Facebook Like

Vanaaeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
II VANAAEG
IDAMAAD
3. MUISTNE EGIPTUS
TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine.
AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asustus ja kohalikud pealikud ühendasid oma võimu alla järjest ulatuslikumaid alasid. Nii tekkisid kaks suurt teineteisest sõltumatut riiki Alam- ja Ülem- Egiptus . Pärimuse järgi liitis need ühtseks riigiks 3000.a. eKr Ülem-Egiptuse valitseja Menes , rajades ka uue pealinna Memphise.
  • Seda perioodi, u 3000 – 2650 eKr, nimetatakse varadünastiliseks perioodiks (I-II dünastia). Umbes sel ajal tekkis ka hieroglüüfkiri.
  • Vana riik (III-VI dünastia, u 2650-2130 eKr). 26.sajandil eKr - IV dünastia vaaraod Cheops , Chephren ja Mykerinos rajasid Memphise lähedale Gizasse suured püramiidid. Aga juba 25.sajandil eKr loobuti hiigelsuurte püramiidide ehitamisest ning piirduti väiksematega.
  • Vaheperiood (VII-XI dünastia), mil tugevnesid Ülem-Egiptuses Teeba valitsejad , allutades 1960.a. eKr kogu riigi oma võimu alla.
  • Keskmine riik (XII-XIV dünastia, u 1950- 1650 eKr). Riigi pealinn viiakse tagasi Memphisesse. Egiptuse võimu alla läks ka Nuubia .
  • Vaheperiood (XV-XVII dünastia), mil riik oli taas kaheks lõhestunud seoses hüksoslaste sissetungiga Alam- Egiptusesse .
  • Uus riik (XVIII-XX dünastia, u 1550- 1075 eKr). Hüksoslased kihutatakse maalt välja ning taastatakse riigi ühtsus. Alates Thutmosis I-st hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse Teeba lähedale Kuningate orgu. Peagi algas seal lähedal hoogne templite ehitus. Kaljuhaudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15.sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatšepsuti tempel Dair al-Bahris, mille juurde viis kilomeetripikkune sfinkside tee. Thutmosis III (15.saj eKr) korraldas sõjaretki Aasiasse , vallutas Palestiina ja Süüria ning jõudis välja Eufrati jõeni. See oli Egiptuse välise võimsuse kõrgperiood. Järgnes rahu ja sisemise stabiilsuse aeg. 14.sajandil valitsenud vaarao Ehnatoni ( Amenhotep IV) ajal tekkis Egiptuses portreekunst , mil loodi egiptuse skulptuuri kõige kaunim naiseportree - Nofretete pea (vaarao Ehnatoni abikaasa). Ehnaton asendas ka traditsioonilise Teeba jumala Amoni kultuse päikeseketta Atoni austamisega. Vaarao Tutanhamoni valitsemisajal ( 1332 -1323) taastati traditsiooniliste jumalate kummardamine . Tutanhamoni hauakamber avastati 1922.a., mis oli täiesti puutumatu. Noor vaarao oli juba 10-aastaselt abiellunud Ehnatoni tütrega ja saanud ka troonile, kuid suri enne 20. eluaastat . Hämmastavad need tohutud rikkused, mis talle olid hauda kaasa pandud. Tutanhamoni läbini kullast mask on üks egiptuse kunsti suurepärasemaid mälestisi. Lõuga ehib ülikutunnusena valehabe, otsaesist aga vaaraode võimusümbolid pistrik ja kobra . Peas on tal vaaraode triibuline rätik. Ramses II ( 1279 -1213 eKr, XIX dünastia) ajal käis äge võitlus hetiitidega Palestiina ja Süüria pärast, kuni lõpuks jäi Palestiina Egiptusele ja Süüria hetiitidele. Toimus ulatuslik ehitustegevus. Järgmise vaarao Ramses III ajal suudeti veel tagasi tõrjuda ägedad mererahvaste rünnakud, kuid edaspidi algas juba vaaraode võimu nõrgenemine. Sagenesid välisvaenlaste rünnakud nii lõunast kui läänest ning palju oli ka sisemist võimuvõitlust.
