Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Vanaaeg (5)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
  • MESOPOTAAMIA


  • Eeldünastiline periood VI – IV aastatuhandel


    VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist.
    V aastatuhandest (nn Ubaidi periood – saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis – arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis.
    IV aastatuhandel metallikasutus laienes – aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust.
    Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga – hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri, millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil ). Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias.
    Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 29002340
    Tähtsamad linnriigid : Kiš, Uruk, Ur, Lagaš, Umma , Eridu, Nippur , Larsa jt. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja .
    Samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt. Lääne pool tõusid esile semiidi elanikkonnaga (linn)riigid Mari ja Ebla (mõlemad kasutasid sumeri kiilkirja).
    Sumeri linnriikide sisekorraldus: valitsesid monarhid (tiitlid: en, ensi , lugal), kuid suur majanduslik ja sotsiaalne tähtsus ning kõrge prestiiž oli ka templitel ja preesterkonnal. Linnriikide peamise sõjajõu moodustasid vabad kodanikud, kes osalesid, vähemalt teatud määral, ka poliitilises elus.
    U 26. sajandist pärinevad Uri kuningahauad: 16 hauda erakordselt luksuslike panustega, mille hulka kuulusid ka valitsejatega koos maetud kaaskondlased. Kirjalikud allikad nendesse haudadesse maetud kuningaid ei nimeta.
    Linnriikidevahelised suhted olid sageli vaenulikud. Muuhulgas konkureeriti hegemoonia pärast kogu Sumeri üle, mida väljendas Kiši kuninga tiitel (hilisema pärimuse järgi olid Kiši kuningad esimesed ülemvalitsejad Sumeris). Konfliktide käigus allutasid suuremad linnriigid väiksemaid oma ülemvõimule, mis viis aja jooksul suuremate ja võimsamate riikide kujunemisele.
    U 26. saj tõusis esile Uruki I dünastia (tuntuim valitseja kangelaspärimuse kohaselt Gilgameš).
    25. saj tõusis esile esmalt Uri I dünastia (Uri kuningahaudadest hilisem) ja peagi seejärel Lagaši dünastia. Järgnes pikaajaline võitlus Lagaši ja Umma vahel (selle silmapaistvam mälestis on Lagaši kuninga Eannatum’i püstitatud nn raisakullide sammas, tähistamaks võitu Umma üle).
    24. saj esimesel poolel teostas Lagaši valitseja Urukagina riigis sotsiaalseid reforme, millega taastas vahepeal kuningate kätte läinud maavaldusi, püüdis piirata rikaste omavoli ja kaitsta alamate kihtide huve. Peagi sai Urukagina lüüa Umma, Uruki ja Uri valitseja Lugalzagesi käest, kes vallutas Lagaši ja ühendas, nähtavasti esimese valitsejana, kõik tähtsamad Sumeri riigid oma võimu alla.
  • Akkadi riik 2340 – 2159


    Sargon (Šarrukin – tõeline kuningas) 2340 – 2284. Semiidi päritolu valitseja; pärines sumeri riikide põhjapiirilt. Tõusis Kiši kuningaks, purustas seejärel Lugalzagesi väed ja allutas kogu Sumeri. Talle allus ka Elam ja tema valdused olevat ulatunud Pärsia lahest Vahemereni. Rajas riigi uue pealinnana Akkadi (Agade) linna mis andis nime kogu tema riigile. Riigikeeleks sai akkadi keel – varaseim teadaolev semiidi kirjakeel. Samas püüdis Sargon muganduda Sumeri traditsiooniga, määrate muuhulgas oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris .
    Naramsin, Sargoni lapselaps (2260 – 2223); sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist ja taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad kindlad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias.
    Šarkališarri ajal (2223 – 2198) nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku.
    Järgnevalt taastasid paljud Sumeri linnad oma sõltumatuse.
    22. sajandil domineerisid Mesopotaamias Iraanist pärit gutilased, keda hilisem pärimus kujutas vägivaldsete sissetungijatena. Osa Sumeri linnu (näiteks Lagaš ja tema valitseja Gudea) olid gutilastest sõltumatud.
    U 2120 purustas Uruki valitseja Utukhegal gutilased ja ajas nad Sumerist välja.
  • Uri III dünastia 2112 – 2004


