EESTI SÕJAAJALUGU · Sõda näikse olevat sama vana kui inimkond, kuid rahu on nüüdisaegne leiutis.(sir Henry Maine) · Rahu on keerukam nähtus kui sõda? · Maailma ajalugu, eesti ajalugu sõdade ajalugu? · Kings and battles... versus ,,sõduri-keskne lähenemine" Millest tuleb juttu: · Sõjaajaloo mõistest; · Peamised sõjasündmused Eestis, eestlased võõras väes, nekrutikohustus... · Rahvusväeosad, Vabadussõda, eestlased, EW riigikaitse; · eestlased Teises maailmasõjas; · Okupatsiooniarmee kohalolek; · Eesti riigikaitse alates 1991. aastast. · Sõjateadus on kõige üldisemas plaanis teadusharu, mis käsitleb sõjaks valmistumist ja sõjapidamist. Sõjateaduse pilk on suunatud eelkõige tulevikku, eesmärgiga aidata kaasa efektiivsemale riigikaitsesüsteemile. Sõjaajalugu vaatab minevikku ja on seotud ajalooteadusega. Seega võiks sõjaajalugu
Ajaloo kontrolltöö Vene aja algus 1. Balti erikord Balti kubermangudes eksisteerinud omavalitsussüsteem, mis põhines balti aadli seisuslikel privileegidel. (Eestimaa-, Liivimaa-, Kuramaa-, Peterburi-, Pihkva kubermang) Tunnused: a) asjaajamiskeeleks oli saksa keel b) valitsev usk oli luteri usk c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid Balti provintsiaalseadustik- Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu 1845. a. avaldati (aadlike,linnakodanike, vaimulike seaduslike õiguste ning eesõiguste kogu) Miks lubati? Põhjasõda oli võidetud ning kardeti rootslaste kättemaksu
kõrtside klientideks olid eelkõige talupojad mõisad teenisid talupoegade arvelt kolme-neljakordset kasu talupojad valmistasid toodangu ja hiljem ostsid seda mõisnikelt talupoegadel probleemid liigse joomisega keeld anda külvi ajal vilja vastu vilja vastu viina mõisad eesti aladel nii uhked, sest kõik tegevused tõid kasumit, eriti talupojad raadi mõisa rajajad olid samuti piirituse müügiga rikkaks saanud eesti mõis 18.saj lõpul (pilt) nekrutikohustus koormis mida varem pole eesti alal rakendatud, aga tuleb vene riigi valitseja muutumisega on nekrutikohustus talupoegadel kohustus teenida vene armees Paul I - vene keiser 1796-1801 vene armee teenistusse sattumine tähendas tollal kindlalt surma, teenistus kestis 25 aastat mõisnikud kardavad kaotada tööjõudu, talupojad kardavad kaotada elu paul tühistab väga palju asju, mis ta ema on kehtestanud, nt asehalduskord ja taastab balti erikorra
Mis riigi koosseisu kuulusid Eesti alad enne Põhjasõda? Eesti alad kuulusid enne Põhjasõda Rootsi ja Taani koosseisu. 11. Mis riigi koosseisu kuulusid Eesti alad peale Põhjasõda? Eesti alad kuulusid pärast Põhjasõda Vene Tsaaririigi koosseisu. 12. Mis on Micheal Andreas Barclay de Tolly tähtsus sõjaajaloos? Tal olid väga suured teened sõjaväe ettevalmistamisel enne Napoleoni 1812. aasta sissetungi Venemaale (lk 31). 13. Kui pikk oli teenistusaeg nekrutikohustuse kehtestamisel? Nekrutikohustus tähendas 25 aastast ning hiljem 15 - 20 aastast teenistusaega Vene Impeeriumi eri piirkondades (lk 31). 14. Kas need Venemaa osalusel peetud sõjad, mille lahingtegevus Eesti pinnal ei toimunud, puudutasid eestlasi? Jah, Venemaa osalusel peetud sõjad, mille lahingutegevus Eesti pinnal ei toimunud puudutasid ka eestlasi. Kuigi lahingutegevus ei toimunud otseselt Eesti pinnal osales nendes sõdades aga palju eestlasi. Kokku võeti tsaariajal Vene armeesse Eestist ligi 300 000 meest. Rahvasuu
Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne-
▪ Manufaktuur- 17.saj Eestis asutama hakatud käsitöölisettevõtted. ▪ Vastureformatsioon- katoliiklik reformatsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe teket. ▪ Hernhuutlus- pietistliku ideede vennastekogudus. ▪ Pietism- usuvool, mis oli Luteri kiriku vastu. ▪ Estofiil- Eest keelt ja kultuuri harrastav inimene. ▪ Magasiait- viljavaru, kust talupojad said hädaaegadel laenuvõtta. ▪ Nekrutikohustus- venemaa poolt kehtestatud kohustus, et iga sõjavägi pidi annetama teatud arv sõdureid vms. (ei ole väga kindel selle mõiste sõnastuses) ▪ Kroonumõis – e. riigimõis, oli riigi omandusse kuulunud mõis. Seda valitsesid riigi poolt määratud ametnikud.
