Kõblas – põlluharimise tööriist. Ader – põlluharimise tööriist. Pronks – vase ja tina sulam. Viljelusmajandus – inimesed kasvatasid endale ise toitu. Ühiskondlik tööjaotus – tehtavad tööd jaotati ühiskonnas laiali, st osa tegeles põlluharimisega, osa käsitööga jne. Varanduslikud klassid – inimesed jaotusid klassidesse selle järgi, kui jõukad nad olid ning kui palju nad omasid. Riiklus – rikkamate seast olid esiletõusnud elukutselised valitsejad, kes kontrollisid ja korraldasid ühiskonna tegevusi seaduste toel. Kõrgkultuur – kaasab enda alla plaanipärase põllumajanduse, teaduse, linnade olemasolu, ühiskonna organiseerituse, tööjaotuse, kirja olemasolu, arenenud religioosse süsteemi, ühise mõtlemise ja tunnetuse ning ajaarvamissüsteemi. Tsivilisatsioon – sisemiselt hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond.
Linnade rajamine(Tartu) Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030. Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev jts. Tartu vanalinn on muinsuskaitsealal. Tartus asuvad Eesti ainus klassikaline ülikool 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Kesk- ja varauusajal juhtis Tartut raad. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai August vonKymmel (17871788). 1797 1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea Carl Victor Kupffer (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli Heinrich Luht (1917). Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja
HUMANISM JA RENESSANSS Eeldused uute maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: · kaubandusele tuginev majanduslik tõus; · rikkuste kogunemine ja panganduse teke; · uute, varakapitalistlike suhete kujunemine. Rikkamate perekondade vahel toimus võitlus mõju ja võimu pärast, mille vahenditeks olid kaunid lossid, luksuslik kodusisustus, kallid rõivad. See toredus tekitas aga nõudluse arhitektide, maalikunstnike, juveliiride jms järele. Sellega tekkis lisaks kodanlusele seda teenindav intelligent. Poliitilises korralduses oli linnriikide vabariiklik valitsemisviis asendumas monarhislikuga, kus võim koondus ühe eriti rikka perekonna kätte(Medicite). Tekkis türanlik valitsemisviis.
Eluolu Roomas Rooma seisused o Senati-aristokraatia o Ratsanikuseisus o Vabad talupojad, käsitöölised o Proletaarid o Orjad, vabakslastud 2. Perekond o Rooma perekond familia o Mehekeksus, piiramatu võim o Naised poliitilise õiguseta o 7-aastasena lapsed kooli, kirjaoskus o Rikkamate perede lastel koduõpetajad o Poisid võtsid osa väeteenistusest 3. Rõivastus ja toit o Igapäevane rõivas tuunika o Pidulik pealisrõivas tooga o Toit leib, puder, kala, puu- ja juurvili; rikkamatel lihatoidud o Jook veega lahjendatud vein 4. Rooma linnapilt o Nelinurksed kivimajad aatriumiga o Forum Romanum Rooma foorum o Templid, panteon o Veejuhtmed akveduktid
kunstmuusika tunnused arenesid keskajal just kiriku raames, muu hulgas noodikiri ja polüfoonia. Suurem osa koolidest ja heliloojatest töötas kirikutes ja vähesed ilmikud oskasid noodikirja. Tänu renessanssi muusikale muutus inimeste maailmapilt. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Keskajal komponeeriti partiisi ükshaaval ning nad olid iseseisvad. Renessansis komponeeriti partiisi korraga ja hääled jäljendasid teineteist, millest sündiski imitatsiooniline polüfoonia. Keskajal ristusid hääled ja melooditat ei olnud kuulda. Renessanssis sai ideaaliks lihtne ja laulev meloodia, mille loomulik liigendus oli seotud inimese hingamisega.
Loo peategelane on noor talutüdruk Liina, kes on armunud külapoissi Hansu. Hans on aga armunud peenesse mõisapreilisse. Antud teos oli väga omapärase ülesehitusega, palju ootamatusi ja põnevust. Loomulikult oli ka palju huumorit ja roppust, mis kõik on enamasti Eesti filmidele omane. Pildiliselt on "November" hämmastav ja ebamaine. Käsitletud olid suurimad selle aja probleemid 15. ja 16. sajandil. Kuidas vaesamad rügasid talutööd teha, pidid katkuga võitlema ja rikkamate eest tehti kõik ära. Elati uhketes majades. Mina tooks välja ühe sellise probleemi, et film oli tehtud Andrus Kivirähki teose "Rehepapp" järgi. Mina ei ole seda raamatut kunagi lugenud, mis tähendab, et oli väga keeruline filmist aru saada. Peale nende, kes naudivad puhtalt lavastuslikku osa. Juba päris alguses hakkas torkima, et lugu vajab enda ümber või toeks mingit arusaadavat üldist konteksti. Eriti, kuna tempo on aeglane ja suuri sündmusi vähe. Filmi vaadates ei saanud
Kuna õppimine on meie koolis küllaltki pingeline ning ma olen sellega harjunud. Küllaltki head on ka õppemeetoodid. Hea on ka, et on kehtestatud oma koolivorm, mis aitab õpilastel tekitada ühtekuuluvustunnet. Ma ei arva, et koolivorm muudab haridusasutuse mingiks karistusasutuseks, pigem vasupidi. Koolivormi kandmine aitab välistada õpilaste kihistumist, et kes on rikkad ja kes on vaesed. Vaesemate perede lapsed ei pea kannatama oma odavamate riiete pärast ega erine rikkamate perede lastest. Samuti kui lapsel on koolivorm, siis peab ta ka väljaspool kooli oma kooli esindama ning viisakalt ja väärikalt käituma. Paljud tavakoolide õpilased arvavad, et eliitkoolidest kasvavad välja ülbed inimsed, kes peavad ennast teistest paremateks, kuna nemad on lõpetanud teistega võrreldes parema kooli. Nii see sugugi ei ole. Pigem on selline asi kinni inimese iseloomus. On muidugi selliseid
Üks tähtsamaid oli Enlil-Marduk. Egiptuses usuti ka surmajärgsesse ellu. Arvati et peale surma läheb elu edasi teispoolsuses, kuid selleks oli vaja matuserituaali ja hauapaika. Peamiselt maeti Niiluse lähedale ning vaaraod püramiididesse. Egiptuse teispoolsuse jumal oli Osiris. Mesopotaamias vastupidiselt kardeti surma. Arvati et peale surma lähevad inimesed süngesse allilma. Templitesse pääsesid ainult preestrid-seda mõlemas riigis. Templite kõrval olid ka koolid rikkamate laste jaoks. Preestrite ülesanne oli ka jumalate kujude eest hoolitseda. Mesopotaamias oli astmiktempel, mis ei olnud ainult jumalatele pühendatud koht kuna seal asusid ka majandusruumid. Seal sai lihtrahvas käia sisehoovis, et jumalatele loomi ohverdada. Mõlemad riigid olid väga kõrgelt arenenud. Riikides arenes keeruline kiri, mida sai õppida ainult väike protsent ühiskonnast. Kõrgel tasemel oli teadus, arstiteadus, matemaatika ja astronoomia.
