Raamatu ,,Genius Loci: Towards a Phenomenology of Architecture" kokkuvõte Peatükk nr 6 Raamatu kuues peatükk analüüsis Rooma linna ülesehitust ja omapärasust ning proovis selgitada, mida võib pidada Rooma koha vaimuks ehk genius loci'ks. Roomat peetakse ,,igaveseks linnaks", mis on suutnud säilitada aegade jooksul oma kindla identiteedi ja isikupära. Rooma koosneb ehitistest, mis on ehitatud kui integreeritud tervik ehk liidetud ruum ning mitte nii väga kui üksik keha või objekt. Klassikalised linna korrapärasused on olemas, aga need ei ole linnapildi põhimoodustajad. Tänavad ei lahuta maju üksteisest, vaid hoopiski liidavad. Rooma tänavad moodustavad siseruumi, mille sees
Room a Ragne Vainov Rooma üldandmed Itaalia Vabariigi pealinn alates 1946 Asub Apenniini poolsaarel Tevere (Teveri) jõe alamjooksul On Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus Pindala 1 285 km² Elanikke 2 741 100 (2009) Ajalugu 753 a. eKr rajas Romulus 410.aastal rüüstasid Roomat pärimuse järgi Rooma linna läänegoodid ja 455.a vandaalid 493.aastast kuulus Rooma 6.sajandil eKr asustasid idagootidele Roomat etruskid 552.aastast Bütsantsile 387 eKr purustasid linna keldid 756. aastal sai Roomast 2.sajandil eKr sai Roomast Kirikuriigi pealinn Rooma impeeriumi pealinn 1527.aastal rüüstas linna Karl V 64
Valisin Rooma kompositsiooniks Colosseumi, Pantheoni, Santa Maria in Aracoeli kirku, Trevi purskkaevu, Ruut-Colosseumi ja Tituse võidukaare. Valides objekte kompositsiooniks lähtusin eelkõige Rooma kuulsamatest vaatamisväärtustest, nagu näiteks Colosseum ja Pantheon. Olin otsustanud, et panen töösse põhiliselt ehitised, niisiis hakkasingi otsima teisi Rooma arhitektuuriimesid. Uurides Roomat tutvustavat raamatut leidsin sealt Santa Maria in Aracoeli kiriku, mis nägi minu arvates väga huvitav välja. Mulle väga meeldis kiriku katus, mis oli väga huvitav oma eripäraste nurkadega ning ka üldiselt oli kirik teistest tösse lisatud objektidest väga erinev. Kirik oli ehitatud punastest tellistest, kandiline ja veidi massiivne ning võrreldes Pantheoni ja Colosseumiga oli kirik lihtne ning justkui rohkem lihtinimestele. Samuti oli kiriku ees
Rooma ajaloo tähtsündmused minu arvates Nii nagu igal riigil ja linnal on ka Roomal pikk ja huvitav ajalugu. Just sellepärast huvitav, et Rooma on olnud nii asula, linn, linnriik, vabariik, impeerium kui ka keisririik. Tänapäeval tunneme me Roomat, kui Itaalia pealinna. Erinevaid ajalooraamatuid lugedes, võime märgata, et igas ühes on esile toodud erinevad sündmused Rooma ajaloo kohta. Ühes räägitakse rohkem kultuurist, teises sõdadest ja kolmandas on kirjutatud tähtsamatest isikutest. Minu arvates algab Rooma ajalugu 753.a.eKr Rooma linna asutamisega. Muidugi ei saa kindlalt väita, et just sellel aastal Rooma linn asutati, kuna see on ajaloolaste poolt arvutatu daatum
3) 1834 osales ülestõusus Sardiinia kuningriigis, väljaastumine nurjus -> -> mõisteti ta tagaselja surma. 4) Võitles Brasiilias ja Uruguays koos gautsodega valitsusvägede vastu. 5) Osales revolutsioonisündmustes Milanos ja kirikuriigis. 6) Oli sunnitud minema USAsse. 7) 1859 võitles ta Austria vastu ja järgmisel aastal organiseeris oma tuhatkonnaga retke Sitsiilia ülestõusu toetamiseks. 8) Lõuna-Itaalia oli tema kontrolli all. 9) Üritas vallutada paavsti valduses olevat Roomat seda kaitsva Prantsuse väe käest. 10) 1866 sõdis taas Austerlastega, moodustas Vogeeside armee, kuhu kuulus üle 8000 vabatahtliku.
Rooma stiil Viktoria Leshko 10.a Roomat nimetatakse Igaveseks Linnaks Uuendused õppisid ehitama kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid Marcelluse teatri arkaadid Ristvõlvi ehituse Silindervõlvi ehituse skeem skeem Arhitektuur • Arhitektuuri arengule sai määravaks lubjamördi kasutuselevõtt Panteoni sisevaade Panteoni välisvaade Tähtsaim Kasutati ehitusmaterjal oli poolsammast põletatud tellis Korintose stiilis samba kapiteel Tituse triumfikaar Lõbustusasustused • Colosseum Rooma muusika • Baseerus vanakreeka muusikapärandil, lisamata midagi oluliselt uut • Sellest ajast teada mitmeid kitaravirtuoose, nende hulgas ka keiser Nero • Suurte pidustuste puhul pandi kokku hiigelkoosseisudega orkestreid • Roomlased kasutas...
maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Turismi arengueeldused: Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Kõige enam külastatavad kohad: Kõige enam külastatakse Itaalias tõenäoliselt Roomat, Milanot, Napolit ja Torinot ning nende ümbruses olevaid ajaloolisi paiku. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Reisivõimalused Eestist Itaaliasse: Eesti turismifirmad pakuvad reise Itaaliasse. Novatours pakub välja lennureise Livignosse ja Kronplatzi. Perereisid pakub välja bussireise Veneetsiasse ja lennureise Rooma. Marhaba Tours pakub välja reise Sitsiiliasse. Embach tours pakub: Lõuna - Itaalia ja Sitsiilia ringreis
ROOMA LINN/RIIK • TEAN • TAHAN TEADA Rooma riigi tekkimine • TV lk 38 ül 1 (ära täida Rooma ja Ateena võrdlustabel), Õpik lk 78 • Kirjelda pärimust Rooma linna rajamisest (Õ lk 78) Rooma linn • Linn asub Kesk-Itaalias, Latiumi maakonnas, Tiberi jõe kaldal. • Rooma linna rajas Romulus aastal 753 eKr. • Linn on ehitatud 7 künkale. Kuningate aeg Roomas • Mitu kuningat on • Roomat on valitsenud 7 Roomas läbi ajaloo kuningat. valitsenud? • Tiberi suudmesse rajati • Mis nimega linn rajati OSTIA linn, sellest sai Rooma sadam. Tiberi suudmesse ja • Turuplats ehk foorum mis sellest linnast sai? • Kapitooliumile ehitati • Turuplats ehk ..... tugev kindlus ja uhke
Keskaeg kui pime aeg Mõiste "pime aeg" tuli kasutusele 1330ndatel, kui Itaalia teadlane Petrarch pidas Lääne-Rooma Keisririigi languse järgset aega "pimedaks ajaks", võrreldes seda klassikalise antiigi "valgusega". Ta kasutas seda väljendit, et häbimärgistada selle aja Ladina kirjandust. Ajaloolastel tekkis hiljem selgem arusaam ajastu saavutustest, seega hakati "pimedaks ajaks" pidama varakeskaega (5.saj-10.saj). Seda kutsuti nii, sest selle ajastu kohta on väga vähe informatsiooni säilinud ning see on iseloomustatud kui intellektuaalne pimedus Rooma Keisririigi ja Renessanss ajastu vahel. Religioon väga kannatas sellel ajal, sest katoliiklased nägid seda ajastut kui harmoonilist ja produktiivset. Õigeusklikud kristlased püüdsid aga taaselustada puhast kristlust, tühistada "pimedad" katoliiklikud tavad. "Pimedal ajal" oli ka ulatuslikke moslemite...
2.c. Ajaloolised sündmused või nähtused: milles need seisnesid? Puunia sõjad, provintsid, Suur rahvasterändamine 3. Teemade põhjalikum tundmine: A. Teemade iseloomustamine 1) Hellenismiajajärk mida see tähendab? Iseloomustamine. 2) Etruskide kultuur üldised iseärasused teiste tsivilisatsioonidega võrreldes; usund, mõju Rooma kultuurile. 3) Rooma ühiskonnakorraldus - kuidas jagunes ühiskonnakihtideks; kuidas Roomat valitseti ja millised olid kodanike õigused/vabadused; Rooma sõjavägi; Rooma linnad ja ehituskunst; millised muutused leidsid aset hilise keisririigi ajal. 1 4) Rooma kultuur kreeka mõjutused Rooma kultuurile; usundi iseärasused ja suhe riikliku korraldusega; Augustuse aegne kultuur (kirjandus ja ajalookirjutus); haridus.
ja Giovanni surma, polnud Tizianile enam võrdset. Teda määrati riigikunstnikuks, kellel oli kindel sissetulek ja avalikud tellimused. 1530. aastal algas Tizani pikka aega kestnud side läänemaade suurima monarhi, Karl V-ga. Temast sai õukonna maalikunstnik ja ta maalis keisrist rohkesti portreid paljudes rollides. Vastutasuks tõsteti ta aadliseisusesse ja räägiti isegi et keiser olevat tõstnud pintsli, mille Tizian oli maha pillanud. Kui Tizian paavst Paulus III kutsel Roomat külastas, viibis Roomas ka Michelangelo ja kaks suurimat oma ajastu kunstnikku said kokku. Michelangelo imetles Tiziani loomingut ning kiiris tema tehnikat ja värvikasutust. Tizian oli välja töötanud omaenda koloriidistiili. Tema stiil ja tehnika olid juba arenemas vabama stiili suunas, kus tähtis osa oli täpselt pingestatud pintslilöökidel Ta kasutas värvi üldistavalt, luues värvilaikudega peaaegu mosaiigiefekti. Tiziani viimased teosed olid mõnikord süngetoonilised
Kokkuvõte Tiberius oli üks suurim ja kindlasti kõige õnnetum Rooma keiser, kes pidi impeeriumi nimel tooma ohvreid. Lahutama oma abielu naisest, keda ta armastas ja jumaldas. Abielluma keisri tütrega, et see häbise ei jääks. Ta ustav sõber Seianus kurirarvitas ta usaldust, mis viis ta perekondlikele tülidele ja mille tagajärjel kannatasid ta venna lapsed. Teda süüdistati aluseltult mõrvades. Seetõttu ei armastanudki Tiberius Roomat, vaid elasvabatahtlikus pagenduses Rhodosel ja Capril. Lisa Tänu ta sõbrale Sigmundile, kes oli Germaani prints, see järel vang, keda sunniti teenima gladiaatorina, päästeti häbiväärsest surmast Tiberiuse poolt. Sigmund teenis teda järgnevalt tema orjana, vabakslastuna ja sõbrana. Ta usaldas Tiberiuse memuaarid kristliku kiriku pastori Timotheuse kätte, et see seda alal hoiaks, nagu ta ise seda oli teinud.Tänu sellele on
