Egiptuse ja Mesopotaamia areng on mõnes mõttes väga sarnased, kuid neis võib leida palju erinevusi, mis on väga huvitavad võrdlemiseks. Egiptus ja Mesopotaamia (tänapäeva Iraak) olid mõlemad ühed esimestest tsivilisatsioonidest, sest nad asusid Lähis-Ida piirkonnas, Vahemere äärses põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimetati viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Seal arenes kiiresti põlluharimine, karjakasvatamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspidamistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam- ning Ülem-Egiptuseks. Egiptuse veeallikaks oli Niilus, mille kallastele asusidki elama esimesed elanikud. Põlluharimine oli võimalik vaid tänu jõe korrapärastele üleujutustele, kuna selljuhul sai vilja . Mesopotaamias seevastu aga tekkisid esimesed
Millised olulised erinevused ja sarnasused olid Egiptuse ja Mesopotaamia arengus? 3000 aastat eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Ida piirkonnas, Mesopotaamias (tänapäe- va Iraagis) ja Egiptuses. Mõlemad asusid Vahemere ääres, põlluharimise sünnipiirkonnas, mida nimeta- ti viljaka poolkuu alaks oma kuusirpi meenutava kuju järgi kaardil. Arenes põlluharimine, karjakasva- tamine ja tekkis varanduslik kihistumine. Ühiskonna areng oli tihedalt seotud religioossete tõekspida- mistega ning ühiskonna elu korraldasid ülemkihist esile tõusnud pealikud. Muistne Egiptus jagati kaheks Alam-Egiptus (Niiluse tasane ja soine suudmeala e. delta) ning Ülem-Egiptus (kõik, mis jäi ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahele). Nuubia asus käres- tikest lõunapool. Peamine ühendustee Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus
Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus Korilus, küttimine ja põlluharimine on olnud meie elatusviiside seas juba ammustest aegadest peale. Juba kiviajal kujunes välja tööjaotus mehe ja naise vahel. Naised tegelesid korilusega ja mehed küttimisega. Hiljem lisandus ka põlluharimine. Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud.
Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Geograafiline asend : hõlmab Põhja-Ameerikas Suure Järvistu ümbruses ja Euraasias Läänemere ja Vaikse ookeani äärseid alasid Kliimavööde : parasvööde Mullad : Taimed : kased, pajud, haavad, jalakad, saared, vahtrad, tammed, pöögid, pärnad Loomad : metskitsed, hirved, metsnugised, halljänesed (Euraasias), skunksid, pesukarud, vapitid ( Põhja-Ameerikas), kaeluskarud, vesihirved, vöötoravad, ussuuri tiigrid ( Aasias) Inimtegevus : põlluharimine, karjakasvatus Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas (preeria), Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliasse ning Hiinasse (stepp), Ees-Aasias (pusta), Argentinas (pampa) Kliimavööde : parasvööde, lähistroopiline Mullad : mustmullad Taimed : pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed, salvei, hiirehernes, tõrvalill, vägiheinad, jumikad, pujud, maltsalised, stepis stepirohi, stepi-aruhein, haguhein
kui Egiptus. Riigikorraldus oli vähem reguleeritud. Valitsejaks oli kuningas ning teda peeti ka sõjaväe juhiks, kohtumõistjaks ning jumala asendajaks, kuid mitte jumalaks endaks. Kõik Mesopotaamia suurriigid on tekkinud vallutuste teel, aga ei saavutanud Egiptusele omast ranget tsentraliseeritust. Põhiline osa elanikkonnast elas maal, ometi oli Mesopotaamia linna tsivilisatsioon. 3. Egiptus- Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niilusele. Vaid Niiluse äärne ala oli viljakas, mujal laiub tühi kõrb. Niiluse korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik. Mesopotaamia- Jõgede äärealad olid soised ning neid tuli põlluharimiseks kuivendada. Maavarasid Mesopotaamias palju polnud, kuid see-eest leidus savi ning pilliroogu. Lõunas
Kallis, õpiti ise tegema Rooma rauaaeg 50pKr-450pKr Palju rauavalmistamist jm. Käsitööd Tööriistad Oskused ja elatusalad Matmiskombed, uskumused Oda, kivikirves Küttimine, kalapüük Maeti maja alla ja -lähedale Sama, aga paremini töödeldud Lisandus karjakasvatus Majast kaugemale Sirp, oda. PRONKS, kirved Hakati kindlustama elamuid Kivikalmed Endiselt sama Põlluharimine ~-~ Raud ei suutnud vanu tõrjuda Karjakasvatus, paiksemad Kivikirstkalmed Palju rauast esemeid Põlluharimine ja ~-~ Levisid Tarandkalmed Etniline Päriltolu Märkused Uuralid, Venemaa Keskmine kiviaeg Ei olda kindlad Noorem kiviaeg Lääne- ja Põhja Eesti. Saared ~-~ Soorauamaak, levis aletamine ja söödivljeus Suur hõimude tõusuperiood
Viljelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd 1. Millises maailma piirkonnas sai alguse põlluharimine? Miks just seal? Põlluharimine sai alguse kusagil Lähis-Idas, kuna kliima oli seal soe ning natuke niiskem. Süüria, Väike-Aasia, Iraani vööndis sadas palju ja viljakasvatamiseks soodsad tingimused 2. Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Võimaldas toita seinsest enim inimesi Elanikkonna arvukus kasvas Tingis paikse asustuse Maa valdamine oluline
*Põhjas & kirdes Iraani kiltmaa, ääremäestikud *Lõunas & edelas kuni Araabia kõrbeni Egiptuses üldiselt vihma ei saja, seetõttu toetub Vihmasadu väike, põhiliselt põhjas (mäestikes) põlluharimine Niiluse põlluharimine (PÕHJAS, lõunas oli see võimalik korrapärastele üleujutustele vaid maa kunstlikul niisutamisel) (suvel vihmaperiood -> vesi tõuseb -> sügisel vesi tehnoloogia areng (niisutussüsteemid) -> taandub, maha jääb pehme viljakas muda-> seeme tsivilisatsiooni tekkimise alus, ühised tegemised! maha -> kevadel saagi koristamine) sõjandus, kaitse, armee jne? --> tihedad
Muinasaja põlluharimine Alepõllundus ja Põlispõllundus Neoliitikumis ehk nooremas kiviajas toimus inimkonna arengus murrang algas üleminek viljelusmajandusele(põlluharimisele ja karjakasvatusele; seda nimetatakse ka neoliitiliseks revolutsiooniks). Tänu sellele vähenesid näljahädad ja suremus, pikenes eluiga ning kasvas inimeste arvukus. Põlluharimine tingis paikse eluviisi sinna, kus oli hea muld, seega jäid soised piirkonand asustamata. Aja jooksul jagunes ka tööjaotus (põlluharijad ja karjakasvatajad) Pronksiajal võeti kasutusele ader, mis muutis põllu kündmise märksa lihtsamaks. Aletamise puhul raiuti rajataval põllul kasvavad puistaimed ning need põletati, puidust saadav tuhk oli väetiseks. Põldu kasutati 2-5 aastat. Peale kasutamist jäeti ala sööti, kuni uus mets peale kasvas. Aletamiseks sobivad happelised mullad, kus tuhk annab väetisena suuremat efekti. Ja lisaks on paremad savi...
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt.
Vanimad tsivilisatsioonid on Egiptuses ja Mesopotaamias, mis tekkisid umbes 3000a. eKr. Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: · rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid · rikkam ülemkiht allutas alamkihid enda kontrolli alla ja sundis neid enese tarvis tööle ja makse maksma neist said valitsejad võimu tarvitamise teel Põlluharimine Egiptuses Niiluse orus oli võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu oligi seal põlluharimine võimalik. Egiptlased rajasid ka niisutussüsteeme, mille abil sai tulvavee püsimist pikendada. Mesopotaamias oli aga jõgede suudmeala soine ja seda tuli põlluharimiseks kuivendada. Sellest järeldan, et nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias oli
Nii valmisid oda- ja noo- leotsad ning pihukirved. Kõige oluline oli vibu leiutamine, see tegi võimalikuks tabada jahiloomi kaugelt. Meeste ja naiste tööd olid erinevad, mehed käisid jahil. Naised aga hoidsid kodu korras ja kasvatasid lapsi + tegelesid korilusega ja valmistasid toitu. 3. Umbes VIII aastatuhandel eKr õppisid inimesed valmistama juba ka savinõusid samal ajal toimus väga oluline muutus inimeste eluviisis- hakati harima põldu ja lisaks koertele pidama ka muid koduloomi. Põlluharimine sai alguse korilusest. Karjakasvatus arenes välja küttimisest. Karjakasvatajad käisid jahil, õpiti terveid loomakarju tarandikku ajama ja seal kinni hoidma, siis õpiti aja jooksul kariloomi põlluharimisel kasutada.Esimesed kindlustused Muistne Jeeriko linnulennult, Sellel tänapäeva Kesk-Türgi künkal aseetaski muistne Catal Hüyük ja ka Vanim ehitis maailmas, vahitorn, on välja kaevatud Jeeriko linnas tänapäeva Palestiinas. 4
Tööriistad Metalle kasutada ei Metalli ei tundnud (peale Oskasid kulda ja vaske osanud, tööriistu ja relvi kulla ja hõbeda), tööriistad töödelda, arenenud tegid obsidiaanist valmistasid puust ja kivist metallurgia, tööriistad tegid kivist ja puust Peamised Alepõllundus (kasvatasid Põlluharimine, keraamika Põlluharimine (kartuli ja tegevusalad maisi, ube, kõrvitsaid), valmistamine, tegid häid maisikasvatus), kaevasid tiike ja maa- kuld ja vaskesemeid, kariloomadekasvatus aluseid kanaleid, kiviskulptuure (laamad) kalastamine Rituaalid Kiviskulptuurid Sügavalt usklikud, tõid Usuelu tagasihoidlikum,
Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdisin asustus Euroopas. 15000levis inimasutus Euroopa ja Aasia põhjaosasse. Viljakas poolkuu ala- mägede ümbruskond kus sai alguse põlluharimine. Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid soodsad. Tsivilisatsiooni tunnused: piirkonnas oli üle mindud viljelusmajandusele, kujunenud ühiskondlik tööjaotus, ühiskond jagunes erinevateks klassideks, oli kujunenud riiklus, tunti kirja, kõrgkultuur. Ühiskonna hierarhia: orjad, talupojad, käsitöölised, kirjutajad, sõdurid, preestrid, vaarao. Maat- harmooniline tervik maailmas.