sündima siia maailma, et välja selgitada, kas inimesel on ikka võimalik siin maailmas õndsaks saada või mitte. Jürka on lihtsameelne ja kergeusklik talupoeg, kes ei mõista siinsete olevuste kavalaid trikke. Teda veetakse igat moodi ninapidi, kuid ta ise jääb seejuures rahulolevaks ja justkui ei saagi aru miks tema elus õnnetud juhtumid aset leiavad. Jürka kajastab heasüdamliku ja lihtsa inimese kannatusi, kes on lollitatud rikkamate ja kavalamate inimeste poolt. Säärast olukorda võib võrrelda tänapäeva pangandussüsteemiga. Pankurid ei arva, et nad toovad teistele inimestele kannatusi ja ei arva et nad on röövlid, vaid peavad oma tegusi õigustatuks ning ise ei pane tähelegi kuidas nende heaolu teiste inimeste elusi alla surub, kuigi tegelikult neid ei huvita ka, kuigi avalikkuse ees teesklevad, et huvitab. Samasugust rolli mängib teoses ka Kaval- Ants
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht
WHO (Maailma Tervise Organisatsioon) Eesmärk: inimeste tervise tagamine ja võitlus haiguste vastu. Loodi: 7. aprill 1948 Liikmed: 193 (Eesti liitus 31. märts 1993) G7 (7 maailma rikkamate riikide ühendus) Arutavad majanduspoliitilis küsimusi. Loodi: 1976, mil G6-ga ühines Kanada Liikmed: 7 (Am. Üh, Kanada, Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia)
Kroonidel olid kujutatud eestlastele tähtsad kultuuritegelased läbi ajaloo Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Anton Hansen Tammsaare ning Jakob Hurt. Kahjuks kaotati kroon täielikult 15. jaanuaril 2011. Euro (EUR) võeti Eesti Vabariigis kasutusele 1. jaanuar 2011. Euro võeti käibele selleks, et siduda Eestit rohkem Euroopa Liiduga ja hõlbustada rahvusvahelist kaubandust. Euro on ka maailma üks tähtsamaid valuutasid. Kõik see soodustab Eesti jõudmist maailma rikkamate riikide sekka ning käivitab ka heaoluühiskonna, edendab majandust ja Eesti usaldusväärsus teiste riikide silmis kasvab. Euro tulek tekitas rahvas palju vastakaid arvamusi: oli neid, kes olid selle poolt; kui ka neid, kes olid tulihingeliselt selle vastu. Inimesed ei tahtnud loobuda kroonist, ei tahetud saada halli massi osaliseks, ei tahetud kuuldagi sellest, et pikisilmi ja kaua oodatud oma raha otsa oli leidnud.
Renessanss Renessanss muusikas sai alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15.16. sajandil mida kujutati idealiseeritult väga positiivse ja ellujaatava ajastuna. Renesassi nimetataksegi antiikkultuuri ideaalide taasünniks. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul.
Suure tõenäosusega tõuseb salakütuse tarbimine. Trantspordi firmad kolivad naaberriikidesse, kus on odavad kütus. Aktsiisi tõusu põhjendatakse riigi eelarves tekkinud aukude täitmiseks, mis on tingitud perede toetust suurenemisest. Kuid ei võeta avesse suuri peresi, kes elavad maal ning tööl on vaja käia linnas igapäevaselt. .Ei arvestata sellega, et Eesti kütuseaktsiis tõuseb Euroopa Liidu rikkamate liikmesriikide tasemele, kuigi Eesti elanike ostujõud on Eurostati andmetel liidus viimase kuue hulgas. Eestiga võrdne tase on Lätil, kolm protsendipunkti madalam on Ungaril, järgnevad Horvaatia, Rumeenia ja Bulgaaria. Huvilised Eesti kodanikud Ettevõtted Eesti riik Eetilised probleemid Riigi poolt mitte arvestamine kodanikega Otsus on seadulik, kuid ebaeetiline. Ei võetud arvesse rahvaarvamust ning ei räägitud
Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja reformatsioonist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tänu renessanssile muutus nii muusiku kui kunstniku amet tänuväärilisemaks ja tasuvamaks. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstmuusika vastu ja kahtles polüfoonilise muusika sobivuses jumalateenistusse. 14. sajandil sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal, mis sai keerukuselt võrreldavaks motetiga.
