Endale armu paluda on väga ebaväärikas,kuid naistele on see lubatud. Iliase viimane vaatus lööb selle ümber: Priamos kaotas poja Hectori Achilleuse käe läbi ja läks tema laagrisse laipa tagasi paluma,et teda väärikalt matta.Sõjas/sõdalasel on võimatu kleost ja elost kokku viia - sophrosyne - mõõdutunne,moraalne ja emotsionaalne ristumine.See on just see,mille Achilleus selgeks peab saama,mida ta mõistma peab. Primosega kohtudes kaob vimm,tuleb asemele lein - siiras ja puhas. Arete - sõjaline hiilgus,mitte kleo ehk aupaiste,arete on tegelikult tegu,osalus,tema parim.Mehe arete välendub tema tegevuses.Naise oma virkuses ja vaikuses. Kuidas need mõisted kombineeruvad/sobituvad? Eepose üks funktsioon on,kasutades suurt lugu,näidata alternatiive,kuidas oleks võimalik olnud.Jäävad juhtima konservatiivsed põhiväärtused,mida kultuurivaldkonnas hinnatakse. Alternatiivid ilmutavd ennast,nende ümberpööramine konservatiivseteks on seda sügavam.
vastuseks abikaasa kõnele. Võitlus Kleose nimel peaks siiski päästma kõik. Kuigi tulevik võib olla tume, jääb alles aukõla. Eleos kahjutunne, väärtustab lähisuhteid (abikaasa vaade). Nad on mõlemad nõus, et surm tuleb kindlasti. Eleose mõte, et jää meie kõrvale. Kultuurkonna seisukohalt jääb määravaks Kleos. Kaks erinevat vaadet, peale jääb Kleos. Hektor annab järgi mehelikule aukõlale. Arete ülimväärtus. Naiselik Arete? Eeposest võetuna, naise Arete on püsida omal kohal, kasvatada lapsi jm. Naiselik Arete ei kuulu kokku Kleosega, naise Arete on olla tasa, mitte teha midagi suurt. Eleos tuleb aga pildile tagasi siis, kui Achilleus on hektori tapnud. Kättemaksuks oma parima sõbra hukkamise eest. Võtab hektori laiba, veab sõjavankri taga, laseb põrmul kuluda, lugupidamatult käib ringi laibaga. Ei saa oma vimmast välja, ei tunne, et Hektori surm piisav karistus talle. Sõjalaagrisse tuleb Hektori isa Achilleusega kohtuma
Kleos (valgus) aupaiste kangelasele, kes on vapralt võidelnud. See on see, mida Hector kartis kaotada. Eleos halastus, hoolimine. Kuulub kangelasele, kellel on solidaarsust oma kaasvõitlejatele, teda seob kirjutamata aukoodeks. Neid kahte on võimatu sõjas kokku viia. Suremise viis on oluline: surra ei tohi põlvili, anudes (kr. k supplikant). Loos: Hectori isa tuleb Achilleuse juurde anuma oma poja keha eest. Sophrosyne piirides püsimine, enese üle valitsemine, enesekontroll. Arete sõjaline hiilgus, tegelik tegu, sõjamehe osavus. Naisel vaikus. Vt eepose ülesanded eelmise loengu konspekt. Soo kultuuriline ettemääratus pikemaks mõtlemiseks. Mis sobib naistele, mis meestele. Kumb on tugevam geneetiline programm või käitumisprogramm (kasvatuslik programm; traditsioonid)? Pierre Bourdieu ,,Meeste domineerimine" http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre_Bourdieu 1935 Jean Giraudoux ,,---" http://en.wikipedia.org/wiki/The_Trojan_war_will_not_take_place
kontrollile. Ka selle kaudu ei saavuta inimene küll kunagi sellist autarksuse määra nagu on kosmosel. Kosmos on ka siin ideaaliks, millele aga saab üha enamal määral sarnaneda. Ja seda kõlbelise enesetäiustumise kaudu. Kreekalikud kardinaalvoorused Platoni käsitluses. Platon, nagu teisedki, kes antiikmaailmas käsitlesid küsimust, mida tuleks teha selleks, et saavutada eudaimonia, leidis, et tee soovitud sihile läheb läbi arete`de arendamise, st. tuleb kujundada oma loomupäraseid eeldusi välja erinevateks iseloomu, isiksuse tublidusteks. Platon sidus need eetilised taotlused aga oma 3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. õpetusega hingest ja hingeosadest. Igal hingejaol, mida kehaga ühendatud hing omab, on oma ülesanne, mille parimal viisil teostamise võime ongi vastava hingejao arete.
