Esiteks, keha balsameerimine. Siis keha pakkimine ja selle matmine. Slaid2 Esiteks, viiakse tema keha telki mida kutsutakse 'ibu' ks või 'puhastuskohaks'. Seal palsameerijad pesevad ta keha hästilõhnava palmiveiniga ja loputavad ta Niiluse veega. Slaid3 Üks palsameerijatest teeb keha vasakusse poolde sisselõike ja eemaldab paljud siseorganid. Nende eemaldamine on oluline kuna need on esimesed asjad kehas, mis hakkavad lagunema. Maks, kopsud, kõht ja seedeelundid pestakse ja pakitakse kristallsooda sisse, mis kuivatab need. Südant välja ei võeta kuna arvatakse, et see on intelligentsuse ja tunnete keskmeks ja inimene vajab seda ka hauataguses elus. Pika konksuga purustatakse aju ja tõmmatakse see ninakaudu välja. Slaid4 Keha on nüüd lõpuks kaetud ja täis topitud kristallsoodaga, mis selle ära kuivatab. Kõik vedelikud ja kaltsud(riideräbalad) palsameerimisprotsessist hoitakse alles ja maetakse koo...
26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine , ei olnud muud kui keemia. Need inimesed olid targemad, kui meie praegu. Ei ole oluline tehnika, on oluline leidlikus ja oskuslikkus. Egiptlased olid mõlemit. Nagu öeldud, Egiptus on kõige salapärasem paik maailmas ja kindlasti jääbki selleks.............................. 26 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................. 27...
peajumalaks- Amon- Ra), Osiris- surnute jumal, Isis- viljakuse- ja emadusejumalanna, Seth- kurjuse kehastus, kõrvetav ja viljatu läänetuul, Horos- taevajumal, Hathor- armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna, Anubis- surnutejumal, Thot- kuu- ja tarkusejumal Egiptuse hauakambrid. Tuntuimateks on püramiidid, algselt mastabad- madalad, maa-all, siis murd- e kaldpüramiidid ja hiljem tavapärased. Hiljem asendati kaljukoobastega- Kuningate org Mumifitseerimine . Kõht lõigati lahti, siseelundid võeti välja ning pandi urnidesse e kanoobidesse, umbes 70 päeva leotati soodavees, siis määriti õliga, mässiti linadesse, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse. Egiptuses käibel olevad kirjatüübid. Hieroglüüfkiri, preestrite e hieraatiline kiri, rahva e demootne kiri Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst. Püramiidide liigid, templisse sisenemisel Sfinkside allee, väravaehitis, mille juurde kuulused sambad, templi sees ohtralt sambaid...
hominiid-inimlaste evolutsiooni ahvilikest eellastest nüüdisinimeseni anastav majandus-kõik vajalik loodusest,korilus,kalapüük,küttimine viljelusmajandus-toit kasvatatakse ise,karjakasv,põlluhar neoliitiline revolutsioon-oli ühiskonna ümberkorraldumise periood mesoliitikumi ja neoliitikumi vahel, hankivalt majanduselt viljelevale majandusele tsivilisatsioon-hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond primaarne tsivilisatsioon-kujunuesid sõltumatult,sisemistel põhjustel sekundaarne tsivilisatsioon-kujunes arenenumate naabrite mõjul riik-vahend ühiskonna paremaks korraldamiseks esiaeg-inimühiskonna kõige kaugem minevik ajalooline aeg-periood,millest on säilinud kirjalikke mälestisi,kirja kasutuselevõtt,vanaaeg,keskaeg,uusaeg antiikaeg-Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu,800 eKr- 500 pKr saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esin...
käsitöölised- kindlad kohustused 6. orjad Orjus: -kohustuste täitmatajätmise eest (talup. Käsit) võõramaise päritoluga vangid. Kasutati mitmesugustel töödel vaarao ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitamistel ja isegi sõduritena Religioon: polüteism- palju jumalate kultus. Preestrid kujutndasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Surnukehade mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Palsameerimine- muumia valmistamine Kultuur: hieroglüüfid 4-3 a.t. (poliitiliste ja religioosse sisuga tekstides) Hieraatiline kiri (igapäevaselt), päikesekalender, geomeetria, arstiteadus, mastaba, astmikpüramiid (2650 ekr), püramiidid (27 saj ekr), kaljuhauad 818 saj ekr), kaljutemplid, portreekunst, pinnakunst...
