Sain vastuolu, mis tuleneb väitevastasest eeldusest. Seega valides 38 positiivset täisarvu, leidub nende seas vähemalt 2 sellist, mille erinevus on kõige rohkem 26. Need arvud alluvad Dirichlet' printsiibile. On olemas $ = 37 hulka, millesse tuleb jagada 38 arvu. Seega leidub nende hulkade seas vähemalt üks selline hulk, milles on rohkem kui üks element. ÜLESANNE 4 Kui doominonuppude sisu pole oluline, saame nendega katta 2xn suuruse malelaua viisil, kus on (n+1).Fibonacci arv. Põhjendus: Katsetan 1 3 J 3 6 korral. Tähistan paigutusviiside arvu 2xn ruudu korral -ga. J = 1, # = 1 J = 2, $ = 2 J = 3, % = 3 J = 4, & = 5 J = 5, ' = 8
Aed on tuntud oma uuenduslikkuse poolest, kus Shigemori küll ei ole kaotanud oma aia kujundamisel traditsiooniliselt loomise printsiipe, kuid mis oli väga ebatavaline lähenemine tol perioodil. Aeda planeerides kasutas ta samu traditsioonilisi võtteid ning tuntud elemente, kuid uues võtmes. Tema aias olid olemas kohustuslikud jalutusraja kivikesed, sammal, trimmitud põõsad kuid see kõik nägi väga ebatavaline välja. Jalutuskivikesete ruudud vahelduvad sambla ruudukestega, moodustades malelaua mustri. Selline kivide kasutus ei kandnud tavapärast praktilist eesmärki, kus jalutusrada peaks kusagile viima. Siiski mustri sujuv hajuvus aia tagumise osa suunas viib pilgu eemal asuvatele vahtratele. Samamoodi on ebatavaliselt ranget geomeetriat kasutatud põõsaste trimmimisel. Samblaaed on tuntud kui moderniseeritud variant kontrollitud jaapani aiast. Võib ütelda, et see on muutunud tähenduslikuks sümboliks maastikukujundamise maailmas. Shigemori looming
lühikesed kuni poolpikad juuksed. Erinevate tööde tegemisel juuksuritöös kasutatakse juuste jaotamisel jaotusjoontena A- ja B-telge. A-telg on otsejaotus, mis algab juuksekasvupiirist otsmikult pea keskelt ning läbib pöörise ja lõpeb juuksekasvupiiril kaelal. A-telg jaotab pea paremaks ja vasakuks pooleks. B-telg on otsejoon, mis kulgeb üle pea kõige kõrgema osa ühe kõrva tipust teise kõrva tipuni. Soengurulle hakatakse keerama pealaelt. Esimesse rulliritta kuulub malelaua rullikeeramisskeemi kasutamise korral ainult üks rull. Juuksekasvupiiri äärest soengurulli pikkuselt ja läbimõõdu paksuselt eraldatakse sirge joonega esimene juuksesalk. Juuksesalk kammitakse läbi ja pingutatakse näo poole, s.t. esimene rull keeratakse ette suunatud kohevusega. Soengurull asetatakse juuksesalgu otsa. Soengurull keeratakse enda poole pea suunas. Rulli keeramise aegu pingutatakse juuksesalku ühtlaselt näo poole. Rullinõelaga kinnitatakse soengurull.
Senat- Juhtis riiki, amet eluaegne. Miks oli magistraate 2? Kuna nad kontrollisid üksteist. Diktaator- Valiti pooleks aastaks, kui tekkis sõja olukord. Rooma tekkimine- Romulus ja Remus visati jõkke, vool kandis nad kaldale, emahunt võttis nad oma hoole alla, kuni karjus nad naisega omale võtsid. Kukutasid valitseja võimult, läksid tülli. Romulus tappis Remuse ja ehitas linna üksinda edasi. ( Lühikokkuvõte sellest) Mis asjaoludel oli Rooma armee edukas? · Sõdurid paiknesid malelaua ruutudena ja see võimaldas neil võidelda ka künklikul maastikul. · Kõrgel tasemel varustus. Kuidas oli Roomale kasulik ,,Jaga ja valitse'' põhimõte? · Erinevate piirkondade ning rahvastega sõlmiti erinevad kokkulepped, mistõttu oli Roomal edu suur. · Roomlased ei seganud ennast allutatud riikide siseasjadesse. · Rooma kehtestas erinevaid tingimusi, mille pärast polnud keegi Rooma peale vihane. Mis tähtsus on Rooma õigusel?
1. Koe Koeripsile on iseloomulikud piki kangast ripsijooned. 2. LõimeLõimerips saadakse nii, et lõimega kaetakse järjest mitu koelõnga, lõimkatted on pikemad. Lõimeripsile on iseloomulikud risti kangast ripsijooned /raised lines, ridges/. Panama e. ruutsidus (labase tuletis) Panama sidusel ristuvad lõime- ja koelõngad labaselt kahe- või kolme kaupa. Panama sidusega riide pinnal vahelduvad malelaua kujuliselt asetsevad ruudud. Murdnurktoimne või nurktoimne (toimse tuletis) KOMBINEERITUD SIDUSED: Kreppsidus Kreppsidused koosnevad lõim- ja kudekatetest, mis moodustavad peeneteralise riide pinna. (kreppkeerd-väga tugev keerd) Diagonaalsidus Diagonaalsidusega kangastele on iseloomulik peenike diagonaalne reljeefne triibustik Vahvelsidus Vahvelsidusele on iseloomulikud ruudukujulised kärjed.