- vabadikud ja popsid 20% Vallakogukonna üleasanded: - vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid ja varanõudeasju, karistasid väiksemate üleastumiste eest - ühisvastutus magasivilja varumise eest (mõisnikul vaid järelvalveõigus) - vaestehoolekanne - vastutus koormiste täitmise eest ringkäenduse alusel Peamise koormised: - mõisakoormised - peamine teorent, alates 19.saj. II pool tasapisi üleminek raharendile - riiklikud kohustused - pearaha 1783, nekrutikohustus 1797-1874 - kogukondlikud koormised - teede korrashoid, koolide korrashoid, vaestehoolekanne, magasivili jmt. - kirikukoormised Talurahvarahutused - vt. lk.151 - mis põhjustas? - 1840 näljahäda (vt. EAL lk.307) vallandas väljarändamisliikumise, mida võimud takistasid (suurim kokkupõrge 1841 Pühajärve sõda). Peale 1840.aastat hakkas levima kartulikasvatus. - Lõuna-Eestis vallandus massiline usuvahetusliikumine (selle aluseks ka 1832.a. ususeadus) V Talude päriseksostmise seadused
Vene aeg Eestis 1. Millised olid Põhjasõja tagajärjed Eestis? Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaarivõimu alla. Sõda, selle tagajärjed ja katk hävitasid kuni kaks kolmandiku Eesti rahvast, samuti hävitati ka Tartu linn. Mõisnike võim suurenes. 1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale nekrutikohustus eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes. 2. Balti erikord Balti erikord hakkas välja kujunema Poola ja Rootsi ajal 1620.1630. aastatel. Kõrgema võimu kandjaks olid rüütelkonnad. Venemaa keiserriigi Balti erikorra kohaselt säilis aadlikel ja linnadel omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Valitsevaks usuks jäi luterlus ning asjaajamiskeeleks jäi saksa keel. Vene keisrivõimu
.. Liivi sõda | 1558-1583; Osalejad: poolakad, rootslased, venelased, taanlased; Eestlased osalevad sõjategevuses; Tulemus: Vana Liivimaa lagunemine, Eesti territooriumi jagamine Rootsi, Poola ja Taani vahel. Põhjasõda | 1700-1721; Osalejad: venelased, sakslased, poolakad, taanlased, rootslased; Tulemus: Eesti alad Vene impeeriumi koosseisu, balti erikord. Võõras väes | Michael Andreas Barclay de Tolly; 1796: nekrutikohustus 25 aastat teenistust; 1874: üldine sõjaväekohustus: 5 aastat teenistust; Ühtekokku 300 000 meest Vene armeesse; Eesti ohvitserkonna kujunemine; Esimene maailmasõda. Rahvusväeosad | Eelduseks eestlastest ohvitseride olemasolu; 1. Eesti polk, Aleksander Tõnisson; Eesti Diviis, Johan Laidoner. Eesti riigikaitse 1920-1940 | Ajateenistus keskmiselt 1 aasta; Maa- mere- ja õhuvägi; Kaitseliit 40 000 meest; Riigikaitseõpetus
ning rahulepingu järgi sai Venemaa Rootsilt Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos Käkisalmi ja Viiburiga. Põhjasõja tagajärjed: Põhjasõja tagajärjel läks Eesti Vene tsaarivõimu alla. Sõda, selle tagajärjed ja katk hävitasid kuni kaks kolmandiku Eesti rahvast, samuti hävitati ka Tartu linn. Mõisnike võim suurenes. 1797. aastal laienes Eesti-, Liivi- ja Kuramaale nekrutikohustus eesti mehed pidid hakkama teenima keisri sõjaväes 17.Mis on Balti erikord? Selle tunnusjooned? Balti erikord- valitsemiskorraks Vene Impeeriumi Balti provintsides 18.-19.sajandil. Balti erikord seati sisse pärast Põhjasõja lõppu, mil Vene riigi võim Baltikumis oli veel ebakindel ja valitses oht nende provintside langemiseks tagasi Rootsi võimu alla. Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797
