sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. Andri Kaaremäe ja Julius Koppel 1. FILMIANALÜÜS 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Barney Ross on palgasõdur, kellele ei ole ükski ülesanne võõras. Koos oma kaaslastega saavad nad väga raske ülesande, kuid palganumbrid on suured ning tehinguga nõustutakse. Mehed saadetakse Lõuna-Ameerika linna Vilenasse, kus on võimu haaranud julm diktaator, kes peab tähtsaks vaid suuri rahasummasid. Palgasõdurid kohtavad saarel kaunist naist, kes on nende vaheisik ning tutvustab neile saart. Juba esimesel uurimisel segavad neid sõdurid, kes neile kallale tungivad. Palgasõduritele pole see aga mingi probleem ning vastased kõrvaldatakse. Mehed tekitavad saarel kaose ning põgenevad. Barney Ross aga armus tollesse naisesse, seega ei kuulanud ta teiste hoiatusi ning tahtis Vilenasse tagasi sõita. Sõpra aidatakse hädas ning koos asutakse taas teele
feodaal riigi ostmiseks.sügisel omandas ta Saare-Lääne ja hiljem kuramaa piiskopkonna ja loovutas need oma 19 aastasele vennale Hertsog Magnusele,et endale saada Põhja saksamaad ja seda ta ka sai. Vana-liivimaa lõpp 1560 1560 tungisid taas vene väed eestisse,rünnati Härgmäel oomuli mõisa ja hävitati see oli vana-liivimaa viimane välilahing,seejärel piirati sisse viljandi kaitset juhtis endine ordumeister Fürstenberg. palgata palgasõdurid hakkasid aga mässama ja avasid venelastele väravad.kõik palgasõdurid kes sattusid Kettleri kätte poodi ülesse.venelaste lahkudes puhes lääne ja harjumaal eesti talupoegade ülestõues.kunginaks valiti sepp ,piirasid sisse koluvere lossi otsidest liitu tallinnaga.ülestõus suruti veriselt maha,talupoegade kuningas kisti hertsog mangunuse käsul neljaks.tänu mässumeelsetle talupoegadele oli esimesel aastal sõja liidrid venelased.Kettler kutsus poola väesalgad appi.
ka mõned sarnasused. Klassikalise perioodi ajal olid kreeklaste levikualaks Balkani poolsaar, kolooniad olid neil ka Vahemere ja Musta mere ääres. Hellenismiperioodil lisandusid elukohaks Süüria, Egiptus, Väike-Aasi ja Palestiina.Hellenismiperioodil kreeklaste alad suurenesid, sest neil oli maailmakuulus valitseja Aleksander Suur. Kui klassikalisel ajajärgul koosnes sõjavägi kodanikest, siis hellenismi ajal teenisid sõjaväes juba palgasõdurid. Kuna palgasõdurid tegelesid pidevalt õppuste ja oskuste arendamisega, olid ka sõjalised saavutused paremad. Klassikalise kultuuriperioodi algul hakkasid tekkima linnriigid. Hellenismiperioodil linnad aina kasvasid ja muutusid rahvarohketeks, kuid need ei olnud enam linnriigig - hakkasid tekkima ühtsem Kreeka riik. Kreeka klassikalise ajajärgu filosoofid panid suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja milline on ideaalne ühiskond.
Talupoeg läheb linna ja saab proletaariks. Kodusõda prooviti lõpetada triumviraadi abil. Galius Julius Caesar, Pompeius, Crassus, Augustus tõi kaasa rahu, kultuurilise tõusu ja tema ajal loodi varajane keisririik. Senati võim taandub. (1. keiser, 2. senat [3. rkoosolek]) Riigi paisudes kodanike arv tõusis ja see muutis Rooma rahvakoosoleku võimatuks. keisriprovintsid, senatiprovintsid. Vabariigi alguses vabad kodanikud sõjas. Vabariigi hilisemal perioodil palgasõdurid. Keisririigi algul palgasõdurid ja keisririigi lõpus võõrsõdurid. Lõpuks kaotatakse kontroll võimu üle. Sõdimistaktika, armee. Leegionid, nende sees maniipulid. Väeliigid: kerge- ja raskeväeliitlased. Maleruudu kujuline asetus. Hea tehnika, kilpkonn, tornid, hästi distsiplineeritud sõdurid. Palgasõdurid olid ustavad oma komandöridele, kes kasutasid sõdureid oma võimuvõitluseks ära. Sõdurid tegid pidevalt trenni. Leegionäride pahedeks oli joomine, täringumängud
tegevust keelati. Ordumeistrid ja Tartu piiskopid saadeti pikendama rahulepingut ja nõudma paremaid tingimusi, Venemaa ründas Lõuna-eesti alasid ja see oli venelased lubasid küll rahulepingut, kuid ainult viimane lahing Härgmäel, Liivi ordu sai räigelt sellisel juhul, kui kõikidele teadmata jäänud Tartu lüüa. piiskoppide tasumata maks tasutakse. Viljandi piiramine- alistusid palgasõdurid, kuna Rahulepingu pikkus 15a, kui 3 a jooksul neile ei olnud palka maksta makstakse maks ära. Venemaa jätkas rüüstamist kuni Tallinnani välja Tekkisid sisetülid Ordu ja Riia peapiiskoppide vahel. Riia piiskopid kutsusid appi omale Poola- Ordu kontrolli alla jäid ainult Pärnu, Paide ja Leedu ja ordu jäi rahulepinguga Poola-Leedu alla. Tallinn.
• Preestervennad korraldasid jumala teenistust ja kirjaliku asjaajamist. • Kohalikku rahvast vajati ordu valduste majapidamise ja rüütlite teenimiseks. sõjajõud • Ordu eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. • sõjajõud koosnes piiskoppide vasallidest, kohalikust rahvast ja rüütlitest. • Mida aeg edasi seda tagasihoidlikumaks sõjavägi muutus. • Juba 15.sajandil moodustasid sõjaväe põhijõu palgasõdurid. Maavalduste valitsemine ● Liivimaa jagunes komtuurkondadeks ja foogtkondadeks, mida valitseti linnustes.
