Kasutatud kirjandus ----------------------------------------------------------------------------------10 Sissejuhatus Kaslased ehk felidae on loomade sugukond, mis kuulub kiskjaliste seltsi ja imetajate klassi. Arvatakse, et kaslased tekkisid umbes 30 miljonit aastat tagasi. Enimtuntud kaslane on kodukass, kes kodustati umbes 10 000 aastat tagasi, aga kaslaste hulka kuuluvad ka lõvid, tiigrid, leopardid, jaaguarid, gepardid ja puumad. Kaslasi jaotatakse suurteks ja väikesteks kaslasteks. Suured kaslased on näiteks lõvid, tiigrid ja leopardid. Väiksed kaslased on kodu- või metskassid. Eestis elavad liigid on ilvesed ja kodukassid. Kaslaste hulka kuuluvad 41 tänapäeval elavat liiki. Kaslasi tuntakse oma eriti kiirete reflekside, teravate meelte ja väga hästi arenenud hammaste pärast. Neil on väga teravad noa-sarnased küüned. Saba aitab neil tasakaalu hoida hüpete ajal
Vihmamets Kliima: Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°kraadi. Loomad: Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, tapiirid, gorillad, orangutangid, ahvid, pärdikud, simpansid, laisikud, puumad, leopardid ja jaaguarid. JÕEHOBU KROKODILL Need on vihmametsa majad. Tegija: Risto Kruusla
Ookeani ja mäestike vahel Kliima Suvel soe ja niiske Talvel külm ja kuiv Suvel madal õhurõhk Talvel kõrge õhurõhk Suvel tuuled ookeanilt Talvel tuuled mandrilt Sademeid palju Mullastik Vahelduv mullastik pruunmullad Taimestik Liigirikas Mitmekesine Rindeline ehitus Palmid Bambused Rododendronid Magnooliad Loomastik Eriline Väga liigirikas Antiloobid Pühvlid Ninasarvikud Elevandid Gepardid Leopardid Tiigrid Punahundid Mitmesugused ahvid Gigantne orav Inimesed mussoonmetsas Tihedalt asustatud Põlluhariminene Loomakasvatus vähe levinud Maavarade kaevandamine (kivisüsi, nafta, maagaas, tina) Kolimine linlikule eluviisile
Leopard Leopard Irena Kustova Irena Kustova 8b 8b Poegi on 23, mõnikord isegi 6. Kutsikad jäävad ema juurde ligi 2 aastaks. Sündides kaaluvad kutsikad umbes 430570 g. Leopardid elavad umbes 12 aastaseks. Tüvepikkus on 91 180cm,saba pikkus71 110cm Turjakõrgus 50 80cm. Mass 3240kg Leopard tapab ohvri kohapeal, murdes käpahoobiga selle selgroo või pigistades kaela lõugade vahel puruks. Leopartidel on väga hea maskeerimisvõime. Nende kontrastvärvides karvastik ning selle muster võimaldavad leopardil end nii
Toitumine Leopardi põhitoiduks on antiloobid, hirved, metskitsed ja muud sõralised, kuid nende nappusel sööb leopard ka hiiri, ahve, linde, või koguni roomajaid, putukaid ja kalu. Leopard on ka hea ujuja. Leopard tapab ohvri kohapeal, murdes käpahoobiga selle selgroo või pigistades kaela lõugade vahel puruks. Kinnipüütud saak, mis vahel kaalub samapalju kui leopard ise või isegi rohkem, vinnatakse hüäänide, saakalite ja teiste raipesööjate eest puu otsa. Muide- vanad leopardid söövad ise raipeid. Üksikud isendid spetsialiseeruvad koerte, kasside ja kariloomade murdmisele. Kui leopard on ära söönud, suundub ta esmalt veekogu äärde, et juua. Mõnedele leopardidele maitseb teatud saak, mida nad järjekindlalt eelistavad. Lõpuks tuleb ka leopardide hulgas- kuigi harvem kui lõvide ja tiigrite seas- ette inimsööjaid. Kuigi jultumuse poolest rünnata inimest ületab leopard mõnikord isegi lõvi ja tiigri. Paljunemine
Asend Lõuna-Ameerika Aafrika Australia Euraasia Kliima Lähisekvatoriaalne kliimavööde Suvel on vihmane (ekvatoriaalne õhumass) Talvel on kuiv (troopiline õhumass) Kõrge temperatuur läbi aasta Aasta sademete hulk kõigub (300-1000) Mullastik Punakaspruunmullad Pruunmullad Mullastiku kujundamist mõjutab kuiva ja niiske perioodi vaheldumine Vähe toitaineid Loomastik Kiskijad-gepardid, lõvid, hüüanid, leopardid, krokodillid .... Rohusööjad-antiloopid, gasellid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, sebrad .... Taimestik Jäme tüvi, jäigad lehed, lihakad lehed ja varred, paks koor Savannis kasvavad nt: Baobab e. Ahvileivapuu, Akaatsia Inimtegevus savannides Levinud on karjakasvatus ja põllumajandus (alasid kasutatakse korduvalt ja see kurnab maa välja) Savannides on palju rahvusparke Küttimisega Levinud turism Kasutatud kirjandus www.neti
