Referaat Mütoloogia Rannu Keskkool 8 kl. Hardi Sanin 2007 Mis on mütoloogia? Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav-reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogiat on peetud teaduse eelkäijaks. Erinevalt teadusest ei pea
TASAKAAL VERSUS TUNDETORM Vana-Kreeka ajalugu, mütoloogia ja arhitektuur Laura Saunamets 10. klass 2018 MILLEST JUTTU? klassikaline ajajärk hellenistlik ajajärk mütoloogia Olümpose mägi arhitektuur Athena Nike Olümpieion AJALUGU EI TEE PAHA klassikaline ajajärk 480-323 eKr riigikord Perikles majandus- ja kultuurikeskus Peloponnesose sõda (431-404 eKr) Sparta ülemvõim (404-371 eKr) Makedoonia tõus (359-336 eKr) Chaironeia lahing NATUKENE VEEL hellenistlik ajajärk 323 eKr-30 pKr Aleksander Suur sõjaretked hellenistlikud kuningriigid Rooma võim 146 eKr MÜTOLOOGIA ARHITEKTUUR templid
Vulkaanid Sisukord Etna Vulkaan Hekla Vulkaan 1.0 Etna 2.0 Hekla Vulkaan 1.1 Etna Mütoloogia 2.1 Hekla Mütoloogia 1.2 Etna Geoloogiline 2.2 Hekla Geoloogiline Ajalugu ajalugu 1.3Etna Purse 2006 Hekla plahvatus 1980 Kasutatud allikad Kasutatud allikad Vulkaan Etna 1.0 Etna Etna vulkaan asub Euraasia Etna mandril, Euroopas, Itaalia lõuna-osas, Sitsiilia saare idaosas. Vulkaanikoonuse tipp asub merepinnast 3330 m kõrgemal. Joonis 1 Etna Asukoht Kaardil 1.1 Etna Mütoloogia
Referaat Eesti mütoloogia Sisukord Sisukord....................................................................................2lk Eesti mütoloogia.........................................................................3lk Jutt näkist ja kratist.......................................................................4lk Kasutatud allikad.........................................................................5lk 2 Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia on eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks
Rocca al Mare kool Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia Referaat Koostaja: Triin Tammer 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………3 Inkad ja nende mütoloogia…………………………………………….5 Maiad ja nende mütoloogia……………………………………………6
Müüt ja mütoloogia 1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. ,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja
Skandinaavia mütoloogia Sisukord 1. Muinaspõhjala või skandinaavia mütoloogia pärinevus 3 1.1 Valhalla 5 1.2 Asgard 5 1.3 Heimdall 5 1.4 Ragnarok 5 1.5 Yggdrasil 6 2. Maailma loomise lugu 7 2.1 Vaanid ja aasid 7 3. Viikingite jumalad Norra e. Põhjala mütoloogiast 8 3
Laialt on levinud arvamus, et need, kes surevad vägivaldset surma saanud pahaloomuline alkohol ja ohustada inimeste elu, kes tulevad linna kummitama kohapeal. See ei ole üllatav, et paljude rahvaste austust ja isegi kummardada loomi , tihti neid pidada sugulasteks. On selge, et laialt levinud seoses maksti loomade elupaik surnud esivanemate ja palju kultused ohtlikke loomi on jälgitavad sellest põhimõttest; kuigi puudub vajadus omistada animisti päritolu . Mütoloogia Suur osa mütoloogia põhineb usk hinge ja alkohol - see tähendab, et pärast Animism oma üldisemas mõttes. Urarina müüdid, mis kujutavad taimi, elutu objekti, ja mitte inimeste loomade isiklik olendid on näited Animism oma rangemat mõttes. Kuid paljud mütoloogiate keskendutakse üldjuhul kehaline olendid, mitte "vaimne"; viimane võib isegi täiesti puududa. Lood ümberkujundamine, veeuputus ja doom müüdid ja müütide päritolu surm ei pruugi olla ühtegi animismi alusel.
Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägudes, käitumises • Sisu – varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine – kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti • Funktsioon – toimib eeskuju ja mudelina
selgeltmõistetavalt eralduvad must ja valge, toores ja küps, all ja ülal, naine ja mees. Argikeeles tähendab müüt ka mõistuslikult põhjendamata petlikku uskumust, väljamõeldist. Kaasajal võib täheldada oluliselt suuremat huvi müüdilise vastu, sest vanad põhimõtted näivad olevat kaotanud aktuaalsuse (religioon) ning uut otsides pöördutakse päris algse juurde tagasi. Siin polegi oluline millise ajastu või rahva mütoloogia juurde, sest põhimüüte on ikkagi ainult 30 ümber. Mütoloogia on teadus, mis tegeleb müütide süstematiseeritud kogumisega, nende tekke, leviku ja tähenduse uurimisega. Mütoloogia tekkis juba antiikajal, sest oli vaja ühendada teadmiseks näiteks looduslooline, kosmoloogiline, filosoofiline ja sümboolne müüdiaines. Ka müüdikriitika on antiikne teadus. Keskajal rakendasid kristlik filosoofia ja teoloogia mütoloogiat kristliku sümboolika tõlgendamisel,
Kogu loodus, looduse väed, haldjad peavad targa sõna kuulama. Tark sunnib loodust oma tahtmise järgi. Oskavad nõidu nuhelda. Suudavad vaimudega suhelda. Nõid Kirjeldatud kui inetut, lohakat, kurjapilgulist vanainimest. Pikk, kõva, esileulatuv hammas. Hamba kaotus hajub viha ja kadedus. Peale hamba kaotust pole vaja nõida karta. Erinevused Paha nõid oli rahval nagu nuhtlus kaelas. Nõia kiitust kardeti. Tarka austati sest ta näeb vaimuilma tegevust. matsoonid eeka mütoloogia Amatsoonid VanaKreeka mütoloogias naissõdalased. Sõjakate naiste kogukond. Meestevaenulikud. Poisid anti ära või tapeti. Tegevus Heitsid oda. Käisid jahil. Lasid vibu. Ei pidanud lugu naiste tegevustest. Tänan kuulamast!
Kreeka mütoloogia Kreeklaste mütoloogiast ei leia me lugusid, mis rääkisid ürginimese suhetest teda ümbritsenud maailmaga. Kuigi ka kreeklased elasid kunagi metslastena, inetult ja brutaalselt. Kuid nende müüdid näitavad meile, kui kõrgele nad olid tõusnud nende ürgsete aegade räpasusest ja julmusest, millest meil pole säilinud mingeid jälgi. Meieni jõudnud müüdid on suurte poeetide looming. Kreeka mütoloogia algab Homerosega, tema teose ,,Iliasega" tuhat aastat enne meie ajaarvamist. "Ilias"kujutab endast kreeka kõige vanemat kirjandust; ja see on kirjutatud ilmekas, elegantses, kaunis keeles, mille pidi olema juba sajandeid kestnud ajalugu inimeste püüdlusi väljendada ennast selgesti ja ilustasti, mis on omakorda tsivilisatsiooni vaieldamatuks tunnuseks. Kreeka müüdid ei heida valgust varasematel aegadel elanud inimsoole.Kuid nad
rahvalaulu motiive ja vormivõtteid. Mõte alustada ise eesti rahvusliku kirjanduse loomist tekkis Kristjan Jaak Petrsonil tõenäoliselt J. H. Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge ..." propageeritud ideede kaudu. Selles ajakirjas avaldas Kristjan Jaak Peterson ka oma artikleid eesti keele tähtsusest. Ta tõlkis rootsi keelest saksa keelde Chr. Gananderi "Mythologia Fennica" ("Soome mütoloogia"), mis ilmus "Beiträges" 1822. Uskudes, et eesti mütoloogia sarnaneb soome omale, lisas Peterson tõlkele ka andmeid eesti mütoloogia kohta. Petersoni kogutud materjali põhjal arendasid Faehlmann ja Kreutzwald hiljem välja eesti rahvusmütoloogia. Kristjan Jaak petersoni ei tunnustanud tema eluajal baltisakslased ega tundnud rahvuskaaslased. Ta jäi eestlastele kauaks tundmatuks. Esimesena tutvustas teda kui kirjanikku 1893 Oskar Kallas ja tema kirjanikusuuruse tõstis ausse Gustav Suits. Kristjan Jaak Petersoni isiku
kirjas ´´Beiträge``. Ta oskas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. 1819. aasta jaanuaris alustas Peterson õppimist Tartu ülikooli usuteaduskonnas, kuid kat- kestas õpingud juba 1820. aasta kevadel. Ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Peterson käis mitu korda jalgsi Tartust Riiga, et külastada oma vanemaid. Ta elatas ennast kirjutamisega ''Beiträgele`` ja ´´Soome mütoloogia`` tõlkimisega saksa keelde. Ta pani aluse ka eesti mütoloogia kirja panemisele, mida hiljem arendas edasi Fr. R. Faehlmann. Petersoni luulepärand ei ole suur: ühtekokku on säilinud 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodide sõnastus on ülev. Nad on kirjutatud riimita vabavärsis, tuginevad Rooma ja Saksa eeskujudele ning selle pärast ka keerukas lauseehitus: kasutab palju võrdlusi ning metafoore. Tuntuimad oodid on ´´Kuu´´ ja ´´Laulja´´. Tema vaimseks testa-