Sõjandus Järva-Jaani Gümnaasium Raido Selge ja Siim Sander Tulirelvade areng Keskajal olid sõjaväe tuumikuks raskerelvastuses rüütlid, kes pidasid vastase ratsameestega mõõgaduelle. Ratsaväge toetasid vibukütid, kes külvasid lahingu algul vastase ridades segadust. Varauusajal muutus aga põhiliseks väeliigiks tulirelvadega varustatud jalavägi, mida toetasid kergeratsavägi ja suurtükivägi. Muutuste põhiliseks käivitajaks oli tulirelvade areng. 16.saj hakkasid vibusid asendama arkebuusid ( eest laetav sileraudne käsitulirelv) ja musketid (eest laetav tulirelv). 16 saj hakkati valmistama järjest paksemaid turviseid, raudrüüde kaal kasvas 15 kilost 25 kiloni. Tulirelvad muutusid varsti nii võimsaks, et turvisest tuli loobuda. Ratsaväe tähtsus lahingus vähenes ning seda kasutati pigem luureks. Uus rivikorraldus Selleks, et musketite (eest laetav tulirelv) tulejõudu paremini ära kasutada, võeti kasutusele uut tüüpi rivikorraldus. Kui keskaja...
Sõjandus varauusaegses Euroopas Triinu Kaldas 10 E Sõda kui ühiskonna loomulik osa Igapäevane nähtus 16.-17. sajandil toimus95 aastal 18. sajandil toimuus sõda 78 aastal „Sõda on niisama vajalik ja kasulik maailmale nagu söömine ja joomine või iga teine töö“ Sõja pidamine oli põhjendatud , kui seda peeti enese kaitseks, õiguspärase pärandi tagasinõudmiseks või karistamiseks. Palgasõdurid Majanduslik edenemine nind kuningavõimu tugevnemine Rügemendiülema patent Värvati vabatahtlikke Sõjakäikudel olid kaasas ka kaupmehed ja suur hulk naisi Peatumispaik: rikkad piirkonnad või vaenlase piirkond Palgasõduri peamine motiiv: hea teenistus Sõjavägede varustaja telgiesine Alalise armee loomine Riigivõim hakkas ise armeed organiseerima Kehtestati riiklik sõjaväekohustus Mehed võeti teenistusse lepingu aluselt ja suhteliselt pikaks ajaks Tsiviile...
Nimeta sõja osapooled. Saksamaa jäi sõja tallermaaks, sest keisrivõim oli süvendanud Saksamaa poliitilist kindlustatust, pinged protertantide ja katoliiklaste vahel vallandasid selle sõja. Osalejad: katoliiklike vürstide väed, ehk Saksamaa tsehhi protestandid, keda toetasid Taani kuningas, Rootsi, Prantsusmaa 5. Lugege läbi tekstid lk. 244. Milles väljendus XVII sajandi algul sõjapidamise eriline brutaalsus? selleks, et ellu jääda pidid palgasõdurid tõituma tsiviilelanike kulul tsiviilelanike maju põletati, perekonnad tapeti, selleks, et pääseda läksid nad palgasõduriteks armeed olid pidevas lahustumisseisundis sulades kokku surmast, haavadest, haigustest, maha jäämistest.
Osa kreeka feodaale, vaimulikke ning fanarioodid tegid koostööd Türgi võimudega. Fanarioodid Konstantinoopolis Fanari linnaosas elavad rikkad kreeklased, tänu jõukuse ja haridusele omasid kõrgeid ametikohti ja eesõigusi Osmanite(Türgi) riigis. Kreeka rahva olukord oli raske, esines nii feodaalne, poliitiline kui ka usuline rõhumine. Rahvas kandis koormisi, millest raskem oli kohustus anda poeglapsi janirsarideks. Janitsarid jalaväelasest palgasõdurid, 14.-17. saj. Türgi sõjaväe peamine löögijõud. Janitsaride vägi kaotati 1826.a. Türgi armee ümberkorralduse käigus. Türgi ike kutsus esile kreeklaste vastupanu. Paljud kreeklased põgenesid välisriikidesse(Itaalia, Austria,Venemaa). Väliskreeklaste tegevusalaks olid kaubandus, meresõit, tavaliselt olid varakamad kui kodukreeklased. Suure Prantsuse revolutsiooni mõju vabadusvõitlusele Prantsuse revolutsiooniga seoses hakkas Balkani poolsaare
Asteekide valitseja oli piiramatu võimuga. Tähtsaim jumal oli sõjajumal. Inkad. Inkad elasid Peruus.Inkad tegelesid põlluharimisega ja karja kasvatusega(laama). Inkad ehitasid niisutuskanaleid, sildu ja losse. Inka - valitsejatiitel Inkade juures. Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · Hakati otsima lühemaid ja ohutumaid mereteid. · Paljud aadlikud ja palgasõdurid olid jäänud "tööta".1492a - aeti Hispaaniast välja Maurid. · Eurooplaste vajadus kulla, hõbeda ja vürtside järele. · Uuendused meresõidus. · Eurooplased olid tutvunud Araablaste matemaatika ja geograafiaga. Meretee Indiasse. 1488a. - Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu. Vasco da Gama - Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse(1497 - 1498). 22 mai 1498. a - Vasco Da Gama jõudis Indiasse. Ameerika avastamine.