Kohal olid enamjaolt vanema generatsiooni esindajad, kes kõik üksteist tundsid ning innukalt omavahel viimaseid uudiseid vahetasid. Teiste seas istus publiku hulgas ka armastatud eesti helilooja Olav Ehala. Samuti pakuti lahke kirikurahva poolt meile piparkooke ning komme. Peagi aga algas kontsert, kus esinesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dotsendi Nadia Kuremi lauluklassi üliõpilasesed: Taisi Pettai, Marlene Keine, Siiri Johanson, Damaris Ilves, Ille Saar, Arete Teemets. Kõiki soololauljatare saatis klaveril Piia Paemurru. Kuna kontsert toimus kirikus, eelnes muusikapalade sissejuhatusele ka kirikuõpetaja peetud lühike palve. Kontserti alusutati Adophle Adami eesti keelde tõlgitud palaga „Jõuluöö“, mida esitas Taisi Pettai. Esitatud lugu kõlas kuidagi pühalikult ning viis ka mind jõulumeeleollu.Teine Taisi Pettai esitatud pala oli saksa helilooja Robert Schumanni teos „Widmung“ (eesti keeles„Pühendus“). Mulle
kannab suuremat sõnumit. Loo moraaliks on sõprus, samuti kujutatakse tsivilisatiooni erinevaid tasandeid. ,,Ilias" on sõjaeepos, aga selle tegelik soov on rääkida lugu inimeseks olemisest, defineerida ülimat väärtust. Näiteks ,,Iliase" VI laulus arutavad Hektor ja tema naine Andromache sõja üle. Homeros esitab kaks erinevat nägemust, millest mõlemal on oma tõepõhi, aga mõista tuleb ,,arete" olulisust - mehel ja naisel on erinev ,,arete" ehk ülim väärtus. ,,Ilias" ei kirjelda pelgalt sõda, vaid käsitleb olulisi väärtusi nii mehe kui ka naise elus. Sophoklese ,,Kuningas Oidipus" ei tundu esmapilgul omavat mingit sügavamat tähendust, aga seda hiljem analüüsides selgub, et see on lugu süüteost, patustamisest ja selle tagajärgedest. Lood on suuresti seotud mäluga. Mõne loo puhul võib väita, et tal on mitu elu, näiteks ,,Gilgames"
Eetiline intellektualism ja realism. Ometigi ei olnud epistemoloogiline problemaatika Sokratese jaoks iseseisva väärtusega. Tema dialektika keskseks teemaks oli eetika (termin “eetika” ilmub filosoofia keelde küll alles hiljem Aristotelese kaudu). X-i asemel olid tema küsimustes eelkõige eetilised põhimõisted. Antiikse eetika probleemipüstitus on konstrueeritav kolme põhilise mõistega: 1. Eudaimonia – õnnelikkus 2. Agathon – hüve 3. Arete – voorus Eudaimonia on selline elamise viis, mille poole kõik inimesed oma elus loomupäraselt püüdlevad. Täpsem tõlge sellele terminile võiks olla – hästi toimetulemine elus tervikuna. Eudaimonia on just elu kui terviku kvaliteet. Üksik õnnestunud ettevõtmine ei tähenda veel eudaimonia`t. Antiikne eetika kujutabki endast argumenteeritud vastuse otsimist küsimusele – kuidas saavutada eudaimonia`t.