  • Hiline periood (XXI-XXVI dünastia, 1075-525 eKr). Egiptus jagatakse jällegi kaheks sõltumatuks riigiks: Alam-Egiptuses valitsesid vaaraod, Ülem-Egiptuses ülempreestrid. 8.saj eKr langes Ülem-Egiptus Nuubia valitsuse alla, Alam-Egiptuse vallutasid assüürlased.
  • 6.saj eKr algas Pärsia ülemvõimu periood
  • 332.a. vallutas Egiptuse Makedoonia kuningas Aleksander Suur
  • 30 eKr langes Egiptus Rooma riigi võimu alla.

RIIGI JA ÜHISKONNAKORRALDUS. ELU-OLU. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline. Selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kui kogu riigi, ühiskonna ja isegi looduse toimimise tagatis . Oli kõrgema jumaluse, päikesejumala Ra poeg, ühtlasi ka ülempreester. Tema võimu toetas küllaltki väikesearvuline mõjukas ülikkond: riigiametnikud , preestrid , sõjaväelased. Peamised töötegijad olid riigivõimu kontrollile allutatud talupojad ja käsitöölised. Päris hea ettekujutuse egiptlaste elu- olust annavad arvukad maalingud ülikute hauakambrites. Ülikud elasid luksuslikes 2-3 korruselistes verandadega maamajades, kus alalõpmata pidutseti külaliste seltsis . Talupojad seevastu aga tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides. Vaaraod pidasid kümnetest naistest koosnevaid haaremeid, kus enamasti tõusis üks naine teiste seast esile. Mõnel juhul oli peanaiseks koguni vaarao õde. Nagu üldse Egiptuse ühiskonnas, kus nii perekonnas kui ka ühiskonnas oli naiste positsioon küllaltki kõrge - võrreldes teiste varajaste ühiskondadega, mis olid väga patriarhaalsed - võis ka vaarao peanaine riigiasjades vaaraole võrdväärse partnerina kaasa rääkida. Juhtus isegi, et mõni naine tõusis vaaraona riigi ainuvalitsejaks.
KIRI, HARIDUS , TEADUS, KIRJANDUS. Kirjamärgid - hieroglüüfid (kr k „pühad märgid“) - meenutavad väliselt piltkirja ja on tõenäoliselt sellest arenenud. Hieroglüüfid tähistasid mõisteid, aga ka kaashäälikuid. Oma keerulise kuju tõttu kasutati neid enamasti ainult poliitilise ja religioosse sisuga raidkirjade ja muude esinduslike tekstide puhul. Igapäevases asjaajamises käibis lihtsam, nn hieraatiline kiri ( preestrite kiri). Kirjutusmaterjalina kasutati papüürustaime säsist valmistatud papüürust, kuhu hieroglüüfid pintsliga maaliti. Tänu Egiptuse kuivale kliimale on paljud papüüruserullid säilinud tänapäevani. Kuna kirja omandamiseks kulus palju aega, õpiti seda templite juures asuvates koolides preestrite range kontrolli all. Aastatepikkune tuupimine tasus lõpuks ära ning hea haridus tähendas koguni preesterkonda pääsemist.
Egiptuses ei kujunenud teoreetilist teadust selle tänapäevases tähenduses. Üldist maailmakorraldust tõlgendasid ja mõtestasid egiptlased usu alusel. Huvi loodusteaduslike probleemide vastu ei mõjutanud nende üldist maailmapilti kuigi oluliselt. Oma põhiolemuselt jäi egiptuse teadus eeskätt praktikas kasulike õpetuste kogumikuks.
