· Aastatel 1714 1721 · Umbes 30 km peterburist, Peterhofi linnas · Venemaa Versaille's Peter 1. inspiratsioon · Üle 5000 töölise · Arhidektid: Leblond, Michetti, Zemtsov jt. · Avati ametlikult 1723 aastal · Loss on hiljem ka ümberehitatud Loss · Pärast Peeter I surma hüljatud · Teise terrassi serval · Barokkstiilis palee sise- ja välis kujundus · Palees: Hiina kabinet, valge söögituba, Peeter I kabinet, troonisaal, maaligalerii jt. esindusruumid. · Troonisaal punased sametkardinad, parkettpõrand ja tsaariperekonna portreed. · Kesksaal 368 itaalia 18saj kuntsniku P. Rotari maalitud portreed · Peeter I kabinet säilinud nii nagu oli algselt kujundatud. Pargid · Esitab läbi kahe sajandi esinenud aristokraatia moodi · Üheksa parki · Alumine park 102 ha, 150 purkkaevu (100 000 l) · Ülemine park korrapärase
Fassaadi ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Chambord'i loss Fontainebleau loss Fontainebleau on lossikompleks mis asub 60 km Pariisist. Kui päikesekiired langevad läbi akende galeriisse, siis on tulemus meeliülendav. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Troonisaal on kõige meeldejäävam ruum Napoleoni eluruumidest. Tänapäeval on Fontainebleau loss pühendatud Napoleoni mälestusele. Fontainebleau loss Napoliooni troonisaal ja peeglite saal Château d'Amboise Kuninglik Château d'Amboise on paksult täis Prantsusmaa ajalugu. Tänapäeval on säilinud umbes viiendik kunagisest Charles II ajastu hiilgusest. Amboise' lossi Püha Hubertuse kabelis asub Leonardo da Vinci haud.
Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Võlv Kuningas Assurnasirpali Arhitektu palee troonisaal ur Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist,
Egeuse arhitektuur ja kujutav kunst Koostaja: Knossos Aerofoto Phaistos Aerofoto Knossos Phaistos Knossos. Rekonstruktsioon Knossos. Põhjapoolne sissekäik Knossos Pühad sarved Knossos. Piilarihall Knossos. Toiduladu Phaistos. Suur trepp Troonisaal Vann "Pariisitar" Jumalanna madudega Jumalanna madudega Sarkofaag Hagia Triadast Merestiilis vaas Knossosest "Kamarees# stiilis vaas Phaistosest Phaistose ketas Kalur Thera saarelt Seinamaal Thera saarelt Mükeene rekonstruktsioon Mükeene Mükeene. Atreuse varakamber Tiryns. Tsitadell Tiryns Kükloopilised müürid Mükeene jumalanna
ANTIIKAEG 1. KREETA-MÜKEENE Keskuseks Egeuse meres asuv KREETA saar. Puuduvad kaitseehitised, leitud vaid paleesid ja megarone. Miks ?! Tuntuim KNOSSOSE palee - legendid Minotaurusest, Theseusest/ Ariadnest Labürint= kaksikkirveste maja Elanikke võis olla 600-1000 Palee paikneb mitmel tasapinnal ning koosneb siseõuede ümber paigutatud ruumidest. Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses) · Väljast lihtsad, seest rikkalikud alabasterfriisid, freskod. KULD !!!! Atreuse varakamber....
·lineaarkiri A ·lineaarkiri B Lineaarkiri-A. et.wikipedia.org/wiki/Lineaarkiri_A Lineaarkiri-B. http://et.wikipedia.org/wiki/Lineaarkiri_B KNOSSOS Korrapäratu põhiplaaniga Ehitatud labürindina 2-3 korruseline Lossi keskel asus suur siseõu Kindlustamata, puudus kaitsemüür Knossos Müüriharjal stiliseeritud sõnnisarved Knossos Vaade Knossosele Knossos KNOSSOS Troonisaal http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Megaron www.sandrashaw.com/AH1L13.htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all.
·lineaarkiri A ·lineaarkiri B Lineaarkiri-A. et.wikipedia.org/wiki/Lineaarkiri_A Lineaarkiri-B. http://et.wikipedia.org/wiki/Lineaarkiri_B KNOSSOS Korrapäratu põhiplaaniga Ehitatud labürindina 2-3 korruseline Lossi keskel asus suur siseõu Kindlustamata, puudus kaitsemüür Knossos Müüriharjal stiliseeritud sõnnisarved Knossos Vaade Knossosele Knossos KNOSSOS Troonisaal http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOS Megaron www.sandrashaw.com/AH1L13.htm MEGARONI PÕHIPLAAN http://web.zone.ee/marjukodukas/Egeuse.pdf KNOSSOSE AEROFOTO KNOSSOS Palju ruume Troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid, isegi vannitoad. Tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Väljakaevatud terrakotast kanalisatsioonitorustik kõnnitee all.
