,,Muumiate saladus" Renate Germer Raamatu kokkuvõte Egiptust seostame kindlasti püramiidide, vaaraode ning muumiatega. Otsustasin selle raamatu kasuks, sest tahtsin teada, kuidas egiptlased mumifitseerisid inimesi, miks seda tehti jne. Sõna ,,muumia" tuleb pärsia keelest ja tähistab sealt mustjat maapigi või bituumenit, mida juba ammustel aegadel kasutati meditsiinis. Peeneks jahvatud muumia muutus alles 13. sajandist ihaldusväärseks ravimiks. Vanaegiptuse muumia oli nähtavasti ,,kohustuslik" iga hästi varustatud apteegi jaoks. Jahvatatud muumiat hinnati väga kõrgelt ja seda on ka näha sellest, et Prantsusmaa kuningas kandis endaga kaasas alati muumiapakikest, et vigastuste korral ravivahend kohe käepärast oleks. Teine muumiate majandusliku kasutamise tee oli paberi valmistamine nende lõuendmähisest. Seda paberit ei kasutatud v...
peajumalaks- Amon- Ra), Osiris- surnute jumal, Isis- viljakuse- ja emadusejumalanna, Seth- kurjuse kehastus, kõrvetav ja viljatu läänetuul, Horos- taevajumal, Hathor- armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna, Anubis- surnutejumal, Thot- kuu- ja tarkusejumal Egiptuse hauakambrid. Tuntuimateks on püramiidid, algselt mastabad- madalad, maa-all, siis murd- e kaldpüramiidid ja hiljem tavapärased. Hiljem asendati kaljukoobastega- Kuningate org Mumifitseerimine. Kõht lõigati lahti, siseelundid võeti välja ning pandi urnidesse e kanoobidesse, umbes 70 päeva leotati soodavees, siis määriti õliga, mässiti linadesse, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse. Egiptuses käibel olevad kirjatüübid. Hieroglüüfkiri, preestrite e hieraatiline kiri, rahva e demootne kiri Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst. Püramiidide liigid, templisse sisenemisel Sfinkside allee, väravaehitis, mille juurde kuulused sambad, templi sees ohtralt sambaid
Mumifitseerimisprotsessil on kaks etappi. Esiteks, keha balsameerimine. Siis keha pakkimine ja selle matmine. Slaid2 Esiteks, viiakse tema keha telki mida kutsutakse 'ibu' ks või 'puhastuskohaks'. Seal palsameerijad pesevad ta keha hästilõhnava palmiveiniga ja loputavad ta Niiluse veega. Slaid3 Üks palsameerijatest teeb keha vasakusse poolde sisselõike ja eemaldab paljud siseorganid. Nende eemaldamine on oluline kuna need on esimesed asjad kehas, mis hakkavad lagunema. Maks, kopsud, kõht ja seedeelundid pestakse ja pakitakse kristallsooda sisse, mis kuivatab need. Südant välja ei võeta kuna arvatakse, et see on intelligentsuse ja tunnete keskmeks ja inimene vajab seda ka hauataguses elus. Pika konksuga purustatakse aju ja tõmmatakse see ninakaudu välja. Slaid4 Keha on nüüd lõpuks kaetud ja täis topitud kristallsoodaga, mis selle ära kuivatab. Kõik vedelikud ja kaltsud(riideräbalad) palsameerimisprotsessist hoitakse alles ja maetakse koo...
ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Pärast kõhuõõne tühjendamist pesti see hoolikalt. Keha dehüdrateeriti ehk vabastati veest 70 päeva soodalahuses leotades. Seejärel surnukeha pesti ja mähiti osavalt linasesse riidesse. Riie kaeti vaigu või mingi muu kleepuva ainega, mis täitis liimi otstarvet Muumia pandi ohtrasti kaunistatud inimkehakujulisse puukirstu. Mumifitseerimine Tänapäeval võib koolnu palsameerida mõne tunniga. Tavaliselt tehakse seda nii, et veenidesse ja arteritesse, samuti kõhu- ja rindkereõõnde lastakse sobival hulgal palsameerimise vedelikku. Soodsa hinna ja ohutuse tõttu kasutatakse palsameerimiseks enamasti formadelhüüdi. Kim Jong Il in North Korea Itaalias Sitsiialia maakonnas Palermos on üks õõvastav muuseum kloostri keldris, kus on 17.- 19. saj. pärit 8000 kõrgemast soost muumiat.