*Rahvuspargi ühest osast moodustati Ngorongoro looduskaitseala. *Sellel territooriumil on Ngorongoro vulkaan, mille kõrgus on 2286 meetrit. *Ngorongoro vulkaan ei ole aktiivne. *Teadlaste arvates oli viimast korda vulkaan aktiivne mitte vähem kui 10 000 aastat tagasi. *Vulkaanil on avar kaldeera mõõtmetega umbes 15 korda 22 kilomeetrit, kaldeera sügavus on 610 meetrit. *Seal elab väga palju erinevaid loomi : ninasarvikud, lõvid, tiigrid, elevandid, igasugused sõralised, leopardid, isegi jõehobud. Puuduvad kaelkirjakud,kellele ei sobi mägine maa. Kokku on seal umbes 75 000 metsikut looma. *Ngorongro looduskaitsealal on ühe omapärase väärika ja uhke hõimumasaide kodu ka tänapäeval. Tansaania rahvastikust on 95% bantud (bantu keeli kõneldakse Kesk ja Lõuna Aafrikas) ,masaide arv piirdub 40 000 inimesega. Masaid on olnud põhiliselt nomaadid (karjakasvatajad). Varem rändasid nad vabalt ringi Serengeti lagendikel ning Ngorongoro kõrgmaal, hankides toitu ja
mullastik Vihmametsades on ferralliitmullad. Raudoksiidid on punased. Mullad on mineraalainevaesed. Leedehorisont. loomastik Loomastik on liigirikas. Enamus liike elab puude otsas. Vees on arvukalt kalaliike. On ka palju putukaid. Maod, gorillad ja lennu võimetud putukad elavad üldiselt maapinnal. Uusi looma liike avastatakse kogu aeg juurde. Kiskjatest elavad: Aasias tiigrid LõunaAmeerikas jaaguarid Aafrikas leopardid Loomade kohastumused Hea ronimis ja hüppamis võime. Tugevad küünised. Tundlikud kõrvad ja nina. Linnud on head vigurlendajad. Värvikirevad liigid. Kärarikkad linnud. Mõned mardikad helendavad öösel. Ööloomadel suured silmad. Inimesed vihmametsas Kliima pole inimestele kasulik. Põliselanikud kuuluvad kääbusrassidesse. Hõredalt asustatud. Elatakse rohkem jõgede rannikutel. Algeline alepõllundus. Ekspordidakse väärispuitu, kautsukiut.
mandzuuria pähklipuud. Puud kasvavad mitmerindeliselt. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Loomastik Parasvöötme sega-ja lehtmetsas elavad peamiselt imetajad, nad on aktiivse eluviisiga ja vähesed neist magavad talveund. Samuti on seal väga palju erinevaid linde. Euroopas elavad selles vöötmes metskitsed, hirved, halljänesed, metsnugised ja koprad. Põhja- Ameerikas skungid ja pesukarud. Kaug-idas aga pruunkarud, hundid, leopardid ja ussuuri tiigrid. Inimtegevus Metsavööndis inimasustus on väga tihe. · Metsatööstus, tselluloosi- ja paberitööstus · Põllumajandus, teravilja-ja piimatootmine. Põllumajanduseks kasvatatakse nisu, otra, kartulit ja rukist · Maavarade kaevandamine- kaevandatakse näiteks kivisüsi ja rauamaaki · Kalandus · Lõuna osas kasvatatakse viinamarja ja toodetakse veini Keskkonnaprobleemid · Veekogude reostumine · Tööstusjäätmed
Inimese evolutsioon --- --- Laura Runthal Hominiidid 4.5 milj. aastat tagasi Australopiteekus 4 mil. a tagasi Vanimad leiud pärinevad Põhja-Keeniast 4.2 milj. a. tagasi Ajumaht 35% nüüdisinimese omast 1.2-1.4 pikk Neil esines suguline erinevus välimuses Tundis end puu otsas paremini kui maal Ei osanud tööriistu kasutada rohkem kui tänapäeva gorillad Olid taime toidulised. Leopardid ja hüäänid jahtisid neid. Homo Inimene (Homo) on inimlaste perekond, kuhu kuulub inimene ja väljasurnud inimese liigid. Eeldatavalt on Homo perekonna vanus 2,5 miljonit aastat ja põlvneb mõnest australopiteegi liigist Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Ta arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi,
Ardu Põhikool LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMAVÖÖDE Referaat Kreete Lüll 8.a. klass 16.11.2006 Ardu 2006 Lähisekvatoriaalne kliimavööde ümbritseb ekvatoriaalset kliimavöödet ning on ise omakorda ümbritsetud troopilisest kliimavöötmest. See on vahekliimavööde. Need tekivad erinevate õhumasside kokkupuutealadele. Seal kujuneb kaks aastaaega. Pool aastat valitsevad põhja-, teine pool lõunapoolsed põhikliimavöötmed. Kliima mõjutab nii taimestikku, jõgesid-järvi kui ka muldi ning määrab ära selle, kuidas inimesed elavad ja millega tegelevad. Lähisekvatoriaalset vöödet mõjutab suvel sademeterikas ning väga niiske õhuga ekvatoriaalne vööde. Seetõttu on seal suvel tohutult soe. Puhuvad mussoontuuled (suunda muutvad mandreid ja ookeane hõlmavad õhuvoolud), mis toovad kaasa rohkesti sade...