Tirynsi linnamüür massiivsetest kividest arvatakse, et need ehitasid kükloobid (ühesilmsed suured koletised) läbimõõt väga suur Knossose palee suured ruumid palees oli olemas kõik, mida oli eluks vaja. teatriväljak laoruumid-annavad mõista, et võis olla vahetuskeskuseks troonisaal eluruumid esindusruumid vannitoad oma aja kohta eksisteeris väga kõrgel tasemel kanalisatsioon kasutati mitmeid korruseid läbivaid valguskaeve. nagu kõik muugi on ka freskod koopiad ,,akrobaadid sõnniga" ,,liilia prints"nr2. ,,kaks poksivat poissi" ,,pariisitar" ,,oliivikorjajad" / ,,viljalõikajad" / (,,sõja teema") Skulptuurid ,,Preestrinna" ,,kaheksajalavaas kreetalt"
Seega külastaja ei aimagi väljaspoolt lossi vaadates interjöörilahenduste külluslikkust – raske on leida ühtegi pinda ilma pilti- või figuraalehiseta. Ludwigi magamistuba on iseäranis toretsev, seal on gooti stiilis efektsed graveeritud tammepaneelid ja A. Spiessi maalid fragmentidega Tristani ja Isolde legendist. Elutuba on pühendatud luigerüütel Lohengrini legendile, mida illustreerivad Hauschildi gobeläänid. Kaks kõige suurejoonelisemat ruumi lossis on troonisaal ja lauljate saal. Esimest ümbritsevad uhked bütsantsi arkaadid; paraku jäi troon, mis pidi tulema ruumi keskpunkti, tegemata. Lauljate saalis on laepaneelid kaunistatud motiividega zodiaagimärkide vallast. Need ruumid lasid Ludwigil astuda ajaloolistesse rollidesse, nagu Lohengrin, keset ümbruskonda, kus „kujutlusvõime on tooraineks, millest luuakse reaalsust“ – Walt Disney tähelepanek; lossi vaade põhja poolt meenutab Disneylandi embleemi.
ebasümmeetriline ning keerukas oma põhiplaanilt. Inimene, kes oli hajunud looduses elama, see võis kiiresti nendes ruumides ära eksida. Sellest eksimuse kartusest hakati rääkima lugusid ja legende, kuidas seal labürindis elab üks koletis härg paneb kõik eksijad nahka ja üks kavalpea läks sinna lossi koos lõngakeraga, mida ta enda järel lahti arutas ja välja tulles lõngakera edukalt kokku keris, ning sai oma suurte tegudega lossis hakkama. Selles lossis oli ka uhke troonisaal, sammassaalid, rohkesti vaateterasse ja isegi vannitube, mis oli kaunistatud delfiinide ja muude merekaladega. Kuna lossis olid vannitoad, siis seal oli ka veejuhtmestik, kust tuli puhas vesi ja kust voolas must vesi ära. Kuna loss oli mitmekorruseline, siis oli vaja valgust siseruumidesse. See küsimus lahendati selle läbi, et ehitati ,,Valguskaevud" ehk avad laes, mis läbisid läbi mitme korruse ja moodustasid nagu kaevu, mille läbi jõudis valgus isegi keldrisse. Selle lossi
Pierre-Paul Prud'honi kavandatud nn Rooma kuninga häll Napoleoni pojale. Väljavenitatud ovaali kujuline, toetub küllusesarvedest moodustatud jalgadele, jalutsus olev kotkas valvab und, peats kaarekujuline, sellel seisev kultusejumalanna Gloria hoiab baldahhiinrõngast. Külgedel antiikmütoloogia stseenid, mis ennustavad pärija suurt tulevikku. Alumisel pildil teine kuningapoja häll. Tasub tähele panna taotluslikult kulununa näivat kuldset voodipolstrit. Napoleoni troonisaal Fontainebleaus. Fontainebleau magamistube. Fontainebleau, ebastiilipuhas näide. Pika ajalooga kuningalosside interjööre on vilets jälgida, kuna iga uus valitseja kohendab kujundust vastavalt oma maitsele ja stiilile, jättes alles ka esialgset (üldjuhul seinad, laed). Näide Fontainebleau lossi keisrinna/kuninganna magamistoast. Toolid on kindlalt ampiirist, ent ülejäänud sisustus on varasemast ajast pärit. Fontainebleau ampiirstiilis magamistuba. Väike
jt. Sel ajal (hilisminose IIA) on Knossos ka minetanud oma paleeliku keskuse funktsioonid. Nagu nähtub lineaarkirja B tahvlitest, olid ahhaialased, kes peale seda Kreeka emamaalt siia elama asusid, juba arhailist kreeka Kultusbassein keelt kõnelev rahvastik. Troonisaali eesruum Esimesed väljakaevamised viis läbi Knossoses 1878.a. Minos Kalokairinos, kes kaevas välja osa palee läänefassaadist ja läänetiiva Troonisaal hoidlatest. Peale Kalokairinost üritasid jätkata kaevamist siin mitmed inimesed: W.J.Stillman (Ameerika konsul Kreekas), H.Schliemann koos W.Doerpfeldiga, M.Joubin (prantsuse arheoloog) ja Arthur Evans. 1898. a. sai Kreeta iseseisvaks ja seaduse järgi hakkasid kuuluma kõik mälestised saarele. 1900.a. algasid A.Evansi juhtimisel süstemaatilised väljakaevamised. Töö katkes sõja ajala (1912- 1914), ent jätkus aastatel 1922-1931. Evansi-aegseist restaureerimismeetoditest
aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. · Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose palee (labürint) · Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. · Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas
Rundle loss Rundale loss on barokkstiilis loss Lätis. See asub Riiast umbes 77 km lõuna pool Bauska lääneosas. Rundalet on sageli hinnatud Baltimaade kõige huvitavamaks lossiks. Paljude külastajate meelest on see juba väliselt suursugune, kõrgudes Lielupe jõe poole alaneva tasase maa kohal. Selles on umbes 40 luksuslikult kujundatud tuba, mis nüüdseks restaureeritud. Kokku on lossis 138 ruumi. Rundale loss ehitati 18.sajandil Ernst Johann von Bühreni suvelossiks. Selle projekteeris itaalia arhitekt Francesco Bartolomeo Rastrelli, kes oli endale juba Peterburis asuva Talvepalee arhitektina nime teinud. Ta alustas tööd 1736.aastal ja viis selle lõpule viie aastaga. Interjööri viimistlus lõpetati hiljem, 1736-1768.aastail. Selle kallal töötasid Peterburist toodud itaalia maalikunstnikud ja Johann Michael Graff Berliinist. Viimase tööde hulka kuuluvad kunstmarmorist seinapaneelid ja paljude tubade ehisl...
kunstimälestusedKui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust.Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas
Knossose lossiplaan Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat härjataoline koletis Minotaurus ja eksinul oli peaaegu võimatu lossist pääseda. Knossose müüriäärel on sõnnisarvede skulptuur, sõnn on Kreetas pühaloom ning seetõttu on neid sarvi võimalik kohata ka mujal. Loss koosneb suureparaadõue ümber koondatud ruumidest. Lossis on troonisaal, sammassaalid, vaateterrassid , isegi vannitoad, mis on säilinud kuni tänapäevani. Enamikel üksteise kõrvale ehitatud tubadel puudusid välisseinad, ning sinna polnud võimalik aknaid ehitada. Seepärast tuli valgus läbi avauste laes, mis mõnikord ulatusid läbi mitme korruse nagu valguskaevud.Knossose lossiplaan on väga keeruline, sarnaneb labürindiga. Sellise keerulise ehitusega lossist sai alguse ka Kreeta saare müüt, kus elavat
lossist oma unistuste maailma. Lossis on mitmeski kohas inspiratsiooni saadud keskajast ning lossi seintel olevad freskod kujutavad stseene Richard Wagneri ooperitest. Ludwig II suri varakult ning kui ta suri, oli valmis ainult 15 tuba. Terve lossi põrandate ruumala on kokku ligi 6000 ruutmeetrit. Lossis oli kasutusel telefon, veevärgiga tualett ning keskküttega radiaatorid. Lossi suurim ruum on Lauljate saal (pildil), millele järgneb Troonisaal. Lauljate saal oli kavandatud kaheks otstarbeks – kontsertide pidamiseks ning tantsusaaliks. See oli üks kuninga lemmikumaid ruume kujunduselt. Ludwig II eluruumid olid väga modernsed. Kuninga lemmikteemadeks olid Graali legendid, Wolfram von Eschenbachi tööd ning Wagneri tõlgendus Eschenbachi töödest. Esiletoomist vajab ruum „Grotto“ (pildil), mis asub lossi idaosas. See oli algselt mõeldud väikese kose jaoks, mis tekitaks ka vikerkaare.
10b Ajalugu · Ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida on nimetatud tähtsamate keskuste järgi kreeta-mükeene kultuuriks. · Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Knossos · Suurim osaliselt säilinud loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. · Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. · Vannitubade seinu katavad pildid delfiinidest ja lendkaladest. · Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. · Seetõttu tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust eksinul oli võimatu välja pääseda. · Valgus tuli avaustest laes, mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse.
EGEUSE KULTUUR Kreeta-Mükeene 3000-1200 eKr KREETA Kreeta asub Kreeka kaguosas. Ta on suuruselt viies saar Vahemeres. Asustatud on ta 2000 a. eKr. Küklaadid saared Vahemeres. Küklaadi kultuur - Euroopa kultuuri algus ca 2000 a. eKr Iidolid -väikesed kujud, pärit sellest ajast. Keros - saare nimi, sealt on leitud kuulus kuju "Lüüramängija"(2000 eKr) Sir Arthur Evans(1851-1941) - ta avastas Knossoses suure paleekompleksi. Knossose palee ca 1600 1400 eKr, 1300 ruumi. Siseõue mõõtmed on 60x29m. Palee arhitektuur on väga ebareeglipärane. Hoonel on kuni 5 korrust. Läbürint - Minotaurose vangla. Kuningaks oli Minos, kuningannaks Pasifae. Kuningas Minose nimest tuleneb väljend minoiline ajastu. Palees oli kanalisatsioon keraamilised torud. Palee konstruktsioonis olid puidust talad (seismiline piirkond!) ja allapoole ahenevad sambad. Valguskaevud - maja oli ehitatud nii, et kõik ruumid oleksid valgustatud. Herakleion (Heraklion, ...
Antiik-Kreeka aiad Kreeka aiad • Pole nii kesksel positsioonil nagu arhitektuur. • Infot vähe ja pisteliselt: arvatavasti pole see lihtsalt säilinud. • Teated pühadest hiitest, roosikasvatusest ja tarbeaedadest: puuvilja-, aedvilja- ja viinapuuaedadest. • 4. saj. pärineb üldkasutatavate aedade ja linnade haljasalade kirjeldusi. Homerose maastikukirjeldused 8. saj eKr • „Odüsseia“ viiendas laulus on nümf Kalypso koopa kirjeldus, kus Odysseust vangis hoiti, metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis …“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju“ ning põimlesid koopa „võlvikal suul“. Seal oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laul...
Vana-Kreeka usundid Maailma Usundid Kohustuslik kirjandus: 2001.a Avito "Vana-Kreeka inimene" peatükk "Inimene ja jumalad" Kreeka religioon on sümbioos, segu erinevatest mõjudest. Mõjud on nähtavad 3 suusalt. Kreeta tsivilisatsioon - vahemere aluskiht - on kindlasti hilisema kreeka religiooni mõju. Üld mulje on see, et see on olnud jumalanna keskne. Jumalanna keskne religioon on väga ammune. Juured püsisid väga kaua. Tänapäeva Türgis (kesk-aasia) austati palju mäe-jumalannasid (Kybele). Vahemere aluskiht (supstrad) - 1 kiht. 2 kiht -(Indo-euroopa pealetung)(superstrad) Kreeka kiht ise. Paljude oletuste jägi on kreeklased keekasse tulnud sisse, ei saa 100% kindel olla, 3 aasta tuhat. Pigem domineerivad seal jumalad. mingite analoogiate puhul võis ka kreeklastel nii olla. Need ürgalged on teinud läbi tugevad mõjutused. edendad tsivilisatsiooni. Mõjutasid lähi...
Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose loss Loss linnulennult Lossi rekonstruktsioon tänapäeval Knossose palee Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Minotauros ja kust
Lossi juurde kuulusid 3 templit koos tsikuraatidega. Lossi seinad ja müürid olid kaetud reljeefidega, seinamaalidega ja alabasterplaatidega. Kuningas Assurnasirpal II palee troonisaal Persepolis Palee ehitamist alustas Dareios I 518.a.e.Kr. on selle ajastu kõige muljetavaldavam näidis. Persepolise treppid ja terrassid olid ääristatud reljeefidega. Figuurid kujutavad Pärsia ja võõramaa aadlike, hõimupealike, vahisõdurite jt. ametlikku protsessiooni. Persepolise reljeefid Persepolise lossi rekonstruktsioon Uus-Babüloonia · 612.a. taastas Babü- lon oma ise- seisvuse. Linn
minestab. Faust ja Mefistofeles lahkuvad sellest linnast. Nad läksid vaimude peole (Volbri öö). Seal nad tantsivad. Algab näidend. Faust ja Mefistofeles lähe Margerettet vängist päästma, sest Margerette oli oma ema ära tapnud. Margerette on väga närviline ja ei tunne alguses Fausti ära. Ta on mõistetud surma. Margerette ei nõustu Faustiga koos põgenema. Faust ja Mefistofeles lahkuvad. II osa Maakohas. Faust lamab murul. Tema ümber hõljuvad haldjad. Keisriloss. Troonisaal Mefistofeles on keisri trooni ees põlvili. Ta anub kaisri vasakule käele. Saalis kurdetakse raske elu üle riigis. Mefistofeles aga kiidab, et temal ei ole mingit häda. Ta räägib keisrile kui hästi ta oma rahva eest hoolitseb ja kui hea valitseja ta on. Kõik saalis olijad sosistasid ja pidid tede valetajaks. Mefistofeles räägib, et ta võib maa alt palju raha välja tuua, aga ei oska.Teised peavad teda narriks. Keiser lausus, et usub Mefistofelest, siis kui ta toob rikkused
ühest otsast peenemad, andes nii rohkem rõhku juurde vee äravoolule. Lossi loode poolses nurgas on lai kõrge trepp, mille ees nelinurkne areen, kus on arvatavasti peeti härjavõitlusi. Terrassilt viib lai tee lossi sammastega sissekäiguni, kust järsult pöördub lõunasse ja viib kitsa koridorisarnane käik lossi keskmesse, suure naljanurgelisse õueni, mille ümber koonduvad kõik muud ruumid. Kohe õue kõrval asuvad valitsejaruumid, nn. troonisaal kipskivist trooniga, mis kujult on puutooli sarnane, kõrge seljaga. Ringiratast ümber saali on seinte ääres kivist pingid. Saali keskel on kaev, kuhu kogunes katuselt jooksev vihmavesi. Läheduses oli väike köök, mis on täies korras säilinud. Köökidega olid ühenduses hoiukambrid, mille peal on olnud tornisarnane ehitis, mis tõenäoliselt oli sõjaväe eluruumiks ja kuna lossi ehitamisel kasutati tolle aja kohta kõrgtehnoloogilist arhitektuuri-tehnikat siis osa lossid osad oli
Amfiteatrid ja staadionid vaatemänguehitised, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsikujuliselt ümber ovaalse platsi Kassettlagi süsteemselt paigutatud kassettidest lagi, võlv. Kassett neljakandiline, hulknurkne või ovaalne raamistatud süvendpind laes. Termid antiikaja kümblusasutused EGEUSE KULTUUR e. Kreeta- Mükeene Kreeta suurim loss Knossos on osaliselt säilinud. See koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, vannitube Kreeka jaotatakse oma arengu järgi neljaks etapiks 1. antiik e Homerose ajajärk ca 11-9saj. eKr 2. arhailine e. vana aeg ca 600-480eKr 3. klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr kõrgperiood 4. Hellenistlik e hiline aeg dooria sammas kõige vanem, jässakam, lihtsam. joonia sammas eelmisest kitsam, õblukesem, elegantsem korintose sammas on kõige külluslikum, dekoreeritum.
Osad ruumid said oma valguse terassidelt, galeriidest ja valguskaevudest. Puidust sambad olid ruumide liigendamiseks ning puidust lagede toetamiseks. Need sambad olid alt peenemad ning läksid aina laiemaks. Siseruumide seintele maaliti ornamente, pilte ja lisati reljeefe. Seinad olid kaetud krohviga. Lossid ehitati ilma kaitsemüürideta ja puudusid üleüldse turvaelemendid. (1) Suurimaks lossiks loetakse Knossost, mis koosneb sadadest paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, vaateterrassid, sammalsaalid ning isegi vannitoad. Sellised vannid on säilinud tänapäevani ning isegi see veejuhtmestik on siiani säilinud. Vannitubade seinu katsid delfiinide ja lendkalade pildid. (2) Lossi plaan on väga keeruline ning koosneb väga keerukatest käikudest ja koridoridest, mis teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe. Loss on ka mitmekorruseline. (2) Tänu nii keerukale plaanide on tekkinud müüt Kreeta saare labürindist, mis väidab, et Kreeta
Orjad, töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks- lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga. 3. Egiptuse Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates. 5.Egeuse arhitektuur (Knossose paleega seostuv), - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli
e.m.a ehitati põhiliselt losse. Knossoslabürindi legend, sisse saab, aga välja ei oska minna. Seal on sambad valepidi, kitsam pool all. Arvatakse, et see oli surnute loss, matmispaik, leitud palju savinõusid (teooria lihtsalt,ära usu). Lossi keskseks osaks oli suur piklik õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel mitmed valgusõued. Kaguosas asusid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti valitsejanna eluruumid. Kirdeosas töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus on ebasümmeetriline ning asusid erinevatel kõrgustel. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati tseremooniaid, sõja ja jahiretki, härjavõitlusi ja lihtsalt maastikke. Maalide käsitluslaad on elurõõmus. Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase
kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta
Suurim loss -osaliselt säilinud Knossos- koosneb saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud sadadest suure paraadõue ümber koondatud G egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga ruumudest. Nende hulgas on troonisaal, A kreeta-mükeene kultuuriks. Kreeta keraamika kõrget taset näitavad T sammassalee, vaateterasse, isegi vannitube. ..... kaunites toonides maalitud savivaasid, eriti
· Tempel- Nelinurkne, kõrge müüriga lahtine ehitis. Peaosaks oli õu, mida ümbritses sammaskäik, õue taga oli sammassaal ja väiksed hämarad ruumid ning jumalakujud. Templite ees seisid obeliskid. Cheopsi püramiid Giza püramiidideväli Egiptuse templid Kreeta-Mükeene · 2600 aastat eKr · Kreeta saarel · Knossose loss koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest. - troonisaal - sammassaalid - vaateterrassid - vannitoad (laitmatu veevärk ja kanalisatsioon) - vannitoad, mille veejuhtmestik on säilinud · Lossi plaan oli väga keeruline, loss oli mitmekorruseline · Seinad laoti ilma mördita sidumata kividest · Laiad trepid · Aknad puuduvad, valgus laest · Sambad peenenevad ülevalt alla Antiikarhitektuur: Kreeka, Rooma Ajastu ja levik 1000 eKr 500 pKr
faust ja Mefistofeles lahkuvad sellest linnast. Nad läksid vaimude peole (Volbri öö). Seal nad tantsivad. Algab näidend. faust ja Mefistofeles lähe Margerettet vängist päästma, sest Margerette oli oma ema ära tapnud. Margerette on väga närviline ja ei tunne alguses fausti ära. Ta on mõistetud surma. Margerette ei nõustu faustiga koos põgenema. faust ja Mefistofeles lahkuvad. II osa Maakohas. faust lamab murul. Tema ümber hõljuvad haldjad. Keisriloss. Troonisaal Mefistofeles on keisri trooni ees põlvili. Ta anub kaisri vasakule käele. Saalis kurdetakse raske elu üle riigis. Mefistofeles aga kiidab, et temal ei ole mingit häda. Ta räägib keisrile kui hästi ta oma rahva eest hoolitseb ja kui hea valitseja ta on. Kõik saalis olijad sosistasid ja pidid tede valetajaks. Mefistofeles räägib, et ta võib maa alt palju raha välja tuua, aga ei oska.Teised peavad teda narriks
huvides. Tavaliselt ristisid romealaste misjonärid esimestena hõimupealikke naisi, kes seejärel mõjutasid soovitavas suunas oma mehi. Kord loodud kontakte tugevdati veelgi abielusidemete sõlmimisega hõimupealikute ja basileuse sugulaste vahel. Keisri õukonnas viibisid sageli Euroopast, Aasiast või Aafrikast tulnud saadikud. Keisripalee kõige esinduslikum ruum, kus külalisi vastu võeti, oli värvitu marmoriga tehtud troonisaal. Keisrilossi saalide seinu kaunistasid mosaiikpildid Bütsantsi armee võitlustest. Troonisaali ust varjas purpurne eesriie, mille juures lasti saadikutel oodata. Eesriie laskus järsku ja saadikuid rabas võimas vaatepilt. Kroon peas, istus kalliskividega ehitud troonil kuldse baldahhiini all keiser. Ta hoidis käes riigiõuna ja tema trooni ees olid kullast lõvikujud, trooni taga oli aga kuldsete okstega puu, millel istusid kuldsed tehislinnud. Vastuvõtud
jäänud. Kreeka mandril ehitati sel ajal uusi asulaid eranditult maa ida- ja kirdeossa. Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa. Knossos on Herakleionist 5 kilomeetri kaugusel. Knossose paleel, mis võtab enda alla 20 000 m2 suuruse ala, on kõik paleearhidektuuri. Mitmekorruselised ehitised on koondatud põhja-lõuna suunalise keskõue (60x30 m) ümber. Keskõuest idas asusid kuninga eluruumid ja töökojad, läänes suurte pythostega hoiuruumid, troonisaal ja ülemisel korrusel - esindusruumid. Knossose lääneõu asus terrassil, kuhu viis kivisillutisega kaldtee. Phaistoses oli lääneõue viiv trepp eriti suurejoneline. Palee seinad olid kaetud Knossoses värvilise krohviga. Palee all oli veetorustiku- ja kanalisatsioonisüsteem. Vett juhiti lubjakivist ja marmorist raiutud rennepidi. Väga hästi on need nähtavad Ayia Triadas, kus on säilinud ka mükeeneaegsed süsteemid. 5
Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egiptuse vaarao matmispaik PÜRAMIIDID: · Tuntumas mälestusmärgid · Suurimad: Cheopsi, Chephreni ja Mykeriose · Esimese püramiidi ehitas Imholep ( asub Sakkaras) EGEUSE KUNST KNOSSOSE PALEE: Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. SKULPTUUR: · Kõrget taset näitavad savivaasid, mida katavad mereloomad ( kaheksajalgsed) · Jumalannad madudega (peeti kodude kaitsjaks) MÜKEENE KUNST: Mükeene kunsti uurimisel on suur osa saksa ärimehel Heinrich Schliemannil (1822- 1890.
valgusõued. Sammast kasutatakse (laieneb alt üles!). Lossides ka veevärk. Iseloomulik: puudusid pearuumid, mis väiksemate kõrval esile kerkiksid. Lossid kindlustamata. Rikkalikult kaunistatud seinamaalidega. Lossi keskseks osaks oli suur pikk õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel mitmed valgusõued. Kaguosas olid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti ka valitsejanna ruumid. Kirdeosas olid töökojad, lääned valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus ebasümmeetriline, asusid erinevatel kõrgustel. Ruume ühendasid trepid. KUJUTAV KUNST: Lossiseinad kaunistatud seinamaalidega, värvidest esinevad: helesinine, must, valge, kollane ja tumepunane, harva ka roheline. Leidub ka hulk figuraalseid kujutisi: pidulikke tseremooniaid, sõja- ja jahipilte, tantsustseene jt, väga armastatud härjavõitluse kujutised. Vanematel maalidel leidub suurepäraseid maastikulisi motiive. Mehed tavaliselt maalitud
e.m.a ehitati põhiliselt losse. Knossoslabürindi legend, sisse saab, aga välja ei oska minna. Seal on sambad valepidi, kitsam pool all. Arvatakse, et see oli surnute loss, matmispaik, leitud palju savinõusid (teooria lihtsalt,ära usu). Lossi keskseks osaks oli suur piklik õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel mitmed valgusõued. Kaguosas asusid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti valitsejanna eluruumid. Kirdeosas töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus on ebasümmeetriline ning asusid erinevatel kõrgustel. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati tseremooniaid, sõja ja jahiretki, härjavõitlusi ja lihtsalt maastikke. Maalide käsitluslaad on elurõõmus. Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase
paikapidavust. Oli ju neis juttu Kreeta paleede toredusest ning valitseja Minose1 võimsusest. Tema järgi nimetatakse kreeta kultuuri ka Minose e. minoiliseks kultuuriks, kuid tihti kasutatakse ka kolmandat nimetust egeuse kultuur. Müüdid jutustasid kohutavast inimsõnnist Minotaurosest2 ning tema elupaigast labürindist3. Viimasele oli omamoodi eeskujuks saare suurim loss Knossos, mis koosnes sadadest suure paraadõue ümber koondunud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube, mille veejuhtmestik on säilinud. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Kõrgest tsivilisatsioonist annavad tunnistust ka Knossose palee vesiklosetid. Lossi plaan on väga keeruline, pealegi on see loss mitmekorruseline. Aknad enamasti puuduvad, valgus tuleb ülevalt laeavadest. Omapärased on sambad. Need jämenevad ülaosas ning on värvitud punase, musta ja kollasega
mõju: Kybele. Sünkretismi (ida ja Kreeka religiooni aspektide põimumine) võtsid üle roomlased. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioon oli lossikeskne. Loss oli ka kultuskeskus. Templeid polnud, polnud ka suuri kultuskujusid. Loss moodustas rituaalse kompleksi, oli standardiseeritud mõõtmetega. On arvatud, et keskhoov oli rituaalsetel kaalutlustel peaaegu kindlates proportsioonides või/ja mõõtmetes. Troonisaal oli üks keskseid kultusruume. Härjakultus. Härg väljendus ka hilisemas Kreeka mütoloogias. Härjaga seondus kaksikkirves, mingi võimu/tapmise sümbol (labrys järelikult on labürint kaksikkirve maja). Härg võis olla jumal, ohvriloom või ohverdatav jumal. Madudega jumalanna kujukesed on leitud lossi alumistelt korrustelt, mistõttu teda on peetud allilma või lossi kaitsejumalannaks. Ekstaatilised tantsud jumaluste austamisel
I loeng 02.11.2012 Jaan Lahe Usundite valik on semestriti varieeruv. Eksam on küsimustega test, valikvastustega. 50-80 küsimust. Üldine sissejuhatus Mis on religiooniteadus, mis on üldiselt ja religioodi tüübid. Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese koh...
treppidega. Lossi ruumide keskel üksikud väikesed valgusõued. Sammast kasutatakse (laieneb alt üles!). Lossides ka veevärk. Iseloomulik: puudusid pearuumid, mis väiksemate kõrval esile kerkiksid. Lossid kindlustamata. Rikkalikult kaunistatud seinamaalidega. Kaguosas olid eluruumid, vannitoad, basseinid ja arvatavasti ka valitsejanna ruumid. Kirdeosas olid töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal. Ruumide paigutus ebasümmeetriline, asusid erinevatel kõrgustel. • Paleearhitektuur: suurim ja olulisem Knossos; on maavärina eelne ja järgne (pilt keskel tühi väljak); suur kompleks; kasutatud väga palju puitu • Paleedele omane suur avar hoov; paljud kindlustamata • Kreetale omane kreeta sammas - Kreeta on kükressi kodumaa • Knossos polnud elamiseks, vaid oli nekropol; argumenti toetab see, et oli
väljakujunenud põhiskeemist: püloonid, sammasõu, puudusid aga pimedad ruumid ( ei saanud ju päikeseketast kummardada pimeduses ). Atoni templi kõrval vastastikku üle templini viiva protsessioonitänava paiknesid vaarao lossid, mis omavahel olid ühendatud kaetud galeriiga. Läbi suure pülooni pääses palee territooriumil asuvasse siseõue, millest omakorda avanesid väravad templitesse, järgmine püloon juhatas järgmisse siseõue, mille keskel oli suur bassein, õue sügavuses asusid troonisaal ja eluruumid. Ahet - Atoni ei jõutudki välja ehitada, sest Ehnaton suri. Kohe peale seda viidi pealinn tagasi Teebasse ning peajumalaks tõsteti jälle jumal Amon, kelle usinat teenimist jätkati Luksori ja Karnaki templites. Vaaraode viimase puhkepaiga eest kanti suurt hoolt nagu varasematel aegadelgi, vaaraod maeti nüüd aga kuningate orgu. Viimane asus Niiluse läänekaldal, Karnaki ja Luksori templite vastas. Kuningate oru kaljuhauda oli lasknud end matta juba 16. saj. eKr.