Ateena linnriigis: valitsesid strateegid, ametnikele maksti palka, demokraatlik riigikord. 5. Rooma sõjaväe korraldus- lühiiseloomustus. Sõjaväes pidid teenima kõik mehed alates 17. eluaastast. Sõjaväe peamise osa moodustas raskelt relvastatud jalavägi, mis koosnes isikliku varustusega teenistusse tulevatest Rooma kodanikest, peamiselt talupoegadest. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes 5000 mehest. Rooma leegion rivistus malelaua ruutudena asetatud allüksustena. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. 6. Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel. 3 sõda, sajand, iseloomustus. Esimene Puunia sõda (264 241 eKr) peeti peamiselt Sitsiilias ja merel. Roomlased rajasid tugeva laevastiku, sundisid Kartaago rahu paluma. Roomast sai tugevaim riik Vahemere lääneosas. Teine Puunia sõda (218 201 eKr) Kartaago väepealik Hannibal tungis Itaaliasse ja purustas
kolme kaupa. Lõimerapoor alati võrdne koerapooriga. Riide pinnal vahelduvad malelaua kujuliselt asetsevad ruudud. Nt, oxford, kanvaa. Murdnurktoimne Kui tasakaalustatud toimse siduse
Minoiline Minose või Kreeta Trieer aerude ja purjede jõul (kultuur) 3000-1400 eKr liikuv Vana-Kreeka sõjalaev Lineaarkiri savitahvlitele 500eKr kirjutatud silpkiri Sümpoosion - Vana-Kreeka Minolise/Mükeene kultuuri ajast koosviibimine veinijoomisega ja Barbar - võõramaalane, kes intellektuaalse vestlusega (sünd, rääkis kreeklastele arusaamatut pulm, matus vms) keelt Patriarhaalne ühiskond, kus Hellen - Kreeklaste nimetus võim ja otsustamine on iseendile perekonnapea ehk isa käes Hellenism - antiikaja ajaloo- ja Matriarhaalne - kultuuriperiood (A. Suure surm Hetäär - haritud ja sotsiaalselt Egiptuse langemine Rooma võimu tunnustatud prostituut, ülalpeetav alla) 323-30 eKr naine Vana-Kreekas Alfabeet - tähestik Draama - tõsise konflik...
Linnriik Riigiametnikele maksti palka Rahvakoosolekud käisid regulaarselt koos 5. Rooma sõjaväekorraldus- Kuni 2. saj lõpuni eKr maakaitsevägi (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad), mis kutsuti kokku vajaduse korral. 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 aastased mehed moodustasid reservi. Peamine väeüksus Rooma leegion koosnes umbes 5000 mehest (leegionärist). Leegion koosnes omakorda allüksustest ehk maniipulitest. Asetus oli malelaua ruutudena, mis võimaldas suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Ratsavägi oli nõrk, sest ei tuntud sadulat ega jaluseid. Kasutati arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Vaenlase territooriumitele rajati tugevaid sõjaväelaagreid. Leegioni sümboliks oli kuldne kotkas. Kotkaga lipu kaotamisel ootas sõjaväelisi ees detsimeerimine. 6. Puunia sõjad: Esimene Puunia sõda- 264-241 eKr, Kartaago kaotus, roomlaste võit. Kartaagol tuli osa
Fovism ja ekspressionism- 20 saj. esimene kunstivool, on väljenduskunst, parist prantsusmaalt. Fauve- tägcndab kiskjal.~1904 Prantsusmaa- prantslased on rõõmsameelsed kunstis. värvid ja jooned sõltuvad kunstniku meeleolust. Sakslased väljendavad kurbust, surina. invaliide jnc.Emil nolde. Oskar Kokoschka. Erust Ludwig Kirchcn. Henri Matisse(1869-1954)vänidja jooned ei sõltu loodusest, vaid meeleolust ja teistest värvidest lõuendil.Tegi liikuvate kehade piirjooni, andis edasi kontrastsete värvidega. A.Dcrain ja H. De Vlaminc käsul. Eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminci eeskujuks oli van Goglü looming Ekspressionistid. Naivism- 2Ü.dal sajndil toimub tohutu nihe tänu ibtograafialc.Tahavad teha inimeste kuju täpselt aga ei oska(figuurid moonutatud)Eestis tegelevad eestlastest meremehed. Ei osata anda maali südavust-maalitakse plakatilikult e. dekoratiivselt.Tihtipcale muinasjutuliselt.Paul Kondas. Jaan Oad. Maurice Utrill...
Ripssidusega riided on pehmemad, ja suure tiheduse tõttu suurema tõmbekoormusega kui vastava struktuuriga labased riided. Lõimerips Erinevus koeripsist: koega kaetakse mitu (labase tuletis) lõimelõnga, ripsijooned on risti kangast. Panama ehk Lõime- ja koelõngad ristuvad labaselt kahe või ruutsidus (labase kolme kaupa, moodustades malelaua kujuliselt tuletis) asetsevad ruudud. Ruutsidusega võib saada suure tihedusega, küllaldase pehmusega ja elastsusega riiet. Lõimerapoor on alati võrdne koerapooriga. Märkus. Skeem on illustreeriva tähendusega. Murdnurktoimn Toimejoonte suund muutub, tavaliselt täisnurga all. e (toimse tuletis) Suuna muutmise tagajärjel tekib mitmekujuline hambuline muster
lokaalsed väljasuremised). Robert MacArthur & Edward Wilson: tasakaaluline liigirikkuse teooria. Lisamõjud lokaalsele immigratsioonile ja ekstinktsioonile. Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia mudel. Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused. Jäänukpopulatsioond ja väljasuremise võlg. Liikide olemasolu-puudumine suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega. Liikide valik immigratsioonil ja ekstinktsioonil. Pesastunud ja malelaua liikide leviku mustrid. Saarte seos liigitekkega, "liigipump". Saarte evolutsioonilised eripärad (gigantism, kääbustumine, lennuvõimetus, taimede puitumine jne.). Looduskaitse biogeograafia. Üks suur või mitu väikest kaitseala (SLOSS) käsitlus. Taksonite harulduse tüübid (Rabinowitzi jaotus). "Linné puudujääk" ja "Wallace'i puudujääk" looduskaitse biogeograafias. Looduskaitse biogeograafia kaks lähenemist: esindatus ja "kuum punkt".
