paigad, kus oleme viibinud. Iga õpetaja koolis ei tarvitsenud üldse meile konkreetselt mingit ainet õpetada, võibolla ei kõnelenud ta minuga kordagi, kuid just temas, tema hoiakus, naeratuses või riietuses oli midagi, mis kujundab mind. Arvatavasti on läinud mõnigi ema öeldud lause tol ütlemise hetkel minust lihtsalt mööda ning ma isegi ei süvenenud sellesse. Kuid ilmselt see meenub mulle kunagi, kui aeg või siis mina ise selleks küpsed oleme. Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Elutee jooksul moodustame me erinevaid kooslusi, erinevaid kooselu vorme. Nii nagu meid mõjutab ümbritsev, mõjutame seda ümbritsevat ka meie ise, vahel rohkem, vahel vähem sellega kokku kasvades. ,,Nii me kasvame virnrohu kombel / kinni hakates siit ja sealt." (K. Ristikivi). Looduses nimetatakse seda sümbioosiks, halvimal juhul parasitismiks. Ka seda viimast esineb inimeste elus ja mitte harva
kujunduselemente nii sise- kui välistingimustes. · Otseses kokkupuutes kuumade suitsugaasidega ja tulega ei soovitata kasutada. Pildid 90-õõnesplokk 140-õõnesplokk 190-õõnesplokk 240-õõnesplokk Murtud kivi Murtud õõnesplokk Täisplokk Kokkuvõtte Tüüpe ja kasutusviise on columbia kivil mitmeid. Kasutusala on lai. Näiteks saab neid kive kasutada vundmendi ehitusel, seinte ja müratakistuse ladumiseks. Kivid on külmataluvad ja valmistatud just nii, et need peaks kliimale hästi vastu. Kasutatud kirjandus: Internet www.google.ee http://www.columbia-kivi.ee
nad kivile koputamas. Kivi on olnud kaluritele meremärgiks. Praegu on Altja Titekivi oluline turismiobjekt ja koos võrgukuuridega üks Lahemaa sümboleid. (LISA 7) Jaani-Tooma Suurkivi Jaani-Tooma Suurkivi asub Harju maakonnas Kasispea külas. Rabakivist hiidrahnu pikkus on 12,7 m, laius 7,4 m ning kõrgus 7,6 m. Ümbermõõt on kivil 34,7 m. Kadakasel puisniidul paiknev omapärase kujuga Jaani-Tooma Suurkivi on üks Lahemaa sümboleid. Tegemist on kõrgusesse pürgiva lõhedest läbitud teravaservalise püramiidi kujuga rahnuga, mille idaküljest on eraldunud kiiljas tükk. Sellisena kujutati kivi juba 1882. a G. Helmerseni raamatus enam kui 150 aasta vanustel joonistel. Eesti hiidrahnude suurusedetabelis on kivi alles 14. kohal, aga külastatavuselt kuulub esimeste hulka. (LISA 8)
· Laius 60,120 mm · Paksuse 65. 88. mm Silikaatkivi üldised omadused · Hea mürapidavus. · Suur mehhaniline tugevus. · Sirgjoonelised pinnad j a stabiilsed mõõtmed. · Müüritöödeks sobiv veeimavus. · Tihedus 1850. ..1950 kg/m3, kärgtellistel keskm. 1450 kg m3 · Survetugevus klassid M250 (25MPa) ja M150 (15 MPa) · Veeimavus 10-15% · Külmakindlus - > 50 tsüklit · Soojusjuhtivus 0,7.. .0,8 W/mK kuival kivil. 1.0 W/mK niiskel (5%) kivil. · Tulekindlus - mittepõlev: klass A ehitusmaterjal; · Tulepüsivus - 1-kivi sein 120 min., poole kivi sein 60 min. · Talub tugevuse alanemiseta ca 600°C; pehmenemis tempera tuur ca 1100... 1200°C. · õhumüra isolatsiooni indeks - 1-kivi sein 56 dB, Vi kivi sein 48 dB. Kips tooted Kipssideainest toodete koostis: · täiteaine - liiv, räbud. pimss, saepuru -vähendamaks sideainete kuluja kipstoodete deformatiivsust
Laurentiuse nimega on seotud hulgaliselt legende. Väidetavalt tuleb ta igal reedel paradiisist, et päästa veel üks hing puhastustulest. Augustiöödel langevaid meteoriite on kutsutud Laurentiuse pisarateks. Eestis on Laurentiusele pühendatud Kuusalu, Kuressaare, Laatre ja nõo kirik. Nagu terves Euroopas, nii ka meil oli see pühak talurahva hulgas väga populaarne. Rahvajutt väidab isegi, otsekui olnuks Laurentius Kuusalu kiriku ehitaja, kes hiljem kiriku lähedal teeäärsel kivil põletatud. Kivil olla tänase päevani põletusresti ning tuletangide jäljed. Need märgid raiuti muistsele kultusekivile, mida sestpeale Lauritsakiviks ehk Rajakiviks kutsuti, ilmselt 13. sajandil. Lauritsapäeval ei tohtinud tuld teha, sest sellest võinuks kujuneda tulekahju. Isegi piipu ei lubatud sel päeval tõmmata. Katusele heideti vett, ahjule või kerisekividele asetati veeämber ning saunaviht, et Laurits vihelda saaks.
