PATROON JA KLIENT Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad
Vana-Rooma X klass Apenniini ps-Ps, kuhu tekkis Rooma riik itaalikud-Indo-Eurooplased, kes asusid elama Apennin ps. latiinid-itaalikute haru, kes elasid kesk Itaalias etruskid-rahvas, kes elas Apenniini ps põhja osas Tiber-jõgi, mille äärde rajati Rooma linn 753e.Kr-Rooma linna rajamine ja ajaarvamise algus foorum-koosolek, turupalts Kapitoolium-Rooma keskne kõrgem kindlustatud osa Romulus-Rooma asutaja 510 e.Kr-Vabariigi perioodi algus senat-vanemate nõukogu partoon-jõukas roomlane klient-vaene roomlane, kes vajas patrooni kaitset konsul-kõrgeim riigiametnik, sõjaväejuht 265.eKr-kogu Itaalia on läinud Rooma võimu alla patriits-jõukas maaomanik plebei-vaene kodanik rahvatribuun-plebei õiguste kaitsja 12 tahvli seadused-esimesed kirjalikud seadused Rooma ajaloos magistraat-riigiametnik nobiliteet-jõukas ülemkiht, kellele kuulus poliitiline võim koloonia-asumaa leegion-sõjaväe üksus u5000 meest provints-vallutatud ala, väljaspool Itaaliat
Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige Plebei- plebs-rahvahulk, ülejäänud kodanikud roomas, jäid jõukuselt alla. Patroon- rikas roomlane, eestkostja Klient- vaene roomlane Rahvatribuun- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid keelustada senati ja riigiametnike iga otsuse mis kahjustas plebeide huve Kaheteistkümne tahvli seadused- 450 eKr pandi kirja esimesed Rooma seadused. Magistraadid- igal aastal valitavad riigiametnikud Senat- vanemate nõukogu Nobiliteet- kitsas perekondade ring, mis juhtis riiki Konsul- kõrgeim võim riigis, preetor- õigusemõistmine, tsensor- kodanike loenduse korraldamine
Rooma kunst 753 a eKr Rooma linna asutamine. Enne seda polnud Rooma kunsti sellisel kujul välja kujunenud. Paljud Rooma kunsti teosed Kreeka kunstiteoste, skulptuuride koopiad (tuimad, ilmetud näod). Ka Pompeijs maalid suuremas osas kreeklaste tööd, Colosseumi sambad esimesel korrausel dooria, teisel joonia, kolmandal korintose sambad (roomlane segab stiilid). Paljud kreeka kunstnikud tegutsesid Roomas. ARHITEKTUUR Roomlased tegid siin mitmeid muudatusi. Rooma arhitektuur astub suure tehnoloogilise sammu edasi ,,ROOMA BETOON" (sidematerjal kaared, kaarevõllid, kuppelehitus esimesena Roomas). (Voldemar Vaga ,,Üldine kultuuriajalugu") Rooma mentaliteet hoopis teine kui kreekas (kreeka maailmavaade oli sõltuv jumalatest, usust. Ehituspärl tempel, jumalate auks loodi mõjukamaid templeid ja ka kaunimaid). Roomas jumalad
ajal oli nii gladiaatorite võitluste kui ka hipodroomi võistluste korraldamine keisrite aukohus. 5. sajandil gladiaatorite võitlused kui paganlikud pidustused lõpetati ristiusu mõjul. Tänapäeval võib öelda, et nad elavad edasi härjavõitluses. Viljajagamine Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru., mida neile jagati. Siit tulenebki, et vaesematele kodanikele jagati tasuta leiba. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas. Hommikul ja lõuna ajal piirduti eelmisest õhtust alles jäänud paladega. Peamine oli õhtusöök, mis enamasti möödus külaliste seltsis. Kergemale eelroale järgnesid praad ja magustoit, vahel ka värsked puuviljad. Joogiks pakuti lahjendatud veini. Sööjad võtsid kohad sisse kergelt kaldus lavatsitel, kus mehed külitasid. Varasemal perioodil istusid naised meeste kõrval, kuid keisririigi ajal külitasid naised nagu mehedki. Toitu võeti näppudega
preestrid augurid. Jumalad võisid ilmutada oma tahet väga erinevalt, seda sai välja lugeda ohvritalituse sujumisest, ohvriloomade käitumisest, loodusnähtustest, nagu näiteks pikselöögist, ja paljudest juhuslikest seikadest. Vahest kõige olulisem oli siiski lindude lennu järgi ennustamine, millele augurid erilist tähelepanu pöörasid. 5. Aastaarvud: Rooma linna asustamine 753 aastat eKr. Ristiusk võeti vastu LääneRooma langemine 476 aastat pKr. 6. Kuidas elas rikas roomlane? Traditsiooniline Rooma elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes ühiskondlik ruum aatrium. Seda piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt oli katus avatud, et valgus saada, selle ava all asus vihmavee kogumiseks bassein. Aatrium oli omalaadne pere või elutuba, varaemal ajal võõrustati seal külalisi. Hilise vabariigi ajal rajati majade taha sammaskäiguga aed ja selle tagumisse ossa külaliste vastuvõtmiseks eraldi ruum. 7
