POE LOOOOMING Poe proosa kolmeks komponendiks peetakse oskust luua sündmustele lummav keskkond, olla usutav ja viia ootamatute pöördepunktideni. Seevastu tema ilukirjanduslik proosa on keskendatud ja täpse loogilis-süstemaatilise ülesehitusega. Tema loomingus ei esine küll ühiskonnakriitikat, kuid tema sünged teosed on ühiskonnas toimuva tulemus. Poe lugudes puuduvad seisukohavõtud moraalsetes ja sotsiaalsetes küsimustes. Poe'd võib pidada pessimistiks, sest tema teoste läbiv teema on piinav kurbus ning ka tegelased on passiivsed. Poe novelle iseloomustab loogiline ülesehitus, jutustusviisi põnevus ja lakoonilisus, usutavus (viitab ajaleheartiklitele ja entsüklopeediatlee), detailiderohkus. Ta on oma stiililt rahulik. Tema üldine jutustamislaad on pigem realistlik kui romantiline. Ta on väga suure lugemusega kirjanik.
(Detroitis) ja Staxi (Memphises)- tegevusega. Tamla Motowni muusika •Oli eelkõige tantsumuusika. •Vali ning võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud. •Gospellikud vokaalharmooniad. •Keerukas orkestratsioon. •Keel-ja vaskpillide kasutamine (Pilt nr.2) Tamla Motowni logo •Kvaliteetsed lindistused •Hook-line-fraasid •Sentimentaalsed laulutekstid Staxi muusika •Laulud lihtsamad, kui Motowni lugudes. •Vähem meloodilised •Sageli rämedavõitu. •Viidates otseselt gospelile ja bluusile. (Pilt nr.1) Staxi logo •Harmoonia oli lihtne, põhinedes kolmel põhiakordil (I-IV-V). •Hook-line-võtet esines tunduvalt vähem kui Tamla Motowni lugudes. •Saatepillidena olid tavaliselt kitarr, bass, trumm, vahel klahv-ja vaskpill. •Laulud olid tihti seksuaalse alatooniga. Stiili rajajad •Aretha Franklin (25
Minu arvates ei olnud viga dirigendi, sest tema näitas kõike väga pehmelt ja legatos, aga koor ei musitseerinud kahjuks väga tema käe järgi. Veel oleks tahtnud selle loo puhul kuulda suuremaid dünaa- milisi kontraste. Veel esitati Selim Palmgreni ,,Rukos", Armas Maasalo ,,Epilogi" ja Jaakko Mäntyjärvi ,,Kirjoittaa on minull´ miel´". Kõla oli jällegi väga kena ja hea, võibolla oli see ka tingitud kiriku heast akustikast. Kõikides nendes lugudes tulid esile koori tugevad ja mahedad bassid. Nendes lugudes esines kahjuks veidi intonatsioonilist ebatäpsust ja kõik lood vajusid helistikust ära. Lõpetuseks kõlas jällegi ühislaul. Seekord Toivo Kuula ,,Auringon noustessa". Kooridel oli ilus ühtlane forte ja veelgi huvitavamaks tegi muusika Kaarli kiriku kaja. See lugu pani ka ilusa punkti ilusale kontserdile. Koorid olid küll üldiselt tublid, aga kinlasti on Eesti kooril nii mõndagi õppida, et jõuda samale tasemele nagu
Novellide sisu on seiklused ja vingerpussid, pettused ja inimeste kirjeldus erinevaates olukordades. Pea igas loos on mängus kavalus. Boccacio näitab seda ühest küljest südametunnistust mitte koormava kasuliku omadusena, kuidas see annab võimu vähem nutikate üle, isegi tegelikele süüdlastele. Kaval inimene suudab igast olukorrast võitjana väljuda. Näiteks naine, kes peitis armukese oma mehe eest tünni ja suutis olukorrast täiesti teise mulje luua. Lugudes väärtustatakse kangelaslikkust ja truudust, puhtaid emotsioone. Hinnatud on võitlus pere, armastuse, tõekspidamiste ja kurjuse vastu. Inimesi ei krooni nende näiline süütus, vaid tegude ja käitumisega tõestatud suhtumine. Tarkus, andekus ja sellest kasvav panus ületab mõttetu suursugususe, hea välimuse ja rikkuse. Kuuenda päeva viiendas novellis räägitakse kahest mehest- seadusetundjast ja maalikunstnikust, kelle mõlema välimus on kohutav, kuid nad on väärtustatud oma
Jumala tunnusmärke leiame kogu teosest aga väheseid. Näiteks on Jumalat kirjeldatud kui selgete piiridega, egoistlikku ning idealiseeritud meest. Pärast maailma loomist jäi Jumal magama, aga Kurat elab siiani ja teeb oma pahategusid. Kuradi ja Jumala vastastikustest suhetest on loodud erinevaid lugusid. Enamasti on tegu loomislugudega, kus Kuradi nimi on enamasti Vanapagan ja just tema on see, kes on ehitanud sildu, tekitanud mägesid, ehitanud kirikuid või linnu. Kui Kuradit neis lugudes poleks, on nad siis väljamõeldud või tegelikult juhtunud, seda me ei tea, aga kui Kuradit poleks, ei oleks ka Jumal see, kellena ta neis lugudes esineb. Andrus Kivirähki teos ,,Rehepapp" on lugu eestlaste elust saksa mõisnike rõhumise all, kus tuleb ellu jäämiseks siis kokku krabada kõik mis võimalik. Siinkohal tulevad mängu kratid, tondid ja vaimud. Rehepapp - ilmselt ainulaadne sõna, millel pole vastet üheski teises keeles - on mees, kes on lihtsalt rehepapp
4. Sisuturundust meediaväljaannetes väga suurelt pole, nt kui Postimehe veebis ilmub 300 artiklit päevas, siis sisuturundusartikleid on nendest vaid mõned protsendid. Aga näiteks Äripäevas on sisuturunduse käibemahud kasvuteel. "Sisuturunduse osakaal kogu reklaamikäibest on hetkel 11 % ning arvatakse, et lähiaastatel tõuseb see 20-30 %. 5. Kõige sagedamini võib leida sisuturundus tekste firmadega seotud persoonilugudes ja ka firmade poolt pakutavate teemade promomis lugudes. Sisuturundust leiab: Ekspress Meedia alt ehk siis Eesti Ekspress, Maaleht, Eesti Päevaleht ja Delfi. 6. Kui inimesed seda ei erista siis nad ei teaks mis on oluline ja mis mitte. Ajakirjanduslikul sisul on kõik uuriv ja oluline. Sisuturunduses on oluline ainult see, et saaks enda asju reklaamida jne. 7. Ekspress Meedia, Ekspress, Maaleht, Eesti Päevaleht ja Delfi.