väiksema läbimõõduga rullile. Rullinõelu hakatakse panema kõrva ees oleval osal ülalt suunaga allapoole. Analoogiliselt keeratakse keemilise loki rullid vasaku kõrva tagusel ja kõrva ees oleval osal. Seitel külje peal keerad keemilise loki rullid Juuste jaotamine osadeks ja keemilise loki rullide keeramise järjestus Seitel külje peal keemilise loki rullide keeramise skeem Malelaua rullikeeramisskeem Eelteadmised See rullikeeramiskeem sobib kliendile, kes kannab juukseid üle pea ja kellel on hõredad juuksed. Selle skeemi järgi võib keerata keemilise loki rulle naistele, kel on lühikesed kuni poolpikad juuksed. Sellise rullikeeramisskeemi järgi keemilisi loki rulle keerates jääb rullide vahesid vähem näha. Juuste jaotamiseks erinevate tööde tegemisel kasutatakse A-telge ehk otsejaotust. Keemilise loki rulle hakatakse keerama pealaelt.
nõukogu senat, nobiliteet, kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda, armee tegi aja jooksul muutusi, armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest, roomlastel oli võimas laevastik, parimad kindluse piirajad, milleks kasutati katapulte, sõjaväkke hakati värbama provintside elanikke, peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest, kus rivistuti malelaua ruutudena asetatud allüksustena, õigus riik toimis seaduslikul alusel ning oli õigusriik, kodanikud olid seaduse kaitse all, kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seaduseandjale, seadusandlus sai alguse 12 tahvli seadustest ja lähtus pretsedentidest, roomaõigus on tänapäeva euroopa õigussüsteemi aluseks, provintsid ida provintsis oli kõrge kultuur, jõukad linnad, kõneleti kreeka keelt, heal tasemel kaubandus, eksporditi kasitööd jaluksustooteid, lääne provintsi oli
Keiser oli jumalaseisuses. Senati osa riigivalitsemises Rooma kuningriigis: Senat valitses koos kuningaga Rooma vabariigis: *Tähtsal kohal, tegi kõik tähtsad otsused. Senat pm valitseski. *Senat valis konsulid Rooma keiserriigis: Polnud mingeid õigusi, keiser valitses üksi. Senatist sai aunimetus. Rooma sõjavägi Peamine sõjaüksus oli leegion. Seal oli umbes 5000 meest, kus olid mehed, kes peale sõdimise omasid ka muid oskusi: ehitamine, ravimine jne. Rühmad marssisid malelaua kujuliselt. Sõjaväkke võeti ka alistatuid rahvaid. Kui nad ühinesid sõjaväega, said nad Rooma kodakondsuse. Sõjaväe teenistus kestis 25 aastat. Rooma linn hiilgeajal Rooma linnas elas hiilgeajal üle miljoni inimese. Linna keskpunktiks oli Foorum. Linnas oli palju erinevaid templeid, sealhulgas kõigile jumalatele. Kõikide jumalate tempel oli Paneton. Linnas oli ka kortermajad, keisrid lasid enda auks teha triumfikaari. Vesi toodi linna
õppimine, mõtlemine, vajadused, ühingud aga juttu on ka loomade kojutulekust, loomapsühholoogia ajaloost. Raamatus on võrreldud ka ahvi ja inimest. Väga palju on toodud huvitavaid näiteid ühe nähtuse kohta ja illustreerivaid jooniseid on samuti huvitavad. Nüüd toon välja mõned huvitavamad kohad ja katsed raamatust. Loomade taju · Värvide nägemine. Kuidas teha kindlaks, kas mesilased eristavad värve? Tehakse katse, kus võetakse suurem laud ja sellele pannakse malelaua mustri järgi erineva heledusega halle paberilehti. 1 ruut tehakse sinine. Igale ruudule pannakse taskukellaklaas ning sinisele lehele pannakse klaas koos suhrukveega. Varsti hakkavad mesilased sellele lendama, aga katse jooksul muudetakse pidevalt ruutude asukohta ning enam pole sinisel ruudul klaasi veega, vaid kõik on tavalised klaasid. Vaadatakse, kas mesilased leiavad nüüd üles sinise lehe, millele nad enne koguaeg lendasid.
