tehnika poolest. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naasis helilooja kodumaale,
Kui õpipoiss oli oma kohustused meistri ees täitnud, sai temast sell. 1635.a allutati ka Tallinna kullasseppasellid rännukohustusele, millest vähemalt neli aastat tuli veeta Saksamaal.1826 aastast vaid vene impeeriumi käsitöökeskustes. Valis sell rännuaastate lõpetamisel oma elu-ja töökohaks Tallinna, tuli tal sellina siinseid meistreid teenida, kuni ta sai tsunfti ja rae nõusoleku meistriõigusi taotleda. Vahepeal uuriti põhjalikult tema tausta rännuaastatel. Vajaduse korral hangiti lisaaandmeid nende linnade raadidelt ja ametivendadelt, kus sell oma rännuaastatel oli töötanud. Meistriõiguste taotlemisel peeti vajalikuks ka teatud varanduslikku tsensust viit kaalumarka hõbedat selli võtlavaba omandina. Meistri kandidaadil tuli valmistada kahe kuuga oldermanni majas järelvalve all eksamitöö, ikka kolmest esemest: kuldsõrmus, paarinitsiaalidega pussipead ning kihlapress.
Pärast seda lõpetati Kaitseliidu tegevus 1920. aastal 12. augustil. Põhjus oli lihtne: võimule tulid kommunistid. Mõned aastad hiljem, kui 1924. aastal toimus kommunistide riigipööret, kutsuti Kaitseliit taas kokku, millele järgnes organisatsiooni kiire kasv ning tugevnemine. Liikmeskond kasvas 1940. aastaks juba 42 tuhande liikmeni. Kaitseliidu sõjavarustus oli algselt napivõitu ning enamus relvastusest saadi riigikaitseabi näol välisriikidest, samuti hangiti varustust ka lahkuvate Nõukogude armee üksustelt. Aastal 1993-1994 ostis riik Kaitseliidule hulganisti uut relvastust, enamjaolt Hiina automaate. NATO-ga ühinedes mindi aga üle standarditele vastavale relvastusele. Kuigi Eestimaa on olnud hulganisti võõrvõimu all ning seda enamasti sõjalise kindlustamatuse tõttu, on meie sõjandus säilinud sellest hoolimata kõrgel tasemel. Aastatega oleme õppinud oma minevikust niimõndagi ning oskame tänu sellele olla valmis
Rätik koosneb kolmest osast: peenekirjalisest keskosast koos poortiga ja eraldi kootud ning külge õmmeldud äärepitsist. Ta kootakse peenest kahekordsest villasest lõngast puuvarrastel nr. 3-4. Valmis rätt pestakse soojas seebivees kergelt muljudes, loputatakse ja raamitakse kohe keskmise pingega. Hinnatuim oli valget värvi pitsrätik. Materjaliks oli varemalt kodukedratud ühe- või kahekordne lambavillane lõng, eelistatavalt tallevill. Hilisemal ajal hangiti peeni välismaiseid lõngasorte, nii et õiget haapsalu rätikut sai naisterahva sõrmusest läbi tõmmata. Ajalugu: Haapsallased said suviti tulusat teenistust ning naiste käsitöö leidis huvilise tarbijaskonna. Lihtsate maavillaste õlarättide asemel hakati nüüd kuduma aina õhulisemaid ja pitsilisemaid salle-rätte, meelitamaks ostma rikkaid vene aadlidaame.Osaleti käsitöö-näitustel kodu- ja välismaal, sh. New Yorgis ja Berliinis. Haapsalu rätikuid turustati isegi Austraalias.
ARVO PÄRT Elulugu Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga Aastatel 195457 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noorepõlvkonna liidriks. Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salv...
poolest ja näo puudumise tõttu. Mesopotaamia skulptuurid on enamasti pärit ajaperioodist 4000-600.a.e.Kr. Kuna skulptuur oli Mesopotaamias juhtivaks kunstialaks, leidus ka mitmeid erinevaid skulptuuri vorme nagu reljeefid, kujud ning pitsatsilindrid. Kuigi aastaid oli kiviajast palju möödunud, pidurdas Mesopotaamia skulptuuri arengut ikkagi sobiva materjali puudumine. Sellepärast jätkati materjalina eelkõige savi kasutamist ning tähtsamate kunstiliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Erinevusena kiviajast, kujutati Mesopotaamia skulptuuris rohkem inimesi eelkõige kuningaid ja teisi tähtsaid inimesi, lisaks olid nad kujutatud ka lihtinimestest suuremalt. Skulptuure leidus ka: Jumalatest, keda kujutati segaolenditena, võidetud lahingutest, õukonnaelust ning loomadest jahistseenides. Suurim erinevus kahe ajaperioodi skulptuuris tuleneb detailide arvukusest. Kui kiviajal
Mesopotaamia Rainer Hurt 10R ??? Mesopotaamia (jõgedevaheline maa) on ajalooline piirkond Lähis- Idas. See Kreekakeelne nimi on tõlge vanapärsia nimest Miyanrudan või arami nimest Beth Nahrin. Looduslikud olud Põhja ja kirde poolt piirnes Mesopotaamia Iraani kiltmaa ääremäestikega, lõunas ja edelas ulatus aga Araabia kõrbeni. Vihma sadas vähe. Leidus ainult savi ja pilliroogu . Kivi, puitu ja metalle hangiti mujalt. Lõunas oli ulatuslikum põlluharimine võimalik üksnes maa kunstlikul niisutamisel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tsivilisatsioon Rajas tundmata etnilist päritolu rahvas sumerid. Aja jooksul sulandati sumerid naabruses elavate semiidi rahvaste poolt. Kujunes linnatsivilisatsioonina
Vahel ka rohkem, aga metsavendade lõpu ajal elati ka üksi. Aega veetsid metsavennad lauldes ja puskarit juues. Oma vahel saadi hästi läbi, sest muidu poleks olnud võimalik seal koos elada. Punkri elu ebamugavused olid need, et pidi koguaeg hirmu all elama, magama pidi kõva pinna peal ja seal oli pime. Ümbritsevast elust saadi infot kui käidi öösel salaja kodus perega suhtlemas. Ja siis nad said ka pere käest toitu. Käidi ka poes vargil. Aga see toit. Mis oli metsas olemas hangiti sealt. Naisi oli punkris vähe, aga mõned ikka olid. Metsavennad saatsid korda selliseid tegusid, et näiteks käisid poes vargil ja vahel tapsid ka inimesi. Haarangud olid need, kui mets piirati sõdurite poolt ümber ja üritati metsavennad nõnda kätte saada. Ma arvan, et ma oleks punkri eluga hakkama saanud küll.