Patriits (pater ehk isa), muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, algusaegadel kuulus kogu võim neile, hiljem oli vaid aunimi Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes võttis vaesama roomlase kliendina oma kaitse alla Proletaar vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustustest Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tüotas patrooni ustavalt teenid Plebei lihtrahva liige, vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, aja jooksul võitsid
Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistraadid-riigiametnik v-r konsulid-r vabar. Kõrgeim riigametnik preetorid-kõrge riigiametnik-kohtukorraldus kvestorid-rahandusametnik tsensorid-riigiametnik-jägis r.kombeid diktaator-piiramatu võimuga riigiametnik senat-aristokraatlik vanemate nõukogu,juhtis r,riigi poliitikat triumf-võiduka väepealiku pidulik sissesõit r.linna
kukkusid. Rooma maja oli traditsiooniliselt nelinurkne kivimaja mille keskel asus magamistubadest ümbritsetud eluruum aatrium. Aatrium oli avatud katusega, sisse sajava vihma jaoks oli omaette bassein, hilisemal ajal rajati suuremate majade juurde sammaskäiguga piiratud aed ja vastuvõturuum. Linnas oli keskne koht foorumil, linnapilti ilmestasid templid (Panteon), triumfikaared ning avalikud hooned: termid, tsirkused. Meelelahutus Meelt lahutati kõige enam tsirkuses. Ükski roomlane ei suutnud vastu panna võlule, mida pakkusid kas omavahel või kiskjatega kaklevad gladiaatorid .Gladiaatorid võitlesid nii rühmalahingutes kui ka omavahel, siis kandis tavaliselt üks neist kiivrit, kilpi, rinnakaitset ja mõõka, teine aga oli relvastatud kolmhargi ning võrguga. Kui üks gladiaator teise oma võimusse sai otsustas rahvas pöidlaga osutates(enamasti väidetakse, et pöial üles tähendas elu ja pöial alla surma, kas talle kingitakse elu või mitte
ARISTOTELES Sündis 384.a. eKr Stagerias, Makedoonia linnas. Ta kasvas arstiteaduse õhustikus ja juba algusest peale oli ta ette valmistatud selleks, et temast saaks teaduse rajaja. Ateenas Platoni juures ja juhendamisel õppis ta umbes 18-20 aastat, millest annab tunnistust platonism. Platon nimetas Aristotelest Akadeemia Nus'iks-kehastunud mõistuseks. 340.a.eKr kutsus Makedoonia kuningas Philippes Aristotelese oma õue juurde Pellas, et ta võtaks oma hoolde noore Aleksandri kasvatuse. Aleksandri ühendamiskirg sai osa oma jõust ja suurusest oma õpetajalt. Kui Aleksander läks maailma vallutama, läks Aristoteles rändama ja tuli tagasi 334.a.eKr kus ta elas 12 aastat juhatades oma kooli Lykeion'i. Tema lemmikmeetodiks oli vaatlus. Aristotelese kirjutised Loogikaalased tööd Teaduslikud teosed: füüsika, taevast, kasvatamisest ja mandumisest, meteoroloogia, looduslugu, hingest, loomade osa, loomade tekkimine. Esteetilised teosed: Retoorika, poe...
Vana-Rooma 1. Mis tähendust omasid Rooma ühiskonnas järgmised nähtused? Selgitage ühe näitega kummagi kohta. a) Sugukondlik traditsioon Roomlased hindasid perekonda ja traditsioone väga kõrgelt. Esivanemate kujud olid paljudes majades aukohal. b) Klienteelsuhe - Uhendas rikkaid ja vaeseid. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaiste alla. Pooled aitasid teineteist vastastikku. Patroon andis kliendile maad, klient saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks teatud koormisi, hääletas patrooni eest rahvakoosolekul. 2. Nimtage kaks Rooma vabariigi valitsemise erinevust demokraatliku Ateenaga võrreldes. 1) Senatisse pääsesid ainult rikkad, riigiametnikele Roomas palka ei makstud.
1. lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama. Tsensorid - valiti endiste konsulide hulgast viieks aastaks. Kondanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine + valvasid kodanike elukommete järgi. Valiti...
Limes Romanus (Rooma piir) - Rooma riigipiir. Metseen - rikas kunsti-ja kultuurisoosija ; sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Nobiliteet(tuntud) - Rooma ülemkiht, nii suursugused patriitsi- kui ka plebeiperekonnad, kust pärinesid magistraadid ja senaatorid. Oraator - kõnemees Panteon (kr k, ´jumalate kogum´) - ühe usundi jumalad Patriits (ld k, pater-isa) - muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, Rooma vabariigi algusaegadel kuulus kogu võim riigis patriitsidele. Plebei - Vana-Rooma lihtrahva liige. Pontifeks- preester Vana-Roomas. Preetor - Vana-Rooma kõrge riigiametnik, kes vastutas eelkõige kohtukorralduse eest, kuid vajaduse korral asendas konsulit. Proletaar - vaene Roomakodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest. Provintsid - roomlaste alistatud piirkonnad väljaspool Itaaliat.
