EESTI SÕJAAJALUGU · Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis.(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu
Ajaloo kontrolltöö Vene aja algus 1. Balti erikord Balti kubermangudes eksisteerinud omavalitsussüsteem, mis põhines balti aadli seisuslikel privileegidel. (Eestimaa-, Liivimaa-, Kuramaa-, Peterburi-, Pihkva kubermang) Tunnused: a) asjaajamiskeeleks oli saksa keel b) valitsev usk oli luteri usk c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid Balti provintsiaalseadustik- Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu 1845. a. avaldati (aadlike,linnakodanike, vaimulike seaduslike õiguste ning eesõiguste kogu) Miks lubati? Põhjasõda oli võidetud ning kardeti rootslaste kättemaksu
talupojad valmistasid toodangu ja hiljem ostsid seda mõisnikelt talupoegadel probleemid liigse joomisega keeld anda külvi ajal vilja vastu vilja vastu viina mõisad eesti aladel nii uhked, sest kõik tegevused tõid kasumit, eriti talupojad raadi mõisa rajajad olid samuti piirituse müügiga rikkaks saanud eesti mõis 18.saj lõpul (pilt) nekrutikohustus koormis mida varem pole eesti alal rakendatud, aga tuleb vene riigi valitseja muutumisega on nekrutikohustus talupoegadel kohustus teenida vene armees Paul I - vene keiser 1796-1801 vene armee teenistusse sattumine tähendas tollal kindlalt surma, teenistus kestis 25 aastat mõisnikud kardavad kaotada tööjõudu, talupojad kardavad kaotada elu paul tühistab väga palju asju, mis ta ema on kehtestanud, nt asehalduskord ja taastab balti erikorra ajutine aadlike mõjuvõimu nõrgenemine pöördub sõjaväelised kohustused juba enne nekrutivõtmise algust
1. Millal said alguse sõjad inimtsivilisatsiooni ajaloos? Sõdade kohta võib öelda, et need on vanemad kui (kirjutatud) ajalugu, sest päris kindlasti sõdisid inimesed ka eelajaloolisel ajal, st enne kirjaliku mälu tekkimist (lk 15). 2. Kuidas mõistate lauset: „Si vis pacem, para bellum". Lause tähendab eesti keelde tõlgituna "Kui tahad rahu, ole valmis sõjaks" (lk 15). 3. Mis on sõjateaduse peamiseks ülesandeks? Sõjateaduse ülesandeks on adekvaatselt tulevikku prognoosida ja mudeldada, aidates sel moel kaasa riikluse püsimisele ja julgeoleku kindlustamisele (lk 16). 4. Mitmedal sajandil toimus muistne vabadusvõitlus (Põhjala Ristisõda)? Muistne vabadusvõitlus toimus 13. sajandil (lk 29). 5. Mis olid eestlaste kaotuse peamisteks põhjusteks muistses vabadusvõitluses? 1) Ebavõrsed jõud - Eestlaste malev ehk maakaitsevägi koosnes vabadest relvakandmisvõimelistest meestest, kes kutsuti konkreetseks sõjaliseks operatsiooniks iga ko...
Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaits...
- vabadikud ja popsid 20% Vallakogukonna üleasanded: - vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid ja varanõudeasju, karistasid väiksemate üleastumiste eest - ühisvastutus magasivilja varumise eest (mõisnikul vaid järelvalveõigus) - vaestehoolekanne - vastutus koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel Peamise koormised: - mõisakoormised - peamine teorent, alates 19.saj. II pool tasapisi üleminek raharendile - riiklikud kohustused - pearaha 1783, nekrutikohustus 1797-1874 - kogukondlikud koormised - teede korrashoid, koolide korrashoid, vaestehoolekanne, magasivili jmt. - kirikukoormised Talurahvarahutused - vt. lk.151 - mis põhjustas? - 1840 näljahäda (vt. EAL lk.307) vallandas väljarändamisliikumise, mida võimud takistasid (suurim kokkupõrge 1841 Pühajärve sõda). Peale 1840.aastat hakkas levima kartulikasvatus. - Lõuna-Eestis vallandus massiline usuvahetusliikumine (selle aluseks ka 1832.a. ususeadus) V Talude päriseksostmise seadused
Vene aeg Eestis 1. Millised olid Põhjasõja tagajärjed Eestis? Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaarivõimu alla. Sõda, selle tagajärjed ja katk hävitasid kuni kaks kolmandiku Eesti rahvast, samuti hävitati ka Tartu linn. Mõisnike võim suurenes. 1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale nekrutikohustus eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes. 2. Balti erikord Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Kõrgema võimu kandjaks olid rüütelkonnad. Venemaa keiserriigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu
.. Liivi sõda | 1558-1583; Osalejad: poolakad, rootslased, venelased, taanlased; Eestlased osalevad sõjategevuses; Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine, Eesti territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel. Põhjasõda | 1700-1721; Osalejad: venelased, sakslased, poolakad, taanlased, rootslased; Tulemus: Eesti alad Vene impeeriumi koosseisu, balti erikord. Võõras väes | Michael Andreas Barclay de Tolly; 1796: nekrutikohustus 25 aastat teenistust; 1874: üldine sõjaväekohustus: 5 aastat teenistust; Ühtekokku 300 000 meest Vene armeesse; Eesti ohvitserkonna kujunemine; Esimene maailmasõda. Rahvusväeosad | Eelduseks eestlastest ohvitseride olemasolu; 1. Eesti polk, Aleksander Tõnisson; Eesti Diviis, Johan Laidoner. Eesti riigikaitse 1920-1940 | Ajateenistus keskmiselt 1 aasta; Maa- mere- ja õhuvägi; Kaitseliit 40 000 meest; Riigikaitseõpetus
nekrutikohustus eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes 17.Mis on Balti erikord? Selle tunnusjooned? Balti erikord- valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad 18.Mis on aadlimatriklid? (sisu?) Rüütelkond. Rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad. Sinna kuulunud aadlikud omasid Eesti- ja Liivimaal poliitilis ja majanduslikke eesõigusi. Aadlimatriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest
1. Andke ülevaade Inglise parlamentarismi tekkimisest ja arengust 13.-17. saj. Parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Kutsuti esimest korda kokku 1265.a ning sellest ajast peale oli sel kindel koht Inglismaa valitsemises. Kuningad pidid parlamendi olemasolu arvestama. Koosnes 2 kojast: alamkoda, lordide koda. 17.saj. Puhkes parlamendi õiguste üle järjekordne võitlus viis kodusõdadeni. Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale. 2. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks? Esitage igast valdkonnast vähemalt üks probleem. · Majandus parlament pidas maksude määramist oma tähtsaimaks õiguseks. Suurimaks probleemiks kujunesid tööstuslikud ja kaubanduslikud monopolid. Charles kogus makse omasoodu, ka neid, mida parlament polnud kinnitanud. · Välispoliitika parlament sekkus James I välispoliitikasse. Parlamendile...
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
raharendile (Eestimaa ja Liivimaa) 1 1868 Kaotai teotöö (vaesemates taludes, kus raha nappis, võis teotöö edasi käia, see oli kokkuleppe asi. 2.Talurahva koormised Mõisale teorent, raha, naturaalmaksud (toiduaineid, vilja, mune, kangast jne.), teotöö, teotöö jagunes: a) nädalategu (3-6 p.) b)abitegu (hooajatööd) Riigile Pearaha, selle maksis enamasti mõisnik ise, nekrutikohustus. Kogukonnale Teede korrastamine, koolide ehitamine, korrashoid, magasiaida varustamine, kirikumaksud (iga talituse eest maksti) 3.Talurahva omavalitsus vald, vallakohus, vallareform. Vald Vallad olid väikesed, ulatudes ainult ühe mõisa piiresse. Kohus oli vaeste abistamine, magasiaida täimine, koolide ehitamine ning nende korrashoid, kontroll koormiste üle. Vald sõltus palju mõisnikust, kes pidi kinnitama üldkoosoleku otsused.
Peeter I valitsusaja ebaõnnestumised ja tegematajätmised Sissejuhatus Peeter I-st on iseloomustatud kui teravat ja tormakat valitsejat. Sama võib öelda ka tema valitsusaja kohta, mida iseloomustavad arvukad reformid, mille eesmärgiks oli viia Venemaa lääneriikidele lähemale ja suisa edestada. Peetri valitsusajal saavutas Venemaa teistele riikidele ohtliku võimsuse ja tugevuse ning temast sai osa Euroopast, hõivates Baltikumi riigid ja pääsedes lõpuks välja Läänemerele, kuid sellel kõigel oli oma hind. Peeter I-se eesmärk oli saavutada edu võimalikult kiiresti, ühiskond polnud aga muutusteks valmis. Peetrile eelnenud tsarinna Sofia oli alustanud uuendustega, et Venemaad moderniseerida. Koos oma poliitpartneri Vassili Golitsõniga kaotasid nad teenistusraamatute põletamisega kohajärgsuse süsteemi. See tõi kaasa olulise muutuse Venemaa ühiskonnakorralduses, suurendades sotsiaalset mobiilsust, andes eelduse ka Peetri sotsiaalpoliitil...
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa. Venele Viljandi. Sügisel talurahv...
Valisid endi seast kohalikud kohtunikud, politseinikud, allutasid endale kiriku Tegevust juhtis maapäev, maanõunike kolleegium, maamarssal Linnadel säilis omavalitsus – mida suurem linn, seda suuremad õigused (suur linn: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) → tagas piirkonna kiire arengu Eesti-Vene kaubanduses säilisid tollipiirid Säilis luterlus, rootsiaegsed seadused Kuni 1797 aastani puudus nekrutikohustus Asjaajamiskeel saksa keel Aadlimatriklite koostamine Restitutsioon - mõisad tagasi mõisnikele → mõisnike toetus, liitlased Pärast asehalduskorda hakkas baltisaksa aadli mõjuvõim nõrgenema, kõrgemaks poliitiliseks võimuks jäi keisrivõim → aadli mõjuvõimu nõrgendas veelgi hilisem linnade omavalitsusseaduste
VENE IMPEERIUMI AJALUGU 17211917 Roman Kaljuorg [email protected] / [email protected] Seminarid toimuvad 10.11.08 ja 11.11.08 I LOENG // 20.10.08 PEETER I JA TEMA REFORMID Riigi mõiste teisenes toonases ühiskondlikus teadvuses. Riigi puhul hakati silmas pidama kindlat territooriumi, mida valitseja valitseb, hakati tähelepanu pöörama euroopalikule riigi alama mõistele, hakatakse kõnelema kodumaast jne. Need muutused tõstsid päevakorrale tõsiasja, et riigi territooriumil elavatel inimestel ei saanud olla ainult kohustused, vaid peavad olema ka õigused. Peetri ajastu üheks keskseks mõisteks kujunes üldine heaolu, mille saavutamiseks pidigi riik eksisteerima, aga kõik riigi elanikud pidid selle nimel ka tegutsema. Oluline on konts...
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
ainult riigivõimu poolt ametisse määratud kohtunikud. Katariina II surma järel troonile saanud Paul I korraldused olid rohkem seda laadi, et ema korraldused tuleb kaotada. Ta kaotad asehalduskorra Balti provintsides 1796.aastal. Taastati varasem rüütelkondlik omavalitsus, linnade omavalitsus. Mõningad riiklikud asutused jäid püsima. Paul I nõudis Balti rüütelkondadelt nekrutikohustusega leppimist, 1797 kehtestati nekrutikohustus. Venemaal nekrutikohustus oli sisse seatud 1705, teenimise aeg 25 aastat. Napoleoni sõdade ajajärk, revolutsioonid olid kaasa toonud uue fenomeni, massiarmeede rakendamise. Balti aadel oli nekrutikohustuse vastu, kuna pidi ära andma töökäsi mõisatest. Iga 500 meeshinge pealt kaks nekrutit. Abiteenistusse võeti ka lapsi, alates 12. Nekrutikohustusest olid vabastatud taluperemehed, vanemad pojad talus, osa mõisateenijatest. Esialgu otsustasid mõisnikud, kes nekrutiks lähevad, 19
Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest. Rahvastikuajalugu: Hingeloendid (hinger...
asehalduskorra kehtestamine sisaldas terve rea demokraatlike elemente, piirates tublisti senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri; samas taotles uus halduskord kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid 1796. a kui Katariina II suri, lõpetati asehalduskord, et vältida pingete teravnemist riigivõimu ja balti aadli vahel, taastati põhijoontes varasem valitsemisviis 1797. a Eestile laiendati nekrutikohustus 1782. a tollireform kaotati tollipiir Venemaaga VeneRootsi sõda (17881790): Rootsi esimene katse vallutada tagasi Põhjasõjas kaotatud Eesti ja Liivimaa aastatel 17411743 lõppes Rootsile uute alade kaotusega Soomes 1788. a alustas Rootsi kuningas Gustav III uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära viimase järjekordset sõda Türgiga, aga sõjategevus takerdus 1790. a märtsis korraldasid rootslased väikese sõjasalgaga ootamatu dessandi Paldiskisse ning
aastal õiguse valida enda esindajaid vallavolikogudesse, mis piiras mõisnike võimalusi otseselt juhtida kohalikku elu. - Tsaariaeg oli Baltimaade uusaja pikim rahuperiood, mis andis võimaluse demograafiliseks taastumiseks ja elanikkonna kiireks kasvuks. Siiski ei jätnud sõjad piirkonda täielikult puutumata. 1790.aastal maabusid Rootsi väed, toimus Venemaa ja Rootsi jõudude vahel merelahing. Napoléoni sissetung. Krimmi sõda (1853-1856). 1797. Nekrutikohustus, mis sundis talupoegi saatma mehi tsaariväkke. 1874. Kaotas Aleksander II talupoeagde nekrutikohustuse ja kehtestas kohustusliku sõjaväeteenistuse kõigile seisustele. - Eestlasd, lätlased ja leedulased võitlesid ja surid keisririigi nimel paljudes sõdades, niteks Vene-Türgi (1877-1878) ja Vene-Jaapani sõda (1904-1905). Leedu Venemaa kossesisus - Leedulaste alade staatus erines märkimisväärse autonoomiaga Balti kubermangude Eesti-Liivi-Kurmaa omast
EESTI UUSAEG I Helena Sepp SISSEJUHATUS Eesti uusaja defineerimine: - kes, kus, millal? - eestlaste maarahva- ajalugu oma ajaloolisel kodumaal = tänapäeva Eesti Vabariigi alade ajalugu - I probleem: piirkonna territoriaalne killustatus ajaloos : eestlaste etniline territoorium ei moodustanud enne aastat 1917 ühte omaette halduslik-geograafilist tervikut - II probleem: kuigi eestlased moodustasid rahvastiku valdava enamuse, polnud võim nende käes: baltisakslased, Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa ,,Eesti" uusaja ajalooareenil - Uusajal eestlaste kui allutatud talurahva ja baltisakslaste kui kohaliku priviligeeritud seisusliku eliidi ajalugu ,,võõrriikide" (Rootsi, Poola, Taani, Venemaa) koosseisus Ajalised piirid 1558-1917 - periood, mis jääb keskaja ja lähiajaloo vahele: - alguseks Liivi sõja vallandumine (1558), mis likvideeris keskaja Vana-Liivimaa - lõpp I MS ajastu (1914-..): Vene Keisririigi kokkuvarisemine (1917) ja Eesti omarii...
1. Eesti uusaja mõiste Eesti ala mõiste 18.-19. sajandil erineb tänapäevasest. On kolm eraldiseisvat provintsi: Eestimaa, Liivimaa (Põhja-Liivimaa) ja Saaremaa. Tegemist on ühe suure riigi koosseisus oleva kolme provintsiga ning need kolm ala on täiesti erinevad. Läänemereprovintsid. 18. sajandil tuleb kasutusele mõiste Balti provintsid, millest hiljem areneb välja Baltikumi mõiste. Peeter I hakkab esimesena lääne poolt tulevat mõistet ,,Baltikum" kasutama. 2. Eesti uusaja ajaloo allikad Adramaarevisjonid, hingerevisjonid, personaalraamatud, kirikuraamatud. Kristjan Kelchi kroonika (Põhjasõda!). Riigi dokumendid. 19. sajandist ajakirjandus. 19. saj keskel ka statistika. 3. 1710. aasta võimuvahetus. Vene ülemvõimu kehtestamine ja kapitulatsioonid. Põhjasõja tulemused 18. sajandi kõige suurem rahvastikukatastroof oli katk 1710-1712. 1710. aasta eelsesse perioodi jääb ka üks lokaalne katasroof 1708. a tehakse tühjaks Tartu ja Narva...
OMAVALITSUSE TEKKIMINE 19. saj algul said eestlased esimesed omavalitsuskogemused. Talurahvas hakkas VALLAKOHTUS väiksemate tülide ja varguste üle ise kohut mõistma. Tekkis esimene ühistöö vorm MAGASIAIT, st iga talu pidi aastas pisut vilja hädaolukordade tarbeks kõrvale panema. Iga vald pidi hoolitsema oma vaeste eest. Talurahvas hakkas endi seast eristama mõisa- ja külarahvast. Tähtsamad kohustused olid: · Teotöö ja naturaalrent mõisale · Pearahamaks ja nekrutikohustus riigile (nekrut- sõjaväekohustuslik isik) · Kohustused külakogukonna ees (vili, koolid, teed, sillad) · Kirikumaksud Teoorjuse vastu protesteeriti erinevates vormides. Toimus rahutusi (Pühajärve sõda 1841), omalaadne protestivorm oli usuvahetus. 1840-50-tel aastatel läks luteri usust õigeusku (talurahva jaoks tsaari usku) ca 60 000 talupoega (peamiselt Võru- ja Saaremaal). MUUTUSED XIX SAJANDI KESKPAIGAS
Asevalitsejate volitusi üritati vähendada, ja teistele ametimeestele anti rohkem võimu, ntks tekkis 2 vesiiri- ülem ja alamegiptuse vesiir. Ka hakati rajama välisvaldusi, esimesed Nuubiasse, kust tulid siis esimesed nn negatiivsed välismõjud. Samuti taheti sealseid kullavarusid kontrolli alla saada. Võeti ära nuubi kuni Niiluse teise kärestikuni ja sinna rajati ka tugev kaitse lõunapoolsete eesti. Sealt tekkis ka vajadus regulaararmee järele. Oli nii nekrutikohustus kui ka vöörsilt palgasõdurite võtmine (eriti nuublased), kellest moodustati erladi üksused omasugustega. Lõpuperioodil hakati sõjamehi võtma ka Aasiast, mis sai ka hukatuslikusks võibolla, sest 1650 ekr Aasiast tulnud väepealikud võtsid enda alla Niiluse delta ja sai alguse teine vaheperiood kui hyksoslaste ülemvõim. Alam egiptuses pääsesid võimule 17 saj Egiptuses need hykslosed. Samal ajal pääseb esile Hetiidi riik ja nende esiletõus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