1777 1855 Lugu 9-aastasest koolipoisist Gaussist, kes õpetaja korralduse: leida kõikide naturaal-arvude summa, täitis silmapilkselt. Legend malelauast Teatavasti leiutati male 1 2 4 8 16 32 64 Indias. Legend: rikas vürst lubas täita mängu leiutaja soovi anda talle malelaua 1.ruudu eest ühe nisutera, 2. eest kaks, 3. eest neli iga järgmise eest kaks kor- da rohkem teri kui eelmise eest. Kuigi soov tundus ole- vat tagasihoidlik, ei olnud seda võimalik täita. Miks? Täida tabel aritmeetilise jada kohta Ül.nr. a1 d n an Sn 1 1 2 10
tema ettepanek riigistada linna kasvuks vajalikud maa-alad, sest see andis võimaluse reguleerida maa hindu ning kontrollida linna kasvu. Londonis puuti äärelinnade hoonestamisel leida uusi lahendusvõtteid. Inglismaa 19.sajandi linnaehituslikke otsinguid kroonis sajandilõpul Ebenezer Howardi mõttetöö tulemusena ilmavalgust näinud aedlinna idee. 4. Mis oli isloomulik USA linnaehitusele? 1) Katkematu linn 2) Aluseks regulaarne malelaua taoline võrgustik, kus iga 250 m tagant suunduvad piki saart põhjakirde suunas sirgaed avenuud, mida iga 85 m tagant lõikavad läbi nendega ristsuunalised tänavad 3) Järjest rohkem hakati Manhattani umber eeslinnu rajama 4) Rajati suured kaubanduskeskused äärelinnadesse, autoteede vahetuslähedusse 5) Chicagost sai ka pilvelõhkujate sunnilinn 6) Rajatud regulaarse planeeringu põhjal, enamiku linnade keskosa on hoonestatud kõrghoonetega
Lisaks kuulusid sinna ka ratsaväeüksused. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, nelinuksest kumerast kilbist, üsna raskest viskeodast ja lühikesest sirgest mõõgast. Võistluse algul heitsid leegionärid paarikümne sammu kauguselt vaenlase pihta oma oda ja astusid seejärel mõõgaga lähivõitlusse. Rooma leegion rivistus väksete ristkülikutena, mis asetseid üksteise suhtes nagu malelaua ruudud. See rivistus andis roomlaste taktikale paindlikust, võimaldades võidelda ka künklikul maastikul ning tuua vsinud ja kaotusi kandnud üksuste asemele uusi ja puhanuid otse lahingu käigus. Roomlased kasutasid katapulte(kivi- ja nooleheitemasinaid), müürilühkujaid, piiramistore, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. 8) Mis iseloomustab Rooma õigust? Rooma impeerium oli õigusriik, roomlased panid aluse õigusteadusele. Nii riigikorraldus
Konsul 2tk, omasid kõrgemat tsiviilvõimu ja sõja ajal juhatasid vägesid. Latifundium suurmaavaldused, kus kasvatati oliivipuid ja viinamarju. (orjatööl baseeruvad) Provintsid alistatud maad väljaspool itaaliat. Jaga ja valitse rooma poliitika provintsides lähtutud põhimõte. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest), raskerelvastusega jalavägi, kergrelvastusega jalavägi, ratsavägi. Maniipul leegioni lahingurivistus (ristkülikukujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Suur rahvasterändamine mitmed germaani rahvad asusid rooma riigi aladele, pagedes sõjakate hunnide eest. Vabakslastud tasu eesti endale elatist teenivad orjad. (kuulus ikka peremehele, aga elas vaba inimese kombel) Foorum pidulik välisilme, turuplats Panteon kõigi jumalate tempel Triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna Termid avalikud sauad, kus sa tegeleda ka kultuuriga (raamatukogu)
Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. Ühiskond ja eluolu: · Enamik talupojad. Maaomanikud, rentnikud. · Latifundiumid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused. Toodang müügiks. Aja jooksul muutusid isemajandavateks suurmõisateks. · Arenenud linnad
See leiti El- Mahasnast ja kujutab endast savist nikerdatud mängulauda (pilt nr 2). Varasematel aegadel on ka eestlasi lauamängud huvitanud, aga eestlasi ei saa pidada lauamängude veteranideks. Siiski on vähemalt keskajast saati ka siin armastatud neid mängida. Eelkõige just trips-traps-trulli, veski ja jahi sarnaseid lauamänge. Lauamänge on kasutatud ka otstarbekatel eesmärkidel. Näiteks vanasti kasutati malelaua taolist alust sõjastrateegia planeerimiseks. 2 Lauamänge on viit erinevat liiki: 1. Joondamismängud (pilt nr1), kus on eesmärgiks moodustada oma mängunuppudega katkematu rida (kõige tüüpilisem) või mõni muu kujund nagu näiteks gomoku ja trips-traps-trull. 2. Sõjamängud (pilt nr 3), kus on eesmärgiks võtta ära vastase nupud nagu näiteks male ja kabe. 3
(Bannikov et al, 1985.) Anakonda Maailma suurim madu anakonda (Eunectes murinus) asustab kogu troopilist Lõuna- Ameerikat ida pool Kordiljeere, aga ka Trinidadi saart. Täiskasvanud anakonda keskmised mõtmed on 5 6 m, kuid harva esinevad kuni 10 m pikkused isendid. Suuruselt unikaalne usaldusväärselt mõõdetud isend Ida-Kolumbiast oli 11m 43 cm pikk. Anakonda kere põhivärvus on hallikasroheline, suurte tumepunaste ümmarguste või piklike laikudega, mis paiknevad malelaua ruutudena. Kere külgedel kulgeb rida väikesi heledaid laike, mida ümbritseb must rõngas. Selline värvus varjab suurepäraselt anakondat, kui ta peitub, lebades vaikses jõekäärus, kus hallikasrohelises vees ujuvad pruunid lehed ja vetikapuhmad. Oma saakloomi jahib ta luurates tagasihoidlikes nurgakestes. Tema saakloomad on mitmesugused imetajad, kes tulevad joomiskohtadesse, veelinnud, mõnikord ka kilponnad ja noores kaimanid
Malekellad, mõtlemisajad ja ajakontrollid Kommentaariks malekoodeksi 6. artiklile Veidi ajaloost. Veel 1851.a. Londonis peetud esimesel rahvusvahelisel turniiril võis käike piiramatult mõelda. Juba siis tajuti, et nii on väga ebamugav, ja kümmekond aastat hiljem ilmus malelaua kõrvale liivakell. Kuivõrd sellega sai piirata vaid ühe käigu mõtlemisaega, oli vaja teha veel üks samm. 1883.a. Londoni turniiril mängiti juba Manchesteri inseneri Thomas Wilsoni poolt konstrueeritud kahe numbrilauaga kelladega., mille kahest poolest võis korraga töötada ainult üks. Nii võis määrata kindlaks summaarse mõtlemisaja hulgale käikudele. Esimesel ametlikul MM-matšil (1886) tuli teha esimese 2 tunniga 30 käiku ja seejärel 15 käiku tunnis.