1212 – 1215 – kehtis nälja ja katku tõttu kolmeaastane vaherahu. 1224 – ristisõdijate uued rüüsteretked, vallutati Tartu 4. Milline tähendus võiks olla faktil, et sarnaselt taime- ja loomaliikidega hävib kasvavas tempos ka inimkeeli? V: Keelte väljasuremine kiireneb ning uusi keeli juurde ei teki. Millesse me usume? 5. Mis on animism? V: Usuti, et loodus on hingestatud: igal puul, kivil, allikal, järvel on hing. 6. Millesse uskusid muistsed eestlased? V: Nad uskusid nagu paljud teised loodusrahvad, et loodus on hingestatud: hing on igal puul, järvel, allikal, kivil jne. Hiljem muutusid looduslike nähtuste hinged haldjateks e kaitsevaimudeks. 7. Millesse usuvad (sinu arvates) eestlased tänapäeval? V: horoskoope, ebausukombeid (must kass üle tee), ufosid, mõnda Jumalat. 8. Nimeta eestlaste tähtsamad kalendripühad, lisa ka kuu ja kuupäev.
Rosetta kivi Kivi leidis Napoleoni armee sõdur. Rosette'i kivi leiti 1799. a. Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt ja sellel on kirjad kolmes keeles: hieroglüüfides, demootsese kirjas ja kreeka keeles. See aitas lahendada hieroglüüfide mõistmise saladuse. Hieroglüüfide mõistmine aitab tõendada Piibli usaldusväärsust. R o s e t t e ´i k i v i .Tõeliselt teadusliku aluse sai hieroglüüfide desifreerimine alles siis, kui uurijad said oma kasutusele Rosette'i bilingvilise kivi (kaksikkeelse vana- egiptuse ja vana-kreeka raidkirja). 1798. aastal sõitis Napoleon oma sõduritega Egiptusse. See oli sõjaretk, aga Napoleon vedas endaga Egiptusesse kaasa tervet hulka teadlasi (ajaloolasi, arheolooge) ja kunstnikke. See oli teaduslik komisjon. Õpetlased suutsid palju korda saata; nende töö tulemused on kirjas mitmeköitelises raamatus "Description de l''Egypte?. Lisaks kogusid nad suure hulga muinasesemeid, mis jõudsid 1801.aastal Inglismaa valdu...
vabadus" (1996), mis koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast. Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) 3 3. Luulekogu ,,Inimese teekond" ,,Kojuigatsus kauguseigatsus" ,,Mis on mõisa metsa taga" ,,Ei, meie ei tule kunagi tagasi siia randa." ,,Meie juured ei ole lapsepõlves" ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje" Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud, jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad on mõttes öeldud ja kuhugi tallele pandud. Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv saab täita aja ääretud salved.
Keelatud: alkohol ja vürtsised toidud. Prognoos Korraliku ravi korral paranevad haiged 5-10 päevaga. Ravimata juhtudel võib põiepõletik kujuneda krooniliseks või lisanduda püelonefriit ehk neeruvaagnapõletik. Kaasuvate haiguste korral (kasvajad, kuseteede kivid) on kroonilise põiepõletiku väljakujunemise või uue ägeda episoodi tekke tõenäosus suurem. Ennetamine alakeha soojas hoidmine (mitte istuda külmal kivil, mitte kanda külma ilmaga lühikest seelikut) korralik hügieen.
● Eestis võib talvitumas näha ainult 200-250 ● isendit, aga see arv on vähenemas. Teda kohtab külmumata väikestel jõgedel. ● Elupaik ja eluviis Eestis võime vesipappi näha kinnikülmumata ● kiirevoolulistel jõgedel. Vesipapp jookseb, ujub ja sukeldub hästi. ● Toitu otsides jookseb vee all mööda kivist ● põhja. ● Lend on tal jõuline ja hoogne. Sageli istub veepinna kohal lepajuurel, ● oksatüükal või veest välja ulatuval kivil. Toitumine ● Toiduks on väikesed veeselgrootud, peamiselt putukad. ● Samuti võib toituda väikestest kaladest. ● Hangib toidu veest või vee ligidalt. Võib toitu otsides joosta ● mööda veepõhja. Pesitsemine ● Massiivne pesa rajatakse kaljudele, kivide vahele või päris järsaku seinale samblast. ● Aprilli lõpul muneb emaslind 4-6 muna. ● Pojad haub välja peamiselt emalind. Poegade areng ● Pesast väljudes
Ta ei suutnud tulekuma kaua vaadata, sest tema silmad ei talunud valgust. Ta läks ja ajas oma koopakaaslase üles. Teine mõmmi oli hämmingus, et nad võivadki siit koledast kohast pääseda. Nad katsid seejärel oma silmad ja jooksid koos valguse poole. Kui nad oma käpad silmade eest võtsid, ei suutnud nad uskuda, kus nad olid. Nende silme ees oli maailm, mida ei olnud nende silmad aastaid näinud. Kollane päike, helesinne taevas, kauguses olevad metsad, kivil askeldavad lepatriinud, puu all valmivad metsmaasikad ja lillad liblikad-see oli lihtsalt uskumatu. Kuigi nende silmad ei talunud valgust, vaatasid nad seda imelist loodust minuteid. Lisaks nägid mõmmid lõpuks teineteist uuesti. Peale seda seiklust said neist maailma õnnelikuimad loomad.