Violantet pussitab tüli käigus tema kallim, krahv Belfiore. Krahv põgeneb ja Violante jääb ime läbi ellu. Ta kehastub lihtsaks aednikuneiuks Sandrinaks ning suundub koos oma ustava teenriga krahv Belfiore otsingutele, keda ta oma hinges ikka veel armastab. Muusikanumbrid on itaalia keeles, vahetekstid eesti keeles. 2-vaatuseline EMTA ooperistuudio diplomietendus koostöös EMTA sümfooniaorkestriga. Lavastaja: Thomas Wiedenhofer (Saksamaa) Dirigent: Risto Joost Osades: Arete Teemets, Andrei Valikov, Simo Breede, Aleksander Arder, Kati Jaanimäe, Kristel Jõesaar, Ülle Pootsmaa, Sirje Vasmann, Anne Prommik, Tiit Kaljund, Aare Kodasma, Ivo Onton, Eeva-Liisa Hartemaa, Bai Jie, Yin Jie
on saabunud Ateenasse ja esineb avalike ülesastumistega. Teiste seas tuleb teda kuulama ka Sokrates, kes esitab Protagorasele küsimuse: mis on see, mida Protagoras kui sofist õpetab. Protagoras vastab – tänu tema õpetusele saab õpilane iga päevaga nii eraasjus kui ka avalikes asjus paremaks (oikos on privaatsfäär, polis aga kõik see, mis ei ole oikos). See, mida Protagoras õpilases kujundada lubas, kandis Kreekas nimetust arete. Tegemist on antiikeetika keskse mõistega, mille tavaliseks tõlkevasteks on voorus. Viimane sai traditsiooniliseks eetikaterminiks, omandas aga hilisemates moraaliõpetustes algsega 11 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. võrreldes teistsuguse tähenduse. Kreeklastel tähendas arete algselt ükskõik millise asja kiiduväärseid, hinnatavaid omadusi
saavuta. Eudaimonia on see, mille poole kõik inimesed oma elus loomupäraselt püüdlevad. Täpsem tõlge sellele terminile võiks olla hästi toimetulemine elus tervikuna. Eudaimonia on elu kui terviku kvaliteet. Üksik õnnestunud ettevõtmine ei tähenda veel eudaimonia`t. Antiikse eetika küsimuseks ongi kuidas saavutada eudaimonia`t. Üldiseks vastuseks sellele küsimusele oli: tuleb arendada endas arete`sid, loomutäiuseid. Kuid selleks, et teada, millist iseloomuomadust pidada arete`ks, tuleb teada, mis on inimese jaoks hüveks. Hüve on see tingimuste konpleks, mille olemasolu korral inimene on õnnelik. Alles siis, kui inimene teab, mis on hüve, saab ta määratleda, mis on voorus. Vooruseks on need iseloomuomadused, mis on vajalikud selleks, et hüve saavutada. Arete`d on seega defineeritavad hüvest lähtuvalt. Seetõttu ongi just nimelt küsimus mis on inimese jaoks hüve inimelu jaoks kõige olulisem küsimus
sängisetetega) või (peamiselt) suurvee/üleujutuste perioodidel üle kogu delta ala (peeneteralised setted) 10. Peamised liustikulise tekkega kulutuslikud, kulutuslikud-kuhjelised ning kuhjelised pinnavormid ning vastavad setted. Kulutuslikud: (1)kaarid ehk orvandid (2)tsirkusorud (3)troogid ehk ruhiorud (fjordid) (4)rippuvad orud (5)jääkriimud (6)silekaljud, nunatakid, kaljuvoored (7)jäänuksambad ehk karlingud ja Arete' (8)kulutusnõod ja vagumused. Setted: Moreen: (1)primaarne moreen: põhimoreen, ablatsioonimoreen (2)sekundaarne moreen: voolumoreen, basseinimoreen. Pinnavormid: (1)moreentasandik (2)otsmoreen (kuhjelised otsmoreenid). (3) voored (4)mõhnad (5)saarvõrgustikud. 11. Karsti mõiste ja peamised karstivormid. Karst reljeefivormide moodustumine, kui ka vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna ning põhjavete poolt. Esineb seal, kus
OD saab pestud ja talle saadad riided selga. Nausikaa soovitab OD-il minna kuningalossi tema ema ja isa juurde sest nad aitaksid merehädalist. OD jääb vastsi Nausikaa vankrist maha ja jääb linna imetlema. OD palvethad Athena ees ja tänab teda ning seepeae muudab Athena ta nähtamatuks ja paneb ta vaikima. OD küsib juhuslikult möödujalt teed, kelleks oli Athena ja ta juhatas ta kuningalossi. 7. laul OD jõuab kuningalossi ja kui ta jõuab kuninganna Arete(kuningaks oli Alkinoos) juurde põlvitama muutub ta jälle nähtavaks. OD võetakse külalislahkusega vastu, antakse süüa ja lubatakse järgmisel päeval viia ta sinna, kuhu iganes ta tahab. 8. laul pime laulik Demodokos laulab trooja sõjast ja OD poetab pisara. Alkinoos peatab lauliku ja tahab ODiga jõudu proovida. OD lennutab ketta kaugemale kui ükski sealne elanik eales oli heitnud. Saadi aru et OD on kangelane. Neil oli kokkulepe, et hiljem ütled OD oma nime. Saabus uus
VOORUSEETIKA Vooruseetika ehk areetiline eetika Vooruseetika on teooria, mille arete kr k "loomutäius", "voorus" järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom. Vooruseetika fookuses on teo tegija iseloomuomadused, tema voorused Vooruseetika ei keskendu niivõrd