9. Tooge välja kolm uuendust, mis kujunesid 17.-18. sajandil Inglise parlamentarismis ja on jäänud püsima tänaseni? *2 koda alamkoda ja ülemkoda tänapäeval. *Kuningas peab arvestama valitsemises ka parlamendiga. *Kedagi ei tohi vangistada ja sundida tegema makse seaduse väliselt. 10. Mõisted: Merkantilism- on 15. sajandil Euroopas (Holland, Inglismaa, Prantsusmaa) tekkinud majandusteaduse suund. Absolutism-on valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Nekrutikohustus- Regulaararmee peamiseks komplekteerimisviisiks oli see. Nekruteid võeti maksualuse elanikkonna, eelkõige talupoegade, seast. Ümarpea- puritaanid, sest nad ei kandnud parukaid ja nende kiilanevad pead olid ümarad. kodusõjas olid nad parlamendi poolel võitlejad. Kavaler- kuningavõimu pooldajad. Nimi vihjab tolleaegsele rõivamoele ja soengutele. Ümarpeade vastasleer. Independent- radikaalsemad puritaanid. Nõudsid, et kogudused peavad olema sõltumatud. Nende
samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa meel. *12 linna-Tln, Trt, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rakvere, Viljandi, Kuressaare & kaks uut- Paldiski & Võru *Eesti linnade osa transiitkaubanduses taandus tagasihoidlikuks * peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili *järk-järgult suurenes ka
raharendile (Eestimaa ja Liivimaa) 1 1868 Kaotai teotöö (vaesemates taludes, kus raha nappis, võis teotöö edasi käia, see oli kokkuleppe asi. 2.Talurahva koormised Mõisale teorent, raha, naturaalmaksud (toiduaineid, vilja, mune, kangast jne.), teotöö, teotöö jagunes: a) nädalategu (3-6 p.) b)abitegu (hooajatööd) Riigile Pearaha, selle maksis enamasti mõisnik ise, nekrutikohustus. Kogukonnale Teede korrastamine, koolide ehitamine, korrashoid, magasiaida varustamine, kirikumaksud (iga talituse eest maksti) 3.Talurahva omavalitsus vald, vallakohus, vallareform. Vald Vallad olid väikesed, ulatudes ainult ühe mõisa piiresse. Kohus oli vaeste abistamine, magasiaida täimine, koolide ehitamine ning nende korrashoid, kontroll koormiste üle. Vald sõltus palju mõisnikust, kes pidi kinnitama üldkoosoleku otsused.
aastal Narva lahingus, kus jäädi ilma nii suurel hulgal sõduritest kui ka relvastusest ja laskemoonast, leidis Peeter, et sama moodi enam jätkata ei saa ning tuleb teha olulisi ümberkorraldusi sõjalises jõus. Selleks oli aga tarvis motivatsiooni ja rahalisi resursse. Üks olulisemaid muudatusi oli nekrutiväe loomine, mis oli eluaegne. Peeter oli rahulolematu vana mobilisatsioonikorraga: vabatahtlike värbamise süsteem ei katnud sõjapidamise vajadusi. Soldatite värbamiseks loodi nekrutikohustus. Talupojad küll vabanesid pärisorjusest, kuid pidasid oma sõdurielu isegi hullemaks. Soldatiks saades tuli neil igaveseks lahkuda oma perekonna juurest ja katkestada sidemed kogu senise ühiskonnaga. Rahaliste ressursside kogumiseks mindi üle pearaha ehk isikumaksule. Selleks, et teada saada maksumaksjate arvu korraldati hingeloendusi. Algselt loeti üle vaid meeshinged, vaimulikud jäeti sellest välja, nemad olid makmiskohustusest priid. Maksti ka surnute eest,