mees, aga sageli sängitati tema kõrvale naine või laps. RAUAAEG Esimesed Põlluharimine koos Kaubavahetus Tarandkalmed, 500eKr 1200 raudesemed karjakasvatusega, Rooma maapealne, pKr naaberaladel, käsitöö areng: impeeriumi põletusmatusega. EELROOMA JA kohalikust raudesemete aladega. Asustuse Kividest laotud ROOMA 500 eKr soorauamaagist valmistamine, tihenemine kesk- ristkülikukujulised
KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 1.Mis on tsivilisatsioon? Ühiskond, kus on küllalt arenenud põlluharimine ja käsitöö,kus on välja kujunenud ühiskonnaklassid,linnad,tekkinud riiklik korraldus,tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus-ja kunstiteoseid. 2.kus tekkisid esimesed kõrgkultuurid? Idamaades.Ehiptus, Mesopotaamia,India, Hiina 3.Mis on riik? Riik on suur ja hästi organiseeritud kogukond,millel on oma kindel maa-ala,oma valitseja ja kindel ühiskonna juhtimise kord 4.Millised looduslikud piirid ümbritsesid Egiptust? Punane meri,Vahemeri,Sahara kõrb,ja Niilus 5
asulad(asvas,ridalas,k asulad, ringvall tunta, balti ja aalis) linnused. Põhja- skandinaavia eesti mõjud-lihula, martna,kullamaa ELATUSALAD Põllumajandus ja põllumajandus Põlluharimine, põlluharimine Kaubandus, karjakasvatus, karjakasvatus, väärismetall, maaviljelus, käsitöö. TEGEVUSALAD/ Ehted,savinõud, Soorauamaak, Raudesemete Keltide põllud, Linnuste rajamine.
Tööriistad Kivikirves, Savinõud, paremini Vene kirved (algul sõja siis töö), kõõbitsad, töödeldud tööriistad, nöörkeraamika kaabitsad, kõblas, osatakse uuritsad, paat, kududa, tehakse riideid odad, vibud, õngekonksud Elatusalad Jaht, kalapüük, Küttimine, kalapüük, Põlluharimine, karjakasvatus, korilus korilust hakkab kõrvale kudumine, küttimine, kalandus, tõrjuma põlluharimine korilus kaotab oma tähtsuse Elamud Püstkojad Majad, nelinurksete Rehetuba, hiljem rehielamu viilkatustega Uskumused Andmed Surnud maeti endale Luust inimfiguurid,
2.3 Vijelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus. Põlluharimine algas ja esimsed karioomad kodustati 9. Aastatuhandel eKr Lähis-Idas ehk nn. Vijaka poolkuu alal. Metsarikkamates piirkondades levis eelkõige alepõllunduss mets raiuti, põletati ja tuhk jäi väetiseks. Peamine maaharimisriist oli oli pikka aega kõikja kõblas. Karjakasvatus võis alata siis, kui õpiti suunama metsikute karjade juhtloomi. Varaseimad põlluharijate asulad. Põlluharimine võimaldas toita enam inimesi ja rahvaarsv kasvas. Põlluharimine tingis paikse eluviisi. Tekkisid suured asulad. Levisid kivi lihvimine ja puurimine. Alguse said riide kudumine ja savinõude valmistamine. Metallide kasutuselevõtt. 4. Aastatuhandel eKr õpiti Lähis-Idas töötlema vase ja tina sulamit- pronksi. Samal ajal leiutati ader ning mindi üle künnipõllundusele. Rauast esemete valmistamine algas Lähis-Idas u. 1 300 a eKr. Põlluharimiseks soodsamad
Riikide teke: vanimad riigid 4-3 a.t. eKr. Sõltuvus looduslikest oludest: vesi, meri-Foniikia ja Palestiina (kalapüük, laevandus), maavarad Inimeste tegevusalad: põlluharimine, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus, kalpüük. Foniikialased- kaubandus, kalapüük, maade avastamine Riiklus: monarhia, diktatuur, linnriigid-Sumeris, Foniikias, ühtne riik-Egiptus, Babüloonia, Heptiidi, suurriigid- Hetiidi, Assüüria, Pärsia Valitsemine: absolutistlik valitseja võim oli piiramatu (vaarao, keiser, kuningas) ERANDID! Foniikia kuningas oli sõjapealik- kindlustas linna, kaupmehed kõige tähtsamad. Hetiidi riik rahvakoosolek Seisuslik hierarhia: 1.valitseja 2
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Kaks eelnevalt mainitud linnatsivilisatsiooni tekkisid nn viljaka poolkuu alale, mis oli ümbritsetud mägedega. Põlluharimine oli mõlemal tsivilisatsioonil aga raskendatud, kuna sadas viljakasvatamiseks liiga vähe. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Põlluharimisse tõi edu kindlasti soodne kliima. Suuri sarnasusi võib kohata kindlasti ka mõlema tsivilisatsiooni uskumistes jumalatesse. Austati jumalaid ning toimus jumalate kummardamine. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal
- Jõgede vaheline ala (Eufrati ja Tigrise vahel) Sumerid kõige varasemad rahvad Riiginimed: · Akadi · Vana-Babüloonia · Assüüria impeerium · Uus-Babüloonia Senuhe jutustus elu pärast surma Gilgames igavene elu Tähestik on pärit Foiniikiast FOINIIKIA meresõitjad/kolooniate rajamine Vana-Testament · Juutide Jumala nimi jahve · Araablased Allah · Muhameedlased Allah Kreeka · Kreeka ja Rooma geograafilised olud -Sarnasused: mere lähedal, mereline kliima, põlluharimine (vein ja oliivid) -Erinevused: Kreeka oli mägisem, Rooma ei olnud nii mägine, Kreekal ei tekkinud ühtset riiki, Kreeklased oli suuremad meresõitjad Kreeka ajaloo perioodid: · Kreeta-Mükeene ehk Egeuse mere periood · Arhailine · Klassikaline · Hellenism Ateena ja Sparta võrdlus! Demokraatia, aristokraatia, türannia Kreeka jumalad Rooma jumalad Sarnasused: templid, preestris (usupidustused) Rooma ajalooetapid: · Etruskid · Kuningate ajajärk /7 kuningat · Vabariik · Keisririik
30 eKr Rooma keisririik. 30-235 pKr varane keisririik. 3 saj. Lõpus suur segaduste periood keisririigis. 4. saj. Pkr viimane õitseaeg. 313 kristlus riigiusuks. 395 jaguneb Rooma Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigiks. Rahvastik Apenniini poolsaarel itaalikud etruskid kreeklased asukoht keskosa põhjaosa Lõunaosa, Sitsiilia tegevusalad Põlluharimine ja karja Meresõitjad, Põlluharimine, kasvatamine kaupmehed, ehitajad, viinamarja- ja metalli töötlejad oliivikasvatus ühiskonnakorraldus Patriarhaalne suurpere aristokraatlik Demokraatia/türannia saavutused Rooma linna asutamine Ehituskunst, metalli Tähestik,
Küsimused: 1. Kiviaja inimeste peamised tegevusalad. 2. Miks sai põlluharimine alguse just viljaka poolkuu piirkonnas. Millised riigid seal tänapäeval asuvad? Millised on nende rahvaste omavahelised suhted viimastel aastakümnetel? 3. Millisteks ajaloolisteks ajajärkudeks jaguneb kiviaeg? Millise inimliigiga see seotud on? 4. Millisel arheoloogilisel ajajärgul toimus üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele? Millised olulised muutused sellega veel kaasnesid? (5 uuendust). 5. Millisel ajajärgul hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid? 6
ja aurumise vähendamiseks muundudnud lehed okkad. Mitmeaastased taimed on puju,kaameliastel. Tähtsaim kultuurtaim on dattel,kultuurtaimed arbuus ja melon. Loomastik on hästi kuumust taluv. Neil on soomuseline kehakate,varjevärvus,väike veevajadus. Loomad on võimelised kiiresti liikuma ja nad tegutsevad öösel,teevad suveuniakut. Palju närilisi: suslik,liivarott. Roomajad: gürsa,eefa. Tuntuim kaamel. Inimesed tegelevad rändkarjakasvatusega , vähesel määral põlluharimine,nomaadid rändavad. Oaasides kasvatatakse puuvilju. Nafta! Keskkonnaprobleemid on maa "ära" kasutamine,kliima muutused,erosion,rahvastiku kasv Kõrbete tunnused ja tekkeviisid (näited) Tunnused Sademed alla 250 mm/aastas Suur t kõikumine Pinnakate on liiv,savi,kiviklibu,sool Kidur taimestik Tekkeviisid Asend mandrite sisealadel (Gobi kõrb) Asend 30. Laiuskraadidel,püsiva kõrgrõhuga alal (Sahara kõrb) Asend külmade hoovuste piirkonnas (Atacama kõrb)
f loomakasvatus, koplapõllundus 2 tähtsat mõistet: Anastav majandus- toidu hankimine loodusest Viljelev majandus- kasvatab oma toidu ise Miks metalliajal suurenes meeste roll ühiskonnas? Kuna mehed oskasid metalli töödelda, karja kasvatada, kogukonda kaitsta. Seoses adra kasutamisele võtmisega muutus põlluharimine naiste jaoks liiga raskeks tööks- põldu hakkasid harima mehed. Miks metalliajal eraldus käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest? Käsitöö eraldus põlluharimisest ja karjakasvatusest, kuna tootlikum põllumajandus võimaldas oma ülejääkidega tekkida sellisel ühiskonnakihil, kes ise ei pidanud toidu hankimisega tegelema ja käsitöölised vahetasid oma tööde vastu põllumajandussaadusi. Miks metalliajal kujunes klassiühiskond?