Toimus lahing võitluses mees mehe vastu, elu ja surma peale, hukkusid tuhanded sõdurid. Nende ümber on palju valu, surma ja surnuid- see muutis nad sisemiselt rahutuks ja ebakindlaks, kuid jõuliseks. Kadus inimlikkus, austus ja jäi ainult hirm oma elu pärast ning sisemine tühjus. Paulist ja tema kaaslastest said karmid rindevõitlejad, kes püüdsid kõiki tundeid alla suruda, et mitte mõistust kaotada. Elati põhimõttel, et iga üleelatud päev võis olla viimane, nii hangiti hukkunutelt esemeid, kingiti enne surma oma esemeid teistele. Hukkusid lähedased sõbrad, see tekitas trotsi. Keskenduti iseendale, unustati väärikus. Romaani kirjeldas, kuidas inimesed üksteisele veresauna korraldasid, ning kuidas sõda hävitas iga osavõtja sisemiselt ja tegi ta loomaks, kes reageeris veel ainult instinktiivselt, et üksnes eluga pääseda. Igatsetus tagasipöördumine normaalsesse ellu
Kogu maa jäi mõisnike kätte ja talupojad pidid maad hakkama mõisnike käest rentima.Talude rentimine ja müümine tõi mõisnikele palju kasumit. Talupoegadel keelati lahkuda maalt linna, sellega tagati mõisnikele odav tööjõud.Talupoegade tegevus ja liikumisvabadus laienes siiski kiiresti.Mõisamajanduses muutusid mõisinike kulutused suuremaks, kuna ehitati suuri ja uhkeid häärbere, parke ja kanti kallimaid riided jne..Mõisamajanduses otseselt mingeid muutusid ei olnud.Raha hangiti võttes võlgu, suurendati mõisapõlde talupõldude arvelt ja tõsteti talupoegade koormisi.Majanduses hakati otsima uusi võimalusi maa parandamiseks, milleks olid siis mitmeväljasüsteem ja uued põllukultuurid. Mõisamajapidamistest jõdsid uuendused ka talumajapidamistesse näiteks jõudis kartul ka talupoja põllule ja laual.Viina hakati tegema hoopis kartulist, mis oli viljast odavam. Talupojad, kellel ei olnud maad töötasid palgatöölistena mõisates, taludes ja vabrikutes ning
Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hoomed, tehnika, kariloomad jne. Lõviosa võõrandatud maadest jagati välja, kokku loodi 35 000 uut asundustalu. Pärast Vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923 aastal kaasa kriisi. 1924 kevadel käivitas rahaminister Otto Strandmann uue majanduspoliitika. Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform. Uus kurss osutus sobivaks ning 1920 aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus. Välispoliitika- Eesti Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine. Hinnates võimalikke julgeolekuriske, tõstsid eesti poliitikud esile 2 võimalikku ohuallikat-Vene ja saksamaa. Saksa oht jäi 1920 küll pigem teoreetiliseks, sest Esimeses
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus ta elab tänini. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks
Korduvalt on juhtunud, et elevant safaripargis auto katuse peale keerab. Nii aafrika kui aasia elevanti saab kodustada, ehkki aasia elevanti kodustada on märksa lihtsam. Varem kasutati elevante hulganisti tööloomadena, kuid traktorid on hakanud neid välja tõrjuma. KaguAasias kasutatakse elevante veel väga soistes piirkondades, kuhu traktor lihtsalt sisse vajuks ja kinni jääks. Vangistuses sigivad elevandid väga halvasti. Sellepärast hangiti minevikus loomaaedadele ja tsirkustele uusi loomi peamiselt metselevantide püüdmise teel [2]. Alles viimastel aastakümnetel on õpitud loomaaedades elevantidele niisuguseid tingimusi looma, et neid järjekindlalt paljundada saab. Elevantidest räägitakse sageli fantastilisi väljamõeldisi. Nii kõneldakse tihti, et elevandid kartvat hiiri, kes nende londi sisse pugeda võivad. Kui midagi niisugust peaks siiski juhtuma, ajaks elevant
2) üleriigilise rahvaesinduse kokkukutsumist Detsembri algul tuli Tartus kokku rahvaasemike koosolek. Rahvaasemikud jagunesid kaheks ja nõudsid: 1) eesti keele suurema kasutusõiguse andmist 2) demokraatliku vabariiki Detsembris algas üle kogu maa mõisate süütamine ja põletamine. Mõisate rüüstamise lõpetas karistussalkade saabumine. Majanduslikud ja kultuurilised ettevõtmised pärast 1905. aasta revolutsiooni ! Hoogu sai ühiskondlik liikumine. Masina - ja tarvitajateühistu kaudu hangiti põllutöömasinad jm tööstuskaupa. Hakati rajama piimaühistuid. Maaparandusühistute liikmed kuivendasid üheskoos suuri soostunud alasid. Avati esimene Eesti esimene rahvuslik pank. Avati Miina Härma Gümnaasium. VENESTAMINE 1881. tõusis troonile Aleksander III . Algasid poliitilised ümberkorraldused. Ametisse määrati vene ametnikud. Kogu asjaajamine valla tasandil muudeti vene keelseks. Kõik kes kellel venekeel nappis vallandati vallakohtadelt.