singlit. Tal on olnud 6 maailmatuuri ja ta on osalenud 9-s filmis. Põhiliselt kirjutab Mariah Carey armastusest, aga ta on kirjutanud ka teemadest nagu rassism, maailma hädast ja vaimsusest. Ta ise on öelnud, et ta töö on osaliselt autobiograafiline, aga ajakiri ,,Time" kirjutas, et ainult Carey laulud kirjutavad tema kurvast elust. Tema laulud on sageli siirupitaolised ja kunstlikud. Carey loode põhilised muusikainstrumendid on trumm ja süntesaator. Enamus lugudes on kuulda ainult klaverit. Tema laululiigid on R&B, hiphop, soul ja hip hop. Carey suudab laulda vabalt 5 oktavit. Kriitikud on aga öelnud, et tema hääl ei võimalda edasi anda laulu sisu või sõnumit. Valisin Mariah Carey, sest mulle tema lood meeldivad ja tal on ilus lauluhääl.
ja mäluga. Suured narratiivid aitavad säilitada inimesele olulisi mõtteid, andes neid niimoodi edasi järgnevatele põlvedele. Suured narratiivid võivad esitada vaid ühe inimese lugu. Näiteks vanimaks peetava eepose "Gilgameshi" lugu räägib ühe kuninga eluloost. Tema isiklikus loos peegeldub aga kogu ajastu, inimesed ja nende vahelised suhted, kultuur, poliitika, sõda ja vägivald. Indiviidil on loos suur ja läbiv roll. Omaette tähendus on suurtes lugudes ka inimgruppidel. Näiteks "Iliases" on tähtis osa naistel, kes lahinguväljadel on sõjasaak, teendajad ja voodikaaslased. Kodus on naised aga need, kes pere, kodu ja riigi eest hoolt kannavad ja oma mehi koju ootavad. Samamoodi omavad naised erilist tähtsust "Njalli saagas", mille keskne tegelane on suguvõsa pealik Njall, kuid lugu on põimitud paljudest tegelastest ja sündmustest. Selles loos on naistel läbiv roll, nad ässitavad ja õhutavad kättemaksule
Enamus nende lood on lihtsate tuntud salmide põhjal ülesehitatud, seega osad lood, mida kuulsin esmakordselt olid ära tuntavad ja neid oli võimalik kaasa laulda. Näiteks üks lugu sisaldas endas paljudele Eesti lastele tuttavat Liisusalmi. Minu arvates on alati tore, kui kontserditel esinejad ka oma elust räägivad, sellega nad toovad rahva endale lähemale ja muudavad esinemise veidi isiklikumaks. Südamlikuks teeb paljud lood see, et Jalmar kasutab oma lugudes kadunud vanaema laulude salvestusi. Lõppude lõpuks oli tegemist väga toreda kontserdiga, kust ma lahkusin äärmiselt meeldivate emotsioonidega. Võrreldes varasemate kogemustega on see kindlasti üks meeldejäävamaid tänu eriti hubasele keskkonnale. Kuna kontsert oli minu meelest meeldejääv ei muudaks ma sellejuures midagi, kuna arvan, et publiku rahulolu ja poolehoid on juba praeguse seisuga võidetud.
elasid kõrgest soost ülikute elu. Erinevalt Egiptusest olid Mesopotaamia jumalad lihtinimestele lähemal, neil oli inimlikke iseloomujooni (võitlesid, tundsid kadedust ja armastasid ning ms.). Mesopotaamias oli sadu erinevaid jumalaid, kes vastutasid kõikide maailma asjade eest- jõgedest, puudest kuni leivateo ja keraamikani välja... Järgnevalt Mesopotaamia 8 tähtsamat jumalat: ANU (sumeri An)- taevajumal, jumalate isa. Oli lugupeetud, kuid ei omanud lugudes erilist tähtsust. ENLIL (semiidi Bel)- tuule-, tormi-, vihma- ja piksejumal, paljude müütide peategelane, Anu poeg. Edendas põlluviljakust, kaitses maist kuningavõimu. Arvati mõnikord olevat ka kogu maailma ja inimtsivilisatsiooni looja. EA(sumeri Enki)- Enlili poeg või vend, maa- aluste vete ja sügavuste isand. Tark ja kaval jumal, pettis osavalt vastaseid. Õpetas inimestele põlluniisutuskunsti, linnaehitust, usutalitusi, kirjatarkust. Tundis maagiat ja
„Dekameronist“ saab välja lugeda Boccaccio loodusfilosoofiat, mis õigustab loodust ja kõike seda, mis loodusest on inimesel antud – anded ja võimed. Boccaccio poolehoid kuulub neile, kes on looduse poolt. Looduse vastu olemine on silmakirjalik, mis on suunatud teatud kasumi kättesaamisele loodusest. Taunib ja naeruvääristab seda. Kiidab heaks armastust, kui loodudest ajendatud tunnet. Juttude põhiosa näitavad paheliste ja madalate kirgede võidukäiku. Viimase päeva lugudes jutustatakse vaimulike õilsatest tegudest, kujutatakse looduse kõrgemat poolt. „Dekameroni“ ehk „kümmepäevaku“ tegelased on kümme noort inimest, kellest igaüks jutustab kümnel päeval kaaslastele ühe loo, novelle on kokku sada. Jutustajateks on seitse 18- 28. aastast õilsat ja kombekat daami - Pampinea, Fiametta, Filomena, Emilia, Lauretta, Neifile, Elisa ning kolm viisakat noormeest - Pamfilo, Filostrato, Dioneo. See on
Kingpoolest ja Sammalhabemest („Naksitrallid” I-II 1972-1975, „Jälle need naksitrallid” I-II 1979-1982). Naksitrallide tuntus ulatub kaugelt üle eesti keele piiride (tõlgitud saksa, vene, läti, leedu, ukraina, tšehhi, slovaki, ungari, moldova, bulgaaria, gruusia, mari jmt keelde). Eno Raua loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, rikas fantaasia, vahe huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Keskmisele koolieale mõeldud lugudes on autor õnnestunult tabanud eakohase romantika ja/või seikluslikkuse õhkkonda („Tuli pimendatud linnas” 1967, „Lugu lendavate taldrikutega” 1969 jt). Muinasjutud, lühipalad ja luuletused paistavad silma vaimukuse, kujundileidlikkuse ja sõnaosavusega („Peep ja sõnad” 1967, „Karu maja” 1972, „Kalakari salakaril” 1974, „Ninatark muna” 1980 jt), väikelastelood seevastu südamliku lihtsusega („Sipsik”, „Triin ja päike” 1971 jt).