Sissejuhatus Egiptuse nimi tähendab ,,Ptahi hinge tempel", viidates Vana-Egiptuse kunagise pealinna Memphise kaitsejumalusele Ptahile. Egiptus on aafrika mandril asuv suurima elanikkonnaga araabia riik, mille teevad kuulsaks Giza püramiidid Kairos ning muud sealsed kultuuriväärtused. Näiteks kuuluvad Egiptuse ainuomaste saavutuste juurde ka hieroglüüfkiri, surnute mumifitseerimine . Nende teadmisi meditsiinist, keerukat kunsti, teadmisi astronoomiast ja teistest teadustest on järginud mitmed Vahemere-äärsed kultuurid. Öeldakse ,et Egiptus on Niiluse and. Maailma üks esimesi suuri tsivilisatsioone tekkis Egiptuses Niiluse kallastel rohkem kui 5000 aastat tagasi. Sellest arenes välja üks maailma huvitavamaid tsivilisatsioone ning Egiptust hakati nimetama vaaraode maaks. Riik saavutas õitsengu aastatel 2700- 2400 eKr....
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad...
Peamiseks oli kirjandus, mis arenes mõlemas riigis. See sai areneda tänu kirja tekkimisele. Linnadesse tekkisid algsed raamatukogud. Mesopotaamias arenes astronoomia ja astroloogia. Astronoomia arenes tänu sellele, et taheti ennustada tähtede järgi. Egiptuses arenes geomeetria. Nad oskasid arvutada erinevate kujundite pindalasid. Egiptus paistis silma ka oma arenenud arstiteadusega. Selle arenemisele aitas kaasa kindlasti surnukehade mumifitseerimine . Tänu teaduse arenemisele tekkisid templite lähedale koolid, mida nimetati templikoolideks. Egiptuses sai seal õppida ainult ülemkiht. Mesopotaamias seevastu said kooli ka mõned alamkihi inimesed. Kui madalamalt päritolu inimesel oli haridus aitas see tal teha karjääri preesterkonnas või riigiteenistuses. Mõlemal riigil oli olemas kalender. Egiptlastel oli päikesekalender, mida arvestati täht Siiriuse järgi. Täht Siirius ilmus alati välja, kui tuli Niiluse üleujutus...
,,Muumiate saladus" Renate Germer Raamatu kokkuvõte Egiptust seostame kindlasti püramiidide, vaaraode ning muumiatega. Otsustasin selle raamatu kasuks, sest tahtsin teada, kuidas egiptlased mumifitseerisid inimesi, miks seda tehti jne. Sõna ,,muumia" tuleb pärsia keelest ja tähistab sealt mustjat maapigi või bituumenit, mida juba ammustel aegadel kasutati meditsiinis. Peeneks jahvatud muumia muutus alles 13. sajandist ihaldusväärseks ravimiks. Vanaegiptuse muumia oli nähtavasti ,,kohustuslik" iga hästi varustatud apteegi jaoks. Jahvatatud muumiat hinnati väga kõrgelt ja seda on ka näha sellest, et Prantsusmaa kuningas kandis endaga kaasas alati muumiapakikest, et vigastuste korral ravivahend kohe käepärast oleks. Teine muumiate majandusliku kasutamise tee oli paberi valmistamine nende lõuendmähisest. Seda paberit ei kasutatud v...