Roomavabariigi elu rahvatribuun rahvaesindaja , kelle pleibeid oma huvide kaitsmiseks igal aastal valisid ja kellel oli õigus ühistada konsulite ja senatite otsuseid , kui need bleibeidele kahjulikud olid . leegion roomlaste peamine väeüksus , mis koosnes enamjaolt raskerelvastuses jalaväelastest , ratsaväelistest ja kergerelvastuses võitlejatest kokku umbes 5000 meest . Via Appia kuulus tee , mis ühendas Roomat ja Capua linna . provints roomlaste väljaspool Itaaliat alistatud maad , mida valitses roomlasest asevalitseja . triumf pidulik linna sõi Roomas võidukalt sõjaretkelt kojusaabuvale väejuhile . 2 . millistest väeliikidest koosnes Rooma sõjavägi ? - raskerelvastuses jalaväelased - ratsaväelased - kergerelvastuses võitlejad 3 . mis eristas pleibeisid ja patriitse ? patritsid olid Rooma täisõiguslikud kodanikud . nad võisid astuda riigiametisse ja pääseda senatisse
1.Varakristlik arhitektuur. Pärast kristluse seadustamist hakati ehitama kultushooneid-kirikuid. Eeskujuks võeti basiilikad-Rooma äri- ja kohtuhooned. 2. Basiilikad Läänest itta paigutatud hooned, mille sissekäik on läänepoolses otsas; kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku 3 osaks-lööviks; keskmine lööv oli kõrgem ja tema ülaosa müüridesse oli tekitatud aknad ehk valgmikud; aknad olid ka külglöövide külgseintes; idapoolses osas asus veel 1 lööv, mis oli teistega risti; sambad-pilaarid; uks-portaal; apsid- kumerad osad. 3. Varakristlik kunst ja skulptuur. Kunstiallikateks on katakobide olevad seina- ja laemaalid ; Rooma linnas ja selle lähistel u.900 km katakombe; vk kunsti temaatika erines Rooma maalist: erootika ja paganlikud komponendid olid tabuks; maalikunstis kujunes välja antiikkunsti motiive nt lambatall- Kristus e hea Karjus, tuvi-Püha Vaim, ankur-lootus; osad maalid kujutasid Vana Testamendi lugusid ( Joonas ja vaal...
Laarid- maja tähtsaimad kaitsevaimud Geenius-igal perel oli maokujuline kaitsevaim Pontifeks- preestrite kolleegium,Augur- riigi poolt määratud preester,Evangeelium- lugu Jeesuse elust ja õpetusest 4. Kohad: Rubico- omamoodi piiriks, Caesar ületas Rubico jõe ja algatas sõja senati vastu, LIISK ON LANGENUD. Gallia- tänapäeva Prantsusmaa, mille Caesar vallutas. Po- jõgi Põhja-Itaalias. Via Appia- kõige tähtsam tee impeeriumis, ühendas Roomat ja Capuat. Väga rikkad ülikud tegid endale mausoleumid selle äärde. 5. Kuulsad ütlused: Haned päästsid Rooma Ka sina, Brutus Tulin, nägin, võitsin Liisk on langenud Jaga ja valitse Hannibal väravate all Leiba ja tsirkust
Ajaloo kodutöö 1) Keskaeg algas 5.sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu...
Antiikkirjandus kui Euroopa kultuuri mõjutaja 8.sajand eKr kuni 5.sajand pKr on olnud antiikaeg. Antiikaeg Euroopas hõlmab Vana-Kreekat ja Vana-Roomat. Seal on tekkinud ka kõige vanimad kirjandused, mis on olnud Euroopa kultuuri mõjutajaks. Kuid tekib küsimus, millega on antiikkirjandus mõjutanud Euroopa kultuuri? Antiikajast on tegelikult päris palju kandunud tänasesse päeva. Päris palju on ühist, kuidas samas ka päris palju on muutunud ja muutub veelgi. Siiski ju, mida aeg edasi, seda arenenumad riigid on ja väga palju tuleb uut juurde. Kuid mida on siis kaasa toonud antiikkirjandus Euroopa kultuurile ja kuidas on see seda kultuuri mõjutanud? Antiikteatrist on tänasesse teatrisse päris palju edasi kandunud. Antiikteatri algus on seotud usutseremooniaga ning etendusi hakkati etendama juba 2500 aastat tagasi. Tänases teatris on tõusvad pingiread ja lava, mis iseloomustas ka antiikteatr...
Itaalia Itaalia asend Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Pealinn *Itaalia pealinnaks on Rooma. Teda nimetatakse ka Igaveseks linnaks. *Üks rikkamaid linnu kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest. *Kirikuid on kokku umbes viissada. *Aastas külastab Roomat üle kolme miljoni turisti. Itaalia keel *Itaalia keel kuulub indoeuroopa keelkonda romaani rühma. *Seda keelt kõneleb umbes 70 miljonit inimest. *Kujunenud on rahvaladina keelest. *Itaalia keelest pärineb suur osa muusika oskussõnavarast. Kliima *Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad talved ja sajused suved. *Po madalikul on parasvöötme mandriline kliima. *Apenniini poolsaarel ja saartel on lähistroopiline kliima.
üle sambad. Nad eelistasid korintose sambaid kui kõige uhkemaid. Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Palju kasutati ka poolsambaid See on justkui pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nim. Seda pilastriks. Kõige silmapaistvamad ehitised pärinevad meie ajaarvamise esimestest sajanditest. Siis valitsesid Roomat keisrid, kes armastasid lasta ehitada uhkeid väljakuid ja avalikke hooneid. Igas Rooma riigi linnas pidi olema foorum - kohtu- ja koosolekuväljak, mille ääres asus tavaliselt kohtuhoone-basiilika, mille eeskujul hakati hiljem kirikuid ehitama. Kõige uhkemad olid termid ehk avalikud saunad, mis ei olnud ainult pesemise, vaid ka mõnusad ajaveetmiskohad. Caracalla termid- Caracalla termid paiknesid 216 112- ruutmeetrisel alal , ainuüksi suplussaal mahutas 1500 inimest.