kokku sõjaväe), kõrgemad preestrid ja väepealikud. Alamad ametnikud ehk kirjutajad. Eesmärk: kontrollida töötajaid, üksikasju.Võis pärineda ka lihtrahvast. Sõjavägi: Vana riigi ajal puudus alaline sõjavägi. Uue riigi ajal alaline armee. Talupojad, kes said vanas eas pärast väeteenistust maatüki harimiseks. Hiigelaegadel oli Egiptuse armee tugevaim ja parimini korraldatud. Jalavägi, eliitvägi, hobukaarikud. Lisaks ka võõramaa palgasõdurid. Talupojad ja orjad: Enamik Egiptlasi olid talupojad, kes harisid riigi või ülikute maad. Sunnismaised ja täitsid töökohustusi. Niisutussüsteemide korrashoid ja ka teised ehitused. Elati savionnides. Söödi leiba, kala. Joodi õlut. Orjaks sai töökohustuste täitmata jätmisest või sõjavangidest. Kasutati erinevates töödes, sõjaväes. Kiri ja Haridus. Hieroglüüfid.(1000). Võttis kaua aega ja kirj peamiselt Poliitilise, religioosse sisuga kirjad
Hellenismiperiood Kreekas Hellenismiperioodiks nimetatakse ajajärku, millele pani alguse Aleksander Suure vallutusretk.See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander on peamiselt tuntud Pärsia Ahhemeniidide impeeriumi purustajana Troonile sai ta isa tapmise tõttu noorelt, vaid 20-aastaselt Sel ajal oli ta juba kogenud väejuht, 18-aastasena oli ta 338 eKr Chaironeia lahingus juhtinud edukalt Makedoonia ratsaväge ning samuti oli isa usaldanud talle vastutavaid riigiameteid. Makedoonia kuningaks saanuna jätkas Aleksander (336 ? 323 eKr) oma isa alustatud ettevalmistusi Pärsia-vastaseks sõjaretkeks koos Phillipose pojaga. Sõja algne eesmärk oli kättemaks pärslastele Kreeka-Pärsia sõdade ning Ateena purustamise eest rohkem kui sada aastat varem. Selle tulemusena vallutati Väike-Aasia, Süüria, Palestiina, Egiptus, Mesopotaamia, Iraan ni...
Absolutism ja parlamentarism Uusaja õpik § 1-2 Absolutismi tunnused • Absoluutne monarhia- piiramatu kuninga võim (pärilik) • Kuningas valitseb riiki - on sisuliselt peaminister - täidesaatev võim • Teeb tähtsamad seadused ja otsused (maksud)- seadusandlik võim • Mõistab kohut tähtsamatel juhtudel ( kohtuvõim) • Juhib sõjaväge ( palgasõdurid) • Kuningas määrab ametisse piirkondade Absolutismi ja parlamentarismi väljakujunemine • 17.-18.sajandil kujunes Euroopas välja kaks täiesti erinevat riigijuhtimise mudelit. • Keskajal tekkisid mitmetes riikides kuninga kõrvale seisuste esinduskogud. • Absolutismi klassikaliseks näiteks kujunes Prantsusmaa, kus monarhid suutsid generaalstaadid alla suruda, nii et neid alates 1614 enam kokku ei kutsutud. • Parlamentaarse riigi näiteks on Inglismaa, kus kuningad valitsesid koos parlamendiga. Absolutism Prantsusmaal • Prantsuse absolutismi alustalad rajas kardinal Richelieu, ...
03.05. Sõda kui ühiskonna loomulik seisund 17-18 sajandil Maailma ajalugu on paljuski sõdade ajalugu. Sõjad on oluliselt mõjutanud ühiskonna poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja intellektuaalset arengut. Kuigi sõjad olid igapäevane nähtus ka uusajal, iseloomustab seda ajalooperioodi ometigi sõja-aastate arvu vähenemine: 16. sajandil oli täieliku rahu aastaid 10, 17.sajandil küll vaid 4, aga 18.sajandil juba 16. Sõjad olid eelkõige suurriikidevahelised või siiis nende algatatud. Uusaegse maailma suurriikideks peetakse Prantsusmaad, Inglismaad, Austria-Ungarit, Hispaaniat, Venemaad ja Preisimaad, ajutiselt tulid nende hulka veel Rootsi ja Holland. Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendu...
Püha õhtusöömaaeg Kunstiteose analüüs Sisukord Teema..................................................................................................................... 2 Tehnika................................................................................................................... 2 Sümbolid................................................................................................................ 2 Valgus ja ruum........................................................................................................ 3 Ajalooline stiil......................................................................................................... 3 Isiklik vaatenurk..................................................................................................... 3 Pildid....................................................................................................................... 3 Kasuta...
1563. aastal paisus Rootsi ja Taani kuningakoja vaheline konflikt Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks, mille üheks tallermaaks sattus jällegi Liivimaa. Selle käigus vallutasid rootslased Hiiu saare, millelt oli mugav korraldada sõjaretki Saare- maale. Seal toimusidki põhilised võitlused, kus Rootsi pidas lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. Oma rolli etendasid seejuures ka erilised sakslastest ratsanike, nn. mõisameeste ük- sused, kuhu kuulusid endised ordu teenijad )a palgasõdurid, mõisatest ilma )äänud aadlikud, mitmesugused seiklejad ja ka mõnel määral eestlasi. Osa neist hakkas rootslaste vastu mässama ja vallutas Pämu linna, andes selle olulise toetuspunkti siis üle Poola väele. Pärast vahelduva eduga sündmusi sõlmiti Taani ja Rootsi vahel1570. aastal rahu. Taani võim piirdus nüüd Saaremaaga. Liivimaa pärast sõdivate Läänemereriikide jõudude vahekorras oli 156Ü-ndate aastate Iõpuks toimunud mitmeid muutusi. 1569. aastal