Maastik koosneb peamiselt paljudest mägedest ja nõlvadest ning sügavatest orgudest. Kõrgeim mägi on Baekdu mägi (2745 m). Suurem osa inimestest elab Põhja-Korea lõuna osas kus on tasasem. Kliima 4 aastaaega. Keskmine päevane temperatuur talvel 8 °C, suvel +24 °C. Suved on vihmased, lühikesed ja soojad. Talved on külmad, kuivad ja karmid. Aastane sademete hulk on 1000 mm, millest 75% sajab suvel. Parasvööde Taimestik ja loomastik Loomad: metssead, leopardid, rebased, pesukarud, tiigrid, hülged, pruunkarud, Aasia mustkarud. Taimed: männid, vahtrad, kased, paplid, jalakad. Lehtmetsad ja segametsad (mägedes). Poliitika Põhja-Koreal on igavene president Kim IL-Sung, kes suri aastal 1996. Tema sünni järgi loetakse ka Põhja-Koreas aastaid. (1910) Põhja-Korea on kommunistlikku ideoloogiat järgiv totalitaarne riik. Riiki juhib diktaator Kim Jong-Un Valimised Põhja-Koreas on valimine kõigile kohustuslik,
Paljud puud langetavad oma lehed. põuaperioodiks maha. Taimede eripärad Akaatsia on kasvatanud Baobabil e. ahvileivapuul endale laia lameda krooni, on väga jäme tulekindel mis arjab alumisi oksi, et tüvi, mis kogub endasse need ära ei kuivaks. vett nagu käsn. Loomastik Savannis on levinud suurte rohusööjate loomade karjad : antiloobid, elevandid. Neile peavad jahti suured kiskjad : lõvid, hüäänid, leopardid, gepardid, saakalid. Lindudest elab savannis lennuvõimetud jaanalinnud, flamingod, pardud, marabud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan www.miksike.ee/documents/main/referaadid/savan Laste geograafiaentsüklopeedia lk 44-45
Toitumine Tema põhitoidu moodustavad väikesed antiloobid*, hirved, metskitsed ja teised sõralised. Nenede nappusel sööb ta närilisi, ahve ja linde, isegi roomajaid ja putukaid. Saagi, mida ta korraga ära ei suuda süüa, tassib ta puu otsa, et hüäänid, saakalid ja teised raipesööjad seda kätte ei saaks. Seevastu vanad loomad võivadmuutuda ise raipesööjateks. *antiloobidkiiresti jooksvad sõralised Sigimine Levila lõunaosas, kus aastaaegadel suurt vahet pole, sigivad leopardid suvalisel aastaajal. Nagu teistelgi kaslastel, kaasnevad sellega isaste võitlused ja vali kisa. Tinnus kestab kolm kuud. Pesakonnas on 13 pimetat tähnilist poega. Pesaks on raskesti ligipääsetavas kõrvalises kohas asuv koobas, kaljulõge või mahalangenud puu juurte alla kaevatud auk. Pilte leopartidest
käia T-särgi, lühikeste pükste ja kleidiga. Kus oleks ilus helesinine meri ja inimesed oleksid heatujulised ja lõbusad. Ma tahaksin elada Eestis, kus lendaksid ringi papagoid ja tuukanid. Ma tahaksin elada Eestis, kus iga hommik algaks päikese tõusmisega üle mere. Kus ükski päev ei oleks vihmane ja poleks talve, ning suusatamise ja uisutamise asemel harrastataks kalapüüki või banaanide kasvatamist. Kus männi-ja kuusemetsade asemel oleks džungel. Seal elaksid ahvid, kaelkirjakud, leopardid, tiigrid, maod. Maastik oleks mägine, linnad väikesed, majad mitte kõrgemad kui kümme korrust. Ja riigijuhid oleks tihedalt kontaktis rahvaga. Aga see ei oleks Eesti. Riik, kus talvel on lumehanged üle pea, kus süüakse kilu ja heeringat. Riik, kus talvel peetakse suusa- ja suvel rattamaratoni. Riik, kus Tallinnas võimutseb Savisaar ja riigipea on Ilves. Kus metsad on sügisel täis seeni ja marju ning Tammsaare on tegija. Riik, kus loodi Skype, ja kust
Australopithecus afarensis. A. afarensis'est on arenenud edasi ka sale vorm, mis peaks Australopithecus africanus'e kaudu jõudma Homo liigini. Toitumislaad Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja küttimisega agaralt ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad. Nende luid on koobastest leitud mitte seetõttu, et nad elasid seal, vaid seepärast, et nende kehaosad kukkusid sinna, kui neid sõid tõelised lihasööjad leopardid ja hüäänid. Australopithecus afarensis'el oli hammastel õhuke email. Teistel olid enamasti samasugused paksuemailiga hambad nagu inimahvidel. See näitas, et nad sõid koredat ja kõva toitu.
valdavalt soe. · Aasta keskmine temperatuur on madalikul +25°C kuni +30°C. Erandiks on mäestikupiirkond, kus õhutemperatuur võib talvel langeda +10°C. Sri Lanka loodus · Sri Lanka on väga liigirikas saar. 27% taimestikust ja 22% imetajatest on looduskaitse all. Sri Lankal on 24 rahvusparki, kus elavad paljud ohustatud liigid, näiteks Aasia elevandid, erinevad leopardid, metskitsed ja metssead. · Kõige suurem rahvuspark Sri Lankal on Wilpattu rahvuspark, kus elutseb palju veelinde. · Saarel on 103 jõge , millest kõige pikem on Mahaweli jõgi, mis on 335 km pikk. · Kõrgeim kosk on Bambarakanda kosk mis on 263 meetrit kõrge. Sri Lanka rahvastik · Saarel elab 21 miljonit elanikku. · Põhiline usund on budism, aga on ka hinduiste moslemeid ja kristlasi.
Savanni loomad Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid . Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Taimestik Rohttaimedest on valdavaks vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Põuaperioodil kuivavad nende maapealsed osad täielikult, säilivad vaid maasisesed juured ja alumistes lehetuppedes asuvad pungad. Suviste vihmade ajal kasvavad siinsed rohttaimed keskmiselt kahe-kolme meetri kõrguseks, kuid leidub ka kuni viie meetri
toituvad produtsentidest. Näiteks ahvid, pärdikud, paavianid, laisikud, ninasarvikud, sipelgad ning elevandid. Teisesed tarbijad ehk karnivoorid Karnivoorid on lihatoidulised loomad, kes toituvad herbivooridest. Näiteks tiiger, võrkpüüton, anakonda ja boa. Tipptarbijad Tipptarbija on loom, kes toitub ainult loomadest ja on toiduahelas viimasel kohal. Teda ennast ei sööda, tarbib viimasena. Näiteks puumad, leopardid, jaaguarid, krokodillid, kotkad. Toiduahelad banaan -> ahv -> kotkas orhidee -> tuukan -> boamadu jakarandapuu lehed -> sisalik -> anakonda -> leopard Tänan vaatamast !