* Hamburg (1703 -1706) Hamburgis oli Händel esialgu viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, peagi juhatas samas orkestrit. 1705 aastal tulid lavale tema esimesed ooperid - "Almira" ja "Nero". Händel oli väga tugev organistina ja fuugade kirjutamises kuid ooperi vallas tundis ta end ebakindlalt ning seetõttu läks ta Itaaliasse, et saada koolitust just ooperi vallas. * Itaalia ja Hannover (1706-1712) Itaalias olles külastas Händel sealseid tähtsamaid muusikalinnu Firenzet, Roomat, Veneetsiat ja Napolit. Roomas ja Napolis puutus ta kokku ajastu suurimate Itaalia heliloojate A.Corelli ja A.Scarlattiga, kes teda muusikaliselt tugevasti mõjutasid ja aitasid kaasa ka tema karjäärile. Roomas pääses ta mõjukaimatesse muusikasalongidesse kus ta esitas 1708.a. suure menuga oma esimesed oratooriumid, mida juhatas Corelli. Scarlatti eeskujul kirjutas ta sadakond kammerkantaati. Suureim menu oli ooperil "Agrippina" 1709.a.
Caesar ta oli suursugus päritolu ja pidas ennast Romuluse sugulaseks . Ta oli Rooma ülempreester . Ta kuulutas välja korralduse et vaestele tuleb jagada leibaja korraldada uhkeid vaatemänge . Octavianus üks Caesari poolehoidja . Octavinus oli väepealik ning 30 ekr vallutasid tema väed Egiptuse . Pärast kodusõda oli kogu Rooma riik temas võimu all . Traianus oli keiser kes valitses aastal 98-117 pkr Roomat . Hadrianus keiser , kelle korraldusel rajati tema nimeline kaitsevall . Spartacus oli gladiaator . 74 71 aastal toimusid Itaalias suurte orjade ülestõus ning seal oli ta nende juht . ta oli gladiaatorite koolis treener . Ta pärines Traakiast . Pompeios üks Rooma võimukamaid väepealikke . vallutas Väike-Aasia , Süüria ja Palestiina . Antonios oli Rooma väejuht ja riigimees . valitses pärast Caesari surma idamaades Kleopatra Egiptuse võlus kuninganna
8 loeng: Impeerium Eksam koosneb kahest blokist. Kohustuslikku kirjandust lugeda. 3 detsember viimane loeng, järgmine nädal loengut ei toimu. Viimane loeng oluline. Impeerium ehk maailma riigi idee Euroopa ajaloos. Nimetatud Makedooniat, Roomat, Bütsantsi.. NL jaoks halvustav mõiste, ka El kohta, pärineb rohkem kriitikutelt ja vaenlastelt. Seostub kellegi domineerimisega. Kunstlikult loodud poliitilised moodused, jõud+ ideoloogia (islam, tsivilisatsioon, marksism- kogu maailma pööramine kui eesmärk) Need kõik on ekspansionalistlikud ideoloogiad. Ekspansionism uut tüüpi sõda, eesmärgiks vallutus. Kas või vägivallaga on vaja inimestele nende endi huvides peale suruda. Imperiaalse sõja eesmärk on otseselt vallutus.
ja kogu Põhja-Aafrika rannik (Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa ja Egiptus). Alates 2. sajandist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema. Kuningate ajajärk Kuningate ajajärk (753510 eKr) oli Rooma linnriigi kujunemise aeg. Riigi eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas (rex). Pärimuse järgi valitsesid Roomat seitse kuningat, kellest ajaloolisteks saab pidada vaid kolme viimast etruski niinimetatud Tarquinuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsalt; kuningavõim muutus päritavaks. Vanemate nõukogusse (senatisse) kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Patriitsiperekondadest väljapoole jäi lihtrahvas (plebeid). Vabariigi ajajärk
kontuuri. Kujutis täidetakse emailiga. Keldid (ballaadid, gallialased) 1.at. eKr kuni meie aja arvamise esimesti sajanditeni. Elukohaks Kesk- ja Lääne-Euroopa. Sõdalastest ülemkiht ja pealikud. Paelornament katkematu väänlev joon, millesse põimuvad loomade ja inimeste skemaatilised kujutised. Germaani hõimud (goodid, saksid) 2pKr hakkasid rändama, Läänemere äärest Lõuna- Venemaale. Ründasid Roomat. Võtsid Pilt 1. Draakonipea 9. Saj. Pilt 2. Ruunikivi Merovingide kunst Iirimaa 5.-7. Saj lõi Mirovingide dünastia Frangi riigi. Ristiusk võeti vastu tänu sidemetele Roomaga. Kirik oli olulisel kohal. Idagoodid 5. saj lõpul rajasid goodid riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Käsitööalade viljelemine
Rooma ja Kreeka asusid Vahemere kaldal ja läestikku, Rooma asus Apenniini poolsaarel Itaalia nime all. Maa oli põlluharimiseks sobivav kui Kreekas ning merd sõideti kreeklastest vähem. Rooma tekkis Latiumi maakonda, elanikud (roomlased) olid latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Vabariigi ajal oli Roomas eesotsas senat ja riigiametnikud (konsulid). Vabariik oli võimsaim V sajandil. 390. aastal tabas Roomat suur tagasilöök ning roomlased said hävitavalt lüüa itaallaste käest. Vabariigi ajal pidasid Rooma ja Kartaago omavahel kolm sõda, mis on tuntud kui Puunia sõjad. Sõjavägi asendati palgaväega, algasid kodusõjad. Esile tõusid Antonius ja Octavianus, kelle vahel sai alguse kodusõda. Vabariigi lõpuks võib lugeda seda, kui Octavianus vallutas Egiptuse ja ühendas kõik maad oma ainuvalitsuse alla. Keisririigi ajal võttis Octavianus endale nimeks Augustus
Milles seisneb antiiktsivilisatsioonide tähtsus ajaloole ? Tähtsamad antiiktsivilisatsioonid olid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Need riigid panid aluse Euroopa kultuurile. Nii Kreeka kui Rooma on andnud maailmale väga palju. Vana-Kreekas sündis filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes. Esimesed filosoofid arutlesid jumalate ja maailma kujunemise teemadel ning otsisid algainet (selleks on erinevate filosoofide poolt peetud vett, õhku, tuld, maad, aatomeid). Järk-järgult tõi üksikküsimustesse süvenemine kaasa iseseisvate teadusharude tekke. Vana-Kreeka teadlaste hulgas on silmapaistvad näiteks: Pythagoras- matemaatik, kes pidas arve maailmakorralduse aluseks Hippokrates- arst ja teadusliku meditsiini rajaja; pani aluse sellele, et inimese haigusi ei peetud enam jumalate poolt saadetuiks vaid seda seostati keskkonna ja ,,nelja ihumahla" tasakaaluga. Sokrates- filosoof; arendas välja õpetuse hüvedest ja vooruse...
Rooma kultuuri mõju tänapäeval Essee Rooma impeerium, mis püsis pea poolteist tuhat aastat ning hõlmas oma hiilgeaegadel pea kogu Euroopat, on tugevalt mõjutanud ka tänast läänelikku ühiskonnakorraldust. Vastavaid ilminguid võib näha mitmes erinevas eluvaldkonnas. Kuigi demokraatia esines rahvahääletuste kujul juba Antiik-Kreekas, peetakse selle hälliks sageli justnimelt Vana-Roomat. Sarnaselt tänasele Euroopale olid vabariigiaegses Roomas pea kõik tähtsamad riiklikud ametikohad valitavad, kusjuures valimisõigus laienes ka vaesematele kodanikele. Siiski polnud tagatud kõigi riigi elanike esindatus ning talupojad olid sageli sunnitud hääletama oma maaomaniku soovi järgi rahva võim kehtis vaid teatud piirangutega, valitud pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Tsiviilõiguse klassikaks peetav Rooma seadustik on aluseks kogu tänasele õiguskorraldusele. ...
Teekonna lõpp viib illuminaatide salajasse peidupaika, kus saadakse teada mõrvar. Lugu lõppeb sellega, et Ventresca paljastab, et on paavsti lihane poeg ning paneb end põlema. Kanister antiainega leitakse üles ning Vatikan on päästetud. Minu arust on raamat väga huvitav ning samas ka hariv. Lugedes saab teada paljude Roomas olevate erinevate skulptuuride ja maalide tähendustest. Autor kirjeldab raamatus väga hästi Vatikani ja Roomat, mis loob nendele, kes seal käinud pole hea pildi. Kasutatud kirjandus Lisa 1- http://en.wikipedia.org/wiki/Dan_brown
Arheoloogide andmeil on pidev asustus Rooma kohal tekkinud 21. aprillil 753. aastal eKr. Kuningate aeg kestis sellest ajast kuni 510. aastani eKr, kui rajati Rooma vabariik. Viimaseks Rooma riigi kuningaks jäi etrusk Tarquinius Superbuse, kelle roomlased oma linnast välja ajasid 509. aastal eKr. Vabariik omakorda püsis kuni 30. sajandini eKr. Kuningriigi ajal oli riigi eesotsas rahvakoosolekul valitud kuningas ja senat. Pärimuse järgi valitsesid sel ajal Roomat 7 kuningat, kellest tähtsaimad olid 3 viimast etruski nn Tarquiniuste dünastia kuningat. Etruskide ülemvõimu ajal arenes riik jõudsasti ja kuningavõim muutus päritavaks. Senatisse kuulunud mõjukate perekondade peadest kujunes aja jooksul patriitside aristokraatia. Nendest väljapoole jäi lihtrahvas ehk plebeid. Rooma kuningriigis oli valdavalt talupojaühiskond. Kogukonna täisväärtuslikuks liikmeks
Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus. Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat.viimased kolm olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509-265 aastat eKr V sajandil eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. Suur tagasulöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said hävitavalt lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma. Kaotusest hoolimata taastasid roomlased oma võimsuse ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 aastat eKr Itaalia vallutamise järel sattusid roomlased konflikti tugeva Kartaago riigiga. Rooma ja Krataago pidasid 3 sõda mis on tuntud Puunia sõdadena. Samal ajal kui Rooma võitles
Traianus (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades Colosseum tuntuim ja suurim amfiteater Roomas,valmis aastal 80,mahutas 50 000 pealtvaatajat "Circus Maximus" (suur ringrada) kuulsaim hipodroom, paiknes Roomas keisrite palee kõrval "Forum Romanum" linna ja kogu Rooma impeeriumi keskus Ostia Rooma sadamalinn, kus oli palju korruselamuid - seal elas vaesem elanikkond Tiber läbib Roomat, juba enne vabariigi algust läksid kõik reoveed Tiberisse Rubico jõgi P-Itaalias, mis oli Caesari provintsi lõunapiiriks, kuid mille ta ületas sõjakäigus Pompeiuse vastu Pompei linn L-Itaalias, mis mattus vulkaanipurske tagajärjel vulkaanilisele tuha alla, seal on säilinud hästi arhitektuur ja igasugused üisidetailid tänu millele saab hea ettekujutuse eluolust Puunia sõjad Kartaago ja Rooma vahel
KOMMINISTLIK VENEMAA Nõukogude riigiaparaat hakkas kujunema 1917, pärast bolsevike võimule tulekut, siis loodi ka esimene nõukogude valitsus Rahvakomssaaride Nõukogu ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee. 1918 saatsid bolsevikud laiali Asutava kogu ja kehtestati üheparteiline süsteem. 1918 võeti vastu esimene põhiseadus. Riigi ametlikuks nimeks sai Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik, pealinnaks Moskva. 1922 moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, seal olid: Venemaa,Ukraina,Valgevene, Taga-Kaukaasia Nõukogude Sotialistlik Föderatiivne Vabariik. Enamlsate võimuletulekuga ei olnud rahul Venemaa teised poliitilised jõud ja ühiskonnakihid. Protestid kasvasid ülekodusõjaks 1918-1920. Nõukogude võimu likvideerimist soovisid ka teised riigid, kes asusid toetama enamlaste vastu võitlevaid poliitilise jõude. Inglismaa,prantsusmaa,usa ja teised riigid saatsid oma väed ...