armastamine. Veel üheks näiteks sobiks ehk kohus mitte irvitada endast rumalamate üle. Põhjendus: (oletades vastupidist ning) lubades endale endast rumalamate üle irvitamist, peaksin lubama minu enda üle irvitamist ka neile, kellest olen ise rumalam. 6 1.6 Loomutäiuste eetika Loomutäiuste eetika süstematiseeris Vana-Kreeka filosoof Aristoteles (384-322 e.m.a). Kreekakeelne sõna arete tõlgitakse eesti keelde kui loomutäius või voorus. Aristoteles pidas õnne jaoks oluliseks teatud isikuomadusi, mis kujunevad harjutamise käigus ning nimetas neid loomutäiusteks. Ta eristas intellektuaalseid ja eetilisi loomutäiusi. Tarkus ja arukus on intellektuaalsed loomutäiused. Eetiline loomutäius on oskus järgida kuldset keskteed asjades, mis iseenesest pole ei head ega halvad. Näiteks on julgus kuldne kesktee hulljulguse ja arguse vahel
Õiglus seisneb loomupärases olukorras, kus mõistus juhib tahet ja see omakorda ihasid Õigluse eelduseks on seega asjaolu, et igaüks tegeleb oma loomulike võimete arendamiseks kõige paremini sobivama alaga. Meelelised inimesed sobivad põlluharijateks, kaupmeesteks, käsitöölisteks – tootev klass. Julged vaprad tegelevad julgeolekuga. Filosoofid, ehk mõistuse inimesed tegeleksid riigi juhtimisega. Inimese voorus arete, mida inimene peab arendama avaldub neljal põhilisel viisil: 1. mõõdukus (sophrosyne) 2. vaprus (andreia) 3. tarkus (sophia) 4. õiglus (dikaiosyne) eesmärgiks on saavutada „hea“. Seega eetiliseks võib pidada inimest, kes püüdleb mõõdukuse, vapruse, tarkuse ja õigluse poole. ● Õigel ja heal on universaalne tähendus, see ei ole miski, milles inimesed võiksid kokku leppida. Õige ja hea mõõdupuuks on jumal ning jumaliku poole peab
kujutati kangelaste karaktereid küllaltki jämedajooneliselt. Seetõttu tundub, et antiikautor alahindas tegelase siseelu ja hingeprobleeme. Kas teda see üldse huvitas? Sündmuste areng määras ära, mida kangelased teevad. Väga harva kohtab enesesse süüvimist ning tegelased tunduvad marionettidena, kellel pole valikuvõimalusi. Ometi on tegelased individualiseeritud. Näiteks Achilleus pole samasugune erinevate autorite teostes. Antiikaja kangelaste käitumist motiveeris arete ehk sisemine alus. Positiivne tegelane juhindus loomutäiusest, negatiivne pahelisusest. See oli inimlik tasand sündmustikus. Eepose tegelased Varasemas kreeka kirjanduses domineerisid eelkõige sõdurivapruse ideed. Eeposes esitatakse kangelasena neid, kelle eetos avaldub raskustega silmitsi seistes. Kangelased on üllad, julged, moraalsed ja füüsiliselt tugevad. Nad seisavad mingis võimete ja väärtuste poolest tavainimesest kõrgemal. Argus on kangelaskarakteri kõige suurem vastandus.
Poliitiliste probleemide taga seisab inimese loomus. ,,Nagu inimene nii ka riik... valitsused erinevad nii nagu inimeste iseloomud erinevad. Riik on seda, mis ta on, seepärast, et kodanikud on seda, mis nad on... ei maksa oodata paremaid riike, seni kuni pole paremaid inimesi." Riik tekkis, P. arvates, seetõttu, et inimesed ei suutnud üksi kõiki asju teha. Tekkis tööjaotus ja ühtlasi ka riik. Ideaalset riiki iseloomustavad neli loomutäiust/voorust (ligikaudne tõlge kr.k sõnast arete- parim loomuomadus): 1) sophia tarkus 2) andreia mehisus, vaprus 3) sophrosyne vaoshoitus, mõõdukus (kindel kord, naudingute ja soovide vaoshoidmine- suuta ennast valitseda.) 4) dikaiosyne õiglus see tähtsaim kõigist neist Inimesedki on jagatud klassidesse, sest ,, me ei ole oma loomult ühesugused. Üks kõlbab ühe töö jaoks, teine teise töö jaoks. Õiglases riigis tegelevad eri ühiskonnakihid oma ülesannetega
ö. vaimses ämmaemandakunstina (maieutika): lasta määratlustel esile tulla (või veenda inimesi oma tunnetuse piiratuses). Tunnetusprotsess on lõputu. Seetõttu sobib Sokratese filosoofia esitamiseks just dialoogi, mitte näit. õpiluuletuse vormi. Sokratese mõisteanalüüs tõi ka eetika uuele tasandile (s.o. hüvesuse mõistmisel ei saa toetuda tavale, mis ei määratle mõisteid). Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Revolutsiooniline väide: voorus (arete) on teadmine! Siit järgmine Sokratese väide: keegi ei tee kurja meelega, vaid teadmatusest (võltsteadmistest). Kuigi Sokrates ei anna retsepti, kuidas saavutada teadmist ja vältida seega kurja, aitab tema intellektuaalne hoiak teatud mõttes seda siiski vältida: analüüs, kahtlus. Näeme, et Sokratese meetodit äärmusse arendades ei saaks me milleski kindel olla (s.o. olla kompetentne ükskõik mis alal)