Euraasiasse. Inimese arengu põhjuseks võib lugeda kahte väidet. Esimene väidab, et kliima hakkas jahenema ja kuivenema, mistõttu kadusid suurem osa vihmametsadest, kus ahvid elasid, seega oli ahvidel vaja ümberkohastuda. Teine väide väidab, et inimene on ahvi mutant, mis tähendab, et inimene on väärarenguga ahv. Selle väite põhjustab see, et Ida-Aafrika ala on väga vulkaaniline ja radioaktiivne ja just radioaktviisus võiski põhjustada väärarenguid. 2. Põlluharimine ja karjakasvatus said alguse nooremal kiviajal, kui kliima soojenes. Kõige varem, alates IX aastatuhandest eKr, hakati põldu harima ja karja kasvatama Lähis-Idas nn. Viljaka poolkuu piirkonnas. Inimesed olid aastatuhandete vältel kombineerinud mitmesuguseid toiduhankimise viise. Söödavate viljade varumisest oli mitmel pool saanud oluline elatusallikas. Seega pidid nad olema märganud, et maha langenud seemned lähevad kasvama, ja õppisid seda teadmist kasutama sobivate
Mesoliitikum 10. Kes või mis on Willendorfi Veenus? Pisike lubjakivist naisefiguur, viljakusejumalanne, esimene leitud kujuke 11. Millal kujunes kiri? 3500 eKr 12. Millal hakkasid inimesed põldu harima? ~9000 aastat eKr. Millises maailma piirkonnas ja miks just seal? Mesopotaamia tasandikul ja Araabia kõrbealasid ümbritsevate mägede vööndis, sest seal sadas vihma ja tingimused olid sobilikud. Mida muutis põlluharimine ja karjakasvatus ühiskonnas? (Sugukond, tööjaotus) Algeline sordiaretus, elanikkonna kasv, arenesid tööriistad, kerkis esile jõukamate kiht ehk liidrid. 13. Millal võeti kasutusele pronks ja raud, milliseid muudatus tõi see kaasa ühiskonnas? Pronks ~3000 a eKr ja Raud ~1300 a eKr. Põlluharimine tõhusaks, piirkondlikud erinevused, tekkisid klassiühiskond, kõrgkultuut ja riik. 14. Mis on tsivilisatsioon? Selle tunnused (vähemalt 4) See on kõrgelt arenenud ühiskond,
leitud Willendorfi Veenus u 25 tuh a tagasi). Antropogenees ja tsivilisatsioonide kujunemine Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 8 3. VILJELUSMAJANDUS JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 3.1. Põlluharimise ja karjakasvatuse algus: Umbes IX at eKr sai nn viljaka poolkuu alal (Egiptus, Ees-Aasia, Mesopotaamia) alguse põlluharimine ning kodustati esimesed kariloomad. Jääaeg oli selleks ajaks lõppenud ning kliima oli tänapäevasest veidi soojem ning niiskem. Põlluharimine sai alguse korlilusest, mille käigus oli kogutud teadmiseid erinevate looduses leiduvate taimede kohta. Metsarikkamates piirkondades kasutati alepõllundust. Peamiseks põlluharimise riistaks oli kuni IV at eKr kõblas, seega oli esimeseks põlluharimise viisikd kõplapõllundus
Usuti, et sugukond põlvneb mõnest loomast. Koopamaalingud kujutasid tavaliselt jahiloomi. Pildid on joonistatud väga osavalt. Vanasti valmistati ka loomade ja inimeste kujukesi. Rituaal Usuline kombetalitus Esimesed suured asulad Põlluharimine tõi suuri muutusi: · Inimesed õppisid ise toitu kasvatama · Toit oli mitmekesisem · Paremad elutingimused · Rahvaarv kasvas tänu sellele Põlluharijate eluviis muutus paiksemaks kuna läheduses olid ju põllud. Kuidas kujutati ette jumalaid?
11. klass Pakistani põllumajandus Ülevaade 2015 1. SISSEJUHATUS Pakistan on huvitava asukohaga riik, kus põldu harida. Põlluharimine on seal üsnagi keerukas, aga seda tehakse seal ikka. Pakistan on madala arengutasemega riik, seetõttu on seal põlluharimine niivõrd levinud. Valisin Pakistani, sest sealne põllumajandus erineb väga tavapärasest põlluharimisest. 2. PÕLLUMAJANDUS Pakistani kliima on üsna kuiv (seal sajab aastas keskmiselt 200-500 mm) ja ta asub troopilises ja lähistroopilises kliimavööndis. Pakistanis on neli aastaaega: jahe, kuiv talv detsembrist kuni veebruarini, kuum ja kuiv kevad on märtsist kuni maini; suvel on vihmaperiood või
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide erinevused ja sarnased jooned. Egiptuse ja Mesopotaamia esimesed tsivilisatsioonid kujunesid välja umbes 3000 aastat eKr. Aastaarvu vaadates võib öelda, et mõlema riigi tsivilisatsioonid kujunesid välja enamvähem samal ajal. Millised olid nende riikide tsivilisatsioonid ja mille poolest need erinesid ja sarnanesid? Kõige suurem sarnasus nende kahe riigi vahel oli kindlasti põlluharimine. Mõlemad riigid sõltusid oma suurtest jõgedest ja nende äärde rajatud niisutus ja kuivenduskanalitest. Egiptus Niilusest ja Mesopotaamia Eufratist ja Tigrisest. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Tekib küsimus, "Miks tõid edu sealsed põllu harimised?"