Akordionisti sõrmed käisid nii kiiresti, et isegi tänapäeva noorte sõrmed kasutades nutitelefoni ei liigu nii hästi ja üks jalg pideval lõi väga kiiresti rütmi kaasa, kusjuures akordionist oli laval paljajalu. Ma ei tea miks see nii oli, aga tihti meenutas mulle muusika putuka hääli, eriti akordioni heli, see muusika oleks väga hästi sobinud mõne loomamultika taustaks. Lood olid kiired, kuid järgmine hetk jälle aeglased, lihtne oli kuulda loo püanti. Samuti võis leida lugudes peateema ja kõrvalteema. Tihti oleks tahtnud toolilt tõusta ja hoopis tantsida. Lood olid võimsad ja ma ei osanud arvata, et saksofon ja akordion nii hästi kokku sobivad. Pille Ülem (11c)
nägematuks. Väga harva lahkus ta oma pimeduseriigist, et külastada Olümpost või maapealseid, ja ega seda keegi soovinudki. Ta polnud ju teretulnud külaline. Ta oli halastamatu, järelandmatu, kuid õiglane; kardetud, kuid mitte õel jumal. Allilma nimetatakse sageli Hadese nime järgi. See paikneb, nagu "Iliases" mainitakse, maa salapaikades. "Odüsseia" järgi läheb tee sinna üle maa serva teisele poole Okeanost. Hilisemate poeetide lugudes kirjeldatakse mitmesuguseid teisi teid maa pealt surnute riiki - küll koopaid ja sügavaid järvi. Müüt Allilm hämar, varjuline paik, varjude riik. Seal pole midagi reaalset. Vaimude eksistents - kui üldse nii võib nimetada - sarnaneb hägusa unenäoga. Seal halbu karistatakse ja häid hüvitatakse. Tee sinna alla algab sealt, kus Acheron, hädade jõgi, suubub Kokytosesse hädakisa jõkke. Vana paadimees nimega Charon toimetab
Iga lugu on omapärase tämbriga ja selle tõttu ei ole nad üksluised. Tervele loomingule on ühine see, et kasutatakse ostinato-printsiipi.. Lugu ,,Ärkamise aeg" on hea ja lihtsa poeemilise meloodiaga kooriteos. Olen ise seda lugu laulnud ja see on mulle kõige kodusem eelnevalt kuulatud teostest. See on isamaa-teemaline, mis on Eespere loomingule omane. Koorilaulude puhul on meloodia voolav ja hästi lauldav. Meloodiates ei ole järske, ootamatuid muudatusi. Mõningates lugudes on tunda natukene lapsemeelsust ja kergust. Sellised motiivid muudavad meloodia rõõmsamaks. Üks osa tema loomingust on pühendatud ka vaimulikule muusikale, mis on minu meelest võrreldes eelneva põlvkondade muusikutega julgem. Tema loomingus on natuke tunda ka barokki mõjutusi, nt "Concerto ritornello". See teos on natukene liialdav, ebaloomulik, natuke ülepakkuv, veel on tunda selles liikumishoogu ja esinduslikkust, mis on barokkmuusikale omane
Selge, lihtne, konkreetne, piisavalt detailne. Näidata, miks on see inimene või teema huvitav. Tuumlõik – annab uudise keskse fakti. Peab alati olemas olema, et aru saada, mis on loo tuum. Tuumlõik peab olema teine lõik, hiljemalt kolmas. Selle peab siduma nii sisult kui keeleliselt siduma huvilooga. Juhtlõik või sissejuhatus? – mida tähtsam uudis, seda enam peaks valima juhtlõigu. Mida kõvem teema, seda enam peaks valima juhtlõigu. Sissejuhatust kasutada pikkades lugudes, mis on lehekülje kesksed lood. Sissejuhatust kasutada jätkulugudes, mis kirjeldavad juba uudisena esinenud sündmuste arenguid. PEHMED UUDISED (LK 149-160) Pehme uudise uudisväärtused Kõvad uudised on sündmuse mõju lugejate elule. Keskseks on sündmused ja vähem inimesed. Oluline on ka värskus. Pehmetes uudistes on kolm väärtust: prominendid, konflikt ja sündmuste lähedus lugejatele. - Konflikt – pehmed uudiste teemad on sport, seiklused, sõda, mängud
`'Vägev vähk ja täitumatu naine'' ja `'Nõiutud krevett'' 1. Muinasjuttude tegelased on naine, mees, vähk ja krevett. Mõlemas loos oli mees see, kes andis naisele järele ja oli õrn. Naine oli mõlemas loos kuri ja ahne. Nendes lugudes elasid mees ja naine väikeses majakeses ning nad olid vaesed. 2. Vägev vähk Nõiutud krevett 1) Värske kala 1) Kala 2) Värske lihaga keedetud leem 2) Hea supp ja seapekk 3) Hanepraad ja magus kook ( peale seda 3) Hanepraad ja koogid ( peale seda rääkis mees naisele vähist) rääkis mees naisele krevetist) 4) Uhke emanda ülikond 4) Uhked riided
Teda peetakse paavstluse ja kiriku kaitsepühakuks. Peetrus oli Joona poeg ja Andrease vend, kalamees Galileas. Algselt kandis nime Siimon, aga kui ta vend Andrease mõjul Jeesuse järgijaks sai, pani Jeesus talle nimeks Keefas mis tähendab 'kalju'. Selle hilisema lisanduse järgi pidi Peetrusest saama kalju, millele ehitatakse kristlik kirik. Näib, et apostlite seas oli Peetrus eestkõnelejaks. Ta moodustas koos Jakoobuse ja Johannesega tähtsaima kolmiku evangeeliumi lugudes. Püha Peetrusele pühendatud tähtpäevi on kolm: talvine peetripäev 22. veebruaril, apostel Paulusega ühine peeter-paavlipäev 29. juunil ning sügisene peetripäev ehk Peetri ahelate päev 8. augustil. Peetrusega on seotud lugu, mille kohaselt Jeesus ennustas, et veel enne kukelaulu jõuab Peetrus ta kolm korda ära salata. Kukk kirikutornidel sümboliseerib seda lugu. Peetruse elust pärast Kristuse taevaminekut räägitakse Apostlite tegudes. Peetrus kuulutas
temast saksofonist. Kutselise muusiku karjääri alustas ta 1991. aastal ning 1994. valiti ta Eesti Raadio poolt aasta muusikuks. Siim Aimla (sündinud 1.novembril 1974) on eesti muusik, koorijuht ja muusikapedagoog. Siima Aimla õppis 1982- 1993 Tallinna Muusikakeskkoolis ja 1993- 1995 Eesti Muusikaakadeemias. Kõik lood olid jazzi stiilis ning need oli ansambli liikmete enda kirjutatud. Kava oli oma ülesehituselt väga huvitav ning laulud olid väga värvirikkad. Lugudes oli kuulda sellist rütmilisust, kiirust, värvikust ja ka originaalsust. Kontsert mulle väga meeldis kuigi ma väga suur dzässisõber just ei ole. Esituses oli neli laulu milleks olid: Siima Aimla Soundsystem, Jürmo Eespere Carne Tremula, Raivo Tafenau Karu jälg sipelgapesas ja Siim Aimla Ballaad. Esinejad mängisid väga hästi kuid kui neid võrrelda mõne muu jazzi liigiga, siis minu arvates on selline jazz kõige huvitavam ja kuulatavam
