mastaba-piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber lameda katusega kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, kirstuga. Chepos-(esialgne h 146,6, nüüd 137m)kreekapärane, vanaegiptuse algkuju oli Hufu. hepren- (136m)vanaegiptuse vanaegiptuse algkuju oli Hufu. hepren- (136m)vanaegiptuse Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt Hafre. Mykerinos-(66m)vanaegiptuse Menkaura. Obelisk-ülalt ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas. perspektiiv- ahanev neljakandiline püramiid tipuga kivisammas. perspektiiv- ruumi kujundamine tasapinnal. Louvre-kunagine kuningaloss, ruumi kujundamine tasapinnal. Louvre-kunagine kuningaloss, praegune kunstimuuseum Pariisis. Dünastia- valitsejate praegune kunstimuuseum Pariisis. Dünastia- valitsejate suguvõsa.
Prantsusmaa kolme meetri kõrguse ja kolmekümne sentimeetri paksuse müüri. Memphise püramiidid Philon luges seitsme maailmaime hulka Memphise püramiidid, enamik autoreid püramiidid üldse, väiksem osa Giza püramiidid, aga kõige norivamad peavad imeks ainult Cheopsi Suurt püramiidi. Praegu loetakse vanaaja esimeseks maailmaimeks kolme Giza püramiidi Kairo lähedal. Kolme tüüpi püramiidid: 1.Hufu ehk Cheopsi püramiid 2.Chephreni (Chafre) ehk Hafra püramiid 3.Mykerinose ehk Menkaura püramiid Chafre ehk Hafra püramiid Cheopsi poja Chephreni (4. Dünastia, 2520-2494 e.m.a.) püramiid asub Giza platoo teises otsas, kuhu Hufu püramiidi juurest jõuab vähem kui 10 minutiga. Chephreni püramiid on ehitatud väiksele kõrgendikule ja sellepärast tundub nagu oleks see veidike suurem ta isa, Cheopsi, püramiidist. Tegelikult on see 10,20m väiksem kui Suur püramiid ja on seega 136,4 m kõrgune. Suurus
(praegu 136,5 meetrit). Third level See püramiid on maailma Fourth level komplekseim ehitis. Fifth level Erinevalt teistest Gizas on Hafra monumentaalansambel täielikult säilinud. Menkaura(Mykerinose) püramiid Hafra poeg Menkaura oli Püramiidi põhjakülge viimane, kes laskis enda "kaunistab" arm, mille ja lähikondsete jaoks Giza kaudu XIII sajandil platoole uhke kullahimus mamelukid hauamälestise püstitada. püüdsid ehitise Tema püramiid on sisemusse tungida. väikseim (kõrgus 6566 m). See on ehitatud suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. SAKKARA Haudehitiste areng Astmikpüramiid Surnute linn Sfinks Astmikpüramiid
Nagu Te näha võite on siit vaid paarikümmend meetrit eemal Graniittemtel, mis on ehitatud vaarao mumifitseerimise jaoks. Kujult meenutab see 12 m kõrgune pühamu suurt mastabat. . Templisammaste vahelt pääseb poole kilomeetri pikkusele ja kuni 5 m laiusele kiviteele, mis viib püramiidi jalamile Ülemise hauatempli juurde. Selle pühamu mõõtmed on 145 × 45 m, seal leidub viis eeskodadega palveruumi ja suur õu vaarao 12 skulptuurkujutisega. Järgmisena suundume Menkaura püramiidi juurde. Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondsete jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Nagu Te näha võite, on tema püramiid väikseim kui eelmised püramiidid, nimelt 65-66 meetrit. See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile. Püramiidi põhjakülge "kaunistab" arm, mille kaudu XIII sajandil kullahimus mamelukid püüdsid ehitise sisemusse tungida
astmikpüramiid, mis asub Sakkaras (joonis 7) Joonis 7. Dzoseri astmikpüramiid (alpha.euba.sk/.../pages/ HTMLS/source/2source.htm) · Püramiid- näiteks Giza püramiidid 1. Cheops'I ehl Nu Fu püramiid 146 m (joonis 8) Joonis 8. kõrgeim Giza püramiid 2. Chephren'i ehk Na Fra püramiid 142 m (joonis 9) Joonis 9. Chehren'i püramiid 3. Mykerinos'e ehk Menkaura püramiid 66 m (joonis 10) Joonis 10. Menkaura püramiid Vana-Egiptuse Vana riigi ajast on pärit Narmeri palett. Keskmise Riigi ajal oli väga tähtis hauakambrite ehitamine ja kaljuhauaf, samuti kujunes ka templiarhitektuur. Profaan- ilmalik Sakraan- jumalik Egiptuse arhitektuuris kasutati väga palju sambaid. Sammas koosneb alt üles näiteks baasist, tüvest ja kapiteelist. Egiptuse poos: · näha on üks silm ,otsevaates, pea ise on külgvaates
Vaevalt paarkümmend meetrit eemale jääb Graniittempel, mis on ehitatud vaaraode mumifitseerimiste jaoks. Templisammaste vahelt pääseb 0,5 km pikkusele ja kuni 5 m laiusele kiviteele, mis viib püramiidi jalamile Ülemise hauatempli juurde. Selle pühamu mõõtmed on 145 × 45 m, seal leidub viis eeskodadega palveruumi ja suur õu vaarao 12 skulptuurkujutisega. ( 4, 9, Jüri Selirand ,,Muinas- ja Vabaaeg"Ajalugu VI klassile. 1995 lk.) Mykerinose ehk Menkaura püramiid. Kolmas püramiid kuulub Chephreni pojale Mykerinosele. See asub teistest püramiididest idas. Hafra poeg Menkaura oli viimane IV dünastia vaarao, kes laskis enda ja lähikondlaste jaoks Giza platoole uhke hauamälestise püstitada. Tema püramiid on väikseim (külje pikkus 103,4 m, kõrgus 65-66 m). See on ehitatud mitte aluskivimile, vaid suurtest lubjakiviplokkidest rajatud tehisterrassile.
Hauakambrite liigid Vana-Egiptuses: Mastaba- maa-alune hauakamber, mille peal on maapinnal kiviplaat Astmikpüramiid- mitu mastabat üksteise peal, kuulsaim on Dzoseri astmikpüramiid, mis asub Sakkaras · Püramiid- näiteks Giza püramiidid Cheops'I ehl Nu Fu püramiid 146 m, Chephren'i ehk Na Fra püramiid 142 m, Mykerinos'e ehk Menkaura püramiid 66 m. Egiptuse poos: · näha on üks silm ,otsevaates, pea ise on külgvaates · ka ülakeha nagu silmgi on otse jalad on küljepoole ja käed võivad olla kujutatud igat moodi PINNAKUNST = MAAL + RELJEEF Amenhotep IV = Ehnaton Monotheism - usutakse ühte jumalasse Polüteism- usutakse mitut jumalat KA- inimese hing Kui Egiptuse kunstis on kujutatud isikul habe kinni seotud, on tegemist tavaliselt vaaraoga. 5 kuulsaimat templit on :
Giza püramiidid Lorell Holst 10B Giza platoo Cheopsi (Hufu) Chepherni (Hafra) Mykerinose (Menkaura) Sfinks lisaks hauakambrid, templid, väikesed püramiidid Templitest Algselt säravvalge Tura lubjakivist ja võibolla kaetud kullaga, pind siluti siledaks kvartsiidiga. 2000 ruutmeetrine ala 4. dünastia ajast ( 25512471 ekr) Maailmaime Üks blokk kaalub u 2,5 tonni Ajaloost Ühe vaaraode perekonna erinevad põlvkonnad Matmispaigad, astronoomilised tähised, koguda loodusenergiat Platoo kaart Cheops Suurim kivist ehitis 10 sajandini, suurim inimese poolt loodud. Algul 146,6 m , hiljem 7,85 m madalam Pindala 5,4 ha 6,57 miljonit tonni Inimjõu abil, kangid, härjad 20 aastat 3 etappi, igas etapis kamber Esimene kamber lõpetamata Teine kuninganna oma Kolmas kuninga omasarkofaag(kivikirst) Palju er...
