linnriike, mis paistab silma oma erilise rangusega poisslaste kasvatamisel. Seitsmendast eluaastast võeti nad pere juurest ära ning pandi elama koos endavanuste noorukitega. Edaspidi möödusid nende päevad enamasti kehalisi ja sõjalisi harjutusi tehes. Kui noormehed sai kahekümneaastasteks, said nendest täisväärtuslikud sõjamehed ning veel ühe kümnendi pärast loeti neid kodanikeks nign neile anti õigus omada maatükki ning luua oma pere
korrusel); Notre-Dame-la-Porte kirik, Le Puy katedraal, Burgundia koolkond basiilika; Cluny klooster suurim romaani kirik (5lööviline) Inglismaa: levinuim Normandia ehituskunst; pikaksvenitatud põhiplaan, tugevalt eenduvad külglöövid; Durcham, Rochester, Southwell, Gloucester katedraalid Hispaania: valitsev araabia kunst; mauride mõjud, Kataloonia Narbonne piiskopkond; Santiago del Compostella kloostrikirik Itaalia: mitmekesine arhitekt., palju riike ja linnriike, Lombardia: algul lameda laega basiilikad, võlvimine Pr. eeskujul, Modeena katedraal; Veneetsia: tugevad idamaised mõjud, Püha Marcuse katedraal, Pisa toomkirik (Toscanas);Firenze: San Miniato al Monte kirik; Rooma: ehituskunstis tõstine tagasilöök Saksamaa: romaanistiil oli kõige kauem; massiivsus; eeskujuks oli Pr.maa; Mainz, Wormsi ja Speyer katedraalid; Lübecki katedraal, eeskujuks Baltimaadele (telliskivikirikud) Eesti: pärast saksa vallutusi, 13.saj
Muistne Peruu & inkade riik. Kaks piirkonda: Mehhiko & Peruu, Equador, osa Kolumbiat ja osa Boliiviat. Inkade riigi eksisteerimise aeg oli 15 saj. (vb 13 saj algusest, kokku max 300 a). Tglt Peru tsivilisatsiooni vanus u 1500 eKr. Sellest on alguse saanud sellised kultuurid nagu cotosh ja charir. Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike. Ketsuad indiaanlased. Cuzco (ind k ,,naba") linnriik. Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega
jumalaid), keraamika. Vanimad tsivilisatsioonid Egiptus, mesopotaamia, ameerika, hiina, inda Euroopalikku kultuuri on kõige rohkem mõjutanud Egiptus ning mesopotaamia, mis asus tigrise ja eufroti jõe vahel, jääb iraagi riigi territooriumile.tõlkes kahe jõe vahelina maa. Sumerid: · Elasid Mesopotaamia lõunaosas · Päritou ebaselge(mägirahvas) · Rajasid terve rea varaorjanduslikke linnriike · Kõrgetasemeline niisutuspõllundus · Keraamika,metallitootmine · Võtsid kasutusele ratta,vankri · Lõid kirja · Neil oli vanem teadaolev koolusüsteem(astron.matem) Ehituskunst kurgaan kunstlik mägi, tornid-paabeli torn, templid, babülon. Kald-stoll on kaldkaeveõõs, mis on analoogne horisontaalse stolliga, kuid suue asub tunduvalt madalamal kui stolli lõpp. 20. sajandi alguses eKr tungisid üheaegselt sisse lääne poolt semi rahvas amoriidid ja ida
101 Kultuur hävines, purustatud losse ei ehitatud uuesti üles, kiri unustati ja rahvaarv kahanes, Kreeka langes sisuliselt tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. 4) Arhailise ajajärgu saavutused. Lk.101-103 Linnriigid. Mitmes linnas võeti käsile seaduste üleskirjutamine, käsitöölised omandasid ida kunstistiili, loodi foiniikia tähestiku põhjal kreeka tähestik. Hõberaha kasutuselevõtt (7saj ekr). Olümia 776 eKr 5) Kuidas valitseti Kreeka linnriike ja milline oli ühiskondlik struktuur? Lk.106- 107,110-112 Algselt valitseti linna tavapärase aristokraatlikul viisil, 5saj ekr muutus lihtrahva kaasarääkiminedemokraatlikuks (riigi eesotsas Perikles). Kogu võim kuulus rahvakoosolekutele. Kodanikud kõik täiskasvanud mehed, sõltumata nede sesukohast või tegevusalast. Kohtunikud kui ka riigiametnikud määrati liistu tõmbamise järgi
võisid neist saada isegi mõjukad riigimehed. · Klassikaline ajajärk. Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Võit lisas eneseusku. Sel perioodil kerkisid esile Sparta ja Ateena. Sparta, kus oli range sõjaline sisekorraldus, oli juba enne Lõuna-Kreeka võimsaim riik. Ateena oli demokraatlik riik, Kreeka suurim linn, peamine kaubandus- ja kultuurikeskus. Ateena mereliit koondas Egeuse mere juures paiknevaid linnriike. Ateena laevastik oli võimsaim kogu Kreekas. Ateena ja Sparta vahel oli suhted pingelised ning nende vahel tekkis Peloponnesose, mis sai Ateenale hukatuslikuks. Järgnes Sparta ülemvõim, keda toetas Pärsia, sekkusid nii Kreeka riikide omavahelistesse ja nii allutasid Väike-Aasia lääneranniku linnas endale. Teised Kreeka riigid hakkasid tasapisi taastuma, Ateena jälle tugevamate riikide hulgas, Liidrikohal Teeba
annaabi.ee 