rome-tour.co.uk/castel_sant_angelo.htm ) 2. Hadrianuse mausoleumi erinevad ülesanded Läbi aegade on Hadrianuse mausoleum täitnud erinevaid ülesandeid. Kuuendal sajandil pärast Kristust muudeti ta kindluseks ning oli tähtis sõjaline ehitis järgmised 1000 aastat. Paljud haua osad ning kaunistused olid kadunud ning hävinud pärast ehitise muutmist kindluseks. Urnid olid purustatud barbarite poolt ning dekoratiivne kuju ehitise katusel visati barbaritele kaela, kui nad proovisid Roomat vallutada. Keskajal kasutasid mitmed jõukad pered ehitist oma koduna. Aastal 1277 elas seal Nicholas II, kes ühendas mausoleumi Vatikaniga maaaluse koridoriga, mille nimi on passetto del borgo. Aastal 1377 allus mausoleum täielikult paavsti kontrollile. Koridori kasutasid paavstid juhul, kui oli vaja põgeneda Vatikanist mõnda ohutumasse kohta. Paavstid kasutasid Sant' Angelo'd ehk Hadrianuse mausoleumi ka vanglana
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonna erinevused ja sarnasused. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. Vana-Kreeka ajajärk kestis kuni 30 a eKr, mil Rooma oli lõplikult Kreeka oma võimu alla allutanud. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. Oma hiilgeajal kuulus Vana-Rooma alla kogu vahemereäärne ala ning ulatus ka Kesk-Euroopasse tänapäeva Prantsusmaale ja Inglismaale. Selle ajastu lõpuks peetakse 476. aastat. Vana-Roomat on palju mõjutanud Kreeka, eriti sarnane oli nende kultuur. Samuti võib palju paralleele tuua nende ühiskonnast, kuid seal on ka mõningaid erinevusi. Nii Kreeka kui ka Rooma elanikest moodustas enamiku lihtrahvas. Enamus neist tegeles põlluharimise või käsitööga. Rooma linnade kasvades suurenes seal varatute linnaelanike hulk, kellele hakati riigi kulul vilja jagama. Kreeka käsitööliste oluko...
Kirjanduse autobiograafiline tõlgendamine- teosest otsitakse seiklusi kirjaniku enda elus v tegelasi samastatakse kellegagi Bardid- muistsed keldi poeedid, esitasid muusika saatel ülistuslaule jumalate , valitsejate, kangelaste auks Trubaduur- keskaegne Lõuna-Prantsuse luuletaja-rändlaulik, viljeles eeskätt armastusluulet. Truväär- keskaegse Põhja-Prantsuse luuletaja-rändlaulik Minnesinger- 12.-13.saj saksa ränd-või õukonnalaulik, viljeles eeskätt rüütliluulet Dionüüsia kevadpidustused, 3 päeva kestsid, esitati linnarahvale näidendeid. ,,Mantlikomöödia"- varane rooma komöödia, kreekaaineline, milles näiteljad esinesid kreeka rõivastustes. Novell-Boccaccio Eepos-Homeros Sonett- Petrarca A-aeg : eepos, eleegia K-aeg : miraakel, liturgiline draama, minnesinger R-aeg : novell, sonett Humanistvõitles oma maise võimu eest. Humanism vabakasvatus, inimese ja inimlikkuse väärtustamine, piiramatu arenemisvõime. tänapäeval humanist inimene kes...
Rooma Keisririigi languse põhjused Rooma Keisririigi languse kohta on kaks teooriat: a) murenemisteooria b) katastroofi teooria Katastroofiteooria väidab, et Lääne-Rooma kokkuvarisemise peamiseks põhjuseks oli 4. sajandil alanud rahvasterändamine. See tõi kaasa barbarite (võõramaalaste) sissetungi Rooma riiki. Murenemisteooria väitel lagunes riik järkjärgult sisemiste probleemide tõttu. Täna on enamlevinud murenemisteooria. Barbarite sissetung vaid oli katalüsaatoriks, mis Lääne-Rooma lagunemist kiirendas. Rooma Keisririik lagunes järgmistel põhjustel: 1. Peamiseks põhjuseks olid probleemid majanduses. Seletus: suurriigi ülalpidamine oli väga kulukas. Et kulusid katta, selleks tõstis riik alguses makse. Kui peagi hakati kulude katmise eesmärgil vähendama ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldust. Näiteks 3. sajand jooksul vähenes ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldus ...
Mõiste ise tuli käibele paavst Paulus II poolt. Sellest ajast on pärit Katoliku kirik. Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsioone, Odoaakel?tappis kellegi ära (keisri?). Feodaalide suured rüüstamised
Baroki ajastul olid väga tähtsateks elementideks inimese olemus, emotsioonid ja meeled. Barokk - kunstile on iseloomulikeks omadusteks: suurus, jõulisus, säravus, ülevus, värvirikkus, dramaatilisus, tundeküllasus, kirglikkus, emotsioonidega liialdamine, sümmeetria ja ornamendid. See pakub vaatajale palju ootamatut, üllatades teda. Barokk tuleb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokkarhitektuur Selle sünnikohaks peetakse paavstilinna Roomat. Renessansiajastu arhitektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, barokki on võrreldud tormise merega. See uus stiil avaldus esmajoones kirikuehituses. Hoonete fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu valmistati erinevaid „kunstiteoseid“. Kunstnikud võtsid renessansist üle enamus arhitektuurilisi detaile: sambad, poolsambad ja pilastrid antiigipäraste kapiteelide ja baasidega, ümarkaared jne. Barokkarhitektuuris ühinevad sambad paarideks, kuid tihti üks sammastest ulatub välja
kuningat, kodanikuõigused olid seotud sõjaväekohustusega. Sündmused: Alba Longa linna hävitamine, Ostia rajamine, kuningavõimu kaotamine 509 eKr. Isikud: Romulus, Numa Pompilius, Tullus Hostilius, Ancus Mardus, Tarquinius Priscus, Servius Tuilius ja Tarquinius Superbus. Varane vabariik (509-265 eKr) iseloomulikud jooned: valitses kaks konsulit, kes igal aastal ümber valiti. Sündmused: Gallid rüüstasid Roomat 390 e.K.r, Rooma vallutas Kampaania ja Laatiumi maakonna. Isikud: Mucius Rooma tõus Vahemeremaade suurvõimuks (264-133 eKr) iseloomulikud jooned: Vahemere maade Läänepoolses osas oli tõusnud valitsevaks ladina keel ja kultuur. Sündmused: Puunia sõjad, Makedoonia ja Kreeka vallutamine. Isikud: Scipio Africanus. Kodusõdade period ja vabariigi langus (133-30 eKr) iseloomulikud jooned: Kujunes välja 2 poliitilist suundumust- optimaadid ja populaarid
olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi. Kreeka otsene mõju tabas roomat just peale II. Puunia soda(218-201eKr.). Rooma algne kultus säilis üksnes Vesta ja Janusse kujul ning mõnede pühade tähistamises. Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt. Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter,Hera oli kreekas taevajumalanna ja Zeusi abikaasa roomas oli, aga tema nimeks Juno kes oli Jupiteri abikaasa ja samamoodi oli ka teiste
Petrarca pere saadeti Firenzest välja Elas Avignonis Õppis isa soovil õigust, kuid pärast vanemate surma astus vaimulikku seisusesse Sai paavsti õukonda, seal ei olnud asjad hästi ja see tekitas Petrarcas nördimust 6. aprill 1327a kohtas kirikus kaunist noort naist Laurat. 6. aprill- Kristus löödi risti. 21 aastat ülistab Laurat oma luules Tegeleb elu aeg kirjandusega: kogu vanu käsikirju ja reisib Euroopa kloostrites ja linnades 1377a. külastab Roomat, teda vaimustab sealne antiiksuse hõng. Lahkub paavsti õukonnast, hakkab elama erandlikku elu. Pälvib tiitli Poeta laureatus- kõige pärjatuim poeet. Peetakse uusaegse lüürika isaks ,,Laulude raamat" pühendatud Laurale, jagatud kaheks: Madonna Laura ajal, pärast Madonna Luara surma. Peateemaks armastus Laura vastu. Laura on tema jaoks reaalne naine, kelle maist ilu rõhutakse, kirjeldatakse välimust ja ümbrust. Kuulus soneti looja GIOVANNI BOCCACCIO
Sõna Puunia sõda tuleb sellest, et kartaagolasi nimetati puunlasteks. Kartaago oli suur ja võimas riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul. Rooma ja Kartaago tahtsid ülevõimu Vahemerel ning seepärast puhkesid 3 sõda. 1.264eKr-241eKr Roomlased võtsid ning said omale Sitsiilia ja hävitasid Kartaago laevastiku. 2.218eKr-201eKr Hannibali juhtimisel tulid Kartaagolased koos sõjaelevantidega üle Alpide, kus paljud hukkusid. 216eKr toimus Cannae lahing kus Hannibal võitis, kuid et Roomat vallutada oli ta vägi liiga väike. 3.149eKr-146eKr Roomlased pidid vabanema Kartaagolastest ning 7 päevaga tehti kartaago maatasa. 6.Kreeka ja Makedoonia alistamine. Kreekas kehtis Makedoonia võim ning kreeklased polnud oma allasurutud olukorraga leppinud. Rooma kasutas aga selle olukorra ära ning kutsusid mitmed Kreeka linnriigid oma poolele. 168eKr toimus Põhja-Kreekas lahing roomlaste ja makedoonlaste vahel. Rooma leegionid saavutasid Makedoonia faalanksi vastu täieliku võidu
ning oli enne oma surma 58 eKr Makedoonia haldur. Augustuse ema Atia oli Julius Caesari venna- või õetütar. 46 eKr võttis Caesar Hispaanias sõduriks olnud noormehe ning adopteeris ta oma pärijaks. Gaius Octavius võttis siis nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus. Kui Caesar märtsis 44 eKr mõrvati, viibis tema noor pärija Apollonias (praeguses Albaanias). Ta läks Itaaliasse ja värbas Caesari veteranidest sõjaväe. Roomat kontrollisid Caesari vabariiklastest mõrtsukad Marcus Junius Brutus ja Gaius Cassius. Ovtavianus sõlmis liidu Marcus Antoniuse ja Marcus Lepidusega. Need kolm moodustasid teise triumviraadi nimelise hunta ning käivitasid puhastuse mõrtsukate liitlaste seas. Seejärel läksid Antonius ja Octavianus võitlusse Brutuse ja Cassiusega, kes olid põgenenud itta. Makedoonias Philippis oli Caesari armee võidukas ning Brutus ja Cassius sooritasid enesetapu (42 eKr)
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes....
Üks neist võttis lapsukesed oma kasvatada ja nimetas nad Romuluseks ja Remuseks. Kui Romulus ja Remus suureks kasvasid, maksid nad julmale Amuliusele selle eest kätte, et ta oli tahtnud neid surmat, tappes Amuliuse. Romulus ja Remus ei tahtnud jääda Alba- Longasse ja otsustasid asutada uue linna sinna paika, kust neid olid leidnud karjased. Linna asutamisel tekkis nende vahel tüli ja Romulus tappis Remuse. Uue linna nimetas Romulus oma nimega (ladina keeles nimetatakse Roomat "Roma"). Legendi järgi toimus see 753. a.e.m.a. Sellest aastast peale lugesid roomlased oma ajaarvamist. 24.Millega on tegu. Iseloomusta objekti ja arhitektuuri. (aeg, koht) Tegu on panteoniga. Panteon on ainus Vana-Rooma täielikult säilinud ehitis, mis ehitati antiik-Rooma jumalate templina umbes 115-125 pKr. Panteon on Roomas asuv vanim kupliga ehitis millesse tuleb valgus siseruumi läbi kuplis oleva ava. 25. Leges duodecim tabularum. (Iseloomusta kus, millal, miks, välimus)
Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna Tekkimine: Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus.753 ekr, aga seda ei saa mingil juhul võtta tõena, sest hilisemad Rooma ajaloolased dateerisid selle, see on ka roomlaste ajaarvamise algus. Roomat olevat valitsenud(753-509eKr) 7 kuningat ning peale viimase kukutamist rajati vabariik, sellel ajal kujunes välja varase Rooma ühiskonna põhijooned. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Senat- riiginõukogu, koosnes senaatoritest(300) eluaegne ametikoht, sise ja välispoliitika, sõjandus, vabadus, tegi kõige tähtsamaid otsusi. Rahvakoosolek- võim on väike, valiti riigiametnikke, toimus vastu võetud ostuste heakskiitmine
Keldid elasid kesk-Euroopas, Põhja-Itaalias, Gallias, Hispaanias, Britannias, Iirimaal. Germaanlased elasid Reini, Visla, Doonau ja Põhja-ning Läänemere vahele jäävatel maa- aladel. Roomlasi eraldas barbaritest Reini jõe keskjooksult Doonau jõe ülemjooksuni ulatuv Rooma vall. III-II a. tuh. I pool kujunes välja Põhja-Saksamaa, Taanis ja Lõuna Lõuna Skandinaavias germaanlaste hõim. II saj. lõpp e.Kr. Germaanlased ründavad Roomat. Roomlaste ja germaanlaste vaenutsemise algus. Keiser Thodosius Suur ühendas veelkord riigi, kuid pärast tema surma lagunes impeerium lõplikult kaheks teineteisest sõltumatuks riigiks- Lääne-Rooma ja Ida Rooma riigiks. 410. aastal vallutas üks germaani väepealik Rooma linna ja laskis seda oma sõdalstel mitu päeva rüüstata. 476. aastal tapab germaanlasest väepealik Odoaker viimase Lääne-Rooma riigi keisri Romulus Augustuluse- Lääne-Rooma riigi lõpp.
esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid omavahel 3 sõda, mis on tuntud kui PUUNIA SÕDADENA. 146.a.eKr liitsid roomlased endaga Kreeka ja Makedoonia 133.a
AJALUGU KT MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Peamised kihelkonnad: Vaiga, Mõhu, Alempois, Soopoolitse, Nurmekund Maakonnad(8 suuremat): Virumaa, Järva, Harju, Rävala, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi Eellugu: · Ristisõjad olid Euroopa feodaalide sõjaretked idamaadesse eesmärgil vabastada Püha Maa · Enamus Euroopat oli ristiusustatud v.a Läänemere idarannik · Siinsel alal polnud kõik ristiusustatud · Ristisõdijad: paavst ja katoliku kirikideoloogiline juht; kaupmehedkaubateede laiendamiseks · Feodaalide nooremad pojad tahtsid saada valdusi, neil polnud pärandit · 1143.a. rajati sakslaste poolt Läänemere rannikule Lübecki linn, millest lähtus nende vallutusLäänemerel hakkasid liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid olulise positsiooni Ojamaal · 1186.a. pühitseti Augustiinlaste Ordu koolihärra Meinhard esimeseks Liivimaa piiskopiks(tema abiliseks oli munk Theuderich, järglaseks Bert...
Valgmik kesklöövi sein, kus paiknesid aknad Kampaniil kiriku kõrval asuv kellatorn Lööv 2 rida sambaid jagab basiilika 3-ks võrdseks osaks Apsiid Poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ja poolkuppelkatusega kaetud vaheseinata ruum Vikkel Sfäärilise kolmnurga kujuline arhitektuuriline vorm võlvlae nurgas, millele toetub kuppel Tsentraalehitis ehitustüüp, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel Talum rikkalikult reljeefidega kaetud kiviplokk Liseen Kitsas püstriba, liigendab seina Meka islamiusuliste püha linn Kalifaat muhameedlaste riik Maur hispaania muhameedlane Mihrab pooliimas palveniss, paiknes Mekapoolses seinas Minarett sale torn, vormilt erineva kujuga (nelinurkne, ümar, hulktahkne, kruvikujuline), minareti küljes rõdud, teravatipuline katus. Minaretti kasutatakse palvusele kutsumiseks. Medrese ehitustüüp, mis ühendas teoloogilise õppeasutuse ja mosee. Nelinurkne õu, mid...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
