Miks laps jonnib? 10 klass. Väikese lapse jonni põhjused... * Beebi ei jonni enne esimest eluaastat. * Ta nutab asja pärast, mitte tähelepanu. * Tita nutab vaid siis, kui mõni tema vajadustest on rahuldamata. * Beebi nuttu ei saagi seepärast nimetada jonniks, kuna tema nutt on tingitud sellest, et midagi on puudu või häirib teda ja nutt on tita ainuke väljendusviis. Suurema lapse jonni põhjused. * Esimene kuni kolmas eluaasta on jonni-iga. * Siis ilmutab laps vastuhakku, on kangekaelne, vahel armukade, ta nõuab tähelepanu. * Poiste ja tüdrukute jonnimise erinevused on tavaliselt natuke erinevad. * Piisab vaid ühest korrast rahvarohkemas kohas, kui vanem enda häbist päästmiseks lapse tahtele järele annab ja juba ongi lapsele käitumismuster teada. Jonni ärahoidmine ja lõpetamine. * Vanemad peavad olema üksmeelel
Nömme.Esimesed 1-3 klassi käis K.A.Herman koolis Annikvere alkoolis.Pärast selle lõpetamist soovis ta minna veel edasi õppima ,kuigi isa soovis, et ta oleks läinud sepa juurde õpipoisiks.Siis läks Karl August Põltsamaa Kooli kus oli 4-9 klassi.Seal oli ka õppemaks mida ta isa maksis esimesel aastal, järgmisel aastal maksis ta ise.Tegi suvel tööd ja kogus raha.Aga kui said kõik 9 klassi lõpetatud ei jätnud ta jonni ja tahtis saada haritud meheks.Ta tahtis minna Venemaale Peterburgi riiklikusse kontservatooriumisse.Ta kogus terve aasta otsa raha, ning ta puhkpilliorkester aitas teda.Tegi kontserde ning andis pileti raha Karl August Hermanile.Aga teda ei lastud sisse, sest ta ei osanud piisavalt hästi orelit mängida.Aga Karl August herman oli virk poiss ja ei jätnud jonni ning püüdis saada Saksa ülikooli.Sinna ta saigi.Kar August hakkas keeleteadlaseks ning sai doktori kraadi
6.Miks Mari perenaisena õnnelikuks ei saa? Andres ei hooli Marist piisavalt, on aegu kui ta teda isegi pekab. Ta ei pea Marit endale piisavalt heaks naiseks. Mari oli suuremeelne, et võttis kasvatada Krõõda lapsed aga kauba peale sai ta ju ka Andrese. Peale Krõõda surma sai Mari endale ka tütre ning ta ei teinud vahet ja andis rinda ka Krõõda ainsale pojale Andresele, kel kahjuks ema enam polnud. 7.Mis paneb sinu arvates tegutsema Pearut? Pearu tegutseb kiusu ja jonni pärast ning kindlasti ka igavuse ja lõbu pärast. Ta ei taha, et Andresel läheks hästi või paremini kui temal. Kuna nad on Andresega kaks parajat pähklit, siis kumbki ei jätta oma jonni. Pearule ei meeldinud naabrid juba siis kui nad sinna elama tulid, kuna ta ihkas saada kogu Vargamäed enda valdustesse. 8.Probleemid tekivad, kui ideaalid ja tegelikkus pole vastavuses. Võrdle Andrese unistuste Vargamäed ja tegelikkust. Mis takistas tema unistuste teostumist?
Niisiis kutsutu Chuck tagasi, tema keerdukse jalaga lahtilöömine krahvipreilit enam ei erutanud. Hoopis vastupidi, karjus härra Norrise peale, et ta tema ust lõhub. Milvi kutsus sellepeale kohale valvurid ning käskis Chucki kuningriigist välja saata. Sellepeale Norris aga ütles: ,,Kallid valvurid, seekord pääsete hoiatusega, järgminekord kui mind üritate karistada saate kerepeale." Valvurid muidugi pistsid sellepeale kohe jooksu. Aga Chuck ei jätnud jonni. Talle oli hakanud krahvipreili Milvi kangesti meeldima. Õhtuti isegi kirjutas temast luuletusi. Möödus umbes nädal, või poolteist nädalat. Milvi tuju oli endiselt morn. Selle nädalasees ta oli jõudnud palju asju oma majas ära lõhkuda. Aednik torises ühtelugu, et miks klaasikillud lillepeenras. Kuid Chuck ei jätnud jonni, ta otsustas, et peab võitma Milvi südame ning ta päästma paha tuju küüsist. Seega ta otsustas hakata õppima uusi imevigureid tegema. Näiteks
Samuti on film võitnud erinevaid auhindu Thessaloniki, Palm Springsi, Ljubljana, Locarno ja Pimedate Ööde filmifestivalilt. Lugu räägib kahest vennast, kelle ellu ilmub ootamatult isa nime all olev mees, kes on üle kümne aasta ära olnud. Mees proovib kaotatud aja teha kolme päevaga tasa, minnes koos väljasõidule. Lubatud kalale mineku asemel on nad ükshetk hoopis üksikul saarel ja lihtsalt vaikuse ja looduse nautimine pole selle ainukeseks põhjuseks. Kõik see toob kaasa jonni, kahtlusi, pisaraid ja valu. Film annab mõtlemisainet ning on kaasahaarav. Lisaks ilusale loodusele on ka super näitlemistöö! Filmi "Tagasitulek" analüüs Alguses ma väga ei juurdlenud selle filmi üle. Vaatasin ära ja otsekohe olid muud mõtted peas. Ei ütleks, et see tähendab külmaks jäämist, lihtsalt järgmine päev hakkasin alles mõtlema selle üle. Muidugi proovisin ennast filmis olevatesse tegelaste rolli panna, kellesse rohkem, kellesse vähem
Surju 2014 Minu kilpkonn Kipsi Anne-Belle Ilves Andmed Isane Täisnimi: Kipsi-Paksu-Jonni-Miisu Punakõrv kilpkonn Vanus 16 a. Värvus roheline Pikade küüntega Elab vees Saamislugu Kui mu vend väike oli tahtis ta väga endale kilpkonna. Seega otsustas mu venna isa ,et kingib talle kilpkonna Selle kilpkonna saime me 16 aastat tagasi ,õigemini sai selle mu vend endale sünnipäevaks kui ta oli väike. Sellest ajast peale on see kilpkonn meiega elanud. Kuuluvus Liik: Kilpkonn Sugukond: Kilpkonn Selts: Kilplane Riik: Loomariik Eluviis Ta elab akvaariumis ,talle meelidib leige vesi. Ta sööb kassikrõbinaid ja elus kalu. Kui päike paistab akvaaruimisse ,ronib ta kivi peale ja võtab päikest seal. Suvel käib ta päevas kaks tundi väljas jalutamas. Ta neelab toidu tervelt alla. Kui ta magab ,on tal silmad lahti. ...