JärvaJaani vald JärvaJaani vald JärvaJaani vald on vald Järva maakonnas. Valla pindala on 126 km², moodustades 5% Järvamaa pindalast. JärvaJaani vallas on Järva Jaani ja 9 küla: Jalalõpe, Jalgsema, Kagavere, Karinu, Kuksema, Metsla, Metstaguse, Rammu ja Seliküla. JärvaJaani, vapp ja lipp(all) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi Kivi on mälestuseks Christian Kelch'ist, tegu oli pastoriga, kes alustas 1685. a sügisel 20le poisile lugemise õpetamist. Nii sai hariduselu JärvaJaanis alguse. Mälestuskivi JärvaJaani koolimaja ees avati 1995.a. tarkuspäeva aktusel. Samal päeval õnnistas kivi ki...
Öösiti juhatasid talle teeraja kätte põhjanael ja Suur vanker. Järsku nägi ta saart, kuhu poole ta ka ujuma hakkas. Kalevipoeg tahtis puhata seal, ning seda ta ka tegi. Järsku kuulis et keegi laulab,et kaugel vetetaga on tema kaasa. Kalevipoeg tahtis näha kes see seal laulab, peale seda hõikas ta lauljale, ning laulja hakkas tema poole tulema, ja hakkas küsima, et kas ta on soomest või eestist. Saarepiiga läks peale kalevipoja juttu julgelt tema juurde, ning libises sammaldunud kivil, ning väänas jala välja. Saare piiga hakkas nutma ,ning seda kuulis ka tema isa. Isa läks vaatama juba ,et ega pole tütart ära varastatud. Kui isa silmad nägid kes on kaldal, ehmatas ta ning vemmal kukkus käest. Kalevipoeg aga küsis julgelt ega ta pole näinud siit mööda sõitmas tuslarit, aga taat ütles kahjuks ,et ei ole. Peale seda hakkas taat küsima et kes ta on ja kust ta tuleb. Kalevi poeg hakkas siis rääkima kes ta on ja miks ta on tulnud
Kalevipoeg Kalevipoeg hakkas ujuma Põhja poole üle Soome Lahe, et jõuda Soome, kuhu tuuslar oli Kalevipoja ema viinud. Kalevipoeg peatus sammaldunud kivil, et puhata. Kalevipoeg märkas peenikest rannapiigat ning nad rääkisid natuke ning siis emblesid. Rannapiiga hakkas appi hüüdma ning teda kuulsid tema taat ning eit. Taat tõusis voodist üles, haaras vembla ning jooksis sündmuskohale. Nähes Kalevipoega pillas ta hirmust aga vembla maha. Taat küsis Kalevipojalt et kust ta pärit on ning Kalevipoeg vastas, et ta on Kalevi ning Linda poeg. Kuuldes seda, hakkas rannapiiga Kalevipojale
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus 1b Viljo Kozlovski ,,BIOS" Referaat Juhendaja:Argo Mirk Uuemõisa 2007 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 ..............................................................................................................................................6 Erinevad sätted ja valikud....................................................................................................7 ..............................................................................................................................................9 Kokkuvõte.............................................................
On kadunud mees.(2.lk 33) Kiitus Ajale, mis mulle antud! Kiitus ja hosianna! Kiitus teile, mu sihvakad sekundid, Kes te tulete, peod mu poole, Ja nõuate: anna!(3. lk 74) Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib , mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu.(1. lk 186 ) Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, Kuigi me seda ei näe. Iga mõte , mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, Võib kunagi otsa saada, Aga naeratus jääb. Rõõm , mida sa kinni püüda ei teadnud, Jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad On mõttes öeldud Ja kuhugi tallele pandud. Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv Saab täita aja ääretud salved.(1
Sellest algab keskaja arvestus. Kunstis levis paelornament ja loomastiil, tundsid ka metallitehnikaid. Viikingid olid Skandinaavia rahvad, kes jäid 11. sajandini paganateks, tuntud kui meresõitjad ja rüüstajad. Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu (1904, Oslo) ning just sealt saame teavet kultuuri ja kunsti kohta. Armastasid eredaid, kontrastseid värve. Ruunikivid on mälestuskivid, mis püstitati hukkunud meresõitjatele. Kivil on ruunikirjas tekst koos skemaatiliste joonistega. Laeva ninas oli koletise peakuju. Rahvasterände tulemusena tekkis üks võimsamaid ja püsivaimaid riike, Frangi riik, kus valitses Merovingide dünastia. Tähtsaim kunstipärand on käsikirjad (kirjakunst ja illustratsioon; pärit Iirimaa kloostritest). Arenes raamatumaal. Raamatuid kirjutati ümber kloostrites ja raamat oli väga väärtuslik, valmistamine võis kesta ühe munga eluea. Initsiaale (esitähti) maaliti eriti hoolikalt ja
Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kuid nad ei osanud seletada neid ümbritsevaid loodusnähtusi. Nad pidasid esemeid ja loodusnähtusi elavaks. Nii arvati, et päikesel, kuul, tuulel, veel ning igal loomal, linnul, taimel ja kivil on oma hing. Jumalatele tehti ohverdusi ning läbi selle loodeti saada head saaki või ka ravi parasjagu vaevavate haiguste vastu. Ohvripaikadeks olid näiteks kivid, üksikud puud, allikad, harvemini mäed, järved, jõed. Loodususundid ehk animism on säilinud ka tänapäeval, põhiliselt Mustas Aafrikas, Aasias ja polaaraladel, kus on palju loodusrahvaid. Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid
1)Hiinlased-Maa on lameda ristküliku kujuline.Maa kohal, toetudes sammastele, kummib ümmargune taevas. Skandinaavlased-Nende arvates koosnes maailm üheksast erinevast ilmast,mida hoidsid koos hiidpuu juured. Mordva-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Ersa-Jumal istus keset vett kivil ja mõtles maa luua. Moksa-Sõidab ülejumal paadiga ja käsib saatanal sukelduda,põhja liiva järele sõtka kujul.Tahtmata käsku täita,saab saatan liiva üles toodud alles kolmandal korral. Liivlased-Tegelasteks on jumal ja kurat.Ja kui kurat paisuma hakanud liiva suust välja sülitab, sünnib sellest kuramaa. Udmurdid-Inmar sõitis suure paadiga ringi.Ütles ta:,,miks ma ei peaks siia maad looma?"Siis läks ta käsu peale vette ja tõi sealt põhja suuga välja.
survele vastu. Paindetugevus on seoses purustava jõuga, tugede vahelise kaugusega ning keha laiuse ja kõrgusega. Materjali vastupanu piir saavutatakse alumistes kiududes, kuhu ka tekib esimesena pragu. Meie katsel tuli kehade keskmine paindetugevus 3,66 N/mm². Keha paindetugevust suurendatakse kehasse pandud terasega. Normaliseeritud survetugevuse kujutegur oleneb keha laiusest ja kõrgusest. Kujutegur korrutatakse läbi keha survetugevusega. Antud katsel normaliseeritud survetugevus kuival kivil tuli 34,93 N/mm² ja immutatud kivil 31,70 N/mm². Mõlemad survetugevused kuuluvad survetugevuse klassi 30-35. Pehmendustegur on immutatud ja kuivade kehade keskmise survetugevuse suhe. Pehmendustegur tuli 0.91. 7 7. KÜSIMUSED 1. Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi. Tavaline tellisesavi
Hingus Hing on üleloomulik nähtus,mida seostati alguses hingamise ja tuulega.Hing on ka tunnetuslik pool, kui hing on tervik on inimene tugev ja suudab käia kindlalt oma rada, ilma et pidevalt sealt kõrvale astuks või komistaks. Vanajuudi ja kreeka keeles võib sõna, mida Piiblis on tõlgitud sõnana "hing", tähendada järgmist:- keha,loomine,süda.mõistus,isik,ise. Hästi arenenud hingega inimene suudab mõista hästi paljusid asju. Ja mida vähem arenenud hing, seda vähem saab ta asjadest aru. Inimesel on ka osahinged, näiteks kui inimesel on halvatus, siis osahinged lahkuvad, kui halvatusest saab inimene terveks, siis osahinged tulevad tagasi. Haige inimene ei tohtivad ka juuksed pesta, sest siis võib kaitsehinge mahapesta. Kui keegi haigeks jäi, usuti, et tema hing läks kaduma või rööviti ära. Hing ei sure, ta kestab igavesti. Kui inimese keha sureb, vabaneb hing seostest füüsilise keha ja ümbritseva maailma...
Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kuid nad ei osanud seletada neid ümbritsevaid loodusnähtusi. Nad pidasid esemeid ja loodusnähtusi elavaks. Nii arvati, et päikesel, kuul, tuulel, veel ning igal loomal, linnul, taimel ja kivil on oma hing. Jumalatele tehti ohverdusi ning läbi selle loodeti saada head saaki või ka ravi parasjagu vaevavate haiguste vastu. Ohvripaikadeks olid näiteks kivid, üksikud puud, allikad, harvemini mäed, järved, jõed. Loodususundid ehk animism on säilinud ka tänapäeval, põhiliselt Mustas Aafrikas, Aasias ja polaaraladel , kus on palju loodusrahvaid. Hiljem hakkasid levima ja välja kujunema üha uued usundid. Üks maailma levinumaid
..15x10-12 kgs·mPa ja tööjõu kulu. Külmakindlus - > 50 tsüklit PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID SILIKAATKIVI TEHNILISED OMADUSED KIPSIST TOOTED Soojuspaisuvus 3...5x10-6 m/°C, müüritisel 4...6x10-6 m/°C. Kipssideainest toodete Kipsist ehitustooted: Soojusjuhtivus 0,7...0,8 W/mK kuival kivil, 1,0 W/mK koostis Kipsplaadid täiteaine - liiv, räbud, niiskel (5%) kivil. Kipskivid pimss, saepuru
sinu lõhn, mis hommikul jäi .... Niisutab kallis vihm uuesti lõhnama suurest pehmest pilvest sabiseb kallis vihm Hetk Lihtsalt olla Lihtsalt olla lihtsalt seista kinnisilmi kuulates teineteise südant Paljad varbad kivil rahnul saarel suure halli voolamise keskel paljad varbad pilvel vikerkaarel hiiglasuure voolamise kohal Lihtsalt olla kuulatades teineteise südant. Luuletuse ,,Hetk" analüüs Luuletus räägib armastusest. 3 epiteeti kinnisilmi kuulates suure halli voolamise keskel lihtsalt olla
linnumunad jne. · näljahädad vähenesid · tunti hästi taimi-loomi · inimeste arvukus kasvas · usuti hingedesse · eluiga pikenes · kaaslasi maeti ning pandi neile kaasa · paikne eluviis neile kalleid esemeid/asju · tingimused polnud kõiil võrdväärsed · esimesed joonised luul, sarvel, kivil · käsitöö · palju naisekujukesi · valmistati suuremaid kiviesemeid · sugulust arvestati naisliinipidi · savinõud · koopamaalid · riide ketramine ja kudumine · rändav eluviis · kunstis geomeetriline ornamentika Metallid · kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb ka looduses ehedal kujul · esialgu vormiti tagumise teel hiljem sulatati
Ruunitekst koosneb enamasti ühest lausest või nimest. Viikingite jaoks oli neil maagiline tähendus. Ruune lõigati puusse, luusse, kivisse. Tähestikku kraabiti pinna sisse kas vertikaalsete või diagonaalsete sälkudena. *Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Samuti avaldati nendel hukkunud ja kadumajäänud inimeste nimesid. Ruunikivi võis püstitada näiteks poeg isale, või inimene ise oma tubliduse rõhutamiseks. Kivil oli loom- või taimornamentikaga kaunistatud ruunitekst. Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas. Neil kujunes sõdalastest ülemkiht ja pealikud. Ülerahvastatuse tõttu tungisid keldid Väike-Aasiasse, Kreekasse ja Itaaliasse. Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide omapära on katkematu väänleva
Muistse inimese tegevusalad-põhitegevuseks oli küttimine,korilus ja kalapüük.Hiljem hakati tegema koopamaale.Muutused-vase sulatamine, savinõud,kiviesemete levimine,Muistsete inimeset uskumused-arvati et igal inimesel, linnul loomal aga ka puul ja kivil on , või mõnel loodusobjektil on oma hing.Hiljem asenudus metsloomade ja linudude austamine nende jõudude kultusega.Esikohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujuneisd uued maagilised tominugud päikesele väe lisamiskes.Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse.Tekkis eraomand,sugukonna sidemed nõrgenesid, hakkas kujunema varaduslik ebavõrdusus, mis lõi eeldused klassiühiskonna sünniks
FLKU 05. 047 Maailmakirjandus V (20. sajand) KÜSIMUSTIK variant I 1. Nimetage kolm Willa Catheri teost. ,,Minu Antonia", ,,Kadunud daam", ,,Varjud kivil" 2. Nimetage vähemalt kaks 20. sajandi proosakirjanikku, kes ühendasid oma teostes avangardistlikud modernismi meetodid rahvalike jutustuslaadidega. Knut Hamsun, F. Scott Fitzgerald 3. Mida kujutab endast kirjandusnähtus nimega ,,cadavre exquis" (,,suurepärane surnukeha")? Mis kirjandusvooluga see seostub? Mitme inimese poolt koostatud lausete või piltide jada; kasutati sürrealismis 4. Nimetage ameerika sotsiaalpsühholoogilise näitekirjanduse esindajaid (vähemalt neli). Eugene O'Neill, Arthur Miller, Tennessee Williams, Edward Albee 5. Nimetage kolm 20. sajandi kreeka kirjanikku (kaasa arvatud vähemalt üks eeskätt luuletajana tuntuks saanu). Giorgos Seferis, Odysseus Elyt...
Seevastu teoreetiliste teaduste ja filosoofia vastu ei tundnud roomlased kreeklastega võrdset huvi. Nii jäid ka nende saavutused neis valdkondades tagasihodlikuks. Kuid Kreeka filosoofiat tunti ja sealt püüti leida juhiseid käitumiseks igapäeva- ja riigielus. Jumalad Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Iga asi või elusolend looduses oli nende meelest hingestatud, igaühes oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Neid oli lõpmata palju: igal puul, kivil, järvel, loomal jms oli oma nuumen. Igal majal olid omad kaitsevaimud. Tähtsaimad nende seas olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Laaride kujud seisid neile pühendatud nurgas, kus tähtpäevade puhul esivanematele annetusi toodi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim-geenius, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise. Kuid vähemalt sama olulised olid roomlastele inimesekujulised jumalad, kelle puhul oli selgelt tunda etruskide ja eriti kreeklaste mõju
27 USK ROOMAS Mõisted: Nuumen - ehk hing. Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all.
sest hobustel oli vaja kapju uuesti rautada. Ta jättis asja sinnapaika ning läks edasi. Tee peal märkas ta palju ilusaid sigu, keda Friedrich oleks tahtnud Linda sünnipäevaks osta. Ta oli õnnetu, et raha oli märkamatult kulunud ja ta ei saanud kõike tarvilikku osta. Ta mõtles hoopis jõe äärde minna, mis lookles läbi linna. Kui Friedrich sinna jõudis võttis ta pastlad jalast, istus suure kivi peale ja torkas varbad vette. Vesi oli veel külm. Sellal, kui ta kivil istus ja mõtles, märkas ta kalda ääres midagi helkivat. Friedrich arvas, et see on ebatõenäoline, et seal on raha, kuid uudishimu sai temast jagu ning ta kõndis lähemale. Maas lebas riidest kott, mille peal oli mingi mõõgataoline märk. Ta ei suutnud välja mõelda, mida see märk tähendas kuid võttis koti sülle ja seal sees kõlises midagi. Friedrichil hakkas süda põksuma. Ta vaatas koti sisse ja tal vajus suu lahti. Seal oli üle kolmekümne mündi
Eesti sisalikud ARUSISALIK Arusisalik on 3 Eestis elavast sisaliku liigist kõige tavalisem. Täiskasvanud loomake on 10-16 cm pikkune, kel seljal ja külgedel tumedad triibud. Arusisalikku võime kohata nii koduõuel kui kaugel soos puurondil või kivil käikese käes. Talveks poeb ta maa-alusesse urgu talveunne. Kevadel, tihti veel enne, kui lumi viimseni sulanud, ilmuvad talvituspaikadest esimesena välja isasisalikud. Neile järgnevad emasloomad ja viimaks noored. Enamik roomajaliike saab järglasi munedes, arusisalik on üks väheseid, kes poegib. Tavaliselt saab üks sisalikuema korraga kümmekond poega. Pojad sünnivad alates juulikuu teisest poolest. Nad on alguses tumedat tooni ja ilma mustrita ning alustavad kohe iseseisvat elu.
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 8.a klass Röövritsikas Referaat Juhendaja õpetaja Tiia Tamm Tõrva 2007 Sissejuhatus Röövritsikad kuuluvad putukate klassi, röövritsikaliste seltsi ning sugukonda. Röövritsikad veedavad oma elu, otsides putukaid, kellele oleks võimalik jahti pidada. Nad ei põlga nälja kustutamise eesmärgil ära isegi oma lähisugulasi. Kannibalistlikud kalduvused sunnivad röövritsikaid erakuelu elama. 2000 liiki, kellest kõige värvikirevamad ja omapärasemad elutsevad troopilistes ürgmetsades. Nad väga omapärase välisehituse ning eluviisiga vaegmoondelised putukad. Eluviis Kõige rohkem röövritsikaid elutseb sooja kliimaga piirkondades, eriti troopikas, mis on koduks enamikule teadaolevast 2000 liigist. Nad elavad kuivadel kõrbealadel, mägistel aasadel, Aafrika savann...
Impressionism Prantsuse kunstist eesti kirjanduseni Kirjandus 11. klass Impressionismi teke Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvit...
KALEVIPOEG (1862 rahva väljaanne) Eepos e lugulaul, pikk värsivormiline jutustava sisuga teos, räägib kangelastest ja vägilastest, üleloomulikud sündmused, ülev sõnastus ja kõrge tundetoon. Rahvuseepos rahvaluulele (regivärss, 8 silpi värsis, algriim, mõttekordus) tuginev ja ja rahva teadvuses ja ajaloolises arenemises etendanud eepos. ,,Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkust tunnistada". Muistendid - ,,Ülemiste järv ja Linda kivi" - Linda istus kivil ja nuttis ,,Vana Kalevi haud Toompeal" - Linda kantud kivid Kalevi hauaks ,,Kuidas siil kasuka sai" võitluses sortsidega ,,Kalevipoja reis maailma otsa" laev LENNUK ,,Saadjärv" peale Kalevi surma viskasid kolm poega kivi Saadjärvel, kes viskas kaugemale sai riigijuhiks. Kalevipoeg võitles vaenlastega, raudmeestega (13. saj ristirüütlid), sortsidega ja sarviktaadiga.
Ja märjasse rohusse potsas. Tal ühes otsas on lohuke Ja vars on teises otsas. Tsal pösed on punapunased Ja kukal on kullakarva Ja seda, kui hästi ta maitsta võib, Mitte keegi ei arva. Meil on külm Märg on vihmal märg on kastel Märg ei ole meie lastel Külm on nööril valgel linal Külm ei ole matsi ninal Valus on vanal õlekotil Valus pole meie otil Silm sai häda isa kirvel aga mitte meie virvel Igav on eilsel ajalehel Mitte meie väiksel mehel Hale meel on hallil kivil Mitte Lauril mitte Ivil Mis algab Mis algab suure pauguga, See lõpeb suure auguga. Mis algab suure rutuga, See lõpeb suure nutuga. Mis algab suure nutuga, See lõpeb suure muinasjutuga. 5 Mis algab suure jooksuga, See lõpeb suure krooksuga. Mis algab päevakoiguga, See lõpeb magustoiduga. Mis algab suure lumega, See lõpeb suure unega. Suve soe silmadesse Külm nüüd kõnib kuuski mööda, Vilu võserikku mööda, Hall käib haavikualutsi.
luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi. · ,,Tuli ja raud" (1938) · ,,Õige mehe koda" (1940) · ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt · VT luuletust ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje..." Eestis ilmunud kirjandus · Kirjastused riigistati · Kontakt välismaaga peaaegu puudus · Raamatute hind oli odav ja tiraazid suurenesid · NN sotsialistlik realism teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud · August Jakobson, Juhan Smuul · Represseerimised · 1945 hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar 1950ndad · 1953 suri Stalin · 1954 1956 - küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse · 1956. aastast nn Hrustsovi sulaaeg
pillutab (liigutab) tarib (tirib) viirelind luigutav Arvan, et Juhan Smuul kirjeldas Eestit erinevate väljenditega: mõisahärrade rahaauk pappide paradiis talupoegade põrgu „vaesele rahvale jääb vaid jumalariik“ Kaks 8-värsilist luuletust erinevate luuletustest. Mis und ma nägin- ma ei tea seal oli lill ja lind. Su kurb lein kaebus südant lõikab, on solvatud su koerarind. Luiged lendasid. Luigutav rivi säras päikeses kui helendav kee. Neid ja noormees- nad istusid kivil silmad rahutult pöörleval veel. Tahaks minna, ei tea kuhu minna. Põhjatuultega lendaks ma sinna. Ta on samas, siis kusagil kaugel. Kord on vaikne, kord äiksena õel. Ning ta kiirgab nii valusat valgust, nagu oleks tal silmad ja hing. Meri meri, suut ja ai vahuta. hakkab valjult kõnelema vihaselt ja vahutav. Mulle meeldis väga luuletus Kalamees naerab. See jutustas päevast, mil saak oli nii suur, et kalamees naeratas. Kui saak on suur ja hea, on kalamees
kuningas kinkis ühele vanemale Babüloonia ametnikule, Khasardule, laialdaselt põllumaad. Maa asus kuningliku kanali kaldal. Leping viidi täide seitsme kõrgema ametniku juuresolekul, kelle nimed on kõik kivil välja toodud. Tekstis on kivile antud ka oma nimi: ,,Oo Adad [tormijumal], võimas isand, rikasta külluslike ojadega!" Taolistele dokumentidele omaselt lõppeb tekst needuste ja vandesõnadega nende suunas, kes peaksid kivi kahjustama või eirama selle seaduslikku sisu. Edasine kaitse antakse läbi 13 jumala, keda palutakse appi dokumenti valvama. Lisaks on kivi ülemisse osasse uuristatud 18 jumalikku sümbolit, näiteks väänatud
pärmi- ja kiirikseentega - ja nende eostega, mis kasvavad seintel ning muudel pindadel. Töötajatel võib välja arenededa ülitundlikkus hallitusseente ja teiste seenespooride suhtes ning võib haigestuda tõsisematesse hingamisteede haigusustesse. Haigestumine tekib, kui töötajad aastaid viibivad sageli töökeskkonnas, kus õhus on seente elutegevusest eritatud laguproduktid. Lisaks puidule võivad hallitusseened kasvada ka betoonil, metallil ja kivil juhul, kui neile on loodud head kasvutingimused (niiskus, jahedus ja päiksevalguse vähesus). Hallitusseente eosed on väga vastupidavad. Selleks, et hoonest hallitust või muud seeneliiki välja tõrjuda, on vaja teinekord mitte ainult hoone kuivatamine, vaid ka seeni hävitava kemikaali kasutamine. Tolm Tolm on ehitusviimistluses üks suurimaid ohutegureid. Iga töötaja puutub tolmuga kokku pidevalt, nt pindade puhastamisel kerkib õhku tolmuosakesed, mida inimene hingab sisse, kui
Aadress: Võru maakond Urvaste vald Kirikuküla küla, Kanariku.(LISA 4.) Mälestise tunnus Kirjalikult fikseeritud pärimus. Mälestise ajalugu Selle kivi juures olevat üks usku tooma tulnud mees ära tapetud ja pooleks raiutud. Üks pool maetud kivi alla ja teine viidud edasi Otepää poole. Usutooja olnud valge hobuse seljas. Mälestise kirjeldus Liik: Madal lame kivi, kõrgus maapinnast u 50 cm, mõõtmed umbkaudu 150x130 cm. Kivi pealt sammaldunud, looduslikke ega inimtekkelisi lohke kivil leida ei ole. Üldseisukord ja hooldusaste Seisukord hea, kivi ümbrus heakorrastatud. Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise piirist. Mälestise asukoha kirjeldus Koigu - Urvaste tee idaküljel, Kanariku talust 250 m loodes, kolhoosi kuivatist 120 m ja Koigu ristist 750 m lõuna pool põllu servas.[10.] 13 3. Sõmerpalu valla pühadpaigad 3.1 Ohvrikivi Helsekivi Aadress: Võru maakond Sõmerpalu vald Hutita küla, Sõmerpalu metskond.(LISA 5.)
Vanimad ruunikirja näidised on pärit 3. saj e.Kr. Viikingite jaoks oli neil maagiline tähendus. Ruune lõigati puusse, luusse, kivisse. Tähestikku kraabiti pinna sisse kas vertikaalsete või diagonaalsete sälkudena. Ruunikivid olid mälestus-, austus- ja riituskivid, mis püstitati avalikesse kohtadesse. Samuti avaldati nendel hukkunud ja kadumajäänud inimeste nimesid.Ruunikivi võis püstitada näiteks poeg isale, või inimene ise oma tubliduse rõhutamiseks. Kivil oli loom- või taimornamentikaga kaunistatud ruunitekst. Ruunikive on kõige rohkem Rootsis (600) ning enamik kuulub viikingiaega. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid
Prosper Mérimée ,,Carmen" Teose analüüs Teose tegevus toimub 19. sajandil. Tähtsamad tegevuspaigad on Venta del Cuervo, Cordoba, Sevilla, Gibraltar jne. Venta del Cuervo nägi väga vilets välja, see oli ööbimiskoht don Joséle, rännumehele, kui ka Antoniole. Seal oli suur ruum, mis oli ühtlasi köök, söögi- ja magamistuba. Tuld tehti lamedal kivil keset tuba ja suits väljus katusesse tehtud avast. Seina äärde olid laotud 5-6 vana muulatekki need olid mõeldud reisijate asemeteks. Maja lähedal seisis kuuripugerik, mida kasutati tallina. Cordobas oli raamatukogu ja klooster jne. Päikeseloojangul võis kohata jõudeuitajaid Guadalquiviri parema kalda promenaadil, mille juures asus parkimistöökoda. Muidugi sai seal nautida põnevat vaatemängu, nimelt mõni minut enne katoliku palve lugemist, tuli hulgaliselt naisi kalda veepiirini
enne olnud ja kui ta ei jõua ise sinna, jõuab sinna keegi teine. Kõik on kõigega seotud, kõik on kusagil alles: iga jalatäis maad on kellegi jälg, iga peotäis mulda on kellegi käsi, mis pudenenud kellegi käest. Karl Ristikivi ainuke luulekogu "Inimese teekond" on eesti luule üks kaunimaid ja terviklikumaid kogusid. Luuletuskogu lihtne pealkiri avardub ristikivilikuks võrdpildiks kirjaniku enese ja ta kangelaste saatuse kohta. "Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe" . Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977.a. Stockholmis. Ta on kirjutanud:" Kui mul on õnnestunud oma raamatutega anda lugejale natuke julgust nende raamatute traagilise sisu kiuste, oleksin õnnelik".