Arenguid tehti elektroonikas, side ja transpordi vallas.Hakkati ehitama elektrijaamu, mis töötasid soojuse ja vee jõul.Elekter hakkas olema inimese igapäeva elus üks kindel asi.Tekkis ka kaupu mis töötavad elektri abil külmkappid,raadiod,pesumasinad jm.Leiutati sisepõlemismootor mis aitas liigutada vedureid, laevu ning ka hiljem autosid ja traktoreid.Tänu sisepõlemismootorile võeti asendati põllumajanduses loomad ,,hobujõudude" vastu.Auto oli rikkamate ja edukamate inimeste luksus ese.Aga tänapäevaks on auto saanud tarbeesemeks kuna neid on lihtsalt nii palju juba.Esimeseks autotootjaks oli Ford Motor Company oma Ford T-ga.Teiseks oli odav ja lihtne Volkswagen oma ,,põrnikaga".Aga selle seeriatootmine algas alles pärast Teist maailmasõda.Sisepõlemis mootoreid hakati kasutama ka lennunduses.Inimesed said lennukitega liigelda kaugemale kui autodega.See oli tehnika areng. Kultuur- filmikunst,kirjandus,muusika ja tants.
Renessanssmuusika Renessanss oli 14.- 16. sajand. Renessanss jaguneb 3 perioodiks: vara-, kõrg-, hilisrenessanss. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega. Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest
orjadest Kreeka orjandus Peremees võis orja karistada, aga mitte tappa Kõige raskem oli orjadele aga töö Laureoni hõbedakaevandustes. Sealse kehva toidu ja ülejõu käiva töö tõttu suri neid tuhandeid Kreeklaste arvates oli orjapidamine täiesti loomulik Orjade ametid Orjad töötasid teenijatena nii majades, laevades, farmides kui ka töökodades, lisaks veel müüjatena ja kaevuritena Naisorjad töötasid harvem ka lapsehoidjate või kokkadena Neid orju, kes teenisid rikkamate kodudes, koheldi tihti kui peret. Võrreldes teiste orjadega oli nende elu väga hea Orjade ametid Orjade elu, kes töötasid laeva meeskonnas või kaevandustes, oli täis kannatusi ja ohte. Nende eluiga oli kurnava töö ja ohtlike tingimuste tõttu lühike. Orjade eluviis Vahel said nad ka osa võtta pere rituaalidest Neid valvas alati perenaine, kes vastutas selle eest, et orjadel ikka tööd oleks. See oli päris raske, kuna ühes majapidamises oli tavaliselt 10-20 orja
Naerdakse välja neid, kes armusuhteid sõlmivad omakasu eesmärgil. Tauniti abielu, mis põhines majanduslikel kaalutlustel. Nimelt kujutati paljudes novellides ette abielunaisi, kes oma meestele truudust murravad endile armukesi soetades. Samuti rõhutakse teoses seda, et igal inimesl, vaatamata seisusest ja päritolust, on õigus isiklikule õnnele. Laidetakse ühiskondlikku ebavõrdust. Nimelt on kihistumine endaga kaasa toonud vargused ja pettused, mis on suunatud rikkamate vastu, et elus püsida. See kõik on aktuaalne ka tänapäeval. Novellis ülistatakse inimese taibukust, energiat ja pealehakkamist. Räägitakse kangelastest ja nende vägitegudest, mis võivad viia ohtlikesse olukordadesse. Otsitakse ekstreemsusi ja lõbusat elu, mõeldes nii välja hämmastavaid plaane ning nippe, mis sugugi ei anna iga kord oodatud tulemust. Sangarliku käitumise põhjuseks on taas armastus. Näiteks läks Gerbino oma armastatud
tagasi juhatas. 6466 See, kui Imbi ja Ärni merilehma kinni püüdsid ning seejärel ennast aidamehel ninapidi vedada lasksid ning oma lehmast ilma jäid. 8387 Eestlane on matslik. Peksmine ja keppimine kui unistuste täitumine. 200 Luise ütles, et sulane Jaan vahib teda ja silitab näpuga, katsub tagumikku ja ise sealjuures naeratab lollakalt. 173 Eestlane on kade. Rein ütles, et mõisnike, kui eestlastest rikkamate inimeste, sabarakke tuleb riisuda, neilt rikkust ära võtta, antud olukorras siis püksid ja kuub. 26 Saarlane läks mõisa aita vilja varastama mõisal oli rohkem kui tal ning ta otsustas võtta sealt, kust võtta on. 7779 Eestlane on loll. Sulane Jaan ei teadnud, mis on parukas ning Ints tõi toast talle paruka ning õhutas seda maitsema, öeldes, et tegu on saiaga, Sulane Jaan maitseski. 90
Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni Autor: Rando Ronimois kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana- Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa Muinaslinnus allutamist Moskvale Tartu tähendus 1763-67 ehitatakse Tartu välja Muinaslinnus asus Tartus juba I kaubalinnana väheneb. kindluslinnana. Tartu omandab suure aastatuhandel m. a. j. 1030. aastal Liivi sõda. tähenduse sõlmpunktina Peterburi-
riik annab oma parima panuse tööpuuduse vähendamiseks? Nagu öeldud, üritab hõivepoliitika ennetada tööpuudust. Selleks püüab riik luua uusi töökohti või õppimisvõimalusi, mis ennetaks kindlasti tööpuudust. Aga selleks on vaja asi toimima panna, mis oleneb suuresti rahast. Tööpuuduse ajal on uute töökohtade loomist raske teostada, sest raha ju napib. Siin kohal võiks minuarvates riik abi otsida välismaalt või siis siseriigis kärpida just rikkamate inimeste palku, tuues palgad riigiisadelt natukenegi madalamale võrreldes meie omadega, mis aitaks kindlasti materiaalsust suurendada riigis ning leiaks aset ka suurem võimalus töökohtade loomisel. Õppimisvõimaluste suurendamisel tuleks tõsta õpetajate palku ning kärpida nende alade palku, kus töötajaid on palju. See meelitaks rohkem õpetajaid koolidesse ja haridussüsteem areneks kiiremini ja ka tahetuimatele töökohtadele, nagu näiteks keevitaja, leiduks inimesi.