Puhtdekoratiivne ehitis, ühe või kolme kaarega Püstitati sõjaliste võitude või muude tähtsate sündmuste auks Seintel reljeefid ja tekstid Ülaosa nimetus-atika Constantinuse triumfikaar Veejuhtmed ehk akveduktid Kuulsaim Pont du Gard(Pr.) Ehitati et saada mägedest vett Kõige pikim 87 km ja 14 km pikkuselt oli 20 -30 m kõrge kaarehitis üldse oli kokku 19 veejuhet Rooma linnas oli veevärk ja palju purskkaeve ja saunu Akvedukt-Pont du Gard Roomlaste elamu Roomlane elas kas ühepereelamus ehk villas või mitmekorruselistes betoon või telliskivi majades Aatrium oli nelinurkne siseruum maja keskel. Sealt pääses ümbritsevatesse ruumidesse. Aatrium oli perekonna "elutuba". Valgus pääses aatriumi avast katusest ja põrandal oli selle koha peal bassein Roomlaste elamu
· need rajatidi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed nn. akveduktid · Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard ( Gard'i jõe sild ) Tavaline roomlane · Roomas oli nii valitsejate paleesid, kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas kus ruumid koondusid lahtiste laega aatriumi ümber. · Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede nind purskkaevuga. · Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume
sabiinid Kesk-Itaalias elanud hõimurühm gallid keldi hõimud P-Itaalias gladiaatorid ld k "mõõgavõitleja", orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines Vana- Roomas peetud avalikel mängudel amfiteatrites nekropol ld k "surnute linn", etruskide matusepaigad patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kellel olid kliendid; andis kasutada maad patriits muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane; R vab alguses kuulus kogu võim neile plebei V-R lihtrahva liige; R vab alguses olid nad riigivõimust eemale jäetud, kuid aja jooksul said nad patriitsidega võrdsed õigused rahvatribuun V-R riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi, 10 senat aristokraatlik vanemate nõukogu, mis juhtis Rooma riigi poliitikat, sõjandust ja rahaasju konsul R vab kõrgeim riigiametnik; igal aastal valiti 2, peamine ül oli R sõjaväe juhtimine
Plebei - Vana-Rooma lihtrahva liige. Klient - ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias,vastutasuks tõotas patrooni ustavalt teenida. Tsensor - Vana-Rooma riigiametnik,kes pidi jälgima roomlaste kombeid ja korrigeerima kodanike ning senaatorite nimekirju. Akvadukt on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. Patriits - muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Latifondium - suurmaavaldus Vana-Roomas Circus maximus - Suur Tsirkus. Kaarikuvõiduajamiste areen, 4.-1. saj. ema Panteon - ühe usundi jumalad. Saturnaalid olid Vana-Rooma tähtsamad pühad. Colosseum on amfiteater Roomas. Cloaca maxima Tiibetisse suunduv kanalisatsioon. Metseen - rikas kunsti- ja kultuurisoosija,sõna tuleb keiser Augustuse sõbra Maecenase nimest. Geenius - perekonna kaitsevaim Vana-Rooma religioonis,edendas soojätkamist ja elujõudu.
kaasnes enamasti suur avalikkuse pahameel. Nagu Kreekas isa õpeta soma poega sõjaliste harjutuste näeol nii ka Roomas. Sõjaliste oskuste omandamine oli väga tähtis, sest iga mees pidi ükskord oma riigi eest ju välja astuma. Suursugustesperedespüüti noormeestest kasvatada avalikuseelu tegelasi ja selleks pidid nad õppima kreeka keelt, ladina keelt ja kultuuri. Roomas olid olemas ka koolid, kus õpetati kirjandust, kirjutamis, lugemist, filosoofiat ja ka kõnekunsti, sest iga roomlane kes tahtis kõrgele välja jõuda pidi oskama rahva ees kõneleda. Õpetajateks olid roomas samuti Kreeka filosoofid ja mõttetargad kes õpetasid välja roomlasi, samas käisid osad roomlased õppimas isegi Kreekas. Ka riietus oli nii Roomas kui ka Kreekas väliselt sarnane. Kreeklaste riietuseks oli üle keha visatud üks või kaks riidetükki, mis kinnitati õlgadel ning seda nimetati kitooniks. Roomlased
veinujumal. Ceres Demeter viljajumal. Vesta Hestia, kodukoldejumalanna. Mercurius Hermes jumalate käskjalg, teejuht. Victoria Nike, võidujumalanna. 17. Miks langer Rooma keisririik? Võõraste palgasõdurite kasutamine ebalojaalsus. Barbarite sissetung keldid, germaanlased. Hunnide tund Aasiast Euroopasse. Suutmatud nõrgad keisrid romulus augustus. 18. Mõisted proletariaat lihtrahvas, komiits - rahvakoosolek, patroon rikas roomlane, kelle alla läksid kliendid, akvedukt veejuhtmed, termid saunad, kus roomlased aega veetsid, aatrium avatud katusega ruum, nobiliteet vana-rooma aristokraatia, triumviraat kolme isiku poliitiline liit, larvid kuri vaim , leemurid kuri vaim, nuumen iga asi hingestatud ja sisaldas jõudu, laar kehastasid esivanemate hingi, pontifex kõrgeim preester, augur -