Lapsed pidid kartma neid ja need tegelased pidid lapsi eemal hoidma ohtlikest kohtadest. Näiteks ei tohi laps vee äärde minna, sest vetevaim või näkk võib ta enesega kaasa võtta. Kui laps uskus ja kartis seda näkki, siis ta veekogu lähedusse üksi ei läinud ja just seda ju vaja oligi. Samuti loeme müütidest ja muistenditest metsavaimudest, kes metsas elutsevad. Siin on tegu sarnase asjaga: laps ei tohtinud metsa üksi minna, sest ta oleks võinud sinna jäädagi. Eesti mütoloogia on huvitav ja mitmekesine, siin o palju huvipakkuvaid teemasid. Kindlasti vajaks rohkem aega ja pealehakkamist, et paremat pilti saada meie esivanemate uskumustest, kõigest sellest, mis nende elu mõjutas ja mida nad oluliseks pidasid. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. EE 2. ENE 3. Wikipedia TALLINNA VANALINNA HARIDUSKOLLEEGIUM EESTI MÜTOLOOGIA Koostaja: Tõnis Takel
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri
Neljas tase Viies tase Bakanaal (1890) Õlilõuend Henryk Siemiradzki (1843-1902) Serpukhov Historical and Art Museum, Serpukhov, Russia Mida uut õppisime "Härjasarvedega jumal" Menaadid Dionysose vangistamise püüd Bakhanaal Ilves Traakia Kreeka ja Rooma mütoloogia sulandumine Kasutatud materjal http://www.abcgallery.com/mythology/dionysus.html http://en.wikipedia.org/wiki/Dionysus "Maailma mütoloogia entsüklopeedia" Arthur Cotterell ja Rachel Storm Aitäh!
Köleriga eesti rahvusliku kunsti loojaks Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest nende tööde hulgas leidub ka eestlaseid kujutavaid ja Eestiainelisi teoseid Weizenberg tuntuimad tööd on peale klassikalise kirjanduse ja piiblitegelasi ning abstraktsete ideede allegooriaid kujutavate skulptuuride eesti mütoloogia teemalised skulptuurid ,,Kalevipoeg", ,,Linda", ,,Koit" ja ,,Hämarik" Peale selle panustas skulptor eesti kunsti monumendikavandiga ,,Vanemuisele" Eesti mütoloogia kujutamiseks sai ta otseselt tõuget kohtumistest F. R. Kreutzwaldiga. Kirjandus-, nagu ka muusikategevus, oli A. L. Weizenbergi jaoks kõrvalharrastus Autori kirjanduslikult vähenõudlikud näidendid lülituvad väikese hilinemisega järelärkamisaegsesse kirjandusvoolu neisse on põimitud laule: ,,Maie ja Mihkel ehk klaas veini" ,,Õnn ja töö" ,,Jõulupuu" ning ,,Sooharimine ja südameharidus" A. L. Weizenberg oli kirjavahetuses F. R. Kreutzwaldi, C. R. Jakobsoni ja M. Veskega
2010 mittetulundusühing). ÕES seab oma eesmärgiks edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. 11. Faehlmann andis välja raamatu ,,Müütilised muistendid", sest teos sisaldab 7 muistendit, mis sündisid üheaegselt eepose "Kalevipoja" loomise ideega. 12. Muistendite pealkirjad: ,,Loomine", ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Koit ja Hämarik", ,,Endla järv ja Juta", ,,Vanemuise lahkumine" 13. Mütoloogia - ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogiat on peetud teaduse eelkäijaks. Erinevalt teadusest ei pea mütoloogia olema seesmiselt loogiline ega rangelt kontrollitav. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. 14. Eesti mütoloogia tegelased: Vanaisa- kutsutakse ka taeva- ja äikesejumalaks. Taevataat, Uku või Ukko
Stiilid Orderite ehk stiilide kasutus, mis kujunesid 7.saj (dooria, joonia) ja noorem korinfose stiil. Templid on avarad , kõrged, kujundatud erksates värvides Karüatiidid- naistefiguuurid sammaste asemel. - dooria orde-vanim, lihtne , range - joonia orde- elegantne, noor, dekoratiivne, peen sammas (n. nike) - koristose orde keruuline , kõige noorem, kapiteel (n. olümpilion) Mall Tuntud on vasimaal *8.saj geomeetriline ( meandi) *7-6. saj mustafiguurilised *5.saj punasefiguurid -mütoloogia, olmestseen On avastatud valguse varja effekt, mis paneb aluse kaasaegsele maali tehnikale. Rooma kunst( 753a. enne-476 pärast) 2.saj ema rooma impeeriumi kõrgaeg. *Ilmalik kunst, elulähedane. Ülistab vaemehi ja riigivalitsejaid. *Rooma kunst on mõjutatud kreeka ja etruski kunsti poolt. Arhitektuur. Mõtlesid välja betooni. Materjal- põletatud tellised. Konstruktsioon kaared, võlvid, kuplid Kuulus kuppelehitis pan...