Niisiis võõrandunud töö kaudu tekib võõras suhe inimese ja selle töö vahel, mis omakorda tekitab kapitalisti ehk siis nö peremehe. Võõrandumisest (töö ja töölise väline suhe iseenda ja loodusega) tulenev eraomandus on produkt, millegi tulemus ja paratamatu tagajärg. Poliitiline ökonoomia varjab aga võõrandumist töö olemuses sellega, et ta ei vaatle töölise või töö ja tema produkti vahetut suhet. Mõistagi toodab töö kasulikke ja vajaminevaid asju rikkamate jaoks, kuid ta toodab ka töölise vaesumist. Ühesõnaga loob ta nii vaestele ulualuseid kui ka rikastele maju. Käsitsitöö asendub masinatööga ja konveiersüsteemiga, kuid üks osa töölistest on sunnitud minema käsitöö juurde ning teine osa töölistest on muutunud masinateks ja nagu tehaselindiks. Marx nimetab ka poliitilise ökonoomia kategooriaid: näiteks sahkerdamine, konkurents, kapital ja raha üldse. Neis kõigis leiab ainult nende esimeste põhialuste ühe või teise
prioriteetidele. Tuleb teha valikuid, mis on enda jaoks tähtis, kas meelepärane töö ning madalam palk või töö, mis ei paku nii palju naudingut, kuid on tasuv? Enamik inimestest valiks ilmselt teise varjandi, eriti kui peale iseenda, tuleb mõelda ka laste peale ning iga sent on väärtuslik. Töötegija vaatevinklist on positiivne kindlasti see, et Eestis on proportsionaalne tulumaks, mis innustab rohkem töötama ning nii öelda muidusööjad ei elatu peamiselt rikkamate inimeste rahadest. Peaaegu igas valdkonnas võib oma ameti eest head palka saada, kui inimene on profesionaal ning kuna ei pea suurt summat riigile maksude näol maksma, võib Eestis töötades rahule jääda. Kahjuks on Eestis palju vaesemaid inimesi, kuid end harides võiksid kindlasti ka nemad tööredelil tõusta. Alles koolilõpetanul on raske saada tööd, sest tal pole kogemust, mida soovitud töökoht tihtipeale nõuab. Mõnel inimesel on aga füüsilisi probleeme, mis takistab tööd
Alates seitsmenendast eluaastast elasid poisid koos eakaaslastega kodust eemal ja pidid õppima ise toime tulema. Nad tegelesid pideva füüsilise treeninguga. Kahekümneaastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. Ateenas läksid poisid samuti seitsme aastaselt kooli. Neile õpetati lugemist ja kirjutamist ning muusikat ja tähtsamaid luuleteoseid. Rikkamate perede lapsed õppisid kodus pedagoogi juhendamisel. Hariduse kesksel kohal olid Homerose eeposed, mis kujundasid noorte ellusuhtumist demokraatlikus Ateenas. Tegeleti ka sportlike harjutuste ehk gümnastikaga. Kaheteistkümnendast kahekümnenda eluaastani viibisid poisid riiklikus piiriteenistuses, mille käigus said nad sõjalise ettevalmistuse. Pärast teenistust loeti noormehed täiskasvanud kodanikeks. Enamike kodanike haridus piirdus väheste kooliaastatega
Roomlastel kujunes ladina tähestik. Laste harimine oli iga pere oma asi. Rikkamates peredes võis olla laste õpetajaks mõni õpetatud ori. Orje oli palju. Nad töötasid mõisade põldudel, töökodades, rikastes majades teenijatena, kaevandustes, gladiaatoritena jne. Õpetatud orjad töötasid tihti rikaste perede laste õpetajate või hoidjatena. Vahest lasid nende peremehed neil ise raha teenida, et end välja osta või andsid lihtsalt heast südamest nad vabaks Vaesed said anda end rikkamate ja mõjukamate kaitse alla. Riietusena kanti tuunikat ja rikkamad ka selle peal toogat. 7. Mõisted: Patroon rikas, kes pakkus vaesele kaitset Klient vaene, kes palus rikkalt kaitset Patriits täisõiguslik Rooma kodanik, võis valida riigiametitesse Plebei vähemõiguslik Rooma kodanik, tihti vaene, võis sattuda patriitsi orjaks Ladina keel indoeuroopa keelkonda kuuluv keel, mis algselt levis Rooma linnas ja Latiumi maaonnas, hiljem levis Rooma laienemisega
valitsejate tegevust kontrollisid viis kõrgemat riigiametniku efoori. Ateenas oli aga riigi juhtijaks 500 liikmeline Bulee, kus juhi ametikoht vahetus iga päev. Seal koguneti aru pidama riigi tähtsamate asjade jaoks iganädalastel rahvakoosolekutel. Ateena ühiskond keskendus pigem ühiskondlikule heaolule. Tänu sellele Ateena riigi poisid saadeti kooli 7-aastaselt, kus neid õpetati lugema ja kirjutama, lisaks õpiti ka muusikat ja luuleteoseid. Rikkamate perede võsukestele võimaldati lapsi õpetama pedagoogid. Spartas seevastu oli spartiaatide kasvatussüsteem, mille eesmärgiks oli arendada sõjamehe oskusi ja omadusi. Sellise kasvatussüsteemi puhul lahkusid noored poisid kodudest 7-aastaselt ning läksid üle riiklikule kasvatusele, kus tegelesid iga päev füüsilise treeninguga. 20-aastaselt said nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ning neil oli õigus teenida armees ja osaleda rahvakoosoletel. 10 aastat hiljem said mehed