küsitud ja sõjalisest vastupanu ei arutatud. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat majandusolukorda: palju töötuid said tööd baaside ehitamisel, ettevõtted said NSV Liidult tellimusi ja idast hangiti tarbekaupu, mida läänest polnud võimalik tuua. Siiski astuti samm, mis murendas rahva usaldust juhtide vastu. 1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute saboteerimises, Nõukogude Liidu vastases koostöös ja muus taolises. Taaskord esitati Eestile ultimaatium, seekord täiendavate Punaarmee jõudude sisse saatmiseks. Vastamiseks anti kaheksa tundi ja selleks ajaks oli Eesti kõikidest suundadest ümber piiratud. Eesti nõustus ja 17
Džässmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. Seda tulekut võib võrrelda rock’n’roll’i läbimurdega mujal. “The Beatles” ja teiste eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. Lõpuks olid teismelised leidnud oma musikaalse väljundi. Eesti popmuusikute uus põlvkond koosneski põhiliselt keskkooliõpilastest, kes meisterdasid endale ise pille ja neil mängides omandasi ka muusikalised teadmised. Repertuaari hangiti välismaistest raadiojaamadest. Ansambel “Juuniorid”–pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai laval esineda ka nooruke Tõnis Mägi. Eestikeelsed mõisted "levimuusika" ja "süvamuusika" võeti kasutusele 1970. aastatel. Varem oli kasutatud mõistet "kerge muusika", mis tähistas peamiselt estraadimuusikat ega sobinud sisuliselt enam paljude levimuusika suundade olemusega.
vastupanu ning olid sellega nõus. 28. septembril 1939 kirjutati alla Eesti-NSV Liidu vastastikuse abistamise paktile. Nõukogude Liidu väed hakkasid Eestisse saabuma 18. oktoobril, luues sõjaväebaase Saaremaale, Hiiumaale ja Paldiskisse, kust elanikud pidid sunniviisiliselt oma elukohtadest lahkuma. Baaside Leping kergendas Eesti halvenevat majandusolukorda: palju töötuid said tööd baaside ehitamisel, ettevõtted said NSV Liidult tellimusi ja idast hangiti tarbekaupu, mida läänest polnud võimalik tuua. Siiski astuti samm, mis murendas rahva usaldust juhtide vastu. Aeg, millal Lääneriikidele koondus peamine tähelepanu, kasutas Nõukogude Liit ära, et valmistuda Balti riikide okupeerimiseks.1940. aasta kevadel hakkas Nõukogude Liit süüdistama Balti riike baasilepingute rikkumises ja Nõukogude Liidu vastases koostöös.Nõuti baaside maa-alade lainedamist ja baaside suurendamist. Eesti nõustus, ja 17
Sõudeklubi pärnu Tegevused: Treeningud, võistlused,jooksuvõistlused ja muu Sõudmisest vees ja kuival maal: Vee peal liikumine on iidsetest aegadest pärit edasi jõudmise viis. Esimeseks liikumisvahendiks arvatakse olevat puutüvi, esimeseks paadiks aga puutüvest õõnestatud paat. Vana Egiptuse Derelbahesi templi varemetest leitud skulptuurid annavad märku, et juba 2500 a. e. Kr. kasutati pikkade aerudega sõudmist. Seda sporti ülistasid antiikaja poeedidki - Homeros foiniiklaste sõudekunsti ning Vergilius esimesi sõudevõistlusi. Põhja Euroopas kujunes sõudmine eriti oluliseks liikumisviisiks. 8. sajandi keskpaigast kuni 11. sajandini röövretkedel osalenud viikingid vedasid oma saaki just aerude taga higistades. Nagu selgub, on sõudmine võimalik ka kuival maal. Selleks pole vaja muud, kui kõrvaloleval pildil asuvat aparaati. See Concept 2-e nime kandev seadeldis konstrueeriti esmakordselt 1981. aastal. Con...