· Seotud levikuga osade vahel Väljasuremise võlg Liikide esinemine saarel · Saare suurusest sõltuvad · Saare isolatsioonist sõltuvad Liikide valik saartel · Liigirikkus saartel väiksem · Taksonoomilised rühmad Samades proportsioonides harmooniline Erinevates proportsioonides disharmooniline · Väljasuremine on valikuline Liikide leviku mustrid · Pesastunud liikide muster · Malelaua liikide muster erinevad liigid püüavad üksteist vältida · Saarte suurus ja isolatsioon tähtsamad Pesastunud liikide muster · Biootilised interaktsioonid tähtsamad Malelaua muster Osad liigid vaid suurtel saartel Osad liigid vaid liigivaestel saartel Ohtruse kompensatsioon Nisside nihked Evolutsioon saartel Saarte evolutsioonilised eripärad · Lennuvõimetus kiivi, todo
*enne roomlasi tsivilisatsiooni tekke staadiumis *linnu vähe *põllumajanduslik üldilme · Idaprovintsid *Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus *kõrge kultuur, jõukad linnad *eksporditi käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse *kõneldi peamiselt kreeka keeles · Sõjaväekorraldus *peamine väeüksus leegion - umbes 5000 meest *koosnes raskerelvastusega jalaväelastest *rivistuti malelaua ruutudena asetatud allüksustena *lisaks ratsavägi ja laevastik · Rooma õigus *riik toimus seaduslikul alusel *seadused määrasid kindlaks riigikorra ja kohtupidamise *kodanikud olid seaduste kaitse all *kodanike ei tohtinud ilma kohtupidamise süüdi mõista ega karistada *kodanikel oli õigus kaevata edasi kõrgemale seadusandjale *kujunes välja õigusteadus: -juriidiline terminoloogia -juristid
Olulisimad teemad Globaalne (taimede) liigifond Liigifond – selle moodustavad liigid, mis suudavad antud koosluses elada (keskkonnatingimused on sobivad) ning mis on ümbruses olemas. Taimede globaalne liigifond (elurikkus?) on vähenemas. Seotud ->Tume elurikkus (inglise keeles dark diversity) on looduskoosluses esineva liigifondi puudolev osa. Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.[1] Eluslooduse organiseerituse tasandid Molekulaarne tasand(biomolekulid),rakuline tasand,Kude,elund ehk organ,elundkond ehk organsüsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kli...
Hilje m m o odustus selle jaotuse alusel kaks eraldi keisririiki. Rooma sõjavägi 14.10. Vallutuste ja refor mide käigus kujunes roo ma sõjavägi järjest tugeva maks. S õjaväes oli pea mine roll jalaväel ja olulisel kohal olid : distsipliin , paigutus ja lahingu taktika. Jalav äe põhiüksusteks olid : kohort ja leegion (oli umbes 6000 m e e st, igas leegionis oli 10 kohorti). Erinevalt varase mast traditsioonist paigutusid leegionid lahinguväljal malelaua mustrit järgides. Se e muutis leegioni liikuvaks ja paindlikuks ja maastiku suhtes v ähe m nõudlikuks. Rooma keisririik(30e.Kr.-476p.Kr.) Augustuse valitsusaeg oli stabiilne ja rahulik , nii ei avaldatud ka eriti protesti , kui Augustus valitses ainuisikuliselt. A m etlikult oli Roo ma endiselt vabariik , tegutses ka senat, kuid tegelik või m kuulus keisritele. Augustus kasutas tiitleid enda kohta ,,Princeps" ja ,,I mperaator"
Antonius, kes kõrvaldasid Caesari tapjad. Kui nad tülli läksid puhkes uus kodusõda, Antonius sõlmis liidu Ptolemaioste soost Kleopatraga, saades ülemvõimu merel, otsustava lahingu ta siiski kaotas. 31 eKr loetakse vabariigi lõpuks. Rooma sõjavägi muutus järjest tugevamaks. Peamine roll jalaväel. Olulisel kohal olid distsipliin ja lahingutaktika. Leegion-peamine väeüksus(6000 meest) koosnes kohortidest. Leegionid olid malelaua mustris, mis andis sõjaväele paindlikkuse. Mariuse sõjaväereform: Kui varem koosnes sõjavägi talupoegadest, kes läksid sõtta oma varustusega, siis Marius lõi palgasõdurite armee, mis koosnes elukutselistest sõjameestest, kes said selle eest oma väepealikult palka ja teenisisd armees aastakümneid. Selline armee oli võitlusvõimelisem . Sõjameestele ei linud korda aga Rooma linnas toimuv ja see andis väepealikule suure võimu. Väepealikel tekkis tahtmine ise asju otsustada
seega algusest peale roomalikud. Rooma armee Neil oli võimas laevastik, roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes 5000 mehest, peamiselt raskerelvastusega jalaväelastest. Rooma leegion rivistus väiksematesse malelaua ruutudena asetatud allüksustesse. Leegionäri relvastusse kuulusid, kiiver, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsmed, kilp, viskeoda ja sirge mõõk. Rooma õigus Kõik Rooma kodanikud olid seaduse kaitse all. Neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ega karistada. Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadustest.