saavutatakse teatud seesmine väärtus. · Näiteks: õige on see tegu, mis toob tagajärjena enim naudingut. Deontoloogiline eetika · Deon kr. k kohustus · Teo teeb õigeks miski selles teos eneses, mitte selle tagajärjed. Teatud teod ise on seesmiselt väärtuslikud. · Näiteks tõerääkimine on iseenesest hea, valetamine iseenesest halb, sõltumata tagajärgedest. Vooruseetika e areetiline eetika · Arete kr. k loomutäius, voorus · Primaarseks küsimuseks: milline inimene tuleks olla; mitte milliseid tegusid tuleks teha. · Head iseloomuomadused voorused ; halvad pahed . · Näiteks: inimesed peavad olema heatahtlikud ja lahked. Utilitarism · Ld k. utilitas kasu. · Ingl. k utility Klassikud: · Jeremy Bentham (1748-1832) "An Introduction to the Principles of Morals and Legislation " (1789)
Ihu tuleb kurnata, et hing päästa. Vaimne pool on primaarne, sest see on igavene. VOORUSTE EETIKA Kui tänapäeval on moraali põhimõteteks ,,õige", ,,vale" ja ,,kohustus", siis antiikajal oli kaks keskset mõistet moraalis : ,,pahe" ja ,,vooruslik". Aristoteles näitab piltidel näppu alla, sest kõigepealt tuleb aru saada maapealsest maailmast enne kui ideedemaailmasse jõuda (Platon näitab näppu üles). Inimesel peab olema omadus ,,arete", mis tähendab täiuslikkust. Voorus ise ongi täiuslikkus. Täiuslikkus ja veatus ei ole sünonüümid. Täiuslikkus tähendab eesmärgi täitmist. Ese ei pruugi olla oma vormilt veatu, kuid ta täidab oma eesmärki. Oma raamatus ,,Nikomachose eetika" räägib Aristoteles vooruste kohta, et need on ihasid reguleerivad iseloomujooned, mis on keskmised kahe vastupidise äärmusliku iseloomujoone ehk pahe vahel. See on põhimõtteliselt kuldse kesktee põhimõte
Need omadused on voorused, mis koos teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. moodustavad eetilise elu. Aristotelese voorusel põhinevat eetikat nimetatakse mõnikord ka areetiliseks eetikaks. Arete on kreekakeelne vaste sõnale "voorus". Aristotelese järgi: käitumise ja tundmise 3. Nimetage normatiivse eetika liike (vähemalt 2). Teleoloogiline eetika, - teooria, mis keskendub tegevuse eesmärgile või selle tagajärgedele (nt õnn või heaolu), määratlemaks, kas tegevus on muster: Tendents käituda, soovida ja tunda teatud viisil vastavates situatsioonides. Erinevalt Kantist, on kohaste emotsioonide kogemine heale elule juhtimisele kesksed. Moraalsed voorused
·Antiikfilosoofid (Platon, Aristoteles) ei pidanud võimalikuks head elu väljaspool moraalset elu. ·Hea elu temaatika sisaldas automaatselt ka hea tegutsemise temaatika. Aristotelese jaoks on õnne küsimus parima eluviisi küsimus .Elamis, olemisviis, mille suhtes ise saab midagi ette võtta. Eudaimonistlik eetika. Mingid tingimused peavad olema täidetud selleks, et saaks õnnelikult elada. Aristotelese järgi on õnn : ·Hinge toimimisvõime vastavalt loomutäiusele (arete). Hinge voorus. ·Õnn on seotud vaimutööga. Kuna just praktilisel mõistusel rajanev elu teeb inimeseks, teeb see ka kõige õnnelikumaks. Sest mis on igaühele omane, on igaühes ka loomu poolest kõige tähtsam, nauditavam. Uusajal lahutati moraali teema hea elu temaatikast : ·Kant kritiseeris antiikset hea elu eetikat. Kant näitas, et hea elu mõistele võib anda kas objektiivse või subjektiivse sisu. Mõlemal juhul põrkume kokku raskustega . "Õnn (Glückseligkeit) on mõistusliku
See küsimus puudutab eesmärke. Antiikfilosoofid ütlesid, et õnn ongi meie lõpp-eesmärk. Õnn ei ole vahend, vaid eesmärk. Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista. Milles seisneb õnn? Platoni ,,Sokratese apoloogia" : Sokrates noomib Ateena kodanikke valede eesmärkide eest Aristotelese ,,Nikomachose eetika" : eristab kolme sorti inimesi : need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes ; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika- elu , .. Arete : voorus, täiuslikkus, loomutäius, mingi asi on saavutanud oma eesmärgi parimal võimalikul viisil. Paideia : noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus. Kas voorus on aga piisav tingimus? Platon (ca 428-348 eKr) Platoni varased dialoogid : ta arutleb selle üle , et elu pole väärt elamist kui keha laastab haigus, samamoodi ka kui hinge laastab ebavooruslik toimimine. Platon voorusest ja õnnest.
Teleoloogiline eetika e konsekventsialism ehk tagajärjeeetika. Teooriad, mille järgi käitumise moraalne väärtus asub tagajärgedes. Deontoloogilised – deon – kohustus. Deontoloogiline eetika e kohuseeetika. Käitumise moraalne väärtus asub tegudes enestes. Mõned teod on hoolimata tagajärgedest moraalselt kohustuslikud. Voorusteooria. Vooruseetika e karakter-eetika, areetiline eetika (arete – voorus). Eetikateooriad, mille keskmes on vooruse mõiste. Utilitarism - tuntuim teleoloogiline teooria - Konsekventsialistlik printsiip: Õige tegu on välja rehkendatav, kui me uurime järele erinevate tegude võimalikud tagajärjed. - Kasulikkuse printsiip: Tegu, mis toob kaasa kõige rohkem õnne, on antud tingimustes õige tegu. - Tegude õige eesmärk on tagada suurim õnn suurimale hulgale.
jumalate teost sotti, pani ta merel taas kohutava tormi möllama. O'le tuli appi Ino, kunagine Teeba printsess. Ta kinkis O'le oma loori, mis pidi teda vees kaitsma. O parv purunes ning Poseidon, arvates, et O on hukkunud, läks ära. Athena sai nüüd lained maha rahustada ning O ujus 2 ööpäeva kuniks ta rannale jõudis. O viibis faiaakide maal. Need oli lahked meresõitjad. Kuningas Alkinoos ja kuninganna Arete tütar Nausikaa läks hommikul pesu pesema, kui habetunud O ärkas. Tüdruk korrastas O'd ning käskis mehel hiljem linna järgi tulla, muidu võidakse arvata, et O on Nausikaa peigmees. O mingu otsejoones lossi, tema ema juurde. Kui ema O'le armu annab, on kõik hästi. Kõik läks hästi ja O jutustas oma eksirännakutest: Kõigepealt sattusid O ja tema mehed tormi käest lootosesööjate maale ning
meelest ei piisa (Head teod nõuavad head varustust). Stoikude meelest on tõeline hüve selline, mille olemasolus ei pea kahtlema, nagu rikkuse jms olemasolus. Nende jaoks õnn ja voorus ekvivalendid. 3. Aristoteles õnneliku elu eri vormidest ning õnne ja poliitika vahekorrast Nikomachose eetika: kolme sorti inimesed ja kolme sorti elu 1. Need, kes taotlevad naudingut ja elavad naudingutes. 2. Need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitika-elu. 3. Need, kes hindavad voorust (arete) - võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu. Poliitika eesmärgiks on õnn: õnneliku elu võimalikkuse tagamine. Filosoofid vajavad polist, st ka poliitikuid ja poliitikud vajavad filosoofe. Parim riigivorm on see, mis garanteerib inimestele õnnelikema elu: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt loomutäiusele; suur keskklass. 4. Epikuurlased õnnest Ainus tõeline hüve on nauding. Eriline naudingutunne ataraxia - valu ja vaimse rahutuse puudumine
kuid samal ajal märkas Poseidon, kes Etioopiast tuli, O’d ning saades teiste jumalate teost sotti, pani ta merel taas kohutava tormi möllama. O’le tuli appi Ino, kunagine Teeba printsess. Ta kinkis O’le oma loori, mis pidi teda vees kaitsma. O parv purunes ning Poseidon, arvates, et O on hukkunud, läks ära. Athena sai nüüd lained maha rahustada ning O ujus 2 ööpäeva kuniks ta rannale jõudis. O viibis faiaakide maal. Need oli lahked meresõitjad. Kuningas Alkinoos ja kuninganna Arete tütar Nausikaa läks hommikul pesu pesema, kui habetunud O ärkas. Tüdruk korrastas O’d ning käskis mehel hiljem linna järgi tulla, muidu võidakse arvata, et O on Nausikaa peigmees. O mingu otsejoones lossi, tema ema juurde. Kui ema O’le armu annab, on kõik hästi. Kõik läks hästi ja O jutustas oma eksirännakutest: Kõigepealt sattusid O ja tema mehed tormi käest lootosesööjate maale ning need