maksukohustuslik elanikkond. Varandusliku kihistumist polnud. Rootsi aeg kuni Rootsi aeg pärast Vene aeg 18.saj I Vene aeg 18.saj II reduktsioonini reduktsiooni poolel poolel kohus- teorent (jalarent, samad kohustused; maksuvabastused 1783- pearahamaks; tused rakmerent, abitegu); kohustused tuli viia esialgu, talu tuli nekrutikohustus- kümnis, naturaalrent, kooskõla talu uuesti üles ehitada; 25.a pikk, raharent; mõisavoor majandusliku koormised samad verekümnis (vilja vedamine kandevõimega sadamatesse) isiklik pärisori (E+L 1680. Karl XI 1739- Roseni pärisori vaba- seadus); vabastas riigimõisate deklaratsioon,
Tegevust juhtis maapäev, maanõunike kolleegium, maamarssal Linnadel säilis omavalitsus – mida suurem linn, seda suuremad õigused (suur linn: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu) → tagas piirkonna kiire arengu Eesti-Vene kaubanduses säilisid tollipiirid Säilis luterlus, rootsiaegsed seadused Kuni 1797 aastani puudus nekrutikohustus Asjaajamiskeel saksa keel Aadlimatriklite koostamine Restitutsioon - mõisad tagasi mõisnikele → mõisnike toetus, liitlased Pärast asehalduskorda hakkas baltisaksa aadli mõjuvõim nõrgenema, kõrgemaks poliitiliseks võimuks jäi keisrivõim → aadli mõjuvõimu nõrgendas veelgi hilisem linnade omavalitsusseaduste
Sõjalised kulutused olid armee ülalpidamiseks ja need olid üsna suured (üle euroopa keskmsie). Sõjaväes oli 6 suuremat reformide perioodi. Esiteks on muidugi Peeter I reformid, millega regulaararmee loodi. Põhiosas püsis see 18. sajandi lõpuni. Peetri järglaste ajal suuremaid sõjaväereforme ei tehtud ning suurem reform toimus Paul I ajal. LOENG 08.12.08 Nekrutikohustus ei suutnud armeed enam komplekteerima, mis tekitas vajaduse probleemidest üle saada. Aleksander I arvas, et peaks looma sõjaväeasundusi, mille sisemise toimimise põhimõte pidi olema lihtne võtta tuli talupojad, kes üheaegselt pidid jätkama põlluharimist enese ja teiste äratoitmiseks ja omandama sõjalist väljaõpet. Selline mõte hakkas ellu rakenduma juba 1812. aasta sõja eel. Esimene katse tehti 1811. aastal, mil ühte jalaväepolku hakati asundama, kuid selle katkestas 1812
talupoega ei tohtinud müüa maast lahus, fikseeriti koormised ja viidi vastavusse tegeliku majandusliku kandevõimega, talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus, õigus kaevata mõisniku peale. Erakätesse jäänud talupoegade seisund ei paranenud. Vene ajal 1696. aasta sätted jäid kehtima, kuid kroonumõisate arv vähenes. Suur osa talupoegi sattus jälle erakätesse. Balti erikorra ajal oli olukord parem (puudus nekrutikohustus). 1765. a alustas Browne Katariina II nõudmisel talurahva olukorra parandamist (kodukariõiguse piiramine, õigus vallasvarale). Sellega oleks riigimaade talupoegade õigused laienenud eratalupoegadele. Talurahvas hakkas sellega nägema Vene võimu vastukaalu baltiaadlile. 1784. a oli pearaharahutused (pearahamaksu kehtestamisest tulnud segadused): ei mindud teotööle jne. Talurahva korrale kutsumiseks saadeti kohale sõjaväeosad, millega puhkesid kähmlused. 1784
ainult riigivõimu poolt ametisse määratud kohtunikud. Katariina II surma järel troonile saanud Paul I korraldused olid rohkem seda laadi, et ema korraldused tuleb kaotada. Ta kaotad asehalduskorra Balti provintsides 1796.aastal. Taastati varasem rüütelkondlik omavalitsus, linnade omavalitsus. Mõningad riiklikud asutused jäid püsima. Paul I nõudis Balti rüütelkondadelt nekrutikohustusega leppimist, 1797 kehtestati nekrutikohustus. Venemaal nekrutikohustus oli sisse seatud 1705, teenimise aeg 25 aastat. Napoleoni sõdade ajajärk, revolutsioonid olid kaasa toonud uue fenomeni, massiarmeede rakendamise. Balti aadel oli nekrutikohustuse vastu, kuna pidi ära andma töökäsi mõisatest. Iga 500 meeshinge pealt kaks nekrutit. Abiteenistusse võeti ka lapsi, alates 12. Nekrutikohustusest olid vabastatud taluperemehed, vanemad pojad talus, osa mõisateenijatest. Esialgu otsustasid mõisnikud, kes nekrutiks lähevad, 19.saj alguses