Eestlased muinasaja lõpul. Muinasaja lõpusajandid olid eestlaste elus tähelepanuväärseks tõusuajaks. Rahvaarv kasvas jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maaharimine. Kui varem kasvatati enam otra, siis alates 11.sajandist levis talirukis. Maa suurust arvestati adramaades. Adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tavaliselt oli talupere valduses üks adramaa, rikkamatel ka enam. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse ilmselt nn kolmeväljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Põlluharimise kõrvalt tegeleti ka loomapidamisega. Kasvatati veiseid, hobuseid, lambaid, kitsi, sigu ja kanu. Toitu hangiti ikka veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsamesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusainet, vaha järele valitses suur nõudmine Lääne-Euroopa turul. Paljud vajalikud töö...
seadusega, kuid mis aitas suurendada toodangu mahtu ja vähendada valmistamiseks kuluvat aega. Selle tõttu muutus kogu süsteem paindlikumaks. Peale suuri ümberkorraldusi tootmisprotsessis kadusid suured lõpetamata toodete virnad, täideti kõik hilinenud tellimused ja ei jäädud enam uute tellimustega hiljaks ning, mis kõige tähtsam, tehas pandi kasumit tootma. Tehas hakkas arenema tohutu kiirusega ja näitas suurepäraseid majandusnäitajaid. Hangiti palju uusi kliente ja tellimusi, ning saadi hakkama tellimustega, mis kellelegi teisele ei olnud jõukohased. Ühe sellise tulemuseks oli, et klient tuli helikopteriga tehasesse ja surus kõigil, isegi tavalistel töölistel, kätt. Suured edusammud olid Alex´ edutamise põhjuseks, mistõttu tuli tal hakata tegelema veel mitme sellesse divisjoni kuuluva madalseisus oleva tehasega. Ka nendes kavatses te kasutada samu vaatenurki, mis tema oma tehases olid väga häid tulemusi andnud.
ARVO PÄRT (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus ta elab tänini. Pärdi looming jaotatakse kaheks ...
AJALUGU Suure prantsuse revolutsioon(1789-99)i tähtsus Enne revol. Oli prantsusmaa absolutismilise(piiramatu võimuga valitseja,kunn) valitsusega riik..ka teists euroopa maades. Vabariiki oli 18.sajandi lõpus 2 Sveits, Holland Enne revol. Valitses seal seisulik kord. (seisus-ühiskonna grupp) 1. Vaimulikud 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus(kõik ülejäänud..talupojad, käsitöölised,manufaktuuride omanikd jne) 1,2 olid priviligeeritud(eesõigused) nad ei pidanud maksma makse. Feodaalkord ( talupoeg sõltus mõisnikust, rentis maad, pidi kandma koormisi..raharent) Feodaalil oli ainuõigus jahti pidada. Talupojal oli kohustus..peletada öösel konni, et feodaalid magada saaksid, ei tohi omada veskit Prantsusmaal oli lubatud vaid üks usk-katoliiklus(selle usu määras valitseja) Võeti vastu uusi seadusi nn vana korra lammutamiseks.Need seadused mis olid enne revol. Nimetatase vanadeks seadusteks, korraks. Tehti kõik, etvana korda lammutada. Tatatatatatayay...
Mesopotaamia · Niiluse suudmest itta voolab kaks suurt jõge, Eufrat ja Tigris. · Mesopotaamia asub LähisIdas, tähendab tõlkes jõgedevahelist maad · Enamik Mesopotaamiast jääb praegu Iraagi ja Süüria, väiksem osa Türgi alale. Mesopotaamia · Loodusvaradelt vaene, külluses oli vaid savi ja pilliroogu; kujunes savitsivilisatsioon Savist ehitati, savi peale kirjutati · Kivi, puitu, metalle hangiti mujalt, see soodustas juba varakult suhtlemist välisnaabritega; erinevalt Egiptusest oli Mesopotaamia välisnaabritele avatud · Egiptusest vähem stabiilne, hästikohanev Mesopotaamia ühiskond · Linnriigi keskuse ümber oli maapiirkond · Pidevate tülide pärast linnriikide vahel ümbritsesid neid varasest ajast müürid · Keset linna asetses astmiktempel tsikuraat · Templitel ja preesterkonnal juhtiv osa · Aja jooksul läks võim kuningate kätte
Uus majanduspoliitika- II Uus majanduspoliitika 1920 II poolel 1) riiklike kulutuste kärpimine (vähendati oluliselt laenude andmist); 2) lõpetati suurtööstuse arendamine ning põhirõhk pandi peamiselt siseturu jaoks kaupu tootvate väikeettevõtete arendamisele, mis kasutasid Eesti toorainet; 3) peamiseks majandusharuks kujunes põllumajandus (suurem tähelepanu loomakasvatusele > piima- ja lihasaaduste tootmine; loodi massiliselt masinaühistuid, kus ühiselt hangiti moodsaid põllutööriistu) Põllumajanduse pidusriks kujunesid liiga väikesed talud, sest neil polnud võimalust suurteks kasumiteks ja seetõttu ka investeeringuteks. 4) väliskaubanduses orienteeruti Euroopa turgudele - peamisteks kaubanduspartneriteks olid Rootsi, Inglismaa ja Saksamaa, kuhu eksporditi võid ja peekonit. 5) 1.jaanuaril 1928 teostati välislaenuga rahareform. Rahaühikuks sai kroon, mis seoti Rootsi krooniga ja mille tagatiseks oli olemas kattevara.
VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG. Pronksiaja algus. 1800 eKr. Kui mitmel pool mujal algas pronksi kasutusele tulekuga majanduse ja ühiskondlike suhete kiirenemine, siis Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud, kuna siin ei leidu vaske ja inglistina ning pronksesemed olid liiga kallid, et neid mujalt arvukamalt hankida. Hangiti ainult kõige vajalikumaid tööriistu-eelkõige kirveid. Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, luust, sarvest ja puust. Vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Kindlustatud asulad. Pronksiaja keskel piirati meil asulaid paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Eesti rannikuvööndist teatakse juba 4-5 sellist asulat. Neist tuntum asub Saaremaal, Asva asula. Selle järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks. Pronksiaja teisel poolel oli peamiseks elatusalaks kujunenud karjakasvatus. Esmajoones kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid, mõnevõrra vähem sigu...