    Urnammu (2112 – 2095), Utukhegali vend ja algselt Uri asevalitseja , kukutas Utukhegali võimult ja ühendas suure osa Sumerist Uri võimu alla. Erinevalt semiitlikust Akadist oli Ur III dünastia ajal Sumeri riik – riigikeeleks sai taas sumeri keel ja kogu periood tähistab sumeri kultuuri viimast hiilgeaega. Urnammu edendas suurejoonelist ehitustegevust, mille silmapaistvaim tulemus oli Uri tsikuraat .
    Uri III dünastia tähistas valitseja absoluutse võimu ja tema jumalikustamise tippu Mesopotaamia ajaloos. See ilmnes eriti Urnammu järglase Šulgi valitsusajal (2094 – 2047). Majanduses oli väga suur riikliku sektori osa (see hõlmas valitseja ja talle alluvaid templite valdusi). Anti välja esimene teadaolev terviklik sumeri seadustekogu (pole selge, kas Urnammu või Šulgi poolt). Riik oli mõnda aega küllalt stabiilne, kuid selle lõpuperioodil kujunes teravaks konflikt Elamiga.
    2004 vallutasid elamlased Uri ja rüüstasid selle.
    20. – 18. sajand
    Mesopotaamiasse tungisid lääne- ja lõunapoolsetelt kõrbe- ja poolkõrbe aladelt amoriidid (amurru rahvad ). Amoriidi ülikud tõusid järkjärgult valitsejateks enamuses Mesopotaamia riikidest. Sumeri keel hakkas järkjärgult käibelt kaduma, püsides siiski kirja- ja kultuurkeelena.
    Mesopotaamias ja selle ümbruses kujunes mitu enamvähem võrdset võimukeskust:
    Sumeri aladel domineerisid Isini ja Larsa riigid.
    20. sajandil domineeris eelkõige Isin Sumeri lõunaosas. Isin oli etniliselt ja kultuuriliselt Sumeri riik ning sumeri traditsioonide jätkaja. Sajandi teisel poolel andis Isini valitseja Lipit -Ištar (1934 – 1924) tervikliku sumerikeelse seadustekogu.
    19. sajandil tõusis esile Larsa amoriidi dünastia võimu all. Larsa oli Lõuna-Mesopotaamia võimsaim riik kuni Babüloonia suurriigi rajamiseni Hammurabi poolt.
    Elam püsis jätkuvalt Mesopotaamia riikidele ohtliku konkurendina.
    Vana-Assüüria riik tekkis 20. sajandil linnriigina Mesopotaamia põhjaosas, Tigrise keskjooksul . Tähtsaim keskus oli Assur . Riigi hiilgeaeg saabus amoriidi päritolu Šamši- Adad i valitsusajal (1813 – 1781 ). Šamši-Adad vallutas läänepool asuva Mari riigi ja allutas seega kogu Mesopotaamia põhjaosa oma ülemvõimule. Tema surma järel taastas Mari oma sõltumatuse. 1758-55 alistas Babüloni kuningas Hammurabi Assüüria Babüloonia ülemvõimule.
    Mari riik Mesopotaamia loodeosas Eufrati keskjooksul oli olnud arvestav jõud juba III aastatuhendel. Allus seejärel Akkadile ja Uri III dünastiale, mille languse järel taastas oma sõltumatuse. U 1900 tuli Maris võimule amoriidi dünastia. Silmapaistva tähtsusega Idamaade ajaloos on suurejooneline Mari kuningaloss ja seaslt leitud kiilkirjaarhiiv. Assüüria kuningas Šamši-Adad allutas Mari ajutiselt oma ülemvõimule. 1759 vallutas Hammurabi Mari riigi ja hävitas kuningalossi.
    Vana-Babüloonia riik 19. – 17. sajandil
    Babylon (akkadi keeles bab-ilini – jumala värav) allus Uri III dünastiale. 19. sajandi algul tuli seal võimule amoriidi päritolu Babüloonia I dünastia, mille võim piirdus esialgu vaid linna lähema ümbrusega.
    Hammurabi (1792 – 1750), dünastia 6. kuningas, valitses esialgu samuti üsna väikest riiki. Riigi kiire laienemine algas 1760datel aastatel:
    1764 allutas Elami.
    1763 vallutas Larsa.
    1761 allutas Mari ja 1759, pärast Mari lahkulöömist, purustas riigi lõplikult.
    1758-55 alistas Assüüria.
    Andis välja põhjaliku akkadikeelse seadustekogu.
  • Hammurabi järeltulijate ajal lõid Elam, Mesopotaamia lõunaosa ja Assüüria Babülooniast lahku. Mesopotaamia keskosas püsis Babüloonia valitsejate võim küllalt stabiilsena veel poolteist sajandit.