Baltisakslased olid jagatud aadli seisustesse, linna kodanikeks, käsitöölised, klein deutche (väike saksklane, baltisakslaste madalaim seisus, kus vabad sakslased elasid maal). 1695- eestlasi üle 90% rahvastikust. 1782- eestlasi 95% rahvastikust. Baltisakslased olid rahvastikust 2,5%, ülejäänud protsendid moodustasid rootslased ja venelased. Rahvastiku sooline koosseis: 100 naise kohta oli 89 meest (Nekrutikohustus, ligikaudselt 100 000 meest läks teenistusse). Kui nekrutikohustust polnud siis Eesti rahvaarv oleks olnud 200 000 võrra suurem. Asustuse põhijooned: Asustuspildilt oli 18. saj eesti tüüpiline agraarmaa. Eesti kümnekonnas linnas elas 1782 aastal vaid 24 000 inimest, mis moodustas alla 5% kogu rahvaarvust. Asustustihedus poole väiksem euroopa keskmisest. Tihedamalt asustatud põhja-eesti ja saaremaa. 18 saj jooksul asustustihedus ühtlustub. 19 saj
asehalduskorra kehtestamine sisaldas terve rea demokraatlike elemente, piirates tublisti senist keskajast pärit omavalitsusstruktuuri; samas taotles uus halduskord kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga, arvestamata vähimalgi määral ajaloolisi, usulisi ja rahvuslikke eripärasid 1796. a kui Katariina II suri, lõpetati asehalduskord, et vältida pingete teravnemist riigivõimu ja balti aadli vahel, taastati põhijoontes varasem valitsemisviis 1797. a Eestile laiendati nekrutikohustus 1782. a tollireform kaotati tollipiir Venemaaga VeneRootsi sõda (17881790): Rootsi esimene katse vallutada tagasi Põhjasõjas kaotatud Eesti ja Liivimaa aastatel 17411743 lõppes Rootsile uute alade kaotusega Soomes 1788. a alustas Rootsi kuningas Gustav III uut sõda Venemaa vastu, kasutades ära viimase järjekordset sõda Türgiga, aga sõjategevus takerdus 1790. a märtsis korraldasid rootslased väikese sõjasalgaga ootamatu dessandi Paldiskisse ning
aastal õiguse valida enda esindajaid vallavolikogudesse, mis piiras mõisnike võimalusi otseselt juhtida kohalikku elu. - Tsaariaeg oli Baltimaade uusaja pikim rahuperiood, mis andis võimaluse demograafiliseks taastumiseks ja elanikkonna kiireks kasvuks. Siiski ei jätnud sõjad piirkonda täielikult puutumata. 1790.aastal maabusid Rootsi väed, toimus Venemaa ja Rootsi jõudude vahel merelahing. Napoléoni sissetung. Krimmi sõda (1853-1856). 1797. Nekrutikohustus, mis sundis talupoegi saatma mehi tsaariväkke. 1874. Kaotas Aleksander II talupoeagde nekrutikohustuse ja kehtestas kohustusliku sõjaväeteenistuse kõigile seisustele. - Eestlasd, lätlased ja leedulased võitlesid ja surid keisririigi nimel paljudes sõdades, niteks Vene-Türgi (1877-1878) ja Vene-Jaapani sõda (1904-1905). Leedu Venemaa kossesisus - Leedulaste alade staatus erines märkimisväärse autonoomiaga Balti kubermangude Eesti-Liivi-Kurmaa omast
