Rooma linn keisrigiigi ajal Rooma linna legend Alba- Longa Kaksikud – Romulus ja Remus Veevool kandis kaksikud kaldale Kuninga karjus võttis kaksikud oma hoole alla Kättemaks Amuliusele Uue linna rajamine ja tüli Romulus – Rooma 753 e.m.a Rooma linna tegelik teke ja asetsemine Latiumi maakond Riiklike moodustiste keskused Latiini ehk ladina keel Linn oli asetatud väga soodsalt 7 küngast : Kapitoolium, Palantinus, Kvirinaal, Aventinus, Viminalis, Esquilinus, Caelius. Viljakas Latiumi org Rooma seisuslik ühiskond Senaatoriseisus Ratsanikuseisus Lihtrahvas Orjad Orjus Rooma linna ehitised Foorum Kindlus Ostia sadam Rikastel uhked majad Vaestel üürimajad Termid Puhkeruumid, spordisaalid, raamatukogud Teatrid Hipodroomid Ostia sadam Termid Kapitoolium Foorum
Konsulid juhatasid sõjaväge. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks diktaatorile. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas plebeide ja patriitside vaheline võitlus. Hortensiuse seadus (287 eKr) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Kuid Rooma vabariik ei muutunud demokraatlikumaks, tekkis uus aristokraatia nobiliteet, kes hoidis reaalset poliitilist võimu enda käes. Latiini liit; 4. saj keskel eKr ajasid roomlased Lõuna-Latiumist välja sõjaka volskide hõimu ja lõid latiinide hõimudega liidu. Gallide uue invasiooni oht soodustas latiini liidu tugevnemist. Liitlased polnud rahul Rooma ülemvõimuga ja 340. a eKr puhkenud Latiini sõjas nõudsid nad, et üks konsulitest ja pooled senaatorid valitaks liitlaste hulgast. Ladina liit saadeti laiali ja endised liitlased pidid alistuma Roomale. gallide
Kesk-Itaalia rannikualal. Sel ajal kui latiinid roomlastega kokku puutusid, olid nad ürgkogukondliku korra viimases staadiumis. Juba varakult tegelesid latiinid põllunduse ja karjandusega ning oskasid maad kuivendada. Nad elasid kindlustatud asulais ja neil olid ühised pühamud. 496 e.m.a. võitsid roomlased latiinide Regilluse järve ääres, 493 sõlmisid nad latiinidega liidulepingu. Latiini linnadel olid väiksemad õigused kui Roomal. 340 e.m.a. alustas latiinide liit Rooma-vastast ülestõusu, mis lõppes 338 latiinide lüüasaamisega. Nende linnadel oli sealtpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (jus sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90-88 e.m.a.) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. Antiigileksikon 1. A- Met. Tallinn 1983, lk 307. 3 Rooma impeeriumis olid Rooma ülemvõimule alistunud rahvad ühed vabakslastutest. Nad eksisteerisid
· Palju jumalaid(üle võetud kreeklastelt) · Osavad jumalike ennete tülgendajad · Uskusid elu pärast surma(hauakambrid seinamaalingutega)matmispaigad- kr.k.nekropolis-surnute linn ,elavate linnade koopiad Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr .21.aprillil · See roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis kesk-Itaalisa Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e.ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel 7saj.eKr kujunes ladina tähestik ,mida kasutame tänapäevani · Asub 7 künkal,nende orgu rajati turu-ja koosolekuplatsi foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus,Tiberi suudmesse Osti sadam(160) · Linna kujunemine oli järk-järguline protsess · Pärimuse järgi valitses alates Romulusest seitse kuningat(753-509eKr) · Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekule ja valitses koos senatiga (e vanemate nõukogu)
· Osavad jumalike ennete tõlgendajad · Uskusid elu pärast surma (hauakambrid seinamaalingutega) Matmispaigad - kr.k. nekropolis surnute linn,elavate linnade koopiad Etruski hauakambrid Stseen tantsijatega hauakambrist Tarquinii linnas-5 saj.eKr Rooma linna tekkimine · Asutati legendi järgi 753.a eKr. 21. aprillil · See on roomlaste ajaarvamise alguseks! · Rooma linn tekkis Kesk Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas · Latiini e. ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel, 7 saj. eKr kujunes ladina tähestik, mida kasutame tänapäevani Rooma linna tekkimine · Asub 7 künkal, nende orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam · Linna kujunemine oli järk- järguline protsess · Pärimuse järgi valitses alates Romulusest seitse kuningat (753-509 eKr) · Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja valitses koos senatiga (e
2. Millistel erialadel paistsid silma Etruskid. -Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Peale selle paistsid nad silma ehituskunsti ja käsitöö poolest. 3. Mitu linnriiki oli Etruskidel välja kujunenud VI sajandiks? -Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. 4. Kuhu kerkis kuulus Rooma linn. -Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksule Latiumi maakonda. 5. Millisest keelest sai hilisemalt Rooma riigi ametlik keel. -Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlikuks keeleks. 6. Mitu Rooma kuningat seitsmest olid etruskid? -Kolm viimast olid etruskid. 7. Kuidas kinnitati ametisse kuningas? -Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. 8. Milline loom imetas pärimuse järgi kaksikvendi , kellest ühest sai tulevane kuningas. -Emahunt 9. Kuidas jagunesid klassid Rooma ühiskonnas?
Kuldne (ladina keel.) Varasemast ajast oli proosa eelkäija väljapaistev Marcus Porcius Cato (234-49 eKr) Cato oli surkõnemees ja entsüklopeediliste teoste autor. Võitles vanade Rooma kommete säilitamise eest ja kreeka mõjude liigse leviku vastu. Tema lause on ``Ceterum censeo Carthaginem esse delendam``(Muide ma arvan et kartaago tuleb hävitada) Rooma proosa kuulsamaid esindajaid- Cicero ja Caesar Marcus Tullius Cicero Pärit Väikesest latiini linnaosakesest Arpinumist Õppis Roomas ning sai Kreeka haritlaste käe all mitmekülgse hariduse Olulise täienduse tema haridusele andis viibimine Atenas ja Rhodosel, kus ta Kreeka kõnemeeste juhtimisel kõnekunsti lihvis Saavutas Roomas varakult kõik valitavad riigiametid Tema kohta kuulsad märksõnad: Poliitilised kõned, kohtukõned arutlused, kõnekunst. Tema meisterlikke kõnesid iseloomustavad: elav kujutlusvõime,
Kuningateaeg roomas 753-509 aekr,varane vabariik 509-265,rooma vahemeremaade suurvõim 264- 133,kodusõdade periood 133-30,varajane keisririik 30-235 p.Kr. roomalinn tekkis kesk-itaalias,tiberi jõe alamjooksul latiini maakonnas.latiinid koondusid linnataolistesse asulatesse-keskustesse,rooma oli üks neist.,põhikeel oli ladina keel. Etrukide ajal kujunes roomast tõeline linn,ehitati templeid ja ühikondlike hooneid,foorum oli turuplays kus peeti ka rahvakoosolekuid,seal valiti ka kunigas kes valitses koos senatiga. Varane rooma ühiskond ,see oli valdavalt talupojaühiskond,hankisid elatist põlluharimisega,täisväärtuslikud elanikud olid maaomanikud ,rikkad inimeses teenisid sõjaväes, vaeseid
· ETRUSKID ON ÜLE VÕTNUD MITMEID HILISEID KREEKA KUNSTI ELEMENTE · NAD ON SÕDINUD MITU SAJANDIT LÕUNA-ITAALIAS ELANUD KREEKLASTEGA · 6. SAJ EKR VALITSESID NAD KA LATIUMIS, KUS ASUS ROOMA (VALITSESID U. 100 AASTAT) · 509.A TOIMUS ROOMAS ETRUSKIDE-VASTANE ÜLESTÕUS JA ETRUSKID AETI MINEMA · ETRUSKID SAAVAD 5. SAJ ALGUSES EKR RÄNGALT LÜÜA LÕUNA-ITAALIA KREEKLASTELT NING NEID RÜNDAVAD KA LATIINI HÕIMUD (ROOMA) · 265.A EKR ON ROOMLASED VALLUTANUD VIIMASE ETRUSKI RIIGI · ETRUSKID SATUVAD ROOMLASTE VÕIMU ALLA JA 1. SAJANDIKS EKR ON NAD SEGUNENUD · ETRUSKI KEELT KIRJUTATI KREEKA TÄHTEDEGA · SEDA OSATAKSE LUGEDA, KUID EI SAADA ARU · ILMSELT ON TEGU MINGI KAUKAASIA KEELKONNA KEELEGA · TEKSTE ON PALJU, KUID NEED ON LÜHIKESED · ETRUSKI KULTUUR MÕJUTAS TUGEVASTI ROOMA KULTUURI
Surnute hauakambril oli märgitud nii isa ,kui ka ema nimi. Roomlased arvasid, et etruskid on jumalakartlikud.Jumalaid oli neil väga palju ning mõned olid kreeklaste omad. Jumalike ennete tõlgendamise kunst. !! Ennetusse suhtuti väga tõsiselt .Väga oluline oli loomade siselunditega ennustamine,eriti maksa põhjal, mida etruskid olid õppinud foiniiklaste rahvastelt. Hauakambreid kaunistati elurõõmsate ja värviküllaste seinamaalingutega. Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi keeleks. VII saj, võtsid Roomlased etruskide ja kreeklaste eskujul kasutusse ladina tähestiku. Rooma linn asub seitsmel künkal. Pärimuse järgi valitses Roomas esialgu seitse kuningat, kolm viimast teist olid etruskid.Kapitooliumi künkale rajati kindlus!! Ehitati templeid ja hooneid. Hiljem linnu piirati ka müüridega. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. *Rooma linna rajas Romulus
terviklikkus lõi aluse ühtse riigi tekkeks Kuningate aeg, varane vabariik, tõus suurvõimuks, vabariigi langus, varane keisririik 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine
Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade
Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade
On ühed peamised allikad nende eluviisi ja uskumuste kohta. · Naise kõrge positsioon. Naised meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. · Jumalakartlikud. Kuulsad jumalike ennete tõlgendajad. Tähelepanu elule pärast surma. Surmajärgne oli meeldiv. · Kreeklased nimetasid neid türreenlasteks. Rooma linn: · Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. · Elanikud latiini rahvusest karjused ja maaharijad. · Rooma oli üks linnataoline asula riikliku moodustise keskus. · Ametlik keel latiini e ladina keel. Ladina tähestik, mida kasutame siiani. · Asub seitsmel künkal. Kuningate aeg: · Ajaarvamise alguseks. · Foorum- turu- ja koosolekuplats. Künastevahelistes orgudes. · Kapitooliumi künkal asus kindlus. · Ehitati templeid, ühiskondlikke hooneid.
Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alžeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asus seitsmel künkal. 3 1. Etruskid Etruskid elasid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Nad ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi
alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. 2. Rooma ajaloo põhiperioodid Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Varane vabariik 509-265 eKr Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 eKr Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 eKr Varane keisririik 30 eKr- 235 pKr 3. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Seal elavatest latiini rahvusest karjuste ja maaharijate kogukonnas koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse-Rooma oli üks nendest. Ladina keelest sai riigi ametlik keel ning kasutusele võtsid ladina tähestiku. 4. Rooma valitsemissüsteem kuningate ajal- Esialgu valitsesid Roomas seitse kuningat. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Vabariigi ajal-Kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa.
alfabeedi põhjal enda tähestikku; nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid; kõrgelt arenenud käsitöö; naised olid küllaltki kõrgel positsioonil ; roomlased pidasid neid väga jumalakartlikeks rahvaks; jumalike ennete tõlgendamine(linnu lennud , välgu müristamise koht; ennustamine looma maksa põhjal), pöörasid suurt tähelepanu elle pärast surma Rooma linna tekkimine Tekkis kesk-itaalias tiberi jõe alamjoksul Latiumi maakonnas; Latiini ehk ladina keelest sai hiljem rooma riigi ametlik keel; ladina tähestik Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat; kolm viimast olid etruskid; Kuningas kinnitati ametisse rahavakoosolekul ka ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega;vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks;Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord; Patriitsid ja plebeid
Oluline eristav joon: mitmuse tunnus, tegusõnade 2.pöörde tunnus Ibero-Romaani keeled(portugali, galeegi, hisp, katalaani) Gallo-Romaani keeled(oksitaani, franko-provanssaali, prantsuse) Italo-Romaani keeled (retro-romaani, sardi, itaalia, dalmaatsia) Balkani-Romaani keeled (rumeenia) 6. Rahvad ja nende keeled Apenniini poolsaarel 1. at. e.Kr. Venetid, keldid, messaapid, liguurid, sikulid, itali rahvad, etruskid. Itali rühm: umbri keel, oski keel, volski. Latiini-faliski rühm: faliski, ladina keel 7. Rahvad ja nende keeled Euroopas 1. at. e.Kr. Keldid, ibeerid, keltibeerid, idagermaanlased, läänegermaanlased 8. Suured Vahemereriigid enne Rooma impeeriumi Kreeka, Foiniikia, Kartaago, Etruski linnade föderatsioon 9. Rooma ajaloo etapid Rooma kuningriik 753-509 eKr (Rooma asutamine 21.04.753 eKr) Rooma vabariik 509-31 eKr Rooma impeerium 31eKr-476pKr 10. Romaniseerimise mõiste (romaniseerimine ja latiniseerimine)
Rooma rahu Kodusõjad ja välisvanlased- olukord riigis halvenes Etruskid, latiinid ja itaalikud, illüüri hõimud, liguurid, kartaagolased, kreeklased Etruskide mõju Rooma arengule ehituskunst roomlased matkisid, meresõidu tehnika, metallitöötlemine, kommete ülevõtmine, religioosed tavad, jumalike ennete tõlgendamine Rooma linna teke 1. Esimene versioon ütleb, et latiini rahvustest karjased ja maaharijate kogukonnad koondusid suurematesse asulatesse. Ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Arheoloogilistel andmetel on linna kujunemine järk-järguline protsess. 2. Pärimus räägib, et Rooma linna rajas Romulus, kes oli koos oma kaksikvenna Remusega sõjajumal Marsi laps. Nad visati korviga Tiberi jõkke, kust nad korjas üles emahunt, kes neid imetas ja kasvatas.
arvatakse et neil on mingi põhjus tulla elavaid kiusama, nende tõrjumiseks või lepitamiseks peeti lemuria püha. Peale surnute hingede oli kurje vaime veel, üheks neist nt palaviku haldjas Febris. Rooma vanimateks peajumalateks on jumalate kolmik: Jupiter, Mars ja Quirinius. Jupiter oli algselt taeva ja valguse valitseja, tema pühad päevad olid täiskuupäevad iidid, Jupiter saatis vihma ja müristamist, aga oli ka võidutooja, kes kandis tiitlit Victor, Jupiter oli latiini hõimu kaitsja, teda samastati Zeusiga ning tema tunnusteks olid kotkas, välgunool ja valitsuskepp. Mars oli algselt viljakuse jumal ning vilja kaitsja. Quirinius oli seotud Kvirini külaga ning selle kogukonna kaitsja. Ca 500 eKr toimub peajumalustes muudatus, tõenäoliselt etruski mõjudega vahetatakse nendest kolmest kaks välja. Uued peajumalused on Jupiter, Juno ja Minerva, nende auks püstitati Kapitooliumi juurde kolmiktempel. Juno oli abielu ja sünnituste kaitsja (Kreekas Hera)
Horvaatia, Sloveenia), o Daakia (Rumeenia), o Makedoonia, o Ahhaia (Kreeka), o Väike-Aasia, o Mesopotaamia ja Armeenia (Türgi, Iraan, osa Iraaki, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidzaan), o Süüria ja Juudamaa (osa Jordaaniast, Süüriast, Liibanonist ja Iisraelist), o Kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus) Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Elanikud olid latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asub seitsmel künkal. Lisa 1. 1.2 Etruskid: Paiknesid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. Nad olid väga suured meresõitjad ja
pühakirja tõlge Lääne-Euroopas. o Rooma õigus kodanikel oli õigus kaevata (apelleerida) rahvakoosolekule või keisrile, keiser pidi kohtumõistmisel alluma seadusele. Rooma seadused algasid 12 tahvli seadustest. Seaduste süstematiseerimine, esile kerkisid juristid. Kujunes juriidiline terminoloogia, st. Roomas sai alguse õigusteadus. 9) Rooma riigi teke - Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias. Seal elasid latiini rahvusest inimesed, kes aja jooksul koondusid suurematesse linnataolistesse asulatesse. Ladina keelest sai hiljem Rooma Riigi ametlik keel. Rooma linn asub seitsmel künkal. Pärimuse järgi valitsesid Roomas esialgu 7 kuningad, kolm viimast etruskid. Etruski kuningate valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.. 10) Rooma vabariik ja selle korraldus res publica, peaaegu terve rahvas võttis valitsemisest osa
foiniiklased. 2. Etruskid: keele ja päritolu probleem; hegemoonia Kesk- ja Põhja- Itaalias; ühiskond; religioon, hauakambrid. 3. Rooma kuningate ajal: pärimus Romulusest ja Rooma linna rajamusest; etruski soost kuningad; Tarquinius Superbus ja kuningavõimu lõpp. 4. Varase vabariigi siseolud: klienteel; patriitsid ja plebeid; võlaküsimus; 12 tahvli seadused; plebeide õiguste laienemine. 5. Rooma vallutused Itaalias: Latiini liit; gallide sissetung; samniidi sõjad; sõda Pyrrhosega ja Itaalia alistamine. 17) Hellenismiajajärk 1. Aleksander Suure ja tema sõjaretk: Väike-Aasia alistamine; Issose lahing ja Tyrose vallutamine; Egiptuse vallutamine; Gaugamele lahing ja Pärsia riigi lõpp; Persepolise põletamine; Iraani ja Kesk-Aasia vallutamine; retk Indiasse. Aleksander Suure riigi korraldus. Aleksandri surm. 2. Diadohhide sõjad: Demetrios Poliorketes; diadohhide sõdade lõpp ja tulemus. 3
Näiteks seisis hauakirjades surnu isa nime kõrval pea alati ka ema nimi. Ka pidusöökidel osalesid naised, kes pikutasid lavatsitel meestega kõrvuti. Roomlased pidasid etruske väga jumalakartlikuks rahvaks. Jumalaid oli neil palju, eriti kuulsaks said etruskid aga jumalike ennete tõlgendamise kunstiga. Etruskid pöörasid suurt tähelepanu elule pärast surma. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latikumi maakonnas. Latiini keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Kujunes ladina tähestik, mida me kasutame tänapäevani. Rooma linn asub 7l künkal. Kuningate aeg Roomas Pärimuse järgi valitsesid Roomas esialgu 7 kuningat, kolm viimast neist olid etruskid. Kapitooliumi künkale rajati kindlus. Ehitati templeid ja ühiskondlike hooneid. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus
Demeter ja Dionysos. JUPITER Jupiter on kõrgeim rooma jumal, tema nimi tuleneb kreeka Zeusiga samast tüvest. Kalendri iidid olid pühendunud Jupiterile kui valgusejumalale, sest iididel on täiskuuööd, mil öö ja päev on ühepikkused. Ka Jupiteri sünnipäeva (st tema templi sünnipäeva) tähistati iidide ajal ja siis viidi valge villaga lammas Via Sacrat mööda tema templise Kapitooliumil, kus loom ohverdati Jupiterile. Jupiteri kummardamine on roomlastel ühine teiste latiini linnadega Latiumis ja kord aastas pidasid kõik Latiumi linnad tema auks pühi. Need leidsid aset vanas kuningalinnas Alba Longas Albanuse mäel. Lisanime Dius Fidius all austati Jupiteri tõotusejumalana. See,kes annab tõotuse, teeb seda jumala nimel. Kui tõotus antakse majas, toimub tseremoonia compluvium'i (katuse suitsuava) all, nii saab Jupiter ülalt taevast vaadata, valevanduja kohe paljastada ning teda välgulöögiga rabada. Seepärast oli ka
sõjamehed. Ordurüütlid ehk orduvennad kandsid valget mantlit punase risti ja mõõgamärgiga, seepärast hakati ordut kutusma Mõõgavendade orduks. Kristlased ja Rooma riik Allikad - arheoloogilised mälestised, antiikautorite teosed (Cato, Varro, Plinius Vanem, Ovidius, Cicero, Plutarchos, Titus Livius jt), aga ka varakristlike apologeetide polemiseerivad teosed. Indoeurooplaste sissetung Itaaliasse umb. 1200 eKr. Juhtivat osa mängisid Kesk-Itaalia rannikualal Laciumis elanud latiini hõimud, kes rääkisid ladina keelt ja rajasid umb. 753 eKr Rooma linna. Vabariik alates 510 ekr, 3.saj eKr valitsesid kogu Itaaliat, 1.saj. eKr valitsesid roomlased kogu Vahemere ruumi, 31 eKr lõi Augustus keisririigi, 2.saj oli maailma võimsaim riik (Britanniast Mesopotaamiani ja Ungarist Marokoni). Lõhenes 395 lõplikult kaheks. 476 langes Lääne-Rooma riik rahvasterändamise keerises. Kultuur ja usund mõjustatud palju kreeklaste poolt, kuid algne Rooma usund
Roomlastele kuulus nüüd ka Ostia sadam. Võeti kasutusele ladina tähestik. 6. sajandil (7. sajandi lõpust alates?) valitses Rooma etruski päritolu Tarquiniuste dünastia: Tarquinius Priscus (pärimuse järgi kreeka päritolu etrusk Tarquiniist) olevat rajanud kanalisatsiooni (cloaca maxima), kuivendades seeläbi foorumi ning muutes selle linna poliitiliseks keskuseks. Servius Tullius (pärimuse järgi Tarquiniuse õukonnas üles kasvanud latiini ori) olevat rajanud Rooma müürid (reaalselt ehitati valmis alles 4. sajandil) ja viinud läbi triibuste ning sõjaväe reformi, jagades ühtlasi Rooma kodanikud kuude varanduslikku klassi. Sellel arvataval reformil põhines edaspidi vabariikliku Rooma riigikord. Tarquinius Superbus domineeris suure osa Laatsiumi üle. Rajas Jupiteri templi Kapitooliumil. Sai tuntuks autoritaarse ja arrogantse valitsejana. 509 kukutati Tarquinius Superbus võimult, kuid püüdis seda taastada etruskide toel.
ld. k. Adv + V: arte astringere (vasakule) rom. k. V + Adv: stringere strettamente (étreindre étroitement) (paremale) 4. Nimisõna + Genitiiv: N + Gen ld. k. Gen + N: Pauli mater (vasakule) rom. k. N + Gen: La madre di Paolo (paremale) Itali keeled - itali rühm (kitsamas tähenduses): sabiini dialektid (volski - Roomast kagus; umbri - Tiberi ülemjooksul; oski - Lõuna-Itaalias) - latiini-faliski rühm: faliski (Roomast põhjapool) ja ladina keel Rooma asula ümber (Latium). Kõik eespool loetletud keeled on tänaseks hääbunud. Ladina keel püsib romaani keelena edasi, kuigi algsel kujul (nagu teda räägiti) pole ta ikka säilinud. Ladina keele levik eri piirkondadesse seondus sellega, et roomlased hakkasid enda alasid laiendama. Seda protsessi nimetati romaniseerimiseks- ladina keele levik poliitilise ja majandusliku ekspansiooniga.
Vennad ei tahtnud jääda Alba Longasse ja asutasid uue linna sellesse kohta, kust karjused olid neid leidnud. Linna rajamisel Palatinuse künkale tekkis nende vahel tüli, kui Remus hüppas pilkeks üle Romuluse vastehitatud linnamüüri. Romulus tappis Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema järgi saanudki Rooma oma nime (ladina keeles Roma). Rooma linna tekkimine: Rooma linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas . Seal elavatest latiini rahvusest karjuste ja maaharijate kogukonnad koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse- riiklike moodustise keskustesse. Rooma oli üks nendest. Ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. Kujunes ka ladina tähestik, mida me kasutame tänapäevani. Pärimuse järgi valitsesid Roomas esialgu seistse kuningat (aastatel 753-509 eKr), kolm viimast neist olid etruskid . Arheoloogiliste leidude põhjal võime järeldada, et just etruski
38 aastat valitses ta tänu oma energiale ja sihikindlusele linnriiki, milles ei vaibunud klasside ja erakondade vahelise võistluse leek. Kes ta on ja millega sai tuntuks? Dionysios - Sürakuusa võimas valiteseja Dionysios, kes suutis ühendada enamuse Sitsiiliast. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: Muistne Gallia - Itaalia põhjaosas, Po jõe tasandikul, alad teiselpool Alpi mägesid (tp. Prantsusmaa) Muistne Rooma ja roomlased - 1200 eKr. tungis latiini rahvas Itaaliasse Tiberi jõe kaldale, rääkisid ladina keeles. 753 eKr. pärimuse järgi Romulus rajas Rooma 1. Latiumi maakonda Tiberi jõe kaldale. Muistne Etruuria ja etruskid - muistne Etruuria jääb Gallia ja Rooma vahele. Etruskid on Apeniini ps. põhja- keskosas asuva Etruuria elanikud. ROOMA RIIK Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: Foorum - e. turuplats. Rajati madalamale alale, kuivendatud soosse.
lisaks Vahemere maadele ka tänapäeva Belgia,Prantsusmaa,Sveitsi,Austria,Serbia,Bulgaaria.Piiridele rajati kindlustusvööndid.Rooma riik tagas kogu oma territooriumil rahu ja julgeoleku, nn Rooma rahu. II saj lõpul ja III saj algul hakkas olukord riigis halvenema: riigipiire ründasid välisvaenlased ja maad kurnasid aeg-ajalt kodusõjad. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Roma riigi ametlik keel. VII saj võtsid latiinid kasutusele tähestiku- kujunes ladina tähestik. Pärimuse järgi valitses Roomas esialgu seitse kuningat, kolm viimast neist olid etruskid. Just nende kolme valitsusajal kujunes Roomast tõeline linn. Küngastevahelisse orgu rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, järsunõlvalisele Kapitooliumi künkale aga kindlus.
Etruurias majanduslik ja kultuuriline õitseng, aga Rooma sulgub iseendasse, kunst ja kirjandus lähevad õitsele hiljem – need valdkonnad on võõrad ja isegi kahtlased vabariigi algussajanditel. Rooma areng on tähelepanuväärne ja originaalne sisepoliitilises plaanis. MIKS ROOMA ASUTATI SELLE KOHALE? Künkad; ülekäigukoht jões, mis ühendas Põhja- ja Lõuna- Latiumit; olevat olnud soola tee peal. Latiini ja sabiini kuningate ajal olevat areng olnud väga aeglane: Rooma ei paistnud millegagi silma. Areng hakkab kiirenema etruski kuningate ajal. 4) Vabariigi aeg 509 ekr – 30 ekr Rooma kaotab oma mõjust ja võimust. Pidev võitlus naabritega. Rooma riigi sees algab võitlus patriitside ja plebsi vahel, mis seab Rooma julgeoleku ohtu. Kodusõjad. Caesar ja Pompeius. Võitlus Antoniuse (Ida; abiellub
Seinu kaunistasid eredavärvilised seinamaalingud, mis kujutasid pidusööminguid, tantsimist ja sportimist Samuti on Etruskide puhul tähelepanuväärne fakt, et naised olid küllalt kõrgel positsioonil ühiskonnas. Hauakambrite maalingutelt on näha, et pidusöökidel osalesid ka naised, kes pikutasid lavatsitel meestega kõrvuti. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksu Latiumi maakonnas. Seal elavatest latiini rahvustest karjuste ja maaharijate kogukonnad koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatesse. Rooma oli üks nendest. Rooma linn asub seitsmel künkal. Arheoloogilistel andmetel oli linna kujunemine järk-järguline protsess. Pärimus järgi olevat Rooma linna rajanud Romulus. Hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle sündmuse 21. aprilliga aastal 753 eKr. Algas kuningate aeg. Kuningate aeg
Akvedukt - veejuhe. Pilaster - neljakandiline eenduv seinasammas. Kassettlagi - korrapäraselt raamistatud kassettidest tasapinnaline või võlvitud lagi. Profaanarhitektuur - ilmaliku otstarbega arhitektuur, võrdluseks on Sakraalarhitektuur - religioosne arhitektuur. Termid - avalik saun Vana-Roomas. Foorum - turuplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Roomas. Monument - mälestus- või ausammas, minevikumälestis. ROOMA LINNA RAJAMINE Kesk-Itaalias Tiberi jõe kallastel elas vanaajal Latiini rahvas. Nad kõnelesid ladina keelt. Tiberi jõe kaldale rajasid latiinid Rooma linna. Roomlased uskusid, et nende linna rajas Romulus. Hiljem arvestasid Rooma õpetlased välja, et see oli toimunud aastal 753 eKr. Pärimuse järgi olid Romulus ja tema kaksikvend Remus kohaliku kuninga tütre Rhea Silvia ja roomlaste sõjajumala pojad. Nende kuri onu oli õige kuninga minema kihutanud ja ise valitsejaks hakanud. Kartes, et poisid suureks sirgudes ta võimult kukutavad, käskis julm valitseja
kreeka alfabeedi põhjal enda tähestikku; nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid; kõrgelt arenenud käsitöö; naised olid küllaltki kõrgel positsioonil ; roomlased pidasid neid väga jumalakartlikeks rahvaks; jumalike ennete tõlgendamine(linnu lennud , välgu müristamise koht; ennustamine looma maksa põhjal), pöörasid suurt tähelepanu elle pärast surma Rooma linna tekkimine Tekkis kesk-itaalias tiberi jõe alamjoksul Latiumi maakonnas; Latiini ehk ladina keelest sai hiljem rooma riigi ametlik keel; ladina tähestik Kuningate aeg Roomas Esialgu valitses seitse kuningat; kolm viimast olid etruskid; Kuningas kinnitati ametisse rahavakoosolekul ka ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga Varane Rooma ühiskond Valdavalt talupojaühiskond sest enamik roomlasi hankis elatist põlluharimisega;vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks;Rikkaid ja vaesemaid roomlasi ühendas sageli patrooni ja kliendi vahekord; Patriitsid ja plebeid
Alates V sajandist e. Kr. langesid etruskid järkjärgult üha tugevneva Rooma riigi võimu alla. Rooma riigi kujunemine: Kuningate aeg 753 – 509 a.eKr Rooma linn tekkis Laatiumi maakonnas, Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul. Laatiumi maakonnas elas üks itaalikute haru – latiinid. Karjuste ja maaharijate kogukondadest kujunesid seal aja jooksul suuremad linnataolised asulad – riiklike moodustiste keskused. Rooma oli üks paljudest latiini linnadest. Latiinid moodustasid ka järkjärgult tugevnema hakanud rooma rahva tuumiku. Latiini ehk ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. VII sajandil võtsid latiinid (sealhulgas ka roomlased) etruskide ja kreeklaste eeskujul kasutusele tähestiku. Kujunes nn ladina tähestik, mida me kasutame tänapäevani. Rooma ümbrus on suuremalt jaolt tasane ja oli kohati soine. Linn tekkis Tiberi vasakule
L ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult Landeswehr Läti pinnal 1918.-1919. aastatel tegutsenud baltisakslasi koondav maakaitsevägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki latifundium rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis enamjaolt koosnes raskerelvastuses jalameestest, lisaks ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad; keisririigi ajal koosnes umbes 5000 7000 mehest legaat paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki legitiimsus seaduslikkus liberaalne vabameelne, inimeste võrdõiguslikkust ja poliitilisi vabadusi pooldav
L ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult Landeswehr Läti pinnal 1918.-1919. aastatel tegutsenud baltisakslasi koondav maakaitsevägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki latifundium rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis enamjaolt koosnes raskerelvastuses jalameestest, lisaks ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad; keisririigi ajal koosnes umbes 5000 7000 mehest legaat paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki legitiimsus seaduslikkus liberaalne vabameelne, inimeste võrdõiguslikkust ja poliitilisi vabadusi pooldav
L ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult Landeswehr Läti pinnal 1918.-1919. aastatel tegutsenud baltisakslasi koondav maakaitsevägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki latifundium rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, mis enamjaolt koosnes raskerelvastuses jalameestest, lisaks ratsaväelased ja kergerelvastuses võitlejad; keisririigi ajal koosnes umbes 5000 7000 mehest legaat paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki legitiimsus seaduslikkus liberaalne vabameelne, inimeste võrdõiguslikkust ja poliitilisi vabadusi pooldav
Valitud 7 küngast, sest see on maagiline arv. Kõige tuntumad Capitolium ja Palatinus. Kõige ennem leiti palatinus. Capitolium saab kultuslikuks. Arvatavasti oli kindlustatud punkti eesmärk, päris selge ei ole. Kunigate ajajärk- kuningaid on 7 1. Romulus 2. Numa Pompilius 3. Tullus Hostilius 4. Ancus Marcius 5. Tarqiunius Prisus 6. Servius Tullius 7. Tarquinius Superbus Esimesed 4 on latiini pärituolu+ sabiinid(üks latiini hõim, kes on keeleliselt sarnane latiinidega). Ülejäänud etruskid. Suhtutakse hästi Romulusse, latiinide ja sabiinide puhul tuuakse pigem välja positiivseid poole. Ülejäänud va servius tullius, tuukase välja negatiivseid pooli, suhtuti halvasti. Võimalik, et oli tunduvalt rohkem kuningaid. Igale kuningale on antud mingi roll Rooma riigi ülesehitamisel. Romulus- temale omistatakse senati asutamine. 753-509 ekr
Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7. Saj võeti kasutusele tähestik. Legendi järgi valitses linna seitse kuningat (8- 6 saj), kellest kolm viimast olid etruskid. Küngastevahelisse orgu, kus kuningad valitsesid, rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalise Kapitooliumi künkale aga kindlus. Müüriga piirati linn 4. saj eKr. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu e senatiga. Viimane Rooma kuningas
Ladina juriidiline terminoloogia Ajalooline traditsioon · Latiumi maakond, latiinid (Latini) · Latiini maakonna keskus oli Rooma linn. · Ladina keel lingua Latina · 753 eKr Rooma rajamine · 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp · 3.sajandil algas Rooma riigi suurenemine · Hakkasid toimuma sõjakäigus väljapoole Itaalia piire peale 3.sajandit pKr · Kontinentaal õigussüsteem baseerum Rooma õigusel, käib manrdiosa kohta · Anglo-Ameerika õigussüsteem ehk case law õigussüsteem, veidi teistsugune terminoloogia Ladina kirjakeele areng 1
analistlikust traditsioonist, Dionysios on tervikuna säilinud, Tituse oma katketena. Titus Livius – on tuntum, roomlane, kirjutas ladina keeles, tema ajalugu muutus roomlaste rahvuslikuks mütoloogiaks. Oli konservatiivne oma vaadetelt, idealiseeris muistseid rooma vooruseid, Tulemus on see, et meil on varase rooma ajalugu teada erakordselt detailselt. Detailsus on väga ebausutav. Arheloogilisele tõendusmaterjalile tuleb ka kujuneda. Rooma linn- Rooma on üksi Latiini linnades, neid oli palju , paiknesid Tiberi jõest lõunapoole, Albanus mägi, ladiinide püha mägi ja linnad grupeerusid mäe ümber. Rooma oli nendest linnadest üks põhjapoolsemaid, Tiberi ääres ja strateegiliselt koolme kohas, etruskide ülekäigu koht , kuhu rajati hiljem sild, 7 küngast : Kapitoolium, Palatium, soised. Rajati erinevad foorumid kuivendamise tagajärjel. Tähtis ülekäigu koht, ühendus koht ja see paiknemine on see mis tõstis Rooma linna esile
Nad elasid kindlustatud asulais ning neil olid ühised pühamud.6. sajandil eKr sai hakkasid latiinide aladele peale suruma roomlased.Tänu roomlaste survepoliitikale alustas latiinide liit 340 eKr Rooma-vastast ülestõusu (nn Latiinide sõda), mis lõppes 338 eKr latiinide lüüasaamisega. Latiinide liit kaotati, osa nende linnu liideti Rooma riigiga, osa allutati lepingutega. Nende linnadel oli sestpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (jus sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (9088 eKr) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. · Faalanks (lk 210) Vana-Kreeka ja Makedoonia jalaväe lahingurivistu. · Tsentuurio (lk 212) Tsentuurio on sadakonna ülem Rooma armees. Tsentuuria oli kuni 100-meheline üksus. · Gaesus (lk 216) sõjajumal muinasgallialastel. XIII peatükk Casilinumi lahingust Aquinumi lahinguni
Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus Etruski linn Clusium Rooma IV sajandi alul appi gallialaste vastu (kes olid Po orgu asunud juba V saj). Rooma sõjavägi oli efektiivne, koosnes peamiselt vabadest kodanikest jalaväelastest. IV sajandi keskel allutas Rooma endale Kesk-Itaalia latiini linnad, loodi Latiini föderatsioon (foedus) - linnad säilitasid formaalse iseseisvuse, kuid oli lepingulistes liidusuhetes Roomaga. IV saj lõpus liideti Roomaga ka samniidi föderatsiooni linnad. Sõjad Lõuna-Itaalia kreeka linnadega, mis järk-järgult langesid Rooma võimu alla. 272 langes Tarentum. 265 eKr langes Volsnii - seega oli Itaalia (manner) allutatud. Kreeka kultuuri mõju. Sõjad Kartaagoga ehk Puunia sõjad Kuni Roomale allajäämiseni oli Kartaago Vahemere lääneosa võimsaim kaubanduslik
Hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovat hingerahu. 1. Defineeri mõiste: hellenismiperiood. 2. Millistest vanadest linnriiklikest põhimõtetest öeldi hellenismiperioodil lahti? VANAROOMA KIRJANDUS Rooma kirjandus – nagu kutluur tervikuna – on saanud oma nime Rooma linna järgi, mille legendi kohaselt rajasid Romulus ja Remus 753. aastal eKr. Linn kujunes indoeurooplaste hulka kuuluva latiini hõimu keskuseks. Ladina keel sai rooma kirjanduse ja hiljem kogu Rooma impeeriumi kirjanduse keeleks ning hilisemal ajal kirjutasid ladina keeles ka paljud Roomast kaugel elavad autorid, sest ladina keel oli tänu impeeriumi vallutustele rahvusvaheline suhtlemise keel. Kui kreeka kirjandus kujunes nö loomulikku rada pidi, suulisest kirjandusest võrsudes, siis rooma kirjandus oli algusest peale kirjanduslik ja lähtus kreeka eeskujudest. Vaatamata sellele vormisid rooma
teos muutus pea rahvuslikuks mütoloogiaks. . Nad mõlemad elasid Augustuse ajal, ajaarvamise vahetuse paiku. Nad kirjutasid annalistliku traditsiooni alusel. Käsitlevad sama asja, faktoloogia suht sama, teosed ilusti säilinud. Selle tulemus on see, et varajane Rooma ajalugu on teada erakordselt detailselt. Kuigi nad on kujutanud seda aega natukene romantiliselt (võrreldav väärtuselt Vana testamendiga). Põhiliselt tuleb tugineda arheoloogiale. Rooma oli üks latiini linnadest. Nad paiknesid Tiberi jõe ühel poolel. Rooma oli suht põhjapoolne ja strateegiliselt olulised kohas. Paiknes 7 künkal ja oli oluline ülekäik Tiberi jõel. Asula oli olemas juba 9. saj peale. Linnast saab rääkida juba 7.saj. Cloaca, millega reovesi juhiti Tibersse. 6. saj mutuus Rooma tõeliseks linnaks. Roomlased olid 3.saj tihedates kontaktides kreeklastega ja üritasid nende sarnaneda. Sellest tulenevalt Rooma linna asutamise eelugu seostati Kreeka mütoloogiaga
võõramaalaste õigusi üldiselt täiendama, mis oli tingitud tootmise ja käibe arenemisest. Anti kaitset võõrale üksiku Rooma kodaniku või sugukonna poolt. Siit arenas elientela institunt. Nt anti võimalus kauplemiseks. Kaitsealust nimetati kliendiks, kaitsjat patrooniks. Vabade mittekodanike hulka kuulusid latiinid ja peregriinid. Latiinid oli Latiumi elanikud enne selle vallutamist Rooma poolt, hiljem ka võõramaalased, kellele anti latiini õigused. Latiinidel oli ius commercii, kuid puudus ius connubii (õigus abielu sõlmida). Peregriinid on: · rooma riigi külge liidetud provintside elanikud, kel aga puudus rooma kodakondsus ja latiinide õigused (eriti tehingute sõlmimise osas ius commercii), · Roomast sõltumatute riikide elanikud, kelle õigusvõimet roomas tunnustati, · karistuseks välja saadetud Rooma kodanikud.
6. sajandil eKr sai hakkasid latiinide aladele peale suruma roomlased. 496 eKr võitsid roomlased latiine Regilluse järve ääres. 493 eKr sõlmisid nad latiinidega võrdõiguslikkusel põhineva liidulepingu. Tänu roomlaste survepoliitikale alustas latiinide liit 340 eKr Rooma-vastast ülestõusu nn Latiinide sõda), mis lõppes 338 eKr latiinide lüüasaamisega. Latiinide liit kaotati, osa nende linnu liideti Rooma riigiga, osa allutati lepingutega. Nende linnadel oli sestpeale piiratud (latiini) kodanikuõigus (ius sine suffragio). Alles pärast Liitlassõda (90–88 eKr) said latiinid Rooma kodanikuõiguse. Leegion - (ladina keeles tähendab legio sõdurite värbamist) oli Vana-Rooma sõjaväeline üksus. Suurus ligikaudu 5000–6000 leegionäri pluss mitusada ratsaväelast. Jalavägi jagunes vabariigi algusaegadel maniipuliteks, hiljem kohortideks, mis omakorda koosnesid tsentuuriatest. Loogika – õigesti mõtlemise tulemusel õigetele järeldustele jõudmine, loogika reeglid
annaabi.ee 