niinimetatud pitsatsilinder , mis tähendab väikseid , mõnest kõvemast kivist väikseid silindrikesi , kuhu on peale süvendatud pildikesi ja kirjamärke. Kui sellist silindrikest pehme saviplaadi peal veeretada , tekkis plaadile nelinurkne kõrgreljeefis kujutis , mis hiljem põletati. Pitsatsilindrid kujutavad endil sageli stseene mesopotaamia mütoloogia ja ajaloo ainetel. Kuningate tellimusel valmistati plaaditaolisi kivisambaid ehk steele. Nende valmistamiseks hangiti kivi välismaalt. Selliste teoste eesmärk oli jäädvustada sõjalisi võite ning näidata ja rõhutada kuningate tähtsust ning võimu. Valitseja figuur oli teistest tunduvalt suurem , tema järel tulid väepealikute , sõdalaste ja alles viimasena vaenlaste kujutised. Sageli oli ühel reljeefil kujutatud mitut erinevat sündmust , mida sai lugeda nagu jutustust. Tüüpiliseks oli ka troonil istuv valitseja ning tema ees kummarduvad ning andamitega koormatud alamad.
septembril 1935 Paides) on eesti helilooja.Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Ellerikompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast.1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. 2005. aastal naases helilooja kodumaale, Eestisse
Asustas ka Euroopa ja Aasia. Neist arenes välja Heidelbergi inimene ja homo anteccessor 5. 700 000-600 000 a. tagasi Heidebergi inimene. Pomud enam raipesööja, vaid suuri loomi kõttiv jahimees. Keerukate tööriistade valmistamine. 6. 750 000 kliima külmenemine jääajad. 7. 250 000-30 000 aastat tagasi elasid nende kliimatingimustega kohanenud neandertallased. Toit hangiti suurte imetajate küttimisega. Eluasemed olid enamjalolt koopad. Matsid oma surnuid, arenenud kivist tööriistad. Surid järk järgult välja. Viimased säilmed 28 000 a. tagasi. 8. 100 000 aastat tagasi asuastasid nüüdis inimesed Lähis-Ida- levik Aasiasse ja Euroopasse 9. 200 000 aastat tagasi Aafrikas Homo Sapiens ehk nüüdis inimene. Kohanesid jääaja kliimaga ruttu, osutusid olelusvõitluses neandertaallastest edukamaks. Peale nenede
ISESEISEV TÖÖ 1 MESOPOTAAMIA EGIPTUS Kasutatud materjalid: Savi, kivi hangiti välismaalt Kivi Reljeefi, Reljeefid jutustava sisuga, Reljeefid (madalad, värvilised) pitsatsilindrid, koonused, jutustava sisuga, ümarplastika ja ümarplastika takerdus ümarplastika reljeef olid laialt levinud kasutamine. kasutamine halva materjali Mis domineerib? saadavuse tõttu, aga kujukesi tehti ikkagi.
Muinasaja periood: kivi, pronksi, rauaaeg. Kiviaaeg- vanem- paloliitikum, kesk- meso (9000-5000), noor- neo (5000- 1500). Pronksiaeg- vanem(1800- 1100), noorem(1100- 500). Rauaaeg- vanem, kesk, noorem. Vanem rauaaeg: eelrooma(500- 50), rooma (50- 450), viikingiteaeg(800- 1050), hilis(1050- 1200). 1)Keskmine kiviaeg- pulli on kõige vanem asula, samuti ka kunda lammasmägi. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegse elanike tegevusalade ja eluviisi sarn, on arheoloogid ühend teatud arheoloogilise kultuuri alla. Kunda kultuur- oli levinud L- mere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu lõunaosani. Sinna alla kuulusid mesoliitikumi asulad. Tarbeesemete tegemiseks kasutati tulekivi(terav)kvartsi(lõikamiseks, kraapimiseks), luid, sarvi. Elatusalad: kalastamine, jaht. 2) nooremkiviaeg- selle alguseks peetakse keraamika kasutusele võttu u 5000 a eKr. Vanimad savinõud valmistati savist, kus oli teokarpe, taimi, kivipudru. Kujult oli...