H.Tammsaare teos ,,Tõde ja õigus I", milles igas lõigus peegeldub eestlaste olemust. Lugedes tundus mulle tihti, et olen seni eestlasi vaadanud väga naiivse pilguga, kuid lugedes ja mõeldes nende juhtumite üle rahulikult järele, taipasin, et on väga palju aspekte, mida olen jätnud tähelepanuta ja mis on minu jaoks uus eestlaste juures, kuid mis nii tungivalt esile tõuseb. Kangekaelsus. Üks eestlase põhiiseloomuomadustest on kangekaelsus. Kõik ajavad oma jonni olgu selleks õiguse tagaajamine (hoolimata sellest, kas on tõesti õigus või mitte) või mõne töö tegemine (kui asi ei taha õnnestuda). Oru Pearu oli üks neist meestest, kes ajas oma jonni ja alla ei vandunud hoolimata teiste vastuseisust. Pearu ehitas koos naabri Andresega kahepeale kraavi, mis pidi kasu mõlemale tooma. Pearule tuli aga mõte enda loodheinamaa vee alla lasta, et rohi mühinal kasvama hakkaks ning ehitas kraavile tammi ette, mis tähendas
Veljo Tormis on enda kohta öelnud: Tormise fenomen seisneb selles, et puuduvad Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase igasugused eeldused olla Kolmas tase Neljas tase helilooja: puudub Viies tase absoluutne kuulmine, peaaegu puudub sisemine kuulmine, on halb mälu. Heliloomingu teele minek on jonni pärast minek, mitte vastu tahtmist, aga suurte pingutustega. Elulugu: Sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas Anne ja Riho Tormise poeg 1942-1944 õppis Tallinna konservatooriumis orelit (August Topmani juhendusel) 1950-1951 õppis Villem Kapi juhendusel kompositsooni 1951-1956 Moskva Konservatoorium Elulugu: 1955-1960 Tallinna Muusikakooli õpetaja 1956-1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja
maailmasõjani. Teos pakub mõndagi ka meremeeste eluolusse puutuvat, seda väärtustavad veenvad ja jõulised karakterid ning eredalt isikupärane stiil. ,,Tuulise ranna" esimesed köited ilmuvad paljudes trükkides ja hiigeltiraazides. Romaani I osa alusel on tehtud samanimeline film 1971, III osa alusel film «Gladiaator» (1969). Saarlaste elu ja mereainestikku käsitlevad ka proosakogu "Viimane vandiraiuja" (1970), näidend "Kotermann ehk Rummu Jüri Kihnu Jonni "Manni" peal" (1972) ja romaan ,,Oma saar" (1985). Kirjutanud ka noorsooraamatuid (,,Vesse poeg", 1948; ,,Angerja teekond", 1950), novelle ja publitsistikat (olukirjelduste kogumiku «Töömeeste portreed» (1948). Aitäh!
käitumisraamidesse, sundida neile peale teadmisi ja oskusi. Ilma hirmuta kasvatus ja vabadus toimivad. Vanemad kohus oleks minu silmis julgeda last austada, julgeda näida, et on alati lapse poolel. Julgeda püstitada mõistlikke nõudmisi. Julgeda kiita. Julgeda olla alati täiesti aus ja alati olemas lapse jaoks. Meil on kombeks võidelda lapse jonniga, unustades, et jonnimiseks on vaja kahte inimest. Laps ei saa jonnida emaga, kui ema ei jonni lapsega. Meie kultuur aga annab tihti automaatse õiguse last korrale kutsuda ja süüdistada. See käitumine võib lapsi traumeerida. Me üritame ennast laste silmis kuudavaks teha. Paljud mäletavad lapsepõlvest ehk ka lauset ,,Laps räägib siis, kui kana pissib!" Vanemad peaksid mõtlema, mil määral nad on sellised vanemad, nagu nad lapsena eales olla ei soovinud. Lapse enesehinnang kujuneb aastate jooksul ja kildhaaval, sellele loovad aluse varajased
Hinnati inimese tarkust ja sõnakasutusoskust. Üks novell keskendus vaid ühe daami targale lausele ning kõik mis selle ümber jäi, algusest lõpuni, oli ettevalmistus selleks fraasiks. Praegusajal ei ole see nii tähtis, lihtinimesed räägivad vabalt, sõnadele palju tähelepanu pööramata, kuid osav keelekasutus muudab vestlused muidugi meeldivamaks. Raamatus trotsiti kangekaelsust. Teoses toodi väga sobiv näide, kuidas isekuse ja jonni tõttu võib halvasti minna. Ühes novellis ei kuulanud ilus, kuid isepäine daam oma abikaasa hoiatust metsas varitsevast hundist. Ta läks sinna ikkagi, arvates, et mees ei taha salajastel põhjustel padrikusse kaaslasi sellel hetkel. Lõpuks jäi naisele armiline kael ning nägu ja ta kahetses enda trotslikust. Praegu esineb sellist iseloomujoont rahvas rohkem ning sellest on kahju, kuna see tekitab pigem probleeme kui lahendab neid. Bogatcho stiil oli rahulik
Piiras Heidi elu, ootas temalt liialt palju ja oli liiga range. Sündmused Reimo jätab Heidi maha. Tanel leiab purjus Heidi silla alt. Tanel ja Heidi hakkavad üksteisele meeldima. Heidi mõistab, et on jäänud rasedaks. Tanel räägib Heilile needusest ja sureb. Katkend raamatust Esimene mahv oli vastik, ta köhis selle kohe välja. ''Kuidas see saab küll kellelegi meeldida?'' küsis Heidi voolavalt jõelt, mis suubus silla alt. Ta ei jätnud jonni ja tõmbas vastikusega suitsu edasi. Ta võttis pudelilt korgi, võttis esimese lonksu. See maitses kibedalt ega tundunud üldsegi hea, aga ta jõi edasi. Sõnum/idee Raamatu mõte oli kajastada teismeliste muresid ja probleeme. Enamuste noorte ja teismeliste elud ei ole nii pöörased, kui siin raamatus kirjeldatud, aga just see raamat loob pildi, millised on osade otsuste ja käitumisviiside tagajärjed. Soovitus