eesmärkide eest (rikkus, kuulsus, au), õiges on tarkus, tõde, au) Eeldused: Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus head sõbrad (nende ringis) Voorus - arete – täiuslikkus, loomutäius ihade ja ootuste piiramine Paideia: kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) Antiikfilosoofid: õnn pole vooruseta võimalik. tagasitõmbumine maisest elust Õnn>voorus, voorus>õnn, õnn <-> voorus
coat el abrigo silk la seda collar el cuello skirt la falda comb el peine sleeve la manga cotton el algodón slippers las pantuflas dress el vestido soap el jabón earmuffs las orejaras sock los calcetines earrings el arete stocking la media fashion la moda suit el traje glasses los lentes sunglasses las gafas de sol glove el guante suspenders los tirantes handbag el bolso sweater el jersey handkerchief el pañuelo sweatsuit el chándal
inimest ennast ära tundma neid teadmisi, mis temas juba on. Õppimine on ka vajalik, kuid õppimise käigus tulevad hingele vaid meelde asjad, tegelikult justkui ei õpitagi. Voorused Vanad kreeklased ülistasid nelja põhivoorust: tarkust (sofia), vaprus (andreia), mõõdukust (sofrosüne) ja õiglust (dikaiosüne). Väärtused pole mitte kokkuleppe ega konteksti küsimus, vaid on abstraktsed/ideaalsed ja suurema süsteemi osad. Mis iganes on täiuslik, omab neid nelja voorust. Arete - voorus, tähendab nii füüsilist, vaimset kui moraalset täiust objektiivses, mitte subjektiivses tähenduses. Loomutäius. Ei tähenda niivõrd moraali ja kombelisust!!!. Sõduri arete tähendab mehisust/vaprust, silma arete head nägemist. Platon põhjendab moraali ja eetika kaudu ka poliitikat. Inimesi tuleb kasvatada nii, et neil võtaks kuju need neli voorust ja selliselt saab inimesi kasvatada ainult riigis, mis samuti omab neid nelja voorust
rakendamist, on kõik liiga erinevad. Kui inimesel on hea iseloom, siis on printsiibid tema jaoks liigsed, ta justkui näeb ära, mis on antud olukorras õige. Kriitika moraalse motiivi puudumisest Kui me käituks ainult kohusetundest, siis ei oleks olemas sõprust, armastust jm, millele moraalne elu tegelikult suuresti toetub. Me peame lähtuma inimestest, mitte aga kohustustest. Vooruseetika ehk areetiline eetika arete kr k "loomutäius", "voorus" Vooruseetika on teooria, mille järgi on eetilise hinnangu aluseks teo tegija iseloom. Vooruseetika ei keskendu niivõrd tegevusele endale (deontoloogiline eetika) ega teo tagajärgedele (teleoloogiline eetika), vaid inimesele, kes teo toime paneb. Vooruseetika fookuses on teo tegija iseloomuomadused, tema voorused (ja ka pahed), mis avalduvad toimepandud tegudes. Head iseloomuomadused voorused; halvad pahed.
Kuid Odysseusele tuli appi Ino, kunagine Teeba printsess Leukothea. Ino ütles Odysseusele, et ta peab jätma parve ja kaldale ujuma, Ino andis mehele ka oma loori, mis teda kaitses, kuni ta veel meres oli. Kui Odysseus oli merre paisatud, rahunes Poseidon maha ja Athena rahustas lained. Odysseus pidi mere ujuma kaks päeva ja ööd, enne kui kaldale jõudis. Maa, kuhu Odysseus lõpuks jõudis, kuulus faiaakidele (lahke rahvas). Kuningas Alkinoose ja kuninganna Arete tütrest Nausikaast sai Odysseuse päästja. Nausikaa läks koos teiste neidudega pesu pesema ja leidis Odysseuse. Printsess andis talle riideid ja süüa, nad läksid koos linna. Odysseus võeti lahkelt vastu. Järgmisel päeval jutustas ta faiaakide ülikutele oma eksirännakutest. Odysseuse seiklused: torm; lootosesööjate maa; kükloop Polyphemos; Tuultemaa; laistrügoonide ehk hiigelkasvu inimsööjate maa.