Hiline periood (Egiptust laastavad vallutajad, võim jaguneb vaaraode ja ülempreestrite vahel). Ühiskond oli hierarhiline: Vaarao (piiramatu võimuga jumal) kõrgem ametnikkond (suunasid Egiptuse käekäiku ja omasid enamusi rikkusi; vaarao sugulased; preestrid, väejuhid, maakondade asevalitsejad nomarhid) madalam ametnikkond (kirjutajad e. kontrollijad) sõjaväelased (moodustus enamuses talupoegadest, nii eluaegne väeteenistus kui välismaised palgasõdurid, väga hästi korraldatud) talupojad, käsitöölised (vaarao teenijad) orjad (sõjavangid või kohustused täitmata jätnud käsitöölised, talupojad; kasutati mitmesugustel töödel). Raha ei tuntud, palka maksti tarbeesemetes. Maailmakord e. Maat toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Tegu oli maaühiskonnaga. Tavaline oli paarisperekond, kus ka naistel olid üsna suured õigused. Vaaraodel olid haaremid, mille liikmette
samuti elu- ja valitsemiskorraldus Põhiprintsiibid: läbiraaäkimised ühekaupa, kokkulepped eraldi erinevad sõltuvustingimused, et vältida ülestõuse riikide elukorraldus jäeti põhiliselt puutumata. Sõjaväe korraldus põhines vabadel talupoegadel talupoegade laostumine, kuna sõjakäigud pikad ja keegi ei hoolitsenud maa eest. Maavalduste suurusele tehti piirid ja sunniti suurmaaomanikud loovutama midagi talupoegadele. palgasõdurid Varajase keisririigi valitsemine Esimene keiser Augustus. Teine keiser Tiberius. Kolmas Caligula. Neljas Claudius. Viies Nero. Kesier võttis endale kõik põhirollid; valitsejal mitu ametit, mis andsid talle võimutäiuse. Vabariigist jäi magistraadid ja senatid. Kesiril pidi senatiga head suhted olema, kuna senatil oli vormiliselt kõige kõrgeim võim. Idaprovints Lääneprovints
Jörg Hof Ulrich Schmied Jost Weiler Walter Fürst Wilhelm Tell Rösselmann, preester Petermann, köster maamehed Urist Kuoni, karjane Werni, kütt Ruodi, kalur Arnold Melchtal Konrad Baumgarten Meier Sarnenist Struth Winkelried maamehed Unterwaldenist Klaus Flüe Burkhart Bühel Arnold Sewa Armgard Mechthild talunaised Elsbeth Hildegard Walter Telli pojad Wilhelm Friesshart palgasõdurid Leuthold Pfeifer Luzernist Kunz Gersaust Jenni, kaluripoiss Seppi, karjasepoiss Gertrud, Stauffacheri naine Hedwig, Telli naine, Fürsti tütar Berta von Bruneck, rikas pärija Hermann Gessler, riigifoogt Schwysis ja Uris Werner, vabahärra von Attinghausen, lipuhärra Ulrich von Rudenz, Attinghauseni õepoeg Rudolf Harras, Gessleri tallmeister Johannes Parricida, Svaabimaa hertsog Stüssi, väljavaht Uri pasunamees Riigisaadik Kubjas Müürseppmeister, sellid ja käealused Heeroldid
On vaid märgitud, et ta oli inimene, kes kõige meelsamini viibis Haarlemi kõrtsides. Frans Hals oli pidevalt võlgu oma pagarile ja kingsepale. Ometi oli tegemist andeka kunstnikuga, ühe kõigi aegade suurima portreemeistriga, kes täitis enamjaolt tellimustöid. Vanas eas sai ta linna vaestemajalt väikese pensioni. Oma lähedasi inimesi, sealhulgas joomakaaslasi, maalis kunstnik mõnikord klaasi veini eest. Tema molberti ees on istunud kaupmehed, ohvitserid, aadlikud, juristid, arstid, palgasõdurid, kogukad emandad. Aga ka trahterite "elanikud": mustlastüdruk, kitarrist ja Malle Babbe - Haarlemi nõid, kelle õlal istub öökull. Üsna palju maalis Frans Hals lapsi. Küpse kunstnikuna hakkas Hals huvi tundma grupiportreede vastu. Gombrich ütleb, et Halsi portree on täpne kui foto. Temast elavamalt ja vaimukamalt pole keegi suutnud kujutada naeru - alates kergest muigest kuni südamest tuleva rõkatuseni. Frans
hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni tunnused Keskmine riik ( 1900- 1600 eKr ) maakonnad, kuningavõim, Nuubia egiptuse all, hüksolaste tungimine riiki tähistab selle riigi lõppu Uus riik (1500 1000 eKr ) hiilgeaeg, palestiina ja süüria ning nuubia nende võimu all, palgasõdurid, orjapidamine, preestrite võim kuninga kõrval( lõpuks preestritel oma riik) Hilis-Egiptus ( 1000- 500 eKr) Ühiskonna korraldus: - rangelt hierarhiline Kuningas ehk Vaarao piiramatu võimuga valitseja, tema isik ja võim olid jumalikud, pistrik sümbol, ülempreester, määras ametisse preestrid, Tal oli AMETNIKKOND kõrgemasse ametnikkonda kuulusid peamiselt vaarao
levib; sõjandus pole palju organiseeritud abielusid; keskklass alaline armee; kindluste ümber bastionid. Dateeri: Ameerika Ühendriikide iseseisvumine (1775-1783) Miks võideti? Iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud. Ameeriklastel oli vastu panna vaid mõned vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid. Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida olid kasutanud indiaanlased. Põhjused: inglismaa ei arvestanud kolooniate huvidega, ei oldud rahul briti poliitikaga Tulemus: Ameerika iseseisvus 1776 - Iseseisvusdeklaratsioon Prantsuse revolutsiooni algus. 1789-1799 Prantsuse revolutsiooni põhjused, olulisemad muutused, tulemused. Põhjused: majanduslik olukord halvenes, suurenesid seisuslikud vastuolud, tärkav kodanlus soovis aadliga võrdseid poliitilisi õigusi
Kiirele võimsuse kasvule andis tugeva tagasilöögi aga Gallide sissetung 387. a. e.Kr, mil nad vallutasid Rooma. Rooma oli sunnitud nendest vabanemiseks maksma suurt lunaraha ja hiljem, peale tagasilöögist toibumist, alustati sõdu samniitidega. Peale Mariuse sõjaväe reformi, Vabariigi languse ajal, hakati sõjaväkke värbama palgasõdureid proletaaride seast. Nood said oma varustuse mitte ise ostes, vaid väepealikult. Peale aastatepikkust teenistust, kui palgasõdurid erru läksid, anti neile riigi poolt tükike maad, kus nad võisid elulõpuni põlluharijana leiba teenida. Nii kujunes Mariuse reformi tulemusel elukutseline palgaline sõjavägi. Mehed olid tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolitses. Selle tagajärjel sõltusid väepealikud aina vähem senati otsustest ja võisid vajadusel isegi Rooma vastu välja astuda. Senati võim hakkas hääbuma, kuna neil puudusid abinõud väepealikute ohjeldamiseks.