Põhjendada miks just nendesse kohtadesse tahaksin minna on tegelikult suhteliselt raske, kuna ma olen kuulnud ja samas ka lugenud paljudest Egiptuse reisimuljetest ning need on lihtsalt vapustad olnud. Kuna kõik räägivad, et seal on imelised vaated püramiididele ja ka merele on see mind palju õrritanud ja ma tahaksin selle ka kunagi oma silmaga ära näha. Giza püramiidid on seitsme maailmaime seas esikohal. Giza püramiidide alla kuuluvad: Hafra püramiid, Menkaura püramiid ja Hufu püramiid. Giza nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis uhkeldab umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati püramiidide jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 e.Kr. Kuulsaim
Käsitöölised (tarbeesemete valmistamine ülemkihtide jaoks) · ORJAD ilma õigusteta, kõik mustad tööd, kõige madalam seisus Kiri- hieroglüf ehk kirjamärk 1% kirjaoskajaid Papüürus taim, millest valmistati materjali kuhu peale kirjutati Kõige tähtsam oli päikesejumal Ra. Nad uskusid surmajärgsesse ellu. Muumia puhastati, õlitati, mähiti sidemetesse Sarkofaag suur kivist kirst, polsemeeritud surnukeha koht. Giza püramiidid: · Hufu · Hafra · Menkaura Mesopotaamia: - Jõgede vaheline ala (Eufrati ja Tigrise vahel) Sumerid kõige varasemad rahvad Riiginimed: · Akadi · Vana-Babüloonia · Assüüria impeerium · Uus-Babüloonia Senuhe jutustus elu pärast surma Gilgames igavene elu Tähestik on pärit Foiniikiast FOINIIKIA meresõitjad/kolooniate rajamine Vana-Testament · Juutide Jumala nimi jahve · Araablased Allah · Muhameedlased Allah Kreeka · Kreeka ja Rooma geograafilised olud
Idamaade tsivilisatsioonid Kujunemisest Vana-Egiptuseni Vana-Egiptus • Umbes 3100 e. Kr – 30 e. Kr • Ajalugu jaguneb 3 perioodiks • Vana Riik • Keskmine Riik • Uus Riik • Riik kujunes Niiluse jõe kallastele • Jõgi pakkus häid võimalusi põllumajanduse arenguks • Niilus ujutas perioodiliselt üle kaldaäärsed alad • Alguses oli kaks konkureerivat riiki • Alam-Egiptus • Ülem-Egiptus Püramiidid • Kõige tuntumad monumendid maailma ajaloos • Arvamus, et püramiidid ehitati valitsejate hauakambriteks • Üle riigi on säilinud umbes 20 püramiidi • Kuulsamad kolm asuvad Giza platool Kairo lähedal • Nimetus – Giza püramiidid või Suured püramiidid • 1. Cheopsi (Hufu)püramiid ehk Suur püramiid • Üks seitsmest antiikaja maailmaimest • Ehitati umbes 2560 e.Kr • Algselt 146,6 meetrit kõrge, praegu 138,8 m • Ehitusime – püramiidi kujundi eksimused on millimeetrites • 2. Chepreni (Hafra) püramiid • Algselt 143,5 m, ...