consequentia - `järgnemine') ehk tagajärjeeetika: Eetikateooriad, mille järgi teevad käitumise (teo) moraalselt heaks või halvaks käitumise tagajärjed - deontoloogilised: (kr deon `kohustus') ehk kohuse-eetika: Käitumise moraalne väärtus asub neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata kõigile (st hoolimata tagajärgedest) moraalselt kohustuslikud. - voorusteooria: Alternatiivseid nimetusi: karakter-eetika, areetiline eetika (kr arete - `voorus'). Eetikateooriad, milles on keskseks vooruse mõiste. 130. Metaeetika Metaeetika uurib moraalimõisteid, moraalikeelt, seda, kas leidub moraaliomadusi... Kas nt väide "Tapmine on halb (väär)" on tõene või väär? Kas see ütleb midagi faktilist ühe tegevuse kohta või üksnes väljendab ütleja emotsiooni? Vrd. "Tapmine on lahe!" "Tapmine on hea." "Tapmine on nõme!" "Tapmine on halb. 131. Utilitarism teleoloogilise teooriana
Nt Sokrates manitses kreeka kodanikke, et ajavad taga raha ja võimu, aga mitte tarkust ja voorust. Aristotelese kriitika: need, kes elavad naudingutes; need, kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitilise elu; need, kes hindavad voorust võivad valida poliitika-elu, aga ka mõttetööga seotud elu · Platon, Aristoteles ja stoikud keskne mõiste voorus · Epikuurlased vastandusid stoikutele Vooruse tähtsus: Arete voorus, loomutäius, täiuslikkus. Mõiste, mis käib nii elusolendite kui ka asjade kohta, kasutatakse juhul, kui on saavutatud sisemine potentsiaal parimal võimalikul viisil. Nt kirves on vooruslik, kui temaga saab hästi puid lõhkuda, kui tema funktsioon on hea. Silm näeb väga hästi vooruslik. Paideia noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand banausia: käsitöö väljaarendamine jmt ehk manuaalne töö)
Sündinud 520ndatel. Tema aeg oli Pärsia sõdade ajal. Ta oli aristokraatliku päritolu, seega ei tundnud end alamna Pärsia ees. Ta jagas oma poeemides delikaatselt õpetussõnu valitsejatele. Põhizanr oli tal spordivõistluste võitjate ülistuslaulud ehk epinikion. Seal on esindatud ehe aristokraatlik maailmavaade. Ta ülistas neis võitu ja edukust, ja need on antud jumalate poolt. Jumalad annavad edukuse neile, kes on selle ära teeninud, kellel on voorus ehk arete, mis tähistab inimestes kõige positiivset. Kellele on on antud voorust, antakse edu ja võimu. Pindaros ülistas seda jumalatest väljavalitud olemist. Draama tähendab tegevus, see tähistas teatrikunsti. Teatris etendati etendusi ja peeti vahel ka rahvakoosolekuid. Etendused on Dionysuse auks peetavatest pidustustest välja kujunenud. Etendused kuulusid pidustuste programmi ja niisama neid ei peetud. Talvised Lenaia pidusused ja suured dionüüsiad, seal tehti põhiliselt etendusi.
sõdade aega. Kõik tellisid neid talt ja lavastas ka neid. Oli seisusekaaslane suurtel poliitilistel riikidel. Pidas delikaatselt oma poeemides oma õpetussõnu jagada.Valitsejad tahtsid ülistusi oma võitudest. Epinikionid – võidu ülistus laulud, spordivõistluste, aristokraatilliku ellusuhtumist ülistas, ülistas nende lauludes võit ja edukus on jumalate antud, aga nad ei anna suvaliselt vaid nendele kellel on voorus ehk arete, jumalikust soosikust märk, annab talle edu ja võidu. Võit on märk voorusest ja jumalikust väljavalimisest, saab osaks parimatele ja vähestetele. Vahend näitamaks jumalatest välja valituks, on väga ülev , poeemid on raskelt vihjelise keelega, jutustab müüte vahele, müüdid on ka integreeritud et väärtustada seda võitu. Draama ehk tegevus, termin millega tähistati teatrikunsti.Teatris ei tarvitsenud pidada ainult etendusi vaid võis ka pidada rahvakoosolekuid
annaabi.ee 