kui moe algu sise. Riiete kandmine võib luua väga põneva ja käskiva vormi enseväljenduseks . "Vorm järgib funktsiooni" ei ole loosung, millega ma olen ühel arvamusel. Vastupidiselt ma leian, et vormid täiendavad ja muudavad keha. Liikumine on sama tähtis minu töös. Vormi esiletoomisega, struktuur ja materjalid esinevad koos uuel viisil, ma püüan välja pakkuda ja realiseerida optimaalse pinge ja liikumise".2 Kollektsioonis "Mumifitseerimine" on proovitud jäädvustada inimese olemust pärast tema surma, mis muutub reaalsuseks, mida on ka Iris van Herpen ise öelnud. Kollektsioonist õhkub uudsust ja sügavamõttelist lugu, mis kumab läbi olemasolevatest rõivastes. Esemed on keerukatest ja läbimõeldud tehnikatest valmistatud. Selle kollektsiooni raskusaste ei jäta külmaks kedagi, kes armastab moodi ja selle loojaid. Kuna mumifitseerimise ajal ei olnud surnul jalas midagi, siis on see ka antud kollektsiooni üle kandunud
varandust. Mumifitseeritud laip pandi sarkofaagiga hauakambrisse, hauakambri seintele raiuti tekstid, mis kirjeldasid surmajärgset Abu-Simbeli kaljutempel saatust. *** Kujutav kunst: tavaliselt seintele, hauakambrites/templites. Värviti 13. Mumifitseerimine või kraabiti. Värvid: roheline, punane, pruun, must, valge. Juurde · Surnu viidi palsameerimismajja segati munavalget ja vaiku. · Surnukeha palsameeriti: siseorganid eemaldati ja pandi Kanoobid ehk urnid eraldi anumatesse, keha jäeti 70-ks päevaks soodavette Skulptuur- teosed, mis kujutasid vaaraosid, nende naisi, linde, likku
Vana-Egiptus Viimsi Keskkool 5.C Valerija Oja 10.04.2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Egiptus- Niiluse kingitus 3. Püramiidid 4. Egiptuse jumalad 5. Pühad loomad 6. Igapäevaelu 7. Mumifitseerimine Sissejuhatus • Vana-Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. • Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam- Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km². • Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastast 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Niilus • Suuremat osa Egiptust katavad kõrbed,
Egiptlaste jumalatel puudus üldkehtiv süsteem, mitme jumala tunnused kattusid suurel määral. Egiptlaste meelest võisid jumalad olla kõikjal, olgu taevas või maa peal. Egiptuse religiooni kõige iseloomulikum joon oli sügavalt juurdunud ja väljaarendatud uskumus, et inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma. See aga oli võimalik ainul siis, kui surnule said osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise (surnukeha mumifitseerimine). Matusetseremoonia algas surnu väljakandmisega ja palsameerimismajja toimetamisega. Kui muumia sai valmis, asetati ta sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Tuntumad Egiptuse hauakambrid on püramiidid. Hauakambrites olid maagilise tähendusega tekstid, mis puudutasid vaarao surmajärgset saatust. Kreeklased mõistsid surma kui kõige meeldiva ja nautimisväärse lõppu, millele järgneb otsatu olesklemine sünges maa-aluses Hadese riigis. Kadunukesel pandi münt suhu, sest arvati, et surnute
KT Egiptuse kunstist 1.Egiptuse kõrgkultuuri tekkimise aeg (aastatuhat) ja koht (geograafiline piirkond); 2.Haudehitised Mastaba, astmikpüramiid, püramiid, kaljuhauatüüp; 3. Usk hauatagusesse ellu ja püramiidide kasutamise seos Vanas-Egiptuses 4. Püramiidide ehitusmaterjal; 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik?; 6.Egiptuse poos - kirjelda! Kus see (reljeefikunst, pinnakunst, seinamaal) leidis kasutust? 7.Sfinks; 8. Skulptuurikunstis iseloomulik vaaraode (täispikkuses ja istuvad skulptuurid, vaata nende iseloomulikke jooni, kehaasendit) ja teiste, tavainimeste kujutamine (hauapanused - lihtsat tööd tegemas, värvilised terrakota skulptuurid, vabamalt edasi antud) ; 9
talupojad- maa harimine, niisutussüsteemide rajamine, püramiidide/templite rajamine 5. käsitöölised- kindlad kohustused 6. orjad Orjus: -kohustuste täitmatajätmise eest (talup. Käsit) võõramaise päritoluga vangid. Kasutati mitmesugustel töödel vaarao ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitamistel ja isegi sõduritena Religioon: polüteism- palju jumalate kultus. Preestrid kujutndasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Surnukehade mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Palsameerimine- muumia valmistamine Kultuur: hieroglüüfid 4-3 a.t. (poliitiliste ja religioosse sisuga tekstides) Hieraatiline kiri (igapäevaselt), päikesekalender, geomeetria, arstiteadus, mastaba, astmikpüramiid (2650 ekr), püramiidid (27 saj ekr), kaljuhauad 818 saj ekr), kaljutemplid, portreekunst, pinnakunst
vaid mõni üksik ringkond. Mesopotaamias kujutati jumalaid ühtse suure perekonnana, Egiptuses aga puudus kindel ja ühtiv süsteem jumalate vahel. Egiptuses pöörati surmajärgsusele suuremat tähelepanu, kui Mesopotaamias. Egiptuses usuti, et surnukeha säilimisel, inimene jätkab oma elu tavapärasel viisil ka pärast surma. Sellest arenes välja suurejooneline matuserituaal, mille keskseks osaks oli mumifitseerimine ehk surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. Mesopotaamias aga arvati, et pärast surma ootab kõiki rõõmutu oleskelu sünges allmaailmas. Ka kõik jumalate karistused pidid kätte tulema juba siinpoolses elus. Sellepärast lootsid mesopotaamlased elada võimalikult kaua ja õnnelikult. Mesopotaamia religioon oli aga rahvapärasem, jumalad olid lihtinimestele lähemal.