ajaloo mõjukamaid filosoofe. 2.Xenophon ...(umbes 430 eKr Ateena 354 eKr Korintos) oli vanakreeka ajaloolane ja kirjanik.Poliitiliselt mõjutasid teda Sparta-sõbralikud aristokraadid, kes ei tunnustanud Ateena demokraatiat. Ta polnud rahul Ateena poliitilise arenguga ja võttis palgasõdurina osa Kyros Noorema sõjaretkest Pärsia kuninga Artaxerxes II vastu (401 eKr). Kui Kyros samal aastal Kynaxa lähedal lüüa sai, juhtis Xenophon Kyrose sõjaväes teeninud Kreeka palgasõdurid Traakiasse. 3.Aristophanese (u 445 eKr 385 eKr) oli kuulsaim vanakreeka (Atika) komöödiakirjanik, tragöödiaautorite Sophoklese ja Euripidese noorem kaasaegne, ainus vana-atika komöödia esindaja, kelle teoseid on tervikuna säilinud. Kasutatud allikad: · https://et.wikiquote.org/wiki/Sokrates · https://miksike.ee/documents/main/referaadid/sokrates.htm · http://tekkokad37.pbworks.com/w/file/fetch/91136847/VANAKREE KA%20FILOSOOFID.pdf · https://et.wikipedia
1.Suure Prantsuse rev põhjused. 1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika) 2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette 3. 18 saj valgustusideede levik 4. vastuolu ühiskondlikes suhetes 5. Ameerika iseseisvussõja mõju 6. kolmest seisusest oli a) vaimulikke 0,5% b) aadlike 1,5% c) talupoegi 85% ja linnakodanlus 3% ja väljaspool seisust 10%. Makse maksis vaid kolmas seisus. 2. Prantsuse rev tähtsus ja mõju. 1. suured muutused ühiskonnas a) feodaalühiskonna lõpp ja absolutistliku valitsemise kadumine; poliitika sai kõigi asjaks b) seisuste kadumine c) kapitalistliku ühiskonna kujunemine (kodanlus) d) maa talupoegadele e) kaotati tsunfisundus ja oli õigus valida oma tegevusala f) üleminek üldise sõjaväe kohustusele 2. oluliseks vabadus, võrdsus, vendmus (?). 3. Prantsusmaa rev oli eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda (diktatuur) 3.Ümberkorraldused ühiskonnas. 1) feodaalko...
BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja...
Selle käigus vallutasid rootslased Hiiu saare, millest oli mugav korraldada sõjaretki Saaremaale. Seal toimusid põhilised võitlused, kuigi osa sündmusi leidis aset ka Läänemaal, kus Rootsi pidas lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. 7 aastane Põhjamaade sõda oli 1563 1570. Omavahel sattusid sõjajalale Rootsi ning Taani ja Poola. 12. Mis olid mõisameeste üksused? See oli sakslastest ratsanike üksus, kuhu kuulusid ka endised ordu teenijad ja palgasõdurid, mõisatest ilma jäänud aadlikud, mitmesugused seiklejad ja ka mõnel määral eestlasi. 13. Mis oli Rzeczpospolita? S.o aadlivabariik, mis sõlmiti Poola kuningriigi ja Leedu vürstiriigi Lublini uniooni vahel 1569. aastal. Nad pidasid Liivimaad ka oma valduseks. 14. Mis oli Liivimaa kuningriik? Kes oli hertsog Magnus? Hertsog Magnus oli uue Taani kuninga Frederik II vend, kes püüdis laiendada oma valdusi,
VARAKRISTLUS I VI sajand AD Varakristlus Ristiusu tekkimine Rooma riigi äärealadel I saj AD, selle kiire levik impeeriumi teistesse osadesse Ristiusu olemus: Usk lunastajasse võrdsuse propageerimine Usu ja igapäevase elu ühendamine IIV sajand ristiusk keelatud Ristiusu leviku pidurdamise katsed /piinamised, verised hukkamised/ Kristlaste tagakiusamine sünnitas märterluse Ristiusu lubatuks kuulutamine 313. AD Ristiusu kuulutamine riigiusuks 380. AD Kristluse levik Kristluse levik Varakristlik kunst Katakombid surnute matmiseks Leitud mitmel pool, Lähis Idas, Itaalis. Roomas. Osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all katakombe ca 900km, praegu teada üle 50 km Katakombide seina ja laemaalid varakristliku sümboolika tekkimine antiikkunsti traditsioonidele tuginedes Skulptuurid antiikkunsti jäljendamine uue sisu...
Kose Gümnaasium REFERAAT ALEKSANDER SUUR MAADEAVASTAJANA Katrin Taniste 8.a Kose 2009 Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu Tsingis-khaan ja Napoleon I Bonaparte. Tõepoolest, selle Kreeka kõige põhjapoolsemas osas paikneva väikese Makedoonia riigi valitseja vallutusretked mõjutasid suuresti ka kõiki järgnevaid põlvkondi. Aleksander Suure väejuhioskused on aga sõjandusele pühendunud inimeste jaoks klassika. Makedoonia kuningas on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, ...
Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13. sajandil Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15. sajandi lõpus alanud kaubanduskeskme üleminek Lääne- ja Vahemerelt maailmaookeanidele. 1.4 Hiliskeskaja algus Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest. Sellega seoses toimus pärisorjuse järkjärguline kaotamine (esmalt Itaalias). Tekkisid valdavalt väikeaadlist pärinevad rüütlitest palgasõdurid. Lõppes Saksa-Itaalia poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus isikliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess, mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks.