õitsenguaja; Rooma ainuvalisteja 27 ekr 14 pkr Sarnasused püüdisd enale pooldajaid võita korraldades pidustusi jm., olid Rooma ainuvalitsejad. SENAT aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat KONSUL Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik, igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge. KEISER kõrgeim monarh, mõiste tuleb Caesari nimest. PATRIITS muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, Rooma abariigi algusaegadel kuulus kogu võim nendele, hiljem muutus see tiitel aunimetuseks PLEBEI Vana-Rooma lihtrahva liige, Rooma vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, hiljem võitsid kätte patriitsidega võrdsed õigused. Vabariigi allakäik: roomas puhkesid kodusõjad, senat ei suutnud väepealikke ohjeldada ning kaotas autoriteedi, oli vaja kedagi, kes suudaks sõjad lõpetada ja korra taastaada. Octavius võitis 30 ekr
2. Ateenas oli väga suur kaal rahva häälel, Roomas juhtis riiki aristokraatia. 3. Ateenas oli orjastamine keelatud. 4. Ateenas tõmmati kohtunike ja riigiametnike kohti loosiga, seega sinna võisid pääseda ka vaesemad, Roomat juhtis kitsas perekondlik ring. 2. Millist tähtsust omas Rooma ühiskonnas sugukondlik traditsioon? Riiki juhtisid jõukad kitsas perekondlik ring, kus võim pärines põlves põlve. 3. Klienteelsuhe. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla. Mõlemad tõotasid teineteist toetada. 4. Rooma vabariigi sarnasused Ateenaga. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Kõigil kodanikel olid võrdsed õigused. 5. Tähtsamad riigi ametnikud Magistraadid igas ametis kaks meest vältimaks ühe ametniku võimu liigset tugevnemist valiti üheks aastaks ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks
Igal aastal valiti kaks konsulit, kelle peamine ülesanne oli juhtida Rooma sõjaväge Vabariik on riigi valitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimu organid valitakse. Tavaliselt valib riigipea kas riigi esindusorgan (näiteks parlament) võivalijad. Keisririik oli riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks Patriits (pater - isa) muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Rooma vabariigi algusaegadel kuulus kogu võim patriitsidele, hiljem muutus patriitsi tiitel aunimetuseks Plebei lihtrahva liige. Vabariigi algul olid võimust eemale jäetud, kuid 265 eKr said patriitsidega võrdsed õigused. Piibel on ristiusu kanoniseeritud Pühakiri. Vana Testament on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündimist. Uus Testament on kirjutatud pärast Vana Testamenti, moodustab koos Vana Testamendiga kristlaste pühakirja
Rikkad roomlased teenisisd sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesed teenisisd jalaväelastena. Kõige vaesemad olid aga maata ja seega väeteenistusest vabad. Riigile ja ühiskonnale võisid kasuks tulla eeskätt nende lapsed, mistõttu vaeseid kodanikke nim. Proletaarideks. Nende õigused olid piiratud, kuid sellegipoolest arvati ka nemad Rooma kodanike hulka. Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord. Vaesem roomlane andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku eest koste ja kaitse alla. Eestkostjat nimetati patrooniks, sõltuvalt kaitselaust aga kliendliks. Patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda tarviduse korral kohtus, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis tema heaks kokku lepitud koormisi. Ka rahavakoosolekutel hääletas klient enamasti nii, nagu patroon soovis. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli
Roomas suhtuti naistesse mõnevõrra vabameelsemalt. Roomlaste igapäevane alusrõivas oli tuunika. Külma ilma puhul kanti sageli kahte või enamatki tuunikat ülestikku. Piduliku pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid seevastu olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas. Kergele hommikueinele ja lõunale, mil söödi sageli eelmise päeva peo jääke, järgnes suur õhtusöök. See koosnes kergemast eelroast, praest ja magustoidust. Mina arvan, et roomlaste elu oli parem kui kreeklaste oma.
Columella ajajärgust pärinevad esimesed juustu retseptid. Nad ilmusid Marcus Gavius Apiciuse poolt kirjutatud kümnest köitest koosneva koguteosena ,,De re coquinara". Oletatavasti ei olnud Apicius ise autor, kuigi ta oli tuntud rooma gurmaanina mitte ainult oma pillavate pidude poolest, vaid leiutas ka uusi toite, mida õpetati eraldi selleks loodud koolides. Apiciuse teosest võib leida isegi juba midagi juustufondüü taolist. See roomlane kulutas suure osa oma varandusest kulinaarsetele hobidele. Kui ainult väike jääk umbes ühe miljoni marga ulatuses alles oli, tegi Apicius oma elule mürgiga lõpu, kartes nälga suremist. Et juust kuulus ürgsete germaanlaste toidu hulka, sellest räägib Caesar oma teoses ,,Bellum Gallicum". Keiser Karl Suur andis 812. aastal Aachenis välja esimese või ja juustu käskkirja. Kuna juust, mida ühel tema üllatuskülaskäigul talle pakkus üks tema piiskoppidest, talle nii
Neist keeldumine võrdus riigi reetmisega. Portreed olid isikupärasemad. Väga hästi on väljendatud hingeline ja vaimne omapära. Kreeka kunsti mõjul levist rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad. Seda eelistasid I keiser Augustus ja tema õukond. 1. Rooma skulptuur Augustus 1. saj. algul pKr. Idealiseeriv laad sobis rõhutama Augustuse peaaegu jumalikku rolli. 2. Caesar 3. Traianus 4. Patriits. Surnult võeti kipsist või vahast mask. 5. Roomlane esivanematega. See marmorist kuju on elusuurune. 6. Roomlanna u. 90. pKr. Soengud käisid ära. 7. Acilia sarkofaagi figuurid 250. a. pKr. Maalikunst Peamiseks maalikunsti varanduseks oli Pompeij. Aatrium on Rooma elamu keskel asuv pearuum. Valguse sisse- ja suitsu väljapääsuks oli laes suur 4-nurkne ava. Roomlastel oli omane silmapette loomine. Näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati
amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nunc-nüüd omnes-kõik oppidum-linn parentes-vanemad pater-isa pensum-ülesanne pons-sild praemium-tasu primus-esimene puella-tüdruk puer-poiss rex-kuningas Romanus-roomlane secundus-teine sorror-õde templum-tempel tempus-aeg terra-maa tertius-kolmas totus-kogu,terve vicus-küla vir-mees verbum-sõna urbs-linn ab+abl eemale,ära ad+acc poole,juurde ante+acc enne,ees apud+acc juures,kõrval,lähedal cum+abl koos de+abl kohta,eemale ex+abl välja,ära in+abl kus? in+acc kuhu? post+acc pärast,taga sine+abl ilma aub+abl all Esse(olema);Posse(suutma/saama/võima/oskama) MINA-ego sum possum minu oma-meus
Sel hoone liigil oli hiljem suur tulevik kirikuehituses. Rooma hiigelriigile olid majanduslikult ja sõjaliselt äärmiselt tähtsad korralikud teed ja sillad. Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Roomlaste elulaad - Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. • Pompeij - Erinevalt Vana - Kreeka suures osas hävinud maalikunstist teame me märksa rohkem vanade roomlaste omast
Ida-Lääne erinevused: Ida: Kreeka, Väike-Aasia, kunstErinevused: etruski naistel küllaltki kõrge positsioon Süüria, Egiptus, enne roomlaste vallutust jõukad, arenenud, Ühiskonna kihid: talupojaühiskond, maaomanikud=täisväärtuslik eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu It-sse ja ühikonna liige, proletariaadid=vaesed kodanikud, patroon= lääneprovintsidesse, kreeka keel Lääs: Põhja-Aafrika, Hispaania, eestkostja, jõukam roomlane, kellel oli kaitsealune e klient, kaks Britannia, Gallia, enne roomlaste vallutust tsivilisatsiooni ja riigi klassi:patriitsid=suursuguste suguvõsade liikmed, teke algstaadiumis, põllumajanduslik, roomalik Rooma õigus: kõik kodanikuõigustega, enamasti rikkad maavaldajad, kodanikud seaduse kaitse all, võisid edasi kaevata, anti välja plebei=lihtrahvas, plebeidest vaesemad, enamus olid talupojad
Herodotos (485- 425 e.m.a.) - ajaloo isa. Jäädvustas Kreeka-Pärsia sõja. "Historia" on teos milles on põimitud ajalugu ja mütoloogia. Plutharos (46-120 p.m.a.) - Kreeka kuulsamaid kirjanikke. 150 teost säilinud, põhiliselt moraalitraktid, milles käsitletakse kõlblus- ja filosoofiaküsimusi. Kirjutas biograafiaid. "Paralleelsetes elulugudes" käsitleb ta paarikaupa kuulsate kreeklaste ja roomlaste elulugusi, milles on alati üks kreeklane ja üks roomlane ning võrdleb seal isikuid mitte ajaloofakte. Longos (2-3 saj p.m.a.) - hellenismiajastul sündinud proosazanri nn kreeka romaani kõige tuntum teos on karjase- ja armastuseromaan "Daphnis ja Chloe". ROOMA KIRJANDUS Rooma linn sündis Romuluse ellujäämisest emahundi juures, sest ta kaksikvend Remulus ei jäänud seal ellu. Kirjanduseelses perioodis (kuni 3. saj e.m.a.) oli kõige levinum näidendiliik atellaan, Atella linna järgi improvisatsiooniline olustikujant
maximus- Hipodroom, Termid- avalikud saunad(SPA), Akveduktid- vee juhe. 16. Tähtsamad jumalad? Jupiter- taeva, tormi ja piksejumal, Pluto- surnute valitseja, Mars- sõjajumal, neptunus-merejumal, Venus- viljakuse jumalanna, Diana- jahijumalanna, Juno- taeva kuninganna, Apollo- luule, muusika eesvedaja, Bacchus- veinijumal, Vesta- kodukolde jumalanna, Janus- Rooma jumal,sõjajumal, rahu jumal algus jalõpp. 17. Kes olid? Cicero- poliitik, kõnemees, kõnekunsti arendaja. Maecenas- rikas Roomlane, kes toetas kultuuri. Titus Livius- ajalooteadlane, kirjutas suurteose linna rajamisest. Vergilius- kirjutas eepose ,,Aenis" ta sidus Troojaga roomlasi. Augustus- Rooma 1. keiser. Jeesus- oli juudi soost puuseppa poeg, kes kuulutas taevariigi peatsest saabumisest, Peetrus- 1. rooma piiskop, Paulus- kristluse levitaja. 18. Ristiusu tekkimine? Kristus- oli messias, kristlased- kristuse õpetuse kummardajad, piibel- vana ja uus testament kokku, Uus Testament-Johannese ilmutusraamat. Apostlid- usu
oma õe Kleopatra VII-ga; reaalselt valitses ta õde ja iseseisva võimuhaaramise katse lõppes lüüasaamisega Julius Caesarilt ning hukkumisega; võitluse ajal Caesariga püüdis võimu saada ka kolmas õde Arsinoe IV, kes aga samuti roomlastelt lüüa sai ja vangistati). 47-44 e.Kr. Ptolemaios XIV (Ptolemaios XII ja Kleopatra V poeg; abiellus oma õe Kleopatra VII-ga; reaalselt valitsesid ta õest abikaasa ja selle armuke roomlane Julius Caesar; tõenäoliselt mürgitati Kleopatra VII poolt mõni kuu peale Caesari tapmist Rooma senatis). 44-30 e.Kr. Ptolemaios XV Philopator Pilometor Caesar (Tuntud rohkem kui Caesarion; Kleopatra VII ja arvatavasti Julius Caesari poeg; reaalselt valitses tema ema; alates 41 e.Kr. oli ta de facto kasuisaks Marcus Antonius; tapeti Octavianus Augustuse käsul).