" Enesekehtestamise oskus on hea, kui mõni inimene surub enda tahtmist peale, kas või klubis või peol mõni purjus poiss muutub väga pealetükkivaks ning on kurjade kavatsustega. Kui oskan öelda ,,Ei" nii, et mind tõsiselt kuulda võetakse, päästab see nii mõnestki olukorrast. Suhtlemistasanditel eraldatakse kolme gruppi: laps, täiskasvanu, vanem. Igas inimeses on veidike kõike. Vanemliku, kus on noomivat ning õpetavat suhtlemist. Täiskasvanuliku neutraalsust ning lapselikku jonni ning naiivsust. Ristuv tasand: Ema: ,,Kui sa koolis halva hinde saad, ei saa sa enam nädalavahetusel välja!" Mina:"See on minu oma asi, mis mina teen, olenemata, kas sa lubad või mitte!" Rööpne tasand: Isa:"Korista palun oma tuba!" Mina:"Lõpetan kohe õppimise, siis alustan koristamist." Püüan alati kasutada rööpseid tasandeid, siis ei teki konflikte. Kontakti loomise puhul on üheks olulisemaks tegevuseks silmside loomine. Partneri tähelepanu köitmine, tervitamine
Kuuba isoleeriti USA poolt muust maailmast, USA relvajõud viidi lahinguvalmidusse. NSV Liit ja tema liitlased vastasid samaga. Lõpuks andis Hrustsov järele ja teatas, et rakettide ülesseadmine Kuubal lõpetatakse ning tuumarelv tuuakse Kuubalt ära. USA vastutasuks leppis Castro reziimi edasise eksisteerimisega. Kriisi tulemusel seati sisse kuum liin USA ja NSVL vahel, et ära hoida tuumakokkupõrget. Kogu see olukord näitab, et vastaseis kahe riigi vahel oli puhas jonni ajamine. Kumbki ei suutnud leppida sellega, et teine neist parem on. Isegi tagajärjed tundusid selle kõrvaal tühised. Õnneks on tänapäeval mõistetud, et niisugune jonn ei muuda midagi siin maailmas paremaks ja on suudetud oma egoistlikud ideaalid maha suruda, arvestades ühsikonna heaolu. Kuigi algne põhjus polnud päris see NSVL majanduslik olukord ei luband lihtsalt võidurelvastumist enam. Siiski on äärmiselt imetlusväärne, et tänapäeval pole seda vana kala
enesehinnangu ja eneseusu, oma käitumise juhtimise ning eneseanalüüsi oskuse omandamisega. Emotsioonide tajumine ja väljendamine Sotsiaalsete oskuste kujundamine on üks tähtsamaid ülesandeid, suhtlemisest kaaslastega algab lapse tegelik lõimumine ühiskonda. Eelkoolieas on oluline kujundada esmaseid sots.oskusi: abistamst, lohutamist ja jagamist. Väikelapse emotsioonid on lihtsad, tugevad ja vahelduvad kiiresti, reageerib jonni ja protestiga piirangutele ja ebaõnnestumistele, ei suuda oma emotsioone kontrollida. Ta on tundeküllane oma vanemate vastu, võõraste lähenemiskatsetele reageerib umbusuga. Eneseteadvus ja mina areng Selles vanuses laps on enesekeskne, ei taju teiste seisukohti. Ta tunneb end ära peeglist, kuid ei tunne end ära beebi-ea fotodelt. Tunneb suurt rõõmu isetegemisest, osaleb aktiivselt täiskasvanu abistamisel. Koostööoskused
Eluga tublisti toime tulla sellega ise rahul olla on kllaltki raske. Veel enam kui on oma pere, mida toita. Hinge tmbamiseks pole aega, t ja kohustused ei luba. Ning eriti hulluks kisub, kui leidub lhikondlaste seas keegi, kes ritab olemist veel raskemaks teha. Selleks sobib vga hsti vimukas leaedne. Kohe kui Eespere uus peremees Andres oma uude tallu kolib, ritab naabrimees Pearu teda sealt ve ja vimuga vlja sa. Ise aga el vanamees td teha ei armasta, priiskab ja kib laatadel, otsides vimalust end veel jukamaks ja thtsamaks teha. Tema t peale aega ei kuluta. Ning et oma muidu sna ksluisesse ellu sra tuua, joob ta end tis ja hakkab leaedse kahjuks koerusi tegema. Kui midagi muud le ei j, ka enda kahjuks, peaasi aga, et nalja saaks. Andres samal ajal aga rgab palehigis td teha, et oma talumbrusest teha liivase ja kuiva asemel viljakandev ja kasulik maa. Ta isegi ei mtle puhkamise peale. Ta elab vaid oma pere ilsa tuleviku nimel. Mi...
ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud õiget ettekujutust Maa suurusest. Ta arvas, et India idarannik ei asu Euroopast kuigi kaugel. Sel ajal oli Hispaanial ja Portugalil kõige võimsam laevastik ning seepärast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejärel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei võtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jätmata jonni, saavutas Kolumbus lõpuks siiski Hispaania õukonna nõusoleku kolmest väikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal.Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad üle ühe kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lõppesid mageda vee varud ja toiduained. Väsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused ülestõusu organiseerida ja Kolumbusega arveid õiendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492
Kui ausalt öelda siis ta on üks mu lemmik presidentidest. Ta pani aluse sellisele Eesti riigile nagu me seda praegu näeme. Ta arendas nii välissuhteid kui ka suhtles kodanikega – üritas tegutseda ka kodanike soovide ja ootuste järgi. Ta oli president keda rahvas armastas ja kes puges meie rahva südamesse. Ta alustas teed mille eesmärgiks oli saavutada Eesti riigi vabadus ja iseseisvus. Mõne inimese arvates võis ta olla vahel ehk tänamatu, kuid Lennart ei jätnud jonni ega ka alustatut pooli. Mina ütlen ausalt, et ta andis paljudele eestlastele usu uude Eestisse ja vabadusse, ning usun, et kõik eestlased austavad teda.