üliõpilased*Tallinnas valmistati ette kommunistide mässu*Dets algul jõudsid kohale Inglise sõjalaevad, mis tõid relvi, laskemoona, mundreid, med.abi. Mäss jäi ära. a)inglased kinkisid Eestile 2 Nõukogude sõjalaeva b)Inglise laevade abil tekkis Soome lahe rannikul dessante*24- 25.12.1918-Vetla lahing Jägala jõel, meie 1. võit, lõpeb Punaarmee pealetung*Eesti sõjaliste jõudude loomine:1.siia jõudsid Soome vabatahtlikud palgasõdurid 2.soomusrongide ehitamine 3.Eesti rahvaväe loomine*Rahvavägi:Johan Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja, Jaan Soots- staabiülem, Andres Larka-tagala ülem,1.diviis-Narva rinne, A Tõnisson 2.diviis-Pihkva rinne, V Puskar 3.diviis-Lõuna rinne, E Põdder, Soomusrongide diviis-K Parts, Laevastik-J Pitka IIetapp(01-02.1919)-7.01.1919-Eesti Rahvaväe vastupealertung, vabastati Tapa, 14.01.1919- Soomusrongide abiga vabastati Tartu, Jõhvi, 18.01.1919-Utria dessant, Narva vabastamine, 30.01
olulist sätet. -Kuupäev: 4 juuli 1776. Inimesed sünnivad võrdsetena. Pandi kirja inimese põhiõigused. 19) neli tegurit, mis aitasid kaasa kolonistide võidule inglaste vastu. - Iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ning paremini välja õpetatud. Ameeriklastel oli vastu panna vaid mõned vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai see, et ameeriklased võitlesid oma maa ja vabaduse eest, kuid inglased olid lihtsad palgasõdurid. Ameeriklased kasutasid lahkrivi, mida olid kasutanud indiaanlased. Pärast vahelduva eduga sõjategevust piirasid ameeriklased 1781. aastal Virginias Yorktown'i all Inglise väed sisse ja sundisid neid kapituleeruma. 1783. aastal sõlmitud Versailles' rahuga kuulutati endised asumaad vabadeks ja iseseisvateks riikideks. 20) valgustus, mõiste - Kõige olulisem vaimne liikumine, euroopas peale reformatsiooni. 21) kolm valgustuse tunnust - tehnika areng, uus mõtteviis, hariduse areng
Klienditeenindus s Service Olemus Teenindus Tolerantsus Klient Hoiak Roll Klienditeenindaja tüüp SÜGAVKÜLMIK Klienditeenindaja tüüp SÕBRALIK LOOMAAED Klienditeenindaja tüüp TEHAS/KONVEIER Klienditeenindaja tüüp KVALITEET-TEENINDUS Spetsiifiliste vajadustega kliendid Erivajadustega kliendid Sümbolid Iidolid Rituaalid Väärtused Püsikliendid Juhukliendid Veel –mitte -kliendid Endised kliendid Apostlid Palgasõdurid Pantvangid Terrorist Teenindusmenetlemisega liituvad tegurid Klienditeenindusega liituvad tegurid Teenindusolukorra tajumisega liituvad tegurid Demograafilised tunnused Geograafilised tunnused Psühholoogilised tunnused Vertikaalne alla suunatud teave Vertikaalne üles suunatud teave Horisontaalne teave Riski vähendamine Riski ülekandmine Riski aktsepteerimine Riskist hoidumine Finantsaudit Tulemusaudit Vastavuse audit T...
Kreeka Oli väga palju väikeseid linnriike ja ühtset riiki ei tekkinud, see oli tingitud mägedest, mis Kreekat killustasid. Kreeka kõige vanema ajaloo periood kannab nime- Kreeta-Mükeene e Egeuse periood. Seda saab dateerida aastatega 2000-1100 eKr. See jaguneb kaheks kultuuriks- Minoline kultuur ja teine on Mükeene kultuur. Minoline kultuur eksisteeris Kreeta saarel. Selle päritolu on teadmata. (teatakse ainult, et seda ei loonud kreeklased). Umbes 2000 eKr saab hakata rääkima minoilise kultuurist Kreeta saarel. Nende endi kohta ei teata, aga teati, et nad kasutasid lineaarkirja A, kuid tänapäeva teadlased ei oska seda lugeda. Sellele olid hästi iseloomulikud lossid, mis meenutasid laburünte. Üks kõige tuntum on loss on Knossose loss. Lossid oli kui võimukeskused, usukeskusteks(eraldi templeid polnud leitud) ja ka majanduskeskused(hoiti nt teravilja ja õli). Lossi ümbritsesid teised hooned (li...
Rootsi oli huvitatud, et kaubandus Venemaaga kulgeks läbi Tallinna, tulu tuleks ka Rootsile. Taani arvates peaks kauplemine toimuma läbi Narva, ka Venemaa ise oli sellest huvitatud. Selle sõja käigus Rootsi vallutas ära Läänemaa. Nendes sõdades osalesid aktiivselt nn mõisamehed- eeskätt endised orduliikmed, vaesunud aadlikud, linnlased, kes otsisid teenistust erinevate võimude juures ja läksid selle võimu teenistusse, kes rohekm maksis. Need oli omalaadses palgasõdurid. 60ndatel sõlmiti vaherahu Poola-Rootsi vahel ja ka Taani-Rootsi vahel. Vaherahu tulemusena oleks Rootsi pidanud tagasi andma maa, aga ei andnud. Venemaa oli olemas, aga ta siinsetel aladel ei sõdinud. 1570ndatel Venemaa aktiivsus Vana-Liivmaal kasvas. Vm jaoks oli oluline võita kohalike aadlike seas tuge. Selleks otsustati Vana-Liivimaal rajada Liivimaa kuningriik, mis oleks Moskvaks sõltuv Liivimaa kuningriik. Taani kuninnga vend oli vennaga tülli läinud, läinud
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
Algul oldi 6 reas, hiljem tulirelvade paranedes 3 reas. Et kõik toimiks oli rividrillis vaja väga tugevat distsipliini. Uut tüüpi lahingutaktika vajas professionaalseid sõdureid, kes olid seda harjutanud, usaldasid üksteist ning pidasid auasjaks raskes seisus lõpuni võidelda. Armee põhiosa moodustasid vabatahtlikud, kellele sõdimine oli elukutseks. Kui riigil oma alamate seast mehi ei jätkunud, sõlmisid valitsused lepingud sõjaliste ettevõtjatega, kellel oli palgasõdurid. 3. Kurnamissõda, kaitseehitised, sõjaväe varustamine Varauusaegne sõda oli pikaajaline kurnamissõda. Selle tulemus oli ettearvamatu. Sõja tulemus sõltus eelkõige vastase kindluste ja linnade vallutamisest. See võimaldas kontrollida ümbritsevat maa-ala, mis tähendas linnade ja kindluste sissetuleku kaotust. Müüride ette hakati ehitama uut tüüpi muldkindlustusi, mis kaeti tellistega. Need tehti viltused, et suurtükikuus kahju tegemata eemale põrkaks