Esimese rahvana võtsid egiptlased maailmas kasutusele päris täpse päikesekalendri. Aasta jagati kaheteistkümneks 30-päevaseks kuuks, millele lisati 5 ülejäänud päeva. Kuigi nende kalendris puudus liigaasta, mistõttu tekkis nihe päikese- ja kalendriaasta vahel, jäi see siiski kõige paremini korraldatud ajaarvestussüsteemiks kuni 1.sajandini eKr, mil roomlased lõid selle põhjal tänapäevase kalendri.
Geomeetria (kr k „maa mõõtmine“) oli egiptlastele vajalik eriti ehitustegevuses. Nad oskasid arvutada kolmnurga ja ringi pindala (seega tundsid nad ringi pindala määramiseks tarvilikku arvu, mille tähiseks on nüüd pii) ning püramiidi ja silindri ruumala.
Vast kõige silmapaistvamad olid egiptlaste teadmised ja oskused arstiteaduses . Küllap aitasid sellele kaasa ka surnute palsameerimisega saadud pikaajalised kogemused. Nii olid egiptlased osavad kirurgid, kes oskasid teha üsna keerulisi silmaoperatsioone. Osati valmistada ka paljusid ravimeid.
Suur osa egiptuse kirjandusest on seotud otseselt religiooniga. Hümnid jumalatele, püramiidiraamatud, surnute raamatud ja muud tekstid avavad meile eeskätt usulisi tõekspidamisi. Kuid armastati jäädvustada ka elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. Lühijuttude seast on kuulsaim Sinuhe jutustus“. See postuumne minavormis tekst võtab justkui lühidalt kokku lahkunu elutee . Kirjeldab tema sattumist valitseja põlu alla, aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. Vaarao esimesel kutsel tuli ta rõõmuga taas koju, kus võis rahuga surra.
4. MESOPOTAAMIA
ASEND JA LOODUSOLUD . Mesopotaamia (kr k „jõgedevaheline maa“) on Pärsia lahte suubuva Eufrati ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksuala. Loodusolud pole siin eriti soodsad: põhjast ja kirdest piiravad seda mäestikud, lõunast ja edelast kõrb. Kui põhjapoolsetes piirkondades sajab vihma, siis alamjooksu tasane maa jääb seevastu peaaegu sademeteta. Üleujutused on siin ettearvamatud, seetõttu on maa lõunaosas olnud põllumajandusega võimalik tegelda vaid maa kunstlikul niisutamisel. Jõgede suudmealal on vajalik jälle kunstlik kuivendus. Loodusvarade poolest on Mesopotaamia vaene. Ainult savi leidub külluses, mistõttu kujunes siin välja omapärane savitsivilisatsioon - savi oli nii ehituses kui tarbeesemete valmistamisel peamine tooraine ja sellest tehtud tahvlid said ka põhiliseks kirjutusmaterjaliks. Kivi, puitu ja metalle tuli hankida teistelt maadelt. See sundis mesopotaamlasi juba oma kõige varajasemal ajalooperioodil suhtlema naaberaladega. Olles välismaailmale avatud, tuli siinsetel aladel kannatada ka sagedaste sissetungide all. Samas levis Mesopotaamia enda tsivilisatsioon laialdaselt naaberpiirkondadesse. Võib öelda, et sealne tsivilisatsioon tegi vanaaja vältel läbi olulisi muutusi.
AJALOOLINE ARENG. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajajateks on sumerid , kes pisut varem kui egiptlasedki - IV aastatuhande lõpuks eKr - jõudsid oma arengus riikluse ja tsivilisatsiooni künnisele.
  • u 7000 eKr tehakse Mesopotaamias algust põlluharimisega
  • u 3000 eKr algab Sumeri linnriikide ajajärk (linnad Ur, Uruk ) ja Akadi riik. Gilgameš, maailma vanima eepose prototüüp elas 27.saj eKr. Sumerite rajatud tsivilisatsiooni saavutuseks oli kiilkiri ja suurte templite tsikuraatide ümber rajatud linnad. Neile lisandusid eripärane religioon , kõrgetasemeline kirjandus ja kunst . Ühiskonna elus etendasid olulist osa templid ja preesterkond. Neile kuulusid linna ümber suured maavaldused, kus töötasid templiteenrid ja orjad . Aja jooksul läks riigijuhtimine preesterkonnalt kuningate kätte. Linnriigis olid ka vabad kodanikud - talupojad ja käsitöölised. Nemad osalesid rahvakoosolekutel ja moodustasid linnriigi sõjaväe põhijõu. Arvatakse, et neil võis kaalukas sõnaõigus olla ka riigivalitsemist puudutavates küsimustes.