Sisukord 1.Põhiosa 1.1 India Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Kastikord Usk, Kultuur 1.2 Hiina Asukoht Tegevusalad Linnade, riikide teke Usk, kultuur 2. Kasutatud kirjandus Põhiosa India Asukoht Induse ja Gangese jõe ääres, Himaalaja mäestikust põhjapool. Hindustani poolsaarel Lõuna-Aasias Tegevusalad India tegevusaladeks olid karjakasvatamine ja põlluharimine. Selleks rajati põldude äärde niisutuskanaleid. Põlluharimiseks kasutati pronksist ja vasest tööriistu. Karjakasvatamisega tegeleti mägedes. Arvatavast oli selleks ajaks juba kodustatud elevant. Linnade ja riikide teke Umbes 2600 aastat eKr rajati uhked linnad, millest tähtsaimad olid Harappa ja Monejo daro. Linna servas paiknes tavaliselt kindlus. Tavaliselt olid majadel väikesed sisehoovid. Rennide kaudu juhiti vett majja ja sealt välja Kastikor...
Enamus tsivilisatsioonides tunti kirja ja sellega kaasnes ka kõrgkultuuri areng. 3000 aastat eKr tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses esimesed tsivilisatsioonid. Millised on vanimate tsivilisatsioonide erinevused ja sarnasused? Vanimad tsivilisatsioonid kujunesid välja suurte jõgede ääres. Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja Niiluse ääres ning Mesopitaamia Eufrati ning Tigrise alamjooksul.Üleujutuste tõttu oli Niiluse ümber viljakas muld. Kuna Egiptuses vihma ei sadanud oligi põlluharimine võimaliki tänu Niilusele. Eufrat ja Tigris ei ujutanud üle ja selletõttu olid Mesopotaamias põlluharimisega lood kehvemad . Vihma sadas seal vähe ja põlluharimine oli võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel . Preestrite positsioon oli kõrge nii Mesopotaamias kui Egiptuses. Egiptuse ühiskonna ülemkihi moodustas vaarao suguvõsa, Mesopotaamias moodustus kõrgeim ametnikkond ülikutest ja suurnikest. Egiptuse ühiskonnas oli eraldi kihiks kirjutajad, keda Mesopotaamias
sigu. Nöörkeraamika kultuuriga võib seostada maaviljeluse algust Eestis (kasvatati otra, nisu ja kaera) ja uusi matmiskombeid. Võib arvata, et kiviaeg oli primitiivne ning mingisugust arengut ei toimunud, aga tegelikult leiutati kiviajal üsna palju. Kiviajal leiutati näiteks: tööriistade sihipärane töötlemine ja täiustamine, rõivastus ja kokakunst, esivanemate kultus ja religioon, muusika ja kujutav kunst, küttimine, kalapüük, põlluharimine, karjakasvatus, arhitektuur ja matemaatika, keel, kiri ja kool, riik ja õigus, paadi- ja laevaehitus, meresõit jne. Pronksiaeg Pronksiaeg (II aastatuhand keskpaigast kuni I aastatuhande keskpaigani e.m.a). Peamiseks elatusalaks sai karjakasvatus, algas ka põlluharimine. Õpiti töötlema vase ja inglistina sulamit pronksi, kuid üldiselt on pronksesemeid Eestist leitud vähe, nendestki vaid osa on kohapeal valmistatud.
" Rauaaeg " Lilia Mihhailova 6a klass Rau d Aastast 500 e.Kr. hakkas pronksi välja tõrjuma raud. Rauda leidub nii mägedes kui ka lausmail. Teda pole tarvis teiste metallidega segada. Raud on pronksist kõvem. Kui vask ja pronks sulavad 800900 kraadi juures, siis raud alles temperatuuril 1500 kraadi ja rohkem, seetõttu oli vajalik spetsiaalsete sulatusahjude olemasolu. Ilmselt 10 sajandil e.Kr. asendas raud pronksi Vahemeremaades. Austraaliasse ja Ameerikasse jõudis raud alles ajaloolisel ajal. Raud oli esimene metall, mis täielikult tõrjus välja kiviriistad. Seppa töö on üks vanemaid käsitöö...