Ainekursuse "Müüt ja mütoloogia" (FLKU.04.125) kordamisküsimused eksamiks [sügissemester 2015] 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest,sündmused toimuvad algaegades. Mütoloogia on müütide kogum, müüditeadus, on seotud inimeste uskumustega ja religiooniga ning selles avaldub maailmapilt. Korduvad tunnused:müüdid seletavad algupära,väljendavad uskumusi. 2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. Tautegooriline müüdikäsitlus:Friedrich Schelling(1775-1854)-müüdi autonoomia. Loodusallegooriline:Friedrich Max Müller(1823-1900)- solaarmütoloogia,solarism.
Müütidel on ühisosa paljude valdkondadega: folkloor, kirjandus, filosoofia, kunst, religioon ..... Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Mütoloogia on teadusharu, mis tegeleb müütide uurimisega. müütide kogum, koosneb pärimusest, mis moodustab terviku. Uurib müütide kujunemist, nende tekkepõhjusi ning vastavust reaalsete sündmuste ning nähtustega. Elav mütoloogia on oma kujunemiskeskkonnas püha, tal on tõe väärtus ja korrastav-juhendav- reguleeriv funktsioon oma kultuuri jaoks. Mütoloogia on tihedalt seotud inimeste uskumuste ja religiooniga. Selles avaldub nende maailmapilt. Korduvad tunnused müüdi definitsioonides William G.Doty järgi Müüt esteetilise väljendusvahendina, jutustusena, kirjaliku vormina; Müüdi sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; Müüdi ülesanne on algupära seletamine;
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine
1. Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüt on ratsionaalselt põhjendamatu petlik kujutlem. See on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, kangelased, vägilased ja teised olendid, kes kujundavad kosmose. Mütoloogia on teadus müütidest, see on müütide kogum. Müütide sisu puudutab jumalaid ja teispoolsust, selle ülesanne on maailma ja kosmose algupära seletamine. Müüdid annavad kultuurile ideoloogilise raamistuse. Müüti saab määratleda selle vormi, sisu, funktsiooni ja konteksti alusel. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas käsitleti müüti kui väljamõeldist, mille abil anda edasi mõnda õppetundi. Neid
toimus ka selle Kultuuirikeskused- kohandamine kreeklaste Pergamon, Aleksandria, keelele Museion Religioon Palvetamine Suurenes isiklik kontakt Mütoloogia jumalatega Austus Kreeklaste poolt Vähenes mütoloogia roll ainult Kreeka jumalate usutalitluses suhtes kuni Vanade Kreeka jumalate hellenismiperioodini kõrvale kerkisid Idamaade
Haldjad Kirjandus 12.klass Ketlyn Päästel Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia- Eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks Vähe andmeid- hakati koguma alles 19.sajandil Mütoloogilisteks olenditeks peetakse näiteks libahunte, koerakoonlaseid, haldjaid jne… Kes on haldjas? «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis
Vana-Kreeka mütoloogia arvestustöö 1.Vana-Kreeka teater. Teke, ülesehitus, kostüümid. Dionüüsia, saatür, tragöödia 2.Prometheus inimkonna abistaja ja kaitsjana. Prometheuse kannatused ja vabastamine. 3.Inimkonna 5 ajastut kreeka mütoloogia järgi 4.Veeuputus kreeka mütoloogia järgi. Deukalioni laev ja inimsoo taastamine 5.Pandora laegas. Olümpiamängude tekkimine 6.Kreeka jumalad. Zeusi võitlused 7.Maailma loomine kreeka mütoloogia järgi. Kaos, Uranos, Kronos, titaan, kükloop 8.Vanad müüdimotiivid. Oska tuua näiteid õpitud jumalate ja kangelaste järgi 1. Vana-Kreeka teater ehk Atika teater Nüüdisaja teatrile pani aluse Atika ajajärgu Kreeka teater, sest just siis astusid näitlejad esmakordselt rahva ette. Esitati tragöödiaid ja komöödiaid. Etenduste jaoks rajati amfiteatrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemine iseseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega
ZEUS TEISTES MÜTOLOOGIATES Rooma mütoloogias on peajumalaks Jupiter (Iuppiter), keda kutsuti tiitliga Optimus Maximus (Parim ja Suurim). Jupiteri võimed ja roll olid peaasjalikult samad, mis Zeusilgi ja tihti käsitletakse neid kahte jumalust kui täpseid analooge. Samas on teadlased tänapäeval kindlad, et Jupiteri liiderlikkus, tema armuseiklused ja teda pidevalt jälitav armukade abikaasa Juno (Iuno) on siiski otseselt Kreeka mütoloogia mõjul tekkinud ja Zeusi eeskujul hiljem Jupiteri olemusse lisatud. Veda (India) mütoloogias vastab Zeusile taevajumal Djaus. Tegu on küll pigem nimeanaloogi kui sisulise vastega. Indias minetas Djaus täielikult oma tähtsuse säilitades vaid oma 2 müüdilise paarituse Maaga. Iseseisvana ei ole Djaus Veda mütoloogias kuigi oluline jumal. Kreeklastel on Taeva ja Maa paariks hoopis Gaia ja Uranos, kuid siiski on mingis mõttes
· Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra algusest, millega sotsiaalsed rühmad seovad oma identiteeti · Funktsioon toimib eeskuju ja mudelina pakub seletusi ja käitumisjuhiseid · Kontekst rituaal, mis taaselustab "aegade alguse" sündmused 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreeka Müüt jutt, kõne, pläralära, vastandiks tõsilugu Mütoloogia jutulugu Teagenesest alates tähendus ,,mõistukõne", allegooriline müüdikäsitlus Herodotusest alates ,,riknenud ajalugu", ,,udujutt" Kesk- ja uusajal Euhemeristlike mallide kasutamine muinaspõhja müütide tõlgendamine laenude või profaansete lugudena Antiigist ülevõetud allegoorilised ja astroloogilised tõlgendused nt Giovanni Boccaccio
asemele maod ning pilgu, mis kivistab. Arvestades, et ta juba mitmes teises müüdis on sellist käitumismustrit kasutanud, siis ei ole ka selle loo puhul raske uskuda, et ta niimoodi tõepoolest tegi. ,,Iliases" kujutatakse jumalannat malbe ja jõuetu olendina, keda surelikel polnud tarvis karta. Hilisemates poeemides on ta aga reetlik ja õel ning Kreeka religioon ja mütoloogia 10.05.2011 Susanna Oja Tartu Ülikool Skandinavistika osakond kuritarvitab oma mõju inimeste üle. ,,Eros ja Psyche" on hea näide Aphrodite õelast ja kuritarvitavast küljest.
( Vana-juudi e. Heebrea keeles) · Uus testament 1. Sajand pärast Jeesuse sündi. ( Kreeka keeles) · Jutustab universumi loomisest Jumala poolt, inimeste pattulangemisest, Israeli rahva ajaloost, prohvetikuulutustest. Eestikeelne piibel: Esimene Eesti keelne piibel trükiti 1739 Tallinnas J. Köheri trükikojas. Tõlkis seda rida inimesi, keda juhatas Anton Thor Helle. Rootsi ajal rajati sinna majja Gustav Adolfi Gümnaasium. Kreeka mütoloogia ajalugu: Kreeka mütoloogia ime on see, et kreeklased lõid hirmumaailmast ilumaailma: austasid jumalaid, kuid ei kartnud neid. Jumalate tegudest jutustavadki Kreeka müüdid. Eeposed: Homeriidid kirjutasid eeposeid. Kuna kreekas oli tohutult eeposeid, jagati neid temaatilisteks sarjateks, mida nimetati küklosteks(küklos ring). Kõige olulisem oli Trooja küklos, kuhu kuulus 7/8 eepost. 1. ''Kypria'' Trooja sõja eellugu(Gain+Zeus) Trooja sõja eeldus (Paris+kuldõun)
Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu ning Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani Erilise õitsengu saavutas hellenismiajal luule, millest taandus senine ühiskonnakesksus ja poliitika. Rooma ajajärk Rooma ajajärgul tekkis nn kirev kirjandus, mis rahuldas rahva suurenenud lugemishuvi Populaarsed olid rahvalikud seiklus- ja armastuslood (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios), tekkis karjaseromaan (Longose "Daphnis ja Chloe"). Kreeka mütoloogia Muistsed kreeklased olid ühed suurimad müütide loojad Euroopas. Sõna "mütoloogia" on pärit samuti kreeklastelt. Umbes 400 aasta paiku eKr mõtles Kreeka filosoof Platon välja sõna mythologia Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, intriige ja jumalate sekkumisi ning probleeme lahendasid kangelased. Kreeka kultuuri jagunemine Aleksandri vallutusretkele järgnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Lähis-Ida maadesse, tänu millele omandas Vahemere idaosa
kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, dzainism põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Visnu, Siva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism levis 3. saj. E.m.a. valitses Asoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Lasti püstitada 84000 tükki. Kupli
Ettekandes "Die Sage vom Kallewi poeg" (Muistend Kalevipojast) visandas ta eesti kohamuistenditest lähtudes suure osa "Kalevipoja" põhisündmustikust ning andis loole sakslastevastase suunitluse; tema eeltöid kasutad hiljem F.R.Kreutzwald. 1840-1852 ilmus ÕES-I toimetistes Faehlmanni 8 saksakeelset kunstimuistendit ("Loomine", "Vanemuise laul", "Koit ja Hämarik"jt.), milles eesti rahvamuistendite motiive kasutades ("Emajõe sünnis" ja "Keelte keetmises") ning soome mütoloogia ("kalevala", Kristfrid Gananderi "Mythologia Fennica".) ja antiik- mütoloogia eeskujul on välja arendatud pseudomütoloogiline eesti jumalatemaailm. Need muistendid äratasid ka muude maade kultuuriringkondade huvi eesti rahvaluule vastju ja mõjutasid viljastavalt nii eesti kirjandust kui ka kujutavat kunsti. Eesti keele alal uuris Faehlmann astmevaheldust, sõnade muutmist ja tuletamist. Ta käsitles ka eesti prosoodiat ning kirjutas kolm sentimentaalset,
............................................................................................................... 10 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................12 2 Sissejuhatus Vanarooma mütoloogia ehk rooma mütoloogia on muinasroomlaste uskumused, rituaalid ja kombed. Muinasroomlaste algset religiooni on hilisemad arvukad ja üksteisele vasturääkivad uskumused ning suure hulga vanakreeka mütoloogia omaksvõtmine nii palju muutnud, et seda ei saa enam täpselt rekonstrueerida. Et religioon oli juba enne kirjaliku traditsiooni algust palju muutunud, siis ei tundnud selle algset kuju ka kõige varasemad religioonist kirjutanud vanarooma autorid.