Majandusliku tegevuse tagajärjel tekkinud 4. Kultuslikud muistised 5. Liitlemisega seotud muistised Kui spetsiaalselt valitud kohas, siis linnus, niisama suvalisel kohal, siis kindlustatud asula. Mõisate kohat info napp, ilmselt varasemal ajal palkidest. Matusepaigad: 1. Maahaudadega matus 2. Hauaehitis enamasti maa peal 3. Segavariant kahest esimesest, nt maetud maasse aga maa peal veel mingi ehitis Matmisviisid: 1. Laibamatus 2. Põletusmatus 3. Mumifitseerimine (avastatud ka isetekkelisi muumiaid nt kõrbe aladel, kus on palav ja kuiv, seal surnu kuivab ära ning keha säilib) Isetekkelisi muumiaid leitud soos, rabas, järvemudas, sest õhku pole ja lagunemisbakterid ei pääse ligi. Leitud nii Taanist, Alpidest nn jäämees. Nt Lenin mumifitseeriti, et ei saaks tekkida vale-Leninit. 1.sajand e.Kr Musta mere ääres massakeetide hõim sõi oma esivanemaid, et austust avaldada...
Vana-Egiptus Ajalugu 10 klass Alam-Egiptus - Niiluse tasane suudmeala - arvar org - delta Ülem-Egiptus - kitsas org - ümbritsetud kaljudest Idast ja läänest piiravad Egiptust Looduslikud eripärad · Peamine ühendustee on Egiptuses olnud alati Niiluse jõgi · Aasiasse pääses meritsi või mööda kõrbeid · Egiptus oli kõrbetest ümbritsetuna muust maailmast suhteliselt eraldatud, see lasigi areneda omamoodi kultuuril Looduslikud eripärad · Vihma Egiptuses ei saja · Põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele · Tulvavesi uputab Egiptuse alad üle juulis- augustis, see kestab kuni okt-nov-ni · Seejärel jääb maha viljakas mudakiht · Talvel-kevadel vili kasvab, suvel valmis · Egiptuses olid rajatud niisutussüsteemid · Veetõstukid saduffid, kaugematele aladele Looduslikud eripärad · Iseseisev arenemine · Tihe suhtlus naabritega puuds · Eraldatus päästis pealetungide eest · Üleujutu...
Egiptuse ajalugu, riik ja ühiskond Alam- ja ülemegiptus; 5000 eKr eeldünastiline periood 4000 eKr piltkiri 3000 eKr Varadünastiline periood 1950 eKr Keskmine riik 1550 eKr Uus riik 1075 eKr Hiline periood 525 eKr Pärsia ülemvõim 30 eKr Rooma ülemvõim Kuninga võim oli piiramatu. Kõige kõrgem preester. Preestrid rikkad, templid, hea haridus. Püramiidid, 2600 eKr Giza Arvukas ametnikkond. Noomid, nomarhid. Talupojad, maa kuulus vaaraole, harisid vaarao maad. Rangete reeglite järgi. Käsitöölised. Lossides, rangete reeglite järgi. Sõjavägi enamuses talupojad, Orjad endised talupojad, kes ei täitnud kohustusi. Orje polnud väga palju. Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor leh...
5-3,5 milj a tagasi 3000 eKr. Ajalooline aeg : Periood kirja tekkimisest kuni praeguseni. Ajalugu uurivad: arheoloogia, etnoloogia, bioloogia, keemia, antropoloogia Inimese eellased Millal elasid Mida oskasid, kuidas elatasid Australopiteekused 5-2 milj. a tagasi. Püsti käimine. Hominiitide liik Aafrikas. Raipesööjad ja taimetoitlased. Homo habilis 2.5 milj. a tagasi. Esimesed tööriistad. Esialgu Osav inimene Ida-Aafrias. taimetoitlased, hiljem küttisid ja KIVIAEG sõid surnud korjuseid. Rändava...
Kõige suurem püramiid on Cheopsi püramiid mis on umbes 140 meetri kõrgune. Püramiidide läheduses asusid ka sugulaste mastabad ja templid, niimoodi tekkisid nn. ,,Surnute linnad" Muumia tähendab balsameeritud surnukeha. Jõukamad inimesed lasid Vana- Egiptuses kemikaalidega töödeldud surnukeha mässida kangaribadesse, mille kihtide vahele määriti vaike, vaha ja/või tõrva ehk bituumenit. Vaesemaid surnuid ei mähitud kangasse. Mumifitseerimine on surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. Eemaldati kõik siseelundid ja pandi purkidesse. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud. Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just...