    1595 rüüstasid Babyloni hetiidid oma kuninga Muršili juhatusel . Seejärel tõusis Babüloonias võimule Kassiidi soost dünastia.
  • Mesopotaamia II aastatuhande teisel poolel


    Kõnealusel perioodil domineerisid Mesopotaamias: Mitanni riik (15. sajandil) Süüria ja Mesopotaamia piirimail (vt. hurrilaste ja indoeuroopa rahvaste juurest), 14. sajandil esile tõusnud Assüüria keskmine riik ja kassiitide valitsetud Babüloonia. 13. sajandist alates sekkus Mesopotaamia asjadesse taas Elami riik.
  • Kassiitide ülemvõim Babüloonias u 1595 - 1155


    Kassiidid olid Lääne-Iraanist pärit rahvas, kelle keeleline kuuluvus on ebaselge . Nende võimu periood on allikate nappusel üks kõige halvemini tuntud ajajärke Babüloonia ajaloos. Perioodi lõpul püüdsid nii Assüüria keskmise riigi kui ka Elami valitsejat Babülooniat oma võimule allutada. U 1155 kukutati Kassiidi dünastia Babülonis elamlaste poolt.
    Mitanni riik 16. – 14. sajandil
    keskusegaEufrati keskjooksul (pealinna Wašukanni asukoht on teadmat). Rahvastiku, või vähemalt ülemkihi, põhiosa moodustasid tõenäoliselt hurrid, kuid valitsev dünastia oli tõenäoliselt vähemalt osalt indo-euroopa päritolu. Riigikeelena käibis, hurri keele kõrval, akadi keel.
    Riigi tekke aeg on teadmata, kuid u 1500 (Egiptuse Thutmosis I valitsusajal) oli temast kujunenud egiptlastele arvestatav vastane. Arvatavasti umbes sel ajal, või natuke varemgi, vallutas Mitanni kuningas Assuri. Mitanni võim Assüürias püsis tõenäoliselt ainult lühikest aega.
    15. sajandi keskpaiku sõdisid Mitanni kuningad Egiptuse Thutmosis III-ga. Egiptlaste vallutusretkedest hoolimata jäi Süüria kirdeosa Mitanni kuningate võimu alla. Mingil ajal ulatus nende võim ka Vahemereni.
    15. sajandi lõpul kujunesid Mitanni ja Egiptuse valitsejate vahel tihedad diplomaatilised suhted, mis püsisid stabiilsetena ka 14 sajandi I poolel.
    U 1350 võitis Hetiidi kuningas Šuppiluliuma Mitanni väge ja rüüstas nende pealinna Wašukannit. Mitanni kuningas Sattiwaza tunnistas end Hetiidi kuninga vasalliks.
    Seejärel Mitanni riik hääbus: lääneosa langes hetiitidele ja idaosa Assüüria võimu alla.
  • Assüüria keskmine riik u 1400 – 1050


    14. sajandi algul oli Assüüria Mitanni ülemvõimu all, kuid taastas sajandi keskel oma sõltumatuse. Järgnevalt kujunes Assüüriast võimsaim riik Mesopotaamias. Kahel korral (13. saj kekpaiku ja 11. saj algul) alistasid nad ajutiselt ka Babüloonia. 11. sajandi keskpaiku riik nõrgenes, suurel määral seoses juba varem alanud aramealaste sissetungidega Mesopotaamiasse.
  • Uus-Assüüria impeerium 934 – 609