Tallinn Õismäe Humanitaargümnaasium ZEUS JA TEMA JUMALANNAD Referaat Koostaja: Kristel Kiisk Klass: 10 A Juhendaja: Jaan Õispuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Kreeka mütoloogia on väga kõrgetasemeline ja kaunilt kirjutatud märk sellest, et sel ajal kui ülejäänud maailm alles brutaalset ja metsikut elu elas, oli kreeklastel juba välja kujunenud väga kõrgetasemeline kultuur. Kreeklased olid esimesed, kes tulid selle peale, et luua jumalad omaenese näo järgi. Varem oli jumalaid kõigele inimlikule kindlalt vastandatud. Kreeklased avastasid inimese täieliku ilu ja fakti, et rühikas, kiire ja tugev inimene on kaunim kui kõik
Kreeka mütoloogia ime humaanne maailm, kus inimene on vabastatud hirmust teadmatuse ees. Sageli räägitakse "Kreeka imest", maailma uuest sünnist Kreekas. See oli Kreeka poeetide uus vaatekoht, mille peale varem tulla ei osatud ja mis siiamaani pole kadunud. Uus vaatenurk seisnes selles, et inimesi hakati pidama olulisemaiks teguriks. Inimkond muutus universumi keskpunktiks, tähtsamat olendit inimesest ei olnud. Enne Kreeka jumalaid polnud taevaisadel midagi ühist reaalsusega. Egiptuses olid jumalad ebainimlikuks muudetud inimfiguurid, nagu näiteks naise keha kassi peaga, inimene linnu peaga, lõvi härja peaga, mõlemad kotka tiibadega. Jumalad olid ebareaalsed, hirmuäratavad ja neid tuli karta. Need olendid olid sündinud kunstnike poolt, keda keegi kunagi polnud näinud, isegi loojad mitte, kui vaid oma mõttekujutelmais. Kreeka poeetide uus vaatenurk pani kreeklaste kunsti ja mõtted keskendu...
Strukturalistlik- Muinasjuttude seos müütidega, juttude põhinemine samal süntagmaatilisel skeemil (V. Propp). Pragmaatiline struktuur, binaarsed opositsioonid müütides (C. Levy- Strauss). --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimisel on tähtis eelis u 4000 aastane ajaline sügavus. Samuti on olemas palju kirjalike allikaid (loomismüüdid, veedad, eeposed). Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesid, jälgida nende teis enemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia) Soome- ugri rahvaste mütoloogia kohta pole aga võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid ning enamusel allikmaterjalidest on hiline folkloorne ainestik (alates 18
on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Oletatakse, et religioon tekkis kiviajal või et religioon on sama vana kui inimkond. Kirjalike allikate puudumisel või nende kõrval võib varasemate uskumuste kohta informatsiooni saada arheoloogilise materjali (sealhulgas näiteks matusekommete, hauapanuste põhjal), samuti võrdleva mütoloogia ja keeleteaduse abil. Pole teada ühtki rahvast või kultuuri, kel poleks mingisuguseidki religioosseid uskumusi. Religioon on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika jpm valdkondadega.