Mesopotaamia 15Nimeta maajade saavutusi kultuuri ajal. 43Nimeta tuntuim megaliitehitis, kromlehh. Kus asub. Kalender Stonehenge, Lõuna-Inglismaal 16Millise tänapäeva riigi maa-alal asus inkade riik. 44Nimeta 3 Giza püramiidi. Peruu Hugu, harga, menkaura 17Millise usundi lõi Laozu? Nimeta kultuur, 45Kirjelda Egiptuse poosi hiina, taoismi nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse jalad külgvaates. 18Nimeta eriline materjal, milelle maaliti Hiinas? 46Kes li nofretete? Siid Oli vana-egiptuse vaarao amenhotep IV abikaasa.
rahvale erilist tähelepanu ei pööranud. Kooliõpetajad, juhid. Teadussaavutused päikesekalender, geomeetria (maa mõõtmine, kujundite pindala, ehitustegevus), arstiteadus (palsameerimine, osavad kirurgid, silmaoperatsioonid, ravimid). 3000eKr Egiptuse ühtse riigi kujunemine (valitseja Menes ühendas), pealinnaks Memphis, kujunes hieroglüüfkiri, vase kasutuselevõtt. TSIVILISATSIOONI TEKE!!! 26. saj. eKr püramiidide Hufu, Hafra ja Menkaura teke. 14. saj. eKr valitsejad EHNATON (monoteism preestrite rolli vähendamine ühiskonnas, kunsti revolutsioon), NOFRETETE ja TUTANHAMON (puutumatus). 30eKr Egiptuse vallutamine Rooma poolt, tsivilisatsiooni lõpp. MESOPOTAAMIA: Mesopotaamia - ajalooline piirkond Lähis-Idas, Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Tsivilisatsiooni rajajateks sumerid, hiilgeaeg 3000-2500eKr,
3000 eKr oli välja kujunenud hieroglüüfkiri, ehitati püramiide, tekkis Egiptuse tsivilisatsioon 26. saj eKr vaaraod Cheops, Chephren ja Mykerinos rajasid Gizasse suured püramiidid 14. saj eKr Ehnatoni ja Tutanhamoni valitsemisaeg 30 eKr Egiptus langes Rooma riigi võimu alla Champollion desifreeris Rosette'i kivil olevad hieroglüüfid 11-aastaselt Hufu, Hafra ja Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) 26. saj eKr ehitatud püramiidid Hatsepsut 15. saj eKr naisvaarao -> kaubandusretked Thutmosis III 15. saj eKr, suur ehitaja, suurim Egiptuse valduste laiendaja Ehnaton 14. saj eKr, usureformaator -> monoteism; sõjategevust peaaegu ei olnud -> tulu saadi kaubandusest Nofretete 14. saj eKr, Ehnatoni kuninganna, kuulus skulptuur(realism), suurem tähtsus kui tavaliselt kuningannadel Tutanhamon 14
saj pKr araablaste koosseisu minekuga võetakse vastu islami usk. Aastaarvud · 3000 eKr - Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse, pealinnaks sai Memphis; kujunes hieroglüüfkiri, võeti kasutusele vask. Seega sai alguse Egiptuse tsiviliatsioon. · 26. saj eKr - 3 kuulsa Giza püramiidi ehitamine. Suurim Hufu, keskmine Hafra ja väikseim Menkaura. · 14. saj eKr - vaarao Ehnatoni valitsemisaeg. Üritab läbi viia usureformi ning kehtestada ühe jumala kultust. Jõukus tuli kaubanduses. Oluline muutus ka kunstis. · 30 eKr - Egiptus langeb Rooma võimu alla ja tsivilisatsioon laguneb. Isikud · Champollion - desifreeris Egiptuse hieroglüüfkirja · Hufu - kreeka päraselt Cheops on Egiptuse vaarao 26
Giza püramiidid Esimeseks vanaaja maailmaimeks peetakse Egiptuse püramiide. Pole veel olnud inimest, kes poleks nende ees hämmastusest tardunud. Üldse on Egiptuses püramiide umbes seitsekümmend, võib olla ka kaheksakümmend. Algul oli neid rohkem, kuid mõned neist neelas kõikehävitav aeg, teised langesid kõrbeliiva ohvriks. Nende täpset arvu on raske määrata. Veel päris hiljuti, 1952.aastal, avastas egiptuse arheoloog Mohammed Zacharia Honeim Sakkaras senitundmatu püramiidi. Giza suured püramiidid Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerinose (Menkaura) püramiididest ning neid valvavast Suurest Sfinksist. Lisaks neile ehitistele on seal veel palju väikeseid hauakambreid, templeid ning kolm väikest püramiidi, kuhu on arvatavasti maetud Cheopsi kolm naist. Platoo ise on kollakaspruuni värvi. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge Tura lubja...