o näitustel eksponeeritud trükiste nimestikke saab nüüd vaadata raamatukogu WWW leheküljelt; o kohtvõrgu serverile LIB installeeriti võrgutarkvara uus versioon Novell Netware 4.11 100-le kasutajale; o võrku ühendati Akadeemia tee 5 asuv õpikute osakond; o käivitati WWW server, mis võimaldab hoida raamatukogu webi lehekülge oma serveril LIN; o raamatukogu CD-ROM andmebaaside kasutamiseks ülikooli lokaalvõrgus hangiti LAN-CD server koos tarkvaraga; o TTÜ Raamatukogu töötajatest esimesena kaitses magistritöö Konrad Kikas teemal "Eesti spetsialistide infovajadused ja teadusraamatukogude koostis (1967-1996)". Talle omistati magister artiumi kraad infoteaduste alal; o alustati raamatukogu väljaannete ilmutamist trükis üldpealkirja all Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu Töid. Esimesena ilmus teadustööde (A) seerias K. Kikase magistritöö ingliskeelne tõlge;
Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kultuuriga, mille nimeks on Kunda kultuur(leiukoha järgi). Kõige varasem leiukoht on 8950 eKr Pulli. Paiknes siseveekogude ääres. Tegevusaladeks oli korilus, kalapüük ja küttimine. Elati sesoonnetes külades(elupaika vahetati vastavalt aastaajale). Reviir piirkond, mille raames elupaika vahetati ja toitu hangiti. 7000-6500 aasta vahel toimus pööre. Lisaks siseveekogudele asuti elama ka rannikule, sest ilmus uus küttimisobjekt, ehk hüljes. Sesoonsete külade asemel aastaringsed külad. Inimesed maeti laibana, olid maahauad ja kasutusel oli laipmatus. Eesti aladel pole korralike haudu leitud. Laibad on asetatud hauda selili. Kaasas panused: ripatsid, tööriistad jne. Mesoliitikumile järgnes noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-1800 eKr. Neoliitiline
võisid süüdistust kinnitada. Seejärel esitati kogutud materjalid kvalifikaatoritele, kes otsustasid, kas esitada ketserluses kahtlustatavale süüdistus või mitte. Tavaliselt esitati süüdistus ja paigutati kahtlustatav inkvisitsiooni salavangalsse, kus teda peeti välismaailmast täielikult isoleerituna niiskes ja pimedas kasematis. Tihti pandi vangid veel jalaraudadesse või seoti otsekui koerad keti otsa. Süüdistatava surm, samuti nagu tema mõistusekaotus ei peatanud juurdlust. Kust hangiti süütõendeid? Lisaks salakaebajatele esitasid neid valetunnistajad inkvisiatsiooni teenistuses olevad kaastöölised ja igat masti kriminaalkurjategijad: tapjad, vargad jne. Ka süüdistatava naise, laste, vendade, õdede, isa, ema ja teiste sugulaste, samuti teenijate tunnistused kehtisid, kui need olid tema vastu. Juurdlust ei piiranud mingid tähtajad. Kui inkvisiitorid soovisid, võisid nad süüdistatavat
* Pärsia ülemvõimu aja algus EGIPTUS MESOPOTAAMIA Looduslikud olud Vihma peaaegu ei saja. Loodusvarade poolest Niiluse korrapärased vaene. üleujutused tagasid viljaka Palju savi, pilliroogu. (savist mulla. ehitati ja savile kirjutati) Talvel vili küpses ja kevadel Kivi, puitu, metalle hangiti koristati saak. mujalt. (tänu sellele oli Maa muutus viljatuks arenenum suhtlus teiste kõrbeks kuni järgmise riikidega) üleujutuseni. Kunstlikud niisutussüsteemid. Ühiskonnakihid Ülemkiht: Preesterkond: Ülikud - suurmaavaldajad, Suurmaavaldajad, kõrge
sõjaväeorkestris oboed, löökriistu ja klaverit. Oma esimesed palad komponeeris ta 14- aastaselt. Räägitakse, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". 1963. aastal lõpetas ta Tallinna konservatooriumis kompoitsiooniklassi. Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini DAADi stipendiumi toel.
maksude maksmisest ja väeteenistusest). Detsembris algas üle kogu maa mõisate rüüstamine ja põletamine(eestvedajad oli Tallinna töölised), mille lõpetas karistussalkade saabumine. Tegutsesid sõjakohtud ja karistussalkade ohviks landes 328 inimest(vallavanemad, kooliõpetajad, seltsitegelased). Paljud avaliku elu tegelased põgenesid maalt. Tähtsad ajalehed suleti. Revolutsioonist maailmasõjani Revolutsioon aktiviseeris rahvast. Hoogustus ühistegevuslik liikumine, hangiti põllumasinaid ja muud tööstuskapa, rajati piimaühistuid(ümbertöötlemine ja turustamine), kuivatati soostunud alasid. 1902. Asustas Tõnisson Eesti Laenu- ja Hoiuühistu(ehk esimene Eesti rahvuslik pank). 1906. Avati esimene eesti õppekeelega gümnaasium(Miina Härma Gümnaasium) ja 1907. kutsuti ellu Eesti Kirjanduse Selts, ülesandeks eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine. 1909. loodi Eesti Rahva Muuseum, kus oli ainelist kui ka vaimset vanavara.
Kaudkulud: 78 012 kr Kokku: 115 412 kr (27 000 kr + 10 400 kr + 78 012 kr) 3.2 Milline tellimuse maksumus rahuldab tellimuse täitjat, kui haldus- ja turustuskulude katmiseks ning kasumi saamise eesmärgil peaks müügituludest nimetatud kulude katmiseks jääma vähemalt 10%. tellimuse täitjat rahuldab 47892 kr (115 412 kr / 1,1 * 0,1) + 27 000 kr + 10 400 kr) 3.3 Tellimus täideti, aga tooraine hangiti tellimuse täitmiseks hinnaga 15,5 kr/kg ja töötajad täitsid tellimuse 76 töötunniga. Arvutada tellimuse tegelikud otsekulud ja hälve/erinevus (kroonides) võrreldes kavandatuga. Otsekulud: 27 900,00 kr (materjal) ((2 700 kWh * 70 000 kg) / 105 000 kWh) * 15,5 kr/kg 9 880 kr (tööjõukulud) (130 kr/t * 76 t) Kokku: 37 780 kr (27 900 kr + 9 880 kr)
komponeerida. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba elukutseliseks heliloojaks. Arvo Pärt on 1991. aasta prantsuse filmi "Point-Neufi silla armukesed" helilooja. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast.