  • u 2000 eKr poliitilise killustatuse aeg Mesopotaamias. Ajapikku segunes aga sumeri rahvas põhja osas elavate semiidi rahvastega (Akadi riik), kelle keel tõrjus sumeri keele käibelt ja sumeri rahvas kadus ajaloost. Nende kultuuri edasiarendajaks said semiidid .
  • u 1800 eKr - Vana-Babüloonia riik. Kuningas Hammurap ühendas kogu Mesopotaamia oma võimu alla, rajas Vana-Babüloonia riigi ning kehtestas seadused, mida tuntakse Hammurapi seadustekogu nime all. Seadused raiuti kivitulpadele ja püstitati riigi kõigisse tähtsamatesse linnadesse.1901.a. leidsid prantsuse arheoloogid ühe sellise seadusetulba. Praegu asub leid Pariisis Louvre ´i muuseumis . Vana-Babüloonia riigi purustasid 1600 eKr põhja poolt sissetunginud hetiidid .
  • u 1400 eKr - Assüüria riigi esiletõus. Selle pealinnad Assur ja Ninive paiknesid Mesopotaamia põhja osas. Assüüria kuningad olid kõige sõjakamad valitsejad muistse Ees- Aasia ajaloos. Assüürlastel oli oma aja kõige võimsam ja kõige paremini korraldatud sõjavägi Lähis-Idas. Assüüria kuningad (algust tehti Tiglatpilesar III ajal) asendasid traditsioonilise väekorralduse alalise elukutselise armeega. Assüüria armeesse kuulusid ka n-ö insener-tehnilised väeosad. 9.-7.sajandini eKr hoidsid nad kogu kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma hirmuvalitsuse all. Nad korraldasid igal aastal sõjakäike uute maade alistamiseks ja ülestõusnud alamate mahasurumiseks, hävitasid vallutatud linnu, röövisid need paljaks, orjastasid ja asustasid vägivaldselt ringi alistatud rahvaid (Iisrael, Egiptus jt). Ka Babüloonias valitses mõnda aega Assüüria ülemvõim.
  • 7. sajand - Uus-Babüloonia riik. 7.sajandi lõpus lõi Babüloonia assüürlaste alt lahku ja purustas liitlasväe abil nende riigi. 612 eKr hävitati Ninive ja 609 eKr purustati Assüüria sõjavägi, ühes sellega ka riik lõplikult. Uus-Babüloonia riigi hiilgeaeg oli kuningas Nebukadnetsar II võimu all (605-561 eKr). Ajaloos on ta tuntud eelkõige suure ehitajana. Pealinnast Babülonist sai maailma suurim ja uhkeim linn, mis ümbritseti massiivse kindlusvööndiga. Linnas kerkis peajumal Marduki astmiktempel - Paabeli torn. Kuningalossi võlvide kohale katuseterrassidele rajati rippaiad . 597 eKr vallutati Juuda riik ja Jeruusalemm .
  • 539 eKr vallutas Pärsia kuningas Kyros II Babüloni ja ühendas selle oma riigiga.
  • 331 eKr vallutas Mesopotaamia Aleksander Suur.

RIIGIKORRALDUS JA ÜHISKONNA ÜLDISELOOMUSTUS. Kuningas oli riigis sõjaväe ülemjuhataja, kõrgem seaduseandja ning kohtumõistja. Ka seisis kuningavõim Mesopotaamia rahvaste meelest jumalate kaitse all. Riigi ülempreestrina tuli valitsejal täita tähtsamaid religioosseid ülesandeid. Kuigi Mesopotaamias peeti kuningat küll jumalate esindajaks oma rahva ees, ei tähendanud see, et teda oleks jumalikustatud, nagu see oli kombeks Egiptuses.
