Raamatu ,,Genius Loci: Towards a Phenomenology of Architecture" kokkuvõte Peatükk nr 6 Raamatu kuues peatükk analüüsis Rooma linna ülesehitust ja omapärasust ning proovis selgitada, mida võib pidada Rooma koha vaimuks ehk genius loci'ks. Roomat peetakse ,,igaveseks linnaks", mis on suutnud säilitada aegade jooksul oma kindla identiteedi ja isikupära. Rooma koosneb ehitistest, mis on ehitatud kui integreeritud tervik ehk liidetud ruum ning mitte nii väga kui üksik keha või objekt. Klassikalised linna korrapärasused on olemas, aga need ei ole linnapildi põhimoodustajad. Tänavad ei lahuta maju üksteisest, vaid hoopiski liidavad. Rooma tänavad moodustavad siseruumi, mille sees
Room a Ragne Vainov Rooma üldandmed Itaalia Vabariigi pealinn alates 1946 Asub Apenniini poolsaarel Tevere (Teveri) jõe alamjooksul On Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus Pindala 1 285 km² Elanikke 2 741 100 (2009) Ajalugu 753 a. eKr rajas Romulus 410.aastal rüüstasid Roomat pärimuse järgi Rooma linna läänegoodid ja 455.a vandaalid 493.aastast kuulus Rooma 6.sajandil eKr asustasid idagootidele Roomat etruskid 552.aastast Bütsantsile 387 eKr purustasid linna keldid 756. aastal sai Roomast 2.sajandil eKr sai Roomast Kirikuriigi pealinn Rooma impeeriumi pealinn 1527.aastal rüüstas linna Karl V 64
Valisin Rooma kompositsiooniks Colosseumi, Pantheoni, Santa Maria in Aracoeli kirku, Trevi purskkaevu, Ruut-Colosseumi ja Tituse võidukaare. Valides objekte kompositsiooniks lähtusin eelkõige Rooma kuulsamatest vaatamisväärtustest, nagu näiteks Colosseum ja Pantheon. Olin otsustanud, et panen töösse põhiliselt ehitised, niisiis hakkasingi otsima teisi Rooma arhitektuuriimesid. Uurides Roomat tutvustavat raamatut leidsin sealt Santa Maria in Aracoeli kiriku, mis nägi minu arvates väga huvitav välja. Mulle väga meeldis kiriku katus, mis oli väga huvitav oma eripäraste nurkadega ning ka üldiselt oli kirik teistest tösse lisatud objektidest väga erinev. Kirik oli ehitatud punastest tellistest, kandiline ja veidi massiivne ning võrreldes Pantheoni ja Colosseumiga oli kirik lihtne ning justkui rohkem lihtinimestele. Samuti oli kiriku ees
Rooma ajaloo tähtsündmused minu arvates Nii nagu igal riigil ja linnal on ka Roomal pikk ja huvitav ajalugu. Just sellepärast huvitav, et Rooma on olnud nii asula, linn, linnriik, vabariik, impeerium kui ka keisririik. Tänapäeval tunneme me Roomat, kui Itaalia pealinna. Erinevaid ajalooraamatuid lugedes, võime märgata, et igas ühes on esile toodud erinevad sündmused Rooma ajaloo kohta. Ühes räägitakse rohkem kultuurist, teises sõdadest ja kolmandas on kirjutatud tähtsamatest isikutest. Minu arvates algab Rooma ajalugu 753.a.eKr Rooma linna asutamisega. Muidugi ei saa kindlalt väita, et just sellel aastal Rooma linn asutati, kuna see on ajaloolaste poolt arvutatu daatum
3) 1834 osales ülestõusus Sardiinia kuningriigis, väljaastumine nurjus -> -> mõisteti ta tagaselja surma. 4) Võitles Brasiilias ja Uruguays koos gautsodega valitsusvägede vastu. 5) Osales revolutsioonisündmustes Milanos ja kirikuriigis. 6) Oli sunnitud minema USAsse. 7) 1859 võitles ta Austria vastu ja järgmisel aastal organiseeris oma tuhatkonnaga retke Sitsiilia ülestõusu toetamiseks. 8) Lõuna-Itaalia oli tema kontrolli all. 9) Üritas vallutada paavsti valduses olevat Roomat seda kaitsva Prantsuse väe käest. 10) 1866 sõdis taas Austerlastega, moodustas Vogeeside armee, kuhu kuulus üle 8000 vabatahtliku.
Rooma stiil Viktoria Leshko 10.a Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks Uuendused õppisid ehitama kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid Marcelluse teatri arkaadid Ristvõlvi ehituse Silindervõlvi ehituse skeem skeem Arhitektuur • Arhitektuuri arengule sai määravaks lubjamördi kasutuselevõtt Panteoni sisevaade Panteoni välisvaade Tähtsaim Kasutati ehitusmaterjal oli
maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Turismi arengueeldused: Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Kõige enam külastatavad kohad: Kõige enam külastatakse Itaalias tõenäoliselt Roomat, Milanot, Napolit ja Torinot ning nende ümbruses olevaid ajaloolisi paiku. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Reisivõimalused Eestist Itaaliasse: Eesti turismifirmad pakuvad reise Itaaliasse. Novatours pakub välja lennureise Livignosse ja Kronplatzi. Perereisid pakub välja bussireise Veneetsiasse ja lennureise Rooma. Marhaba Tours pakub välja reise Sitsiiliasse. Embach tours pakub: Lõuna - Itaalia ja Sitsiilia ringreis
ROOMA LINN/RIIK • TEAN • TAHAN TEADA Rooma riigi tekkimine • TV lk 38 ül 1 (ära täida Rooma ja Ateena võrdlustabel), Õpik lk 78 • Kirjelda pärimust Rooma linna rajamisest (Õ lk 78) Rooma linn • Linn asub Kesk-Itaalias, Latiumi maakonnas, Tiberi jõe kaldal. • Rooma linna rajas Romulus aastal 753 eKr. • Linn on ehitatud 7 künkale. Kuningate aeg Roomas • Mitu kuningat on • Roomat on valitsenud 7 Roomas läbi ajaloo kuningat. valitsenud? • Tiberi suudmesse rajati • Mis nimega linn rajati OSTIA linn, sellest sai Rooma sadam. Tiberi suudmesse ja • Turuplats ehk foorum mis sellest linnast sai? • Kapitooliumile ehitati • Turuplats ehk ..... tugev kindlus ja uhke
õigeusu meetodite. Irooniline on see, et tänapäev pole vähem "pime". See on individuaalne pimedus, mis kasvab. Inimesed, kes on hüljanud jumalad, domineerivad poliitikas, hariduses ja ühiskonnas. Meie aega iseloomustavad tehnoloogilised avastused, kuid meie moraal on teinud kannapöörde. Nüüdseks on varakeskaja kohta leitud palju rohkem informatsiooni ning on välja tulnud, et see polnudki nii "pime" nagu nimi viitab. Teadlased, nagu Petrarch, nägid Roomat ning Vana-Kreekat kui inimsaavutuste haripunkti eredat näidet. Just nende põhjuste tõttu ongi varakeskaja hüüdnimi, kuigi ebakorrektne, "pime aeg".
2.c. Ajaloolised sündmused või nähtused: milles need seisnesid? Puunia sõjad, provintsid, Suur rahvasterändamine 3. Teemade põhjalikum tundmine: A. Teemade iseloomustamine 1) Hellenismiajajärk mida see tähendab? Iseloomustamine. 2) Etruskide kultuur üldised iseärasused teiste tsivilisatsioonidega võrreldes; usund, mõju Rooma kultuurile. 3) Rooma ühiskonnakorraldus - kuidas jagunes ühiskonnakihtideks; kuidas Roomat valitseti ja millised olid kodanike õigused/vabadused; Rooma sõjavägi; Rooma linnad ja ehituskunst; millised muutused leidsid aset hilise keisririigi ajal. 1 4) Rooma kultuur kreeka mõjutused Rooma kultuurile; usundi iseärasused ja suhe riikliku korraldusega; Augustuse aegne kultuur (kirjandus ja ajalookirjutus); haridus.
ja Giovanni surma, polnud Tizianile enam võrdset. Teda määrati riigikunstnikuks, kellel oli kindel sissetulek ja avalikud tellimused. 1530. aastal algas Tizani pikka aega kestnud side läänemaade suurima monarhi, Karl V-ga. Temast sai õukonna maalikunstnik ja ta maalis keisrist rohkesti portreid paljudes rollides. Vastutasuks tõsteti ta aadliseisusesse ja räägiti isegi et keiser olevat tõstnud pintsli, mille Tizian oli maha pillanud. Kui Tizian paavst Paulus III kutsel Roomat külastas, viibis Roomas ka Michelangelo ja kaks suurimat oma ajastu kunstnikku said kokku. Michelangelo imetles Tiziani loomingut ning kiiris tema tehnikat ja värvikasutust. Tizian oli välja töötanud omaenda koloriidistiili. Tema stiil ja tehnika olid juba arenemas vabama stiili suunas, kus tähtis osa oli täpselt pingestatud pintslilöökidel Ta kasutas värvi üldistavalt, luues värvilaikudega peaaegu mosaiigiefekti. Tiziani viimased teosed olid mõnikord süngetoonilised
Noore ohvitserina saadeti ta Hispaaniase mägihõimude mässu maha suruma.Kahekümne kahe aastaselt määrati ta väejuhiks ning ta pidi minema Armeeniase, sest Armeeni kuningas oli mõrvatud. Ta määras võimule kadunud kuninga venna Tigranese. Kuningal oli hirmul Partlaste ees ning ta oli nõus moodustama leegioni. Tiberiuse eesmärgiks oli saada hüvitust ammusest lahingust kus Rooma väed said Partia(hiigelimperium ja vägevaim riik pärast Roomat) käest lüüa ja mille tulemusena lahingulipud vallutati ja peale vangivõetute tapeti. Ta nõudis, et Partia tunnustaks Armeenia koloniseerimist tema poolt, loovutaks talle uusi pantvange ja tagastaks Karrhai all ära võetud lipud. Partia andis alla ja tagastas isegi vangilangenud. Partia ja Rooma vahel valitses nüüdsest rahu. Sõja käigult naastes sai ta suuri kiiduavaldusi eduka võitluse eest. Augustus püstitas trofee, et mäletada tema ja ta venna Drusus saavutusi. Neil õnnelikel
Roomavabariigi elu rahvatribuun rahvaesindaja , kelle pleibeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus ühistada konsulite ja senatite otsuseid , kui need bleibeidele kahjulikud olid . leegion roomlaste peamine väeüksus , mis koosnes enamjaolt raskerelvastuses jalaväelastest , ratsaväelistest ja kergerelvastuses võitlejatest kokku umbes 5000 meest . Via Appia kuulus tee , mis ühendas Roomat ja Capua linna . provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad , mida valitses roomlasest asevalitseja . triumf pidulik linna sõi Roomas võidukalt sõjaretkelt kojusaabuvale väejuhile . 2 . millistest väeliikidest koosnes Rooma sõjavägi ? - raskerelvastuses jalaväelased - ratsaväelased - kergerelvastuses võitlejad 3 . mis eristas pleibeisid ja patriitse ? patritsid olid Rooma täisõiguslikud kodanikud . nad võisid astuda riigiametisse ja pääseda senatisse
leinud oli üles tõstetud kätega inimene-palvetaja; inimesi kujutamisel on jätkatud Rooma traditsioone; arenes reljeefikunst nt sarkofaagidel(ainult rikastel), vormilt sarnased Rooma omaga, kuid sisult religioossed; Skulptuurist rääkida ei saa kuna see varakristlikus kunstis puudub-vanad paganlikud jumalad olid keelatud, uuetega poldud harjutud. 4. Idakirik e. bütsants 395 a. jaguns rooma impeerium kaheks: lääne-rooma ja ida-rooma. Ida-roomat kutsuti bütsantsiks ja ka selle keskus oli bütsantsis (praegune istmbul); keeleks oli kreeka keel; levitati usku ida-euroopas, aasias ja aafrikas. Peamised vastuolud olid läänega piibli tõlgendamisel ja mõjusfääride jagamisel. Bütsantis kirikud olid tentraalehitised-põhiplaani äärmised punktid olid keskpunktist ühe kaugusel-ring, ruut, võrdkülgne hulknurk, võrdhaarne kreekarist. 6 saj püstitati kuulus Hagia Sofia katedraal, milles on püütud
Laarid- maja tähtsaimad kaitsevaimud Geenius-igal perel oli maokujuline kaitsevaim Pontifeks- preestrite kolleegium,Augur- riigi poolt määratud preester,Evangeelium- lugu Jeesuse elust ja õpetusest 4. Kohad: Rubico- omamoodi piiriks, Caesar ületas Rubico jõe ja algatas sõja senati vastu, LIISK ON LANGENUD. Gallia- tänapäeva Prantsusmaa, mille Caesar vallutas. Po- jõgi Põhja-Itaalias. Via Appia- kõige tähtsam tee impeeriumis, ühendas Roomat ja Capuat. Väga rikkad ülikud tegid endale mausoleumid selle äärde. 5. Kuulsad ütlused: Haned päästsid Rooma Ka sina, Brutus Tulin, nägin, võitsin Liisk on langenud Jaga ja valitse Hannibal väravate all Leiba ja tsirkust
Maatükke hakati tähistama nimetusega lään ehk feood ja selle valdajat läänimeheks või feodaaliks. Maatükist saadav sissetulek pidi olema küllaldane ratsahobuste ja ratsamehe raskerelvastuse hankimiseks ning võimaldama pühenduda sõjalistele harjutustele. Sageli andsid Karl Suure järglased vasallidele õiguse olla riigivõimu esindaja. Läänidest said perekonna pärusvaldused, see aga nõrgestas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. 12) Ida-Roomat nimetatakse ka Bütsantsiks. 13) Bütsantsi riik sai alguse 4.sajandil. 14) Bütsantsi riigi lõpuks peetakse aastat 1453, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli. 15) Bütsantsi kirikupead nimetatakse Konstantinoopoli patriarhiks.
Antiikkirjandus kui Euroopa kultuuri mõjutaja 8.sajand eKr kuni 5.sajand pKr on olnud antiikaeg. Antiikaeg Euroopas hõlmab Vana-Kreekat ja Vana-Roomat. Seal on tekkinud ka kõige vanimad kirjandused, mis on olnud Euroopa kultuuri mõjutajaks. Kuid tekib küsimus, millega on antiikkirjandus mõjutanud Euroopa kultuuri? Antiikajast on tegelikult päris palju kandunud tänasesse päeva. Päris palju on ühist, kuidas samas ka päris palju on muutunud ja muutub veelgi. Siiski ju, mida aeg edasi, seda arenenumad riigid on ja väga palju tuleb uut juurde.
Itaalia Itaalia asend Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Pealinn *Itaalia pealinnaks on Rooma. Teda nimetatakse ka Igaveseks linnaks. *Üks rikkamaid linnu kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest. *Kirikuid on kokku umbes viissada. *Aastas külastab Roomat üle kolme miljoni turisti. Itaalia keel *Itaalia keel kuulub indoeuroopa keelkonda romaani rühma. *Seda keelt kõneleb umbes 70 miljonit inimest. *Kujunenud on rahvaladina keelest. *Itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast. Kliima *Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad talved ja sajused suved. *Po madalikul on parasvöötme mandriline kliima. *Apenniini poolsaarel ja saartel on lähistroopiline kliima.
üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Palju kasutati ka poolsambaid See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. Seda pilastriks. Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest. Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid. Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama. Kõige uhkemad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmiskohad. Caracalla termid- Caracalla termid paiknesid 216 112- ruutmeetrisel alal , ainuüksi suplussaal mahutas 1500 inimest.
* Hamburg (1703 -1706) Hamburgis oli Händel esialgu viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, peagi juhatas samas orkestrit. 1705 aastal tulid lavale tema esimesed ooperid - "Almira" ja "Nero". Händel oli väga tugev organistina ja fuugade kirjutamises kuid ooperi vallas tundis ta end ebakindlalt ning seetõttu läks ta Itaaliasse, et saada koolitust just ooperi vallas. * Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias olles külastas Händel sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Veneetsiat ja Napolit. Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate Itaalia heliloojate A.Corelli ja A.Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevasti mõjutasid ja aitasid kaasa ka tema karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimatesse muusikasalongidesse kus ta esitas 1708.a. suure menuga oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas ta sadakond kammerkantaati. Suureim menu oli ooperil "Agrippina" 1709.a.
Caesar ta oli suursugus päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks . Ta oli Rooma ülempreester . Ta kuulutas välja korralduse et vaestele tuleb jagada leibaja korraldada uhkeid vaatemänge . Octavianus üks Caesari poolehoidja . Octavinus oli väepealik ning 30 ekr vallutasid tema väed Egiptuse . Pärast kodusõda oli kogu Rooma riik temas võimu all . Traianus oli keiser kes valitses aastal 98-117 pkr Roomat . Hadrianus keiser , kelle korraldusel rajati tema nimeline kaitsevall . Spartacus oli gladiaator . 74 71 aastal toimusid Itaalias suurte orjade ülestõus ning seal oli ta nende juht . ta oli gladiaatorite koolis treener . Ta pärines Traakiast . Pompeios üks Rooma võimukamaid väepealikke . vallutas Väike-Aasia , Süüria ja Palestiina . Antonios oli Rooma väejuht ja riigimees . valitses pärast Caesari surma idamaades Kleopatra Egiptuse võlus kuninganna
8 loeng: Impeerium Eksam koosneb kahest blokist. Kohustuslikku kirjandust lugeda. 3 detsember viimane loeng, järgmine nädal loengut ei toimu. Viimane loeng oluline. Impeerium ehk maailma riigi idee Euroopa ajaloos. Nimetatud Makedooniat, Roomat, Bütsantsi.. NL jaoks halvustav mõiste, ka El kohta, pärineb rohkem kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon, marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk) Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus.
ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. Kuningate ajajärk Kuningate ajajärk (753510 eKr) oli Rooma linnriigi kujunemise aeg. Riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas (rex). Pärimuse järgi valitsesid Roomat seitse kuningat, kellest ajaloolisteks saab pidada vaid kolme viimast etruski niinimetatud Tarquinuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt; kuningavõim muutus päritavaks. Vanemate nõukogusse (senatisse) kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Patriitsiperekondadest väljapoole jäi lihtrahvas (plebeid). Vabariigi ajajärk
kontuuri. Kujutis täidetakse emailiga. Keldid (ballaadid, gallialased) 1.at. eKr kuni meie aja arvamise esimesti sajanditeni. Elukohaks Kesk- ja Lääne-Euroopa. Sõdalastest ülemkiht ja pealikud. Paelornament katkematu väänlev joon, millesse põimuvad loomade ja inimeste skemaatilised kujutised. Germaani hõimud (goodid, saksid) 2pKr hakkasid rändama, Läänemere äärest Lõuna- Venemaale. Ründasid Roomat. Võtsid Pilt 1. Draakonipea 9. Saj. Pilt 2. Ruunikivi Merovingide kunst Iirimaa 5.-7. Saj lõi Mirovingide dünastia Frangi riigi. Ristiusk võeti vastu tänu sidemetele Roomaga. Kirik oli olulisel kohal. Idagoodid 5. saj lõpul rajasid goodid riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Käsitööalade viljelemine
Rooma ja Kreeka asusid Vahemere kaldal ja läestikku, Rooma asus Apenniini poolsaarel Itaalia nime all. Maa oli põlluharimiseks sobivav kui Kreekas ning merd sõideti kreeklastest vähem. Rooma tekkis Latiumi maakonda, elanikud (roomlased) olid latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Vabariigi ajal oli Roomas eesotsas senat ja riigiametnikud (konsulid). Vabariik oli võimsaim V sajandil. 390. aastal tabas Roomat suur tagasilöök ning roomlased said hävitavalt lüüa itaallaste käest. Vabariigi ajal pidasid Rooma ja Kartaago omavahel kolm sõda, mis on tuntud kui Puunia sõjad. Sõjavägi asendati palgaväega, algasid kodusõjad. Esile tõusid Antonius ja Octavianus, kelle vahel sai alguse kodusõda. Vabariigi lõpuks võib lugeda seda, kui Octavianus vallutas Egiptuse ja ühendas kõik maad oma ainuvalitsuse alla. Keisririigi ajal võttis Octavianus endale nimeks Augustus
aluse Rooma linna kristlikule kogudusele. Rooma linna ehitati esimesed akveduktid. Pikkus ulatus kümnete kilomeeiriteni. Need hämmastavad oma praktilisuse ja iluga ka tänapäeva inimesi. Akveduktid ka panid aluse veejuhtmetele. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on ka palju mõjutanud Kreeka ning tänu sellele on nende kultuur sarnane. Minu arust on Vana-Kreeka ja Rooma mõju meie kultuurile positiivne,kuna muidu poleks meie ühiskond ja kultuur selline nagu ta tänapäeval on. Antiiktsivilisatsioonid mõjutasid iga järgnevat tsivilisatsiooni. Nt kreeka kultuur mõjutas etruskide oma, etruskide oma aga roomlasteoma. Niisiis on igal tsivilisatsioonil tähtis roll edasiste tsivilisatsioonide kujunemisel. Kristlusel on suur
Rooma kultuuri mõju tänapäeval Essee Rooma impeerium, mis püsis pea poolteist tuhat aastat ning hõlmas oma hiilgeaegadel pea kogu Euroopat, on tugevalt mõjutanud ka tänast läänelikku ühiskonnakorraldust. Vastavaid ilminguid võib näha mitmes erinevas eluvaldkonnas. Kuigi demokraatia esines rahvahääletuste kujul juba Antiik-Kreekas, peetakse selle hälliks sageli justnimelt Vana-Roomat. Sarnaselt tänasele Euroopale olid vabariigiaegses Roomas pea kõik tähtsamad riiklikud ametikohad valitavad, kusjuures valimisõigus laienes ka vaesematele kodanikele. Siiski polnud tagatud kõigi riigi elanike esindatus ning talupojad olid sageli sunnitud hääletama oma maaomaniku soovi järgi rahva võim kehtis vaid teatud piirangutega, valitud pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Tsiviilõiguse klassikaks peetav Rooma seadustik on aluseks kogu tänasele õiguskorraldusele.
Teekonna lõpp viib illuminaatide salajasse peidupaika, kus saadakse teada mõrvar. Lugu lõppeb sellega, et Ventresca paljastab, et on paavsti lihane poeg ning paneb end põlema. Kanister antiainega leitakse üles ning Vatikan on päästetud. Minu arust on raamat väga huvitav ning samas ka hariv. Lugedes saab teada paljude Roomas olevate erinevate skulptuuride ja maalide tähendustest. Autor kirjeldab raamatus väga hästi Vatikani ja Roomat, mis loob nendele, kes seal käinud pole hea pildi. Kasutatud kirjandus Lisa 1- http://en.wikipedia.org/wiki/Dan_brown
Arheoloogide andmeil on pidev asustus Rooma kohal tekkinud 21. aprillil 753. aastal eKr. Kuningate aeg kestis sellest ajast kuni 510. aastani eKr, kui rajati Rooma vabariik. Viimaseks Rooma riigi kuningaks jäi etrusk Tarquinius Superbuse, kelle roomlased oma linnast välja ajasid 509. aastal eKr. Vabariik omakorda püsis kuni 30. sajandini eKr. Kuningriigi ajal oli riigi eesotsas rahvakoosolekul valitud kuningas ja senat. Pärimuse järgi valitsesid sel ajal Roomat 7 kuningat, kellest tähtsaimad olid 3 viimast etruski nn Tarquiniuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsasti ja kuningavõim muutus päritavaks. Senatisse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Nendest väljapoole jäi lihtrahvas ehk plebeid. Rooma kuningriigis oli valdavalt talupojaühiskond. Kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks
Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia sõdadena. Samal ajal kui Rooma võitles
Traianus (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades Colosseum tuntuim ja suurim amfiteater Roomas,valmis aastal 80,mahutas 50 000 pealtvaatajat "Circus Maximus" (suur ringrada) kuulsaim hipodroom, paiknes Roomas keisrite palee kõrval "Forum Romanum" linna ja kogu Rooma impeeriumi keskus Ostia Rooma sadamalinn, kus oli palju korruselamuid - seal elas vaesem elanikkond Tiber läbib Roomat, juba enne vabariigi algust läksid kõik reoveed Tiberisse Rubico jõgi P-Itaalias, mis oli Caesari provintsi lõunapiiriks, kuid mille ta ületas sõjakäigus Pompeiuse vastu Pompei linn L-Itaalias, mis mattus vulkaanipurske tagajärjel vulkaanilisele tuha alla, seal on säilinud hästi arhitektuur ja igasugused üisidetailid tänu millele saab hea ettekujutuse eluolust Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel
ühaenam kommunistide mõju alla. Endiste sõdurija ja töötute organisatsioon Võitlusliitu (1919- 1920) hakati kutsuma fasistideks. Sellest rühmistusest kujunes Rahvuslik Fasistlik partei, mida juhtis Mussolini. Mustsärklased- relvastatud fasistide salgud . 1921 parlamendis saavutas Mussolini võidu. 1922 määrati Mussolini peaministriks. 1925 kehtestati ühepartei süsteem. Duce- Itaalia rahva juht. Välispoliitika eesmärk: muuta Vahemeri Itaalia sisemereks. Ülisatati Vana-Roomat. Vallutati; Abessiinia, Albaania. Tast sai Saksamaa liitlane 1930. SAKSAMAA Punane katk- kommunism. 1919 loodi Saksamaa Kommunistlik Partei ja vastane Saksa Töölispartei, mis 1920 nim. Natsionaalsotsialitlikuks Saksa Töölispartei, erakonna esimees Htler.. Pruunsärklased- relvatatud rünnakrühmad. 1923 hitler korraldas Münchenis mässukatse ja läheb vangi. 1933 sai Hitler riigikantsleriks. Kolmas riik- natsliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma
rome-tour.co.uk/castel_sant_angelo.htm ) 2. Hadrianuse mausoleumi erinevad ülesanded Läbi aegade on Hadrianuse mausoleum täitnud erinevaid ülesandeid. Kuuendal sajandil pärast Kristust muudeti ta kindluseks ning oli tähtis sõjaline ehitis järgmised 1000 aastat. Paljud haua osad ning kaunistused olid kadunud ning hävinud pärast ehitise muutmist kindluseks. Urnid olid purustatud barbarite poolt ning dekoratiivne kuju ehitise katusel visati barbaritele kaela, kui nad proovisid Roomat vallutada. Keskajal kasutasid mitmed jõukad pered ehitist oma koduna. Aastal 1277 elas seal Nicholas II, kes ühendas mausoleumi Vatikaniga maaaluse koridoriga, mille nimi on passetto del borgo. Aastal 1377 allus mausoleum täielikult paavsti kontrollile. Koridori kasutasid paavstid juhul, kui oli vaja põgeneda Vatikanist mõnda ohutumasse kohta. Paavstid kasutasid Sant' Angelo'd ehk Hadrianuse mausoleumi ka vanglana
Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Nii Kreeka kui ka Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas. Enamus neist tegeles põlluharimise või käsitööga. Rooma linnade kasvades suurenes seal varatute linnaelanike hulk, kellele hakati riigi kulul vilja jagama. Kreeka käsitööliste olukord oli võrreldes Roomaga kehvem.
väärtustamine, piiramatu arenemisvõime. tänapäeval humanist inimene kes näitab üles sallivust teiste vastu, ja ühiskond on muutunud inimlikumaks. Thomas More tuntuks teosega Utoopia- rõhutab õiglast kodaniku ühiskonda, oli seotud oxfordi humanistide ringiga. Martin Luther ketser , tõlkis piibli saksa keelde, oli seotud reformatsiooniga, peakiriku uksele tegi 95 teesi. Antiikaeg- 8.saj ekr kuni 5.saj. pkr. Hõlmab vana-kreekat ja vana-roomat. Seda aega iseloomustab optimistlik vaade kultuurile, usk inimese ja inimmõistuse jõusse. Antiikajal elati polistes need on linnriigid. Inimesed uskusid jumalatesse ja müütidesse. 5.saj jõudis kreeka orjanduslik ühiskond oma suurima majandusliku, poliitilise ja kultuurilise õitsenguni. Keskaeg- Hõlmab 5saj. Kuni 15.saj. oli ristiusk ehk kristlus. Ühisnimetaja oli katolik kirik. Ehitati suuri katedraale, käidi ristiretkedel. Oli feodalism ehk läänikord. Saavutsed
sageli pidi üks germaanlane võitlema teise germaanlase vastu. Tähtsamad daatumid Rooma riigi lõpust: - 313. a p Kr - Milano edikt, millega Constaninus Suur andis kristlastele usuvabaduse, st ristiusk lubati. - 330 a p Kr keiser Constantinus Suur otsustas viia pealinna riigi idaprovintsidesse. Seal oli jõukust enam ja olukord oli turvalisem. Uueks pealinnaks sai Konstantinoopol (praegune Istanbul). Sellest ajast valitsesid Ida- ja Lääne-Roomat erinevad keisrid. - 361-363 a p Kr keiser Julianuse valitsemine. Tema tegi katse antiiktraditsioone ja vana korda taastada. Taas alustati kristlaste tagakiusamist. See poliitika kukkus läbi. - 391 p Kr - Ristiusk kuulutati Rooma riigi ametlikuks usuks. Seda tegi keiser Theodosius I (valitses 379-395). - 395 p Kr pärast Theodosius I surma lagunes Rooma impeerium lõplikult kaheks Lääne-Rooma keisririigiks (keskus kas Milano või
Mõiste ise tuli käibele paavst Paulus II poolt. Sellest ajast on pärit Katoliku kirik. Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsioone, Odoaakel?tappis kellegi ära (keisri?). Feodaalide suured rüüstamised
Baroki ajastul olid väga tähtsateks elementideks inimese olemus, emotsioonid ja meeled. Barokk - kunstile on iseloomulikeks omadusteks: suurus, jõulisus, säravus, ülevus, värvirikkus, dramaatilisus, tundeküllasus, kirglikkus, emotsioonidega liialdamine, sümmeetria ja ornamendid. See pakub vaatajale palju ootamatut, üllatades teda. Barokk tuleb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokkarhitektuur Selle sünnikohaks peetakse paavstilinna Roomat. Renessansiajastu arhitektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, barokki on võrreldud tormise merega. See uus stiil avaldus esmajoones kirikuehituses. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu valmistati erinevaid „kunstiteoseid“. Kunstnikud võtsid renessansist üle enamus arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared jne. Barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kuid tihti üks sammastest ulatub välja
kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maakonna. Isikud: Mucius Rooma tõus Vahemeremaade suurvõimuks (264-133 eKr) iseloomulikud jooned: Vahemere maade Läänepoolses osas oli tõusnud valitsevaks ladina keel ja kultuur. Sündmused: Puunia sõjad, Makedoonia ja Kreeka vallutamine. Isikud: Scipio Africanus. Kodusõdade period ja vabariigi langus (133-30 eKr) iseloomulikud jooned: Kujunes välja 2 poliitilist suundumust- optimaadid ja populaarid
olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi. Kreeka otsene mõju tabas roomat just peale II. Puunia soda(218-201eKr.). Rooma algne kultus säilis üksnes Vesta ja Janusse kujul ning mõnede pühade tähistamises. Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt. Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter,Hera oli kreekas taevajumalanna ja Zeusi abikaasa roomas oli, aga tema nimeks Juno kes oli Jupiteri abikaasa ja samamoodi oli ka teiste
Petrarca pere saadeti Firenzest välja Elas Avignonis Õppis isa soovil õigust, kuid pärast vanemate surma astus vaimulikku seisusesse Sai paavsti õukonda, seal ei olnud asjad hästi ja see tekitas Petrarcas nördimust 6. aprill 1327a kohtas kirikus kaunist noort naist Laurat. 6. aprill- Kristus löödi risti. 21 aastat ülistab Laurat oma luules Tegeleb elu aeg kirjandusega: kogu vanu käsikirju ja reisib Euroopa kloostrites ja linnades 1377a. külastab Roomat, teda vaimustab sealne antiiksuse hõng. Lahkub paavsti õukonnast, hakkab elama erandlikku elu. Pälvib tiitli Poeta laureatus- kõige pärjatuim poeet. Peetakse uusaegse lüürika isaks ,,Laulude raamat" pühendatud Laurale, jagatud kaheks: Madonna Laura ajal, pärast Madonna Luara surma. Peateemaks armastus Laura vastu. Laura on tema jaoks reaalne naine, kelle maist ilu rõhutakse, kirjeldatakse välimust ja ümbrust. Kuulus soneti looja GIOVANNI BOCCACCIO
Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks. Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2.218eKr-201eKr Hannibali juhtimisel tulid Kartaagolased koos sõjaelevantidega üle Alpide, kus paljud hukkusid. 216eKr toimus Cannae lahing kus Hannibal võitis, kuid et Roomat vallutada oli ta vägi liiga väike. 3.149eKr-146eKr Roomlased pidid vabanema Kartaagolastest ning 7 päevaga tehti kartaago maatasa. 6.Kreeka ja Makedoonia alistamine. Kreekas kehtis Makedoonia võim ning kreeklased polnud oma allasurutud olukorraga leppinud. Rooma kasutas aga selle olukorra ära ning kutsusid mitmed Kreeka linnriigid oma poolele. 168eKr toimus Põhja-Kreekas lahing roomlaste ja makedoonlaste vahel. Rooma leegionid saavutasid Makedoonia faalanksi vastu täieliku võidu
ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks. Gaius Octavius võttis siis nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus. Kui Caesar märtsis 44 eKr mõrvati, viibis tema noor pärija Apollonias (praeguses Albaanias). Ta läks Itaaliasse ja värbas Caesari veteranidest sõjaväe. Roomat kontrollisid Caesari vabariiklastest mõrtsukad Marcus Junius Brutus ja Gaius Cassius. Ovtavianus sõlmis liidu Marcus Antoniuse ja Marcus Lepidusega. Need kolm moodustasid teise triumviraadi nimelise hunta ning käivitasid puhastuse mõrtsukate liitlaste seas. Seejärel läksid Antonius ja Octavianus võitlusse Brutuse ja Cassiusega, kes olid põgenenud itta. Makedoonias Philippis oli Caesari armee võidukas ning Brutus ja Cassius sooritasid enesetapu (42 eKr)
teoreetilisi kirjutusi ja korraldas liturgiat. Pani aluse ühehäälsele laulule e Gregoriuse koraalile. Rõhutas tagasihoidlikust. Pippin Lühikese annetusega sai kirikuriik. Karl Suur kehtestas muistse kirikukümnise. Frangi riigi ja Lääne-Euroopa killustatus tõi kaasa kiriku ja paavsti ajutise allakäigu. Läänistati kiriku maid. Ülikuperede piiskopiks saamine tõi kaasa püüdmatuse juhtida kirikut ka väljaspool Roomat. Kirikukorraldus. Jagatud peapiiskopkondadeks (peapiiskopid), jagunesid piiskopkondadeks (piiskopid). Piiskopkonna keskust tähistas katedraal e piiskopikirik. Piiskop pühitses ametisse preestrid. Tegelikuses määras ametisse preestrid ilmalik maavalitseja. Piiskop kontrollis piiskopkonna vaimulike tegevust korraldades visitatsioone (külaskäike). Mungad ja nunnad elasid üksiklastena ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi kloostreid
liigpäevi, nii et aastaajad saabuvad kalendris igal aastal keskmiselt ühe minuti võrra varem. Caesar olevat sellest mittevastavusest küll teadlik olnud, kuid pidas seda vähetähtsaks. Kalendri ühe päeva suurune triiv tekkis juba 128 aasta jooksul. 17. Lisa selline kaart millel on näha kus elasid etruskid. 18. Mis jõgi läbib Rooma linna, millisel poolsaarel asub Rooma linn, milline on linna tähsaim küngas? Roomat läbib Tiberi jõgi. Ta asub Apenniini poolsaarel. Linna tähtsam küngas on Platiumi küngas, millele kerkis Keisrite palee. 19. Mis see on 824; 0,44 km2, Fransiscus, Šveitis kaardivägi, 1929 Vatikani linnriigi rahvaarv on 824 ja pindala on 0, 44 km2. Vatikanis on hetkel paavstiks Franciscus, ja paavsti kaitseb Šveitsi kaardivägi. Vatikan moodustati Lateraani kokkulepetega 1929. Aastal. 20. Tähtsaim preester, kes oli sillaehitaja siin- ja teispoolsuse vahel.
Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle, see on ka roomlaste ajaarvamise algus. Roomat olevat valitsenud(753-509eKr) 7 kuningat ning peale viimase kukutamist rajati vabariik, sellel ajal kujunes välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Senat- riiginõukogu, koosnes senaatoritest(300) eluaegne ametikoht, sise ja välispoliitika, sõjandus, vabadus, tegi kõige tähtsamaid otsusi. Rahvakoosolek- võim on väike, valiti riigiametnikke, toimus vastu võetud ostuste heakskiitmine
Keldid elasid kesk-Euroopas, Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal. Germaanlased elasid Reini, Visla, Doonau ja Põhja-ning Läänemere vahele jäävatel maa- aladel. Roomlasi eraldas barbaritest Reini jõe keskjooksult Doonau jõe ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. III-II a. tuh. I pool kujunes välja Põhja-Saksamaa, Taanis ja Lõuna Lõuna Skandinaavias germaanlaste hõim. II saj. lõpp e.Kr. Germaanlased ründavad Roomat. Roomlaste ja germaanlaste vaenutsemise algus. Keiser Thodosius Suur ühendas veelkord riigi, kuid pärast tema surma lagunes impeerium lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks riigiks- Lääne-Rooma ja Ida Rooma riigiks. 410. aastal vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis seda oma sõdalstel mitu päeva rüüstata. 476. aastal tapab germaanlasest väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma riigi keisri Romulus Augustuluse- Lääne-Rooma riigi lõpp.
esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui PUUNIA SÕDADENA. 146.a.eKr liitsid roomlased endaga Kreeka ja Makedoonia 133.a
(wiki) 1215 aasta suvel tegid sakslased laastavaid rüüsteretki Ugandisse, olukord lootusetu ja abi polnud näha kuskilt 21. sept. 1917 Madisepäeva lahing, kohtusid saklaste vägi ja suur eestlaste vägi Sakala maakonna, eestalsed said lüüa, kuigi neid oli 2 korda rohkem, eestlaste kõige suurem kaotusUgandi ja Sakala langesid, langes Lembitu(eestlaste vanem, varane kangelane), saklaste poolt langes truu vanem Kaupo(toetas saklasi ja oli külastanud Roomat) 1219.a. rahvas ristiti ja taanlased tulid Tallinna lähedalt ja pidasid lahingu, eestlased kaotasid, taanlase laevastik Tallinnas, Valdemar II 1220.a. lõid eestlaed Lihula ligidal/vallutasid eestlasedrootslased löödi minema(eesotsas noore kuninga Johani ja piiskoppidega) 1220ndakstaanlased valluanud Põhja-Eesti, sakslased Lõuna-Eesti, keskmine osa, toimus võiduristiminesüüdistati
Esialgu maaliti märtrite ja pühakute mälestuspilte, vanimad ikoonimaalid on maalitud enkaustikatehnikas. Alates 8.saj. hakati kasutama tempera värve (vee baasil munavalge, mee või muu orgaanilise ainega segatav värv). Kujutise foon enamasti kuldne, riietus võlts, keha pole aimata. Bütsantsi riigi tekkimine (kuidas, millal) 395.a jaguneb rooma Ida- ja Lääne-Roomaks. Lääne-Rooma pealinnaks Ravenna, Ida-Rooma pealinnaks Konstantinoopol (Istanbul), Ida- Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantsi mosaiik Sõnum usuline ja poliitiline. Figuurid pikaksvenitatud, saledad. Pidulikud riided, väikesed näod, suured silmad. Figuurid tihedas reas, koosnes väikestest kivikestest. Figuurid tasapinnalised, ümbritsevat ruumi ei kujutata. Bütsantsi kuulsaim valitsejapaar Justinianius Esimene ja Theodora ?????????????????????? Vanavene kunst (ajaline teke, kestvus) Hakkas kujunema 9.-10. Saj. ja kestis kuni 17.saj- ni. Keskuseks Kiiev.
annaabi.ee 