Roomlased võtsid üle kreeka kõnekunsti saavutused ja kohandasid neid oma oludele. Nad hindasid kõrgelt elava sõna ilu, väljenduse täpsust, stiili lihvitust ning esineja meisterlikkust. Roomas peeti kõrgema hariduse kõige tähtsamaks koostisosaks retoorikat ehk kõnekunsti. Poliitikute edu sõltus oluliselt selles kuidas nad suutsid vastaste seisukohti kummutada ja veenda teisi oamenda seisukohtade õigsuses - see tagas edu rahvakoosolekul, senatis ja kohtus. Iga roomlane, kes tahtis teha poliitilist karjääri, pidi kõnekunsti tundma. Vabariigi perioodil püüdsid üldharidusliku ettevalmistuse saanud noored roomlased õppida kõnekunsti tuntumate riigimeeste või advokaatide juures, jälgides või jäljendades nende esinemisi. Viimast lihvi saadi kas Rooma kreekakeelsetes retoorikakoolides või siis Ateena, Rhodose, Efeose, Pergamoni või Aleksandria vastavates õppeasutustes kuulsaimate kõnemeeste juures. Esimesed ladinakeelsed retoorikakoolid loodi
3. Millist sündmust loetakse Rooma ajaarvamise alguseks? Millal aset leidis ja legend? Ajaarvamine hakkas 21. Aprillil 753 eKr. Ajaarvamise alguseks arvatakse Rooma linna teket. 4. Rooma ühiskond Rooma ühiskond oli peamiselt talupojaühiskond, sest enamik roomlasi hankis elatist põllumajandusega. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Kõige vaesemad olid enamasti maata ja seega vabad väeteenistusest. Vaesem roomlane(klient) andis end sõltlasena rikka ja mõjuka kodaniku(patroon) eestkoste ja kaitse alla. Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. 5. Valitsemine Vabariigi ajal: Kõik roomlased moodustasid Rooma kodanikkonna ehk Rooma rahva. Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja vanemate nõukogu- senat.
künkale, teistele küngastele natuke hiljem. Terviklik linnakompleks kujunes VI saj eKr. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati foorum, Kapitooliumi künkale kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlikke hooneid. Müürid sai linn IV saj eKr. Proletaarid vaesed kodanikud, kelle õigused olid piiratud. Patroon rikas ja mõjukas kodanik, eestkostja, kes andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda kohtus. Klient vaesem roomlane, võltuv kaitsealune, kes saatis patrooni sõjaretkedel, kandis tema heaks koormisi ning hääletas rahvakoosolekutel, nagu patroon soovis. Patriits rikkad maavaldajad arvukate klientidega, kellele kuulusid kõik kodanikuõigused. Plebei enamasti vaene talupoeg, kes võis osa võtta rahvakoosolekutest,kuid ei pääsenud riigiametisse ega Senatisse.Abielu patriitside ja plebeide vahel oli keelatud. Plebeid moodustasid enamiku Rooma armeest. Kaheteistkümne tahvli seadused 450
Sellest hoolimata aga levis kristlus kiiresti ja võitis uusi pooldajaid. 15. Igapäevaseks riietusesemeks oli tuunika, mis meenutas kreeklaste kitooni. Pidulikuks pealisrõivaks oli tooga, mis mähiti ümber keha nii, et parem käsi jäi vabaks. Pükse ei kantud, jalanõudena olid kasutusel sandaalid. Enamasti söödi jahust valmistatud putru ja leiba, vahel ka kala ning puu-ja juurvilju. Jõukamates peredes söödi lihatoite. Peale joodi veega lahjendatud veini. Rikas roomlane sõi 3 korda päevas. 16. Varasemal ajal uskusid ja austasid roomlased loodusjõude ning vaime, usuti et igal asjal (kividel, puudel jne) on hing, mida tähistati terminiga nuumen. Üks oluline jumal oli Janus, kes oli muuhulgas lõpu ja alguse jumal. Enamik rooma jumalaid olid aga sarnased etruski ja kreeka jumalatele (nt. kreeklaste Herale vastas roomlaste Juno).
Kreeklastel mingit pidulikumat riietust polnud, küll oli aga roomlastel tooga. See oli poolringikujuline rõiva tükk, mis pandi selga nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Tavalised ning natuke vaesemad roomlased kustutasid nälga leiva ja jahust valmistatud pudruga. Vahel oli menüüs ka puu- või juurvilju. Jõukamatel ning kõrgemaseisuslikel oli toiduks aga lihatooted ning muud kallid toidud. Jõukas roomlane sõi tavaliselt 3 korda päevas just nagu meiegi oleme harjund seda tegema. Kuna kahvleid ja nuge ei tuntud, võeti toitu näppudega. Joogiks oli tavaliselt vesi ja rikkamatel vein või selle vesilahus. Avalikud mängud ning teater Paljuski erinevalt kreeklastest ei pidanud roomlased eriti lugu spordist. Sellest olenemata pidasid roomlased lugu närvikõdi tekitavatest vaatemängudest. Peamised vaatemängud olid hobukaarikute võiduajamised ning verised võitlused amfiteatris
Kapitoolium Kindlus künka otsas,hiljem templite ja valitsusasutuste asukoht. Senat Vanemate nõukogu, riiginõukogu. Koosnes ametisolevatest või endistest magistraatidest. Klient Vanemate nõukogu, riiginõukogu. Koosnes ametisolevatest või endistest magistraatidest. Patroon eestkostja, kliendile maad rentiv ja näiteks kohtus teda kaitsev jõukam roomlane Patriitsid suursuguste perekondade liikmed Plebeid ülejäänud, lihtsad roomlased, algselt ei pääsenud riigiametitesse Proletaarid maata kodanikud ratsanikud seisus Vana-Roomas; varasel perioodil rikkad roomlased, kes olid kohustatud teenima ratsaväes; hiljem vabariigi ja keisririigi ajal senaatoriseisusesse mitte kuulunud rikkad roomlased
onule, nad kukutasid ta võimult. Kui nad hakkasid uut linna rajama tekkis vendade vahel tüli ja Romulus tappis Remuse, linn sai team järgi nimeks Rooma. 4) Mõisted: Kapitooliumi küngas- sinna rajati kindlus. Proletaarid- vaesed Rooma kodanikud, kes olid vabastatud sõjaväekohustustest Patroon ja klient- jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes võttis vaesema roomlase kliendina oma kaitse alla, kui too teda austavalt teenib Patriits- muistsest suguvõsast pärist suursugune roomlane Plebei- Vana-Rooma lihtrahva liige Rahvatribuun- Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 12 tahvli seadus- Rooma esimesed seadused, mis pandi kirja 12-le pronkstahvlile Populus romanus- Rooma rahvas Magistraadid- riigiametnikud Vana-Roomas Senat- aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Nobiliteet- Rooma ülemkiht Rahvakoosolek- koosolek, kus valiti magistraate, otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati
õiguste laiendamiseks) · abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud · Omavahelised suhted olid teravad, kuna plebeid nõudsid omale rohkem maad, võlaorjuse kaotamist ja poliitilisi õiguseid. Hiljem muidugi ajapikku kaotati kõik see ning kõigil olid võrdsed õigused. Sellega panid plebeid aluse demokraatiale. Patroon ja klient · ühendas rikkaid ja vaeseid · vaesem roomlane andis end sõltlasema rikka ja mõjuka kodaniku eestkoste ja kaitse alla · tõotasid teineteist vastastiku toetada · patroon andis kliendile maad kasutada ja kaitses teda, klient aga saatis patrooni sõjaretkedel ja kandis kokkulepituid koormisi · rahvakoosolekul hääletas klient nii nagu patroon soovis · patroonid olid mõjukad just tänu oma klientidele Kaheteistkümne tahvli seadused
Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeetrite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed, nn. akveduktid. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrini ulatub ühe veejuhtme kõrgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard (Gard'i jõe sild). Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maju vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks
Pükste kandmine oli roomlastele võõras, jalanõudena kasutati kõige enam sandaale, kuid ka nahast kingi. Pead kaitsti kuuma päikese eest laiaäärsete mütsidega. Erinevalt kreeklastest, Rooma mehed pikki juukseid ega habet ei kandnud. Naiste soengud olid väga uhked. Levisid parukad, mida vahetati mõnikord mitu korda päevas. Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi kolm korda päevas. Toidukord algas munaga ning lõppes puuviljadega. Toitu võesti näppudega ja joogiks oli veega lahjendatud vein. Sööjate jaoks olid kergelt kaldus lavatsid, kus mehed lamasid, naised aga istusid nende kõrval. Rooma sarnanes nii mõnegi koha pealt Kreekaga, ta võttis Kreekalt palju eeskuju. Roomat on koguaeg ehitatud ja muudetud kaunimaks ning praegu on ta üks väga kuulus ja tähtis linn Euroopas. Kasutatud kirjandus: www.koolielu.edu.ee/alo/Rooma.doc
Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Roomlaste igapäevane alusrõivastus-tuunika-kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Pükste kandmine oli roomlastele võõras nagu kreeklastelegi. Jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas. Toitu võeti näppudega. peale joodi veega lahjendatud veini. Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Noorte õpetamine oli peaasjalikult orjade kohustuseks. Lapsed pidid kasvama tugevaks nii kehalt kui vaimselt. Nad võimlesid, õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Igaüks pidi tundma 12 seaduse tahvli sisu. Et papüürus oli väga kallis, siis tarvitati kirjutamiseks vahatatud tahvleid. Õpetus algas hommikul vara ja kord oli koolis väga vali
Need rajatigi niivõrd kapitaalsed, et olid kasutusel veel kaua pärast Rooma riigi kokkuvarisemist. Kilomeeterite viisi läbisid maastike kivikaartele toetuvad veejuhtmed. Eriti võimsa mulje jätavad nad jõgede ja orgude ületamise kohal. Kuni 50 meetrinio ulatub ühe veejuhtme kürgus Lõuna-Prantsusmaal. See on nn. Pont du Gard. Roomas oli nii valitsejate paleesid kui mitmekorruselisi üürikorteritega maja vaesemale rahvale. Tavaline roomlane elas aga majas, kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein. Maja taga asus samasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esisenas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Rooma noorukid unistasid sõduriametist; kunstiga tegelemine jäi seetõttu
16) diktaator ülemvõimuga ametnik, kes palgati kuni pooleks aastaks kui riiki ähvardas suur oht, 17) evangeelium - 18) foorum - turuplats, 19) geenius - rõõmusõnum, kodukaitseruum, 20) gladiaator elukutseline võitleja 21) imperaator - võimukandja, (meelelahutuseks), 22) klient vaesem roomlane, kes oli 23) konsul 2 tk, kõrgeim magistraat, patrooni kaitse alla, 24) laar - kodukoldejumal, 25) latifundium orjadega põllusaaduste ,,firma", 26) leegion väeosa, 27) limes Romanum riigipiiri kaitsesüsteem,
Järk-järguline protsess Linn asub seistmel künkal, juba X sajandil kujunes Palatinused künkale asula, teised kõrgendikus asutati hiljem ning terviklik linnakompleks kujunes alles VI sajand eKr. Mõisted Res Publica- ld k ,,avalik asi"- vanarooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa pea kogu rahvas, kuna rooma oli vabariik hakkas res publica ajapikku tähitsama just vabariikliku korraldust Patriits- ld k pater-isa muistest suguvõsast pärit suursugune roomlane, rooma vabariigi algusaegadel kogu võim patriitsidel, hiljem muutus patriitsi tiitel aunimetuseks Plebei- ld k plebs-,,lihtrahvas"- vanarooma lihtrahva liige, rooma vabariigi algusaegadel jäeti võimust kõrvale, aja jooksul omandasid patriitsidega võrdsed õigused Proletaarid- vana rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustusest Rahvatribuun- vanarooma riigiametnik, alguses kaitses plebeide ning hiljem kõigi kodanike üigusi
pärinesid magistraadid ja senaatorid. Vandalism kultuuriväärtuste mõttetu hävitamine. Rahvatribuun Vana-Rooma ametnik, kaitses algul pleibeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi, võisid keelustada senati ja riigiametniku iga otsuse, mis kahjustas pleibeide huve. Pleibei lihtrahvas, algselt riigivõimust kõrvale jäetud,ajajooksul võitsid patriitsidega samad õigused. Patriits muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane. Hiljem muutus patriitsi nim. aunimeks. Patroon rikas ja mõjukas Rooma kodanik, kes andis maad oma kliendile. Klient kodanik, vaene maakasutaja. Legaliseerima seaduslikuks muutma. Konsul vabariigi kõrgeim ametnik, igal aaastal valiti 2, põhi ül. juhtida Rooma sõjaväge. Preetor kõrge riigiametnik, vastustas eelkõige kohtukorralduse eest, vajadusel asendas konsulit. Proletaar vaene Rooma kodanik, kelle peamine vara lapsed, sõjaväekohustusest vabastatud.
Nad polnud avalikust elust täiel määral kõrvale jäetud. Roomlaste igapäevane alusrõivastus-tuunika-kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisrõivas oli rooma meestel aga tooga. Pükste kandmine oli roomlastele võõras nagu kreeklastelegi. Jalanõudena olid enim kasutusel sandaalid. Vaesemad roomlased sõid enamasti leiba ja jahust valmistatud putru. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi tavaliselt kolm korda päevas. Toitu võeti näppudega. peale joodi veega lahjendatud veini. Roomas ei olnud riigi kulul ülalpeetavaid koole. Noorte õpetamine oli peaasjalikult orjade kohustuseks. Lapsed pidid kasvama tugevaks nii kehalt kui vaimselt. Nad võimlesid, õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Igaüks pidi tundma 12 seaduse tahvli sisu. Et papüürus oli väga kallis, siis tarvitati kirjutamiseks vahatatud tahvleid. Õpetus algas hommikul vara ja kord oli koolis väga vali
Senaatorid kandsid Rooma kodaniku ametlikku rõivast toogat, mille serva oli kootud lai purpurivärviline vööt (laticlavium), jalas kandsid nad punaseid pükse (calceus senatorius). Sõrmes oli neil ametitunnusena kuldsõrmus Roomlaste peamiseks riietusesemeks oli lihtne särgitaoline tuunika. Vaba kodanik mähkis selle peale villasest kangast valge tooga, kusjuures parem käsi ja õlg jäid vabaks. Seda võis kanda vaid täisealine roomlane. Tooga piiras liigutusi, kuid muutis kõnnaku pidulikuks. Toogat sai selga panna ainult teise inimese abiga, sest kõik riidevoldid pidid õigesti langema. Saamatult riietatu üle tänaval irvitati. Avaliku ameti taotleja esines lumivalges toogas, mida kutsuti candidati. Siit pärinebki sõna "kandidaat" RIIETUS Keisririigi ajal hakkasid paljud tänaval käima üksnes tuunika väel. Selline kommete langus ja häbi kutsus esile aristokraatide rahulolematuse
II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium küngas, millel asus kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus foorum rahva kogunemisväljak ja turuplats senat eakate elukogenud inimeste kogu, kes olid kuningate nõuandjad konsul kõrgeim võimukandja, valiti rahvakoosolekul 2 vabariik riigivalitsemisvorm, mittepärilik vüimukorraldus keisririik riigivalitsemisvorm, võim keisril patriits muitsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei lihtrahva liige, kellel vabariigi algul puudus võim rahvatribuun riigiametnik, kaitses algul plebeide hiljem kõigi kodanike üigusi veto riigipea õigus vastuvõetud seadus/otsus kuulutamata jätta või edasi lükata Piibel kristlaste pühakiri, vana + uus testament Vana-Testament juutide pühakiri, lood maailma loomisest, juutide ajaloost, moosese käsuõpetusest
annaabi.ee 