Põhiosa moodustas raskerelvastuses jalaväelased. Lisaks kuulusid leegioni ka ratsavägi, kuid nemad täitsid teisijärgulisi ülesandeid-kaitsesid jalaväge kõülgedelt, käisid luurel ja jälitasid võidetud vaenlast. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, nelinurksest kumerast kilbist, viskeodadest ning lühikesest sirgest mõõgast. Sõjajalal rivistuti väikesteks ristkülikuteks, mis asetsesid teienteise suhtes nagu malelaua ruudud. Roomlased pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist ning olid sel ajal parimad kindlusepiirajad. Nad kasutasid katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Augustuse ajast koosnes alaline sõjavägi 25 leegionist, mis paigutati peamiselt keisririigi piiridele.Tähtsaks sai rajakaitse. Rooma õigus Rooma impeerium oli õigusriik. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale. Keiser oli
Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis-kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. 25.RELIGIOON. Traditsioonid ja võõrmõjud. Pärimusi kirjutati üles alles 3saj eKr. Eeposeid pühendati peamiselt Puunia sõdadele. Jumalad samastati kreeka omadega, mille mõjud suurenesid kreekast toodud sõjasaakidega
1584. aasta alguskuudel haigestus tsaar tõsiselt. Ta kutsus kokku 60 astroloogi, et saada teada oma täpne surmapäev. Astroloogid ütlesid, et ta sureb 18. märtsil. 17. märtsil ta hoiatas neid, et kui ennustus ei täitu, saadab ta nad kõik tuleriidale. Määratud päeva hommikul oli Ivan veel küllalt tugev, et võtta vanni. Kestev soojas vees lebamine leevendas tsaari alalisi seljavalusid, teda kuuldi isegi laulvat. Pärast vanni heitis ta voodisse ning käskis malelaua mänguks valmis seada. Äkki karjatas ta valjult, langes selili voodile ning oligi surnud. Ivan maeti Kremlisse Arhangelski (Peaingel Miikaeli) kirikusse tapetud poja kõrvale. 1960. aastatel avati tema haud ja nõukogude teadlased leidsid tema säilmetest märkimisväärsel hulgal elavhõbedat, mis viitab mürgitamisele. Eelkõige kahtlustatakse selles tema peamisi nõuandjaid Boriss Godunovi ja Bogdan Belskit. Kolm päeva enne oma surma oli Ivan püüdnud
Peatükk 22 Vabariik res publica - "avalik asi" -->vabariik patriitsid +plebeid =Rooma rahvas =võrdsed õigused Aristokraatlik riigikord riiki juhtisid magistraadid ja senat (tuntud, jõukad, pühenduvad), seega riiki juhtis kitsas perekondade ring nobiliteet. Magistraadid - igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist - valiti üheks aastaks - ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (2) kõrgeimad magistraadid, sõja ajal juhtisid armeed Preetorid (8) sõjavägi, õigusemõistmine, konsulite asendajad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, veto otsusele Senat Riiginõukogu, koosnes 300 liikmest e senaator...
kodusõjad. 30 eKr võttis Octavianus ainuvõimu (+ nime Augustus) ja vabariigist sai keisririik. Armee Võimas sõjalaevastik, müürilõhkujad, piiramistornid, katapuldid -->roomlased olid parimad kindluse piirajad, oskasid kaitsta oma sõjalaagreid. Keisririigi ajal pidid nad aina rohkem piire kaitsma ja nii tekkis piirikaitsevöönd limes Romanus (ld k "Rooma piir"). Peamine väeüksus oli leegion (5000 in) raskerelvastusega jalaväelased. Malelaua üksused. Riiklik korraldus keisririigi ajal Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest, riigi juhtimine koondus keisri kätte. Senat oli valitseja nõuandja ja magistraadid viisid otsuseid ellu. Senatisse tõusid Itaalia aristokraatia esindajad. Munitsiipiumi staatus linnades: elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linn säilitas kohaliku omavalitsuse Majanduse arengu ja romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte suurde rühma:
immigratsioonid ja lokaalsed väljasuremised). Robert MacArthur & Edward Wilson: tasakaaluline liigirikkuse teooria. Lisamõjud lokaalsele immigratsioonile ja ekstinktsioonile. Dünaamiline ookeanisaarte biogeograafia mudel. Saarestikud. Metapopulatsioonid ja metakooslused. Jäänukpopulatsioond ja väljasuremise võlg. Liikide olemasolu-puudumine suuruse/isolatsiooni graafikul, seos looduskaitsega. Liikide valik immigratsioonil ja ekstinktsioonil. Pesastunud ja malelaua liikide leviku mustrid. Saarte seos liigitekkega, "liigipump". Saarte evolutsioonilised eripärad (gigantism, kääbustumine, lennuvõimetus, taimede puitumine jne.). Isora isoleeritud keskkond · Meresaared · Isoleeritud kooslused o Mäetipud o Järved o Looduskooslus kultuurmaastikus Saarte jaotus · Mandrilised o Eristunud mandritest koos elustikuga o Madagascar, Uus-Meremaa, Briti saared · Okeaansed