Mesopitaamias oli kasutusel aga kiilkiri. Armastati kangelaslaule muistsetest suurkujudest, nendest kujunesid välja lühemad eepilised poeemid. Tuntuim ,,Gilgames" Egiptuses usuti tõeliselt elule pärast surma. Usuti et pärast surma jätkab lahkunu samasugust elu ja tegevust nagu eluajal, kuid see juhtub vaid siis, kui on läbitud vastavad matuserituaalid. Väga tähtis selle juures oli keha mumifitseerimine . Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Mesopotaamlased aga pöörasid tähelepanu enamasti elule enne surma ning mõeldi vähem surmajärgsest elust. Surma kardeti. Üldiselt võib öelda, et Egiptusel ning Mesopotaamial oli paljugi ühist, ka erinevat. Nende osaliselt säilinud kultuurisäilmed annavad küllalti hea ülevaate selle aja oludest. Nad mõlemad on väga palju aidanud kaasa maailma arengule ning ilma nende saavutusteta poleks...
Vanalinna Hariduskolleegium Vanaaja Usundid Referaat Kaisa Koppel X e klass Ilvar Saar Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- E...
Mehed lasid juuksed ja habemed pikaks kasvada, naised ei kamminud juukseid, ei värvinud silmi, nägu ega käsi. Endale tuhka pähe raputanud meeste- ja naistesalgad uitasid kaebelaule lauldes mööda linna ning ülistasid vaarao heategusid. Enne kuningliku koonlu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik "puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine , mis Vana riigi ajal vaevalt muud oli kui surnu sisikonna kõrvaldamine ja tema mähkimine lõendiribasse. Hilisem palsameerimisprotsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suuavamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka'le....
Mesopotaamias kujutati jumalaid ühtse suure perekonnana, Egiptuses aga puudus kindel ja ühtiv süsteem jumalate vahel. Egiptuses pöörati surmajärgsusele suuremat tähelepanu, kui Mesopotaamias. Egiptuses usuti, et surnukeha säilimisel, inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma. Sellest arenes välja suurejooneline matuserituaal, mille keskseks osaks oli mumifitseerimine ehk surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. Mesopotaamias aga arvati, et pärast surma ootab kõiki rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas. Ka kõik jumalate karistused pidid kätte tulema juba siinpoolses elus. Sellepärast lootsid mesopotaamlased elada võimalikult kaua ja õnnelikult. Mesopotaamia religioon oli aga rahvapärasem, jumalad olid lihtinimestele lähemal....
Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult...
Horos taevajumal (kullipeaga) 4. Osiris surnutejumal (sümboliks lehtedeta puu) 5. Isis naisterahvas, viljakuse-ja emadusejumalanna (lehma peaga) 6. Hathor armastuse-, tantsu-ja taevajumalanna (lehma peaga) 7. Anubis surnutejuaml (saakalipäine) 8. Thot kuu-ja tarkusejumal (jumalate nõunik ja sekretär, kaalub surnute hingi) 12. Millised olid Egiptuse hauakambrid? 1. Mastaba (madal püramiid) 2. püramiidid 3. kaljukoopad (Kuningate Org) 13. Kuidas käis mumifitseerimine ? Kõigepealt eemaldati siseelundid ja peaaju ning jäeti keha 70 päevaks soodaga immutatult kuivama, salviti aromaatsete õlidega, mähiti linadesse. Muumia asetati sarkofaagi, näole pandi surnumask. 14. Millised kirjatüübid olid Egiptuses käibel? 1. hieroglüüfkiri 2. hieraatiline e preestrite kiri 3. demootne e rahva kiri 15. Iseloomusta Egiptuse arhitektuuri ja kujutavat kunsti. Arhitektuuris kasutati savitelliseid, ehitati püramiide ja mastabasid, templeid. Olid suured...