b) Laozi- taoismi rajaja, hiinas elanud poollegendaarne õpetaja. c) Diogenes- vanakreeka filosoofide biograaf 9.Defineeri filosoofia ehk tarkusearmastus. filosoofia eesmärk on saada teoreetiliselt aru maailmast. filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. 10. rooma helleniseerumine väljendus A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, ka Kreeka filosoofia. B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. D haridussüsteem. Sarnane kreekaga Variant B 1.tuua välja Kolm Keskaja filosoofia joont a. Tugev seotus religiooniga b. Retrospektiivsus ehk tagasi pöördumise seotus. Lähtuti sellest, et mida vanemad on tekstid ja allikad, seda usaldusväärsemad c
Folkloor. õigeusku üleminekust erineb oluliselt teiste Mütoloogia“; toimetaja M. Kõiva; Eesti usuliikumiste kirjeldustest. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna toimetised; Tartu; Eesti Kirjandusmuuseum. Refereeritud lehekülgedelt 376-377. Jaago, Tiiu 2000. Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. – Meedia. Folkloor. Mütoloogia, 376–377. Harjutus 3. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Reet Kasik (2011: 8) on märkinud, et Reet Kasik, raamatu pealkiri „Stahli üleminek teaduse projektipõhisele mantlipärijad: Eesti keele uurimise lugu“ rahastamisele 1990. aastate lõpus on toonud (2011); Tartu; kirjastatud Tartu Ülikooli kaasa põhjalikke muutusi teadustöö Kirjastuses.
mõjul. Tänu sellele saadetigi noormehi mõne tuntud Kreeka õpetlase juurde ennast harima. Õpiti kreeka keelt, kultuuri ning samuti rooma kirjandust ja ajalugu. Enne seda aga õpetati poistele sõjakunsti, mis oli kõigile juba tavaline. Kuigi mõlemal on omad erinevused, siis on neil liigagi palju sarnasusi. Mõlemal oli palju jumalaid ning arhitektuuri ja filosoofia põhitõed olid sarnased. Võibki öelda, et võeti üle suuremosa Kreeka religioonist ning, et Rooma mütoloogia on Kreeka mütoloogia teisendus. Samas on neil ka oma riigile omased erisused ning erinevad asjadele lähenemised. Väide, et Rooma kultuur on Kreeka kultuur, aga ladina keeles on suuremosalt vale ning seda annab ka järeldada antud erinevustest.
Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundr Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. Noorema Edda käsikiri 17. sajandist Noorem Edda (ka proosa-Edda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast. Noorem Edda on üks olulisemaid allikaid Skandinaavia mütoloogia kohta. Noorema Edda kirjutas Islandi skald, poliitik ja ajaloolane Snorri Sturluson 1220. aasta paiku. Ei ole päris selge, miks teos kannab nime 'Edda'. Võimalik, et see on seotud sõnaga ór (luuletus, luule); arvatavasti tähendab edda ka "vaarema".Aastal 1000 ristiusustatud Islandil oli viikingiajast pärinev skaldikunst 13. sajandi alguses, kui Snorri Sturluson tegutses, endiselt au sees. Selle kunsti valdajaid ja mõistjaid jäi aga järjest vähemaks. Skaldikunsti oluliseks
V: Rahvas kergesti manipuleeritav, otsustamine aeglane, rahvas sageli ei suuda otsustada mis on õige või vale 9.Millised ülekreekalisi pidustusi või rituaale korraldati tähtsamate jumalate auks? V: Olümpiamängud- Zeusi auks- Olümpia külas Dionüüsiad- Dionysiase auks- (märts, teater) Delfi oraakel- Apolloni auks Demeteri pidustusid ehk müsteeriumid- Demeteri auks Vereohver- loomade, veiste, sigade tapmine- jumala altaril Usupidustused- jumalate auks- pühamuses 10.Millist rolli omas mütoloogia kreeka kunsti loomisel too näiteid 3 valdkonnast ? V: 1)Keraamika- Amforad (savivaasid)- kujutati jumalaid 2)Kirjandus- ,,Kuningas Oidipus"- tragöödia ,,Ilias", ,,Odysseus" 3)Arhitektuur- templid 4)Skulptuur- Jumalate skulptuurid, Zeusi kuju, Laokoni kuju 11.Millega seletada mütoloogia suurt mõju kunsti loomingulises? V: Müütidel põhines kreeka ajalugu, müüdi kangelastest on lihtsam aru saada. 12.Mõisted? V: Akropol-kaljule rajatud kindlus
Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia Kadmos oli Foiniikia kuninga Agenori ja Telephassa poeg, tema õde oli Europa. Kui sõnn (Zeus) oli Europe ära viinud, saatis neiu isa pojad õde otsima ja keelas neil enne koju tulla kui õde leitud. Kadmos, pärast Rhodosel ja Theral ekslemist läks Delfisse Apolloni käest küsima, kus tema õde viibib. Apollon ütles aga, et ta ei muretseks õe ega koju naasmise pärast vaid parem rajagu endale linn. Delfist lahkudes pidi ta järgnema lehmale, kes juhatab ta linna rajamiseks
Tüdrukuid kooli ei saadetud.Neile õpetati kodus õmblemist, ketramist, leiva küpsetamist jne. Naised allusid isale või abikaasale. Hellenitel olid üle keha heidetud riidetükid, jalas sandaalid. Söödi puu- ja köögivilju, kala, küüslauku, liha söödi harva. 3.Mütoloogia ja religioon. Homerose eeposed. Ajalookirjutuse algus. Kõnekunst. Teater. Olümpiamängud. -*Mütoloogia e. müütide kogum. Platon mõtles välja sõna mythologia. Kreeka mütoloogia on täis koletisi, sõdu, jumalate sekkumisi jne. Kreeklastel oli polüteism, ehk usk mitme jumala vastu. Inimeste käekäik sõltus kreeklaste arvates jumalate heatahtlikkusest ning inimeste läbisaamisest jumalatega. Usuti ka, et riik on jumalate võimu all. Kreeka jumalad olid inimeste moodi. *Homeros oli pime laulik. Teda peeti ’’illiase’’ ja ’’odüsseia’’ autoriks. Hiljem omistati talle veel palju teoseid. ’’Illias’’ ja ’’Odüsseia’’ olid kangelaseeposed.
Ja nõnda nende loomadega valmis Emajõgi ja samuti arenesid välja loomad nagu me neid praegu teame. 4. Willam Bascomi žanrisüsteem kirjeldab müüti, muinasjuttu ja muistendit kolme iseseisva žanrina. Ometi on need žanrid omavahel tihedalt seotud. Too vähemalt kolm näidet, kus müüt seostub olemuslikult kas muistendi või ja muinasjutuga. ????? 5. Mis ajajärgust on pärit vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid? . Missugused allikad vahendavad teavet sumeri mütoloogia kohta? Vanimad teadaolevad sumeri müüdifragmendid on pärit 24 saj eKr Peamised allikad on savitahvlid, mis on säilinud sajandeid. 6. Iseloomusta sumerite näitel muistse Mesopotaamia kosmilist geograafiat. Missugused jumalad valitsesid teispoolsuses ja surnuteriigis? Oli An, kes oli Taevas, Ki, kes oli maa ning allmaailmas valitsesid Enki ja Nergal- Ereskigal. 7. Kirjelda sumerite maailmaloomise müüti ja too esile maailma loomisel osalenud jumalad.
pühade tähistamises. Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt. Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter,Hera oli kreekas taevajumalanna ja Zeusi abikaasa roomas oli, aga tema nimeks Juno kes oli Jupiteri abikaasa ja samamoodi oli ka teiste jumalatega). Põhimõtteliselt võeti üle suurem enamus Kreeka religioonist. Võib ka öelda, et Rooma mütoloogia on Kreeka mütoloogia teisendus. Väga suurel määral muutis Kreeka kultuur ka roomlaste igapäeva elu kui sellist. Roomlased hindasid väga kõrgelt oma esivanemate pärandit, kuid vallutussõdade tagajärjel sattusid roomlased kreeklaste kultuuri mõju allla. Hakati õppima kreeka keelt, kombeid, uskumisi ja loeti isegi kreeka kirjandust. Rooma ei olnud demokraatlik riik nagu seda oli Kreeka. Roomas oli seisuslik ühsikond
Viigingite mütoloogia ja kunst. Tallinna Arte Gümnaasium 11.a Kelly Käsper Kristina Majak Ronald Andla Viikingid Barbarite järeltulijad Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand Viikingid tegelesid kaubanduse ja põlluharimisega Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu Viikingid rüüstasid maid Asutasid kolooniaid Tegelesid välismaal kauplemisega Viikingid Viikingite laev Viikingite kunst Hauad olid väga võimsad, sealt on leitud isegi terveid laevu Eredad, kontrastsed värvid Nikerdatud lohepead laevaninades Ruunikivi Viikingite jumalad Odin Loki Thor Baldur Freya Tyr Aitäh kuulamast !
Kreeka religioon ja mütoloogia. Kohustuslik kirjandus: Puhvel, J., Võrdlev mütoloogia. Ilmamaa 1996. (8. peatükk: Vana-Kreeka). Vegetti, M., Inimene ja jumalad. Vana-Kreeka inimene (koostanud J.-P. Vernant), lk. 258 289. Avita 2001. Vidal-Naquet, P., Must kütt ja Ateena efeebia. Akadeemia 7, 1995 nr. 2, 355 381. Müüdisüzeed saab eesti keeles hõlpsalt kätte raamatutest: Hamilton, E. Antiikmütoloogia. Eesti Raamat 1975. Hjortso, L., Kreeka jumalad ja kangelased. Tänapäev 2003. Martin, R., Vana-Kreek müüdid. Pegasus. Stephanidis, M. ja Stepanidis, I
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