inimkonna heaolu, kuid on unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust sveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid tema madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võta keegi teda tõsiselt. "Sügisball" räägib inimeste eraldatusest ja võimetusest teisteni jõuda. Lisaks räägib film õnne otsimisest. Samas leidub seal ka muigeid ja absurdi. Filmi põhiliseks ideeks on see, et olgugi oleme kõik maailmas üksi ja öö, milles me viibime, on pilkaselt pime, Sisyphos ei jäta jonni. Osades mängisid mitmed tuntud eesti näitlejad. Kirjanik Matit kehastas Rain Tolk, Theo osatäitja oli Taavi Eelmaa, Tiina Tauraite kehastas Ulvit, üksikema Laurat mängis Maarja Jakobson, Jaanat kehastas Mirtel Pohla, Maueri osatäitja oli Juhan Ulfsak ning Ivo Uukkivi mängis Laura meest. Theo puhul meeldis mulle tema üksindus ja peaaegu autismi piiril võbelev võimetus emotsioone jagada. Kindlasti pole ei Theo ega ükski teine karakter "Sügisballis" lõplikult väljapääsmatus
aastane osutab talle raskemaks vastaseks, kui ta arvata oskas. Pearu ja Andres on mõlemad üsnagi tõsised inimesed. Nende igapäevast puudub rõõm. Andres alustab hommikul vara tööga ja lõpetab hilja õhtul, tal ei ole aega puhata ja nautida elu. Tema liigne tööarmastus rikub ära ta pereelu ja koduse rahu. Kõik näevad seal rasket vaeva ja teevad tööd, kuni lihtsalt enam ei jaksa. Andres püüab iga hinna eest jõuda Pearuga enam-vähem samale tasemele ja jonni pärast ei anna alla ja ei loobu oma talust. Ka Pearu, kes teeb vähem tööd, ei saa nautida elu rõõme. Ta sisustab oma päevasid kõrtsis käimisega ja Andresele krutskite tegemisega. Eespere elu raskeks tegemine on tal kui eesmärk omaette, ta ei saa olla lihtsalt niisama, ja vaadata kuidas naabritel hästi läheb. Ta peab alati midagi tegema, et Andres peaks tegema lisatööd, et ta lihtsamini hakkama ei saaks
mõjutab siinset ühuskonda. Kuna Eesti on väikese rahvaarvu ja pindalaga riik, millel ei ole ka palju väärtuslikke maavarasid, siis sõltume suurematest naaberriikidest. Viimane pühjustab aga ebakindlust meie majanduses, riigi juhtimises ja ka ühiskonnas. Me ei saa oma maa asukohta või tema viljakust muuta, küll aga võime olla osavad ja arukad suhtlemises enda naabrite ning teiste riikidega, kellest võib meile kasu olla. Näitena võib tuua Eesti suhted Venemaaga. Vana vimma ning jonni ajamise asemel tuleks suhteid parandada ning luua mõlemale poolele kasulik liit, kuna Venemaa suurusest riigist ei saa me naabritena üle ega ümber. Selleks, et teiste riikidega tõhusalt ja oskuslikult suhelda tuleb enne kõike enda riigi tasandil asjaajamine korda saada. Eestlaste seas on väga levinud valetamine ja vassimine igas eluvaldkonnas ja igal tasandil. Meil on arusaamatused riiklikes asjaajamistes, pettused spordis, valestimõistmised haridus- ja tervishoiu
,,Mäng, mängimine" On üks koht, kus igav ei hakka, on üks koht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On üks koht, kus igav ei hakka. On üks koht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Igal lapsel on oma lemmiklelud. Mina mäletan oma lapsepõlvest nukumänge. Mul oli palju nukke, keda vannitasin ja kasisin
Maailmas on erimeelsusi ja ägedaid vaidlusi niivõrd palju, et kriisi oleks nüüd juba suhteliselt raske ära hoida. Moodsate relvadega sõda oleks väga mõtlematu tegu ning teada on, et võitjaid selles sõjas ei oleks, kaotajateks jääksid mõlemad pooled, nii nagu ka süütud. Inimene aga ei paista sellest hoolivat ning teistele mõtlemata valmistatakse hoolega üha uusi ja võimsamaid relvi, et oma vaenlast alistada. Selmet rahu sõlmida, ajab iga riik ikka oma jonni edasi, purustades peagi oma kodu. Suur tarbimine on tänapäeva ühiskonna selge märksõna. Tarbitakse kõike ja väga suurtes kogustes, olenemata sellest, kas seda tegelikult vaja on. Liigtarbimise küüsis on igaüks, sest kirjutamata ühiskonnareeglid näevad ette jõukust ning teistest üleolekut. Üha uuesti on vaja asendada mööblit kodudes, rohkelt kasutada paberit ning muid tarbeesemeid.
Võib arvata, et teispoolsuses on kindlasti uued peremeeste ja alluvate suhted. ,,Suveöö armastus" Novell ,,Suveöö armastus" keskendub kahe noore, Kustase ja Maali suhtele. Novelli alguses on suhe kassi-hiire faasis. Kustas tahab öösel insinktide kutsel Maali juurde minna, et neidisega koos olla. Maali aga näeb Kustase läbi noormees olevat vaid ühe asja peal väljas, arvab ta. Konflikt ongi selles, et Kustas ei jäta jonni Maalit paludes ja anudes, Maali aga lunimisele järgi ei anna. Kahekesi on nad kui väikesed lapsed, kes kumbki mänguasja enda poolele rebida üritavad, üks rebib ühest, teine teisest otsast. Kuigi sellisel juhul on oht, et mänguasi hoopis puruks rebitakse, on inimsuhetega õnneks teistsugused lood. Juba loo alguses on näha, et mõlema noore vahel midagi on, sest kui Kustas mandunudlt lõppeks Maali juurest lahkuma
Poliitikud, kes kõige enam mõjutasid eesti iseseisvumist. Johan Laidoner Johan Laidoner on Eesti ajaloo suurkuju, kes jättis jälje mitte ainult silmapaistva väejuhina, vaid ka rahuaegse poliitikuna nii kodumaal, kui ka väljaspool seda. Tänu temale saavutati Eesti iseseisvus 1918. aastal. J. Laidoner sündis Viljandimaal 1884 aastal Viiratsi vallas. 1900. aastal lõpetas Viljandi linnakooli, kuid majanduslikud raskused olid suureks takistuseks edasi õpingutel. Ainus võimalus endale tollajal head haridust saada, oli sõjaväeline tee, kuhu teda esimesel katsel vastu ei võetud, viidates tema kehalisele seiseundile. Siiski ei jätnud noor Laidoner jonni ja üritas järgmisel aastal uuesti. Seekord edukalt. Nii algaski Johan Laidoneri sõjaväelise karjäär , mis viis ta lõpuks tippu, kuid ka tipust kukkumine oli sel ajal väga valus. 1905. aastal lõpetab ta Vilnjuse junkrukooli oma kursu...
13 aastaselt harodsi keskkooli, kus omandas ladina ja kreeka keele. Olemuselt oli vastuoluline. Võis olla seltskondlik aga samas otsis ka üksindust ja omaette olemist. Armastas ujuda, huvitus ajaloost ja kirjandusest. Esimene teadaolev armumine 16 aastaselt, mida väljendas enda mitmetes erinevates luuletustes. Oli 17 kui camebridge ülikooli astus. Sealt ilmus ta esimene luulekogu ,,noorukivärsid" ja mõni aasta hiljem ilmus tema ,,Jõude tunnid", mis leidsid kriitikat. Bairon ei jätnud jonni ja vastas sellele luuletusega ,,inglise bardid ja soti kriitikud. 21 aastaselt sai lordide maja liige. Seal antakse vannet istudes ja tema oli andnud püsti seistes ja pärast seda sealt kohe välja kõndinud, tegeles poliitikaga lühikest aega. Siis võttis ette ühe suurema euroopa retke. Portugal, malta, albaania, kreeka, türgi, ujus üle elespontuse väina. Aasta elas ateenas, aga selle reisi elamustest kirjutas luulekogu ,,childe haroldi palveränd" kaks osa.
uhke kuningriik, kuhu Leila polnud kunagi sisse näinud. Jões märkas ta äkitselt helendavat ja läikivat kivikest. Suure uudishimu tõttu, mille ta päris oma emalt kappas Leila jõkke ja tõi selle läikiva kivi kaldale. " Huvitav, mis asi see selline on?", mõtiskles Leila. Järsku hüppas põõsa tagant välja väike siil, kes ainult torises pahaselt ükssarviku peale. "Anna see siia, see on minu oma", ütles siil pahaselt. "Aga milleks sul seda vaja on?", ei jätnud Leila jonni. "See toob mulle õnne ja täidab kõik minu soovid, kuid täna hommikul ma kaotasin selle ära", ütles nukralt siilipoiss. "Kas see minu soove ka täidab?", küsis ükssarvik. "Milleks sul soove vaja, sa oled ükssarvik uhkest kuningriigist, sul on ju kõik olemas!", nähvas siil. "Tegelikult, ei ole ma kuskilt uhkest kuningriigist, kuna minu vanemad surid, visati mind kuningriigist välja kuna minust pole enam kasu!", kurvastas Leila. "Ahsoo, vat kui kahju, äkki saan midagi su heaks teha
oleks minna Siberisse, seal pole makse ja igatahes parem elu. Kuid kes teab, võibolla on need ainult jutud ja sinna minnes tuleb välja, et olukord on palju hullem, kui praegune. Ka tänapäeval lähevad enamus inimesed kergema vastupanu teed. Ilmselt ei ole inimest, kes poleks kasvõi kord elus seda teinud. Lihtsama tee kasuks ei otsustanud, aga järgmise loo ,,Suveöö armastus" kangelane. Ta jätkas oma jonni. Jooksis tüdrukule järele, kõndis üle libedate kivide ja ootas tüdrukut kuni too julgust kogus, kõik selleks, et olla koos temaga, magada koos kasvõi see üksöö. Sealt tuleb välja järgmine kujund, milleks on vaieldamatult kõige võimsam tunne maailmas, armastus. Ei olnud asja, mida poiss poleks teinud, et saada seda tüdrukut. Ta ei tahtnud seda nii nimetatud lõdva püksikummiga neiut vaid seda korralikku, kes ootab seda õiget- tema oli väärt pingutust
" Ema ulatab klaasi veega. Marvo joob ja paneb pärast joomist klaasi põrandale. Ema küsib: ,,Aitäh!" ulatades käega klaasi suunas, Marvo tõstab maast klaasi ja annab emme kätte. Emme ütleb uuesti aitäh. Edasi istub Marvo põrandale ja mängib kassi ja koeraga, kuni emme köögis askeldab. Ta üritab kassi sabast sikutada, kuid kiisu lööb teda käpaga. Mitte tugevast, Marvo jonnima ei hakka selle peale. Nüüd emme kutsub Marvo endaga tuppa, jonni ei teki, Marvo jookseb ees emme tuleb järele. Joostes hüppab diivanile, liigub laua poole, haarab laualt pliiatsi ja hakkab paberile kriipse tõmbama, ise rääkides: ,,Ooni, ooni. Emme ka!" Umbes 7-8 minutit kritseldas paberile ja oli täiesti tasa. Siis hüppas järsku põsti, jooksis magamistuppa. Ta teeb kapiuksed lahti ja tõmbab sealt niikaua riideid välja kuni saab kätte jope ja mütsi, ema ei sega. Jookseb kätte
Essee ,,Mäng, mängimine" On üks koht, kus igav ei hakka, on ükskoht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni- teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On ükskoht, kus igav ei hakka. On ükskoht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Sissejuhatuses võiks välja tuua üldise, et mäng on lapsele tema töö; igapäevane tegevus, mille kaudu ta õpib tundma end ja ümbritsevat maailma jne...Laps jäljendab läbi mängides (sõnastust võiks muuta) erinevaid olukordi, emotsioone, situatsioone. Laps suhtleb mängides rühmakaaslastega, seepärast vajab ta ka mängu enda arenguks. Mis seos sel on sõnasta täpsemalt... Läbi mängu õpib laps erinevates olukordades toime tulema. Väga tähtis on, et täiskasvanu su...
peaga." Igaüks mõistab teoseid erinevalt, tulenedes sellest, millised nad ise mõtlemiselt on. Teoste tekstidesse lähemalt süvenedes leidub nendes massiivselt ümbrust kirjeldavat informatsiooni ning ajaloolisi fakte. Jutus peegeldub ühiskonna ja inimeste elulaad mingil kindlal ajajärgul. Mitmed meie kodumaa kirjanikud on oma suurteostes kajastanud mitmekümne aasta tagust Eesti elu ja olu. A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" näidati selgelt eestlaslikku jonni ajamist. Uhkust, mida ei suudetud maha suruda kahe taluperemehe vahel. Alatasa käis vaidlemine ja kaklemine täiesti tühiste asjade pärast. Selles samas romaanis kajastub suurelt eestlaste hoolas töökus. Usin ja töökas Eespere Andres mõtles alati sellest, mida tal ei olnud. Mõttes aretas plaane talu ülesse ehitamisest ja suurest saagist, selles hetkes, mis tegelikult eksisteeris, nägi ta ainult halba. A
Andres ja Pearu olid teineteise õnne leidmise vastu. Pearu ei suutnud leppida Eespere uute elanikega ning tahtis kogu Vargamäed oma valdusesse, ning ta oli kindel, et ega Andres siia kauaks elama ei jää, kuna ta oli juba varem suutnud kaks peret Vargamäelt nii öelda välja lüüa, kuid Andres osutus sitkemaks, kui Pearu oli arvanud. Selle eesmärgi nimel oli ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusas Andrest nii, nagu jaksas. Algas pidev kohtu vahelt käimine, Pearu ajas oma jonni ja Andres tõde ja õigust taga ja uusi probleeme aina tekkis ja tekkis juurde. Pearu oli kade Andrese peale, kuigi Eespere ja Tagapere talud olid loodud nii, et kõik oli soodsam Tagapere talule. Võiks siis arvata, et Pearu oleks oma õnne leidnud, siis kui Andres oleks Vargamäelt ära kolinud. Ka Krõõdal oli Vargamäel väga raske oma õnne leida. Õnne jaoks polnud lihtsalt aega. Koguaeg oli vaja teha rasket ja kontimurdvat tööd, kuid ta oli hea perenaine, kuid nukker ja
kohustus tagasi lükata jne. Mida toimekam, ärksam ja ettevõtlikum inimene, seda enam tuleb tal äri- või ametiasjade ajamisel oma isiksuse mõjujõud mängu panna ning valmis olla ka teiste isikute vastuseisuga toime tulema (Kidron, 2001). Väljapaistva ameerika psühholoogi H. Murray järgi on paljud inimlikud tarbed seotud täisväärse eneseteostamisega suhtlemisel. Paarikümne põhilise inimvajaduse hulgas on nii sõprussidemete loomise kui iseseisvuse, jonni ja enesekaitse, abistamise ja abistatuse, keeldumise ja osavõtlikkuse ilmutamise tarbed. Konkreetne olukord tingib ühe või teise vajaduse esiletuleku määra. Niisiis ootame ja loodame abi, lähedust ja mõistvust, kuid samas püüame kas või jonni varal jääda iseendaks, säilitada oma sõltumatuse ning ennast ka vääriliselt "kehtima panna". Juhul kui mainitud vajadused ei leia rahuldamist, tekib olukord, kus me tunneme end abitu või
viha, mis väljendusid nutmises ja rusikate kasutamises. Mänguga kaasnesid positiivsed emotsioonid, nagu naermine ja kihistamine. Ilmutas üllatust ja huvi televiisorist kostuva vastu. Proovis ka emale vastu hakata, teda ümber veenda. Seda tõrjusid kõrvale ema piirangud ja see, kui laps ei saanud alati oma tahtmist. Lapsel oli soov iseseisvuda, aga ka oskamatus oma impulsse, emotsioone kontrollida. Oma tugevat iseseisvuse tahet väljendas laps "ei" ütlemise ja jonni abil. Ta ei 2 hoidnud vaos oma vihatunnet, purskas selle välja. Selles vanuses on normaalne, et käitumise kontrollimine ei ole läinud välise kontrolli käest seesmise kätte (Nõmme, A). Viieteistkümne kuu kuni kahe aasta vanune laps taipab lõplikult, et ta on omaette olevus, ning see teadmine tekitab temas ahistuse ja tihtipeale ka mahajäetusetunde. Laps
Kremerile jäi Mari pähe kummitama ning ta tahtis igal juhul teada saada, kes see naine on. Paar päeva hiljem teatati Kremerile, et tavaline aknapesija on haigeks jäänud, ning tänasest on neil uus Mari. Kremerile hakkab Mari rohkem huvi pakkuma (muutub justkui kinnisideeks), ning ta otsustab Tõnu Prillupiga lepingu teha, kuna naise ülelöömine käiks talle au pihta. Tõnu saab piimamehe lepingu ning talu. Alguses Mari ei taha Kremerist midagi kuulda, kuid Tõnu ei jäta oma jonni. Lõpuks Mari nõustub ja hakkab Kremeri armukeseks. Varsti muutub aga Tõnu armukadedaks ning ta näeb Mari kui naist, mille peale ta Mari tagasi tahab saada. Alles siis sai Tõnu aru, millega ta hakkama oli saanud. Samal ajal põrus Tõnu piimamehena ning ta hakkas viina jooma. Kord jäi Tõnu hobuse vankril magama, ning ta külmus surnuks. Pärast Tõnu surma hakkavad Maril kosilased
eestlased ent saagem ka eurooplasteks." Sel ajal ei teatud EL-st, kui sellisest, mis meil tänapäeval eksisteerib, veel mitte kui midagi, kuid Hurt juba siis teadis mille nimel tasub püüelda. Teatavasti loodi EL 1952a kui terase- ja söe ühendusena, Eesti ühines EL-ga alles 2004a. Tervelt sajand hiljem kui Hurt seda pakkus. Tihtipeale heade mõtete ja õigete sammude teostamiseks kulubki aastaid ennem kui neist asja saab. Vahepeal võib veel sada muud asja juhtuda, kuid jonni jätta ei või. Nüüd on Eesti EL-i liikmesriik. Kas meie suur unistus ja eesmärk on täitunud, kõik mured on lahendatud? Vaevalt. Siit need mured alles algavad. Uus organisatsioon, uued probleemid. Kuhu siit edasi püüelda? Mis on Eesti eesmärk kaugemas tulevikus? Kes peaks lausuma uue tunnuslause, mille nimel edasi püüelda? Elu ei ole lihtne. Meil kõigil on olnud häid ja halbu aegu. Tihti tuleb millegi nimel pingutada. Korra me oma ühise eesmärgi juba täitsime
seetõttu mõnda aega redus viibisid. Üsna pea aga sureb nende ema ning esimest korda mõtlevad vennad tulevikule. Valitakse vanem vend Juhani enda juhiks ning otsustatakse talu uuesti väärilisse korda seada. Mõeldakse ka naisevõtule, tuleb lagedale tõde, et kõigile poistele meeldib üks ja sama neiu nimelt Männiku-moori noortütar Venla. See tõde viib neid peaaegu võitluseni, kuid Aapo jõuab õigel ajal vahele ning poisid jätavad jonni. Otsustatakse õppida lugema, muretsetakse aabitsad. Enne kooliminekut minnakse läbi Männiku-moori kodust, et Venla kosida. See ebaõnnestub, vendade tuju on rikutud. Edasi minnakse kirikukooli poole, et lugema õppida. Äkitselt satuvad nad kokku Toukola küla noortega, kes neid pilkavad see põhjustab kakluse, mis lõpeb vendade võiduga. Vennad üritavad kirikukoolis lugema õppida, see ei lähe aga kuigi kergelt. Kõvema peaga noored
taha. - Ema ei hakka iga kord järele andma, Joosep on nii suur poiss küll, et oskab ise pissile minna, juua ja süüa võtta. Kuna väiksem sellega hakkama ei saa, siis on loogiline, et Joosep peab õppima sellega, et ta ei saa oma tahtmist alati. B) sõprusvanemlus: Vanemad ütlevad korra Indrekule et on magama minemis aeg, kuid rohkem sellele tähelepanu ega vaeva ei pööra. Lähevad oma tuppa ja lasevad lapsel teha mis ta tahab, siis ju laps ei nuta ja ei jonni ja neil ka rahulikum olla. Isa ei taha last jonnimas näha ja seepärast ei hakkagi suurt midagi tegema. Kui ei taha kinnast kätte panna siis ei taha. Sundima ka ei hakka. - Ema arvatavasti täidaks iga Joosepi palve, sest ta ei tahaks, et Joospek hakkaks jonnima kui ema ainult väiksemaga tegeleks. Ta jookseks Joosepi juurde teeks talle asjad ette taha ära isegi siis kui tal oleks väikelaps süles. Peaasi, et keegi jonnima ei hakkaks.
ning ta palus, et mees enam merele ei läheks ja hakkaks hoopis metsas töötades leiba teenima, et ta unustaks meremehe ameti sootuks ning tuleks naise juurde elama. Ta rääkis mehele mere headusest, et see uhub pärlid kaldale ja nii saavad nad rikkaks ning siis ehitavad nad endale suure uhke lossi. Nipernaadi lubas seevastu ainult, et läheb küll merele tagasi, aga tuleb kindlasti kunagi tagasi, kulugu sellele kasvõi pool elu. Kuid naine ei jätnud oma jonni ja üritas Toomast uuesti ümber veenda, et ta piigale kohe meheks tuleks, mitte alles aastate pärast. Talv oli saabumas ja ootamatult saabus sinna Toomase enda naine. Mere äärne piiga sai kogu tõe teada, et mees oli talle koguaeg valetanud ja teda petnud. Nipernaadi oli petnud merepiigat meelega ja murdnud ta südame, kuid samas valgustas ta teda reaalse eluga, et see ei koosne ainult majakeses istumisest ja lootusest rikkaks kunagi rikkaks saada.
Slytherin, et koolis õppimist väärivad vaid puhtaverelised õpilased. Teised asutajaliikmed polnud temaga nõus, neile tekkisid oma isiklikud eelistuse õpilaste suhtes. Nii otsustati Sigatüüka õpilasi majadesse jagama hakata. Gryffindori majja hakati võtma julgeid ja vapraid, Hufflepuffi lojaalseid ja õiglasi, Raweclaw'sse tarku ja erilise intellektiga hiilgavaid ning Slytherini ambitsioonikaid. Salazar Slytherin ei jätnud jonni ja uskus siiralt, et segaverelised ehk sopaverelised ei vääri kohta Sigatüükasse. Lõpuks oli ta oma ideede tõttu sunnitud koolist lahkuma, kuid enne veel seadis ta saladuste kambri, mille võis tulevikus avada vaid tema viimane järeltulija ning seal elaval tohutul koletisel aidata kooli seal õppimist mitteväärivatest õpilastest puhastada. Aastasajad möödusid ja Sigatüükas said suurepärase hariduse tuhanded
traditsioonilise luulega, mõni aeg hiljem hakkasid loomingulaadid eri suundadesse harunema. Luulekassetid ilmusid aastatel 1962-1968 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. Närvitrüklased Pärast luulekassetide ilmumist tulid asemele uued autorid, kes nimetasid end närvitrükipõlvkonnaks, luulevihiku "Närvitrükk" (1971) järgi. Närvitrüklastesse kuulusid autorid Jonni B. Isotamm, Toomas Liiv, Joll Sang ja Jüri Üdi. Tegemist oli uueilmeliste luuletajatega kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid 60. aastate lõpul jõudnud mõned kassetiautorid. Tähelepanuväärne oli räme kontrakultuurile toetuv stiil, mida esindas Isotamm, veelgi üldisemaks sai irooniline mängulisus, mida tõi kaasa Üdi ja Liivi luule. Luule üldilme 60. aastal vallandus nn vabavärsiboleemika. Kriitik Endel Nirk kirjutas paroodia,
Taas sai kohutuslikuks õppekeeleks vene keel, mis vähendas õpilaste arvu ning see omakorda langetas kirjaoskajate arvu. Muidugi, kellele siis meeldiks tühja tuupida ja veel võõrkeeles. 1890.aastatel õnneks hariduse edenemine jätkus ning kirjaoskajate protsent kujunes üllatavalt suureks 77,7%. Peagi tekkisid ka esimesed kutsehariduskoolid uue sajandi algul niisuguse hariduse osakool kasvas: rajati kommerts-, kaubandus-, õmlbus-, põllutöökoole jne. Kuid eestlased ei jätnud jonni ja ajasid haridust veelgi rohkem taga kõrgharidust sai omandada Tartu Ülikoolis, Tartu Veterinaarinstituudis, Mihhail Rostovtsevi Eraülikoolis ja Anton Jassinski Tartu Kõrgematel Naiskursustel. Antud ajaperioodil, seoses hariduse arenguga, hakkas jõudsasti edasi liikuma ka teadus. Peamiseks teaduskeskuseks kujunes Tartu Ülikool rea rahvusvahelise mainega teadlastega, kellest enamasti olid sakslased, kes venestamisega seoses lahkusid - teaduses saabus hetkeline mõõnaperiood.
kerakujuline. Kui see on aga nii, siis on vimalik juda Indiasse ka lnesuunas, otse le ookeani purjetades. Kuid Kolumbusel ei olnud iget ettekujutust Maa suurusest. Ta arvas, et India idarannik ei asu Euroopast kuigi kaugel.Sel ajal oli Hispaanial ja Portugalil kige vimsam laevastik ning seeprast esitaski Kolumbus oma India merereisi organiseerimise plaani algul Portugali ja seejrel Hispaania kuningale. Kumbki kuningas ei vtnud tema ettepanekut vastu, sest ei uskunud selle edusse. Jtmata jonni, saavutas Kolumbus lpuks siiski Hispaania ukonna nusoleku kolmest vikesest laevast koosneva laevastiku organiseerimiseks, mis lahkus Hispaania rannikult 3. augustil 1492. aastal. Ookean oli vaikne, puhus taganttuul. Nii purjetasid laevad le he kuu, kuid oodatud maad ei paistnud kusagil. Lppesid mageda vee varud ja toiduained. Vsinud ja piinatud pikast merereisist, tahtsid madrused lestusu organiseerida ja Kolumbusega arveid iendada. Kuid 12. oktoobri varahommikul 1492
NL üritas Kuubaga saada häid kontakte sellenimel , et ehitada sinna oma rakettibaasid, mis toll ajal tunti kui tuuma relvadeks. Selle eesmärgiks oli hävitada USA . 1962 a. USA presidend Kennedy sai sellest plaanist teada ning takistas NL üle mere oma relvade viimist. Toimus kontrolljoon merel, kus ei lastud ühelgil laeval nende poole sõitmast. Maailm rippus juuksekarva otsas. Kennedy andis Hrustsovolile selgesti mõitsa kui ta jonni ei jätta siis ründab ta Moskvat tuumarelvadega . Hrustsov pidi taganema ning tänu tolleaegse USA presidendile jäi kaks üliriiki tuumarelvadest puutumata. 1954.a jagunes Vietnam kaheks riigiks, kus põhjapool valitses NL ja tema liitlased ja lõunapool oli USA mõju sfäär, kus valitses ebademokraatlik riigikord, seetõttu soodustas kommunismi mõju kasvada. 1964 a. astus USA Vietnami sõtta, sest neil oli hirm, et kui nad kaotavad Lõuna-Vietnami, siis kogu Ida-Aasia langeb kommunismi
Kontserdi retsensatsioon ABBA Käisin vaatamas ABBA kontsert-tantsuetendust 18. september 2011. Etendus toimus teatris Vanemuine. Peaosades olid Tanja Mihhailova, Dave Benton, Gerli Padar ja Stephen Hansen. Kõrval osatäitjateks olid WAF Laulu- ja Tantsukooli lauljad, bänd, balletitrupp ja Vanemuise Tantsu- ja Balletikooli õpilased. Gerli Padar alustas laulmisega varases nooruses. 1994.a. tuli esimene võit ,,Laulukarusell" lauluvõistluselt, 1997. a. võitis Gerli lauluvõistluse ,,Kaks takti ette". Ta on osalenud erinevates soolobrojektides ja muusikaligaaladel. Gerli on saanud erinevaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursittel. 2007 valiti Gerli Eestit esindama Eurovisiooni lauluvõistlusellauluga ,,Partners in Crime". Ta on rockbändi ,,glive" solist. Tema rolle: Jonni-Punn ,,Vankumatu tinasõdur", Gerda ,,Lumekuninganna", Sally Bowles ,,Cabaret", ...
Üsna pea aga sureb nende ema ning esimest korda mõtlevad vennad tulevikule. Valitakse vanem vend Juhani enda juhiks ning otsustatakse talu uuesti väärilisse korda seada. Mõeldakse ka naisevõtule, tuleb lagedale tõde, et kõigile poistele meeldib üks ja sama neiu nimelt Männiku-moori noortütar Venla. See tõde viib neid peaaegu võitluseni, kuid Aapo jõuab õigel ajal vahele ning poisid jätavad jonni. Otsustatakse õppida lugema, muretsetakse aabitsad. Enne kooliminekut minnakse läbi Männiku-moori kodust, et Venla kosida. See ebaõnnestub, vendade tuju on rikutud. Edasi minnakse kirikukooli poole, et lugema õppida. Äkitselt satuvad nad kokku Toukola küla noortega, kes neid pilkavad see põhjustab kakluse, mis lõpeb vendade võiduga. Vennad üritavad kirikukoolis lugema õppida, see ei lähe aga kuigi kergelt. Kõvema peaga noored pannakse nurka ning kõiki koheldakse suhteliselt
(Närumees pani põue endale vanaema uued körtsikud) (lk 215) 2. 4 kõnekat tsitaati, 6-10 lause pikkune arutlev kommentaar 1."See hirmuga segatud uudishimuhoog oma tuleviku vastu, väga ebamäärane, kuid ängistav ja vaistlik kartus murdeeas kaotsi minna, keskpäraseks inimeseks murduda, oma haldjariigist ja marssalikepikesest terveks eluks ilma jääda sähvatab ehk igast lapsest korra läbi; seda sähvatust summutatakse eneses kisa ja kära, jonni ja kannidega." (Lk 212) Minategelane tundis huvi, kas see mis praegu tema ümber on ja talle huvi pakub, kas see on nii ka siis kui ta suureks saab. Kuna sel ajal ei teatud, mis võib järgmisel hetkel toimuda, kas toit saab lauale toodud jne, siis ka minategelane ei teadnud, mida oodata enda tulevikust, tal oli hirm muutuda tavaliseks keskpäraseks inimeseks. "Kartus /.../ oma haldjariigist ja marssalikepikesest terveks eluks ilma jääda", minategelane kartis kaotada enda loodud
Ühel korral oli tema salasilm kartuliputru täis topitud. Tema esmane eesmärk oli aga kohe õiglus jalule seada ja süüdlane leida. Koolmeister on kärsitu nagu enamik õigluseotsijaid. Ta tahab kiiresti õiglust jalule seada ja siis laulma hakata. Enne õiglus, alles siis laul - niisugune on tema põhimõte(lk.145). Maja, kus ta elas ja lapsi õpetas, oli vana ning vajas valla toetus. Vald hoidis aga raha kokku ja leidis, et koolil pole nii palju raha vaja. Jaan Pommer ei jätnud aga jonni, sest kooli oli tema jaoks elu. Ühel vallakoosolekul otsustati saata vana soldat, Hendrik Ilves, Jaan Pommeri juurde kooli klassituppa elama. Koolmeistrile see ei meeldinud, sest Hendrik Ilves armastas alkoholi pruukida ning Pommer arvas, et kool peaks olema just see koht, kus lapsed joomisest eemal saaksid olla. Uus üürnik pole talle sugugi meeltmööda. Selle vana hulguse ja joodiku läbi tungib viinakatk ka koolimajja. /.
Eestlane jäi eestlaseks ka siis kui teda piitsutati ja mõisahärra heaks pärisorjusesse sunniti. Peale rasket tööpäeva läks ta ikka armsasse hiiekotta ja needis kõik need uhked härrad viimseni ära. Eestlane oli jonnakas. Eestlane oli vaba, kui mitte ihult siis hingelt. Eestlane suutis jääda iseendaks. Mis sai lihtsast talupojast edasi? Hakkas ju maailm kiiresti arenema. Püssirohi, trükimasinad, kaubanduse massiline levik.Ei jätnud Maarjamaalane ka siin oma jonni. Kuigi tema kodumaad valitsesid võõrast keelt ja võõrst meelt uhked härrad, kes maamatsi sugugi hariduse ja rahaga premeerida ei tahtnud, võib siiski leida tähtsaid ja lugupeetuid Eesti soost kaupmehi ja õpetlasi, kes 15.-16. sajandi Revalis ihu ja hingega tööd tegid. Lõpuks sai eestlane ka oma tahtmise. Sai ta nüüd oma keeles hariduse ning Rootsi kuningas oli suisa nii lahke, et andis eestlasele priiuse pärisorjusest. Kaua see aga ei kestnud
Faust ei leia õnne nendest asjadest. Fausti ja Margareta lugu: Mefisto teab, et Faustile hakkab meeldima esimene naine keda ta kohtab. Faust ja Margareta kohtuvad tänaval. Faust pakub ennast tema saatjaks. Aga Margareta ei taha Fausti. Margareta lahkub. Margareta on uskilk, kes tuli just kirikust ennem faustiga kohtamist Peale tema lahkumist ütleb Faust, et ta tahab seda naist. Mefisto ütleb Faustile, et võtta keegi teine kuna see pole õige naine sulle. Aga Faust ei jäta jonni. Margareta on uskilk, kes tuli just kirikust ennem faustiga kohtamist. Mefisto saadab kingitusi Margaretale, et võita tema süda. Esimse kingituse annab Margareta emale, mis saab kirikule antud. Margareta juhitakse halvale teele. Talle meeldib Faust. Teist kingitust varjab ta ema eest. Margareta küsib nõu naarbinaise käest. Margareta magab emaga ühes voodis. Faust võidab Margareta südame. Emale antakse unerohtu, et Faust ja Margareta saaksid seksida emaga ühes toas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