Kirja keerukuse tõttu oli aga kirjaoskuse omandamine vaevaline, seega oli kirjaoskajaid ainult üks protsent. Mesopotaamias oli kasutusel kiilkiri, mis kujutas pehmele savitahvlile pulgaga märkite vajutamist. Ninivenest on leitud suur savitahvlite raamatukogu, mis sisaldas pea kõiki Mesopotaamia kirjanduse tähtsamaid teoseid. Tähtsaimad jumalad, keda Egiptuses kummardati ning kuningavõimuga seostati, olid Amon-Ra, Horos, Osiris ja Seth. Väga oluline oli mumifitseerimine see pidi tagama surmajärgse elu. Hauakamber, milleks oli vaaraotel püramiid, pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Vastupidiselt Egiptusele pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Usuti, et pärast inimese surma satutakse süngesse allmaailma, mida kardeti väga. Teadus oli mõlemal, nii Egiptusel kui Mesopotaamial, väga praktiline. Egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha keerulisi silmaoperatsioone. Võeti kasutusele päikesekalender ja
kasutuses ligi 50a eKr. Teksti originaalne Egiptuse nimi on rw nw prt m hrw, mida on tõlgitud kui ,,Päeval esiletulijate raamat". Tekst koosneb mitmetest maagilistest loitsudest, mis peaksid aitama surnul leida enda tee läbi hauataguse elu. Tavaliselt kirjutati surnuteraamat papüüruserullile ning see asetati kirstu või lahkunu hauakambrisse. Mitmed loitsud, millest raamat koosneb, kirjutati ka hauakambri seintele ning sarkofaagidele. Raamat koos teiste rituaalidega nagu nt mumifitseerimine pidi aitama surnul jõuda Duat'i (Egiptuse allmaailm) või hauatagusesse ellu. Polnud olemas ühte normatiivset Surnuteraamatut. Säilinud papüürused koosnevad mitmekülgsetest religioossetest ja maagilistest tekstist ning varieeruvad illustratsioonitelt. Surnuteraamat oli pika evolutsiooniprotsessi tulemus, mis sai alguse Vana Riigi Püramiiditekstidest ja Keskmise Riigi Sargatekstidest. Umbes üks
saduff-veetõstuk.millega toimetati vett sinna kuhu see ei ulatanud hieroglüüfkiri-kirjamärgid,meenutavad piltkirja vaarao-jumala esindaja maal,egiptuse isand noom-maakond nomarh-asevalitsejad,viia ellu vaarao korraldus preester-vaimulik,nende päralt olivahetu korraldav võim templites kirjutaja-kontrollisid töötajate tegevust hierarhiline ühiskond-ühiskonnas oli igal inimesel koht köik oli määratud zooantropomorfne-kujutamisviis,kusjul´malaid kujutati inimese keha ja looma peaga mumifitseerimine-spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimseks skarabeus-sõnnikukuulikest veeretav mardikas kehastas tõusvat päikest sarkofaag-muumia kaitsmiseks massiivne kivist. papüüros-kirjutusmaterjal egiptuse poos-Jalad ja pea külgvaates,Õlad ja silm otsevaates sumerid-mesopotaamia tsivilastsiooni rajajad semiidid-sumerite kultuuri pärijad linnriik-hõlmas peale keskse linna ka ümbritsevat maapiirkonda. kiilkiri-silpkiri, tsikuraat-massiivne,astangutena ülespoole ahenev torn.
(kaljuhaudadesse). Arhidektuur- egiptuse templite sambad on aegselt olnud värvilised,nad on kaetud sissekraabidtud reljeefidega. Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis. Egiptuse skulptuuridel ja maalidel on kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid. Üheks kõige vanemaks Egiptuse skulptuurteoseks on Narmeri palett u. 3000 aastast eKr. Mumifitseerimine inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Tänapäeval nimetatakse sageli vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse kuningaid.vaarao oli piiramatu võimuga valitseja. Antiik-Kreeka kunst- Sammas koosneb kolmest osast: baas (puudub dooria sambal), tüves ja kapiteel. Vertikaalseid süvendeid samba pinnal nimetatakse kannelüürideks ja sammastele toetuva talastiku ülemist kaunistatud osa friisiks
Kuulsaimaks Egiptuse kirjandusteoseks on ,,Sinuhe jutustus". Mesopitaamias oli kasutusel aga kiilkiri. Armastati kangelaslaule muistsetest suurkujudest, nendest kujunesid välja lühemad eepilised poeemid. Tuntuim ,,Gilgames" Egiptuses usuti tõeliselt elule pärast surma. Usuti et pärast surma jätkab lahkunu samasugust elu ja tegevust nagu eluajal, kuid see juhtub vaid siis, kui on läbitud vastavad matuserituaalid. Väga tähtis selle juures oli keha mumifitseerimine. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Mesopotaamlased aga pöörasid tähelepanu enamasti elule enne surma ning mõeldi vähem surmajärgsest elust. Surma kardeti. Üldiselt võib öelda, et Egiptusel ning Mesopotaamial oli paljugi ühist, ka erinevat. Nende osaliselt säilinud kultuurisäilmed annavad küllalti hea ülevaate selle aja oludest. Nad mõlemad on väga palju aidanud kaasa maailma arengule ning ilma nende saavutusteta poleks
Muistses Egiptuses oli omapärane “polüteismiline” religioon ja see mängis ka väga suurt rolli, kuna Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioosne: maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religiooni kaudu. Nad austasid jumalaid (neid oli üle 700), nende abil Egiptlased selgitasid loodusnähtusi. Egiptlased ususid, et pärast surma on elu ja see on isegi tähtsam kui praegune elu (peeti, et et teise ego eksistents jätkub ka pärast surma). Surnukeha mumifitseerimine (eriline töötlemine keha paremaks säilimiseks) moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Egiptlased uskusid, et inimesel on hing (mille nimetati ba), ja elujõud (mille nimetati ka) - see on surnu teisik, kes sündis ilma koos temaga. Hing-ba on midagi jumalatesarnast, mis on inimeses juba tema eluajal ning vabaneb kehast ainult pärast tema surma. Hinge-ba sümboliseeris inimpeaga lind, kes lendas pärast inimese surma ära. Kujutlus hingest kui
nendele oli püstitatud ka templeid · Templites korraldasid elu preestrid · Lihtrahvas sai templites toimuvast vähe osa, usupidustuste ajal toodi jumalakujud välja Surmajärgne elu · Egiptlased uskusid, et peale surma jätkub elu samasugusena nagu see oli seni olnud · See sai toimuda vaid juhul kui surnukeha säilitatakse · Palsameerimine siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse (mumifitseerimine) · Kanoop anum siseelundite säilitamiseks Matusepaigad · Mastaba · Astmikpüramiid · Püramiid · Kaljukoopad · Kuningate Org
sõjavangid) 8.) Kuidas suhtusid egiptsaled surmajärdsusesse? Mille alusel seda otsustada. Too näiteid! Egiptluse religiooni võib-olla kõige iseloomulikum joon oli sügavaöt juurdunud ja detaiöideni väljaarendatud uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tänapärasel viisil ka pärast surma. See oli vaga võimalik vaid juhul, kui surnule said osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilitamise. Surnukeha mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks moodustaski Egiptuse matuserituaalide keske osa. Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega.
