154937HAAB Organisatsioon ja juhtimine I kodutöö Juhendaja: Tiina Randma-Liiv Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Mõiste organisatsioon.............................................................................................................4 2. Agora DC OÜ..........................................................................................................................5 3.Organisatsiooni struktuuriline ülesehitus.................................................................................6 4.Väliste faktorite mõju organisatsioonile..................................................................................6 5.Agora DC OÜ ja erinevate koolkondade tunnused.................................................................
palju Kreekalt. Nii sai kreeklaste jumalast Zeus roomlaste Jupiter, Poseidonist Jupiter jne. EHITUSKUNST Ehituskunst oli ornamendi keskne. Oluliseks materjaliks olid savitellised. Neid liideti vulkaanilise tuhaga ning vormiti asfaldi seguga ehk rooma betooni seguga. Esinduslikumad hoone kaeti ka marmoriga. Marmor sai Roomas esinduslikuse tähenduse. Näide “Rooma Foorum” (all linn, turuplats) on maailmas linna väljakute ideaaliks. Kreekas oli ülalinn Akropol ja alllinn Agora ehk turuväljak. Ülalinnas olid ainult templid ja elasid nn. jumalad ning alalinna majad olid hajevil ja kaootiliselt ehitatud. Rooma ülalinnas Kapitooliumis oli rohkem administratiivseid hooneid ja seal oli ilmalikum elu kui Kreekas. Alllinnas Foorumis olid ehitised ja majad kompaktsemalt ja tihedamalt. Linnade jagunemine toimus ka hiljem ala- ja ülalinnaks. Näiteks meie enda Tartu linn, kus Toomkirik oli üla linn ning Raekoja plats alllinn. . Rooma triumfikaar on roomalikkus
· Ugly (in a culture that highly prized physical beauty) Four sources for his life and philosophy: - Xenophon (Conversations with Socrates); - Plato (Dialogues); - Aristophanes (The Clouds); - Aristotle (various references in his philosophical works) · Irony: originally referred to lying, only after Socrates did it come to have the meaning that it has today. Xanthippe- bad temper, Socrates wife · Taught in the Agora (marketplace) · Taught in the aristocratic youths of Athens including Plato and Alcibiades · Claimed to consult his daimon when he needed the answer to some question Was put on trial for introducing new gods and corrupting the young. (280-220 people found him guilty, 340-160 people asked Apology) Dialectics According to Aristotle, Zeno of Elea was the first dialectician (reductio ad absurdum)
näol ja seetõttu vältiv käitumine süveneb ning kaldub korduma. Siis tekibki foobia, mida elu eest välditakse. (Bourne 2007: 69-70) 5 1.3. Foobiate klassifikatsioon Kaasaegne psühhiaatria tunneb kolme hirmude põhigruppi: 1. Lagedakartus 2. Suhtlemiskartus 3. Spetsiifilised (üksikud) hirmud, mis jagunevad viide alagruppi (Haiguslikud... 2002: 12) Lagedakartus ehk agorafoobia tähendab otsetõlkes hirmu turuplatsi (agora) ees. Laiemas mõistes kardab selle foobia all kannataja, avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti selliseid, kust pole kerget taganemisteed. Kardetud situatsiooni iseloom on kannatajatel erinev, mõned kardavad rohkem lagedaid kohti, kus on vähe inimesi, teised tulevad paremini toime pimedas või siis, kui neil on kaasas usaldusväärne inimene. Ka hirmu suurus on erinev: paljud elavad üle paanikahooge või paanikaga sarnanevaid tunnuseid, teised mitte. Nii või teisiti, lagedakartuse all
Daemonofoobia, demonofoobia - hirm deemonite ees. (vt hadefoobia, etc) Dessidofoobia, detsidofoobia- hirm otsustamise ees. Defekaloesiofoobia- hirm valusa roojamise ees. (vt rpo-, koprastasofoobia) Deipnofoobia- hirm lunatamise ja lunalauavestluse ees. Dekstrofoobia- hirm paremal pool asuvate asjade ees. (vastandt sinistrofoobia, etc) Dementofoobia- hirm vaimuhaiguse ees. (ka maniafoobia) Demonofoobia, daemonofoobia - hirm deemonite ees. Demofoobia- hirm rahvahulkade ees (ka enohlofoobia, vt agora-, ohlofoobia) Dendrofoobia- hirm puude ees. Dentofoobia- hirm hambaarstide ees. Dermatofoobia- hirm nahavigastuste ees. Dermatofoobia , dermatopatofoobia , dermatosiofoobia- hirm nahahaiguste ees. Diabetofoobia- hirm suhkruhaiguse ees. Didaskaleinofoobia- hirm koolimineku ees. Dikefoobia- hirm igusemistmise ees. Dinofoobia[1]- hirm peaprituse ees. (vt illngofoobia) Dinofoobia[2]- hirm veekeeriste ees. (vt hdrofoobia) Diplofoobia- hirm topeltngemise ees. Dipsofoobia- hirm joomise vi alkoholi ees