Mängust Võistkond • Võistkond koosneb neljast mängijast (pluss võistluste jaoks viies asendusmängija) • Igaühel neljast mängijast on oma kindel positsioon • Kummalgi võistkonnal on kaheksa kivi, seega igal mängijal kaks kivi ning kivid heidetakse vaheldumisi vastasvõistkonnaga. Harjamine (Sweeping) Pühkimise mõju: • Pühkimine vähendab jää ja kivi vahelist hõõrdumist võimaldades kivil liikuda kauem. • Tasandab jääpinnast ning eemaldab lahtised jääkristallid ning nn prügi kivi liikumisteel. • Sulatab hetkeks jääpinnase pealmise katte, mille tulemusel tekib õrn niiskusekiht, mis toimib nagu kivi ja jää vaheline määrdeaine. • Pühkimise tulemusel saab korrigeerida kivi liikumise kiirust ja sellega muuta sihtkohta. 5 Eesmärk
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond BIOS Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri AT07 Juhendaja: Laido Valdvee Viljandi 2009 2 Mis on siis Bios? BIOS (Basic Input Output System) ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et ...
keskele laotud põhja-lõuna-suunaline kirst,kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas. Peamiselt maeti kesksesse kirstu perepea ehk mees. Laevklamed – Neid kivid olid paigutatud laevakujuliselt . Väiksematesse kivikirstudesse maeti surnud põletatult. Väikeselohulised kultusekivid – Kivid, mille pealispinnale on süvendatud 5-10 cm läbimõõduga korrapärased kausikujulised lohukesed. Ühel kivil võib neid olla ühest kuni mitmesajani. Arvatakse, et tegemist on Skandinaaviast lähtunud kivikultusega,millel võivad olla seosed esivanemate austamisega. Soorauamaak – pruunikaid roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ja pandi koos puusöega umbes meetrikõrkustesse savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Aletamine – mets raiuti maha,puud jäeti mõneks ajaks kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks.
Eepika Kirjandusliik, mis kujutab sündmusi, tegelasi ja olukordi enamasti vabas jutustavas vormis proosas. Eepilises teoses on esikohal .jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega : Zanrid Eepos Lugulaul, eepika suurvorm, enamasti värsivormiline teos maailma loomisest, jumalate ja kangelaste tegudest, saatuslikest võitlustest, müütilistest või tegelikest ajaloosündmustest, looduskatastroofidest. Eepose stiil on ülev. Sel võib olla autor, kuid alati ,pole see teada Kangelaseeposes on kesksel kohal heeros, kangelane, rahva suurkuju, keda juhivad ürgjõulised tunded. Ta .saadab oma teekonnal korda palju kangelastegusid, kuid teda tabavad ka rängad katsumused Rahvaeeposed kuuluvad tekkelt vanemasse rühma, on anonüümsed, põlvest-põlve edasi kandunud, tuginevad .müütidele, muinasjutumotiividele ja ajaloopärimustele ning nad on ka hiljem kirja pandud .("Kunsteeposed...
Kes pole tahtnud osta, võetud kinni ja pandud Rihu ämmale pikali, riiete peale suured kivid, kuue hõlmad aetud laiale, suured kivid peale, nii et ei ole teiste abita saanud üles tõusta. Sinna jäetud seni, kuni keegi tulnud ja ära peastnud. Kui keegi pole lubamist täitnud ja «rumalust» maksnud, tehtud Iru ämmal eespool Tallinna tee ääres sedasamasugust tükki. Iru ämmgi on niisamasugune kivivare nagu Rihu ämm. Iru ämm on Iru kõrtsi ääres, versta 10 Tallinnast. Kalevipoja jälg kivil Heigiale heinamaal on kivi, kus on suur mehejälg pääl. Selgesti on näha ka varbajäljed. Vanad inimesed räägivad, et enne olnud kivid pehmed ja Kalevipoeg astunud sinna kivi pääle ja sinna jäänud jälg. Pärast kivid läinud kõvaks ja jälg jäänud järele. Saadjärve sündimine Saadjärve sündimisest kõneleb rahvasuu, et kus praegu Saadjärv seisab, enne kuiv maa on olnud ja keset järve kohta kirik on olnud. Ühel pühapäeval, kui rahvas kiriku lähnuvad,
Ohverdati kariloomadelt ja põllult saadud saaki ja vahel ka loomi. Üksikud teated on inimeste (vangistatud vaenlaste) ohverdamisest. Ohvrikivid paiknesid asustuse lähedal, vahel koguni talu õues või aias. Sageli asus ohvrikivi pühas hiies või püha allika või puu vahetus läheduses. Kive kasutati ka raviotstarbel lohku kogunenud vihmavett määriti haigele kohale või asetati haige koht kivi vastu. Tuntud võte oli ka vihtlemine kivil. Eriti suure väega inimesed( targad ja nõiad) olid eriliselt lugupeetud ja neilt küsiti nõu haiguste ja probleemide korral. Ka inimeste ja olendite nimes usuti peituvat maagiline vägi; selle uskumuse hiliseks kajastuseks on jahi- ja kalameeste komme mitte nimetada oma saakloomi nimepidi vaid kasutada erilisi asendusnimesid. Maa jõu kehastuseks ja taeva valitseja vastandiks-paariliseks oli arvatavasti Maaema Mõneti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