Uusaega on periodiseeritud mitut moodi. Uusaja alguseks on loetud: a) aastat 1453, mil türklased (Osmanite impeerium) vallutasid Konstantinoopoli; b) aastat 1492, mil Christoph Kolumbus avastas Ameerika; (vähemtähtsad:) c) aastat 1500 kui üldistatud daatumit, mida seostatakse suurte maadeavastustega, renessansi ja humanismi algusega ning territoriaalriikluse ja absolutismi kujunemisega; d)aastat 1517, mil Martin Luther algatas reformatsiooni; e)aastat 1529, mil Saksamaa palgasõdurid vallutasid ja rüüstasid Rooma; f)aastat 1648, mil Vestfaali rahuga lõppes Kolmekümneaastane sõda. Majanduses olulisim kapitalism, mis kujunes esmalt kaubanduses, koloniseerimine, kaubandus laienes, kultuur laienes jne. Ida- ja lääne-euroopa vahel suured erinevused idas kestis veel kaua pärisorjus. 19. saj. kujunes välja industriaalühiskond (masintootmine, linnastumine). Endiselt kestis usuline võitlus,
vallutasid Kreeka, tekkis suur impeerium, algas kreeklaste massiline väljaränne, levis Kreeka kultuur, arhidektuur, keel, kerkisid esile võimsad linnad (Aleksandria, Pergamon, Antioopia). See ongi kreekapärase kultuuri väljakandumine. 8. Mis muutus kreeklaste elus hellenismiperioodil? Riigikorraldus- polis kaotas tähtsuse, asemele tulid monarhid, ainuvalitsejad (Kreeka-Makedoonia päritolu), linnad muutuseid kaubanduskeskusteks, keskvõim. Sõjaväekorraldus- palgasõdurid (enne olid riiki kaitsvad kodanikud), sõjaväeasulad. Kirjandus- teater kaotas tähtsuse, esiplaanil luule, poeedid ei tundnud huvi ühiskonna elu ja moraali puudutavate küsimuste vastu. Filosoofia- tähtid on hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased (hingeaatom, vabanemine surmahirmust, inimesed aatomist), stoikud ( jumalad määrasid saatuse). Teadus- eri teadusharude eraldumine, teaduse võimas
KLASSIKALINE PERIOOD 1. Üldiseloomustus: Pärast Pärsia impeeriumi rünnakuid, mille vastu kreeklased kaitsesid ennast edukalt , järgnes klassikaline periood, 5-4 sajand tähistab kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega. Kujunes välja orjanduslik ühiskond ja Ateenas võttis ilmet demokraatlik riik. Kuigi linnriikide omavahelistes suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. 2. Demokraatlik Ateena: U 462/461 viis demokraatlik riigimees Ephialtes läbi reformi...
2.Senat(e.valitsev riiginõukogu)-300- senex-vanamees,rauk. Magistraadid, eluaegsed, seaduse jõuga otsused,poliitika ,sõjandus,finants. Seaduseelnõu pidi läbima senati heakskiidu-juhtis tegelikult riiki. 3.Rahvakoosolekud(ühtset ei olnud,rahvas kogunes eritüübilistele koosolekutele)-valiti magistraate,otsustati sõja v rahu kasuks,kinnitati seaduseelnõusid,enamasti ettepanekute heakskiitmine. Vabariigist keisririigiks. Elukutselised sõjaväelased, palgasõdurid sõltusid oma väepealikutest.Senatil polnud võimalik väepealikke ohjeldada=kodusõjad. Oli vaja isikud, kes lõpetaks sõjad. 30a eKr võitis võimumees Octavianus oma vägedega vastased, kehtestas riigis ainuvõimu ja võttis nimeks Augustus- algas keisririigi ajajärk. Riiklik korraldus keisririigi ajal. Kõik toimus 'endistviisi', kuid rahvakoosolekud jäeti ära ning valitsejat nimetati keisriks-kes käsutas kõiki vägesid, rahvatribuudina oli tal vetoõigus magistraatide otsuste üle
Neil oli õigus panna keeld peale ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat kujundas riigi sise- ja välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. 2. Sõjaväe korraldus muutus, sest pidevateks sõdadeks ja võimu hoidmiseks oli vaja alalist sõjaväge. Rooma armee moodustus nüüd mitte teenistusse kutsutavatest kodanikest, vaid elukutselistest sõjaväelastest. Palgasõdurid ei sõltunud senatist ega rahvakoosolekust, vaid väepealikest, kes võisid soovi korral oma vägedega riigi enda vastu minna, seega puhkesid sellise muutuse tõttu kodusõjad. 3. Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid sõlmisid iga rahvaga eraldi kokkuleppe. Arvestati kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi. Kuna alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad
Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed tõrjuti Liivimaalt ning maa jagati 3 riigi vahel: Põhja-Eesti läks Rootsile, Lõuna-Eesti koos Lätiga Poolale, Saaremaa Taani võimu alla Moskvast sai Poola kõrval Ida-Euroopa arvestatavaim jõud Itaalia jäi rikkalikult killustatuks Rooma rüüstamine Tulenes sellest, et Itaalia sõjad polnud edukad Karl V palgasõdurite poolt 1527. a Palgasõdurid mõnitasid katolikku kirikut riietusid paavstiks ja sundisid roomlasi oma jalgu suudlema. Nunnad tiriti kloostritest bordellidesse Rüüstamise käigus tapeti üle 30 000 inimese Euroopa ja muu maailm Euroopa mõju maailma majandusele ja kultuurile suurim ajaloos Euroopa rahvad suurimad maadeavastajad ja kolonisaatorid Asustasid Ameerika mandri ja kehtestasid oma kolooniavõimu Aafrika ja Aasia kontinentidel Renesanss ja humanism Renesanss ja humanism