    Assüüria uus tõus leidis aset Assur-dan II ajal (934 – 912), kes taaskehtestas Assüüria kuningate vahepeal hääbunud hegemoonia Mesopotaamia põhjaoas ja selle ümbruses. Tema järeltulijad (Adad-ninnari II 911 – 891; Tukulti-Ninurta II 890 – 884) jätkasid edukaid retki naaberaladele, kujundades Assüüria tuumikalade ümber küllalt ulatusliku sõltlas- ja liitlasriikide vööndi.
    Assurnasirpal II (883 – 859) sõdis edukalt põhjapoolsetel mägialadel ja laiendas ülemvõimu Süüriasse ning Liibanoni , kus mitmed riigid, sealhulgas Foiniikia linnad, sõlmisid Assüüriaga liidusidemed. Rajas endale Assurist põhja poole uue residentsi Kalhu (Nimrud).
    Salmanassar III ajal (858 – 824) kujunes esmalt tugev Assüüriavastane Süüria riikide koalitsioon Karhemiši juhtimisel ja selle võitmise järel Damaskuse ning Iisraeli liit, mille võitmise järel Damaskus ja Iisrael tunnistasid Assüüria ülemvõimu. Babüloonia kuningaga sõlmis Salmanassar liidulepingu.
    Salmanassari valitsusaeg lõppes ülestõusudega Assüüria sisealadel, millest tema poeg ja järglane Šamši-Adad V (823 – 811) siiski võitjana välja tuli. Adad-Ninari III (810 – 783) ajal, mil riigis oli suur mõju kuninga emal Šammuramat’il (kreeka pärimuses Semiramis), kehtestati Assüüria ülemvõim ka Babüloonias.
    8. sajandi esimesel poolel Assüüria kuningate välispoliitiline aktiivsus rauges. Assüüria asevalitsejad vallutatud piirkondades toimisid kuningast suhteliselt sõltumatult. Assüüriast põhja pool tugevnes Urartu riik keskusega Vani järve ääres. Süüria ja Babüloonia vabanesid Assüüria ülemvõimust.
    Tiglatpilesar III (744 – 727) taastas Assüüria ülemvõimu ja kindlustas seda: sõdis edukalt Urartuga, allutas uuesti Babüloonia, taastas ülemvõimu Süürias, allutas Foiniikia linnad ja vallutas aastal 732 Damaskuse. Iisrael ja Juuda tunnistasid Assüüria ülemvõimu. Tiglatpilesar korraldas professionaalse armee ja kindlama valitsussüsteemi nii Assüüria tuumikaladel kui ka alistatud piirkondades.
    Salmanassar V (726 – 722) ründas Iisraeli, kuid suri (tõenäoliselt tapeti ) Samaaria piiramisel.
    Sargon II (721 – 705) vallutas 721 Samaaria ja likvideeris Iisraeli riig ning surus seejärel maha ülestõusu Süürias. 714 purustas Urartu väe ja vallutas osa selle aladest. Valitsusaja lõpul suutis taasliita vahepeal lahku löönud Babüloonia. Rajas uue residentsi Dur Šarrukin (Sargoni kants – tänapäeva Khorsabad). Sargoni valitsusaja lõpul tungisid kimmerlased üle Kaukaasia Anatooliasse. Sargon langes sõjakäigul kimmerlaste vastu.
    Sanherib (704 – 681) rajas uue residentsina Niinive kuningalossi. Ründas Juudat, mille kuningas Hiskija oli Egiptuse toel mässu tõstnud; Jeruusalemma piiramine 701 ebaõnnestus, kuid Juuda tunnistas taas Assüüria ülemvõimu. Babüloonia lõi Elami toel lahku. Aastal 689 surus Sanherib vastuhaku maha ja hävitas Babyloni. Sanherib mõrvati lähikondlaste poolt.
    Assarhaddon (680 – 669) oli eelkäijatega võrreldes rahumeelne , tegeldes peamiselt valduste kindlustamisega. Taastas Baabüloni. Tagamaks ülemvõimu Egiptuse poolt vastuhakkudele õhutatud Palestiinas tungis Egiptusesse ja vallutas 671 Memfise. Suri teel uuele retkele Egiptusesse.
    Assurbanipal (668 – u 630) viis Egiptuse- Retke lõpule, vallutades 668 Teeba ja Ülem-Egiptuse. Egiptuse kohalikku päritolu asevalitseja Psamtik lõi Assüüriast lahku, säilitades sellega siiski rahumeelsed suhted. Babüloonias surus Assurbanipal maha Elami toel puhkenud ülestõusu ja purustas 646 Susa ning Elami riigi. Arendas välja Niinive kuningalossi arhiivraamatukogu .
    Assüüria ajalugu pärast Assurbanipali surma on teada väga katkendlikult. Tõenäoliselt leidis aset võitlus trooni pärast. Babüloonia taastas sõltumatuse ja 626 tuli seal võimule kaldea päritolu Nabopolassar . Iraani mägismaa lääneosas tugevnes Meedia riik. Aastal 614 sõlmisid Nabopolassar ja Meedia kuningas Kyaxares liidu Assüüria vastu. 612 vallutasid Meedia ja Babüloonia väed Niinive. Assüüria väed purustati lõplikult aastal 609.
  • Uus-Babüloonia 626 – 539