pensione ja muud. Sellest saame teha järeldust, et Eestis on see suuremaks probleemiks, mis ei saa jätta tähelepanuta. See vastab küsimusele, et Eestis on selline oht, mis toob kaasa erinevaid probleeme. Ja viimane ebavõrdsuse aspekt - tervis. Raha mängib suurt rolli, kui räägime meditsiinist. Paljudel ei ole nii palju raha, et saada korraliku meditsiinabi ja neid ravitakse halvasti. kuigi elanikkonna üldine tervis paraneb, paraneb rikkamate terviseseisund enamikel juhtudel kiiremini kui vaesematel, mis viib sotsiaalmajanduslike gruppide vahelise ,,terviselõhe" suurenemiseni. See tähendab, et mitte kõigil isikutel ei ole praktikas võrdseid võimalusi kasutada oma põhiõigust ,,omada võimalikult head terviseseisundit". Selle informatsiooni puhul saame teha järeldusi, et selles valdkonnas inimesed kohtuvad sotsiaalse ebavõrdsusega, mis on väga ohtlik, sest see põhjustab sellist probleemi nagu rahvastiku vananemine.
(õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust: · Raeliikmed valiti linna lugupeetumate meeste seast (naised ei saanud raeliikmeks kandideerida). Raadi võisid kuuluda nii kaupmehed kui ka käsitöölised. · Mõnes linnas olid rae liikmeteks ainult rikkad kaupmehed, käsitöölisi ei peetud rae (linnavalitsuse) vääriliseks. · Linna mõjukamate (rikkamate) perekondade kiht - PATRITSIAAD, kelle hulgast raehärrad valiti. Teised raadi kandideerida ei saanudki. Raeliikmete hulgast valiti valiti rae etteotsa üks või mitu BÜRGERMEISTRIT ehk linnavanemat. Bürgermeistril oli vastutav roll linna valitsemisel, tema valduses oli linna pitsat. Ametisse astuv raehärra pidi andma ametivande. Rae ülesanneteks olid: · määruste koostamine need pidid tagama avaliku korra linnas, lämmatama luksuse ning tagama headest kommetest
sundis viikingeid tõstma purjed ning lahkuma oma kodudest tänapäeva Norras, Taanis ja Rootsis. 1. Alateema(elatusalad, ühiskondlikud suhted, meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus) Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjapidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist. Enamik inimesi olid isiklikult vabad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid. Ülikuteseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti konungid ehk kuningad. Nii kujunes näiteks Rootsis kaks suuremat hõimuliitu, kus mõlemad pooled säilitasid oma sõltumatuse. I aastatuhande teisel poolel suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus. Kauplemise kõrval kasutasid bondid aeg-ajalt juhust, et rünnata võõraid laevu ja rüüstata naaberpiirkondi. Konungi juhtimisel suunduti retkele ja jagati siis kaup rõõvsaak omavahel.
Nad jäid ühiskonnast väljapoole. Spartas alistatud masseenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said aga heloodid spartiaatide maaorjad. Ateenas aga oli orjandus keelatud. 3. Mõisted a) Polis Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest b) Heloot spartiaatide ori, Messeenia alistatud elanikkond c) Demokraatia valitsusvorm; rahvavalitsus d) Pedagoog laste juhataja, kes õpetas rikkamate perekondade lapsi (koduõpe). e) Barbar võõramaalane, kes kõneles tundmatut keelt f) Ateena Mereliit mereliit, mis tekkis Pärsia sõdade ajal, kuhu kuulusid ka vaesed kodanikud g) Peloponnesose Liit e Ahhaia Liit oli Peloponnesose linnriikide liit; poliitiline ja sõjaline vastasleer Makedooniale h) Peloponnesose soda Peloponnesose liidu ja Ateena mereliidu vaheline soda
Kui ma oleksin keiser Keisrina oleks minu käes Rooma võim. Ma oleksin ainuvalitseja, kuid ma peaksin siiski alluma ka 12 tahvli seadusele sellele pidid alluma kõik. Ma oleksin see, kes määrab ka kolooniatesse valitsejaid. Ma peaksin hoidma häid suhteid senatiga, sest muidu võib minuga juhtuda sama mis juhtus J. Caesariga. Rooma isiklik elu Suhted Roomas oli muistne komme, et vaesed inimesed andsid ennast rikkamate ja mõjukamate kaitse alla. Rikast, kes teisi oma kaitse alla võttis, nimetati patrooniks. Vaeseid, kes kaitset palusid, aga klientideks. Nii patroonil, kui kliendil olid omad õigused ja kohustused. Patroon pidi klienti hädas aitama ja kohtus tema õigusi kaitsma. Vastutasuks saatsid kliendid patroone avalikes kohtades, olid vajaduse korral tema ihukaitsjad ja hääletasid rahvakoosolekul nii, nagu patroon soovis. Usk
arvukalt veo- ja kariloomi. Linlased kasutasid linnale kuuluvaid maid ehk linnasarast põldude harimiseks ja kariloomadele sööda hankimiseks. Keskaegsed linnad ei olnud kuigi rahvarohked. Sündivus linnades oli küllaltki kõrge kuid surevus paraku veelgi suurem. Enamik inimesi suri enne täisealiseks saamist. Katkud ja nakkushaigused laastasid linnu tugevamini kui maad, kus inimesed elasid hajuvalt ja ka hügieenitingimused olid mõnevõrra paremad. Võim linnades oli kõige rikkamate ja mõjukamate suurkaupmeeste nn. patriitside käes. Linnaelanike peamine tegevusala oli käsitöö. Linnades elavad käsitöölised koondusid tsunftidesse. Tsunft oli käsitööliste kutseühing. Nende tekkimise põhjustas vajadus kaitsta käsitööliste huve ning reguleerida tootmist ja toodete müüki. 4.Keskaegsest olustikust Keskaegsed elumajad olid erineva, olenevalt sellest, kas oli tegemist talupoja, feodaali või linna kodaniku eluasemega ning kas elamu
mtisklema. Tema pere vireles vaesuses ning ta oli harjunud vhesega hakkama saama. Haridust sai poiss omandada ainult tna enda teenitud rahale andis kooli krvaltunde vi tegeles ehitustdega. Iga lisaraha oli oluline ning abistav. Ahas ei taha sdida, sest sda on kige jlgim ja vastikum asi maailmas tema jaoks. Ta oli tielik patsifist. Vaid suurima vastikustundega sja vastu lks ta vitlema. Ahas saab sjas raskelt haavata, kuid jb ellu. Tema parimateks spradeks oli Kmer ja Ksper. Ksper oli rikkamate vanemate laps ja tuline rahvuslane. Ta tundus olevat klassis teiste liider. Ta pidas koosolekuid ja hutas teisi vabatahtlikeks. Ksper kuulus ka Omakaitsesse. Ta kaitses ja igustas alati rahvuslusmtteid. Pidevalt pidas noor rahvuslane snasda oma klassikaaslase Kmeriga, kes oli tugev kommunist. Lahingutesse astudes oli Ksper teise rhma juht. Vitluses vaenlase vastu oli ta julge ja sihikindel. Padrikus istudes tunnistas Ksper Ahasele, et ta ideaalid on sjas muutunud
korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli preester ja vaimulikud. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone VIIKINGIDÜhiskonnakorraldus:Enamik inimesi olid isiklikult vabad, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes peeti orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks Retkede põhjused:maapuudus, oldi sunnitud elatist teenima kaubandusest ja mereröövist, konungid tahtsid saada röövsaaki Retkede suunad:Briti saared, Reini jõu suudmeala, Põhja-Prantsusmaa, Hispaania Bütsants, araabia maad, Island, Põhjamere saared, Gröönimaa Maailmapilt: austasid loodusjõude, loodusobjekte, esivanemaid.
Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis mujale Euroopas 15.16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul.
Raadiost ei olnud samuti mingit abi, kuna sealt kostus ainult vaikus, kuid ühel hetkel õnnestus tal saada politseisagedusel kellegagi ühendus ja talle saadeti abi. 38 tundi hiljem pääses ta sealt välja. Kokku hukkus maavärina tõttu umbes 230 000 inimest. Neist 102 olid Tarmo sõbrad ja kolleegid ÜRO-st. Kultuurilised erinevused Suurem osa Haitil elavatest inimestest on vaesed. Elatakse väikestes hüttides ja raha üritatakse teenida kõiksugu teenustega, näiteks turistide või rikkamate inimeste autode valvamisega. Rikkamad inimesed saavad endale paremaid elamustingimusi lubada. Haitil peetakse ka mõningaid üritusi, näiteks kukevõitlusi ja karnevale. Kukevõitlused on väga levinud just vaesemates ühiskonnaklassides, kuna see on üks vähestest meelelahutustest. Karneval on Haiti kõige suurem ja oodatum sündmus. Haitilased ehivad end pööraste kostüümidega ja pidutsevad elult viimast võttes. Toidud on Haitil väga vürtsikad
näitab, et kasvab inimeste arv, kes tahavadki just olla nii-öelda massist võimalikult erinevad. Kõik inimese sisesed piirid ongi tegelikult seotud just selle viimase, minu poolt endale nimeks saanud huvitava võrega. Üks väga tore ja imetlust vääriv nii-ütelda piirivalvur inimeste sees on soov säilitada eneseväärikus ja järgida oma tõekspidamisi ja veendumusi. See on joon, mis on meile just tõkkeks eriti meie vabal ajal ja igapäevaelus. Samuti on see just rikkamate inimeste, keda ühiskonna arvates on alati liiga palju, mõõdupuuks. Kindlasti kasvab selle aia kõrgus koos isiku vanusega, sest paratamatult tekib inimesel aja jooksul juurde nii kindlaid põhimõtteid kui ka eneseväärikust. Tõekspidamised ja veendumused on väga suuresti mõjutatud meid ümbritseva ühiskonna poolt. Näiteks juhul, kui keegi on kasvanud kristlikus perekonnas, siis väga suure tõenäosusega
firmariietega, kaelas sädelevad ehted, käe peal uhked kellad ning neidudel jalas peaaegu et lausa ballikingad. Kool ei ole õige koht, kuhu eputama tulla, siin käiakse ju eelkõige ikkagi õppimas. Muidugi leidub selliseid, kes on küll rahaliselt jõukad, aga eriti seda välja ei näita. Kuid palju näen ka neid, kes oma hea elu tõttu muutuvad kuidagi domineerivamaks. Mul on raske selliste läheduses olla. Võib-olla olengi veidike kade, kuna ise kõige rikkamate hulka ei kuulu, aga ausalt öeldes, ega ma selliseks saada ei tahagi. Teinekord mõtlen, et äkki oleks parem, kui meie kool teeks kohustuslikuks koolivormi kandmise. Sellest oli meil kunagi küll juttu, aga kahjuks midagi teoks ei tehtud. Võib-olla laheneksid nii jõukusega seotud probleemid. Kui kõigil on seljas ühesugused riided, on kõik ka võrdes, vähemalt välimuselt. Rikkamatel õpilastel ei veni hommikud nii pikaks, sest enam