astmikpüramiidini kuid 4-nda dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. ( pealispind oli kaetud lihvitud kiviplaatidega )Püramiidid pole siiski ühtlane kivimass, neis on käigud mis viisid hauakambrisse,mis peale matuseid suleti. Püramiid ei olnud üksikehitis,vaid osa suurest "surnute linnast". Vaarao haudeehitise läheduses olid tema sugulaste ja teiste ülikute mastabad või väikesed püramiidid. Mykerinose ehk Menkaura püramiid, Giza püramiidid,hafra püramiid. · Obelisk- Kivisammas mis on neljatahuline ning ülespoole ahenev. Vana Egiptuses olid obeliskid päikese jumala sümboliks. Tavaliselt olid need paari kaupa templite sissekäigu ees.( Obeliske on näiteks püstitatud ka Babüloonoas ja Assüürias ) · sfinks Inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju.(Sfinks Giza püramiidideväljal ) Mis oli kaljukünkast välja raiutud. Arvatakse,et Giza sfinksil olid vaarao Chefreni
· Kirjutati hieroglüüfides papüürusele f) Aastaarvud: · 3000eKr- Egiptuse riigi ja tsivilisatsiooni teke · 26.saj eKr- Gizas suured püramiidid: Cheops, Chephren ja Mykerinos · 14.saj eKr- valitsejad Amenhotep III, Ehnaton, Tutanhamon · 30eKr- Egiptus langes Rooma riigi võimu alla g) Isikud: · Champollion Egüptoloogiale aluse panija, kes desifreeris egiptuse hieroglüüfid. · Hufu, Hafra, Menkaura (Cheops, Chephrin, Mykerinos) Vana riigi perioodi ajal, Gizasse püramiidid · HatsepsutVaarao 15.saj eKr, Uue riigi perioodil, palju kaubandusretkesi · Thutmosis III Vaarao 15. Saj. eKr,, rajas Egiptuse impeeriumi, sõjaretked, suur ehitaja: Karnaki tempel. · Ehnaton Vaarao 14. Saj eKr, sõjaline tegevus puudus, ühe jumala usk ehk monoteistlik kultus, ainujumal Aton, kunst realistlikum · Nofretete kuninganna 14
Religioon mõjutas kõiki kunsti alasid, sest eesmärgiks oli sisustada hauatagust elu. Hauakambrid: 1) Kastikujuline „mastaba“ (igavikumaja). 2) astmikpüramiidid (Džoser 2650 eKr.) Džoseri astmikpüramiid kõige kuulsam. 3) Püramiidid (Ra sümbol), mida ümbritsesid surnute linnad (nekropolid). Näiteks Kario lähedal Giza väljad, kus 26 saj. lõpus eKr. alustati nn. suurte püramiidide ehitamist. Suurim on Cheopsi e. Hufu püramiid, keskmine Chephren e. Hafra; väikseim Mykerinos e. Menkaura. Suurte püramiidide ehitamine oli riigile majanduslikult laostav ja keskmise riigi ajal rajati ainult 44-70 m kõrguseid püramiide. Uue riigi ajal (1500-1300 eKr.) loobuti majanduslike kulude ja hauaröövlite tõttu püramiidide ehitamist ning vaaraosid maeti maa-alustesse hauakambritesse. Teeba lähistele Kuningate orgu (Niiluse läänekandal). Tutanhamon oli Vana-Egiptuse vaarao 18. dünastiast. Ta valitses umbes 1336-1327 eKr. Isa oli Ehnaton. Tutanhamon sai tuntuks 1922
Sisukord: Sissejuhatus............................. Püramiidide ehitus..................... Püramiidide asetus......................... Cheopsi püramiid...................... Chepreni püramiid....................... Mykerinose püramiid......................... Usund........................................... Vaarao püramiidi asetamise tseremoonia...... Kasutatud kirjandus............................... Sissejuhatus Giza (araabia keeles Al-Jzah) nekropol hõlmab 2000 ruutmeetri suuruse ala murendiga kaetud lubjakiviplatoost, mis asub umbes 40 m kõrgusel Niiluse orulammist. Platoo jalamil kulges muistsel ajal kanal, mis eraldas viljaka lammi Liibüa kõrbest. Kanalit mööda toimetati haudehitiste jaoks kohale kive samas Niiluse vastaskaldal või Assuanis, kaugel lõunas, asuvatest karjääridest. Giza püramiidid pärinevad nn. Vana riigi 4. dünastia ajast, aastatest 2551-2471 eKr. Giza platoo koosneb Cheopsi (Khufu), Chephreni (Hafra) ja Mykerin...
o 3000 eKr Menes ühendas Alam- ja Ülem-Egiptuse; kujunes hieroglüüfkiri; vase kasutuselevõtt o 26.saj eKr Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid o 14.saj eKr esimene revolutsioon; Ehnaton kehtestas ühejumala kultuse o Hufu (Cheops) Vana Riigi 4.dünastia kuningas; lasi ehitada suurima püramiidi maailmas Cheopsi püramiid o Hafra (Chephren) Vana Riigi 4.dünastia vaarao; Hufu poeg; lasi ehitada Sfinksi ja Chephreni püramiidi o Menkaura (Mykerinos) Vana Riigi 4.dünastia vaarao; lasi ehitada Mykerinose püramiidi o Ehnaton 14.saj; usureformaator (ühe jumala kultus); muutus kunstis (realism) o Tutanhamon 14.saj; troonile asus 9-aastasena; suri noorelt; ,,ähmane tegelane"; täpne põlvnemine oletuslik; talle kuulub kuulsaim haud (leitud tema muumia) · Mesopotaamia o Hammurapi Vana-Babüloonia valitseja; esimene süstematiseeritud seadustekogu
03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
vaarao piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg), vaarao oli sõjaväe ülemjuhataja, preester ja seadusandja püramiid - on ehitis, mille välisküljed on kolmnurksed ja kohtuvad tipus ühes punktis. Püramiidi alus võib olla kolmnurkne, nelinurkne või mis tahes hulknurga kujuline. Giza püramiidid - on püramiidide grupp Giza platool Kairo linnast kagus. Püramiidide hulgas on Menkaura, Hafra ja Hufu Suur püramiid. Dzoseri astmikpüramiid - Ra - on Vana-Egiptuse päikesejumal. Ta on keskpäevase päikese kehastus, päikeseketas tähistab Ra silma. Osiris - on Vana-Egiptuse allmaa ja ülestõusnute jumal. Ta on allmaailmas surmamõistmise kohtunik. Tema pojad on surnutejumal Anubis ja taevajumal Horos. Aton - "päikseketas" on tuntud Päiksejumalus Keskmise Riigi ajast. surnute- ja püramiidiraamatud -
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust). Niiluse oru laius oli 120 km (teistel andmetel 825 km; keskmiselt 510 km) ja Ülem-Egiptuse pikkus o...
Elliko Kõiv LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 51 Juhendaja: P. Multer Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................
AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
Astmikpüramiidiks on inspiratsiooni saadud Mesopotaamia tsikuraatidest. Selle püramiidi puhul on oluline ka hoone juurde kuuluv hoov, kus peeti Seb pidustusi. Edaspidi otsiti uusi püramiidi ehitamise viise. Sellega sai hakkama Snefru. Ehitas ühe astmikpüramiidi, siis lõigatud püramiidi (pole päris terav otsast ja lauge) ja lõpuks lameda püramiidi, mis on juba klassikalise moodi. Need on hiigelsuured kõik. Järgnesid Giza püramiidid. Hufu (Cheops), Hafra (Chephren), Menkaura (Mykerenos). Kuningavõim ja teised seisused. Kui kuningas tuli võimule, hakkas ta kohe püramiide ehitama. Aastaringi ei saanud ehitada, kuna tööd tegid enamikus talupojad. Tegu oli ikkagi sunnitööga. Giza püramiidide juurde kuulusid igast kompleksid matuserituaalideks, k.a protsessioonitee. Hafra juurde kuulus ka Sfinks, tõenäoliselt portree. Püramiidid tähistavad ka kuningavõimu absoluutset tippu. Aristokraatia oli koondunud Memphise ümber. Järgneb viies dünastia
Vanaaeg 1.loeng. Õisis õppematerjalid eksam kirjalik(kõik programmi järgi)(40-35)minutit aine programm detailne. Põhimõtteliselt 2 küsimust: 1)süsteemlik,ülevaatlik ajalõigust või perioodist, pole vaja detailselt(nt ülevaade Ateena riigikorrast). 12P 2) 6 nime või mõistet.4-5 lauset(olulisim). Kokku 18 p. Iga nimi annab 3 p. Kirjatöö on eksamile pääsemise eelis.Valid kahe kohta ja valid ptk ühe valdkonna kohta ning pead võrdlema u 2 lk.Tuleb trükkida välja. Vana-Egiptus,Vana-Kreeka, Vana-Rooma Muistsed tsivilisatsioonid Mesopotaamia tsivilisatsioon , Egiptuse tsivilisatsioonid- Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid kerkisid esile 4 at. II poolel eKr. 3500- 3000 .Riikluse ja tsivilisatsiooni olemasolu.Pronksiaja algust tähistab.Piirkond, kus sai alguse 10000 eKr põlluharimine. Induse tsivilisatsioonid, Hiina tsivilisatsioon- 3000 at tsivilisatsiooni teke Induse jõe juures. Hiliseim Mesopotaamiast. Sai kindlasti mõjutusi Mesopot...
E.Hornungi kronoloogia ja, näiteks, E.Bikermani kronoloogia: (mõlemad olid publitseeritud 20-30 aastat tagasi). Bikermani kronoloogia järgi valitsesid Vana Riigi kolmanda-kuuenda ajajärgu vaaraod aastatel 2778 - 2263 (Hornungi järgi: 2640 - 2155). Kokku 515/485 aa. III dünastia: 2778-2723 (Hornungi järgi: 2640-2575), 55/65 aa. Dzoser, Hu (Hunn). IV dünastia: 2723-2563 (Hornungi järgi: 2575-2465), 160/110 aa. Snofru, Hufu (Cheops), Dzhedefra, Hafra (Chefren), Menkaura (Mükerinos), Sepseskaf. 6 vaaraod. V dünastia: 2563-2423 (Hornungi järgi: 2465-2325), 140/140 aa.! Userkaf, Sahura, Neferirkara, Niuserra, Menkauhor, Dzhedkara Isesi, Unas. Kokku 8 vaaraod. VI dünastia: 2423-2263 (Hornungi järgi: 2325-2155), 160/170 aa. Teti, Pepi I, Merenra, Pepi II (Horn. on veel Userkara, Merenra II ja Nitokris, kokku 7 vaaraod). Püramiidid. Vana Riik oli püramiidide ajastu. Kolmanda dünastia esimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