a. e.m.a.) on ehitatud Seneti mängulaua ruudustiku järgi. Samasugust plaani kasutas ka vaarao Thutmosis III (1479 - 1425 e.m.a.) Karnakis asuva Amun templi ehitusel. Egiptuse usuga tugevalt seotud Senet oli Backgammon-stiilis mängude eelkäija ning selle läbimine nuppudega sümboliseeris reisi allmaailma (sooviga jõuda igikestvasse ellu olematuses). Mäng algas surmaga ning jõudis välja 26'ndale ruudule - 'Kaunis maja' (mumifitseerimine), enne 29'ndat ruutu - 'Päikesejumala laev' ja 30'ndat - 'Elluärkamise maja'. Vanast kuningriigist pärit mängulaudadel on kujutatud tervet madu, kuid siiski varajasest kesk-kuningriigist pärit laudadel asuvad mänguväljad on mao seljas üksteisest eraldatud. Sellist eraldamist peeti ohu märgiks, sest see sümboliseeris mao surma. Kui Mehen ei kaitsnud päikesejumalat tolle vaenlaste eest, ei pruukinud päike enam järgmisel hommikul tõusta, mis omakorda tähistas lõppu
IRDMUISTISED KINNISMUISTISED Elupaigaga seotud muistised Matusepaigad Majandusliku tegevusega seotud muistised Kultuslikud muistised Liiklemisega seotud muistised Elupaigaga seotud muistised Asulapaigad Linnused (kindlustatud asulad) Linnad Erilised: laagripaigad, pelgupaigad, järveasulad jne Matusepaigad ehk kalmed Maahaud Haudehitis Eriline paik Pronksiaegne kivikirstkalme Eestis Kõmsi tarand- kalme Matmisviisid Laibamatus Põletusmatus Mumifitseerimine Ötzi Alpidest 3200 e. Kr. Muumiad Tartus Egiptuse lapsemuumia Ülikooli muuseumis Muumia Tartu Uspenski kirikus (1919. a punaste poolt maha lastud preestrid Nikolai ja Mihhail mumifitseerusid ise) Moskvas tegutseva Ravim- ja Aromaatsete Taimede Instituudi üheks tähtsamaks ülesandeks on: Majandusliku tegevusega seotud muistised Tulekivikaevandused Soolakaevandused Rauasulatuskohad Muistsete põldude jäänused jne Muistne põld Rebala külas
vanemad. Riigi eripärad Siin riigis võib nähu uusimaid autosi ja selle kõrval kõmpivaid eesleid. Siin asetsevad kõrvuti küllus ja laastatus. Surmajärgne elu Egiptlsased usukusid, et peale surma jätkub elu samasugusena nagu see oli seni olnud See sai toimuda vaid juhul kui kehad säilitatakse. Palsameerimine Siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse ( mumifitseerimine) Kanoop- anum siseelundite säiltamiseks. Egiptuse muumia varbad on mähiti igaüks eraldi. Kanoop Vaarao Piiramatu võimuga valitseja. Isik jumalikustatud. Tema võim on ka jumalate oma. Kõige külastatavamad vaatamisväärsused Giza püramiidid Siinai mäed Sharm el Sheikh Siwa oaas Templid Luxori tempel Kar naki tempel Abu Simbeli tempel Felucca Kuningate org
naist on ka väga ebaharilik ja Osiris (Kranki hiigeltempel , Luxori minu jaoks vastu võetamatu. Kõrvetav ja viljatu läänetuul Se väiksem tempel) Pühad loomad kehastasid üht v · Püramiidid teist jumalat mõnes tema ilmingus Mumifitseerimine selle spetsia töötlemine parema säilitamise tagamiseks. Sarkofaag kivist sark ehk kast. Palsameerimine muumia
......................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud muud kui keemia. Need inimesed olid targemad, kui meie praegu. Ei ole oluline tehnika, on oluline leidlikus ja oskuslikkus. Egiptlased olid mõlemit. Nagu öeldud, Egiptus on kõige salapärasem paik maailmas ja kindlasti jääbki selleks.............................. 26 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................. 27
Ehitamise ajal jäeti püramiidi sisse käigud, mis viisid sügavale püramiidi sisemusse hauakambrisse. Pärast matust need maskeeriti ja suleti hoolikalt. Püramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis päikese käes ilusti helkisid, kuid tänapäevaks on kiviplaate säilinud ainult Chephreni püramiidi tipuosas. Mööda siledaks lihvitud kiviplaate sai vaarao samuti taevani tõusta. 5. Vaaraode mumifitseerimine - kuidas oli see seotud usundiga, milleks vajalik? VanaEgiptuses peeti väga oluliseks keha säilitamist pärast inimese surma. Vanad egiptlased uskusid, et pärast surma lähevad inimeste kehad taevalaotusse tähtede juurde, kus nad oma jumalatega kohtuvad. Seetõttu oligi oluline, et keha oleks ka pärast surma veel olemas. Et ära hoida laipade kõdunemist, kasutasid vanad egiptlased mumifitseerimist
Mõlemas riigis arenes teadus. Peamiseks oli kirjandus, mis arenes mõlemas riigis. See sai areneda tänu kirja tekkimisele. Linnadesse tekkisid algsed raamatukogud. Mesopotaamias arenes astronoomia ja astroloogia. Astronoomia arenes tänu sellele, et taheti ennustada tähtede järgi. Egiptuses arenes geomeetria. Nad oskasid arvutada erinevate kujundite pindalasid. Egiptus paistis silma ka oma arenenud arstiteadusega. Selle arenemisele aitas kaasa kindlasti surnukehade mumifitseerimine. Tänu teaduse arenemisele tekkisid templite lähedale koolid, mida nimetati templikoolideks. Egiptuses sai seal õppida ainult ülemkiht. Mesopotaamias seevastu said kooli ka mõned alamkihi inimesed. Kui madalamalt päritolu inimesel oli haridus aitas see tal teha karjääri preesterkonnas või riigiteenistuses. Mõlemal riigil oli olemas kalender. Egiptlastel oli päikesekalender, mida arvestati täht Siiriuse järgi. Täht Siirius ilmus alati välja, kui tuli Niiluse üleujutus