Ida-Frangist kujunes Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik, Lõuna-Frangi riik lagunes täiesti. Iseloomustage viikingite ühiskonda- Skandinaavlased elatusid peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, lisaks veel küttimine ja kalapüük.Inimesed olid isiklikult vabad ja elasid suurte taluperedena keda juhtis peremehed e. Bondid, olid ka orjad e träälid.Peeti kohalikke koosolekuid e. Tinge(bondid otsustasid kohalikke asju) ja maakondlike ühiskoosolekuid ehk alltinge. Rikkamate bondide seast valiti kogukondade juhid ehk konungid. Rootsis kujunes kaks suurt hõimuliitu: põhjas svealased ja lõunas götalased. I aastatuh. Suurenes meresõit ja kaubavahetus. Kasutati juhust, et rünnata vööraid laevu ja rüüstata naaberpiirkondi. Viikingite erinevad nimetused ja kuulsamad pealikud-Lääne-Euroopas nim neid normannideks, Ida-Euroopas nim neid varjaagideks. Erik Punane-juhtis Islandilt põgenenud inimesed Gröönimaale. Leif Eriksson- Eriku
1) ühiskondlikud liikumised 2) huvi (surve) grupid 3) erakonnad 4) kodanikuosalus Riigikogus on esindatud 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad: Reformierakond, IRL ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond. Vasakpoolsed erakonnad sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest peab olema riigil. [ Sots.dem. erakond, Keskerakond ] Parempidised erakonnad igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eest, inimest peab suunama ja innustama töötama, kaitsevad rikkamate ja jõukamate huve.[ Reformierakond, IRL] Tsentristlikud erakonnad [ Eestimaa Rohelised, Rahvaliit ] ÕIGUSKAITSE & KOHUS Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : 1) Kehtib seaduste ülimuslikkus. 2) Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine. 3) Kohtu erapooletus. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis on : 1) Kodu ja isiku puutumatus. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta.
Olümpiamängudel said osaleda ainult vabad kodanikud, kus naisi ei lubatud isegi vaatama. Mis tegi Aleksander suurest silmapaistva valitseja? Tema valitsusajal püsis riik koos Kreeklased ise olid juhtpositsioonidel Mõisted ja aastaarvud 336 eKr – Aleksander Suure vallutuste ja valitsuse algus, algas Hellenismiajastu 776 eKr – Esimesed Olümpiamängud Aristokraatia – Paremate/Rikkamate võim Hippokrates – Kuulus Vana-Kreeka arst, kes kirjutas kõiki Klassikalise Kreeka meditsiinialaseid teadmisi kokku võtva mahuka teose Herodotos – 5. Sajandi keskpaigal hakkas ta lähema ajaloo sündmusi esimesena uurima ja üles kirjutama. Kirjutas teose “Historia”. Homeros – Vana-Kreeka kirjanik kes kirjutas esimesed eeposed “Ilias” ja “Odysseia”
Kujunes ladina tähestik. Linn asub 7 künkal, kujunemine toimus järkjärgult. Linna rajas Romulus -Kuningate aeg Roomas 7 kuningat, 3 viimast olid etruskid- foorumid, kindlus. Kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga. -Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupoja ühiskond. Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Maa omamine pidi tagama jõu sõjaväeteenistuseks. Vaesemad kodanikud olid proletaanid- ainsaks rikkuseks nende lapsed. Patriooni- kliendi suhe- rikkamate ja vaesemate suhe, vaesem andis end rikkama eeskostse ja kaitse alla. -Partiitsid ja plebeid Partiitsid- suursuguste suguvõsade liikmed, kuulusid kõik kodanikuõigused: riigi- ja preestriamet. Plebeid- keskmise jõukusega, vaesed talupojad, võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ei saanud, täitsid sõjaväekohust. Partiitside ja plebeide suhted olid omavahel teravad, plebeid nõudsid endale rohkem õigusi. Esmalt anti neile õigus pidada omaette koosolekuid ja valida enda seast
Selle aja teater oli sarnane eelnevate perioodidega ning erinevate riikidega. Teatrit võis teha absoluutselt igal pool. Kus iganes rahvas kogunes, seal teatrit tehti. Näitlejad olid ainult mehed, naisi lavale ei lastud. Varasemast Inglismaa teatrist erines ta aga teemade poolest. Enne seda perioodi käsitleti peamiselt kirikuteemasid ja näideldi usklike ürituste puhul. Nüüd aga hakati kujutama ühiskondlike probleeme ja elulisi juhtumisi. Organiseeritud etendused õukondades ja rikkamate linnaelanike kodudes. Neil olid oma näitetrupid. Selle pärast kõlavad ka näitetruppide nimed sellest ajast nii nagu nad oleks kellegi omad. Näiteks The Admiral's Men admirali mehed, Oxford's boys Oxfordi poisid ja Queen Elizabeth's Men kuninganna Elizabethi mehed. Kuid samas olid Londoni linnas kiirelt arenenud avalikud teatrid, kus said sama etendust vaadata nii vaesed lihtkodanikud kui rikkam rahvas. Ehituselt olid selle aja Inglismaa teatrid ümmargused