elementde korrutisega. 9)Ruutmtxte korrutamisel kehtib lABl=lAllBl . Deti arvutamist lihtsustab veelgi arendusvalemite kasutamine. Miinor: Mtx A=(aij) elemendi aij miinoriks Mij nim det, mis saadakse mtxi A det-st i-nda rea ja j-nda veeru eemaldamisel. Elemendi a ij alamdetks ehk algebraliseks täiendiks nim arvu Aij=(-1)i+j*Mij. Suurust (-1)i+j nim elemendi aij algebralise täiendi Aij märgiteguriks. Kui mtx A asendada iga element temale vastava alamdeti märgiteguriga saadakse nn malelaua muster. Arendusteoreemid. Olgu antud n-järku ruutmtx A=(aij) kuulub Rnxn ning olgu Aij elemendi aij alamdet;Võttes arendusteoreemides i=j, saame nn arendusvalemid.Det arendus i-nda rea järgi: detA=ai1Ai1+..+ainAin .Det arendus j-nda veeru järgi: detA=a1jA1j+..+anjAnj. Det-de arendusvalemeid kasutatakse deti arvutamiseks. Otstarbekas on arendada nende ridade/veergude järgi, mis sisaldavad palju nulle. Det arvutamine. Kasutades ülaltoodud omadusi saab det arvutada järgmise algoritmi
· Kergrelvastusega jalavägi (1200) · Ratsavägi (300) · Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. c. Relvastus · Viskekoda ja lühike mõõk. · Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. d. Võitlustaktika: · Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) e. Sõjatehnika · Head kindlusepiirajad. · Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu 1. Seisused a. Senaatoriseisus: · Algul Rooma senaatorid. · Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia · Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. · Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. b. Ratsanikuseisus:
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
saj lõpuni eKr moodustati maakaitseväe põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid erinevatesse väeliikudesse jagatud vanuste järgi- 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere – välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 – 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud
saj lõpuni eKr moodustati maakaitseväe põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid erinevatesse väeliikudesse jagatud vanuste järgi- 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt lõppenud
saj lõpuni eKr moodustati maakaitseväe põhimõttel (kodanikel oli kohustus muretseda endale relvad) ning kutsuti kokku vajaduse korral. Mehed olid erinevatesse väeliikudesse jagatud vanuste järgi- 17-45 aastased osalesid aktiivses sõjategevuses ning 45-60 mehed moodustasid reservi. Rooma sõjaväe peamiseks väeüksuseks oli ~5000 mehest koosnev leegion (ld k legere välja valima), mis lahinguväljal asetus väiksemate allüksustena (maniipulitena) justkui malelaua ruutudena, võimaldades suuremat liikuvust ka keerulisel maastikul. Roomlased kasutasid hellenistlike riikide eeskujul arvukalt katapulte, piiramistorne ja müürilõhkujaid. Alates I Puunia sõjast (264 241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva sõjalaevastiku. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Võidukalt
tähtsamaks omaduseks, mis teda elututest objektidest eristas, liikumist, tekitasid robotid tõelise sensatsiooni. Üheks suurimaks ja tuntuimaks mehhaaniliste kujude valmistajaks peetakse Wolfgang von Kempeleni, kes elas aastatel 1734-1804. 1770-ndal aastal avas ta koguni ,,Automaatide kabineti". Kõige tuntum sealsetest eksponaatidest kandis nime 14 ,,Maletaja" (või ,,Türklane") ning kujutas endast malelaua taga istuvat türklast. Seda publikule demonstreerides riietas Kempelen maletaja lahti ning avas laua all olevad luugid, et kõik saaksid veenduda tegu on tõesti automaadiga. Seejärel alustas türklane vabatahtliku vastasega mängu ning võitis alati. Kempelen rändas ,,Maletajaga" läbi pea kogu maailma ning kuulus automaat võitis isegi selliseid tähtsaid päid nagu Katariina II, Napoleon I ning Maria-Theresa.
Ida poolsetel aladel olid ülekaalus väike talupojad. Läänes ja Itaalias tekkisid orjatööl põhinevad suurmaa valdused. Rooma sõjavägi Väeüksuseks oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest. Augustuse ajast alates koosnes Rooma sõjavägi 25'st leegionist. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarnuki- ja põlvekaitsetest, nelinurksest kumerast kilbist, viskeodast ja lühikesest sirgest mõõgast. Leegion rivistus väiksemate ristkülikutena, mis asetsesid nagu malelaua ruudud. Kasutati katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. 4.4 Ühiskond & eluolu Seisused 1. Kõige kõrgemal astmel asus pärilik senat-aristokraatia. Senaatorid olid suurmaaomanikud. Senaatori võis ära tunda valget rüüd ehk toogat ehtiva punase värvi järgi 2. Ratsanikuseisuse moodustasid rikkad ja mõjukad inimesed, kellel oli piisavalt vahendeid ratsahobune muretsemiseks. Nad tegelesid kaubandusega ja olid kohtunikud.
Idaprovintsid olid rikkad(enamasti kreeka keel). Lääneprovintsid olid roomalikustunud, madalam arengutase. Armee. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik, kindlusi piirati katapultidega,müürilõhkujaid ja piiramistorne. Õpiti kasutama muldvalle ja palktarasid. Keisririigi aeg kaitsti rohkem kui vallutati-piirikaitsevöönd-limes Romanus-Rooma piir.Itaalias oli vaid keisri ihuvägi. Sõjaväe peamine üksus oli leegion(5000meest,raskerelvastus,jalavägi), malelaua ruutude allüksustena.Võimaldades vahetada üksusi ja liikuda mäestikulgi.Leegionis- kergerelvastusega jalamehed,ratsaväeüksused.ratsavägi kaitses jalaväge küljelt, tegi luuret ja jälitas vaenlast. Võidukaid väepealikke autasustati triumfidega. 25.RELIGIOON. Traditsioonid ja võõrmõjud. Pärimusi kirjutati üles alles 3saj eKr. Eeposeid pühendati peamiselt Puunia sõdadele. Jumalad samastati kreeka omadega, mille mõjud suurenesid kreekast toodud sõjasaakidega. Kreeka- ja
Võitluse algul heitsid leegionärid paarikümne sammu kauguselt vaenlase pihta oma oda ja asusid seejärel mõõgaga lähivõitlusse. Leegioni koosseisu kuulusid ka kergeltrelvastatud jalamehed ja ratsaväeüksused, kuid nende osa jäi teisejärguliseks. Ratsavägi kaitses jalaväge külgedelt, teostas luuret ja jälitas võidetud vaenlast. Erinevalt Kreeka ja Makedoonia jalaväest ei rivistunud Rooma leegion mitte pikkadesse sirgetesse viirgudesse (faalanksina), vaid väiksemate, justkui malelaua ruutudena asetatud ristkülikukujuliste allüksustena. See muutis roomlaste taktika paindlikuks, võimaldades võidelda ka künklikul maastikul ja lubas lahingus väsinud ja kaotusi kandnud üksustel taanduda ning nende asemel tahumisest linist uutel võitlusse minna. I Puunia sõja ajast alates oli roomlastel võimas sõjalaevastik. Suurt tähelepanu pöörati ka sõjatehnikale. Laevastiku ja sõjatehnike osas võtsid roomlased üle hellenistlike riikide saavutused
Pax Romana Rooma rahu: Rooma riigi tagatud rahu ja julgeolek Imperaator provintside asevalitseja ja väepealik, edaspidi sai sellest ainuvalitseja nimetus Leegion peamine väeüksus, koosnes umbes 5000 mehest, põhiosa moodustasid raskerelvastuses jalaväelased, seal olid ka ratsaväeüksused kaitsesid külgedelt, käisid luurel, jälitasid vaenlast; võitluse algul heideti vaenlase pihta oda ja siis hakati mõõgaga võitlema; rivistuti väiksemate ristkülikutena, asetsesid nagu malelaua ruudud; sõjaväes oli 25 leegioni, mis olid riigi piiridel. Rooma õigus kõik olid seaduse ees võrdsed, ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista, puudus õigus edasi kaevata keisrile, keiser oli kõrgeim kohtunik, ta pidi lähtuma rooma rahva kasust, alluma seadusandlikele põhimõtetele; seadused kujunesid pikalt, alates 5.saj. 12 tahvli seadustest, lähtusid varem aset leidnud sündmustest,
paadid kiiremaks ja kergemaks. Paadi pealisehitus, kui üleliigne jäeti ära ja lihtsustati ka paadi 6 üldkuju. Nii kujunes algne akadeemiline paat, mis oli lai, kõrge pardaga, klinkerehitusega ja liikumatute pinkidega. Tullideks olid paadi pardasse tehtud sisselõiked. Selline paat oli umbes 100 cm lai. Laius sõltus otseselt aeru pikkusest, sest kronsteine veel ei kasutatud. Sõudjad istusid paadis malelaua kujul. Selleks, et paadi kaalu vähendada, tehti vees olev osa veelgi kitsamaks. 1820 aastal võeti kasutusele juba puitkronsteinid. 1930 aastal aga mindi üle metallkronsteinidele. Kronstein oli tähtis leiutis, kuna nüüd võis paadi laiuse ja kuju valida sõltumatult aeru pikkusest. Paadid muutusid kergemaks ja saledamaks. Neile paatidele loodi eriklass, kuna kitsamad paadid olid teistest oluliselt kiiremad. 1846 aastal võeti see leiutis
Hiljem kujunes elukutseline palgasõjavägi. Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus (4500 meest) Põhijõuks raskerelvastusega jalavägi (3000 meest) Kergrelvastusega jalavägi (1200) Ratsavägi (300) Asusid peamiselt provintside piiride kaitsmiseks kuhu rajati võimsad piirikindlused. Relvastus Viskekoda ja lühike mõõk. Kaitseks nelinurkne kilp ja kiiver, rinna- ja teised kaitsmed. Võitlustaktika: Maniipul leegioni lahingurivistus (ristküliku kujulised üksused malelaua ruutudena, mis andis faalanksiga võrreldes eelised) Sõjatehnika Head kindlusepiirajad. Sõjalaagri kindlustamine. Ühiskond ja eluolu Seisused Senaatoriseisus: Algul Rooma senaatorid. Hiljem Itaalia- ja provintsiaristokraatia Omasid latifundiume orjatööl põhinevaid suurmaavaldusi. Enamuse aega veetsid Roomas kõrgametnikena. Ratsanikuseisus: Algul teenisid ratsanikuna sõjaväes. Hiljem kõik teatava jõukusega kodanikud. Suurmaavaldajad. Kaubandus- ja finantstegevus, kohtunikud.
Vanaaeg I loeng Aineprogrammis olevad nimed tuleb ära õppida! Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