tegevuseks. Pagaritooted Sool on oluline komponent toodete tekstuuri ja maitse parendamisel ning maiustustes maitse täiustamisel. Maitseained ja kastmed Maitseainete segudes sool on põhikoostisosana või lisandina. Siin on oluline koht terasuurusel, millest oleneb koostisosade koospüsimine või segude paakumine. Kastmetes on sool maitse rikastaja ja säilitusaine. Hoidised Siin toimib sool maitseparandajana, säilitusainena ja käärimisprotsessi ,,kontrollijana". Soola hangiti soolakaevandustest. Ka praegu on põhilisteks keedusoola allikateks soolane merevesi. On välja arvutatud, et kui kogu maailmameres leiduv sool maismaale laiali laotada, kataks maad 150 meetri paksune soolakiht. Inimene tarvitab aastas umbes 2,5 kg soola. 7 3.2. Veepehmendaja Liigne hulk kaltsiumi ja magneesiumi muudab vee karedaks. Kare vesi on aga kulukas,
Rahvaarv tõusis jõudsasti ja asustus tihenes. Muinasaja lõpul elas Eestis juba vähemalt 150 000 inimest. Peamine tegevusala oli maahaimine, mis oma aja kohta oli üsna kõrgel tasemel. Maa suurust arvestati adramaades, milleks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Tuli ka kolmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas oli kesaks. Tegeldi ka loomapidamisega: veised, hobused, lambad, kutsed, sead, kanad. Toitu hangiti küttimisega ja kalapüügiga ja metsamesingus. Käsitööga tekkisid rauatootmiskeskused ja meistrid. Relvaseppade toodang: head relvad, hõbedaga ilustatud odaotsad, ornamenteeritud mõõgapidemed ja teramikud. Naised kandsid palju ehteid (pronks-hõbe). Aina rohkem tuli rahvusvaheline kaubandus. Eestit läbisid kaubateed, mis ühendasid Läänemere lääne- ja lõunarannikut Venemaa linnadega. Peamiselt vahetuskaubandus: hõbe, pronks, sool, relvad, riidesordid, luksuskaup.
peeglite, lüsterklaasi tootmise. Töölisi oli 61 ja töötas üks sulatusahi, valmistati riigiviina-, piima-, likööri- ja apteegi pudeleid, mille järele nõudmine järjest kasvas. Suurem osa oskustöölistest olid lätlased. Peale ettevõtte kuue osaniku oli ametis veel kolm abitöölist. Väikesi 5 - 200-grammiseid pudeleid, müüdi Tallinna ja Tartu eraapteekidele. Toormaterjaliks kasutati klaasipuru, mida hangiti Tartust ja Meleskist, naftat veeti lotjadega Tartust, metsamaterjali ja liiva oli külluses kohapeal. Vabrik sai tegutseda ainult 3 kuud, siis suleti. Nähtavasti kartsid Tallinna ja Tartu mõjukad töösturid sellest väikeettevõttest endale konkurenti. Vabrikul oli suur savist korsten, mis ulatus tihti luhale laskuvast udust kõrgemale. Kord olevat vabriku peaosanik naljatamisi selle udu ja korstna kohta lausunud: "London mis London!" Sellest peale jäänudki vabrikule ja
Hiiumaa muusikaelu juhtis Gustav Felix Rinne. Põlvas juhatas koore Carl Gottfried Donner2. Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid? Milline oli selles hernuutlaste roll? Hakkasid kujunema 19. sajandi alguses. Hernuutlased hakkasid propageerima pillimängu. 3. Milline tähtsus on David Otto Wirkhausil eesti muusikaloos? Too näiteid. Väägvere pillikoori tegutses David Otto Wirkhausi eestvedamisel. Tema isa David Wirkhausi algatusel hangiti pille juurde ja ta õpetas noortele pillimängu, sealhulgas ka oma pojale David Ottole.4. Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos? Ta oli Saksamaal õppinud lätlane, kes juhatas koolmeistrite seminari. Ta õpetas laulmist, klaveri-oreli-ja viiulimängu, harmooniat jne. 1.Milles seisneb Johann August Hageni ja Andreas Erlemanni muusikaalaste väljaannete tähtsus? J.A. Hagen pani aluse eestikeelsele muusikaterminoloogiale. Tema
MUINASAEG EESTIS *periodiseerimine 1. 2. KIVIAEG- vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum uuem kiviaeg ehk neoliitikum Paleoliitikumi Eesti ajaloos välja ei tooda. Kõik leiud on kadunud. Mesoliitikum ( u. 9000-5000 eKr) Neoliitikum (u 5000 1800 eKr) neoliitiline revolutsioon- mindi üle karjakasvatusele ja põlluharimisele. 1 2 PRONKSIAEG- vanem pronksiaeg (u 1800-1100 eKr) 3 noorem pronksiaeg (u. 1100-500 eKr) RAUAAEG- vanem rauaaeg (u 500 eKr- 450 pKr) keskmine rauaaeg ( u. 450-800) noorem rauaaeg (u. 800-1200) Eestis ise hakati rauda tootma kusagil ajaarvamise alguses. 2) Uuritakse: 3) 1) arheoloogilised leiud 4) 2) esemelised muistised Üksikuid teateid on võimalik leida teiste rahvaste kirjalikest allikatest ( Vana-Rooma, Skandinaavia, Vana-Vene) (Ei olnu...
aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antverpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning Harald Tammer noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Maailmarekordiks ei kinnitatud seda tulemust (samal aastal uuendatud tabeli järgi 7363,625) siis ega hiljem, sest Eesti polnud veel Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAFi) liige
17) MAAKONNA KAART(lk 32 õpikust) 18)MUINASAJALÕPU ELATUSALAD, SUITSUTUBA Peamine tegevusala oli maaharimine,oli kõrgel tasemel. Enam kasutati rukkist. Maa suurust arvutati adramaades. Adramaadeks nim. Sellise suurusega põllumaad,mida suudeti harida ühe adraga. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse nn kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega. Kasvatati veiseid,hobuseid,lambaid,kitsi,sigu ja kanu. Rohkem peeti koduloomi, kus oli rohumaid. Toitu hangiti veel ka küttimise ja kalapüügiga. Arvestatav tähtsus oli metsa- mesindusel. Mett tarvitati kui ainsat magusained. Eestlaste elamuks oli suitsutuba:väike, 4-5x6m suurune,palkidest hoone,köeti ilma korstnata kerisahjuga. Pärast lõikust kuivatati seda sellessamas ruumis. Tegemist on rehielamu eelkäijaga. 19)MUINASUSUND Vägi:Arvati, et inimesed omavad erilist väge. Vägi ilmnes taevas(äikeses),sõnades. Nende abil sai loitsida,nõiduda ja haigusi ravida
Pilet maksab kõigest neli krooni. Igal tänavanurgal reklaamitakse lisaks giidiga ekskursioone või renditakse autosid.(3) Tänaseni säilinud linnamüüridel jalutades saab hea ülevaate maailma ühest kõige paremini kindlustatud sadamast. Pealinn Valletta on suurepärane näide renessansiajastu arhitektuurist.(3) Arvukate paleede ehk palazzode ja kirikute ehitamisel ei koonerdatud, sest Malta Ordu liikmed olid pärit Euroopa parimatest peredest. Lisa hangiti türklasi ja mereröövleid, vahel ka kristlaste kaubalaevu rünnates. Ja kuigi Napoleon ajas ordu Maltalt minema ja viis osa kullast ning kalliskividest ise kaasa, on imeilus katedraal ja ordumeistri loss kogu oma uhkuses säilinud.(3) Malta vana pealinn Mdina asub kõrgel künkal keset saart - see on siin justkui peo peal. Kunagine vilgas pealinnaelu on aga asendunud hääbuva aadelkonna eraldatud oleskeluga. Mdinast leiab vaid kaks restorani. Näiteks Palazzo Constanzos pakutavad
automaatse juhtimise ja kontrolli süsteem Damatic, mis saadi Soome firmalt Valmet. Koostöös osalesid Valmeti spetsialistid, Eesti Küberneetika Instituudi teadurid, veepuhastusjaama programmeerijad ja tehnoloogid. Sisuliselt mindi üle sellisele juhtimise süsteemile, mille abil sai hankida informatsiooni igast veepuhastuse etapist reaalajas ja sekkuda protsessi juhtimispuldist. Tallinna veepuhastusjaam oli esimene N. Liidus, kus selline juhtimissüsteem võeti kasutusse. Lisaks hangiti kemikaalide doseerimise kontrollseade: Jaapani päritolu automaatlabor alkaliteedi, pH, hägususe, värvuse ja jääkkloori kontrolliks. Labor sai raskemetallide määramiseks Philipsi aatomabsorbtsioonspektrofotomeetri. Joogivee kvaliteedist oli nüüd täielik ülevaade. 1990. aastate keskpaik tõi kaasa palju meeldivat eelkõige asendus vee eelkloorimine osoneerimisega. Osoon on tugevam bakterite ja viiruste hävitaja kui kloor ja ta ei anna kõrvalproduktina kloroformi nagu kloor
tööstuse kujunemine peamiseks majandusharuks, ühistegevusliku liikumise jätkumine põllumajanduses, väliskaubanduse vähene muutus. 1920.a. 1930.a. Põllumjandus Maareform, peamiseks maj. Haruks Põllumajanduses jätkus ühistegevus- põllumajandus. Loodi massiliselt like liikumine. Põllumajanduse puhul masinaühistuid, kus ühiselt hangiti näitasid edasiminekut haritava põllu- moodsaid põllutööriistu.Piduriks liiga pinna suurenemine, maaparanduse väikesed talud, sest neil polnud laialdasem kasutamine, põldude võimalust suurteks kasumiteks ja väetamine, loomade arvukuse kasv, seetõttu ka investeeringuteks. tõuparandus ja sordiaretus. Tööstus 1923
estraadimuusikaks. Jazzmuusika muutus keerulisemaks ja eraldus tantsumuusikast. Sellele kohale tuli biit. Seda tulekut vib vrrelda rocknrolli lbimurdega mujal. The Beatles jt. eeskujul tekkis ka meil poisiohtu asjaarmastajatest hulk kitarriansambleid. Lpuks olid teismelised leidnud oma musikaalse vljundi. Eesti popmuusikute uus plvkond koosneski philiselt keskkoolipilastest, kes meisterdasid endale ise pille ja neil mngides omandasid ka muusikalised teadmised. Repertuaari hangiti vlismaistest raadiojaamadest. Juuniorid (kogunesid 1963 sgisel) pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai laval esineda ka nooruke Tnis Mgi. 1964. aastal alustasid Tallinna 2 Keskkooli Real ning Raplas Omega - viimasega sai lavaristsed Anne Veski. 1965 Virmalised , Rtmikud , Optimistid , Toonika, Peoleo . Virmalised olid 60-ndate aastate populaarsemaid. Seal olid vennad Toivo ja lo Kurmet. 68.Aastal liitus nendega bassi mngima Jaak Joala.
September 2009 aastal. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415- aastaselt oli ta võimeline komponeerima. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastail 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. 1980. aastal emigreerus Pärt poliitilistel põhjustel koos perekonnaga Nõukogude Eestist Saksamaale ning asus pärast peatumist Viinis elama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