Honore de Balzaci romaanis oli üheks peategelaseks üliõpilane, kes ei olnud just kõige jõukamast majast. Et endale elatist teenida, ei keeranud nad end halvale teele, vaid üritasid pääseda rasketest olukordadest ausat tööd tehes. Nende ainsaks lootuseks, et saada rikkamaks, oli Rastignac, kes läks Pariisi õppima. Tihtipeale eristatakse inimesi rahakoti paksuse järgi. Tallinnas või mõnes teises linnas ringi sõites, võib märgata, et on tekkinud rikkamate ja vaesemate elanike rajoonid. Ka Balzac on toonud võrdlusi kõrg-ja alamkihi elust. Vanaproua Vaquer pidas Pariisis ühes väga viletsas ja vaeses kohas juba nelikümmend aastat pansioni, milles elasid nii mehed kui ka naised, olenemata vanusest. Maja seinad nägid välja kui vanglamüürid ning õuel elasid koduloomad. Toas oli tunda hallitus lehka ning laes olid vihmavee jäljed. Sellele pansionile vastandusid
tänava ateljees 14. veebruarist 1896 - 21. märtsini 1948 tehtud 79 386 fotot. Rieti fotokogu sisaldab hulgaliselt vaateid erinevatest paikkondadest, sündmustest, inimestest. Trepimägi - On rajatud 19. sajandi lõpus ja 20 saj. alguses linna ja järve vahelise ühendustee parandamiseks. Trepp on viiejärguline ja sel on 158 astet. Trepimägi on rekonstrueeritud 1991 aastal. Trepimäe äärde jäävad kunagiste linna kaupmeeste ja rikkamate linnakodanike kaunid elamud. Ugala teatrihoone - Draamateater Ugala asutati lauluseltsi "Koit" ja karskusseltsi "Vabadus" näitegruppide baasil 1920.a. Praeguses majas eksisteerib teater aastast 1981. Teatrimaja oli palju aastaid baltikumi moodsaim. Viljandi muuseum - Muuseumile pandi alus 1878. a. seoses Viljandi lossivaremetes alustatud arheoloogiliste kaevamistega. Alates 1942. a. asub linna ühes vanimas
Arhitektuur Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo
Perekond leidis, et Sibelius tuleb saata soomekeelsesse kooli ning kaheksandast eluaastast käis ta soome õppekeelega ettevalmistuskoolis. Aastatel 1876-1885 õppis Sibelius Hämeenlinna Lütseumis. Kui Sibelius veidi vanemaks sai, taipas ta, et tema elu ei sarnane kaaslaste omaga. Nad käisid hästi riides ja said vanematelt kalleid kingitusi. Kuid Jeanil tuli õppida paljustki loobuma. Juba varakult rõhus teda see raske seisund, mis kehvale rikkamate hulgas osaks langeb. Tema vilgas loomus ja elav fantaasia olid kogu aeg vastuolus kooli asjaliku vaimuga. Õppimine oli raske pingutus ja ta püüdis nii vähesega kui võimalik läbi saada. Tänu andekusele ja lahtisele mõistusele suutis ta siiski hästi sammu pidada. Arvutamine ei teinud talle mingit raskust. Kõrgemates klassides avaldasid talle klassikalised keeled uue ilumaailma. 1880
efektiivsem. Kuna praegu jagatakse raha liiga paljudesse projektidesse, pole eesmärgid ja programmid alati järjekindlad. Olukorda õnneks analüüsitakse ja abiprogramme täiustatakse. Võib muidugi rääkida ka ajaloolisest taagast, mis meid näiteks aafriklasi kohustab aitama, see aga ei huvita tegelikult mitte kedagi. Tuleb vaadata tõele näkku: arenguabi on Euroopa doonorriikidele sama tähtis, kui vastuvõtjamaadele. Muidugi võib mõnikord olla abi pakkumine seotud ka rikkamate maade moraalse vastutusega vaesemate ees, mis on paljuski seotud ka Euroopa riikide vägivaldse koloniaalminevikuga. Las minevik ja moraalsed kaalutlused jäävad, kuid peamiseks faktoriks, miks vaesemaid riike aidata, on ikka meie endi huvi. Igasugune abi on teretulnud, kuid me aitame teisi ikka peamiselt enda tulu silmas pidades. Tänu arenguabile on võimalik paremini säilitada meil standardiks saanud elukvaliteeti. Üleilmastuvas maailmas kanduvad partamatult arengumaade
filosoofia ja teater Kiri: Alfabeet - 24 märgiline kreeka tähestik, mis on loodud otseselt foiniikia tähestiku põhjal (üle võetud u. 800a.ekr). Kreeka tähestiku võtsid hiljem mugandustega üle Itaalia elanikud. Sellest sai ladina tähestik. Veel loodi kreeka tähestiku alusel ka slaavi tähestik. Kreekas oli normaalne, et kirja oskasid kõik. Haridus: Kreeka poiste hariduse eest hoolitses pedagoog (paidagogos - "laste juhtija"). Rikkamate kodanike pojad jätkasid peale kooli mõne sofisti e. õpetlase juures. Tüdrukud omandasid hariduse kodus ja see piirdus vaid majapidamis- ja käsitööoskustega. Vaid Spartas, kus pandi rõhku just noortele, tegid ka tüdrukud kehalisi harjutusi. Kirjandus: Hakati kirjutama luulet, proosat, lugulaule (eeposeid), mida rändlaulikud e. Rapsoodid aristokraatidele lossides ette kandsid. Kuulsaim neist oli pime Homeros, kellele omistati kaks kõige kuulsamat eepost "Iilias" ja "Odüsseia"
annaabi.ee 