Enamik õpilasi pärines rikastest peredest. Õppimine nõudis aastatepikkust rutiinset ja vaevarikast tööd õpetajate range järelvalve all. 7. Egiptlastel oli detailne ettekujutus elust pärast surma. Selle järgi jätkas lahkunu pärast surma samasugust elu ja tegevust nagu eluajal: töötajad tegid tööd, ülikud nautisid, vaarao valitses. Aga surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud kohaste matuserituaalidega, mille hulka kuulus keha säilitamine. Seetõttu oli tähtis mumifitseerimine (surnukeha spetsiaalne töötlemine parema säilitamise tagamiseks). Hauakamber kindlustas lahkunu häirimatu elu surmariigis. Sinna pandi kaasa kujusid, mis asendaks muumiat, kui töö hävib. Seintel olid maalingud lahkunu elust. 8. Sinuhe jutustus ülik Sinuhe minavormis tagasivaatav lugu. Sinuhe põgenes halva valitseja eest võõrsile ja sai rikkaks, aga teadis, et igavese elu võib tagada ainult kombekohane matus kodumaal. Vaarao kutsus koju tagasi ja lasi rajada hauakambri, Sinuhe
Valdav osa elanikkonnast elas maal. Perekond mees, naine ja alaealised lapsed Naistel osatähtsus suur. Usk Preestrid kõige haritumad ja suurem jõuga. Horos, Ra, Amon Päiksejumal, pistrikupeaga Osiris, isis viljakusejumalad Anubis Teispoolsuse valitseja Hathor lehmakujuline, lehmapeaga loomade ja inimeste viljakus Thot Kuujumal (mingi linnu peaga), kirjatarkus Rahvas pööras religioonile vähem tähelepanu. Enamuse talitustest viisid läbi aristokraadid. Mumifitseerimine; hauakambrid püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid; surnu teekond teispoolsusele; Osirise kohtu Kiri, haridus, teadus ja kirjandus Kiri tekkis umbes 4., 3. saj eKr. Kirjamärkideks hieroglüüfid. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Haridus Koolid templite juures. Õpetajad preestrid. Õpilased olid jõukamad poisslapsed. Õppeained olid matemaatika, kirjutamine, lugemine, astronoomia. Teadus Lähtus praktikast, teooriat oli vähem. Päikesekalender. Geomeetria, ehitusel, tundi Pi'd
Mykerinosele tänapäeva Kairo lähedal Giza väljal. Kõige suurem püramiid on Cheopsi püramiid mis on umbes 140 meetri kõrgune. Püramiidide läheduses asusid ka sugulaste mastabad ja templid, niimoodi tekkisid nn. ,,Surnute linnad" Muumia tähendab balsameeritud surnukeha. Jõukamad inimesed lasid Vana- Egiptuses kemikaalidega töödeldud surnukeha mässida kangaribadesse, mille kihtide vahele määriti vaike, vaha ja/või tõrva ehk bituumenit. Vaesemaid surnuid ei mähitud kangasse. Mumifitseerimine on surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. Eemaldati kõik siseelundid ja pandi purkidesse. Preestrid kandsid hoolt kõigi surnu kehaga seonduvate toimingute eest. Nad võtsid surnukeha vastu, viisid matmiskambrisse, valmistasid keha ette ja lõpuks surmasid kõik orjad, kes olid protseduuridel abiks olnud. Skulptuuris võib eristada kaht suunda: vaaraod ja jumalused. Skulptuuride valmistamise kunsti peeti väga oluliseks, sest muumia hävimise korral pidi just
Usund egiptlased mõistsid ja mõtestasid maailma üldist korraldust müütide ja religiooni alusel, preestrid sõnastasid usulisi tõekspidamisi. Austati paljusid jumalaid, 1 peajumal. Jumalatele rajati templeid, nendele ohverdati loomi ja suitsutati viirukit, samuti jumalakujusid toideti, pesti ja riietati. Korraldati mitmesuguseid rituaale. Tähtsamate jumalate eest hoolitsemine jäi ülemkihi tööks (aristokraatlikkus). Usuti surmajärgsesse ellu, matuserituaalid, mumifitseerimine, palsameerimine, matusetseremooniad. Preestrid Egiptuse ühiskonna kõige haritum osa, kujundasid eeskätt egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Etendas jumala asemiku kohta maa peal. Viisid läbi ametlikku religiooni, mis rahvale erilist tähelepanu ei pööranud. Kooliõpetajad, juhid. Teadussaavutused päikesekalender, geomeetria (maa mõõtmine, kujundite pindala, ehitustegevus), arstiteadus (palsameerimine, osavad kirurgid, silmaoperatsioonid, ravimid).
austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. religioonide erinevus egiptus rohkemjumalaid, jumalad rohkem loomakujuga, templid, tähelepanu elule pärast surma, mumifitseerimine, mesopotaamia vähemjumalaid, jumalad inimese moodi (antropomorfsed), tähelepanu elule enne surma, tsikuraadid (astmiktemplid), ei mumifitseeritud. 6-5 miljonit a tagasi - hominiidide hargenmine inimahvide eellastest 250000a ekr neanderallaste ilmumine, 200000a ekr homo sapiensi e nüüdisinimese ilmumine, 8500a ekr põlluharimise algus, 3500a ekr kirja kujunemine (piltkiri), 3000a ekr tsivilisatsioonide tekkimine egiptuses ja mesopotaamias,
jumalale loomade ohverdamisest o Templihoonesse endasse kus asus jumala kuju, pääsesid vaid preestrid 5. Surmajärgsus! EGIPTUS o Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. o Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. o Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. o Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni, mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. Jäeti alles ainult süda o Inimestele pandi kaasa hauda kõiksugu väärtuslikke esemeid MESOPOTAAMIA o Mesopotaamias ei pööratud eriti elule pärast surma tähelepanu.