Kõrrelised Purpur-hiidkirss e. elevandirohi Harilik sõrmrohi. võib kasvada kuni 5 m kõrguseks. Loomastik Arvukalt rohusööjaid. Toituvad erinevatest taimedest, eri aegadel. Elavad karjades. Kuivaks perioodiks rändavad niiskematele aladele. Rohusööjatest toituvad kiskjad. Rohusööjad Leemurid Elevandid Ninasarvikud Kaelkirjak Sebrad Antiloop Kiskjad Leopardid Lõvid Fossad Linnud Marabu d Jaanalinnud Flamingod Inimtegevus Istandused Loomakasvatus Põlluharimine Turism (rahvusparkides ,erilubadega jahipidamine). Toiduainete töötlemine ja eksport. Keskkonnaprobleemid MAA KURNATAKSE VÄLJA RAHVAARVU KASV LOODUSLIK TAIMKATE HÄVIB METSADE MAHARAIUMINE ÜLEKARJATAMINE SALAKÜTTIMINE PÕUD TULEKAHJUD Kasutatud materjalid
Etioopia on maailma üks vaesemaid ja vähemarenenuid riike. Suur osa elanikkonnast elab maapiirkondades ja tegeleb enamasti põlluharimisega ja karjakasvatusega. Tööjõud on odav ja vähe haritud. Taimestik ja loomastik Loomad: Taimed: Kõrgemal mägedes kasvavad elevandid alpitaimed. lõvid Parassoojavööndis võib kohata kaelkirjakud savannimaastikke ja rohumaid. jõehobud Madalamates piirkondades on leopardid taimestikku väga vähe ning idas ninasarvikud valitseb suur kuivus. zebrad Jahedas vööndis (2400-3900m) on veised mägimuldadel mäginiidud. lambad Eksport ja import Import: Eksport: Nafta ja naftasaadused Kohv (kohvipuu kodumaa) Kangad Mais Autod Toor ja parknahad Metallid Puuvill Toiduained Tubakas Keemiatooted Õliseemned
laanid. Taimed kasvavad vihmametsades 3 eririndel. Kõrge rinne: 40-30m kõrgused. Keskmine rinne: 30-20m kõrgused. Madalrinne: 20m või madalamad. Fauna Loomastik vihmametsades on üsna värvikirev. Seal leidub imetajaid, roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks primaatidest gorillad, orangutangid ja simpansid ning kasslastest puumad, leopardid ja jaaguarid. Roomajatest elutsevad seal boamaod, anakondad, võrkpüütonid, sisalikud, krokodillid jpt. Lindudest elavad seal koolibrid, tukaanid, paradiisilinnud, papagoid jpt. Kaladest on kõige tuntumad piraajad ja elektriangerjad. Selgrootutest on kõge laialdasemalt levinud liblikad. Praeguseks on teada üle 30,000 liigi liblikaid. Veel midagi Vihma sajab kuni 2000 mm aastas. Temperatuur püsib 25 kraadi ringis.
metsadest asetseb riigi Aasia aladel ● Ida-Euroopa lauskmaa keskosas paiknevad peamiselt segametsad ● Riigi lõunapiirkondades asub metsastepi- ja stepivöönd lopsaka rohttaimestikuga ja harva esinevate puudega ● Tundras ja Kaug-Põhjas elab jääkaru, morsk, hüljes, polaar-rebane, põhjapõder, polaarjänes ● Põhilinnud on põldpüü, kakk, kajakas ja kaur. Suveks saabuvad haned, luiged ja pardid. ● Venemaa Kaug-Ida metsades elavad haruldased Ussuuri tiigrid, leopardid, karud ja hirved. Stepides leidub suurel hulgal hamstreid ja koopaoravaid, samuti antiloope Pildid Kultuur ja vaatamisväärsused ● Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baškiirid, tšuvašid, tšetšeenid ja armeenlased. ● Teejoomine on suur osa vene kultuurist. Teed tehakse ehtsast samovarist ja selle juurde käivad kindlasti präänikud, pirukad ja barankad. ● VAATAMISVÄÄRSUSED:
Kujutatud on kängurusid, bumerange, käejäljed. Kromanjoonlased jõudsid sinna varakult, kuna seal puudus vastasseis (Eurooopas neandertaallased). Koopamaale on leitud ka Euroopast, peamiselt Prantsusmaalt ja Hispaaniast. Neil on peamiselt kujutatud kütitavaid loomi (põhjapõdrad, piisonid, metshobused jms) aga ka kiskjaid. CHAUVET' koobas - maalingud u 30 000 aastat vanad - vanim leiukoht Euroopas, asub Lõuna-Prantsusmaal. Maalingutel on näha piisonid, leopardid, ninasarvikud. Koobas on nimetatud leidja järgi (avastatud 1944) LASCAUX' koobas - maalingud u 18-15 000 aastat vanad - asub Lõuna- Prantsusmaal. Maalingutele üsna realistlikud loomafiguurid mille kõrval kummaliselt primitiivsed inimfiguurid (kriipsujukud). Koobas avastati 1940. a. juhuslikult laste pool. ALTAMIRA koobas - maalingud u 15 - 10 000 aastat vanad - asub Põhja-Hispaanias.