Muusika, mida aeg-ajalt kuulan Mina kuulan väga erinevat muusikat, enamasti kuulan ma pop muusikat aga ka palju räppi. Just poppi kuulan ma sellepärast, et nendes lugudes on sõnum. Kui ma kuulan näiteks jazzi siis tihti loos ei ole sõnumit (just instrumentaalses loos). Ma kuulan muusikat trenni ajal või varem kui sõitsin bussiga. Need on head tegevused muusika kuulamiseks, kuna sa ei tee midagi aga samas ka teed ja siis tundub, et aeg läheb kiiremini. Mul ei ole otseselt lemmik artisti või samblit aga kui pean valima siis ASAP Rocky (Rakim Athelaston Mayers), kuna ta teeb väga huvitavat muusikat ja mulle meeldib see. ASAP
Kuigi lugu on õpetlik muudab neiu kaasa kergeusklikkus selle ka naljakaks. Loos on selgesti esindatud kavalus ja laus rumalus ning see mis juhtub, kui sellised lihtsameelsed inimesed sattuvad kokku vähegi targematega. Boccaccio kirjutas teose kindlasti ka ajaviiteks just naistele. Tema arvates oli neil palju vaba aega, kuna nad ei tegelenud õppimisega ning seega oli raamat mõeldud ka aja sisustamiseks. Kõigis tema lugudes, mida mina lugesin oli naistel väga tähtis või keskne koht ning paljudel juhtudel on naised ka meestest targemad. Seda võib näha loos, kus noormees hakkab neiule lugu jutustama, kuid teeb seda konarlikult ning esitades valesid fakte. Selle peale paneb tütarlaps ta teravmeelselt paiks ning ka loo jutustaja ise saab aru, kui rappa ta oma looga läks. Seega on raamat huvitav kõigile lugejatele, kuna ei muutu ühekülgseks vaid selles pilgatakse rohkem või vähem kõiki tegelasi.
elaval viisil publikuga ning tutvustasid enda mängitavaid instrumente. Nad küsisid mitmeid küsimusi, mis suunasid klarnetist ning klaverist üldmulje loomist. Peamisteks küsimusteks olid: mis puust on see pill tehtud, mitu klahvi sellel on ja mitu mängimisviisi sellel pillil on? Õpilastele räägiti lähemalt ka klarneti ehitusest, seletati lahti sõna „trost“ ning räägiti lähemalt selle tähtsusest ning ülesannetest. Kontserdil kõlas instrumentaalmuusika ning kõikides lugudes olid selgesti eristatavad klaveri ja klarneti partiid. Esitusel olnud lood olid parajalt erinevad. Mängiti loomingut Johannes Brahmsist ja vanadest Iisraeli rahvalauludest, Pärt Uusbergi ja Arvo Pärdini. Kokku kõlas kontserdil teoseid üheksa helilooja sulest. Arvo Pärdi loomingust kuulsime loomulikult klassikalist „Ukuaru valssi“ ning minu arvates totaalne üllataja oli B. Kovacsi. „After you, Mr. Gershwin“, mida ma polnud küll kunagi varem kuulnud, kuid
tõmbavad. A. Kivirähki peategelane on Jumal, kelle seisukohast kogu teos on kirjutatatud ja kelle arvamust enamasti Eestis, kuid vahel välismaal juhtuvast autor edasi annab, ja EELK peapiiskop Andres Põder, kes on tema asemik Maa peal ning viib Jumala soove täide. A. Kivirähk kajastab 4-5 aasta Eesti huvitavaim sündmusi, mis rõhuvad sotsiaalseid probleemidele ja valupunktidele. Jumalat käsitleb Kivirähk kõiksusena, kes talitleb vastavalt oma soovide või suva järgi. Jumal on lugudes karm ja ülekohtune, on inimesi, keda ta soosib ja keda ta kas või üle kullaks, aga on ka neid inimhingi, kellele kogu aeg kurja ja õnnetusi kaela saadab, et nende elu võimalikult raske oleks. Tänapäeva Jumal on autori jaoks nalja- ja naistemees, kes tahab näha ilusaid ja noori stjuardesse, kui nad taevas lennukiga temast mööda sõidavad, ja teeb alati Põdrale helistades alati nalja. Terve maailm on Jumala oma ja kui tal tahtmine tekib, siis loob ta igasugu imevigureid
ettekantud laulutekst oli ladinakeelne, mille tõttu sõnadest oli võimatu ilma kava vaatamata midagi aru saada. Surm laulis koos oma ohvritega lava peal, lauldi noodist. Peale seda, kui ohver oli oma laulu lõpuni laulnud, pani Surm talle selga musta rüü ning ohver läks koori sekka tagasi. Neid lugusid kuulates tekkis veidi kõhe tunne ja mõne laulu puhul tuli lausa kananahk ihule. Minu arvates ei olnud nendes lugudes midagi meeldejäävat, sest ma ei saanud sõnadest aru ja tundus nagu nad laulaksid ainult vokaalide peal. Minu arvates sobisid kõik lood selle kontserti konteksti ideaalselt, sest see rääkiski maalist "Surmatants". Kontserti 6. osas kõlavad löökpillid ja viiuli kõrvust läbilõikav ning kõrge heli, 11. osa kõlas aga väga süngelt, kellad tilisesid, väga mitmehäälne laul, palju kõrgeid ja samas ka madalaid hääli. Peale 17.osa istus osa koorist põrandale, peale 18
head noortepärast muusikat. Natukene fakte siis Põhja-Tallinnast : · Põhja-Tallinn on Eesti popisugemetega hiphop ansambel, mis koosneb Pelgulinnast pärit neljast hiphopparist ja naisvokaalist ning mujalt Tallinnast pärit kolmeliikmelisest livebändist. · Viljeleb stiililiselt hiphopi ja popi vahelist muusikat. · Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut. · Tuntumad palad on : ''Lähen ja Tulen'', ''Nii lihtsalt ei saa'', Tere tulemast'' ja ''Meil on Aega veel '' · Koosseisu kuuluvad : Maia Vahtramäe ( vokaal) , Jaanus Saks ehk Wild Disease, Risto Vürsti ehk Fate, Kenneth Rüütli ehk Kenny, Eric Kammiste ( kitarr), Robert Loigom ( trummid) ja Meelik Samel ( basskitarr). Repertuaar
ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad. Vana rahvamuusikat sünteesitakse dzässi ja rokiga. Tuleb muidugi silmas pidada, et kõikidel neil juhtudel on see muusika läbi teinud omamoodi uuestisünni läbi modernse mõtlemise ja tänapäevaste vahendite. Kuid ehk on neiski lugudes alles mälestusi vanast kultuurist, kõlasid ajast, kui muusika tähendas rohkem suhtlemist ja suhtumist ning vähem esinemist. Minu arvates on Eesti rahvamuusika veel väga jätkusuutlik, sest nad oskavad ja tahavad eesti muusikasse tuua uusi artiste, laule, ansambleid, uusi rahva muusika sündmusi ja kontserte.