tehnikad, mustafiguuri tehnika asemel punasefiguuri tehnika, hakatakse end vabalt liigutama · Klassikaline skulptuur- skulptuurid palju loomulikud, skulpuur vaadeldav erinevadest külgedest, kasutusele tuli pronksivalamistehnika, kulla- ja elevandiluu tehnika (krüselefantiintehnika), uue tehnikana alasti naine, üleminek idealismilt realismile · Arhitektuur- templid, Zeusi tempel, Poseidoni tempel, Agora turuplats · Klassikaline tragöödia- Aichylos, Sophokles, Euripides; esimese näitleja sisse toomine ditürambi (tekkis kõne näitleja ja koori vahel), Aishylose loomingus said müüdid uue sisu, Sophokles kujutas inimese nii nagu nad olema peaksid, Euripides nii nagu nad on · Kreeka komöödia- ametlik tunnustus hiljem kui tragöödial, paljud said nime koori riietuse järgi, kasutati täielikku pilkamis- ja
Selgitatud on erinevaid ravimeetodeid ning rõhutatud on just seda, et 21. sajandil pole foobiaohvritel enam mingit vajadust oma probleemiga üksi jääda. ,,Haiguslikud hirmud" (2002:13) põhjal võib öelda, et kaasaegne psühhiaatria tunneb kolme hirmude põhigruppi: 1) lagedakartus 2) suhtlemiskartus 3) spetsiifilised (üksikud) hirmud, mis jagunevad viide alagruppi Lagedakartus ehk ,,agorafoobia", phobus agora, tähendab otsetõlkes hirmu turuplatsi ees. Laiemas mõistes kardab selle foobia alla kannataja avatud, avalikke või rahvarohkeid kohti, eriti slliseid, kust pole kerget taganemisteed. Lagedakartus on suhteliselt levinud tervisehäire. Selle all kannatab umbes 4% naistest 2% meestest. Enamikul juhtudel avaldub see esimest korda pärast 20. eluaastat. Paljud asjatundjad eraldavad kahte haigusvormi: lagedakartus ilma paanikahoogudeta ja lagedakartus, millega kaasnevad paanikahood
Kasutati ka palju krüselefantiintehnikat kulla ja elevandiluutehnikat. Uue motiivina kunstis alasti naine (nt Aphrodite). Uus areng ka reljeefskulptuuris. Kujud saavutasid peagi suurejoonelise liikumisvabaduse. Üleminek idealismilt realismile. Jumalakujud muutusid rohkem inimsarnasteks. Arhidektuur: tempel endiselt juhtival kohal. Loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: Poseidoni tempel, Zeusi tempel. Hoogsaim ehitustegevus Ateenas. Üks klassikalise ajastu pärandeid on Agora turuplats. Klassikaline tragöödia: Aischylos, Sophokles, Euripides. Tekkimine seotud ditürambidega (Dionysost ülistavad kiituslaulud). Otsustavaks pöördeks esimese näitleja sissetoomine ditürambi ettekandesse. Tekkis nö dialoog koori ja näitleja vahel. Kasvas näitlejate tähtsus ja suurenes näitlejate arv. Uudselt tõlgendas traditsioonilise mütoloogia kujusid tragöödias Aischylos. Tema loomingus said vanad müüdid uue sisu. Kõik maailmas pidi tema vaadete kohaselt alistuma
võiksid osaleda linnriigi otsuste tegemisel aristokraaditega täieõiguslik määral, Kolmas hopl faalanks pidi ühendama kodanikkonda, vajas harjutamist ja treenimist, ettevalmistusi, ei saanud olla väga põhjalik, aga mingisusgune ühistegevus pidi olema enne sõjakäiku ja see pidi konsolideerima kodanikkonda, looma ühtsustunnet. Poliitiline pool Igas kreeka linnriigis oli rahvakoosolek agora, kogunemine. See agora koondas kõiki kodanike, kuidas kodakosnsu oli määratletud see võis erineda eirnevates linnriikides,tundub et normaalne tüüpiline oli see et kõik vabad põlismehed olid kodanikud ja osalesid seal. Rahva koosoleku otsus oli tüüpiliselt lõplik. Aristod moodustasid juhtiva poliitilise grupi, juhtroll oli nende käes, oli ühendatud linnriigi nõukogus bule(Nõu), olid igas linnriigis olemas. Me teame arhailiselt perioodist
teisal aga loeti kodanikeks tõenäoliselt kõiki kohalikku päritolu vabu mehi. Nõukogus ja rahvakoosolekul otsustatu täideviimiseks valiti rikaste ja suursuguste seast igal aastal riigiametnikud. Poliseid tekkis Kreekas ja kolooniates sadu. Enamasti olid nad üsna väikesed mõne tuhande elanikuga ja seega u. 1000 kodanikuga polis oli juba arvestatav jõud ja nende keskused ei ületanud tavaliselt väikelinna mõõtmeid. Linnas olid pühamud, koosolekuplats (agora) ja sageli ka kindlus mäekünkal (akropolis). Linnad ise olid mõnigi kord kindlustamata. Suurematest linnadest kujunesid aga rahvarohked ja vahel ka müüriga ümbritsetud asulad, mille elanikkond küündis arhailise perioodi lõpuks juba paljudesse tuhandetesse ja kus põlluharijate kõrval asus järjest rohkem käsitöölisi ning kaupmehi. Viimaste ühiskondliku staatuse kohta on andmete puudusel raske midagi
annaabi.ee 