    Babüloonia iseseisvus Assüüria võimu alt 620datel aastatel.
    Nabopolassar (626 – 605) oli päritolult tõenäoliselt Kaldea väepealik Babüloonia kuninga teenistuses. Temaga tuli Babüloonias võimule Kaldea dünastia. Nabopolassar sõlmis liidu Meedia kuninga Kyaxaresega, kellega liidus purustas 612 Niinive ja 609 Assüüria viimase sõjaväe. Aastal 605 võitis Nabopolassari poeg Nebukadnetsar Karhemiši juures Süüriasse tunginud Egiptuse väe ja allutas seejärel Süüria.
    Nebukadnetsar II (604 – 562) alistas oma valitsusaja algul ka Palestiina . Vallutas Jeruusalemma (597 küüditas selle kuninga koos ülikkonnaga Babülooniasse; 586 vallutas mässu tõstnud linna teistkordselt ja purustas selle) ja Tüürose. Rünnak Egiptusele ebaõnnestus. Nebukadnetsar korraldas suurejoonelisi ehitustöid Babylonis: linnamüürid, Marduki tempel, tsikuraat (Paabeli torn), kuningaloss.
    Nebukadnetsari surmale järgnenud paleepööret perioodi lõpuks võimule tulnud Nabonaid (555 – 539) ei pärinenud Nebukadnetsari suguvõsast. Nabonaid edendas kuujumal Sin’i kultust, võimalik, et Marduki kultuse arvel, mis tõenäliselt põhjustas Marduki preestrite vastuseisu . Babüloonia langes Pärsia kuninga Kyrose rünnaku ohvriks, Babüloonia väed purustati ja aastal 539 langes riik Pärsia võimu alla.
  • EGIPTUS


    Eeldünastiline periood (u 5000 – 3000)
    V aastatuhandel said Niiluse orus alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Järgneval perioodil (V – IV aastatuhandel) domineerisid Egiptuses sotsiaalselt vähedifferentseeritud põlluharijateasulad.
    IV aastatuhande teisel poolel algas ulatuslikum vasekasutus. Aaastatuhande viimastel sajanditel (u 3300 – 3000) ilmusid ülem-Egiptuses (eriti Hierakonpolise ümbruses) esimesed monumentaalehitised (valitsejate residentsid või pühamud), ülikuhauad ja valitsejakujutised (tuntuimad nn. Skorpioni -valitsuskepil ja Narmeri paletil: u 3200 - 3100). Samast ajast pärinevad varaseimed tõendid kujunemisjärgus hieroglüüfkirjast.
  • Varadünastiline periood (1. – 2. dünastia) u 3100 – 2680