„Viimane tramm“ ja „Patune mõte“. Kuid eriliseks lemmikuks jäi vist laul „Jäljed“, mille Sööt ise on kirjutanud. Loo žanr on, uh, ei teagi. Jääääre žanr’i on kuidagi raske määrata, Jäääär on lihtsalt Jäääär. Võibolla võib selle kohta, mida nad teevad öelda urban-folk, ei tea. Lugu „Jäljed“ võlus tänu oma veidi kurbadele, kuid samas ka soojadele emotsioonidele. Need olid ilmselt tingitud Söödi häälest ja tema geniaalsetest sõnadest. Teistes lugudes jäid emotsioonid minu jaoks veidi varju. Mistõttu oligi see lugu ka kaasahaaravam kui teised. Minu meelest sobis antud teos ülimalt hästi kontserdi konteksti Kui aga hakata esituse tasemest rääkima, siis see oli lihtasalt fantastiline, raske oleks midagi paremat tahta. Kui tavaliselt jääb kondsertite esitluse tase alla lindile salvestatuga, siis see kontsert murdis küll müüti. Ka tehnikale ei ole mingeid etteheiteid, kõik oli paigas.
põllundusega. Kui oli toidunappus, siis oli tavaks sooritada rünnakuid naabersuguharude vastu. Rünnakud ja veritasu oli austusväärne eluviis selle kandi suguharude hulgas. Apatšid avaldasid tugevat vastupanu hispaanlastest kolonistidele ja lääne poole liikuvatele ameeriklastest asustajatele. Mitmed apatšide juhid, nende hulgas Cochise, Naiche ja Geronimo said nendes sõdades kuulsaks. Apatšide religioossetes lugudes tegutsevad kaks kultuuriheerost, kellest üks (Vaenlaste/Koletiste Tapja) sümboliseerib päikest ja tuld ning teine (Vee Laps / Sündinud Vee jaoks) sümboliseerib vett, Kuud ja äikest. Kahe peale kokku hävitavad nad hulganisti inimkonnale kahjulikke olendeid. Enamik apatšide jumalusi on isikustatud loodusjõud, kes hulguvad mööda maailma ning keda inimesed saavad rituaalsete tseremooniate abil enda huvides kasutada. Teistest paremini suudavad seda teha šamaanid
KP 12 klass 01.02.2011 Teose tutvustus ,, Inglid ja deemonid" Dan Brown Dan Brown (sündinud 22. juunil 1964 Exeteri linnas, Rockinghami maakonnas USA New Hampshire'i osariigis) on Ameerika põnevuskirjanik. Tema tuntuim teos on 2003. aastal ilmunud romaan "Da Vinci kood". Brown on huvitatud krüptograafiast ja koodidest, mis sageli tema lugudes esinevad. Tema raamatuid on tõlgitud neljakümne nelja keelde. 1996. aastal lahkus Brown õpetaja ametikohalt, et hakata kirjanikuks. 1998. aastal suutis Brown välja anda juba oma esimese raamatu "Digitaalne kindlus". 2000. aastal järgnes sellele "Inglid ja deemonid" ning 2001. aastal "Pettepunkt". Browni esimesel kolmel raamatul oli vähe edu, kuid kui neljas raamat "Da Vinci kood" esimesel müüginädalal bestselleriks sai, tõusid ka teiste raamatute müüginumbrid
sealhulgas on esinetud ka Lätis, Leedus ja Soomes. Sõlmitud on leping plaadifirmaga Edel ja sellekohaselt on ilmumas Soomes esimene soomekeelne album. Seni on Soomes üks singel välja tulnud ja see oli 2002. aasta lugu "Romula". Jaagupki väidab end muusikapisiku saanud soomlaste Eppu Normaalilt, Sielun Veljetilt, Pelle Miljoonalt ja Dingolt. Ta tunneb nende muusika ja tekstidega lähedust ning loodab, et põhjamaist kargust ja süngust on ka termika lugudes. Ka see, et kõik need Soome bändid laulavad oma emakeeles, mõjutas, et Terminaator hakkas tegema just eestikeelseid lugusid. Terminaator on kirjutanud lisaks muusikali "Risk" muusika ja mänginud muusikalis "Grease". 3. septembril 2005 Tallinna Lauluväljakul toimunud Tele2 Go Live! ürituse raames toimunud Terminaatori kontserdi salvestis on saadaval MFM Records OÜ väljaantud "Go Live 2005" CD+DVD-na. Praegune koosseis: Jaagup Kreem laulja, kitarrist Taavi Langi kitarrist
tee sinna üle maa serva kujutab selgesati allil ma ge ograafiat. Tee mida kutsutakse Elysioni vahel mingit vahet teisele poole O keanost. sinna alla algab sealt, kus A cheron, väljadeks. Erinnüsed (fuuriad) ning nende all (eriti Hilise mate poe etide hädade jõgi, suubub Kokytosesse paigutab Vergilius allil ma, kus Tartarose all) lugudes kirjeldatakse ( C oc ytus), hädakisa jõkke. Vana nad karistasid kurjategijaid. mõeldakse kõige mitmesuguseid teisi teid paadi m e es ni me ga C haron toi metab Kree ka poeedid m õtlesid nende sügavamaid maa
bändist. 2 2007. aastal tegi Põhja-Tallinnast pärit räpparid ühekordse projekti raames ühise loo "Probleem". Pärast projekti lõppu kohtuti kitarrist Eric Kammistega, kellega koos alustati kitarrimängu lisamisega lauludele ja kes aitas leida trummari ja basskitarristi. Praeguses seitsmeliikmelises koosseisus on bänd tegutsenud alates 2011. aasta suvest.3 Stiililiselt viljeleb bänd hiphopi ja popi vahelist muusikat. Kõik lood on eestikeelsed ja bändiliikmete eneste kirjutatud ja lugudes väga palju ka autorite oma eludes läbielatut.4 Minu silmis oli nende koostatud kava väga mõnus ning läbimõeldud, tõmmates endaga rahva kaasa. Oli näha, et nad on kõvasti tööd teinud oma lugudega. Muusika ja sõnad olid omavahel nagu positiivses ahelas, omavahel kokku loodud. Hääled olid puhtad ning kõlavad. Samuti on neil minu arvates hoopis teistsugused hääled, kui muidu Eesti muusikamaastikul kuulda. Kui osade ansamblite puhul ei saa alati sõnadest aru, siis neil
vhem tuntud esinejad kohale on nii, et tuntumad artistid tidavad oma lava aja vga vimsalt ja publikule lheb see vga peale aga teised see eest pidutsevad niisama ning ei suuda publikule pakkuda seda, mida neilt oodatakse. Rppmuusikal on minu jaoks vga suur thendus, kui lkkan oma klapid krva, olen justkui oma maailmas ja naudin seda tiel rinnal. Ma lhen mtetes oma maailma. Kui tuju on halb, valin he laulu, kui tuju on laes, valin teise.Samuti saavad muusikud alati rkida lugudes mtetest ja tunnetest.Mnes loos vivad olla peomehed, teises jlle ptid vi sdurid. (Mtteid sain www.ehh.ee ja tund ruudus koolilehest.)
romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda ehk ümarlauda. Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja vendlust. Artur kehastab Euroopa ideaalset valitsejat. Arvati, et see, kes pole Arturi õukonnas olnud, ei saa kunagi õigeks rüütliks. Püha graal Graal Graaliromaanide peategelane on Perceval, kes on väikesena kuulnud rändrüütlitest ning soovib ainult üht pääseda Arturi õukonda. Graali teema algatas de Troyes, kes kirjutas ka Arturiromaane. Graali lugudes võib täheldada kujunemis ehk arenguromaani algeid, kui poiss kasvab noormeheks, sellest edasi meheks ja rüütliks. Sõna ,,graal" peetakse keldi folkloori talismaniks. Kristlik legend seostas selle aga hukkamisega. Graal võib olla ka täiuse ja õnne sümbol. Perceval ehk Graali lugu "Perceval ehk Graali lugu" räägib poisi kujunemisest noormeheks ja rüütliks paljude elukatsumuste kaudu. Ühel oma seiklustest satub
2007 Kosmonaut, Hüppaja Tom Stoppardi "Hüppajates" 2007 Peter C. S. Lewise "Lõvis, nõias ja riidekapis" 2007 Kirill Aleksandrovitš, Ksenja, Petja Viktoria Nikiforova "Jooksvates kuludes" 2008 Juhan Liiv, keiser Aleksander II Loone Otsa "Koidula veres" 2008 Hareton Earnshaw Emily Brontë "Vihurimäes" 2008 Bob Robin Hawdoni "Sviidis" 2009 Havlitcheck Ödön von Horváthi "Lugudes Viini metsadest" 2009 Robert Brakenbury, James Tyrrel William Shakespeare'i "Kuningas Richard Kolmandas" 2009 Don Juan Rein Paku "Don Juanis" 2010 Mees, kelle nimi ei ole Michael Conor McPhersoni "Rummis ja viinas" 2011 Kirjanik Kõrend Eduard Vilde "Tabamata imes" 2011 Paulo Yves Jamiaque'i "Härra Amilcaris" 2011 Kolla, Peko ristiisa ja truuska (isamees) Kauksi Ülle "Pekos"
Puhk- ja keelpilliansamblis võis näha tenorsaksofoni, basstrombooni, viiuleid, tsellot, trompetit, klarneti. Lou Reed sündis 1942. Aastal, ta on tuntud laulja ja lugude autor lisaks ka kitarist. Oma tuntuse saavutas ta olles bändi The Velvet Underground originaalkoosseisus laulja ja lugude autorina. The Velvet Undergroundi põhilise lugude kirjutajana kirjutas ta lugusid omadest kogemustest. See oli väga teistsugune lähenemine tolle aja rokkmuusikale. Tema lugudes kajastusid teemad nagu narkootikumide (kuri)tarvitamine, dekadents, transvestiidid, homoseksuaalsus, suitsiidipiiril kõikuv depressioon. Sellega on ta avardanud rokkmuusika sõnavara ja taluvuspiire. Üks tema suurimaid iidoleid ja eeskujusid on David Bowie. Tema 40-aastasesse muusikakarjääri mahuvad ära nö ''normaalsed'' popplaulud kui ka raevukad rokklaulud. Tema plaadid ei ole aga kõik hitid olnud vaid pigem väga erinevad.
mõjutustega. Nendeks on näiteks Fischerspooner, Ladytron, Melnyk, Temposhark, Peaches, Gonzales, The Whip, Dragonette, Matthew Dear, T.Raumschmiere, Ellen Allien, Miss Kittin, The Knife and Annie. Viimastel aastatel on electropop'i sound ja stiil kindlasti ka mõjutanud paljusid "peavoolu" popartiste. Austraalia laulja Kylie Minogue andis aastal 2007 välja oma tugevate electromõjutustega kümnenda albumi, "X". See oli varsti peale seda, kui paljud artistid olid hakanud kasutama oma lugudes electropop'i sound'i. Praeguseks teame me põhiliselt electromõjutustega artiste, nagu Lady Gaga, Kesha, Ladyshawke, Taio Cruz, LMFAO jne. Crystal Castles on elektrooniline bänd Torontost. Bändis on kaks liiget - Ethan Kath, kes on laulude kirjutaja ning oskab mängida mitmeid erinevaid instrumente ja laulja Alice Grass. Ethan kohtas Alice't Torontos, kui tüdruk oli 15-aastane, ning otsustasid hakata koos muusikat tegema.