lugupidamisega ja kõik võisid vabalt oma usutalitusi pidada. Keiser tundis erilist huvi loodusteaduste vastu. Ta kirjutas traktaadi (teadusliku uurimuse) jahipistrike teemal. Kirgliku kütina oli ta hankinud pistrikke paljudelt maadelt ja tundis neid väga hästi. Tema traktaat ei piirdunud aga sugugi ainult jahipidamisega, vaid käsitles põhjalikult eriliike, lindude kehaehitust ja eluviise. Ka loomad pakkusid keisrile suurt huvi. Ta rajas oma lossi isevärki loomaaia, kus elasid leopardid, kaamelid, elevandid ja isegi kaelkirjak. Leoparde tavatses keiser käsutada jahikoerte asemel. Friedrich sai hästi läbi islamiusuliste valitsejatega, eriti Egiptuse sultaniga. Kui keiser 1228. aastal ristisõtta suundus, jõudis ta sultaniga hõlpsasti kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusse ja kroonis end Jeruusalemma kuningaks. Kristlik keiser ja muhameedlik sultan veetsid omavahel mõnusalt aega. Mälestuseks kinkis sultan Friedrichile planetaariumi ja rühma
Taimestik on väga külluslik ja mitmekülgne. Õistaimede liike on üle 4500. Seal on nii jäänuktaimi kui ka sellele piirkonnale omaseid taimi (dioskeria, pontose ja kaukaasia rododendron, pukspuu, diospüür jt.). Metsad katavad üle kolmandiku territooriumist. Sealne loomastik on väga rikkalik ning liigirikas (enam kui 100 imetajaliiki, 330 linnuliiki ja 160 kalaliiki). Näiteks elutsevad seal Kaukaasia hirved, ilvesed, Pärsia gasellid ja väga haruldased Kaukaasia leopardid. Röövlindudest nt habekotkas, kaljukotkas ja kaeluskotkas (kantud punasesse raamatusse). Kalade hulgast nt Kaukaasia hink ja Kaukaasia mudilake. Maavarad: õli, kivisüsi, turvas, maak, vask, tsink, elavhõbe, graniit, teraline lubjakivi, nafta jne. Ent peamiseks looduslikuks ressursiks on arvukad mineraal- ja kuumaveeallikad (Borjomi, Utsera, Dzava, Nabeglavi, Sairme, Zvare, Nunisi). Nendel juurde on loodud 50 kuurorti, millest kõige populaarsemad on Borjomi ja Tskaltubo.
EKVATORIAALNE VIHMAMETS KVATORIAALNE VIHMAMET Levik Vihmametsad on levinud kahel pool ekvaatorit umbes 10.põhja- ja lõunalaiuskraadini. Sellesse piirkonda jääb Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna Ameerikas, Malai saarestik ja Malaka poolsaar Aasias, Ida- India ning väike osa Austraalia põhjarannikul. Ekvatoriaalsed vihmametsad hõlmavad 17% kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C,...
Ragne Vainov Safari Aafrika on tõeline safarimanner seal on väga mitmekesine loomastik ja taimestik Võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede vihmametsade - ja laialeheliste metsade taimed "The Big Five": lõvi, ninasarvik, elevant, pühvel ja leopard Suahiilikeelne sõna "safari" tähendab rännakut või seiklust ja seda kahjuks mitte ainult loodussõbralikus tähenduses Lõuna-Aafrika paikneb Aafrika lõunatipus Sellel riigil on 3000-kilomeetriline merepiir LAV-i territoorium on Eestist umbes 27 korda suurem Siinsed looduspargid pole nii rahvarohked kui Ida-Aafrikas Parim aeg safariks on LAV-i talv maist septembrini Aafrika uhkus ja maailma tuntuim rahvuspark President Paul Krugeri (1825-1904) nime kandev park asutati juba 1898.aastal Kruger paikneb Lõuna-Aafrika kirdeosas Mpumalanga provintsis, piirnedes Mosambiigi ja Zimbabwega Üle kahe miljoni hektari suurusel territooriumil elab 114 roomaja-, ...
loomariik. Mussoonmetsades kasvavad mitmesugused palmiliigid, bambused, rododendron, magnoolia. Bambus on puitunud kõrtega puukujuliste lähistroopiliste ja troopiliste kõrreliste rühm. Bambus võib väga kiiresti kasvada kuni 40 m kõrguseks ja 30 cm jämeduseks ning moodustada tihedad padrikud Loomadest on esindatud antiloobid, pühvlid, ninasarvikud, elevandid, gepardid, leopardid, tiigrid, punahundid, mitmesugused ahvid ning veel paljud muud loomad. . Inimtegevus Lähisekvatoriaalsete mussoonmetsade ala on üks tihedamini asustatud piirkondi maailmas. Tiheda asustuse tõttu on suuri metsi siin vähe säilinud. Isegi mäenõlvad on üles haritud ning sinna on rajatud teraspõllud. Siinsete elanike peamiseks toiduteraviljaks on riis, kuid kasvatatakse ka nisu, hirssi ja sorgot. harilik riisi istandus.
troopiline kliima. Keskmine temperatuur on talvel 18 kraadi ja suvel 29 kraadi. Hoolimata taimestikus tooni andvate troopiliste metsade vähenemisest sõja ajal, katavad need ikka veel suure osa pindalast Taimed Puudest on kõige rohkem erinevaid mände ja suurelehiste puude liike, samuti bambust ja ronitaimi. Loomad Troopikametsades võib kohata selliseid loomi nagu elevandid, hirved, karud, tiigrid, leopardid ja mitut liiki ahvid. Rohkesti on ka roomajaid, eriti krokodille ja madusid, hulgaliselt on ka troopikalinde. Rahvusloom-Vesipühvel Rahvuslind-Loodos Riigi kõrgeim tipp Fran Si Pan, mis on 3143 meetri kõrgune, asub Hiina piiri lähedal. Vietnami pikimatel jõgedel- põhjas Hong Hal ehk Punasel jõel ja lõunas Mekongil on suudmes viljakas delta. Kus laiuvad tohutud riisipõllud Vietnam impordib mineraalaineid, masinaid,terast
Edelas kerkib kuni 500 meetri kõrgune Ashanti platoo, kagus on Akvabimi ahelik. Maa lõunaosas valitseb ekvatoriaalne kliima, Põhja osas subekvatoriaalne kliima. Ghanat veestab Volta oma lähte jõgede Musta ja Valge Voltaga. Taimkattes domineerivad savannid, Edela rajaoonid vihmametsade pindala on kahanenud seoses kakao istanduste rajamisega. Ghanas leidub rikkalikult kulda, Mangaani maaki, Teemante ja muid maavarasid. Loomadest on esintatud Elevandid, kaelkirjakud, hüäänid, jõehobud, leopardid, lõvid. Rahvastik. Umbes kaks kolmandikku rahvast räägi kvaa keeli. Ghana rannikuvööndit asustavad peamiselt Ginea keeli ja Gurikeeli kõnelevad rahvad. Riigi keeleks on inglise keel. Enamik rahvastes tunnistab kohalikke usundeid. Riigis on 2 ülikooli, valdav osa elanikke on kirja oskamatud. Kristlased moodustavad umbes 63 ja põlisusndite järgijaid 21 protsenti. Suuremad linnad on pealinn Accra (2,37 miljonit elanikku), Kumasi (1,85 miljonit) ja Tamale (0.45 miljonit). Majandus.
segametsad. Need annavad puidutööstusele head toorainet. Venemaa loomastik on väga liigirikas. Jäämere rannikul ja Vaikse ookeani saartel esineb hülgeid, morski, polaarrebaseid, põhjapõtru, valgejäneseid, öökulle ja kajakaid. Stepis elavad valdavalt närilised, kuid sageli kohtab seal ka antiloope, rebaseid, sookurgi, kotkaid ja teisi linde. Kaukasuse mäestikus elavad kaljukitsed, kaukaasia hirved, mägikitsed, metssead, okassead, leopardid, hüäänid, saakalid, karud jt. Venemaa jõed on äärmiselt kalarikkad. Üle 80% Venemaa rahvastikust moodustavad slaavi päritolu venelased. Peale nende on palju teisi rahvaid. Viimased moodustavad umbes sadat keelt rääkiva 25-miljonilise elanikkonna. Venelastele on suhteliselt lähedased ukrainlased. Venemaa toodab kartulit, otra, riisi, aeduba, päevalille, teed, puuvilla, suhkrupeeti ja tomatit ( põllusaadused). Masinatest ja tööstusseadmetest naftat, maagaasi, kivisütt, keraamikat,
Vahemere kallastelt on leitud teokarpe, augud sees u 40 000 a vanad, kasutati ehetena. Samuti on leitud omapäraseid inimest kujutavaid kujukesi, näiteks Willendorfi Veenus rõhutatud sootunnustega naist kujutav kujuke u 30 000 a vana. Kunsti sünni teooriad: Usundid: maagia(jahi ja viljakusmaagia) Toteism uskumus, et me pärineme loomadest, lindudest. # viljakusmaagia Willendorfi Veenus. Keskmine eluiga lühike, laste suremus suur. # toteism kujutas mittekütitavaid loomi ( leopardid, ninasarvikud ja linnud, kelle liha ei söödud) Mänguteooria 18. Saj. inimeste mängulust. Võib märgata värviga mängimist. Altamiras värvilised lainelised jooned, käejäljed e. Altamirira ,,makaronid". Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Mesoliitikum algab jääkilbi sulamisega 10 000 a eKr. Üleminek tootvale eluviisile, põlluharimisele. Lähid-Idas 8. At eKr esimesed põlluharijad. Eesti alal u 2. At eKr. Põhja- Euroopas võeti aluseks keraamika kasutamine
VIHMAMETSADES ELAVAD LOOMAD Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Maailma suurim madu ANAKOND...
maailma kuumemad, temp. Ulatub seal 50 kraadini. Keskmine temperatuur on 16 kraadi Sademete hulk varieerub, kuid enamasti on neid vähe. Taimestik ja loomastik Taimed: Loomad Kõrgemal mägedes Elevandid kasvavad alpitaimed Lõvid Parassoojavööndis võib Kaelkirjakud kohata savannimaastikke Jõehobud ja rohumaid. Leopardid Madalamates piirkondades on taimestikku väga vähe Ninasarvikud ning idas valitseb suur Žebrad kuivus. Veised Jahedas vööndis(2400- Lambad 3900m) on mägimuldadel mäginiidud. Eksport ja Import Import Eksport Nafta ja Kohv(kohvipuu naftasaadused kodumaa)bakas Kangad Õliseemned
Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu
Audentese Erakool Lumeleopard Referaat Elisabeth Ots 4.b Tallinn 2015 VEIDI LUMELEPARDIST Lumeleopard ehk irbis (Uncia uncia, ka Panthera uncia) on kaslaste (Felidae) sugukonda ning lumeleopardi perekonda kuuluv imetajast (Mammalia) kiskja. Esimesena kirjeldas lumeleopardi teaduslikult Johann Christian Daniel von Schreiber 1775 Türkmenistani ja Iraani piiril olevas Kopetdagis elavate isendite põhjal. Tänapäeval on lumeleopardid nii Türkmenistanis kui Iraanis välja surnud. Schreiber paigutas lumeleopardi pantritega samasse perekonda ja andis talle nimeks Panthera uncia. Samamoodi nimetab teda 1987. aastal välja antud "Loomade elu". Sageli eraldatakse ta omaette perekonda, kuhu kuulub kõigest üks liik. Kuid viimased geeniuuringud on selles kahtlusi tekitanud, sest nende järgi ei erine lume...
liike. Amasoonia vihmametsas ehk selvas on ühel ruutkilomeetril kerge kokku lugeda sadu linnu- ja tuhandeid putukaliike. Nii nagu vihmamets ise on mitmekorruseline, on ka kogu muu elu seal organiseerunud korruseliselt. Kirevavärvilisi troopikakalu täis jõgedes varitsevad saaki kaimanid ja maailma pikimad maod anakondad. Maapinnal tegutsevatest suurtest imetajatest väärivad tähelepanu taapirid, kapibaarad ja vööloomad. Neile peavad jahti leopardid, kes tihtipeale armastavad varitseda ka puude madalamatel okstel. Sealt ülespoole algab ahvide ja lindude kuningriik. Linnud on enamasti erakordselt värvikirevad. Papagoid ja kakaduud äratavad tähelepanu ka oma kriiskavate häälitsustega. Maailma kõige väiksemad linnud koolibrid toituvad enamasti epifüütsete taimede nektarist, mida nad imevad oma pika nokaga, rippudes paigallennul õie ees. Koolibrid ühtlasi ka tolmeldavad õisi. Troopiliste vihmametsade levik:
positsioonil olev loom aga langetab juhtkaelkirjaku juures alati pea. Kaelkirjak magab vähe, ühe ööpäeva jooksul 20 minutit kuni 2 tundi. Kaelkirjak häälitseb enamasti inimkõrvale mittekuuldavatel sagedustel (alla 16 Hz), kuigi võib täheldada nohisemist ja huilgamist. Kaelkirjaku eluiga on vabas looduses 20-25 aastat, vangistuses mõnevõrra enam (kuni 28 aastat). Kaelkirjaku põhivaenlased looduses on peale inimese lõvid, leopardid ja hüäänid. Kaelkirjak võib lõvi tappa üheainsa jalahoobiga. Kaelkirjak ja inimene Loomaaedades peetakse kaelkirjakuid ammusest ajast, esimesed andmed nende vangistuses pidamisest pärinevad juba ajast ca 1500 e.m.a (Vana-Egiptusest). Teada on ka kaelkirjakute kasutamine Vana-Rooma gladiaatorite võitlustel. Esimene kaasajal Euroopasse toodud kaelkirjak oli 1827. aastal Prantsusmaa kuningale kingitud Zarafa. Tänapäeval on kaelkirjak loomaaedades laialt levinud ja hästi paljunev liik.
kolmandik tarbitavat nisu imporditakse. Edeneb köögi- ja puuviljandus, lõunarannikul viljeldakse viinamarja ja tsitrulisi, igarannikul ka ananasse ja banaane, Transvaalis tsitrulisi. Tehnilistest kultuuridest on tähtsaimad suhkruroog (Natalis), maapähkel (Transvaalis) ja tubakas. Loomastik on rikkalik. See on koondunud põhiliselt reservaatidesse ja rahvusparkidesse ning on Lõuna-Aafrika Vabariigis üks tõmbenumbreid. Olulisemad liigid on antiloobid, sebrad, pühvlid, elevandid, lõvid, leopardid ning lindudest mustkotkad ja jaanalinnud. Peale selle elutseb seal arvukalt ka roomajaid ja kalu. Idarannikul on aaloe- ja akaatsiasavannid, Kapi mägede nõlvu katab madal kõvalehine taimestik. Sisemaa ida- ja kirdeosas on savannid ja rohtlad, neist läänes ja loodes poolkõrbed ja kõrbed. Taimestik on mitmekesine, kuigi valitseb kiltmaale iseloomulik põõsaste ja rohttaimedega savannimaastik. Idas leidub rohkete palmidega troopikametsi ning lääne kuivi
kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase vaheldumine suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad Savannimullad on tavaliselt üsna viljakad Kõrrelised Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid Kiskjatest on lõvid, leopardid, saakalid, hüäänid ning gepard. 27.12.12 Vihmametsad 27.12.12 laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu- Aasias Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju mullad on seal vaesed ja taimed on väga otstarbekalt kõik ressursid kokku kogunud sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a) vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid
Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga
Üksnes liblikaid tuntakse üle 30 000 liigi. Uusi liike avastatakse pidevalt juurde. Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Maismaal elavad metssead, pühvlid, kääbus elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, tapiirid, gorillad, orangutangid, ahvid, pärdikud, paviaanid, simpansid, laisikud, puumad, leopardid, jaaguarid jt. HUVITAVAID FAKTE *Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. *Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. *Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud puude võrad varjavad metsaalust päikesekiirte eest.