matult seotus religiooniga. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kuns- ti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. muumia tuli paigutada kind- lasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Hauakambrite seinte- le maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Mõisted Mumifitseerimine – inimese uuestisünniks ettevalmistamine Skarabeus – levinum õnnetooja Vanas-Egiptuses (sitasitikas) Skarabeuse amuletid on uuestisünni sümbolid. Sarkofaag - surnukirst Ankh – igavese elu võti Muumiamask – hinge kandja või hoidja (Tutanhamon) Skarabeus Mälestusskarabeus (11cm) Hieroglüüf – Egiptuse piltkiri Arhitektuur Vana-Riigi ajastu Haudehitised Mastaba – koosneb
· Vana egiptuse ajaloo periosiseering o Lõua-ja Põhja-Egiptuse ühendamine umb 3000 a.e.kr o Vana-Riik o Keskmine-Riik o Uus-Riik o Hiline-Riik 1070-332a ekr · Egiptuse kultuuri kõrgaeg oli 2700-1000 ekr · Egiptuse jumalad o Amon-loomise ja õhu jumal o Anubis-surnute jumal o Ra-päiksejumal o Osiris · Nagu kõigis vanaaja ühiskondades , nii oli ka egiptuses kunst lahutamatu religjooniga · Mõisted o Mumifitseerimine- inimese uuestisünniks o Sakrofaag · Suurim ja uhkeim kaljutempel on Abu Simbel · Püloon templi värav · Skulptuur o Kujud tehti puust o Puitu värviti · Tutanhameon-ehnatoli järeltuliad Vanimad kõrg kultuurid Vana mesopotaamia kust · Muistne mesopotaamia asus präeguse Iraagi aladel · Tõlkes tähendab mesopotaamia kahejõemnaad , sest sealsetel kuivanud lagendikel andsid elu kaks jõge- Tigris ja Eufart
jumalakuju. Seda võisid vaatamas käia vaid vaarao ja ülempreester. Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki. VALMISTUMINE HAUATAGUSEKS ELUKS Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. MUUMIATE TEGEMINE Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni, mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. REIS OSIRISE JUURDE Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale". SFINKS
käsitääd jne. · Isis- noor naine, kellel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Oli Osirise õde ja abikaasa, ning aitas Osirist ta igapäeva töödel. · Seth- eesli peaga. Kuiv, viljatu aastaaega kujutav jumal, kurjuse kehastus, tappis Osirise · Horos- pistrikukujuline , kullipeaga. Taeva- ja päikesejumal, ta oli surnute abistaja · Anubis- koerapeaga, elurist paremas käes. Surnute jumal, matusetalitlused, mumifitseerimine. · Osirise Horose legendiga on seatud Osiris. Horos, Seth ja Isis. Isis oli Osirise abikaasa, kes teda abistas, Horos nende poeg. Horos ja Osirist peeti üheks , kes muutus ühtäkki teiseks. Seth tappis Osirise. 10.Millal tekkis egiptuses kiri?Iseloomusta seda lühidalt. Egiptuses kujunes kiri IV ja III aastatuhande vahendusel eKr, tsivilisatsiooni tekkega umbes samal ajal. Hiroglüüfid- kirjamärgid, meenutavad väliselt piltkirja ja on tõenäoliselt sellest kujunenud
3. Horos taevajumal (kullipeaga) 4. Osiris surnutejumal (sümboliks lehtedeta puu) 5. Isis naisterahvas, viljakuse-ja emadusejumalanna (lehma peaga) 6. Hathor armastuse-, tantsu-ja taevajumalanna (lehma peaga) 7. Anubis surnutejuaml (saakalipäine) 8. Thot kuu-ja tarkusejumal (jumalate nõunik ja sekretär, kaalub surnute hingi) 12. Millised olid Egiptuse hauakambrid? 1. Mastaba (madal püramiid) 2. püramiidid 3. kaljukoopad (Kuningate Org) 13. Kuidas käis mumifitseerimine? Kõigepealt eemaldati siseelundid ja peaaju ning jäeti keha 70 päevaks soodaga immutatult kuivama, salviti aromaatsete õlidega, mähiti linadesse. Muumia asetati sarkofaagi, näole pandi surnumask. 14. Millised kirjatüübid olid Egiptuses käibel? 1. hieroglüüfkiri 2. hieraatiline e preestrite kiri 3. demootne e rahva kiri 15. Iseloomusta Egiptuse arhitektuuri ja kujutavat kunsti. Arhitektuuris kasutati savitelliseid, ehitati püramiide ja mastabasid, templeid. Olid suured
sügavuste valitseja Ea. Jumalate soosing tuli võita neid austades ja teenides. Eelkõige tuli jumalatele püstitada nende maised kojad templid (tsikuraadid). Igal linnal oli oma tähtsaim jumal (kaitsejumal), kellele ehitati linna peatempel. Ohverdati loomi templiõue keskel altaril, templi hoovi taga hoones, kus oli jumala kuju, lasti vaid preestreid. Religioonide võrdlus EGIPTUS Jumalad rohkem loomakujuga Templid Tähelepanu elule pärast surma Mumifitseerimine MESOPOTAAMIA Jumalad inimese moodi (antropomorfsed) Tähelepanu elule enne surma Tsikuraadid (astmiktemplid) Ei mumifitseeritud Daatumid: hominiidide hargenmine inimahvide eellastest 6-5 miljonit a tagasi neandertallaste ilmumine 250 000 a tagasi nüüdisinimese ilmumine (homo sapiens) 200 000 a tagasi põlluharimise algus 8500 aastat tagasi kirja kujunemine 3500 a eKr Egiptuses ja Mesopotaamias tsivilisatsioonide kujunemine 3000 a eKr