ajastul) · Usuline: Baltikumis säilis baltisakslaste käes oleva luteri kiriku ainupositsioon(muutused alles alates 1840ndatest), kuigi ka õigeuks lubatud · Keeleline: Baltikumis asjaajamiskeeleks saksa keel(muutused alate 1860-1880ndatest), erandiks suhtlus Peterburi keskvõimu ladvikuga( keisri, senati ja kolleegiumitega), milles kasutati vene keelt · Sõjaline: kuni 1797 a-ni puudus nekrutikohustus(eestlasi-lätlasi ei võetud vene sõjaväkke) · Tulemuseks: jätkuv kuulumine saksa protestantliku kulutuuriruumi Baltikumi suhe keskvõimuga · Peeter I uuendas Vene riigihaldust(mh Rootsi eeskujude) järgi: Peterburis: A. Senat(1711-): keisri nõuandjas ja seaduste ettevalmistamine B. 12 eriala kolleegiumid(ministeeriumid) · Riigi kubermangud allusid senatile ja kolleegiumitele:
rahutused. Institutsioonid- 1783-1876 Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner 1801-1876 Eesti.- Liivi- ja Kuramaa kinralkuberner Kindralkuberneridel oli väga suur j alaialdane võim, allus otse keisrile. Mõned olulisemad ümberkorraldused- 1??3. a. Rüütelkondade likvideerimine. Riigiametnike osakaalu kasvamine rohkem kui 3 korda perioodi alguse ja lõpu vahel. Ka kasvas venelaste osakaal riigiametnike hulgas. Domineerima jäid siiski veel baltisakslased. Nekrutikohustus 1797- Balti aladel Järgmine suurem muudatus 1816 pärisorjuse kaotamisega Eestimaal tuli nn "liisutõmbamise" kord, mis põhines pmst puhtal õnnel. 6. Rahvastik 18. sajandil. Suur katk. Rahvaarvu muutumine, rahvastiku rahvuslik ja sotsiaalne koosseis. Asustuse põhijooned 1695 Rahavarv kokku350 000-400 000 Linnarahvastik: 5-6%, kokku ca 20000 1712 Rahvaarv kokku 150 000-170 000 Linnarahvastik: ca 3%, umbes 5000 matsi 1782 Rahvaarv kokku 485 000
OMAVALITSUSE TEKKIMINE 19. saj algul said eestlased esimesed omavalitsuskogemused. Talurahvas hakkas VALLAKOHTUS väiksemate tülide ja varguste üle ise kohut mõistma. Tekkis esimene ühistöö vorm MAGASIAIT, st iga talu pidi aastas pisut vilja hädaolukordade tarbeks kõrvale panema. Iga vald pidi hoolitsema oma vaeste eest. Talurahvas hakkas endi seast eristama mõisa- ja külarahvast. Tähtsamad kohustused olid: · Teotöö ja naturaalrent mõisale · Pearahamaks ja nekrutikohustus riigile (nekrut- sõjaväekohustuslik isik) · Kohustused külakogukonna ees (vili, koolid, teed, sillad) · Kirikumaksud Teoorjuse vastu protesteeriti erinevates vormides. Toimus rahutusi (Pühajärve sõda 1841), omalaadne protestivorm oli usuvahetus. 1840-50-tel aastatel läks luteri usust õigeusku (talurahva jaoks tsaari usku) ca 60 000 talupoega (peamiselt Võru- ja Saaremaal). MUUTUSED XIX SAJANDI KESKPAIGAS
Asevalitsejate volitusi üritati vähendada, ja teistele ametimeestele anti rohkem võimu, ntks tekkis 2 vesiiri- ülem ja alamegiptuse vesiir. Ka hakati rajama välisvaldusi, esimesed Nuubiasse, kust tulid siis esimesed nn negatiivsed välismõjud. Samuti taheti sealseid kullavarusid kontrolli alla saada. Võeti ära nuubi kuni Niiluse teise kärestikuni ja sinna rajati ka tugev kaitse lõunapoolsete eesti. Sealt tekkis ka vajadus regulaararmee järele. Oli nii nekrutikohustus kui ka vöörsilt palgasõdurite võtmine (eriti nuublased), kellest moodustati erladi üksused omasugustega. Lõpuperioodil hakati sõjamehi võtma ka Aasiast, mis sai ka hukatuslikusks võibolla, sest 1650 ekr Aasiast tulnud väepealikud võtsid enda alla Niiluse delta ja sai alguse teine vaheperiood kui hyksoslaste ülemvõim. Alam egiptuses pääsesid võimule 17 saj Egiptuses need hykslosed. Samal ajal pääseb esile Hetiidi riik ja nende esiletõus
annaabi.ee 