loomaliikidele. Kuna maapinnal on vähe süüa, siis on paljud loomad kohastunud eluks puuvõrades. Leidub palju ahviliike, värvikirevaid linde, putukaid ja roomajaid, nagu papakoid tuukanid, koolibriid, lendkonnad, püütonid jne. Mets on väga kärarikas, sest loomad suhtlevad omavahel peamiselt häälitsuste abil. Metsa all elavad suuremad loomad, nagu gorillad, okaapid, kiskijatest kiskjatest Aasias tiigrid, Lõuna-Ameerikas jaaguarid ja Aafrikas leopardid. Veekogude ääres elavad pühvlid, elevandid, ninasarvikud ja metssead. Metsakõdus elavad karihiires, sisalikud ja maod. Kalarikastes jõgedes varitsevad krokodillid, piraajad ja elektriangerjad. Ekvatoriaalsete vihmametsade alade piirkonda jäävad riigid on üldiselt vaesed ja vähearenenud. Vihmametsad on üldiselt üsna hõredalt asustatud, sest niiske ja lämbe õhk teeb kliima inimestele raskesti talutavaks ja palju leidub parasiite ja haigusetekitajaid
tantsud. Nad usuvad Kuusse kui Kõigevägevamasse ja paluvad talt vihma ja õnnistust jahiretkede kordaminekuks. Sageli lähebki manamine täide ning tuleb vihmaperiood. Paduvihm puhkeb ootamatult ning vett langeb alla lausa kosena, kuid sadu lakkab sama järsku kui oli alanud. Oma töö oli vihm teinud ning pannud piiri põuale. Kaevud täituvad veega, kuivanud jõesängides voolab taas vesi, puud lähevad lehte ja löövad õide, liivad kattuvad rohuga, saakalid, lõvid, leopardid, antiloobid ja kaelkirjakud naasevad kodustesse paikadesse. Kalahari on nüüd elustunud ja lakanud olemast kõrb. 4 Pilte Kalahari kõrbest 5 Kasutatud kirjandus: 1)http://www.miksike.ee/en/glefos.html?spage=http%253A%252F%252Fwww.miksike.ee %252Fdocs%252Freferaadid2005%252Fkalaharikorb_liina.htm 2)''Saatana meri'' 3) ''ENE'' 6
227 jõemiili ehk 446 km pikk, kuni 18 miili ehk 29 km lai ja tervelt miil ehk 1,6 km sügav. Looduspargi staatuse omandas ta 1919. (5) Yosemite National Park Rajati see park 26. veebruar 1919. See on USA üks kõige vanemaid loodusparke ja see asub Arizonas. Park hõlmab 1,902 miili² see on 4927 km². (6) Serengeti National Park On suur ( 800 aakrit ehk 3.2 km2 ) rahvuspark Aafrikas Serengetis Tanzanias, mis on rajatud 1951. aastal. Põhi asukateks on seal lõvid, leopardid, elevandid, mustad ninasarvikud ja aafrika pühvlid lisaks paljudele teisetele loomaliikidele. (7) El Yunque National Forest On vihmametsa looduspark, mis asub Puerto Rico saarel, suuruseks on tal 28,002 aakrit ehk 113.32 km² ja asutatud on ta aastal 1903. Aastas võib seal sadada kuni 6m vihma ehk 380 000 000 m³, terve metsa peale. (8) Volcanoes National Park Park asetseb loode Rwanda's ja on kõrvuti Virunga Rahvus
astel-jooksjarohi, mimoos, estragonpuju Taimestik Mägedes kuni 2500m kõrgusel stepirohustepp ja pujustepp, mägipruunmullal kasvab hõredalt ka pistaatsia ja artsa. Kõrgemal mägedes on tamme- ja oskasmetsad, veel kõrgemal alpiniidud. Tuntumad puuliigid: pähklipuu, tamm, haab, sarapuu ja harikik virsikupuu. Loomastik Kohatatud on üle saja imetajaliigi, viimastel andmetel on neid 57 - kahjustanud on sõda ja jahipidamine. Ohustatud on : leopardid, punahirved ja mägilambad. Seal elavad veel hunidid, rebased, hüäänid, saakalid, mangustid, kaljukitsed, metskitsed, lambad, pruunkarud, metssead, hüpiklased, karihiirlased, manulid, jänesed ning mitmesugused närilised Teada on üle 380 linnuliigi. Roomajatest on tuntumad maod, sisalikud, salamandrid ja konnad. Kaladest üks tüüpilisemaid on forell. Maavarad Rikas maavarade poolest. Leidub ulatuslikke loodusliku klaasi leiukohti,
Loomad Euroopa lehtmetsades on tuntuimad loomad metskits, hirv, nugis, kobras, halljänes ja rebane. Loomastik on arvukam piirkondades, kus inimtegevuse mõju loodusele on väiksem. Põhja-Ameerika lehtmetsades elavad kobras, pesukaru, ondatra, ümiseja, hallorav, skunk, vapiti ning vahel kohtab ka pesukaru. Lehtmetsad on lindudele väga soodne elupaik kuna toitu on piisavalt ja lehtpuudele on hea pesa ehitada. Väga erilised kiskjad on lehtmetsades leopardid ja ussuuri tiigrid. Leopard mandariinipart Parasvöötme rohtla Asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima, kuum suvi ja karm talv. Asuvad piirkonnas kus on väga viljakas pinnas. Rohtlad jagatakse nende päritolu järgi kolme rühma: Looduslikud- inimese mõju puudub või on väga väike Poollooduslikud- tekkinud metsaraie tagajärjel Tehislikud- heina või karjamaad, kus kasvab 1-2 liiki taimi. Harivad maad, säilitatakse kunstlikult
Kui loom ennast millegi vastu hõõrub, kannab ta sellele esemele ka oma isikupärast lõhna. Kaslased armastavad mitmesuguseid esemeid kraapida, et oma küüniseid puhastada ja jäsemeid sirutada. Sealjuures jätavad nad teistele endast nähtavaid ja haistetavaid teateid. Suurte kaslaste seas on möirgamine põhiliseks omavahelise kommunikatsiooni vormiks. Möirata suudavad ainult suured kasslased: tiigrid, lõvid, jaaguarid ja leopardid (välja arvatud lumeleopardid). Vali möirgamine on kergesti kuuldav rohkem kui 3 km tagant, reklaamib isendi asukohta ja hoiatab teisi tiigreid või vastupidi veetleb neid, kutsub ligemale kui otsitakse paarilist. Mõnikord kostub see heli pärast edukat jahti, aga mitte iialgi tegeliku rünnaku ajal,
KOOL klass Õpilase Nimi SAVANN Referaat Juhendaja:Õpetaja Nimi Linn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................... 1. ASEND JA KLIIMA......................................................................................... 2. MULLASTIK & TAIMESTIK......................................................................... 2.1 MULLASTIK................................................................................................................................. 2.2 TAIMESTIK...................................................................................................................... 2.2.1 AKAATSIA................................................................................................................. 2.2.2 BAOBAB.......................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