Kasse palsameeriti ning kassi tapjat karistati rängasti. Jumalatele rajati templeid. Seal paiknes jumalakuju kellele ohverdati loomi, teda toideti, pesti jne. Kõik need olid preestrite kombetalitused, lihtrahva ette ilmus jumal ainult suurte usupidustuste käigus. Egiptlasetel oli suur uskumus surmajärgsesse ellu. Nad uskusid, et inimene jätkab elu tavapärasel viisil ka pärast surma. Selleks said surnule osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise: mumifitseerimine, matusetseremoonia, palsameerimine ehk muumia valmistamine, mis oli väga pikk ja vaevarikas protsess. Tuntuimad hauakambrid olid püramiidid. Uue riigi ajal asendusid püramiidid kaljusse raiutud hauakambritega, mille eelis oli, et nad paistsid halvasti silma ja olid kaitstud hauarüüstajate eest. Et muumiat kaitsta, suleti ta massiivsesse kivist sarkofaagi. Kõike seda selleks, et tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Mesopotaamia
kujutatud kui lind, kellel on surnu nägu ning lendab vabalt ringi nii elavate kui ka surnute riigis ja lõpuks akh, keda sümboliseerib tuttiibis. Akh oli surematu hing ning koondkuju kõigest mille poole kõik eelnevad püüdlesid. Et akh saaks oma võimed rakendada, pidi keha olema võimalikult hästi säilinud, seetõttu hakatigi inimesi kunstlikult mumifitseerima. Võimalusi selleks oli palju ning millise kasuks otsustati, sõltus paljuski sellest, mida keegi endale lubada sai. 1.2.Mumifitseerimine Mumifitseerimiskombed on aegade jooksul palju muutunud. Uue riigi ajal (u 1539-1075 eKr) eemaldati tihti ka aju ja siseorganid, mis paigutati nendeks ettenähtud anumatesse- kanoopidesse, mille kaaned olid inim- või loomapea kujulised, esindades jumal Horose nelja poega. Usuti, et need urnid kaitsevad elundeid maagiliste loitsude abil igavesti. Kõigepealt eemaldatigi siseorganid, sest need lagunevad kõige kiiremini. Aju välja saamiseks kasutati metallist pikka varrast ja lusikat
( Tihti linnriike ) Vabadust kunstis eriti ei olnud Egiptus Vaaraodele pandi asju hauda kaasa, et nad saaksid järelelus jätkata enda alu standardit Alati pandi hauda kaasa kujuke, mis kujutas seda inimest, juhuks, kui surnu keha hävineb, et ta saaks selle kuju üle võtta, kasutuseks hauataguses elus. Niiluse jõe ümber arenes välja kultuur Üleliigne vesi koguti kokku kanalite süsteemi abil veehoidlasse, et kuival ajal saaks põlde kasta. Mumifitseerimine Sarkofaag, mis asendas Egiptuse kultuuris kirstu Mida tähtsam oli isik, seda suurem ja hiilgavam püramiid ehitati. Hauakambrisse ehitati uks, et hing saaks hauakambrist välja minna ja sisse saada. Vorm mille järgi Egiptust tuntakse on pigem vanemast ajast, sest suurem osa püramiide on vaikselt ära hävinenud Püramiidide seas räägitakse olevat märkimisväärselt hea energia ja võnkumine. Püramiidi vormi ei osata selgitada.
Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljud aga olid pühaks peetud loomad ja linnud. Jumalate seas oli tähtsaim päikesejumal Ra, kelle tähtsaimaks pühamuks oli Karnaki tempel. Olulist osa etendasid Egiptuse religioonis pühad loomad, kes sümboliseerisid erinevaid jumalaid. Näiteks härg, sõnnikumardikas skarabeus ja kass. Egiptlased uskusid, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. Tuntud oli surnukeha mumifitseerimine ehk selle spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Muumia paigutati massiivsest kivist sarkofaagi. Vaaraode tunntuimateks hauakambriteks olid püramiidid. Hiljem asendusid need kaljusse raiutud hauakambritega, neist tuntuimaks on nn. Kuningate org. b) KIRI. Egiptuse kirjamärkideks olid hieroglüüfid, mis meenutasid väliselt piltkirja. Need olid keerulise kujuga ja nende väljajoonistamine oli aeganõudev
Kuid nende vend, kõrvetav ja viljatu läänetuul Seth, tappis Osirise, tükeldas keha ja viskas tükid igasse ilmakaarde laiali. Isis koos poeg Horosega otsis need kokku, valmistas Osirisest esimese muumia ja äratas selle ellu. Osirisest sai surnuteriigi kohtumõistja, horos aga pidas Sethiga kahevõitluse, mille järel jumalad ühiselt Horose võitjaks ja kuningaks kuulutasid. 19. Vana-Egiptuse matmiskombed? Matuserituaalide keskse osa moodustas surnukeha mumifitseerimine selle spetsiaalne töötlemine parema säilimise tagamiseks. Hauapaigad asusid üldiselt läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus muumia toimetamine paadiga üle jõe idast läände. Hauakambri juures ohverdati loomi, asetati linasesse riidesse mähitud muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Riituste juurde kuulus naiste vali nutulaul. Talitus lõppes peiedega haua juures. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Hauakambrisse pandi kaasa
Viljaka poolkuu ala kaarekujuline maa-ala, mis ulatub Palestiinast kuni Tigrise ja Eufrati jõgikonnani. Iraak, Süüria, Iisrael, Liibanon, Jordaania Vanaaeg algas 3000.a eKr kirja leiutamisega, lõppes 476.a Lääne- Rooma keisririigi lagunemisega (Mesopotaamias ja Egiptuses algas tsivilisatsiooni tekkega) Surmajärgsus: Egiptus religioonis oli uskumus, et inimene jätkab oma elu enam-vähem tavapärasel viisil ka pärast surma. Egiptlastel toimus surnukeha mumifitseerimine. Usuti, et midagi ootab neid peale surma ees. Mesopotaamia Mesopotaamia rahvad ei pööranud kuigi suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Mesopotaamias ootas kõiki rõõmutu oleskelu. Usuti, et midagi ootab neid peale surma ees. Teadusharud: Egiptus geomeetria(vajalik ehitustegevuseks), arstiteadus(pikaajalised kogemused surnute palsameerimisega) Mesopotaamia matemaatika, astronoomia(taevakehade liikumise järgi sooviti tulevikku
maailmakorraldus Maat. Süda, millel ei lasunud pahategusid oli Maadist kergem ja siis sai surnule osaks igavene elu. Kaalus aga patune süda Maadi üles, langes surnu saagiks õgijale, kes ühendas endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid omadusi. Usk surmajärgsusesse: usuti, et surnu jätkab oma elu enamvähem tavapärasel viisil ka peale surma. Seda aga ainult siis kui surnule said osas matuserituaalid, mis tema keha säilitasid. Surnukeha mumifitseerimine- spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega. Palsameerimine ehk muumia valmistamine oli aega ja täpsust nõudev protseduur. Surnu siseelundid ja peaaju eraldati, kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. See salviti sisse aromaatsete õlidega ja mähiti hoolikalt valgesse linasesse riidesse. Nii oli muumia valmis. Et muumiat
Neil päevil ei käinud nad suplemas ja pesid end vaevalt. Mehed lasid juuksed ja habemed pikaks kasvada, naised ei kamminud juukseid, ei värvinud silmi, nägu ega käsi. Endale tuhka pähe raputanud meeste- ja naistesalgad uitasid kaebelaule lauldes mööda linna ning ülistasid vaarao heategusid. Enne kuningliku koonlu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik "puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis Vana riigi ajal vaevalt muud oli kui surnu sisikonna kõrvaldamine ja tema mähkimine lõuendiribasse. Hilisem palsameerimisprotsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suuavamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka'le.
Templid suleti, jumalatele ei ohverdatud, pidustusi ei toimunud. Kogu leinaaja jooksul ei joonud egiptlased veini, ei söönud liha ega nisuleiba vaid toitusid ainult mustast leivast ja veest. Mehed lasid juuksed ja habemed pikaks kasvada, naised ei kaminud juukseid, ei värvinud silmi. Enne kuningliku koolnu matuseid toimusid mitmed tseremooniad. Esimene pidulik talitus oli kultuslik ,,puhastus", mille pidid läbi tegema ka kõik templisse sisenevad elavad. Siis toimus mumifitseerimine, mis tähendas surnukehast sisikonna ja ajude eemaldamist ning tema mähkimist lõendiribadesse. Hilisem protsess oli tunduvalt keerukam ja põhjalikum, kus peaosa etendas surnukeha neljakümne päevane erilises leeliselahuses hoidmine ja aromaatsete, roiskumist vältivate vaikudega immutamine. Viimasena viidi läbi suu avamise tseremoonia, mis pidi muumia eluga täitma. Nii valmis hävimatu eluase igavesti elavale hingele Ka´le.
Alljärgnevalt on toodud riigi tähtsamad andmed tabeli kujul. Table 1 Egiptuse tähtsamad näitajad (Wikipedia) 3 2 MITTEAMETLIKUD SÜMBOLID 2.1 Püramiidid, vaaraod, muumiad Egiptuse püramiidid kuuluvad antiikaja seitsme maailmaime hulka. Kõige kuulsamad on Giza püramiidid Kairos. Tänapäeval kutsutakse kõiki Vana-Egiptuse kuningaid vaaraodeks. Mumifitseerimine moodustas Vana-Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Figure 1Fotod: Vana-Egiptuse vaarao Tutanhamoni surimask ja muumia (Wikipedia) 4 1.1. Niilus, papüürus, kõrbed, palmid, kaamel, Punase mere läbipaistev vesi ja rikkalik veemaailm (kalad ja korallid) Egiptust iseloomustavad paljud erilised sümbolid. Maailma üheks pikemaks jõeks peetakse Niilust.
Eelkõige oli aga hädavajalik säilitada keha, sellele tuli tagada kindel kaitse iga kahjustava mõju eest. Ainult sel juhul, kui keha säilitati täielikult, võis pärast surma vabalt ringihõljuv hing igal ajal leida keha, mille juurde ta kuulus. 2 Uskumuse järgi pidi vaarao astuma mööda tohutut treppi päikeseni. Hiljem ehitati püramiidid siledaks lihvitud kaldkülgedega, nii et vaarao sai neid mööda taevani tõusta. Need ettekujutused ongi aluseks kahele tavale: surnukehade mumifitseerimine ja kindlusetaoline hauaehitus. Tuhanded elavad toodi ohvriks, et tagada ühele surnule igavest rahu ja surematust. 2 Helmut Piirimäe; ,,Inimene, ühiskond, kultuur I" XI klassi ajalooõpik; Tallinn ,,Koolibri" 1998 6 2. Astmikpüramiidid Esimesed püramiidid ehitati astmelistena ning nimetatigi astmikpüramiidideks.
kuningriigis. Jõukamad inimesed lasid enda kehad mumifitseerida ja asetada koos hauapanustega spetsiaalsetesse hauakambritesse. Kirstud asetati suurtesse kivikastidesse, 7 mida hiljem hakati nimetama sarkofaagideks, et kaitsda neid hauarüüstajate või näljaste metsloomade eest. 8 Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemine. Vana-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerivad preestrid eemaldasid maksa, kopsud, mao ja sisikonna ning asetasid need eraldi nelja väiksesse urni, mis kaeti kaitsejumala kujulise kaanega.Nad pesid surnukeha palsami viinaga ja katsid selle loodusliku kristallsooladega, et kuivatada niiskust. 40 päeva pärast võidsid palsameerijad keha õlidega ja
annaabi.ee 