Olin osasid pille varem näinud vaid õpiku pildi pealt ning raske oli ette kujutada, kuidas need kõlavad. Meie ees olid järgnevad pillid: viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid, pommerid, oboe, šalmei, krummhornid, rauschpfeiff, violone, kontrabass, gamba, tromboonid, tšello, dultsian, pommer, fagott, löökpillid, trummid, orel, klaver, klavessiin. Renessanss muusika on lihtne ja laulev ning esinejad ütlesid, et selle liigendus on seotud inimese hingamisega. Lugudes vaheldusid järsult kuid efektselt aeglased ja kiiremad meloodiad. Mida rütmikamaks läksid laulud, seda rohkem tuli loole pille juurde. Eriliseks tegi selle kontserdi minu jaoks just see koht, kus kontsert toimus -Väravatorn. Lühikese Jala väravatorn ehitati aastatel 1454–1456. Torn sai Liivi sõja ajal kannatada, lammutati seejärel madalamaks ning 18. sajandil kohandati esimesed kaks korrust eluruumideks. Torni ülemine osa taastati oletataval kujul 1980. Aastatel
hukati Kolgata mäel. 7. .Teose ideestik: Näidata tõetruult ja ilustamata seda, mida teeb inimmõistus, kui talle liiga palju võimalusi anda. Samuti näidata ebaausaid ametnikke, altkäemaksuvõtjaid, riigiraha raiskajaid, väikeseid ja tühiseid inimesi, kes tahavad silma paista ja karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Lisaks panna proovile tegelaste headus, halastus, armastusvõime, ustavus ja otsusekindlus. Teose probleemid (eri lugudes): revolutsioonijärgse Venemaa ühiskond, usuprobleem, välismaalased, tõeküsimus, reetmine. Kõigil, kellel näis olevat muu arvamus ,tehti teiste poolt maha. 8. Teose kunstilised iseärasused: Teoses on ühendatud omavahel kolm ajalist tasandit. Romaan ise on kirjutatud kui filosoofilis-allegooriline, sümbolistlik, satiirilis- ühiskonnakriitiline, psühholoogiline, ajaloolis-sotsiaalne, armastus- ja ulmeromaan. Teos on täis erinevaid sümboleid ja mitmetimõistetavusi.
Hundiraev 9. Pärismaalase lauluke 10. Kaitse, Jumal, sõja eest 11. Oma laulu ei leia ma üles 12. Lahinguväljal näeme, raisk! 13. Türgi sõja laul 14. Põhjatuulte pojad ja tütred 15. Metsaviha 2 16. Raua needmine 17. Kust tunnen kodu 18. Ussisõnad Kontserdi kokkuvõte Kontserdil lauldi kordamööda lugusid nii metsatöllu kui ka RAMi repertuaarist. Sel kontserdil oli RAMi lugudest väga paljud kirjutatud Veljo Tormise poolt. Need põhinesid rahvaviisidel. Samuti Metsatöllu mitmetes lugudes on kasutatud Eesti rahvamuusikat. Esinejate tase oli väga kõrge. Kollektiivid sobisid omavahel väga hästi ja kõla oli väga omalaadne, kuid vägev. Ka heli oli kontserdil hästi paigas. Kontsert õnnestus väga hästi, ilm oli samuti hea. ,,Lahinguväljal näeme, raisk!" on Metsatöllu lugu. Kontserdil laulis RAM seda üksi. See kõlas hästi ja veidi naljakalt, hästi rahulikult. ,,Oma laulu ei leia ma üles" meeldis mulle kõige rohkem. See on Valter Ojakääru
kontsaga kingad, nagu need mida kandis supermodell Naomi Campbell, kui ta kukkus Westwood moeshowl Pariisis aastal 1994. Tunnustused ja autasud 4 Tunnustus Aastal 2007 nimetas Glossopdale Community College ühe oma uue maja "Westwoodiks" disaineri järgi. Laulja Gwen Stefani mainib regulaarselt Westwood oma 2004 aastal ilmunud albumis „Love Ingel Muusika Baby“, eriti lugudes "Rich Girl" ja "Harajuku Girls". Hilisemas intervjuus on Stefani öelnud, kuidas Westwood on üks tema lemmik disainerid, öeldes: „Vivienne Westwood on üks mu kõigi aegade lemmikuid. Ma annaks kogu oma raha talle ja ostaks talt kõik ta riided“ Autasud Westwood oli arenenud OBE-st DBE-ni ta on kolm korda pälvinud auhinna „British Designer of the Year“(Briti Aasta Disainri Tiitli). Westwood on kõrgmoe modelli Elissa Spencer-Wilhelmsen Ainsworth ristiema ja oli üks neist
Uurimistööde võimalikke teemasid * Antud teemad võivad anda mõtteid uurimistöö kirjutamiseks. * Kõiki antud teemasid võib muuta, täiendada,... * Õppija ei pea antud teemade hulgast valima. 1.Eesti keel ja kirjandus 1. Kohanimede kujunemine ...külas/vallas vm 2. Rahvalik keel J. Smuuli monoloogides. 3. Släng noorte kõnepruugis. 4. Vanaisa (või kellegi teise) meenutusi kolhoosiajast. 5. Meenutusi Balti ketist. 6. Kirja- ja murdekeel J. Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14. Saaremaa talunimede päritolu. 15. Minu koduküla släng. 16. Saaremaa looduse kujutamine eesti lüürikas. 17. Kirjandusliku teose või selle osa lavastus
Otsin meestes ka seda printsilikku käitumist: rüütellikud, ausad ja üllameelsed, alati daame kaitsmas. Kahjuks ei kohta sellist käitumist päriselus tihti. Võimalik, et see tuleneb sellest, et poisid ei armasta lugeda muinasjutte, neid on alati tõmmanud seiklusjutud ja muud lood, kus läbivateks teemadeks relvad, võitluskunstid, suhete klaarimised rusikate või relvade abil, aarete jahid jms. Vahepeal ongi mul raske mõista, et elus on kõik palju teistmoodi kui nendes loetud ilusates lugudes. Ma ju kasvasin üles, võttes neid lugusid kui päriselt toimunuid Eks ma mängin ka tihti printsessi ja olen üpris jonnakas, näitan liigselt välja oma tundeid ja dramatiseerin tundepuhangutega üle. Iseenesest mõistetavalt peaks siis mees tulema mind ,,päästma" , aga toimub hoopis vastupidine reaktsioon. Selline käitumine on meestele arusaamatu ja tundub neile kohati isegi hullumeelsusena.
Lugudel olid veidi filosoofilised ja mõtlemapanevad ingliskeelsed pealkirjad. Teine lugu (,,To Avoid Pain") sisaldas endas idamaalt pärit rütme ja kõlasid. Esinejate tase oli minu arvates täitsa hea, piisas positiivse elamuse jätmiseks. Laval oldi väga julged ja visati nalja, eriti jäi mulle silma Heiko (bassil), kes väliselt nautis ennast laval kõige rohkem. Musitseerimisoskus on nendel meestel väga hästi välja arenenud, kuna lugudes mängiti erinevaid soolosid, mis olid hästi läbi mõeldud ja ära õpitud. Meeleolu saalis oli hea ja mõnus, täidetud jazzi mahlaste akordidega. Suures pildis õnnestusid kõik palad hästi. Muusika kusagil seisma ei jäänud ning minu kõrv ei tuvastanud ka suuremaid komistamisi või möödamängimist. Kõige enam meeldis lugu ,,Money". Teoste nimetusteks oli võetud kuulsaid/naljakaid tsitaate. Antud tsitaat oli ,,Money does not make you happy, but it quiets the nerves", mis
kullasäraga üle puistatakse. Erose ja Psyche loo tegevuse ajendiks on jumalanna Aphrodite kadedus ja alandatus. Siinkohal võib tuua väga häid paralleele näiteks Hippolytose ja Artemise looga. Selles müüdis räägitakse, kuidas Aphrodite tunneb ennast solvatuna, sest Hippolytosel on nõnda sügav austus Artemise vastu, kuid ilujumalannast kõnnib peatumata mööda. Neid kahte müüti võrreldes võib öelda, et mitmetes lugudes kajastub Aphrodite ebakindlus ning kiirelt tekkiv kadedus. Nendele kahele loole lisaks on veel mütoloogiaversioon, et kuna Aphrodite kadestas kolme gorgo ilu, needis ta nad ära, nii et nad said juuste asemele maod ning pilgu, mis kivistab. Arvestades, et ta juba mitmes teises müüdis on sellist käitumismustrit kasutanud, siis ei ole ka selle loo puhul raske uskuda, et ta niimoodi tõepoolest tegi. ,,Iliases" kujutatakse jumalannat malbe ja jõuetu olendina,
mis on kirjutatud aastatel 1914-1916. Holst on pärit suurte muusikaliste traditsioonidega perekonnast. Ta lõpetas Londoni Kuningliku Muusikakolledzi trombooni erialal, õppinud samas ka kompositsiooni. Tema sümfooniline süit ,,Planeedid" koosneb seitsmest eri osast ehk seitsmest eri planeedist: Marss, Veenus, Merkuur, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptun. Kõik need erinevad osad kõlavad üksteisest täielikult erinevalt. Lugudes oli palju huvitavaid erinevate pillide ,,võistlusi" . Esimeses loos oli eriti hästi tunda trompetite ja tenortuuba vahelist ,,võistlust". Teine lugu Veenus oli esimesest tunduvalt rahulikum. Kolmas lugu on jällegi kiire tempoga ning muudab keelpillid tuulepööriseks ja kogu orkestri paindlikuks ja kärmeks instrumendiks. Neljas lugu kõlab väga rõõmsalt ning majesteetlikult. Viies lugu oli suhteliselt rahulik ning sisaldas põnevaid tsellopartiisid. Eelviimane
ridaelamuboksis. Idee autoriks oli Andres Rooväli kes töötas välja ka loodava ansambli identiteedi, sõnumi sisu, väljundite vormi ja määras üldjoontes kogu ühenduse edasise arengukava. Aastate jooksul on idee osaliselt täienenud, tehtud on hulk praktilist tööd nagu lugude ja tekstide kirjutamine, kollektiiviga liitusid andekad, noored muusikud. Laulude sõnum Sõpruse puiestee räägib oma lugudes erinevatest inimestest, südmustest ja ajastutest üritades küsida "kes ma olen, kes sa oled ja miks me oleme?" Sest mis on elu? on küllap üks tähtsamaid, tegelikult kõige olulisem küsimus ja naeruväärt, koguni võimatu oleks sellest mööda hiilida. Me võime ju ennast petta, maskeerida elu illusiooniks, teadmise sõnaks ja sõna silbiks aga mida enam me paadume seda vaesemad me oleme ja meie rõõm kui igatsus jääb sagedusribale mille laius on võrreldav telefonitorust kostuva
Beethoven ja Schumann. • Johannes Brahmsil on 4 sümfooniat, nendest viimane on kõige täiuslikum. • Talle meeldis kasutada diatoonilise helirea kolmandat ja kuuendat astet. • Brahmsi mälu oli harukordne, ta mängis oma lugusid peast. KLAVERITEOSED • 3 sonaati kuuluvad vahemikku 1852-1853. • Tema sonaatides on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. • Samas on lugudes tunda ka noort mitmepalgelist Brahmsi. • 5 variatsioonitsüklit, 5 ballaadi, 3 rapsoodiat, 27 väiksemat pala. Koduseks musitseerimiseks kirjutas ta 4-leKÄELE "Valsid"op. 39, "Ungari tantsud". KAMMERMUUSIKA JAOTUS • Võib eristada kolme perioodi: 1) 1854-1865, mil on kirjutatud suurem osa teoseid. Oli loominguliselt aktiivne, väsimatud otsingud, oma individuaalsuse leidmine ja kinnistamine. See periood lõpeb "SAKSA REEKVIEMIGA"
Jelena teeb omapäraseks see, et ta ei meigi ennast kontserditeks peaaegu mitte kunagi. Samuti esineb ta tavaliselt pikas seelikus ja paljajalu. Väga armas on seda vaadata, inimene ei saavuta publiku armastust oma välimusega, vaid oma talendiga. Ja tõesti, seda tal on, kuna isegi minul, noorel inimesel, kes ei kuula iga päev sellist muusikat,oli väga huvitav seda kontserdit kuulata. Väga meeldisid tema lood, mis olid pühendatud isale ja emale, isale ikka veel eriti. Osades lugudes, nagu näiteks loos . , tunnen ära ennast ja oma isa. Ja kui hakata sellele pikemalt mõtlema, mida ikkagi hakkad tegema tema kentserdi ajal, jookseb silme eest läbi terve elu ja tuleb nutt kurku. Ja selliseid lugusid on väga palju. Iga lugu on kirjutatud päriselu sündmuste põhjal, mis temaga juhtunud on ja millest ta unistab. Nendele jutustustele lisab tugevuse tema tugev, vägev hääl. Tal on väga suur hääleulatus, seega lugu võib olla väga madal ja võimas, kuid
Jostein Gaarde "Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed · Apelsinitüdruk (2004) · Sirkusdirektørens datter (2001) · Mängukaartide saladus (1990) · Sjakk Matt (2006) · Saladuslik jõulukalender (1992) · De gule dvergene (2006) · Sofie maailm (1991) · Slottet i Pyreneene (2008) · Vita brevis (1996) · Maya (1999) · Diagnosen og andre noveller (1986) · Froskeslottet (1988)
annaabi.ee 