koopast, kus peitus kohutav inimsõnn Minotauros. Palee keskel asus hiigelsuur ristküliku kujuga siseõu ( rituaalne tähendus) suunaga idast läände. Õue ümbritsesid akendeta paleeruumid. Hoolimata süsteemitusest, olid need lossid väga mugavad, kus oli 4 laitmatu veevärk ja kanalisatsioon, vannitoad, basseinid, valitseja ja valitsejanna ruumid, troonisaal. Ruume oli varustatud rõdude ja galeriidega ning kütteseadmetega. Ükski saal ei sarnanenud teisega. Peale eluruumide oli siin ladusid, hoidlaid, sest lossid olid ka majanduselu keskuseks. Losside seinad olid kaetud ilma mördita, sidumata kividest. Korruseid ühendasid laiad trepid. Paleeruumide ülesehitusel oli määrav tähtsus sammastel. Laeraskus aga ei tuginenud nendel. Kreeta sambad ei ole alt jämedad nagu Egiptuse sambad või hilisemad kreeka sambad, vaid peenenevad ülevalt alla
hobukaariku kujutis. 15 saj vallutasid kreeklased Kreeta saare jne, jutt juba kordub. Lineaarkiri B levis hästi kiiresti igale poole. Ateena akropolis oli ka Mükeene ajast loss, veel leitud kohtadest nagu Tiryns, Teeba , Jolkos, Sparta, Pylos. Pyloses on kõvasti lineaarkirja B tekste nagu ka Knossoses. Nende lossidega seostusid hiljem paljud kangelaspärimused. Tugevalt kindlustatud loss oli nt Tiryns ja Mükeene. Tirynses asub ka lõvivärav. Megaron ehk troonisaal. Lossidega seonduvad ka hauad- tholose hauad ehk kuppelhauad. Suured on kõik antiikajal rüüstatud. Lineaarja B tahvlid annavad ettekujutuse lossidest majandusliku poole pealt. Riigi eesotsas oli wanax- isand ehk valitseja. Samas positsioonis oli ka lawagetas- rahva juhtija, väejuhtsõltuvaid . Loss kontrollis vabade või poolvabade töö- tagas toorainet ja sai osa saagist. Lossist sõltuvaid töötegijaid ja kollektiive valitses basileus, kes olid nagu külavanemad.
, üldpilt mille ta lõi annab ettekujutuse milline see võis näha. Lossiesine plats -lääne hoov, ja keskne hoov. Põhja-lõuna suures ja sarnased mõõtmed.Ritualiseeritud standard on taustaks olnud. Loss jaguneb 2 tiivaks : läänetiib mis jööb keskhoovi ja läänehoovi vahele, 2 alajaotus: magasinid, toiduainete laod, suurtes anumatest toidusained.Ulatuslikud toiduainete varud.loss korjas kokku neid. Selle kõrval laohoonete ja keskhoovi vahel olid kultusruumid, leitud kujukesed jen , ka troonisaal kuulus sinna, kus siseneti põhjapoolsest keskhoovi osast, eesruumi ja mindi trooni saali kus oli paremat kätt troon ja trooni vastas oli rituaalne bassein.Evans arvas et minos oli kuninga tiitel arvas et see on tema troon. On leitud ikonograafiline positsioon inimene keskel ja greifid keskel , on naine troonil.Preestrinna kes täitis oluliseid rituaalne, vb oli ka kuningas kuninga trooni saali pole leitud võis olla ülemistel korrustel aga neid pole leitud
Mait Kõiv VANA-KREEKA. POLIITILINE AJALUGU Sisukord Pronksiaegne Egeuse tsivilisatsioon .............................................................................. 3 Minose tsivilisatsioon Kreetal ..................................................................... 3 Mükeene tsivilisatsioon ............................................................................ 5 Tsivilisatsiooni langus .............................................................................. 7 Varane rauaaeg ja Arhailine periood (11. 6. saj.) ........................................ 8 Varane rauaaeg ehk Tume ajajärk (11. 9./8. saj.) ............................................. 8 Uus tõus 8. sajandil .................................................................................. 8 Kolonisatsioon Vahe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