    Ajavahemikus 3200 – 3000 ühendasid Ülem-Egiptuse valitsejad Egiptuse ühtseks riigiks. Varaseim kaasaegsetest allikatest tuntud ühendatud Egiptuse valitseja on Narmer . Pärimuse järgi aga rajas Egiptuse riigi Menes, ühendades Ülem- ja Alam-Egiptuse ning rajades nende piirile pealinna Memphise.
    Varadünastilisel perioodil kujunes suurtes piirides välja valitsejate titulatuur ja võimu sümboolika (eriti seos Horosega). Toonaste valitsejate haudu tähistasid telliskivist platvormid – mastabad.
  • Vana Riik (3. – 6. dünastia) u 2680 – 2180


    U. 2650 lasi Džoser rajada endale hauatempli hiiglasliku astmikpüramiidiga, pannas sellega aluse püramiidehituse traditsioonile. Umbes samal ajal omandasi klassikalise kuju Egiptuse hieroglüüfkiri. Nii astmikpüraqmiidi konstrueerimist kui ka hieroglüüfide reformi seostas pärimus tark Imhotepiga.
    U 2600 – 2500 rajasid 4. dünastia valitsejad Cheops /Khufu, Chephren /Khafre ja Mykerinos /Menkaure oma hauamonumentidena suured Gisa püramiidid.
    5. dünastia (u 2490 – 2340) valitsejad loobusid hiigelpüramiidide rajamisest tagasihoidlikumate kasuks. Tõusis päikesejumala Ra kultuse tähtsus: valitsejad pidasid end Ra pojaks ja rajasid päikese templeid.
  • Esimene vaheperiood (7. – 11. dünastia) u 2180 – 1991


    7. ja 8. dünastiate valitsejad (u 2180 – 2160) vahetusid peaaegu iga aasta tagant, mis annab tunnistust võimu ebastabiilsusest. Seejärel jagunes riik vähemalt kaheks: Alamegiptuses valitsesid Herakleopolise kuningad (9. – 10. dünastia), Ülem-Egiptuses aga Teeba kuningad (11. dünastia). U 2040 võitis Teeba valitseja Mentuhotep II (u 2060 – 2010) Herakleopolise valitsejat ja ühendas kogu Egiptuse oma võimu alla.
  • Keskmine Riik (12. – 13. dünastia) u 1991 – 1650