c) Anastav majandamisviis d) Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Mesoliitikum a) Rändav eluviis b) Oskasid valmistada ja kasutada vibu ja nooli (koera kodustamine) c) Anastav majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: küttimine, korilus ja kalapüük Neoliitikum a) Paikne (rändav rändkarja kasvataja puhul) b) Osatakse riiet kududa ja savinõusid valmistada. Lisaks osati kivi puurida ja lihvida. c) Viljelus majandamisviis d)Tegevusaladeks olid: karjakasvatus ja põlluharimine 3. Iseloomustage mõne lausega muutusi, mis toimusid elatualades üleminekul anastavalt majanduselt viljelavale majandusele. Anastava majanduse puhul kogusid inimesed toitu loodusest (küttimine, korilus, kalapüük), kui aga toimus üleminek viljelevale majandusele, siis hakkasid inimesed endale ise toitu hankima (karjakasvatamine ja põlluharimine) 4. Iseloomustage mõne lausega muutusi, mis toimusid usulistes tõekspidamistes üleminekul anastavalt majanduselt viljelevale majandusele
Kauged tsivilisatsioonid India Geograafilised olud ja looduslikud olud. Tsivilisatisoon tekkis kahe suure jõe äärde. Indus ja Ganges saavad alguse Himaalaja mäeahelikust, kuid voolavad eri ookeanidesse. Himaalaja kaitseb Gangese madaliku põhjatuulteeest. Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr. Metallid võeti kasutusele III aastatuhandel ekr. Tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Suurimad linnad olid Harappa, Mohendžo Daro. Linnade elanike arv võis ulatuda 10tuhandeni. Enamik olid põlluharijad ja elasid maal. Linn koondus künkal oleva kindluse ümber
20.Mis on Sahel? V: Piirkond Sahara lõunapiiril, kõrbe ja savanni üleminekuvöönd.Põhja-Sahel muutub aeglaselt kõrbeks. Aasta sademete hulk on seal ettearvamatu - 40mm ja 170mm vahel. See on Etioopia ja Sudaani viimaste aastate näljahädade üks põhjusi. 21.Kes on masaid? V:Üks suuremaid hõime Ida-Aafrikas. Tegelevad karjakasvatusega ja vähesed küttimisega. 22.Nimeta inimeste traditsioonilised tegevusalad savannis. V:Karjakasvatus, põlluharimine, küttimine. 23.Nimeta inimeste tänapäevased tegevusalad savannis. V:Istandused, põlluharimine(vähe), loomakasvatus, kaevandamine, turism.
Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4.Ehitustegevus erosioon 5.Suurenev Pilt[3] Kõrbestumise oht Pilt[4] KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,200 km2 · Poolkõrbeline kliima · Pilt[5] Peamised Saheli Kõrbestumise põhjused: 1. Vähene ja kõikuv sademetehulk
Uus-Meremaa Kliima, muld Põhjasaar-lähistroopiline Lõunasaar-parasvöötmeline pruunmullad Taimestik Sõnajalad tõlvpuud kauripuud kivijugapuud Kauripuu Ponga Mamaku Loomad kiivi nahkhiired tuatara polüneesia rott tui papagoid Tui Kiivi Inimtegevus põlluharimine kaubandus lambakasvatus turism Keskkonna probleemid Mulla degradeerumine vesi bioloogiline mitmekesisus Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Uus-Meremaa https://www.azocleantech.com/article.aspx?ArticleID=569 https://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/marts99/meremaa.htm http://www.eestiloodus.ee/artikkel403_381.html Tänan kuulamast!
Ida-Aafrika inimeste häll 1.Geoloogiline tegur: vulkaanipursked(seal maakoor kõige õhem). Nendega kaasneb viljaka tuha kujunemine/ladestumine. 2Klimaatilised tegurid:soe kliima,vihm ja kuiv periood vahelduvad 3.Looduslikud olud: savannide teke-tuli tõusta kahele jalale,et oleks parem ülevaade saagile 4.Loomne toit:aju areng(valk+P) 5.Taimne toit:aju areng-tärkliserikkad mugulad 6.Ühiskondlik suhtlemine-sotsiaalne tegur EGIPTUSE TSIVIL. SÜND 1)Kus sai alguse põlluharimine? Miks seal? Lähis-Idas. Sest jääaeg sai läbi,kliima oli seal soe ja niiske. Sadas küllaldaselt vihma. See sai alguse nn viljaka poolkuu alal:mägede ümbruskonnas. Väike-Aasia,Iraani mägede vöönd. 2)Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Põlluharimisega: elanikkonna arvukus tõusis,tekkis paikne asustus, maa valdamine muutus olulisemaks, tekkisid suuremad aastasadu püsivad asulad, hakati teadlikult keskkonda ümber kujundama.
Egiptus Muistne Egiptus jagunes kaheks - Alam- ja Ülem- Egiptuseks. Alam- Egiptuse moodustas Niiluse tasane ja soine suudmeala, Ülem- Egiptus jäi Niiluse delta ja kärestike vahele. Vihme ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja põlluharimine oli võimalik vaid tänu niiluse korrapärastele üleujutustele. 3000 a eKr liitsid Ülem- Egiptuse valitsejad kogu Egiptuse ühtseks riigiks. Arvatavasti tegi selle teoks kuningas Menes, kes ka rajas Alam- ja Ülem- Egiptuse piirile uue pealinna Memphise. Umbes samal ajal kujunes välja ka egiptuse hieroglüüfkiri. Hakati kasutama rohkem vaske, kuid see ei asendanud veel pikka aega kivist tööriistu. Nii sai võimalikuks Egiptuses kõrgkultuuri ja tsivilisatsiooni teke.
raad paavst rüütel munk ordu tsunft kannupoiss 3. Vali pakutud vastustest õiged ja tõmba neile ring ümber. 16 Feodaalkord oli valitsev a) esiajal b) vanaajal c) keskajal d) uusajal 17 Feodaalkorra ajal kuulusid maa ja võim a) linlastele b) mõisnikele c) talupoegadele 18 Rüütli peamine tegevus oli a) kauplemine b) põlluharimine c) kohtumõistmine d) sõdimine 19 Rüütli relvad olid a) vibu ja nool b) pikk oda c) mõõk d) püss 20 Rüütlite ühendusi nimetati a) ordu b) tsunft c) raad d) turniir 21 Keskajal künti põldu peamiselt a) hobustega b) eeslitega c) traktoritega d) härgadega
Egiptus ja Mesipotaamia olid nii mõneski mõttes sarnased ja erinevad . Mõlemas leidus midagi , mis tõi midagi teisest rohkem esile . Kui meile öelda märksõna Niilus tuleb meelde kohe Egiptus , kui aga öelda Eufrad või Tigris hakkame mõtlema ja alles siiis lausume Mesopotaamia . Looduslikud olud olid mõlemad riigis üpris sarnased , kohati ka erinevad . Egiptuses oli Niiluse tähtsus väga oluline , tänu tema korrapärastele üleujutustele oli võimalik põlluharimine , mis andis paljudele toitu ja tööd . Vihma ei saja seal peaaegu kunagi , kui juhtub siis väga harva . Mesopotaamias samuti niinagu Egiptuseski ei tule vihma peaaegu üldse . Seal on võimalik põlluharimine tänu korrapärastele niisutamistele . Loodusvaradest leidus külluses savi ja pilliroogu .Savist sai nii elamute kui ka tarbeesemete peamine tooraine . Mesopotaamia tsivilisatsioon oli rohkem arenenud kui Egiptuses ,seeg meeldiks mulle endale seal rohkem elada , kui mõelda
Muistne Egiptus ulatus Niiluse esimesest kärestikust jõe suudmeni ning jagunes Alam- ja Ülem Egiptuseks. Peamine ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Egiptuse ja Nuubia vahel oli Niilus. Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksu aladel tänapäeva Iraagis. Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse ja ulatuslikum põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse regulaarsetele üleujutustele, millest jäi maha pehme ja viljakas mudakiht. Mesopotaamias sadas samuti vähe vihma ning põlluharimine oli võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Egiptus oli rangelt teistest tsivilisatsioonidest eraldatud, mis tagas tema stabiilse arengu, kuid mesopotaamlastel olid juba üsna varakult suhted naabritega, samas tuli neil tihti ennast teiste sissetungide eest kaitsta. Mesopotaamia oli
Mesopotaamia Diana Kaersoo Looduslikud olud Piirnes Iraani kiltmaa ääremäestikega ja Araabia kõrbega. Vihma sadas peamiselt mägistel põhjapoolsetel aladel. Lõunas oli põlluharimine võimalik kuntsliku niisutamise tõttu. Soisel rannikul oli tarvis maad kuivendada. Loodusvarad: savi, pilliroog. Savi elamud, tarbeesemed. Kivi, puit, metallid võõrsilt. Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon.
Rakvere Gümnaasium 6.b klass Tim Leesnurm MUISTNE HIINA Referaat Juhendaja: Urve Peintjärv Rakvere 2011 Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul. Hiinat läbivat mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad. Elanikud oskasid teha pronksist relvi ja tööriistu. Arvatavasti tekkis ...
Kasvuhooneefekt Daisy Janisoo 9.A klass Kasvuhooneefekt Looduslik ilming; hädavajalik maakera elustikule; põhjustajad kasvuhoonegaasid; loomulik kasvuhooneefekt; inimtekkeline kasvuhooneefekt. Kasvuhoonegaasid Osoon; süsihappegaas; metaan; veeaur; dilämmastikoksiid. Kasvuhooneefekti põhjused Maakera soojenemine; kasvuhoonegaasid; kasvuhoonegaaside suurenemine; aurumine veekogudest; vulkaanipursked. Inimtekkeline kasvuhooneefekt Fossiilsete kütuste põletamine; metsade maha raiumine; põlluharimine; karjakasvatus. Kasvuhooneefekti tagajärjed Loodusvööndite nihkumine; kliimamuutused maismaal; veetaseme tõus maailmameres. Viited http://www.envir.ee/1147506 http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.e-ope.ee/_ download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/kasvuhooneefekt_ja_kliima_soojenemine.html http://www.envir.ee/1147500 http://www.youtube.com/watch?v=ZzCA60WnoMk ...
• võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • lehed paksud, vahaga kaetud INIMESED • asutus on hõre • küttimine; korilus ja algeline põlluharimine • arengumaad Toodetakse: maitsetaimi; kohvi; vanill; kakao; kookos; banaan; ananass; bataat; maniokk; jamss; riis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