Mesopotaamia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget tsentraliseeritust ega detailset seesmist korraldust, kuna kõik Mesopotaamia suurriigid olid tekkinud vallutuste teel. Sisemistes asjades säilitasid impeeriumile allutatud linnad võrdlemisi suure iseseisvuse. Nende igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis sai kuningalt ja tema asevalitsejalt korraldusi ainult olulisemate küsimuste kohta.
Nagu kõigis varastes tsivilisatsioonides, nii elas Mesopotaamiaski suurem osa rahvast maal. Ometi määrasid just linnad, olles poliitilise, usulise ja majandusliku tegevuse keskusteks, muistse Mesopotaamia ilme. Seal paiknesid suuremad templid ja valitsejate lossid, elasid paljud ülikud ja enamik käsitöölisi ning kaupmehi. Toonasest linnaolustikust annavad ettekujutuse arheoloogiliste kaevamiste leiud . Nende põhjal võib öelda, et tüüpilises Mesopotaamia linnas olid kitsad ja kõverad tänavad, mille ääres seisid külg külje kõrval lameda katusega kaetud ühe- või kahekorruselised põletamata tellistest majad. Tänavale avanesid vaid poed, kus käis tollalgi, nagu arvata võib, idamaalastele omane elav ja häälekas kauplemine . Pereelu koondus maja väikesele nelinurksele siseõuele, kust pääses tubadesse. Suuremates kahekorruselistes majades paiknesid alakorrusel töö-, külalis- ja söögiruumid, ülal pererahva elutoad. Perekonnas oli mehel peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle.
Mesopotaamias ei kujunenud ühtset vaidlustamatut versiooni maailma loomise kohta. Siiski usuti peaaegu üldiselt, et kõigepealt oli vesi ning sellest sündisid taevas ja maa. Inimene on loodud veest ja mullast. Üks jumalatest otsustas aga inimkonda vähendada üleujutuse läbi. Kuid teine jumalus, inimkonna soosija teatas sellest plaanist ühele targale vanale mehele, kes ehitas laeva ja võttis selle pardale kõigi elusolendite esindajaid. Nii päästis ta inimkonna ja loomariigi täielikust hävingust. Erinevalt egiptlastest ei pööranud Mesopotaamia rahvad kuigi suurt tähelepanu sellele, mis tuleb pärast surma. Pärast surma pidi inimesi ootama rõõmutu olek sünges allmaailmas, kuhu pääses paadiga üle allilma jõe.
KIRI, HARIDUS, KIRJANDUS JA TEADUS. Mesopotaamiale iseloomulik kiilkiri on saanud oma nimetuse sellest, et märgid vajutati värskele savitahvlile kiilukujulise otsaga pulga abil. See tingis kirjamärkide skemaatilisuse. Kuigi ka kiilkiri oli arenenud piltkirjast, polnud sellega tal kuigi suurt sarnasust . Mesopotaamia kiilkiri oli mõiste- ja silpkirja kombinatsioon. Mesopotaamia koolid asusid nagu
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Vanaaeg #1 Vanaaeg #2 Vanaaeg #3 Vanaaeg #4 Vanaaeg #5 Vanaaeg #6 Vanaaeg #7 Vanaaeg #8 Vanaaeg #9 Vanaaeg #10 Vanaaeg #11 Vanaaeg #12 Vanaaeg #13 Vanaaeg #14 Vanaaeg #15 Vanaaeg #16 Vanaaeg #17 Vanaaeg #18 Vanaaeg #19 Vanaaeg #20
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eliise00 Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

116
doc
Vanaaeg
45
doc
Vanaaeg
9
doc
Vanaaeg
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
35
doc
11-klassi ajalooeksam
76
rtf
Vana-Egiptus
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun