Lugege dokument lk.91, vastake küsimusele lk.93! Rootsi väed talvitusid Laiusel Sõja jätkumine 1701 – Erastvere lahing 1703 – suur vene vägede rüüsteretk 1703 – vene vägede edu Ingerimaal – algab Peterburi rajamine 1704 – Narva ja Tartu piiramine ja vallutamine Sõja jätkumine 1708 - Poola sõlmis vaherahu Rootsiga 1708 - Tartu, Valga, Narva kodanike küüditamine 1708 - Tartu kivist hooned lasti õhku Käsu Hansu nutulaul 1709 - Poltaava lahing Poltaava lahing Poltaava lahing Käsu Hansu nutulaul Oh, ma vaene Tarto liin! Kui ta sedä kuulda sai, Mes sündi nüüd siin minoga, et Roots pallav pääle paist, perätu ma ole siin, sis ta Vennemaale vei, kes võib mo pääle kaeda? kik see liina rahvast väest, Mo patt mulle tegi seda, esändä ning emändä et mul johtu nii suur häda, ülihallest ikiva seda peä nüüd tundma siin. Venemaale minnen siin. Oh, ma vaene Tarto liin
Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lah...
kirjanduszanrid Memuaar-autor kirjeldab tegelikult aset leidnud sündmusi Eepos- mütoloogial või pärimustel põhinev teos Romaan- jutustava proosa suurvorm Jutustus-novelli ja romaani vahepealne eepika zanr Komöödia-pilke- või naljamäng Draama-ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus Tragikomöödia-draama zanr, mis ühendab tragöödia ja komöödia tunnusjooni Kujunemisromaan- kirjaniku isiku arenemist kujutav romaan Novell- tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus Tragöödia- kurbmäng Psühholoogiline romaan- romaan, mis keskendub tegelase hingeelu kujutamisele Psühholoogiline draama- keskmes tegelaste hingeelu kujutamine Luule- värss- ehk seotud kõne Miniatuur- lühike, täpse sõnastusega proosa-väikevorm Proosa- eepika Valm- õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos Karakterdraama- keskmes tegelaste kujutamine Ood- on pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul Hümn- väljendavad ja ülistavad rahvuslikku ja riiklikku ühtsust E...
Üld ülevaade maailma kirjandusest, aja järkutest ja pea esindajad. Periood Sajand Olemus põhitunnused anrid Peaesindajad Toes Antiik 8saj. Põhiliste Eepos,lüürika, Homeros ,,Ilias";Odüsseia" eKr kirjandusliikide välja filosofia,draama Aischylas 5;6saj kujunemine, esimene Sophakles "kuningas pKr Euroopa kultuur(riik Euripides Oidukus" Kreeka) Aristophanes Sappho Keskaeg 4-14saj. Klerikaaline(kiriku) Eepos, lüürika,draama Villon ,,Suur- ja väike kirjandus, hakkavad rüütli- ja ...
2. Ilias ja Odüsseia: Autor Homeros Aeg 650 eKr. (Odüsseia) ja 762 eKr. (Ilias) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odysseia - Odysseuse imelised ja muinasjutulised eksirännakud pärast Trooja sõda. 3. Eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt; Meelika hümn, ülistuslaul jumalaile, ood pidulik ülistuslaul; Teemad poliitika, armastus, vein, sõprus, sõjalised vägiteod jne.; Zanrid nutulaulud, valmid, marsilaulud, hümnid, epitaaf jne.; 3 luuletajat: Sappho, Solon, Pindaros 4. Mõisted: Müüt pärimuslik kujutelm maailma ja ühiskonna nähtuste tekkimisest ning seda põhjustanud üleloomulikest olenditest
PÕHJASÕDA 1700 1721 . Rootsi kuningriik oli XVII sajandi teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli küsisid, ei võinud seda küsida Rootsilt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 15. aastaselt troonile tõusnud uus Rootsi kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral minema Poola võimu alla. Põhjasõda algas 1700. aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi...
PÕHJASÕDA ( 1700 1721 ) 1. Olukord enne sõda: 1) Rootsi kuningriigis : XVII sajandil muutumine suurriigiks. Rootsi riigi koosseisu kuulusid SOOME; INGERIMAA; EESTIMAA LIIVIMAA; PÕHJA-SAKSAMAA rannikualad. Rootsil oli hea sõjavägi ja relvastus. XVII saj. Lõpul ikaldusaastad, ka Baltimail Riigikassa oli tühi. 1697 suri kuningas Kark XI, troonile sai noor poeg (15-aastane) Karl XII Teistele riikidele oli soodne alustada sõda. 2) Venemaal: Puudus väljapääs meredele, et suhelda, kaubelda Euroopaga. 1682 1725 võimul Peeter I, kes seadis eesmärgiks saada pääs Läänemerele. 1697 1698 pidas Peeter I läbirääkimisi Rootsi vastu liidu moodustamiseks 1699 toimus liidu sõlmimine Saksi kuurvürsti ja Taani kuningaga Küsimus: MIKS OLID NIMETATUD ALADE VALITSEJAD NÕUS ASTUMA LIITU VENEMAAGA? 2. Sõja põhjused: Venemaa soov saada pääs Läänemerele, et suhelda Euroopaga. Riikidevahelised vastuolud Lään...
Antiik-Kreeka Homeros (8. sajandil eKr) oli vanakreeka pime laulik(aoid), kahe kuulsa eepose autor: "Ilias"-Ilioni linna lugu, aineseks Trooja sõjaga seotud müüdid, "Odüsseia"-vägilase Odysseuse kojuminek,(mõlemad koosnevad 24 laulust). Hesiodos(VII saj algus) kirjutas õpetusliku eepilise teose ,,Tööd ja päevad" ning teose ,,Theogonia"-jutustab maailma ja jumalate tekkimise loo. Tyrtaios oli Vana-Kreeka eleegiline luuletaja. Ta elas Spartas 7. sajandil eKr ja oli elukutselt sõjamees, kes innustas oma lauludega ka teisi. Meelisteemadeks olid tal kangelaslikkus, patriotism, vaprus, sõda ning ülimaks ideaaliks pidas ta langemist võitlusväljal oma riigi eest. Sappho(630-612 ekr -570 ekr) oli Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Enamik tema kirjatööst on hävinenud. Arvatatakse, et Sappho oli Skamandronymose ja Cleïsi tütar ning Sapphol oli kolm venda. Oletatakse, et Sappho...
Antiik 1. Mis on antiikkirjandus? Antiikkirjanduseks nimetatakse Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. 2. Missugusest kirjandusest arenes rooma kirjandus? Rooma kirjandus arenes kreeka kirjandusest. 3. Meie ajani säilinud antiikeeposte pealkirjad, arvatav autor. ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" - Homeros 4. Millel need eeposed põhinevad? Need põhinevad müütidel, muistenditel ja ajaloosündmustel. 5. Antiiklüürika jaotus. Eleegia nutulaul ; Jamb pilkav ; Meelika laul 6. Sappho Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog. 7. Aisopos Antiik-Kreeka kirjanik. 8. Andtiikdraama algus. 5.sajand. 9. Thespis Antiik-Kreeka tragöödiakirjanik/poeet. 10. Tema n-ö panus antiiktragöödia tekkesse. Esimene näitejuht kui ka esimene näitleja ning ühtlasi esimene, kes julges jumalat mängida. 11. Kirjelda antiikteatrit.
Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegia eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. Eesti kirjanduses on parimad eleegiad Anna Haava "Ööbiku surm", Karl Eduard Söödi "Metsateel" ja Gustav Suitsu "Ühele lapsele". Maailmakirjandusest üks kuulsamaid Rainer Maria Rilke "Duino eleegia". Eleegia sõna laiemas tähenduses on kasutusel ka muusikateoste (eesti näited: Eduard Tubin "Eleegia", Vennaskond "Eleegia") ja kujutava kunsti teoste (Oskar Kallis "Eleegia" (1915, pastell, Tartu Kunstimuuseum)) kohta. Jambograafia ehk jamb hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luu...
kaitsja Horos- viljakuse jumal Anubis- palsameerimise juma Thot- hieroglüüfide andja, kuu juma Anton- päikeseketas Surmajärgsus- oli väga oluline, väärtushinnagud olid kirjas Surnute Raamatus. Usuti, et elu pärast surma on sama sugune nagu ennem. Kuid ootas vaid neid, kes lasid end mumifitseerida. Matmiskombed- maeti hauakambritesse, mumifitseerti, hauapaigad olid Niiluse läänekaldal, toimetati paadiga üle jõe, ohverdati loomi, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse, naiste vali nutulaul, lõppes peiedega haua juures.Maalingud hauakambrite seintel kujutasid stseene lahkunu elust, pandi kaasa asju. Sarkofaagi ja hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Templid- Karnaki, Luxori.Nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks, massiivne peavärav-templi otsaküljel.siseõu, mille taga paiknes sammassaal, mille taga väiksemad ruumid, sinna võisid siseneda ainult preestrid
1. Põhjasõda Põhjasõda 1700-1721 Sõja põhjused ja eellugu: kõige üldisemaks põhjuseks oli võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel, Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele. Rahvusvaheline olukord oli kujunenud järgmiselt: 1) Venemaa oli muutunud arvestatavaks suurriigiks, kellel aga puudus Euroopaga meriti ühendus 2) Põhja-Euroopas konkureerisid omavahel Taani ja Rootsi 3) Poola ja Venemaa olid vabanenud hirmust Türgi ees ja nende suhted olid paranenud 4) Rootsi ülemvõim Läänemerel tekitas tugeva opositsiooni Rootsi vastu, 1699 aastal sõlmisid Poola, Taani, Saksi ja Venemaa Rootsivastase liidu. Rootsi liitlased: Inglismaa, Prantsusmaa ja P-S Rooma keisririik olid seotud igaüks oma sisemiste probleemidega. Põhiline vastaseis oli Venemaa ja Rootsi vahel(Karl XII ja Peeter I). Sõda jaotatakse Eesti ajal erinevateks perioodideks. Sõda toimus erinevaes kohtades: Baltikumi ala, Poola-Venemaa piiril, ...
Korda kontrolltööks - antiikkirjandus 1 . Mõistete selgitamine: · Komöödia lõbusasisuline näidend, milles pilgatakse ühiskondlikke või inimlikke pahesid. · Tragöödia kurva ja traagilise sisuga näitemäng, kus peategelane hukkub õilsatel eesmärkidel. · Eleegia kurb nutulaul innustav laul / luuletus sõjas olijatele v sõjasangaritele . · Epigramm pealiskiri hauasambal või kingitusel, väike luuletus eleegilises distihhonis . Satiirilise iseloomuga . · Ditüramb kiidulaulud Dyionysose auks . · Eepos pikk värsivormis teos, mis räägib maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest .
- peenekombeline kultuur - keskne kuju on daamid - ülistab armastuse kaudu maist elu, millisena ühiskond tahab end näha - sõltub poeedi isikusest- platooniline, kirglik, daamikultus Leinalaul, nutulaul Romanss - Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed) - protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm Renessanss Taassünd
Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. . Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid ...
· KANTSOON o Laul, ood · SIRVENTEES o Poliitilise või ühiskondliku sisuga · ALBA o Koiduaegne laul, mis ülistab daami homikul, laulab kannupoiss · SERENA o Õhtulaul · ITK o Leinalaul, nutulaul · SENTSOON o Vaidlus kahe luuletaja vahel, teemaks armastus, kirjandus, poliitika,usk · PASTORAAL o Karjaselaul(rüütel ja karjaseneid) · ROMANSS o Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed)
Reiner Brocmann Oli pastro, juhuluuletaja ja tõlkija. 1637. Aastal avaldas ta esimese teada oleva eestikeelse pulmalaulu. Reiner Brocmanni elukäigu ainetel on Herbert Salu kirjutanud romaanid "Lasnamäe lamburid" (Lund 1978) ja "Siiditee serval" (Lund 1986), mõlemad romaanid koos ilmusid aastal 2000 (Eesti Raamat, Tallinn) Eesti romaanivara sarjas. Käsu Hans Käsu Hans oli eesti luuletaja ning günekoloog ja kooliõpetaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." (Käsu Hansu nutulaul). Oma aja kohta kunstiliselt mõjukas isiksustatud monoloog säilis rahvasuus. Varaseim üleskirjutus pärineb aastast 1714 pastor Johann Heinrich Grotjahnilt Tartu Jaani koguduse meetrikaraamatus. Trükis ilmus monoloog 1902. ...
Liivi sõjast Põhjasõjani I Liivi sõda 1. Põhjused ja eeldused. Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdu...
1620 Eesti rahvaarvu hinnatakse vähem kui 100 000-le 1629 Altmargi vaherahuga loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad Rootsile 1629 Ametisse astus kindralkuberner Johan Skytte 1630-ndad Maad hakati uuesti kasutusele võtma, talupoegade elukohavahetus 1630-ndad Saarlaste elanikkond moodustab eestlastest 25% 1630 Luuakse Tartu Akadeemiline gümnaasium 1631 Avatakse Tallinna gümnaasium (Hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) 1632 15. oktoober Avatakse Tartu Ülikool 1632 Gustav II Adolfi surm 1634 Johan Skytte kutsutakse tagasi 1637 Heinrich Stahl koostab esimese eesti keele grammatika 1638 Joachim Jheringi ametiaja algus 1642 Väärusuga seondatud Pühajõe mäss 1642 Tartu Ülikoolis alustab õpinguid Eesti rahvusest Johannes Freyer. 1645 Brömsebro rahuga liideti Rootsi aladega Saaremaa 1645 Eestimaa kuberneri Gustav Oxenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris sunnismaisuse ja pärisorjuse Põhja-Eestis. 16...
ISESEISEV TÖÖ ROOTSI AJA KOHTA Ülesanne nr.1 Loetle, milliste , kelle vahel ja millal sõlmitud lepingutega läks praegune Eesti ala Rootsi riigi koosseisu. (nõutud min 4 lepingut) (Punkte annab õigete aastaarvude, lepingute sõlmimise kohtade ja lepinguosapoolte nimetamine, kokku 16 p) 1. 1583.a – Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, mis kinnistas Põhja-Eesti kuulumise Rootsile. 2. 1629.a – Altmargi vaherahu, Rootsi ja Poole vahel, millega Rootsile läks ka Liivimaa (Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti) 3. 1645 – Brömsebro vaherahu Rootsi ja Taani vahel, millega Rootsile läks Saaremaa. 4. 1660 – Oliwa rahu Rootsi ja Taani vahel, millega viimane loobus lõplikult Liivimaast; ühtlasi läks Rootsile Ruhnu saar. Ülesanne nr.2 Vasta küsimusele esitatud andmetest lähtudes. Millega seletada Eesti rahvaarvu suurt kõikumist Rootsi ajal? Nimeta konkreetsed põhjus ed iga ajavahemiku kohta! ( nõutav min 2 põhjust iga ajavahemiku...
Eesti rahvalaul ja rahvapillid Rahvalaul Rahvalaul jaguneb: 1) Vanem ehk regivärsiline rahvalaul ehk runo (kuni XVIII sajand) 2) Uuem rahvalaul (alates XVIII saj lõpp, domineerivaks XX sajandi keskel) Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon) ...
Tema filosoofilistes vaadetes ühilduvad epikuurlaste ideoloogia, stoik, platonliku akadeemia mõjutused, millest täielikult ei pooldanud ta aga ühtegi. Peale eri stiilide rakendas Cicero oma kõnedes toonimuutusi, kasutas vaheldumisi paatost ja nalja, kirglikku ja eraooletut väljendusviisi. Võib öelda, et Cicero on saanud kõnekunsti sümbloiks. Kuldse ajajärgu lüürika Kuldsel ajajärgul lõi Roomas õitsele omapärane armastusluule liik - eleegia ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt. Just armastuses näeb eleegia elu peamist sisu. Tavaliselt kirjeldatakse eleegiates isiklikke kogemusi ning elusündmuseid, armunu kannatusi, südamevalu rmastatu truudusetuse pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist
EESTI AJALUGU ROOTSI AJAL(16291721) SOFIA KARAJEVA Puhja Gümnaasiumi 10.klassi õpilane 30.04.2013 Halduskorraldus · PõhjaEesti Eestimaa kuberm.(Pärnu ja Tartu mk.) · LõunaEesti ja PõhjaLäti Liivimaa kuberm. · Saaremaa (1645) säilitas eriseisundi · 1660. aasta Oliwa rahu Ruhnu saar · Kindralkuberner kõrgeim valitsusametnik Rüütelkonnad · Eestimaa rüütelkond · Liivimaa rüütelkond · Saaremaa rüütelkond · Maapäevad Liivimaa ordumeister, Riia peapiiskop ja vasallid, 3. a järel · Maanõunikud (12, Saaremaal 6) eluaegne amet · Rüütelkonna pealik · Liivimaal maamarssal Kohtuvõim · Adraja sillakohtunikudtp. pagemine, väiksemad kuriteod · Meesja maakohtudtp. jt. mitteaadlikke süüasjad · Eestimaa Ülemmaakohus, Tallinnas Liivimaa Õuekohus, Tartusraskemad kuriteod ja aadlikke süüasjad · Rootsi kuning...
loomi. · Seejärel määriti keha õlidega ning mässiti valgetesse Reljeefkunst- madalreljeef (obeliskide peal, templite seintel) linadesse. Maalikunst- kujutati hauatagust elu. Pinnakunst=maal+reljeef · Muumia viidi paadiga Niiluse läänekaldale · Järgnes nutulaul hauakambri juurde 16. Loetle ja iseloomusta Mesopotaamia esimesi rahvaid · Looma ohverdamine Sumerid- elasid 4. at lõpus, 3. at eKr Mesopotaamia lõunaosas. · Muumia asetati sarkofaagi ja suleti hauakambrisse Jalgratas, põlluharimine, kiilkiri, vasest tööriistad, linnriigid, · Muumiale pannakse ka surnumask, siseelundid purkidega veovanker.
Paide Gümnaasium Mida andis antiikkirjandus Lääne kultuurile? Referaat Eneli Väli 10h Paide 2009 Sisukord Referaat......................................................................................................................................1 Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................4 ...................................................................................................................................................5 Vanakreeka kirjandus.......
Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Müüdi mõiste pärimuslik kujutelm maailma ja inimese, kultuuri, loodusnähtuste tekkimisest, seda põhjustanud üleloomulikest olenditest: jumalatest, muinaskangelastest jt. Eleegia - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. Eleegia on üks antiiklüürika kolmest põhivormist. Eleegiat viljelesid näiteks Tyrtaios, Archilochos ja Solon. Jambograafia - hõlmab poleemilisi, pilkelisi ja pahesid piitsutavaid luuletusi, mis pärinevad antiikkirjanduse varasalvedest, kuuludes zanriliselt antiiklüürika alla. Jambograafia rajajaks peetakse Archilochost. Meelika - üks antiikkirjanduse esimesi tähtsamaid vorme
ESIAEG Hominiidid inimlaste sugukond. Eesti esiaja lõpul o Irdmuistised tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted Eesti ajalugu jaguneb: jne. o Eelajalooline aeg: o Kinnismuistised Kiviaeg, pronksiaeg, asulakohad, linnused, rauaaeg (vanem, keskmine, kalmistud jne. noorem ja hilis). Kirjalikud allikad: o Ajalooline aeg: o Breemeni Adami kroonikad o Hendriku Liivimaa Keskaeg, varauusaeg, kroonika uusaeg, lähiajalugu. o ...
19. Vana-Egiptuse matmiskombed? Matuserituaalide keskse osa moodustas surnukeha mumifitseerimine selle spetsiaalne töötlemine parema säilimise tagamiseks. Hauapaigad asusid üldiselt läänekaldal ja matuserituaalide hulka kuulus muumia toimetamine paadiga üle jõe idast läände. Hauakambri juures ohverdati loomi, asetati linasesse riidesse mähitud muumia sarkofaagi ja suleti hauakambrisse. Riituste juurde kuulus naiste vali nutulaul. Talitus lõppes peiedega haua juures. Hauakamber pidi kindlustama lahkunu häirimatu elu surmariigis. Hauakambrisse pandi kaasa lahkunu kujusid, mis asendaks muumiat, kui too hävima peaks. Maalingud hauakambri seintel kujutasid stseene lahkunu elust, et tagada selle jätkumine ka pärast surma. Nii sarkofaagile kui ka hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. 20. Vaarao Ehnatoni usureform?
A J A L O O K T PÕHJASÕDA 17001721 o Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi lõpuks avanes neile soodne olukord: Venemaa ja Poola suhted olid paranenud ning Rootsi liitlased Inglismaa, Prantsusmaa ja SaksaRooma keisririik olid seotud omavaheliste probleemidega. Rootsi siseolukord polnud kiita näljahäda oli riiki tabanud ning 1697 suri kuningas Karl XI. Uus kuningas Karl XII (15a.) oli küllalt kogenematu. Osa Eesti ja Liivimaa aadlist ajas vaenulikku poliitikat, olles valmis tunnistama Poola kuningat. 1699....
linnriigid ning rajas suurriigi. Semiidid. · Hauatagune elu oli ainult siis, kui olid peetud matuserituaalid · Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr- kuningas Hammurapi · Talitluse juurde kuulus ka naiste nutulaul ja lõppes peiedega vallutas Mesopotaamia ja rajas suurriigi.Lasi koostada seadustekogu. · Maalingud seintel kujutasid stseene lahkunu elust · Assüüria impeerium 934-609 a eKr pealinnadeks Assur ja Ninve,
Albert Kivikas Albert Kivikas sündis Viljandimaal. Ta õppis Vastemõisa ministeeriumikoolis, Viljandi kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja ...
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Haridusteaduste instituut Essee Sõja kujutamine Eesti kirjanduses Eesti kirjanduse ajalugu FLKU.05.090. Koostanud ... Juhendaja Janek Kraavi MA Tartu 2016 Pole olemas midagi laastavamat kui sõda. Aastatuhandeid on sõda olnud kui restartnupuks inimkonnale. Sõda langetab inimese looma tasemele, kus me peame õppima, kuidas olukorra ning keskkonnaga kohaneda. Me peame kõrvale heitma kõik enda eelnevad teadmised ja oskused ning keskenduma vaid ühele aspektile – ellujäämisele. Sõda on ka üks enam kajastatud teemadest kirjanduses läbi ajaloo, ilmselt põhjusel, et see on niivõrd aktuaalne. Sõja kohta on tohutu hulk materjali, mida kirja panna ning ilmselt ei lõppe sellel teemal arutlemine veel pikaks ajaks. Kestavad ju sõjad ka tänapäeval. Mitt...
Stefan Batory-oli 15711576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas; Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina, ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Antonio Possevino-paavsti saadik, vastureformatsiooni kuulsamaid misjonäre; 1582. aastal aitas Possevino sõlmida Jam Zapolski rahulepingut, millega Poola sai võimu kogu Liivimaa üle; Possevino toetas eriti Tartu seminari tööd, mida ta pidas täielikult enda looduks ja mida ta ka külastas. Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; e...
17. sajand Rootsi aeg I Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal Halduskorraldus. Nagu enne, nii ka nüüd jäi Eesti ala jagatuks kahe kubermangu vahel. 1. PõhjaEesti neli maakonda (Lääne, Harju, Järva ja Virumaa), mis olid Rootsi kätte läinud juba Liivi sõjas, moodustasid Eestimaa kubermangu. 2. Poolalt vallutatud aladest, LõunaEestist ning PõhjaLätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu Pärnu ja Tartu maakonnad, mis olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad, hõlmates kogu LõunaEesti mandriosa. 3. Saaremaa, mis liideti Rootsi valdustega alles 1645. aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu, säilitades aga edaspidi teatud eriseisundi. Erinevalt teistest maakondadest oli Saaremaal oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus (konsistoorium) ning Eesti ja Liivimaast erinev mak...
Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu. Johan Skytte oli Rootsi ühiskonna ja riigitegelane, Liivimaa kindralkuberner, Tartu Ülikoo...
Sellega jäi Rootsi vastu ainsana sõdima Venemaa. Venekate idee oli võimalikult palju hävitada, et rootslased enam seda maad ei tahaks v et neil poleks ühtegi pidepunkti vms. Nt 1708 lasti Tartu linn õhku. (puudub seetõttu keskaegne keskus). Inimesed küüditati Venemaale Vologda linna. Sama saatus ka Narva ja Valga elanikke. Lätist Alusne. [Käsu-Hans kirjutas ,,Oh, ma vaene, Tartu linn", kus räägib, mis toimus, ja kurab linna kurva saatuse üle. Luuletus. Pigem nagu nutulaul. Seda peetakse ka esimeseks eestlase kirjutatud luuletuseks.] Rootsi viis väes Ukraina aladele ja loodeti abi Türgilt, et liit Vene vastu. See osutus aga valeks käiguks- 1709 võit venelastel Poltaava lahingus, pööras sõjaõnne nende poole. KarlXII koheldi Türgis kui vangi, alles 5a pärast sai pääsema. Vene võit seal andis võimaluse olukorda enda kasuks pöörata ka Eesti ja Läti aladel. Piirati Riiat ja Pärnut ja Tallinnat, e suuremad tugipunktid rootslastel
kuningas Susin ja kannab pealkirja ,,Armastus Laul". Sumerite hümnid on ülistuslaulud jumalatele. Eelkõige räägivad need inimese jõuetusest loodusjõudude suhtes. Hümnid ülistavad ka tänapäevalgi kehtivaid moraalinõudeid ning inimlikke väärtusi nagu ausus ja õigus ja headus jne. Sumeriti eeposed räägivad peamiselt jumalate ja pooljumalate kangelastegudest, üllatavalt palju on ka palju sarnaseid jooni piibliga. Oluline kirjandus sarn on nutulaul, need räägivad enamasti nende linnade hävingust ja suurim nende ,,Nutulaul Uri ärahävitamise" puhul. Suurim on ta mahult 450 salmi ja kui kunstilise väärtuse poolelt. Räägib jumalatest hüljatud linnast mida tabas õudne saatus kus tapeti kõik maha. Sumerite kirjandusest rääkides ei saa mööda minna kohtu protokollidest, mis aitavad mõista sumerite elu. Protokollid kandsid siukesi pealkirju nagu: Temalt varastati lehm. Võttis riided laenuks ja ei toonud tagasi
Miks oli vaja Liivimaale ülikoole rajada? Kuidas oli õppetöö korraldatud Tartu Ülikoolis? Et Rootsiga paremas ühenduses olla. Sarnaselt teiste Euroopa ülikoolidega. Neli teaduskonda: usu--, õigus-, arst- ja filosoofiateaduskond. Õppetöö ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Õpilasi sadakond, kümmekond professorit. 1687- rajati igasse kihelkonda talurahvakool, ametisse koolmeister Kes oli Käsu Hans? Eesti luuletaja ja kooliõpetaja, ta oli Puhjas köster. Käsu Hansu nutulaul 1714. Vaimuelu Vene aja alguses 18.saj levinud usuliste voolude võrdlused pietism hernhuutlus ratsionalism kelle hulgas levis? kirikuõpetajad rahvas tähtsamad põhimõtted, * vastu luteri kiriku * usuvagadus, * jutlused õpetlikud sh suhtumine süvendavale alandlikkus ja kõlblus, * kritiseerisid
On väidetud, et Homeros on pimedate laulikute elukutse üldnimetus. -Tema eeposed: Ilias: Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Odüsseia: Käsitleb Trooja sõja kangelase Odysseuse eksirännakuid ja kodusaarele Ithakale jõudmist. 13.Eleegia, jamb ja meelika Antiik-Kreeka lüürikas. - Eleegia on itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses kurb lugu, jutt. - Jamb on värsijalg, mis koosneb ühest lühikesest/rõhutust ja ühes pikast/rõhulisest silbist - Meelika jaguneb monoodiliseks ja koorimeelikaks. Monoodiline meelika poliitilised, sõja- , armastus- ja veinilaulud. Koorimeelika arenes Spartas. Palju alaliike: hümnid ülistuslaul jumalale, epiniikion ülemaaliste mängude võitjate auks, ood pidulik, ülev ja ülistav luuletus. 14. Antiikaja kuulsaim naislüürik
Muusika arvestus 1. Impressionism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering . Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi algus. Sai alguse 19. sajandil 90-ndail. Helilooja justkui maalib helidega; harmoonia väljus klassikalistes piiridest; muusikat iseloomustas pidev voolavus; selles muusikas puuduvad tugevad elamused, võitlus pinged; värske ja värviküllane; kõla ilu; heterofoonia - häälte paralleelne liikumine (mitme kordistatud ühehäälsus); polütonaalsus - mitme helistiku üheaegne kõlamine. Heliloojad: Claude Debussy, Maurice Ravel, Ottorino Respighi. 2. Neoklassitsism Euroopa kultuuriloos. Stiili periodiseering. Stiili tunnused ja iseloomulikud jooned. Heliloojad! Peale esimest maailmasõda tekkis neoklassitsism, olles vastukaaluks impressionismile ning romantismile. Põhimõtteliselt toimus klassitsismi taaselustamine. Iseloomulikuks jooneks on muusik...
Eesti kirjandusse tõi oodi K.J.P. (2) hümn - antiikkirjanduses pidulik laul, mis ülistab kangelasi või jumalaid, keskajal gregooriuse koraalil põhinevad stroofilise värsstekstigakirikulaulud, mida ennekõike seostatakse Püha Ambrosiusega. Hiljem kiituslaul, milles ülistati mingeid sündmusi, nähtusi või isikuid. 19. saj-l hakati hümnideks nim-ma pidulikke laule rahvuslikku ja riiklikku ühtsuse poolt. (3) eleegia - itk ehk nutulaul, ka ülekantud tähenduses - kurb lugu, jutt; on üks antiiklüürika kolmest põhivormist, eripäraks on värsiehitus, heksameetri korrapärane vaheldumine pentameetriga, mille tulemusena kujuneb kahest värsist salm: eleegiline distihhon (eleegiline kaksikvärss). Eleegia on tänapäeval lüürikazanr, mis tähendab nukrat ja leinameeleolulist luuletust. (4) epigramm - algselt värsivormis pealkirja hauakivil või mälestussambal, hiljem hakati
Johann Wilhelm Ludwig von Luce jätkas Hupeli ja piibli keelekasutust. Luce kirjutas üle 20 teose, nt eesti k 1788 "Juhhataja Piibli ramato sisse", 1818 "Nou ja abbi, kui vaesus ja nälg käe on". Luce kasutab rahvapärast, saaremaiste murdejoontega keelt - "Sarema Jutto ramat". Lisaks tegi kaastööd Beiträgele: esitas Saare murdeainestikku ja artikleid, sh Stahli "Hand- und Hauszbuchi" kohta. Luce oli eesti k õiguste kaitsja. 1. 18.saj lõunaeesti kirjakeel Käsu Hansu nutulaul. 17.saj oli Lä-Euroopas moes juhuluule. 18.saj algusest pärineb lõunaeestikeelne juhuluuletus Käsu Hansu nutulaul. Hans oli Forseliuse seminari lõpetanud eesti köster. Käsitleb Põhjasõja Tartu sündmusi 1704-08. Quandt andis välja I eesti k (lõunaeestikeelse) hernhuutliku lauliku 1741, millele on iseloomulik Lõ-Eesti keelekasutus, kuigi osaliselt on tekst kohmakalt tõlgitud ja sisu jääb arusaamatuks. Quandt pani Saksa vagade juttude tõlgetega aluse
Ajalugu I Eesti ala minek Rootsi võimu alla Mitu etappi -Esmalt Põhja-Eesti -1583: Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel -Teine Lõuna-Eesti -1629: Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel Varasem rootsi aeg kuni 1629. Sellel ajal ei olnud veel Saaremaa (1645, Brömsebro rahu, Rootsi ja Taani vahel) ja Ruhnu saar (1660, Oliwa rahu, Rootsi ja Poola vahel). Rahvastik Eesti aladel. *1550: enne Liivi sõda, 280 000 300 000 inimest *1620: 100 000 140 000 inimest -Langes: -Sõjad: Liivi sõda, Poola-Rootsi sõda -17. sajandi alguses nälg: 1601-1603, ikaldus -75% taludest olid tühjad, eriti Harjumaal ja Kesk-Eestis; kõige vähem puudutas sõda Saaremaad *1695: 350 000 400 000 inimest -Tõusis: -Loomulik iive positiivne -Sisseränne: elati eestlastega koos, assimileerusid, võtsid omaks eesti kultuuri ja kee...
Sellel ajal tegutsevad juba prohvetid a Saul jääb ilma enda sellest sest ta ohverdas. Peale teda saab võimule taavet ja vallutab palestiina ja teeb pealinnaks ja tema poja salomoni aeg on rahu aeg(saluomin taaaveti poeg). Peale saalomoni surma kaguneb see kaheks riigiks põhjariik ehk iisrael ja lõunariik ehk juuda. 1948 luuakse kaasaegne iisreali riik. Tanak(h) Judaismi pühakiri T-toora-käsk (1.-5. Mooseseraamat) N-nebiim-prohvetid K-ketubiim-kirjad, ülemlaul ja nutulaul jms. Heebrea keeles. Pika aja jooksul kirja pandud inimeste poolt. Tslmuf-toors kommentssr. Selle on koostanud rabi. Rabi on juudi õpetlane. Juudi ja Iisraeli rahva lugu. Need lood peavad aitama mõista inimesel inimeseks olemaist. Sünagoog-juutide pühakoda. Sünagoogides käis jumalateenistus läbi jutluse. Seal loeti doorat. Sünagoog-kultuuri keskus ja värki ja asjad. Juudi jaoks on väga tähtis kodu ja perekond. Kõige tähtsam on sabati pidamine algab reede päikese loojangust
pika aja kestel tiheda seose laulu traditsiooniliserütmilis-meloodilise tüübiga ja tema ettekandmise laadiga. eleegia flöödisaade, distihhionidest koosnenud luuletus, algselt kaebelaul, hiljem mitmekesise sisuga epitalaamion säilitas hulga folkloorseid motiive (jumalagajätt neiupõlvega; peigmehe ja mõrsja ülistamine) partheneion tütarlastekoorilaul, neiulaul treen(os) itk, leinalaul, nutulaul surnu juures; hiljem arenes sellest koorilüürikaliik hüporheem tantsulaul koori esituses keelpilli saatel; algselt Kreeta sõjatants enkoomion inimestele või jumalatele pühendatud kiidulaul või -kõne; lauldi pidulikus 17 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0803851.html 18 http://www.infoplease.com/ce6/people/A0839079.html 13 Kristel Lepik
AJALOO OLÜMPIAAD ROOTSI AEG Rootsi kuningaks oli 1611.aastast Gustav II Adolf. Halduskorraldus: Esialgu ei moodustanud Eesti ala veel ühtset tervikut. Põhja- Eesti kuulus Rootsi kuningriigile Liivisõjast ja seda ala kutsuti Eestimaa kubermanguks. Selle alla kuulusid 4 maakonda- Läänemaa, Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa. Lõuna-Eestist ja Põhja-Lätist sai Liivimaa kubermang, kubermangu keskusega Riias. Eesti aladelt kuulusid sinna Pärnu ja Tartu maakond. 1629.aastal sõlmiti Altmargi rahu, millega andis Poola kõik Väina jõest põhjapool asuvad alad Rootsile. Saaremaa liideti Rootsi riigiga 1645. aastal Brömsebro rahuga, mis sõlmiti Taani riigiga. Saaremaa kuulus edasi formaalselt Liivimaa kubermangu, aga säilitas teatud laadi eriseisuse. (Seal oli oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem) Ruhnu oli viimane Eesti ala, mis liideti Rootsi riigiga 1660. aastal Oliva rahuga. Varem kuulus Ruhnu Kuramaa piiskopkonnale. Roo...
harilikult pärast näitlejate eemaldumist. Tragöödia lõpposa pärast viimast stasimoni oli eksodos ("väljaminek"); selle lõpul lahkus koor lühikese laulu saatel orkestralt. Epeisodionides ja exodoses võis esineda näitleja dialoog koorüfeega (koori juhiga), samuti kommos ("löömine", harilikult vastu rinda leina või kurbuse märgiks); kommos näitleja ja koori ühine lüüriline laul, mis oli sageli tragöödia traditsiooniline nutulaul, itk (trenos). Kooripartiid olid struktuurilt stroofilised: stroofile vastas antistroof, neile võisid järgneda uued stroofid ja antistroofid teistsuguse struktuuriga. Vaheaegu (antrakte) nüüdisaegses mõttes atika tragöödias ei olnud. Mäng kulges katkematult ja koor ei lahkunud tegevuse ajal peaaegu kunagi mängukohalt. Sellistes tingimustes võis tegevuskoha muutmine näidendis või tegevuse viimine pikale ajavahemikule mõjuda häirivalt. Varane tragöödia
kuulsas lõunaeestikeelses nutulaulus Tartu linna hävitamise pärast 1708. aastal. See on tähelepanuväärne kirjandusteos, mis koosneb 32 salmist ja kus korratakse aina ahastavat rida: Oh! Ma vaene Tardo liin! Et Rootsile lojaalseid isikuid leidus Eestis veel ka pärast maa tegelikku minekut Venemaa kätte 1710. aastal, tähendab muuseas seegi, et Käsu Hansu nutulaulu vanim säilinud ümberkirjutis pärineb 1714. aastast. Nutulaul levis suuliselt mitmel pool Lõuna-Eestis ja asub seega rahvaluule ja kirjanduse vahepeal, kaldudes siiski pigem viimase poole. Autoril on ilmselt olnud 17 mõningaid kirjanduslikke eeskujusid (17. sajandi lõpul sai eesti keeles kättesaadavaks Jeruusalemma hävitamise lugu). Seltskonnaelu Valgustusajastu iseloomulikuks jooneks oli mitmesuguste klubide, seltside ja ringide
Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eellugu 1167. a. pühitseti Eestimaa piiskopiks munk Fulco Prantsusmaalt. Kompromissitu võitlus ristiusu vastu oli tingitud tema vägivaldsest usu pealesurumisest. 1143. a. rajati alistatud lääneslaavlaste alale Lüübeki linn, mis õhutas sakslaste liikumist itta. Läänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal (kaubakeskus). Sealt suunduti Venemaa linnadesse. 1148. a. paiku tuli augustiinlaste ordu koolihärra Meinhard Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. a. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus. Viimast pakuti liivlastelegi kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma. Mõned liivlased lasid end ristida, k.a. Toreida vanem Kaupo. 1191. a. suvel läkitas Meinhard Theodorichi Eestimaale misjonitööd tegema. Peagi said liivlastele selgeks sakslaste tõelised plaanid. Pärast Me...
Kanti hoolt jumala kujude eest ja ohverdati jne. Elu peale surma: · Usuti et jätkas sama tööd, kui eluajal Töötajad töötasid Ülikud nautisid rikkust Vaarao valitses allilma Osirisena ja mõistis kohut · Surmajärgne elu ootas vaid neid, kes olid ära saadetud korrektselt Mumifitseeritud Matusekambri juures ohverdati loomi Linasesse riidesse asetatud muumia asetati sarkofaagi Matusekamber suleti Naiste vali nutulaul Peied haua juures Pandi kaasa lahkunu kujukesi, mis asendaks vajadusel muumiat Seintel stseenid lahkunu elust Seintel ja sarkofaagil loitsud, mis juhendasid surnuuriiki minekut ja tutvustasdi käitumisreegleid Hiljem pandi kaasa surnute raamat (valitseja ja tema alamate elulugu ja surmajärgsus) · Vana riigi ajal oli kohane vaid vaaraole ja ülikkonnale, hiljem ka testele · Kulutused jõukohased vaid ülemkihile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