Sinised olid ortodoksid, rohelised - monofüsiitide toetajad. Justinianus soosis siniseid ja kiusas rohelisi taga. Nood vihkasid valitsust 24) Miks on meile oluline ,,Tsiviilõiguste kogum"? Sest tänu sellele on säilinud kõik rooma riigi aegsed seadused. 25) Millised vaenlased ja mis suunast ründasid/ohustasid Bütsantsi? Pärsia impeerium, slaavlased, araablased, langobardid 26) Missugused muudatused toimusid Bütsantsi sõjaväekorralduses 7. sajandil? palgasõdurid 27) Mis toimus 1071. a. Mantzikerti lahingus? Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. 28) Kuidas Bütsantsi valitseti? Keiser valitseb, õigeusklik kirik, senat, tsirkuseparteid, ametnikud, armee 29) Kes juhtis Bütsantsi kirikut? Bütsantsi kirikut juhtis keisrile alluv Konstantinoopoli patriarh, kes pidi keisri otsuseid ellu viima. 30) Millal ja miks sai alguse kirikulõhe
aastaks. Hiljem said neist eluaegsed senaatorid. Via Appia - e. Appiuse tee oli kuulsaim tee, ühendas Roomat Capuaga, nime sai konsuli järgi, kes tee ehitust korraldas KODUSÕJAD ROOMA RIIGIS Defineeri e. selgita mõiste, nimetus vm ja iseloomusta: proletaarlane -e. tööline palgasõdur - talupoegade vähesuse tõttu hakkas Rooma sõjavägi koosnema palgasõduritest e. vabatahtlikest elukutselistest sõduritest. kodusõda - palgasõdurid olid ustavad oma väepealikule mitte Rooma riigile. 100a toimusid väepealike vahelised kodusõjad. Tülitsesid ka senat ja lihtrahvas. diktaator - piiramatu võimuga ainuvalitseja gladiaatorid - olid orjad, kes võitlesid pealtvaatajate lõbustamisex elu ja surma peale. Dateeri e. määratle aeg ja iseloomusta: Ceasari ja Pompeiuse vaheline kodusõda - 49 - 48 eKr. Võidab Ceasar. Pompeius ja Ceasar olid kaks kõige mõjukamat väepealikku
Rahvatribuunideks arvult 10. pidid kaitsma lihtrahva huve. Senat: koosnes umbes 300 liikmest. Ametis olid nad koguelu. Senat juhtis riiki. Sõjavägi vabariigi ajal Varase vabariigi ajal koosnes sõjavägi vaid kodanikest. Hiljem asendati see elukutselise palgaväega. Tekkisid kodusõjad populaarsete väepealikute vahel jaa riigi asju otsustasid enamasti võimsad väepealikud. Senati võim vähenes. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine ja esimene keiser Kuna palgasõdurid ei allunud enam senatile vaid oma sõjapealikule, siis toimusid kodusõjad. Octavianus võttis endale Augustuse nime ja kehtestas riigis ainuvõimu ajades Antoniuse riigist minema. Algas keisririigi aeg. Esimeseks keisriks sai Augustus (octavianus) Institutsioonid ja võimu teostamine Pealtnäha oli riigikorraldus endine: senati istungid jätkusid ja igal aastal valiti magistraadid. Mõne aja pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest
pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13s Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15s lõpus alanud kaubanduskeskme üleminek Lääne- ja Vahemerelt maailmaookeanidele. Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest. Sellega seoses toimus pärisorjuse järk-järguline kaotamine (esmalt Itaalias). Tekkisid valdavalt väikeaadlist pärinevad rüütlitest palgasõdurid. Lõppes Saksa Itaalia poliitika mille asendas Prantsuse poliitika. Koos ristisõdades lüüasaamisega kahanes katoliku kiriku autoriteet ja senine kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus iskliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks
VARAUUSAEG Suured maadeavastused Eeldused: laevanduse areng (karavell), kompassi leiutamine hiinlaste poolt, suur hulk inimesi, kes otsisid tegevust, valitsuste toetus. Põhjused: suur vajadus väärismetallide järgi (kulutati tohutuid summasid sõjapidamistele, ülikkond tarbis idamaiseid kaupu: vürtse, siidi, lõhnaaineid), hakati otsima turvaliseid mereteid, Hispaaniat ja Portugali ajendas sisepoliitiline põhjus rekonkista lõppemine, oli tekkinud seiklus-ja kasuhimuline ühiskonnakiht, kellele tuli leida rakendus, kuld voolas Euroopast välja, uudishimu, tahe saade kaupu odavamalt. Portugallaste esimesed retked uurimisobjektiks oli eriti Aafrika, kuna arvasid, et seal leidub kulda. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique (Meresõitja). Varsti oli aga uus põhisiht India. Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika on võimalik Indiasse jõuda. Ameerika avastamine esimesena purj...
Valitses kuningas. Hamurabi steel on esimene põhjalik kirjalik seadustekogu. 282 seadust mustal basaltsambal. 11. Assüüria: territoorium, pealinnad, sõjavägi ja vallutused. Ninive väljakaevamised ja raamatukogu. V: Tuumikala Mesopotaamia põhjaosas. Mitu palinna: Assur, Nimrud, Ninive, Morsabad. Sõjaksa rahvas, vastuhakkude halastamatu mahasurumine, suurepärane riiklik korraldus, oma aja parim armee, rauast relvad, vibukütid, ratsavägi, jalavägi, piiramistornid, katapuldid, palgasõdurid. Hoidis pikka aega kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma võimu all. Lühemat aega allus neile ka Egiptus. Hävitas ka Babüloni linna 12. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II valitsemisajal (Paabeli torn, Semiramise aiad, Istari värav). V: Kuningas Nebukatnetsar II muutis Babüloni vana-aja maailmaimeks: kolmekordsed linnamüürid, protsessioonide tänav, Rippuvad aiad, Marduki tempel, sild üle Eufrati jõe. 13
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