    Teeba valitseja Amennemes/Amenemhet I (1991 – 1962), kes tõusis võimule sisesegaduste tagajärjel, tagas lõplikult riigi ühtsuse, pani aluse 12. dünastiale ja viis riigi administratiivkeskuse tagasi delta lähedusse (pealinn Ittaui paiknes Memfisest lõuna pool). Ta taastas ka vahepeal katkenud püramiidehituse traditsiooni.
    12. dünastia (1991 – 1783), mille vahest silmapaistvaim valitseja oli Sesostris/Senusert III (1878 – 1841), tagas Egiptusele pikaajalise stabiilsuse. Teebast kujunes riigi tähtsaim kultuskeskus; Teeba kohalik jumal Amon tähtsaimate Egiptuse jumalate sekka, sulades ühte päikesejumal Ra’ga (Amon-Ra).
    Nuubia oli (kuni Niiluse II kärestikuni) kindlalt Egiptuse võimu all.
    Antud periood oli Egiptuse kirjanduse õitseaeg, mil kirjutati muuhulgas ka Sinuhe jutustus” (selle tegevus toimub Amennemes I poja Sesostris/Senusert I valitsusajal [ 1971 – 1976]).
    13. dünastia valitsejad (1783 – 1650 ) vahetusid võimul väga kiiresti, pärinedes seejuures mitmest eri suguvõsast. Võimalik, et u 1720 lõi Alam-Egiptus Teeba valitsejatest lahku (seal valitses 14. dünastia).
    Teine vaheperiood (15. – 17. dünastia) u 1650 – 1550
    U 1650 tulid Alam-Egiptuses võimule Aasiast pärit Hyksose valitsejad (15. dünastia – kokku 6 kuningat), kelle pealinnaks sai Avaris Niiluse delta idaosas.
    Ülem-Egiptuses valitsesid jätkuvalt Teeba kuningad (17. dünastia). Perioodi lõpul alustasid Teeba valitsejad rünnakuid Hyksose vastu. 17. dünastia viimane valitseja Kamos ründas Avarist, suutmata seda siiski vallutada.
    Uus Riik (18. – 20. dünastia) u 1550 – 1069
    U 1550 – 1540 vallutas Amos (1552 – 1527 ; Kamosise vend, keda loetakse 18. dünastia rajajaks) Avarise, tõrjus Hyksose Aasiasse ja taastas Egiptuse ühtsuse. Hyksost jälitades tungis Amos ka Palestiinasse, algatades nii Egiptuse agressiooni Aasia suunas. Sõjaretkega Nuubiasse taastas ta Egiptuse ülemvõimu kuni II kärestikuni.
    Amenhotep (Amenophis) I (1527 – 1505) lasi esimese valitsejana end matta kaljuhauda Teeba läänekaldal, pannes nii aluse valitsejate matustele Kuningate orus.
    Thutmosis I ( 1507 – 1494) laiendas ülemvõimu Nuubias kuni V kärestikuni ja tegi eduka retke Süüriasse, püstitades võidusamba Karhemiši linna juures Eufrati kaldal . Riigi pealinna viis ta tagasi Memphisesse, Teebast aga kujundas suurejoonelise Amoni kultuskeskuse, kus jumalate templid paiknesid jõe idakaldal, kuningate hauad koos hauatemplitega aga läänekaldal.
    Thutmosis II lesk Hatšepšut tõusis mehe surma järel riigi etteotsa, valitsedes 21 aastat ( 1490 – 1469) oma kasupoja Thutmosis III eestkostjana. Tema suhteliselt rahumeelse valitsusaja silmapaistvamad saavutused olid mereretk Punt’i ja oma Deir-el Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures.
    Thutmosis III (1490 (1469) – 1436) sai riigi reaalseks valitsejaks pärast Hatšepšuti surma. Tegi 17 sõjaretke Aasiasse, purustades Süüria linnade väe Megiddo juures ja püstitades Eufrati äärde võidusamba oma vanaisa Thutmosis I samba kõrvale. Assüüria Babüloonia ja Hetiidi valitsejad tunnustasid Thutmosis III vallutusi.
    Amenhotep II ja Thutmosis IV püüdsid ja suutsid suurtes piirides säilitada hegemooniat Süürias.
    Riigi sisemise ja välise stabiilsuse kõrgaeg langes Amenhotep III valitsusaega (1403 – 1364), mil Egiptus oli seadnud sisse tihedad diplomaatilised suhted Aasia valitsejatega ning mil suruti edukalt maha ülestõus Nuubia lõunaosas. Amenhotep III viis läbi suurejoonelise ehitustöid Teebas Karnaki ja Luxori templites, mis omandasid just nüüd oma enamvähem lõpliku kuju.
    Ehnaton (1364 – 1347 ; võimule tulles Amenhotep IV) edendas riigis päikeseketta Aton’i kultust, püüdes sellest teha peaaegu Egiptuse ainujumalat. Sellega seoses rajas uue pealinna Ahet- Atoni (Atoni silmapiir ; tänapäeva Amarna ). Siseriigis tõi see kaasa vastuolud mõjuka Amoni preesterkonnaga. Egiptuse võim Aasias nõrgenes, eriti hetiitide vallutuste tagajärjel. Ehnatoni surma järel taastas Tutanhamon (1345 – 1355; võimule tulles Tutanhaton ) riigis Amoni kultuse. Pöörde tagasi vana kultuse juurde viis lõpule Horemheb (1332 – 1306), kes lasi lammutada mitmeid Atonile püstitatud monumente.
    Horemhebi väepealik Ramses I (1306 – 1305 ) rajas uue 19. dünastia. Tema järglane Seti I (1305 – 1290 ) alustas võitlust Aasias, taastamaks ülemvõimu Palestiinas ja Süürias. Valitsusaja lõpul määras ta poja Ramses II kaasvalitsejaks.
    Ramses II (1290 – 1224) rajas riigile uue pealinna Per-Ramsese Niiluse delta idaosas. 1286 pidas Ramses II Süürias Kadeši linna juures lahingu hetiitide vastu, mis ei andnud otsustavat edu kummalegi poolele. 1269 sõlmiti hetiidi kuninga Hattušili III-ga rahu- ja liiduleping, põhjapoolene Süüria jäi hetiitidele, Palestiinas ja Süüria lõunaosas aga kindlustus taas Egiptuse võim.
    Ramses II poeg Merneptah (1224 – 1204) pidi tagasi tõrjuma Liibüast lähtuvaid rünnakuid deltale. Järgnes lühike vastuhakkude ja riigipöörete ajajärk, mille lõpetas 20. dünastia rajaja Setnakht ( 11861185 ).
    Ramses III (1185 – 1152) oli viimane võimas Uue Riigi valitseja. Lõi nii maa- kui merelahingus puruks nn Mererahvaste sissetungi Aasiast.
    Järgnenud kuningate ajal (Ramses IV – Ramses XI) valitsejate võim nõrgenes, piirdudes peagi vaid Alam-Egiptusega. Ülem-Egiptust valitsesid sisuliselt Amoni ülempreestrid. Ramses XI valitsusajal (1098 – 1069) tõi see kaasa avaliku konflikti kuninga ja ülempreestri vahel, mille tagajärjel ülempreester Herihor hakkas end ise kuningaks nimetama. Ramses XI surma järel jäi Ülem-Egiptuses võim Amoni ülempreestritele, Alam-Egiptuses võimule tulnud 21. dünastiale allus ainult Niiluse delta.
    Hiline periood (21. – 26. dünastia) 1069 – 525
    Esialgu oli riik jagunenud Alam-Egiptuseks 21. dünastia ja Ülem-Egiptuseks Amoni ülempreestrite võimu all. Liibüa pealik Šešonk (945 – 924) pani Deltas aluse 22. dünastiale
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Vanaaeg #1 Vanaaeg #2 Vanaaeg #3 Vanaaeg #4 Vanaaeg #5 Vanaaeg #6 Vanaaeg #7 Vanaaeg #8 Vanaaeg #9 Vanaaeg #10 Vanaaeg #11 Vanaaeg #12 Vanaaeg #13 Vanaaeg #14 Vanaaeg #15 Vanaaeg #16 Vanaaeg #17 Vanaaeg #18 Vanaaeg #19 Vanaaeg #20 Vanaaeg #21 Vanaaeg #22 Vanaaeg #23 Vanaaeg #24 Vanaaeg #25 Vanaaeg #26 Vanaaeg #27 Vanaaeg #28 Vanaaeg #29 Vanaaeg #30 Vanaaeg #31 Vanaaeg #32 Vanaaeg #33 Vanaaeg #34 Vanaaeg #35 Vanaaeg #36 Vanaaeg #37 Vanaaeg #38 Vanaaeg #39 Vanaaeg #40 Vanaaeg #41 Vanaaeg #42 Vanaaeg #43 Vanaaeg #44 Vanaaeg #45
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 45 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 152 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor redfox Õppematerjali autor

    Lisainfo

    põhjalik, kõik mis on programmis
    vanaaeg , akkadi riik , assarhaddon , assurbanipal

    Mõisted


    Kommentaarid (5)

    Katy246 profiilipilt
    Katy246: Nõustun Karmeloga - see on ju õppejõu enda poolt kirjutatud materjal. Ei midagi uut. Kõigele lisaks ülesriputajal kontrollimata - lõpus kordab üht osa (alates "Varane keisririik ehk printsipaat 30 eKr – 235 pKr") uuesti.
    14:55 17-01-2011
    Karmelo profiilipilt
    Karmelo: aine kodulehel oleva materjali täpne koopia. uut infot ei saa.
    20:57 11-01-2009
    KatrinL profiilipilt
    KatrinL: täitsa hea konspekt tundub :)
    00:40 28-01-2009


    Sarnased materjalid

    116
    doc
    Vanaaeg
    20
    docx
    Vanaaeg
    9
    doc
    Vanaaeg
    76
    rtf
    Vana-Egiptus
    19
    docx
    Vanaaeg
    68
    pdf
    Kreeka poliitiline ajalugu
    52
    doc
    Vana-Kreeka
    168
    doc
    Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun